Tüttäred, sõzeüeni

(läbi küla minemise laul)

Leanne Barbo ja koor

Lae alla .mp3 fail

Vadja keeles

Tüttäred, sõzeüeni,
oi, saadu-saadu, selennoi saadu,
lähemmä läpi tšätösi,
läpi lidnaa, linnukkaizõd,
läpi kastarii, kanaizõd!
Tüttäred, sõzeüeni,
ühezä ve’e veämmä,
ühee kaivoo kannatamma,
ühee maa maranajalgad,
ühee põõza’a pupuškad,
laulamma ühezä, lahzõd,
kukumma ühezä, kullad,
kunnõ on kassa kaglallani,
ivus pittšä pihoillani!
Kui saan, marja, muilõ mailõ,
toomud tõisilõ vesile,
siiz en mahza maalta rohta,
õltšikõrtta uulitsalta –
einämüttü on eteepi,
kagrakappa on kalliipi,
miä, ozmud, otavapi.

Eesti keeles

Tüdrukud, mu õekesed,

lähme läbi käte alt,
läbi linna, linnukesed,
läbi kindluse, kanakesed!
Tüdrukud, õekesed,
üheskoos vee veame,
samast kaevust kanname,
ühe maa maranajalad,
ühe põõsa pungakesed,
laulame koos, lapsed,
kukume koos, kullad,
kuni on pats mul kaelal,
juus pikk mul pihtadel!
Kui saan, mari, muile maile,
toomeke teistele vetele,
siis ma ei maksa maalt rohtu,
õlekõrt tänaval –
heinatuust on minust etem,
kaerakapp on kallim,
mina, kullake, odavam.

Tüdrukud laulavad, kuidas nad pidulikult läbi küla lähevad, üksteise käte alt läbi kõndides. Armsate sõpradega saab koos laulda seni, kuni pikad juuksed on pihal – vabalt pihale langevad juuksed on märk neiustaatusest. Kui neiu viiakse mehele, jääb ta sõpradest eemale. Noore abielunaise positsioon perekonnas on madal, ta ei saa ennast enam tunda nii ilusa ja ihaldatuna nagu praegu.

Laulu algus viitab guljanje kombele, kus ehitud tüdrukud kogunevad pühade ajal ja liiguvad külatänavat pidi ühest külaotsast teise, saadetuna kogukonna imetlevatest pilkudest. Vahepeal peatuti tantsimiseks ja ringmängudeks. Üks liikumisviise oli käest kinni, rongina või paarisrongina. Seejuures mindi läbi kätest tehtud väravatest, millele viitavad ka laulu algussõnad. Narvusis on hoogsamat käte alt läbi kulgemist nimetatud “Viru väravateks”, paarisrongi nimetatakse kluutšaks. Selle puhul on tavaline saadu-saadu või saadulmoi-refrään, mis pärineb vene lauludest (зеленый сад, ‘roheline aed’). Saadulmoi-refrään kuulubki tavaliselt rituaalse läbi küla või külade kulgemise juurde nii pühade kui pulmade ajal.

T Anna Ivanovna, Peen-Rudja (August Ahlquist 1854–1855, SKVR IV3 4651).

M Anna Mitri tütar Frolga naine, 23 a, Mäkkülä (Armas Launis 1906, SKSÄ A 300/36a, ph 29a).

Itšäpäivä küla neiud pühapäevasel jalutuskäigul. Foto: E. Laid, 1942 (ERM Fk 1009:296).