Oi vävü, vävüjuveni

(peiu õpetamine)

Pihel Kuusk ja koor

Lae alla .mp3 fail

Vadja keeles

Oi vävü, vävüjuveni,
tunnõdõ võtta, tunnõ pittä!
Elä lüü ühessä süüssä,
eläko kõikkina kahõssõ,
a lüü süüssä tšümmenessä,
ko rikop parvõ patojani,
i tõizõ parvõ tooppijani.
Siis vassõ lüü sisaruttani,
siis vass peeksä peenüttäni.
Võta õlkinõ kuvossõ,
siittä varsine valõlõ,
võta niitti va letisse,
siittä siimanõ sitõlõ,
sillä lüü sizaruttani,
sillä õpõt omenuttani.
Eläko lüü tšülä kujalõ,
eläko valla vainijoilla,
a salpa sauna salamitta,
jottei tšülä pajatõltaiz,
jott siä leit sisaruttani
i siä peeksit peenüttäni.

Eesti keeles

Oh väimees, mu väimeheke,
oskad (naist) võtta, oska pidada!
Ära löö ühe süü pärast,
ega üldse kahe pärast,
aga löö kümne süü pärast,
kui lõhub hulga potte
ja teise hulga toope.
Siis alles löö mu õekest,
siis alles peksa mu väikest.
Võta õlg õlekoost,
sellest vala vars,
võta lõng pletist,
sellest seo piitsakeeleke,
sellega löö mu õekest,
sellega mu hõbeõunakest.
Ära ometi löö külatänaval,
ega valla vainudel,
aga sule sauna salaja,
et küla ei räägiks taga,
et sina lõid mu õekest
ja peksid mu väikest.

Vadja kirjakeeles

Oi vävü, vävüjuveni,
tunnõdõ võtta, tunnõ pittä!
Elä lüü ühesse süüsse,
eläko kõikkina kahõssõ,
a lüü süüsse tšümmenesse,
ko rikob parvõ patojani,
i tõizõ parvõ tooppijani.
Siis vassõ lüü sisaruttani,
siis vass peeksä peenüttäni.
Võta õlkinõ kuvossõ,
siittä varsine valõlõ,
võta niitti va letisse,
siitte siimanõ sitõlõ,
sillä lüü sisaruttani,
sillä õpõt omenuttani.
Eläko lüü tšülä kujallõ,
eläko valla vainijoillõ,
a salpa sauna salamitta,
jottei tšülä pajatõltaiz,
jott siä leid sisaruttani
i siä peeksid peenüttäni.

Peigmehe õpetuslaulu laulis pulmas mõrsjapoolne rahvas, kui peigmees mõrsjale järele tuli. Mõrsja viidi peigmehe ette ja mõrsja suguvõsa naised õpetasid väimeest, kuidas naisega õrn ja õiglane olla: ära löö teda ja kui teisiti ei saa, peksa õlekõrrest ja lõngast piitsaga – ja nii, et keegi ei näe. Peigmehe ja mõrsja õpetamise laulud on kõlanud ka teiste läänemeresoome rahvaste pulmades.

T M Oudekki Figurova, Rajo (Ariste 1986, 44, 74–75, 86; Paul Ariste, Aino Valmet, Ingrid Rüütel 1966, RKM, Mgn II 1235 j).

Oudekki Figurova Tõnu Seilenthali (vasakul) ja Paul Aristega. Jaan Jõgi, 1968. 1968 (Tõnu Seilenthali erakogust).