Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin Foorum
1793.PÕRSAS JOOKSEB, PÕNN TÕUSEB? Värten - 10+243+155+50 = 458 (613) var.
A1a1.1) Põrsas jookseb, põnn tõuseb? Värten
Amb 1888 (M. Neumann)
2) Põrsas jooseb, põnn tõuseb? Vokipool
Aud 1889 (K. Tarkpea)
2Hlj, 5Sim, 4VMr, 2Amb, Amb v. JMd, JMd, 3JJn, JJn v. Koe, 2Koe, 4Pee, 2Pai, 2Tür, 2Kuu, Jõe, HJn, Tln, Jür, 5Kos, 2Juu, Rap, HMd, Kul, Mih, 5Var, 3Han, Kse, Hps, Phl, 3Jaa, Muh, 7Tõs, 2Aud, 3PJg, 8Vän, 11Tor, 2Pär, 5Saa, Vl, Pst v. Pil, Kõp, 8Pil, Plt, 6Lai, Pal, Trm, MMg, Äks, TMr, 2Trt, As - 125 var.
E EM 126 (1168); Pet. ELA 46; E EM2 111 (1533); Metstak2 18 ja 19
A1a2.Põrsas jookseb ja põnn tõuseb? Värten
Ris 1888 (J. Truusmann)
Iis, Hlj, Amb, Koe, Tür, Ris, Mih, LNg, Noa v. Hii, 3Tõs, 2Tor, Pär - 15 var.
A1b.Põrsas tõuseb, põnn tõuseb? Vokkipool
Kuu 1935 (E. Piibeman)
A1c.Põnn tõuseb, põrsas jookseb? Voki
Prn 1933 (J. Jürvetson)
A1d.Põrsas sõidab, põnn tõuseb? Voki
Tor 1888 (M. Tilk)
A2a1.1) Põrsas jookseb, põnn paisub? Värten
JJn 1888 (M. Roosileht)
2) Põrss juusk, põnn paisus? Vokk ja puul
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2JJn, Tür, 2Kuu, Jäm, Pöi?, Saa, 2Hls, Krk, 3Trv, Pst, Vln, 5Vil, 2Kõp, 2SJn, KJn, 2Plt, Plt?, 2Lai, 4Pal, 2Trm, Võn, San, Kan, Krl, Tt - 42 var.
• Mötleja 26 ja 54 (106); Meelej. nr. 5 ja 6 (1880) 159 ja 192 (2); Lasteleht nr. 7 ja 8 (1910) 112 ja 128 (5)
A2a2.1) Põrsas jooseb ja põnn paisub? Vokipool
Tt dat-ta (anon)
2) Põrsas jookseb ja ponn paisub? Vokk
Lai 1966 (A. Tamm)
Kuu, Hää, Saa, Vil, SJn, Plt, Lai, Tt - 8 var.
A2b.Põrss sõidab, põnn paisub? Vokipool
Saa 1895 (P. Ramberg)
2Saa - 2 var.
A2c.Põrss kuseb, põnn paisub? Okipuul
Hls 1930 (E. Sitska)
A3*.1) Porsas jooseb, ponn üleneb? Vokivärten
KJn 1888 (J. Reial)
2) Põrsas jooseb ja põnn üleneb? Värten
KJn 1936 (L. Köögardal)
A4.Põrsas jooseb, põnn kerkib? Okipooli pääl lõng
Krj 1940 (O. Grepp)
A5.Võrradi võtab villa-võlla, põrsas jookseb, põnn kasvab? Vokk
Hää 1944 (M. Mäesalu)
A6a.Põrsas juõsõb, rohkõm põnni lähäb? Vokipool
Khn 1934 (T. Saar)
A6b1.Mida enam põrsas jooseb, seda enam põnni lähab? Lõngapool
SJn 1888 (J. Mein)
SJn, Trt - 2 var.
A6b2.Mida änäm põrsas jooseb, seda änäm põnni jäeb? Värten, pool
SJn 1889 (P. Johannson)
Tür, SJn - 2 var.
A6c.Mida rohkem põrsas jooseb, seda põnnimas ta lähab? Okk ja okipuul
Vil 1937 (A. Mikk)
A7a.Põrsas jookseb nii kaua, kui põnn täis saab? Vokkivärten
Jõh 1889 (P. Paurmann)
A7b.Põrsas jookseb põnn-põnn senikaua, kui kõht täis saab? Värten (voki)
Hlj 1888 (J. Linkstein)
A7c.Põrsas jooseb põnn-põnn, kui kõht täis saab, siis seisab? Vokipool
Aud 1889 (K. Tarkpea)
A8a1.1) Põrsas jookseb, põnnike tõuseb? Vokipool
KJn 1926 (S. Köögardal)
2) Põrss joosk, põnnike tõses? Vokipool
San 1893 (J. Tammemägi)
2Hel, 2Trv, KJn, San - 6 var.
A8a2.Põrss jookseb ja põnnike tõuseb? Pool
San 1967 (R. Praakli)
A8b.Põrsake jooseb, põnnike tõusub? Okipuul
Trv 1892 (J. Kill)
3Trv, KJn - 4 var.
A8c.Mida rutem põrsas jooseb, seda enam põnnike tõõseb? Värten
Pil 1888 (T. Sander)
A9a.1) Põrsas jookseb, põnnike paisub? Okipool
Vil 1889 (J. Köögardal)
2) Põrss juusk, põnnikõnõ paisus? Kedratas
Rõu 1896 (H. Treu)
Krk, Hel, Trv, Pst, Vil, Pil, Plt, Võn, 2Nõo, 2Puh, Rõu - 13 var.
A9b1.Põrsake jooseb, põnnike paisub? Okiga ketramine
Trv 1894 (J. Liller)
5Trv, 2Pst, Trt, Ran - 9 var.
A9b2.Põrsakene jooseb ja põnnikene paisub? Värtin ja siivuline
Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
B1a.Põrsas jookseb, põrn tõuseb? Vokivärten
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
VJg, Tln - 2 var.
B1b.Porsas juoksep, paun tõusep? Kehräämise värten
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Vi, Tür, Kuu - 3 var.
B1c.Põrsas jookseb, punn tõuseb? Värten jookseb ringi
Ris 1892 (J. Holts)
Amb v. JMd, Kuu, 3Ris - 5 var.
B1d.Põrsas jookseb, põrin tõuseb? Vokivärten
Ris 1896 (J. Niinas)
B1e.Põrsas jooseb, põnt tõuseb? Vokk
Rid 1941 (E. Poom)
B1f.Põrsas käib ja põnt tal tõuseb? Kederus saab lõnga täis
Käi 1928 (M. Meiusi)
B1g.Põrsas jookseb, põmm tõuseb? Vokipool
SJn 1889 (T. Köstner)
2SJn - 2 var.
B1h1.Põrsas jookseb, kõht tõuseb? Vokivärten
Nrv 1904 (M. Russmann)
Nrv, Juu, Trv - 3 var.
B1h2.Põrsas jookseb ja kõht tõuseb? Vokivärken
TMr 1889 (M. Napp)
B2a1.Põrsas jookseb, põis paisub? Värten
Sim 1888 (H. Aman)
Sim, Saa, Pst, TMr - 4 var.
B2a2.Põrsas jooseb ja põis paisub? Vokk
Ksi 1926 (P. Berg)
Pee, Ksi, Äks - 3 var.
EMrd II 328
B2b1.Põrsas jookseb, punn paisub? Värten
Lai 1890 (A. Sommer)
2Lai, Trm - 3 var.
B2b2.Põrss jooseb ja punnike paisub? Värdan saab täis
Puh 1939 (V. Puidak)
B2c.Põrsas jookseb, põrn paisub? Vokivärten
Vlg 1930 (L. Uibopuu)
B2d.Põrsas jookseb, põu paisub? Ketramine
Iis 1920/1 (P. Amer)
B2e.Põrsas sõidab, poiss paisub? Oki
Prn 1934 (S. Redlich)
B2f1*.Põrsas jookseb ja kõht paisub? Värten kedramise aega
Lai 1895 (K. Taras)
Lai, Ote - 2 var.
B2f2.Põrss kõnd, kõtt paisus? Vokipool
Ote 1889 (H. Nugin)
B2g.Põrss juusk, magu paisus? Vokipuul kedräten
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
B3.Põrsas jooseb, kõht kasvab? Värten
KJn 1898 (C. Sööt)
C1*.1) Siga joosep, põnn paisup? Vokivärtna
Tt dat-ta (anon)
2) Siga jookseb ja põnn paisub? Vogivärtän
Kuu 1935 (V. Haksalu)
3Kuu, Tt - 4 var.
C2.Siga süüb ja punn paisub? Keträmene
KJn 1936 (G. Must)
EMrd II 369
C3.Siga jooseb, kõht tõuseb? Vokipool
SJn 1893 (J. Mein)
D1.Kult jookseb, munad paisuvad? Värten
Trm 1895 (M. Reisenpuk)
D2a.Ups jookseb, kerad kasvavad? Vokiratas jookseb, kedervars kasvab
Hii 1957 (J. Kreos)
D2b.Ups jooseb, munn kasub? Vokk
Phl 1897 (J. Pöijal)
D2c.Ups jooseb, munn läheb suuremaks? Vokikederus
Käi 1896/7 (J. Sooster)
D3.Änam sa kihudad, suuremaks munn lähäb? Vokivärten
Käi 1938 (E. Ennist)
E1*.1) Lind lendab, muna kasvab? Värten
HJn 1889 (M. Neumann)
2) Lind lennab ja muna kasvab? Kedramine
Kei 1927 (M. Soom)
Vai, Jõh, VMr, 2Koe, 2Jõe, 2HJn, Kos, Kei, 2Kul, Trm - 14 var.
E EM 84 (686); E EM2 73 (879)
E2.Kana lendab, muna kasvab? Vokk
JJn 1888 (J. Piber)
E3a1.Lind lendab, pugu tõuseb? Vokk, värten
Jõe 1888 (H. Redlich)
Kuu, Jõe, 2HJn - 4 var.
E3a2.Lind lendab ja pugu tõuseb? Vokivärten
Jür 1888 (M. Petroff)
E3b.Mida enam lend lendab, seda enam pugu tõuseb? Vokk
Jõe 1878 (F. Matson)
E4.Lind lennab, pugu paisub? Pool
Vil 1871 (H. Leoke)
5Pst, 2Vil, Tt - 8 var.
• Wied. 275; E EM 84 (687); E EM2 74 (880); Kmpm. EL II10 233; Käis EV II/II lk-ta
E5a.Lind lennab ja pooke paisub? Pool (voki)
Tt dat-ta (anon)
E5b.Linnuke lendab, puuke paisub? Vokipuul
Pst 1895 (J. Ainson)
E6.Värvuke lendab, puuke paisub? Vokivärten
Pal 1888 (M. Uus)
E7*.1) Linnuke lendab, kõhuke paisub? Vokk
KJn 1932 (J. Grauberg)
2) Linnuke lendäb ja kõhuke paisub? Vokk
KJn 1936 (G. Must)
EMrd II 368
E8.Linnuke lendäb, kõhuke kerkib? Värten
KJn 1898 (C. Sööt)
E9a.Linnuke lennab, ise täidab koormat? Ein Spinnrocken
Tor 1816 (B. A. F. Offe)
• Beitr. VI (1816) 52 (16); Lönnrot 155; Ahlqvist 73; E EM 85 (692); E EM2 74 (886)
E9b.Lind lendäb, kuurmad täedetässe? Keträmene
KJn 1890 (A. Pihlak)
E10*.1) Kullike lendab, koormad täidetse? Vokiluht ja pool
Kõp 1894 (J. Laarmann)
2) Kullike lendab ja koormat täidetakse? Vokiluht
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 74 (568); E EM2 66 (738)
E11.Mida enam linnuke lendab, seda raskemaks koorem läheb? Värten
KJn 1932 (J. Grauberg)
E12.Mida rohkem linnuke lendab, seda rohkem koormad kogub? Vokk (ketramine)
KJn 1961 (A. Seep)
E13.Lind lendab, esi kogub pesa? Voki siivuline
Ran 1889 (H. Raag)
F1.Änam hobune jookseb, seda pikemaks tee lähäb? Kehramine
Jür 1890 (K. Põldmäe)
F2a.Hobene sõit, kuurma kasvas? Vokki kedratas
Kan 1888 (J. Väggi)
Vrd. 246
F2b1.Mida rohkem hobu sõidab, seda rohkem koorm kasvab? Okk
Muh 1938 (R. Viidalepp)
F2b2.Mida enam hobu sõidab, seda enam koorm kasvab? Vokipool
Muh 1937 (L. Uusküla)
F2c1.Änam hobone jookseb, suuremaks koorm kasvab? Vokivärkel
LNg 1891 (G. Ollik)
F2c2.Midä rutubahe hopõn juusk, sedä rutuba kuurma kasus? Präädetäs, vokipuul
Se 1940 (A. Tammeorg)
F2d1.Mida enam hobu kargab, seda enam koorm kasvab? Okk
Muh 1938 (R. Viidalepp)
2Muh - 2 var.
F2d2.Mida hobu rohkem kargab, seda rohkem koorm kasvab? [Lahend puudub]
Vor 1947 (N. Jaaniste)
F3a.Hobu jooseb, kõht tõuseb? Vokipool
SJn 1893 (J. Mein)
F3b.Hobune jookseb ja kõht kasvab? Ketramine
Mus 1958 (E. ja H. Tampere)
F3c.Mida enam hobu jookseb, seda enam kõht kasvab? Ketramine
Tt 1897 (A. Suurkask)
Ga.Talleke tantsib, kõht paesub? Vokk
Vil 1896 (H. Maaten)
Vil, Rõu - 2 var.
Gb.Talleke tantsib, kõhuke paisub? Vokk
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Rei, Tõs, SJn, 2Nõo, Puh, Tt - 7 var.
E EM 148 (1403); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (7); E EM2 128 (1836); E MM 15 ja 45 (234); E MM2 15 ja 48 (237); E MM3 13 ja 39 (237)
H1.Põdra jookseb, põrn seisab? [Lahendus puudub]
Vän 1897 (E. Tetsmann)
H2.Poiss jookseb, põnn paisub? Vokipool
Hls 1893 (M. Kuum)
I1a*.1) Mida põrss enamb joosep, seda ramusemaks lääp? Vokki kedratas
Kam 1889 (A. S.)
2) Midä inäb põrsa' juuskva', tuu ramsabast nää läävä'? Vokipooli
Se 1927 (M. Pihlapuu)
MMg, Kam, Vas, Se - 4 var.
I1b*.Mis põrss rohkõp juusk, tuu rohkõp lätt ramsapast? Puul
Se 1932 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
I1c*.Midä enamb põrss ümbre tare joosk, seda rammumpahe lätt? Vokipool
Kan 1895 (J. Tedder)
2Kan - 2 var.
Vrd. 221A5b
I1d.Väikene põrsakõnõ, miä inäbä virotat, tuu lätt ramsabast? Lang pooli pääl, mis inäbä präätät, tuu lätt jämehebist
Se 1933 (A. Tammeorg)
I2a1*.Põrss mia inaba juusk, tuu jämehabast lätt? Puul, ku präätas
Se 1930 (V. Ruusamägi)
MMg, Se - 2 var.
I2a2.Mida rohkõm põrss juusk, sedä jämembäs ta lätt? Vokipool
Ote 1890 (J. A. Palm)
I2b.Põrsas juokseb küla vahel ja ikka läheb jämedamaks? Uokipuol
Khn 1948 (J. Sulengo)
I2c.Väikene põrsakõnõ juusk palo poolõ ja lätt kõõ jämehebäst? Puul
Se 1930 (A. Tammeorg)
I2d1.Väikene põrsakõnõ juusk ümbretsõõri, kõõ lätt jämedamaks? Kedratakse lõnga pooli pääle
Se 1959 (A. Relli)
I2d2.Miä põrss voori ümbre tarõ juusk, tuu jämehempäst lätt? Langapuul
Se 1938 (A. Tubli)
I2e.Põrsakõnõ ümbre tarõ käu, kõõ lätt jämehebäs, lätt är otsani jämmest, seen kui lätt lahki ar? Langaga puul
Se 1927 (P. Voolaine)
I3a.Põrss juusk, esi lihones? Vokk ja pool
Se 1924 (H. Jänes)
I3b.Põrsake juusk, kõõ lätt lihavabast? Vokipuul ketramisel
Se 1928 (E. Põllula)
I3c.Põrsas jooseb, mida rohkem ta jooseb, seda lihavamaks ta läheb? Lõngavärten
Äks 1894 (J. J. Millert)
I3d*.1) Mis põrss enämb juusk, lihavambas lätt? Pooli kerimine
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
2) Põrsagõnõ mia inämb juusk, tuu lätt lihavabast? Prääteh puul
Se 1929 (V. Ruusamägi)
Kam, Ote, Se - 3 var.
I3e.Põrsakene juusk ümber tsõõri ja kõgõ lihonõs? Vokipuul, timä juusk ümber ja aigamööda saa' tävvest
Se 1935 (A. Kits)
I3f.Põrsakõnõ juusk ümbre tarõ, kõõ lätt lihavabast? Puul
Se 1934 (F. Paloots)
I3g.Miä põrsakõnõ ümbre tarõ juusk, tuud inäp tä lihonõs? Vokipuul
Se 1937 (I. Rohtla)
I4a.Väike valge põrsake, kui jooseb, sis tävvembas lätt? Vokipool
Ote 1889 (E. Brücker)
I4b.Põrsakõnõ juusk külä poole, kõõ lätt tävvebäst? Vokipuul
Se 1935 (P. Külaniit)
I4c1.Põrsakõnõ joostõlõs pääl ümbre tarõ, kõgõ saa kõtt tävvel? Vokipuul
Se 1927 (P. Voolaine)
I4c2.Mida põrss rohkem ümbre tarõ juusk, toda kõtt tävvembäs saa? Vokipool
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
I4d.Põrsakõnõ käüse ümbre tarõ, kõõ lätt kõtt tävvembäs? Lang poolil
Se 1929 (P. Voolaine)
I5a.Meda enamb põrss jooseb, seda suurembas ta lääb? Vokivärden
Ran 1889 (H. Raag)
I5b.Väikene põrsakanõ, mis inämbä juusk, tuu suurõmbast kasus? Langapuul voki pääl
Se 1930 (N. Sõrmus)
I5c*.Põrss juusk ümbre ja kasv suurõst? Okk (vokk)
Se 1949 (R. Viidalepp)
Kan, Se - 2 var.
I5d.Kuuenädäline põrsas juusk ümbre maja, kõtt lätt kõrd-kõrrast suurembas? Langa kerimine
Urv 1955 (T. Prisko)
I6a*.Mis põrss inäbä juusk, tuu lätt paksõbast? Vokipuul
Se 1936 (M. Vabarna)
MMg, Võn, Se - 3 var.
I6b.Veike valge põrsake, mida rohkemb jookseb, seda paksembaks läheb? Vokipool
Räp 1895 (R. J. N. Org)
I7.Mes põrsas kõvemast jookseb, sedä tugevamast liäb? Vänter
Kod 1888 (J. Liiv)
I8.Põrsas joosep, esi kasvap? Langapool
Ran 1889 (A. Tobber)
J1a*.1) Mida tsiga inämb juusk, toda inämb lihonõs? Langa kedratas
Räp 1889 (J. Poolakess)
2) Tsiakõnõ miä inäbä juusk, tuu lätt lihavambast? Vokk präätätedäs
Se 1934 (N. Oinas)
Räp, 2Se - 3 var.
J1b1.Tsiga juusk voori ümbre tarõ, kõõ lätt lihavambas? Lang poolil
Se 1929 (P. Voolaine)
J1b2.Miä tsika ajadõ' ümbre tarõ inämbä, tuu lätt tsiga lihavapas iga kõrra aigu? Prääditämise man pooli tävvest saamine
Se 1932 (J. Ojavere)
J1c.Meä tsiga inämbä sõit, tuu rohkõb lihonõs? Vokipuul
Se 1935 (D. Karnask)
J1d.Mida enam siga sööb, seda enam liha saab? Ketramine
KJn 1888 (J. Koit)
J1e.Siga sõidab pahemale poole, mida enam sõidab, seda enam lihuneb? Pooli ketramine
Har 1925 (S. Lõhmus)
J2a.Tsiga juusk nii kaua, kui rammu lätt? Vokipool
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
J2b.Tsiga mis kavvõmbahe juusk, sedä ramsabast lätt? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
J2c.Tsiga juusk ümbre tarõ, kõrd-kõrralt lätt rammõmbas? Vokipuul
Urv 1956 (A. Reigo)
J2d.Tsiga sõit ja lätt iks rammutsembas? Langa keritas
Võn 1889 (T. Lätti)
J2e.Mis tsik[a] rohkemb virot, too ramsambas lätt? Vokipool
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
J3a.Siga jookseb ümber toa, ikka läheb jämedamaks? Lõngakera
Se 1932 (M. Lillemägi)
J3b.Tsiakõnõ mia ümbre käänd, tuu lätt jämehembäst? Vokipuul
Se 1935 (T. Uiboaed)
J4a.Mia tsiga juusk, tuu lätt suurõbas? Vokipuul, präätedäs
Se 1934 (A. Tammeorg)
J4b.Valgõ tsiakõnõ juusk ümbre, kõõ lätt suurõmbast? Pool
Se 1937 (N. Ress)
J4c.Mia tsiakõnõ inäbä tsung, tuu suurõbast kasus? Prääteh puul lätt suurõmbast
Se 1927 (V. Ruusamägi)
J5a.Tsiakõnõ juusk ümbre tarõ, kõtt kõõ saa tävvebast? Präätedäs
Se 1934 (M. Podrätšikov)
J5b.Tsiga käuse ümbre paha, kõtt lätt kõõ tävvembäst? Vokipuul
Se 1935 (M. Reinola)
J6a.Siga jookseb aja vahel, ikka läheb paksemaks? Vokipool
Tõs 1942 (T. Saar)
J6b.Tsiga juusk ümbre tarõ, midä inämb juusk, tuud paksõmbas lätt? [Lahendus puudub]
Plv 1925 (H. Kasvandik)
J7a.Mia tsiga juusk, tuu lätt vähämbäst? Puuli aetakse langalõimele
Se 1959 (A. Relli)
J7b.Mia tsiga lätt, tuu jääs vähäbäst? Langa aetas langalõimõlõ
Se 1934 (A. Tammeorg)
J7c.Om väikene tsiakõnõ, süü kõtu tävvest, lätt suurõst, ku lätt kõtt tühäst, lätt väikost? Vokipuul
Se 1960 (H. Keskküla)
K.Mida rohkem ruigam jookseb, seda paksemaks ta läheb? Värten
Trt 1980 (T. Kukk)
L1a.Midä tulisameni hobene jooseb, seda rammusamas ta lähäb? Vokivärten
KJn 1888 (J. Reial)
E EM 96 (818); E EM2 82 (1035)
L1b1.Mida rohkem hobu sõidab, seda rammusamaks läheb? Okk
Muh 1938 (M. Viidalepp)
L1b2.Mida enam hobune sõidab, seda ramusamaks ta läheb? Pooli pääle kedratakse lõnga
Pär 1888 (H. Martinson)
L1b3.Hobõnõ miä inäbä sõit, tuu ramsapast lätt? Vokipuul
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
L2a.Mida rohkem hobune jookseb, seda lihavamaks lähäb? Vokk
Ta 1889 (J. Kuusik)
L2b.Mia hoppen juusk inämbä ümbre, tuu lihavabast lätt? Puul präätamisel
Se 1927 (E. Põllula)
M.Mida rohkem täkk kargab, seda rammusamaks ta läheb? Ketrus, mida rohkem kedratakse, seda suuremaks kasvab pool
Muh 1936 (L. Uusküla)
N.Pisike jääras, palju jookseb, vähe sööb, mida rohkem ta jookseb, seda jämedamaks ta läheb? Vokipool
Kär 1960 (A. Sepp)
O*.Mida enam linnuke lennab, seda lihavamaks lähab? Lõngapool
SJn 1888 (J. Mein)
2SJn - 2 var.
P.Mida enamb sirk lendab, seda lihavamaks läheb? Kedratakse
San 1877 (J. Hurt)
E EM 96 (814); E EM2 82 (1029)
Q1a1.Enam ta jookseb, rammusamaks läheb? Lõngapool
LNg 1895 (J. Prooses)
Q1a2.Mida enam jookseb, seda rammusamaks läheb? Vokivärten
Juu 1890 (J. Trull)
Q1b.Mida enam sõidad, seda rammusamaks läheb? Okk
Pöi 1894 (T. Undritz)
Q2a.Jookseb ringi ja kord-korralt läheb paksemaks? Vokipool
Plv 1978 (M. Adel)
Q2b.Mida rohkem ma ennast keerutan, seda paksemaks mina lähen? Vokipool
Trv 1905 (A. Anderson)
E EM2 82 (1033)
Q3*.Mia inämbä sõit, tuu inämbä lihonõs? Kedratakse
Se 1934 (M. Peramets)
2Se - 2 var.
Q4.Miä inämbä juusk, tuu suurõmbast kasus? Vokipuul
Se 1929 (V. Savala)
Q5.Enam sa sõidad, priskemaks läheb? Vokiga kedrates kederus (värtel) lähab täis
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Q6.Aa ringi ja kõht tõuseb? Värten
Kos 1930 (R. Viidebaum)
R+.1) Põrsa' ümbre imise juustelese, põrsil lätt kõtt tühäst, imsel tävvest? Langa lõim ja pooli
Se 1927 (E. Põllula)
2) Pisukene kui põnn, ühtepuhku kasvab suuremaks? Vokivärten (lõngaga)
Trm 1889 (H. Mann)
Kir, Kaa, Trm, Rõn, Se - 5 var.
S.Lind lennab, pugu paisub, [kümme] kitsi kuhja kallal? Koonal
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
Kontam.: = 900Ü
Z.Istup kui herr, sõit kui saks, mis rohkem sõit, see ramsamas lätt? Ketramine
Vas 1895 (P. Saar)
Kontam.: = 416G
T.Üks oli üürapuu, teine küürapuu, kolmas üsna kõverik, neljas neitsi auk, viies viiburiauk, kuues kusimisepulk, seitsmes sõbraauk, kaheksas karvapard ja mida rohkem hobu jookseb, seda rohkem kubu tõuseb? Vokiga ketrad, vanamutt on seal voki taga
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
Eas I 31 (41)
Kontam.: = 2670H
Ua.Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel, mida rohkem hobu jookseb, seda rohkem kubu tõuseb? Vokk
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
2As - 2 var.
Eas I 131 (192)
Kontam.: = 2324Ga
Ub.Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel, mida rutem hobu jookseb, seda rutem kõht tõuseb? Voki ketramine
As 1992 (A. Korb)
Kontam.: = 2324Gb