Mikkeĺ-Kikkeĺ konnapoika

Leanne Barbo, Janika Oras

Lae alla .mp3 fail

Vadja keeles

Mikkeĺ-Kikkeĺ konnapoika
meni õjall õnkima,
ai, voi-voi-voi, voi-voi-voi-voi,
meni õjall õnkima,

meni õjall õnkima,
sai vaa kõlmõt kalla.

Ühe möi vaa tõizõ sei,
kõlmõttõma vei kotto,

kõlmõttõmaa vei kotto,
ep se katill antannu,

ep se katill antannu,
katti meni puhhõ,

katti meni puhhõ,
sittu Mikkelill suhhõ,

sittu Mikkelill suhhõ,
a Mikkeĺ juttõb: “Mikä se onõ?“

Mikkeĺ juttõb: “Mikä onõ?“
Matti juttõb: “Manzikaz.“

Eesti keeles

Mikkel-Kikkel konnapoeg
läks ojale õngitsema,


läks ojale õngitsema,
sai kolm kala.

Ühe müüs, aga teise sõi,
kolmanda viis koju,

kolmanda viis koju,
ega see kassile andnud,

ega see kassile andnud,
kass läks puu otsa,

kass läks puu otsa,
sittus Miklile suhu,

sittus Miklile suhu,
aga Mikkel ütleb: “Mis see on?“

Mikkel ütleb: “Mis see on?“
Matti ütleb: “Maasikas.“

Vadja kirjakeeles

Mikkeĺ-Kikkeĺ konnapoikõ
meni õjall õnkima,
ai, voi-voi-voi, voi-voi-voi-voi,
meni õjall õnkima,

meni õjall õnkima,
sai vaa kõlmõd kalla.

Ühe möi vaa tõizõ sei,
kõlmõttõma vei kotto,

kõlmõttõma vei kotto,
eb se katill antannu,

eb se katill antannu,
katti meni puhhõ,

katti meni puhhõ,
sittu Mikkelill suhhõ,

sittu Mikkelill suhhõ,
a Mikkeĺ juttõb: “Mikä se onõ?“

Mikkeĺ juttõb: “Mikä onõ?“
Matti juttõb: “Manzikõz.“

Naljalugu Mihklist, kes püüab kala, ise sööb ja müüb, aga kassile ei anna. Järgneb kassi kättemaks.

Naťu Lukina on seda laulu nimetanud lastelauluks, aga öelnud, et seda võisid laulda ka naised ringis liikudes. Laulu tunnevad lisaks vadjalastele isurid ja ingerisoomlased.

T M Naťu (Natalja) Lukina, Jõgõperä (Ariste 1986: 25–26, 97; Paul Ariste, Igor Tõnurist 1971, RKM, Mgn II 2330 b).