Kui tulloo süvä sügüzü

(Nekrutilaul)

Meel Valk ja koor

Lae alla .mp3 fail

Isuri keeles

Kui tulloo süvä sügüzü,
kova talavi tallajaa,
kaalinna, kaalinna, kaalinam-majaa,
kova talvi tallajaa,

kuuzed mustaks saava muuttuut,
haavat hallin karvaizeks,

haavat hallin karvaizeksi,
koivut kullan karvaizeeks.*

Nii poikii poimidaa,
valkeepäid valitsettaa.

Kellen arba hüppäjää?
Arba hüppääz armattomal,

arba hüppääz armattomal,
emottomal enzimäizeks.

Rigaz veli riivutteli,
rattahille rabutteli.

Vietiin ottajan oville,
katsojaizen kardanolla.

Ottaja ovilda küssüü:
“Uot sie poiga omaa süüdä,

uot sie poiga omaa süüdä
vaan oot vallav väärüüvestä?”

“Em mie uo omasta süüstä,
enk uo vallav väärüüvestä,

miun on luoja vallal luonut
näidä maida marssimaa,

näidä maida marssimaa,
näidä teidä tallaamaa.”

Annettii sini-sineli,
annetti musta munderii.

Joutsen joukko, hanhiparvi,
viekää miun emolle viesti,

viekää miun emolle viesti,
sana saunoituojallee:

hüvä on olla soldaattina,
kiiskevezi on juodavana,

kiiskevezi juodavana,
puhas leib on süödävänä,

aret käümmä ambumassa,
pühät püssüjä puhassam.

Püssü agaks annettii,
miekka mieliksi hüviksi.

Eesti keeles

Kui tuleb sügav sügis,
kõva talv kõndija,


kuused mustaks muutuvad,
haavad hallikarvaliseks,

haavad hallikarvaliseks,
kased kullakarvaliseks.

Siis poisse korjatakse,
valgepäid valitakse.

Kelle arp (liisk) hüppab?
Arp hüppas vaeslapsel,

arp hüppas vaeslapsel,
ematul esimesena.

Rikas vend tiris (nekrutit),
vankri peal raputas.

Viidi (sõjaväkke) võtja uksele,
ülevaataja hoovi.

Võtja ukselt küsib:
“Poiss, kas oled siin enda pärast,

poiss, kas oled enda pärast
või oled võimu ülekohtu pärast?”

“Ei ma ole enda pärast
ega ole võimude ülekohtu pärast,

minu on looja võimudele loonud
neid maid marssima,

neid maid marssima,
neid teid tallama (astuma).”

Anti sinine sinel,
anti must munder.

Luigejõuk, haneparv,
viige mu emale sõnum,

viige mu emale sõnum,
sõna saunatoojale (sünnitajale):

hea on olla soldat,
kiisavesi on joogiks,

kiisavesi on joogiks,
puhas leib on söögiks,

argipäevadel käime laskmas,
pühadel püsse puhastame.

Püss anti naiseks,
mõõk meeleheaks.

* Eeslaulja laulab algsalvestusel kurjakarvaiseeks ‘kurja, halba värvi’.

Laul jutustab loo nekrutiks võtmise traagikast ja noorsõduri kohanemisest. Kellele liisk langeb, peab minema. Ta viiakse ära ja talle antakse sõjamehe varustus. Sõdur saadab lindudega emale teate, et saab hakkama – sõjaväes antakse süüa-juua ja naise asemel lahutab meelt püss.

See laul, mis jutustab väga realistlikult sõjameheks võtmisest, oli Ingerimaal hästi tuntud. 18. sajandil oli teenistus tsaari armees eluaegne, hiljem 25 aastat, ja noormehe nekrutiks võtmine tähendas perekonnale tema kaotamist. Laulus väljendub protest võimude ülekohtu vastu – riigivõim otsustas noorte meeste elude üle, aga ka mõisnikul ja külavanemal oli oma sõna selle otsustamisel, kes peab sõjaväkke minema.

T M Anna Kivisoo, Ropsu, ja koor (Lauri ja Aili Laiho-Simonsuuri 1937, ERA, Pl 123 A1, B1, 124 A1).