1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
2 koera, 1 kass, akvaariumikalu, 2 rotti, 4 hamstrit - koer on praegu, kuid teised loomad on olnud 10a jooksul.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Minu ja õe soovil. Koerte võtmist arutati pikemalt, kuid muude rottide ja hamstrite ostmist, siis kui need loomad koju toodi. Poolt - armsad olevaused ja vastu argumendiks oli see, et kes nende järelt koristab, koertega kes väljas käib jne.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Viimase koera saime kuulutuse peale ja ostsime 1000 kr eest. Rotid ja hamstrid saime niisama. Ja esimesed kalad ka.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Esimese koera nimi oli Dolly. Praeguse koera nimi on Helandros Isabella, nimi oli juba enne pandud ning meie kutsume teda Rosinaks, Rossuks. Hamstritel olid Minnid, Mannid nimeks ja ühel rotil Rops.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Internetist, tuttavatelt, loomaarstilt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood pole mõjutanud, kuid koera tahtsime spanjelit, sest meil oli juba spanjel ja siis nägime vanaema juures naabritel samasugust koera. Koer oli lihtsalt ilus.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Jalutamas käivad, mina, mu poiss, vahest isa ja siis õed. Mina ise tegelen loomaga suhteliselt vähe.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spetsiaalset toitu, kuid vahest anname ka seda, mida ise sööme. Poetoit on ikka spetsiaalne koera toit, kuid vahest anname inimese oma sellepärast, et see jääb üle või keegi enam ei taha süüa midagi.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Arsti poole pöördusime, kui tal oli kõrvadega probleeme. Koera on ammu ammu vaktsineeritud, kuid siiani pole temaga midagi juhtunud. Küünte kasvamist on isa ise piiranud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Mul pole selle vastu midagi, kui on vaja siis on vaja steriliseerimist. Kõik oleneb sellest, kui palju järglasi sünnib. Ei, me ei anna oma koerale mingeid tablette selle vastu.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt
Ei ole lasknud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koer magab üldjuhul seal kus juhtub, keset koridori, aga tal on ka oma voodi laua all. Koer liigub kogu korteri ulatuses ringi. Kuna me alguses koera voodisse lubasime, siis nüüd ta harjumusest käib, kuid ma ise isiklikult ajan ta küll ära.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Maale vanaema juurde oleme küll koera kaasa võtnud, sel juhul istub ta autos jalgade juures. Koera külla küll kaasa ei võtaks, võibolla üksikuid juhtumeid on juhtunud, kui ta kaasa on tulnud. Loomahotelli teenuseid pole kasutanud, sest pole vajadust olnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean küll. Me ei tähista koera sünnipäeva.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ma pole oma lemmikloomale riideid ostnud ega õmmelnud. Mu koera mänguasi on kont. Karvade kammimiseks on spets hari, pesemiseks spets shampoon. Ma ei soovi oma looma spaasse viia.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah on küll. Kui inimesed hakkavad oma koeri igast lipsukeste ja kleidikestega ehtima, siis see on küll juba totter. Kui koeral lubatakse kõike teha - voodis olla, laualt süüa jne.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Lemmikloomadele on loodud igasugused spaad ja loomahotellid, maiustused, spetsiaalsed toidud, mida vanasti ei olnud.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Loom mähiti riide sisse ja maeti aeda maha. Alguses mõtlesime, et ei võta uut looma, kuid mitme aasta möödudes otsustasime võtta uue lemmiklooma.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine - korraldatud?
Koer EI TOHIKS voodis olla, aga ta ikkagi tuleb salaja.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Siiamaani on halb võõrutada seda, et kui temaga välja minna, siis ta ei jookse ise pissile vaid ma pean temaga koos jalutama ringe, et ta pissiks. Ja siis ta jookseb uisapäisa autode ette, ilma et aimaks ohtu - selle eest on saanud vastu peput laksu.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Kunagi ajas ta kärbest taga, kui talle öeldi „kus käps on”. Koertekool on siis vajalik, kui koera treenitakse eraldi välja millegi jaoks, kas siis näituse, ameti koeraks jne.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Räägin küll ja arvan, et koer saab väga hästi aru, kui temaga räägitakse ilusti ja kui karjutakse. Koerad mõtlevad ka kindlasti omal tasemel, kuid mitte igasuguseid mõtteid vaid ohutunnetus jne.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib küll. Näiteks mõni peremees annab koerale midagi head, kui ta tubli on ja siis kaoerad hakkavad pugema.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed on pidanud koeraga väljas käima. Õde mängib kõige rohkem koeraga. Ja minu arust on lapsel tõesti koera vaja, ta õpib kellegi eest hoolitsema ja saab palju hubasema keskkonna.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Madu, sest ta on lihtsalt jube.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Siilikesed käivad tavaliselt vanaema juures piima joomas.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Maitse asi.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb
Lemmikloomad võivad olla kõik loomad, kes on saanud inimesele armsaks. Vaala nüüd küll lemmikloomaks ei saa kutsuda. Lemmikloom erineb koduloomast selle poolest, et koduloomal on oma koht laudas vms kohas, aga lemmiklooma poputatakse enda lähedal. Koer on ka lemmikloom, kuid tal on otstarve - valvab maja.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sest nad tahavad kellegi eest hoolitseda, kukununnutada ja hoida.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meie peres on olnud: koer, kass, hamster, kalad ja jänes. Koer on meil olnud alates sellest ajast kui mina sündisin, seega alates 1988 aastast. Kass oli meil siis kui ma olin noorem. Viimane kass oli meil paar aastat tagasi. Kalad võtsin ma endale kaks aastat tagasi kuid nüüdseks neid enam ei ole.
Jänes oli meie peres väga ammu.Ma isegi väga hästi ei mäelta teda.Võisin olla umbes 4-5 aastane.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti pere ühisel otsusel. Väga pikalt ei kaalutletud, kuna elame oma majas siis peab koer nii või naa olema ning koera puhul puudusin kõik vastuargumendid. Kalad olid minu otsus, kuna mina tahtsin neid kõige enam ja pere oli ühiselt nõus. Kass tuli meile ise koju. Me ei olnud kassi võtmist kunagi planeerinud kuid siis ta jäigi meile. Jänes oli mu venna ja õe oma. Nad tõid ta salaja koju kui väiksed olid.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kuna meil praegu on lemmikloomana ainult koer veel alles siis ma temast ka räägin. Koera ostsime me kuulutuse kaudu lehest. Koera hinnaks oli 10.000.- krooni.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Meie koera nimi on Canis Comeisa Bonnassola R'alex. Igapäevaselt me kutsume teda Boonaks, kuna tema pikka nime on raske välja öelda igakord kui teda kutsume. Nime ei saanud me ise valida, kuna see oli tal juba passis kirjas ning tema nimi on kokku pandud tema ema ning isa nimest.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oma lemmiklooma kohta saime informatsiooni internetist ning koera saadetest.
Kuna meil on suhteliselt vähe levinud koeratõug siis peab tema kohta ka informatsiooni küsima loomaarstide käest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole seda kindlasti mõjutanud. Koduloom peab olema lihtsalt sõber. Pole vahet kas tal on pikk või lühike karvakate jne. Looma tõupuhtus on kindlasti mingil määral oluline, kuna minu vanemad eelistavad tõupuhtaid koeri on see ka mulle küIge jäänud ning samuti eelistan ka mina tõupuhtaid loomi, kuna nende iseloom ja käitumine on rohkem ettearvatav.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Kahjuks ei ole osalenud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres paneb igaüks oma panuse koera eest hoolitsemisele.
Ema annab talle hommikuti süüa ning laseb ta õue. Mina ja minu vend käime temaga jalutamas ning mängime temaga.
Ei saa hinnata keskmist aega kui palju või vähe sa loomaga tegeled kuna see on väga sõltuv. Kuna koer on pereliige ei saa seda kindlalt määratleda. Samamoodi võiks küsida kui kaua aega sa oma emaga veedad.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Oma lemmiklooma jaoks ostame me loomapoest toitu, kuna meie koer on väga valiv siis sööb ta ainul ühtesid kindlaid kraanoleid. Samuti sööb ta ka kodu sööki.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Arsti poole oleme me pöördunud oma lemmiku silmade ning nahaga. Muid tervise probleeme tal olnud ei olegi. Lemmiklooma vaktsineerimine on kindlasti vajalik. Kuna meie koer on suviti maal siis peab olema tal tehtud marutaudi vaktsiin kuna maal on palju hulkuvaid koeri ning metsloomi. Minu arvamuse kohaselt on vaktsiin väga-väga vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on vajalik teatud inimestele, neile kellel pole koera jaoks nii palju aega, et teda paaritada ning kutsikatega tegeleda. Vajalik on ta siis kui koer on palju vabalt ning teiste koertega on vaba voli suhelda. Ka meil on emane koer kuid meie ei anna talle ei tablette ega kavatse temale ka mingeid operatsioone tegema hakata. Meil on plaanis vähemalt 1 pesakond kutsikaid.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole lasknud saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie koer magab oma pesas all korrusel. Majas ei ole tal vaba voli käia. Alumisel korrusel on aga üles me teda ei luba. Õues on tal samuti vaba voli olla igalpool kus ta tahab. Kindlasti mitte ei luba me tal magada voodis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pikematele välismaareisidele ei ole aga maal ta käib meiega tihti. Transpordime teda autoga. Kui oleme välismaal siis on keegi kindlasti alati kodus, kes koera eest hoolitseb. Linna ja külla me ei võta koera kunagi kaasa.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Meie lemmiklooma sünnipäev on 7.juuni. Tähistame seda vähesel määral. Tavaliselt ostame talle kas mänguasja või kondi.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ei ole ostnud kuid mänguasju on tal küll. Tavaliselt ta lõhub need ära ainult. Praegu on ta lemmikuks tennispall. Pesemiseks kasutame loomapoest ostetud shampooni. Oma looma spaasse me pole viinud ja kui päris aus olla siis poleks sellepeale ise tulnudki.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Looma eest tuleb hoolitseda täpselt nii palju kui on vajalik. Tuleb temaga piisavalt mängida ning jalutamas käia. Samuti peab teda korralikult toitma. Piiri ületab see, kui koera hakatakse kohtlema kui mänguasja, et lubatakse tal magada voodis ning süüa nö. perega ühe laua taga.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on piirid vabamaks läinud ning lemmikloomadele ei seata enam selliseid piiranguid nagu vanasti.
praegu võib juba lemmikloomaga ka poodi ning kohvikusse minna ilma, et see keda segaks või kelleski imelikkust tekitaks.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Loomulikult, kui lemmikloom ära sureb tuleb ta maha matta, meie vana koer on maetud meie enda aeda, tema hauale on istutaud puu ning seda hooldatakse. Loomasurnuaeda ei ole me lemmikloomi viinud. Uue looma otsustasime võtta paar kuud peale vana looma surma.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine - korraldatud?
Meie oleme oma lemmikule õpetanud selgeks selle, et tal ei ole lubatatud käia ülemisel korrusel ning samuti ei tohi ta laualt toitu võtta. Meie koer on nendest reeglitest aru saanud ning ta järgib neid korrektselt.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Halbu kombeid ei ole kellelgil olnud. Kutsikast peast on meie praegune koer küll mõningaid jalanõusid närinud
kuid see on loomulik. Loomulikult me karistasime teda ning ta saab sellest aru, et ta on midagi valesti teinud ning rohkem ta seda ei tee. Looma tuleb karistada täpselt nii, et ta sellest aru saaks, et ta on midagi valesti teinud, kindlasti mitte liiga karmilt.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Trikke me ei ole talle õpetanud. Koertekool on vajalik siis kui koeraga käiakse näitustel. Meie isiklikult koertekoolist enda lemmiku puhul küll puudust ei ole tundnud. Oleme talle enamus asjad ise suutnud selgeks teha.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Loomulikul tuleb ka loomadega suhelda ja mina isiklikul arvan.et nad saavad väga hästi aru kuidas ja mis meeleoluga sa nendega räägid, Mina ei ole nõus, et loomad ei oska mõelda, kindlasti oskavad.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Loomad nagu inimesedki mõistavad seda kui neile liigselt antakse ilma.et midagi vastu saada tahetakse.
Kuid ma arvan, et kui ma oma koerast lähtun, siis ei kasuta ta meid ära.. pigem on ta tänulik selle eest mis talle antakse, ükskõik kui palju või vähe seda on.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laps vajab looma, kellega koos üles kasvada. Ei saaks öelda, et laste kohustused loomade suhtes oleksid suuremad kui täiskasvanute omad. Pigem võiksid need olla võrdsed ning panused peaksid olema vastavalt sellele kui palju keegi suudab anda. Loomulik on see, et lapsed mängivad loomadega rohkem kui täiskasvanud kuid selge on ka see, et 3 aastased lapsed ei ole nii kohusetundlikud ega vastutavad looma söötmise, väljalaskmise ega heaolu tagajad kui on seda täiskasvanud.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Looma võtmine ei ole mind küll teiste loomaomanikega rohkem suhtlema pannud.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kindlasti ei suudaks ma lemmikloomana kodus pidada näiteks ämblikku ega madu.
Ma ei suudaks neid pidada kuna ma kardan neid mõlemaid nii kohutavalt, et ma ei suudaks nendega isegi ühes ruumis viibida.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Enda tutvusringkonnas ning ise ei ole küll sellist asja teinud, kuid kindlasti on juhtumeid kus näiteks väiksed lapsed peidavad kodus hiirte jaoks juustu kuhugile. Ise olen tegelikult mingil määral küll teinud nii, näiteks olen talvel lihastele välja pekki pannud ning päevalille seemneid linnumajja olen samuti pannud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Isiklikult ei arva hästi kuid kui inimestele meeldib siis lasku käia!
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad saavad olla kõik need loomad kellest inimese jõud suudab üle käia ning kelle eest on võimalik hoolitseda. Lemmiklooma mõiste alla ei saa kuuluda näiteks karu või põder.
Lemmikloom erineb koduloomast minu meelest selle poolest, et koduloom on nagu see, kes on vanaema juures maal näiteks siga ja lehm, kuid lemmiklooma all pean ikka silmas koera ja kassi ning hamstrit.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi kuna nad muudavad koduse õhkkonna paremaks. Samuti on lemmikloomad nagu pereliikmed, sa saad nendega suhelda ning nendega tegeleda jne.
Mina arvan, et igas kodus võiks olla vähemalt üks lemmikloom olgu ta siis kasvõi üks ainus kala kuid siiski.
Esimesed lemmikloomad olid meil kalad. Nad olid meil siis kui ma olin alles väike.
Lemmikloom võeti minu soovil. Kuna naabritel tuli kassidel pojad tuli meil teha äkkotsus ja me võtsime kassi ja mitte keegi polnud vastu.
Kassi saime meie naabritelt ja ta anti meile niisama ära.
Kui kass läheb ukse juurde ja mäub, teame kohe, et ta tahab õue. Kui süüa tahab, läheb söögikausi juurde ja mäub, kui ta midagi tahab, läheb ta sinna ja mäub.
Me ei võtnud looma tõupuhtuse järgi või suuruse või karva pikkuse järgi me lihtsalt vaatasime, et oleks ilus.
Me pole kassiga osalenud näitustel, kuna ta pole puhast tõugu. Me kassile ei meeldi võõrad kohad ja teised kassid.
Meie praegune kassi nimi on Krissu ja koera nimi Posse ja nende nimed ei muutunud kutsumisel. Koera nime mõtles isa kuna ta oli meie peres boss ja ta jäi Posseks. Kassi nime mõtlesin mina, mul tuli mõte lihtsalt peast ja oligi otsustatud. Kassi nimeks sai Krissu.
Meie peres hoolitseb kassi ja koera eest terve pere. Koeraga käib põhiliselt isa jalutamas, vahest ka mina ja mu vend. Ema põhiliselt hoolitseb koera ja kassi söögi eest. Kass käib ise õues jalutamas ja teda ei pea valvama. Päevas tegeleme loomadega umbes 2-3 tundi.
Kassile ostame poest spetsiaalset toitu, aga koerale teeme ise kuna koer on suur ja sööb palju ja ise valmistada on odavam. Kass on suur küll, aga sööb vähe ja sellepärast ostame toitu poest.
Oleme loomadega pöördunud loomaarsti juurde vaktsineerimisel ja rohtude pärast. Muidu oleme probleemid ise lahendanud.
Mina arvan, et inimene otsustab ise, kas ta tahab enda looma steriliseerida. Emase kassi võtmisel tuleks ta ära steriliseerida, et ta ei jääks tiineks. Isast kassi ei ole vaja steriliseerida, kui on õue kass siis küll.
Koeral on õue ehitatud kuut, kus ta on ööd ja päevad. Kass on vahest õues ja vahest toas. Kass võib käia voodis kui tal on puhtad käpad. Kui on talvel külmad ilmad on koer toas diivanil. Kõige enam meeldib tal toa nurgas magada. Muidu võivad nad liikuda terve maja peal.
Kui me käime reisidel on kass ja koer kodus. Nende eest hoolitseb meie vanaema.
Kassi sünnipäev on juulis ja koera sünnipäev on veebruaris. Me kingime neile sünnipäeval midagi hästi head, mis neile maitseb.
Me ei ole loomadele riideid õmmelnud, kuna see on looma piinamine aga poest oleme neile pesemiseks ostnud šampooni. Me ei soovi kassi spaase viia.
Looma eest on võimalik üleliia hoolitseda, näiteks söödad liiga palju. Loomale tuleb anda parajalt süüa, mitte palju. Looma tuleb vahest pesta, et ta oleks puhas. Toita ei tule päevas kümme korda ja kolm korda pesta, see on üleliia looma jaoks.
Meil pole veel ühtegi looma surma saanud, aga kui sureks kindlasti haua kohale risti. Ma arvan, et võtaks uue looma.
Me ei peaks kindlasti hamstrit, kuna ema kardab ega ka merisiga ei võtaks.
Näiteks naabrid hakkasid pidama linde ja andsid neile süüa, aga ise anname ka lindudele süüa.
Mina neid (minisiga, madu, iguaan, piraajad) ei peaks kuna nad võivad olla eluohtlikud ja isegi inimesi tappa.
Meie arvates saavad lemmikloomad olla ilusad ja armsad, kes lohutavad kui on halb tuju ja ei oleks üksik elada. On ka loomi, kes ei mahu mõistesse lemmikloom näiteks: Lõvid, elevandid, hiired ja rotid. Lemmikloom erineb koduloomast kuna lemmikloom on see, kes sulle väga meeldib. Koduloom on see, kes on sul kodus olemas tarbe pärast. Lemmikloomal on kindlasti ka praktilist otstarvet.
Inimesed peavad lemmikloomi, et oleks keegi, kes sind rasketel hetkedel lohutab.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meil on olnud kassid, hamster, kalad, aga praegu on meil kassid.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Kõik olid poolt, et võtta kass.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Me saime ta õe sõbrannalt. Meile anti ta niisama ära.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime" vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Meie loomade nimed on olnud Feeder, Miki, hamster Tiksi ja kalad. Praeguse kassi nimi on Toma, teda võib ka hüüda Toskaks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Me saime teavet tuttavatelt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Meie kass on tavaline halli värvi.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Me ei ole osalenud loomanäitusel kassiga.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Süüa annavad kõik kui vaja on.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Me ostame, sest meie emane kass ei taha muud eriti süüa, aga isane sööks kõike.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Me oleme mõlemaid kasse operatsioonile viinud. Toskal tegime nii, et ta poegi ei saaks enam, aga teisel oli põsk katki.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei anna.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud" või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Järglased on ise tulnud me pole paaritanud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Lemmikloom võib liikuda terves korteris, aga me ei luba teda voodisse ega lauale.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kui me ära oleme sõitnud on ta jäänud naabrite hoole alla. Me ei võtta lemmiklooma kaasa.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Meie kassi sünnipäev on 23. augustil.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Meie ei pane kassile riideid selga, aga meil on spetsiaalne kassišampoon.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Meie hoolitseme kasside eest tavaliselt.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on palju spetsiaalseid kassi hoolitsemise eest asju.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Oleme matnud küll ja siis uue looma võtnud.
20. Milliseid „kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Me ei luba laualt toitu võtta.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Nad tulevad mustade käppadega tuppa ja määrivad kõik põranda ära.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Me ei ole ühtki trikki ega midagi õpetanud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ma ei räägi kassiga.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? kirjeldage mõnda näidet.
Näiteks meie isane kass on kogu aeg isa juures, sest ta annab talle süüa.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kui kass oli väike ma mängisin temaga.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Me ei peaks rotti, sest meile ei meeldi rotid.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Me oleme pidanud peale kasside hamstrit ja kalu.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste «lemmikloom" raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom" "koduloomast"? Kas "lemmikloom" on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad on need, mis meeldivad. Lemmikloom ja koduloom on peaaegu ühesugused asjad.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Väiksena oli meil merisiga Kiku, koer Rexu, kassid Tipsi ning Pätu ja nüüd on kalad. Kiku oli meil siis, kui mina ja õde olime neljased. Rexu oli meil siis, kui me olime õega kahesed ja Tipsi ning Pätu olid meil aasta tagasi. Kalad on meil kaks aastat olnud.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloomad võeti laste soovil. Lemmikloomi võttes mõtlesime kõik ennem läbi.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lemmikloomad saime tuttavatelt tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime" vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Lemmikloomade nimed on alati olnud lõbusad ja armsad. Perega panime nimed. See nimi, mis kõigile meeldis ja mille peale lemmikloom reageeris, selle nime valisime.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Lemmiklooma puudutavat infot saime loomapoest, internetist ja vahel ka raamatutest ja tuttavatelt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Meid lemmikloomade valikul mood ei mõjutanud. Tõupuhtus pole meile oluline, aga on oluline, et loom oleks lastesõbralik ja ei teeks palju pahandusi jne.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Me pole oma loomadega loomanäitustel käinud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kõik hoolitsesid merisea, koera ja kasside eest. Kalade eest hoolitsen põhiliselt mina, sest need on minu kalad. Vahel aitavad ema, isa, õde ja vend ka.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Me ostame kalapoest spetsiaalset kalatoitu Nutrafini ja TetraTabiMini, harva anname hakkliha või saiapudi jms.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti juures käisime merisea küüsi lõikamas.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Minu arust pole steriliseerimine vajalik. Maal andis vanaisa kassilt tiinusevastaseid tablette.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud" või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Kaladel tulid kalapojad, aga nad surid ära, sest oli talv ja toas oli külm, meil olid kalad siis alles natuke aega olnud ja meil polnud akvaariumis vajalikke asju.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Me elame korteris ja siin on meil lemmikloomadest Kiku ja kalad. Merisiga elas toas puuris, koer elas soojas kõrtega kaetud kuudis, kassid elasid lakas, pööningul ja vahel toas ning puuriida ja maja vahel. Lemmikloomadel oli kindel ala, kus nad võisid ringi liikuda, kassid võisid õues igal pool käia. Kalad elavad akvaariumis. Lemmikloomad ei võinud voodisse tulla, sest nad olid enamasti mustad ja vahel olid neil kirbud ja puugid, merisiga võis voodi peale tulla, sest ta oli puhas ja hooldatud.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Me pole kunagi loomi reisidele kaasa võtnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Merisiga oli sündinud septembris 1997.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Me tegime vennaga meriseale puuklotsidest labürinte. Kassidel oli maal kamm.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Minu arust on ülehoolitsemine siis, kui loom tõuseb pereliikmetest, sugulastest, parimatest sõpradest kõrgemale kohale. Mõned inimesed ostavad loomale kõige kallimaid asju ja peavad looma nagu jumalaks ja loobuvad looma pärast oma ettevõtmistest ja veedavad kogu oma aja loomaga.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on kõik rohkem arenenud ja on ka paremad võimalused looma eest hoolitsemiseks.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Lemmiklooma surm mõjus meile väga raskelt, sest me olime siis veel väikesed. Me armastame kõiki oma loomi väga. Merisea matsime väiksesse puust kirstu. Koer sai teise koeraga võideldes surma ja kassid on autode alla jäädes surma saanud.
20. Milliseid „kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Meil reegleid otseselt polnudki, sest me neid tuppa ei lasknud. Ainult siis, kui nad pahandust tegid vms, siis ütlesime ja õpetasime neid. Näitasime näpuga ja ütlesime, et nii ei tohi teha.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Meie loomad olid kõik tublid ja armsad. Kõik loomad on meile väga kallid ja loomi ei tohi karistada! Loomad pole nii arenenud, kuid sellegi poolest ei tohi neid karistada!
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine mõjus? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Sõprade ja tuttavate koertele oleme sitsimist õpetanud ja proovisime toitu nina peal hoida. Me tegime seda toiduga ja need tulid hästi välja. Mina oma looma koertekooli või loomadeasutusse küll ei hakkaks saatma. Ma tahaks oma koera ise õpetada, kui see vajalikuks osutuks.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ma rääkisin loomaga ja ma arvan, et ta mõistis mind. Kui me Rexuga üksteisele otsa vaatasime, siis tal oli selline pilk, et ta nagu mõistaks mind.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Kassid oskavad nii nurruda, et neile ei saa vastu panna ja siis nad saavad oma tahtmise. Samas teevad koerad niisked ja suured silmad ning nad saavad alati oma tahtmise.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed pidid loomade järgi koristama ja nende eest hoolitsema ja neid toitma. Lapsed kiinduvad loomadesse rohkem, aga vanematel pole tavaliselt aega. Minu arvates vajaks iga laps looma.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ümbruskonnas elavate loomapidajatega suhtlen ikka samamoodi. Tuttavate poole ma lemmikloomaga ei läinud.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks mürgiseid loomi, sest nad oleksid ohtlikud ja korterelamus poleks neile sobivaid elutingimusi.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Inimesed, kellel on oma maja, toidavad linde ja panevad talveks kitsedele ja teistele metsloomadele toitu. Meil pannakse ka maja äär külakassidele vahepeal toitu.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ise küll ei peaks eksootilisi ja ebatavalisi loomi, aga kui on huvi tahtmine, siis üritaks pidada.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste "lemmikloom" raamidesse? Mille poolest, kui üldse "lemmikloom" "koduloomast"? Kas "lemmikloom" on ainult loom, kellel pole praktilist otstarvet?
Lemmikloomad on väiksed loomad, nagu koerad, kassid, merisea kalad, maod jt. Lemmikloomadele müüakse poodides eraldi neile mõeldud toitu ja vajalikke vahendeid.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lemmikloomad täidavad toa positiivse energiaga ja annavad häid tundeid, et sa pole kunagi üksinda. Loomad on tihti inimese parimad sõbrad.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Papagoid, must puudel, kalad siis, kui väike olin. Hetkel on merisiga.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Merisiga võeti õe soovil. Ema kaalutles kaua. Mina ei tahtnud, sest arvasin, et merisead haisevad ja et keegi ei viitsi tema puuri puhastada.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Saime merisea tuttavatelt tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Papagoide nimed olid Papagoi ja Mammagoi. Puudli nime ei mäleta enam. Merisea ametlik nimi on Merku, mis on tuletatud sõnast merisiga. Aga kui mu õde ta peale kurjaks saab, siis käratab Merku kohta Mercedes.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Enamus informatsioon tuli tuttavatelt, kes merisiga pidasid, aga samas ka raamatutest ja perioodikast.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ainult nii palju, et rosettidega (see tähendab karvapööristega) merisead on hinnatud näituseloomad. Ma arvan, et Merku on krantsitõugu. Aga kunagi, kui ma endale koera võtan, siis tahan, et ta oleks tõupuhas. Tahaks hakata näitustel käima.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole, sest selliseid Eestis ei korraldata. Üldiselt on näitused vahvad. Ma leian, et need on vajalikud. Parim võitku!
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Õde hoolitseb looma eest: puhastab puuri ja toidab teda. Mina mängin loomaga. Tegelikult veedame häbematult vähe aega temaga. Mõnel päeval me ei märkagi teda. Hommikul kui pere ärkab, hakkab Merku ruigama, sest ta tahab porgandit või kapsast. Reede pärastlõunal puhastab õde tema puuri.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Me söödame talle tavaliselt spetsiaalset toitu pluss jogurtimaitselisi vitamiinitropse. Kui aga toit otsa saab, siis söödame talle tavalisi teri. Muidugi on alati juures värske hein ja porgandid, kapsas. Esiteks sellepärast, et talle maitseb ostetud toit. Ega ta koduseid teri väga hea isuga ei söö. Teiseks, poetoidus on vajalikud ained sees.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Me pole Merkuga kunagi loomaarsti juures käinud. Näiteks, tema küüsi lõikame me ise. Ma arvan, et vaktsineerimine on vajalik, kui ta puutub välismaailmaga kokku. Meie merisiga aga seda ei tee ning seetõttu ei ole tarvis teda vaktsineerida.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
See on vajalik, kui ei soovita järglasi. Meie loomake on õnneks isane.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole, sest pole leidnud tema jaoks sobivat emast. Ma arvan, et Merku järglased näeksid väga head välja, sest ta on üleni musta värvi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Merku puur on kapikese peal. See on plastikust punase alusega tavaline merisea puur. Kui Merku lastakse jooksma, siis on tal lubatud kõikjale minna. Voodis ei meeldi talle eriti olla, sealt hüppab ta maha ja läheb voodite, diivani alla spanjeleid ehk siis tolmurulle korjama. Õues on ta tavaliselt rihma otsas. Ka õues on tal lubatud kõikjale minna loomulikult peab temaga keegi alati kaasas olema).
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma loomi transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Meie pere pikemad reisid kestavad 1-2 päeva. Merku jätame tavaliselt koju. Noil puhkudel varustatakse teda lihtsalt rohkema toiduga (kuigi jah, peab mainima, et olgu toidukogus kui suur tahes, sööb ta selle mõne tunniga ära). Tema transportimiseks kasutame tema puuri, ka ema dressipluusitaskut, seal meeldib talle olla. Linna minnes nüüd küll teda kaasa ei võta... Looma koht on kodus. Keegi peab ju kodu ka kaitsema!
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate te sünnipäeva? Kuidas?
12. september. Kuna emal on sünnipäev 11. september, siis peame Merku oma päev varem. Sööme torti, tõstame klaase. Merkule anname sel päeval rohkem võilillelehti, et ta ikka kosuks.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või soovite viia oma looma spaasse?
Ei ole talle riideid ostnud. Tal pole neid vaja. Me ei käi temaga talvel õues, nii et külm tal ei ole. Aga ma kavatsen talle ise ühed sokid ja mütsi õmmelda, lihtsalt aksessuaariks. Mis puutub mänguasjadesse, siis selleks otstarbeks on meil porgandijupid. Pesemiseks on kõige parem Fairy nõudepesuvahend. Karvu hoitakse korras vana hambaharjaga harjates. Me spaatame teda kodus.
17. Kas teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kus teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsuse ja ülehoolitsuse vahel?
Ma arvan, et on võimalik liiga palju looma eest hoolitseda. Võibolla näitab seda see, kui lemmik kannab kallimat kostüümi kui tema peremees, või siis kui lemmikloom näeb oma peremehest märksa parem välja.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval pööratakse rohkem tähelepanu looma tervisele, seda kas või toidu koha pealt. Vanasti sõid kõik koerad tavalist toitu, inimeste toiduülejääke, tänapäeval eelistatakse rohkem valmis pakendatud toitu, sest seal on vajalikud toitained ja vitamiinid koos.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matused? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Isa viis koera ära ja mattis maha. Koera pole me tänaseni uut võtnud, tundub kuidagi kohatu.
20. Millised „kodureegleid“ olete oma loomale õpetanud? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ära pissi Aigi voodi alla!", kuigi eriti ta sellest kinni ei pea.
21. Kas mõnel teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida on raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Voodi alla pissimine, sõrmest hammustamine. Kui haarata temast valest kohast kinni, siis ta hammustab. Kui panna ta voodile, siis ta hüppab kohe maha. Alati kui keegi uksest sisse astub, hakkab ta ruigama, sest ta soovib süüa. Me pole suutnud teda ühestki pahest loobuma sundida. Teda pole võimalik õpetada (ainult sitsida ta oskab, kui piparkooki näidata). Karistada pole teda võimalik. Me ei ole loomapiinajad.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri? Miks?
Sitsimist piparkoogi peale. Piparkook tuleb tema pea kohale (umbes 10 cm kõrgusele) tõsta. Nagu ma juba mainisin, pole teda võimalik õpetada. Pealegi, merisigu ei treenita üldse.
23. Kas te räägite oma lemmikloomaga? Kas teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, alati. Ma arvan küll, et Merku saab aru, kui mul on halb tuju. Ma pole nõus selle väitega, et loomad ei mõtle üldse. Merku puhul ma arvan küll, et ta on vägagi mõtlev loom. Tahaks teada, kes nii rumala avaldusega üldse välja tuli, et loomad ei oska mõelda...
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Merku saab selle eest porgandeid, et ta nii armas on. Aga selle eest ta ka kosub.
25. Millised on teie peres olnud laste kohustused loomad suhtes? Kas lapsed hoolitsevad looma eest rohkem kui täiskasvanud? Kas laps teie arvates vajab looma?
Meie peres hoolitsevadki looma eest peamiselt lapsed, seetõttu, et lastele on see loom ju ikkagi eelkõige muretsetud. Laps vajab looma, sest loomaomamine õpetab lapsele, mis on vastutustunne.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema loomapidajatega?
Ei, seda mitte.
27. Kas on mõni lemmikloom keda te mingil juhul ei peaks?
Rott, sest mulle ei meeldi närilised (ja merisiga ei ole näriline!). Maod, sest kardan neid. Tarantlid, ämblikke kardan veelgi rohkem. Hobused... kardan neid ka.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse kodulooma on hakatud suhtuma kui lemmikusse või seltsilisse?
Üks tuttav pidas kunagi hiirt. Teine varest, aga see suri tal ära.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest?
Ma arvan, et kui on noor inimene ning huvi on, siis miks mitte.
30. Millised loomad teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on Ioomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom" "koduloomast"? Kas „lemmikloom“ on ainult loom, kellel pole praktilist otstarvet?
"Lemmikloomal“ ei pea olema praktilist otstarvet. Selles mõttes, et põrandat ju temaga pühkida ei saa. Ma arvan, et kuna on tegemist lemmikloomaga, siis lemmikloomaks olemine ongi tema praktilisus. Lemmikloom on loom, keda peetakse kodus, majapidamises, aga koduloomad elavad laudas.
31. Miks teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Koerad, kilpkonnad, kalad, kassid, rotid, jänesed, ujuvad kilpkonnad. Ütleme nii, et meil on alati mingi loom olnud. Kui pole, siis lühikest aega. Mingi kass on ikka olnud majas.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kindlasti sellepärast, et lapsed tahtsid.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Me oleme ostnud. Kingitud meile pole, aga meie oleme kinkinud ja nad on pimedas juurde ka siginenud...
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Ikka on nimed olnud, lihtsalt suvaliselt pandud. Tavaliselt inimeste järgi, kes meile meeldivad...
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ei otsigi eriti, kui siis arstid, internet, raamatud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Tavaliselt lihtsalt kas kass või koer.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meil on kass. Kõik hoolitsevad: toidu lisamine, vee vahetamine, kevadised kassi liivakastipuhastamised. Kuna ta on hästi seltsiv, siis ta on ise kusagil meie juures.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame kassitoitu, sest muud ta ei sööks ja niimoodi on kergem ka.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimise ja jooksuaja tõttu. Jooksuaega oleme tablettidega ise ära hoida üritanud. Vaktsiin on vajalik, et ta ei nakatuks eluohtike haigustega, nagu näiteks marutaud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Mul on emane kiisu ja me oleme talle kogu aeg tiinusevastaseid pille andnud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oleme üritanud teda paaritada, aga ta läks isase kassiga kaklema.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meil käib kass igal pool. Välja arvatud laud ja arvuti, sinna ei lubata minna. Teistesse kohtadesse ta ei roni, kuhu ei tohiks. Üldiselt elab igal pool.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole võtnud reisile kaasa, sest ta on kodusolemisega nii harjunud, et ta võib saada sellest lihtsalt šoki. Pealegi, see on keerulisem kui lapse kaasavõtmine kusagile. Peab paljuga arvestama ja juurde ostma.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Teame küll. Ostame näiteks midagi eriti head süüa talle. Mõnda erilist kassitoitu, delikatessi.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole, sest kiisul pole vast riideid tarvis. Ta ei laseks neid võibolla segi mitte selga/pähe toppida. Loomale tuleb paraku osta jah pesuvahendid, sest inimeste omad on teadagi inimestele mõeldud mitte loomadele. See võib neile ohtlikuks kujuneda.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Eks ole ikka liiga palju võimalik hoolitseda looma eest. Aga see piir läheb individuaalselt. Minu meelest on liigne kulutada loomale rohkem raha kui endale. Erandjuhul kui need operatsioonid ja teised asjad ei ole. Kui loom on majas boss, on asi metsas.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma ei tea, pole eriti räägitud sellest. Pole elanud ka nõukogude ajal, õigemini ei mäleta seda aega. Ma ei usu, et suurt erines.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Maetakse kuidagi ikka. Prügikasti ei visata. Kuid samas inimesega pole need matmised võrreldavad. Erinevas vanuses inimesed võtavad seda erinevalt. Ma kahtlen, kas kohe uus loom võetakse. Juhul kui see tarvilik on. Ütleme, et valveks.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Keelatud on laual olla, toitu varastada, pottidesse hädasid teha.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Üks meie koertest kakas vaibale pidevalt, sellepärast andsimegi selle koera ära.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei ole. Jah. Arendab, kui tõuloom, siis vajalik lausa. Pealegi, targa koera eest saab rohkem raha. Poegade eest.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ikka jah. Näiteks ta tuleb karjuma, kui tahab vetsu või süüa. Samas saan aru, et tal on hea, kui ta tuleb sülle või laseb nurru. Samas kui ta tuleb voodisse teki alla magama, kaissu, siis saab ka ju aru, et ta tahab magada voodis soojas.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ikka. Näiteks minu kass kasutab vanaema kogu aeg ära. Karjub ja vanaema jookseb söögiga. Samas minu juuresolekul on kass vait - kardab.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Koristavad kassi liivakasti, söödavad. Kõik kohustused on võrdsed ja kõik võivad teha teise eest jne.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Meie küll pole. Me ei vali sõpru just loomade järgi.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Minul pole. Võibolla koera enam ei tahaks, sest ta vajab palju hoolitsust.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ma usun küll, et õueloomadega ja nii edasi on kontakti satutud. Näiteks söötmise kohapeal. Aga ma arvan, et vastupidiseid näiteid on rohkem.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ma olen täitsa huvitatud ja võtaksin nii mõnegi. Aga.... Nad vajavad mingit erilist hoolitsust ja nõudeid.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Mõisted segunevad. Alligaatoreid võib hoida kui lemmiklooma kui ka kodulooma. Alligaatorite kasvatus, kasvatatakse naha ja populatsiooni kasvatamise mõttes. Samas hoitakse mõnda liiki ka kodus. Aga üldiselt eriliselt harva. Samas ahvikesed, need on niisama koduloomad kui ka lemmikloomad. Ma leian, et neil pole erilist vahet. Lemmikloom võib olla ka koduloom. Lemmiklooma suhe on inimesega lähedasem. Vähemalt peaks teoreetiliselt olema. Praktikas on mõni lemmikloom peremehega kurjem kui koduloom.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Eks ikka seltsiks. Pealegi - nad on armsad. Meelerõõmuks ka.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud suuremas koguses kalu, keda hetkel enam pole, kuna nad elasid oma aja ära või siis müüsin nad maha. Hetkel on aga lambakoera taoline koer nimega Jack.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom koera näol võeti meie perre arvatavasti minu tungival soovil. Kalad aga olid põhiliselt ema soovil. Kalad olid kindlasti äkkostuna, sest nende hooldusele ja elutsemisele ei kulu eriti palju inimese vaba aega ega hoolt. Vastuargumente kala puhul polnud, kuna selle pisikese toitmise ja akvaariumi pesemise töö võib igaüks ära teha.
Koera puhul olid vastu argumendid suured, näiteks: kes käib väljas, kes õpetab koera, kes puhastab teda ja muu taoline. Pooltargumendiks võib pidada näiteks turvalisuse tagamist korteris. Kuid sellist ametlikku poolt argumentide ja vastuargumentide koostamist meil ei toimunud, lõpuks lihtsalt olime ühel meelel, et võib koera võtta.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kalad ostsime alati lemmiklooma poest, kuid hiljem juba osad liigid paljunesid ise. Koera tõi aga isa kelleltki tuttavalt ja sai selle täitsa tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime“ vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Lemmikloomadel polegi rohkem nimesid olnud kui koeral nimi Jack. Erinevust tema pärisnimes ja hüüdnimes ei ole. Nimepanekul tegid kõik ettepaneku, kuid valisime väike venna valitud nime.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet?
Kõige suuremat infot enda lemmiklooma kohta hangin tuttavatelt ja ka interneti teel. Raamaturiiulil on ka paar raamatut, kuidas käituda koeraga või kuidas puhastada akvaariumit.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Minu jaoks mood lemmiklooma kohapealt ei mängi mingit rolli, kuna mood on pidevalt vahelduv, ja loom on ikkagi elusolend, mida ei saa lihtsalt minema visata ja uut võtta. Looma puhul vaatan rohkem looma iseloomu ja seda, et see sobiks minu vajadustega.
7. Kas olete osalenud lemmikuga loomanäitustel?
Looma pole näitustele viinud, kuna tegemist pole puhta tõuga, ja üldiselt puudub ka huvi loomanäituste suhtes.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kalade eest hoolitsen põhiliselt mina, puhastan ja toidan. Koera jalutamisega tegeleb enamasti väikevend, kuna tema on esimene, kes koolist koju jõuab ja kõige rohkem kodus on. Ülejäänud tegevused üritame ikka võrdselt ära jagada, koristamine jääb koera tagant põhiliselt tema tööks. Tavaliselt ei jää päevast eriti palju aega koeraga tegelemiseks minu hoolde, kuna tulen enamasti koju alles hilja õhtul ja seega suurema töö teevad ära ema ja vend.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Põhiliselt ostame toidu, mida lemmikloomad söövad, sest poes müüdav toit sisaldab juba seda, mida koer vajab.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole oleme pöördunud ainult vaktsiinide tegemiseks, kuna need peavad olema tehtud igal koeral, isegi nendel, kes elavad linnas ja osadele haigustele on väike tõenäosus. Koer on veel noor ja pole õnneks haige olnud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui Teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil on tegemist isasloomaga ja leian, et steriliseerimist pole vaja läbi viia. Pigem elame üle selle pisikese perioodi, kui koer on hullumas, kui võtame talt tema kõige suurema väärtuse ja tunde olla isasloom.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud“ või olete looma paaritanud?
Kahjuks või õnneks pole ta meil veel paarituda suutnud, kuna käime väljas rihma otsas, millest tal pole eriti kerge lahti saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba? Kas lemmikloomal on lubatud kogu korteris ringi liikuda? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Vaatamata sellele, et ta on linnakoer ja võrdlemisi puhas, ei või ta ronida sohvadel ega voodisse. Tema magamiskoht on koridoris, kuid võib liikuda terves korteris ringi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile või jääb ta sellistel puhkudel maha? Millises vahendis Te oma looma transpordite?
Pikematele reisidele pole kaasa võtnud. Osadel kordadel oleme võtnud kaasa suvekoju ja siis enamasti auto tagaistmel. Puure ja muid abivahendeid pole kasutanud, kuna alati on ka keegi veel taga istunud ja koer on õpetatud paigal püsima. Külaliste juurde minnes jätame aga koera alati koju. Ka poeskäikudel jätame enamasti koju, kui just pole parajasti koeral ka jalutamisaeg, siis saab kaks tegevust väga edukalt ühendada. Loomahotelli teenust pole kasutanud, kuna puudub teave selle kohta ja pole huvi tekkinud selle teabe uurimise kohta.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Lemmiklooma sünnipäeva kindlalt ei tea, kuid oleme kokku leppinud, et tähistame seda Eesti Vabariigi aastapäeval, kuna koer on sündinud umbes sellel ajal.
16. Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks?
Jackile riideid ostnud ega õmmelnud pole, kuna selleks puudub vajadus, sest koeral on piisavalt paks karvkate. Mänguasjadeks on tal mõned plastikkondid ja hulgaliselt on olnud ka palle, mis ta alati lihtsalt katki rebib. Pallid on pidevalt erinevad, osades on toit sees, osad piiksutavad jne. Koera hooldusvahenditeks on olemas kirpude tõrjeks mõeldud šampoon ja karva toitvaid palsameid. Lisaks on erinevad harjad, millega saab koera karvkatet kohendada või harjata. Erilisse spaasse pole koera viinud, kuna see on küllalt kulukas ja leiame, et talle sobib ka kodune hoolitsus.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ma usun, et koera eest on võimalik ülehoolitseda vaid siis, kui loom sellega enam ise rahul ei ole ja hakkab vastu. Meie oma koera eest üritame hoolitseda just niipalju, kui vaja.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Usun, et nõukogude ajal oli veelgi väiksem osa looma ilus või moes, kui praegu. Nõukogude liidus oli kõik praktiline ja vajalik. Koera suurim eesmärk oli kaitse ja seega ei saa kuidagi ka koera olemus olla nii palju koera moodsusel. Kindlasti puudusid loomade spaad. Kuid loomade eest hoolitseti kindlasti nii, kuidas suudeti ja aega oli eriti koerte puhul, sest koer on inimese parim sõber.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kalade puhul ei toimunud mingit olulist matust või ärasaatmist. Koer on veel õnneks täitsa elus ja usun, et kui mingil põhjuselt peaks ta lahkuma, siis arvatavasti laseks koera tuhastada ja viiks maale, kus ta saaks olla vaba.
20. Milliseid ,,kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kodureeglid, mis koerale selgeks õpetatud, on kõik, mis normaalsel koeral peavad olema. Ta ei kaabi õues auke, ei haugu iga asja peale, pissib ainult õues, ei tuhni lilledes ega puutu neid üldse, ei näri ka telekapulte ega muud sellist, ka voodi- ja diivanipealne on talle keelatud.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Koeral on mõningad harjumused, millest lihtsalt lahti ei saa. Need on näiteks tema botaste närimise harjumus, selle vastu aga aitab kapp, mida koer ei saa lahti tehtud. Lisaks ajab ta ka alatihti vaipu segamini, kuid seda teeb ta kogemata ja seda ei peaks isegi mitte harjumuseks. Rohkem tal halbu harjumusi vist polegi, kuigi väiksena oli tal neid rohkem ja nendest sai jagu tänu professionaalsele abile koertekoolist.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Koeral pole erilisi trikke, mida koertekooli läbinud koer ei oskaks. Oskab küsida süüa ja on kuulekas ja sellest täiesti piisab. Klounkoeri võib vaatama minna tsirkusse. Kuid koertekooli peaksid läbima minu arust kõik koerad või siis vähemalt linnakoerad kindlasti. Sest olen näinud linnas palju koeri, kes arvatavasti pole koertekoolis käinud ja hauguvad igat-üht, kes
tänaval vastu tulevad või siis ei kuuletu koeraomanikule. Koertekool on ka omamoodi mugavus koeraomanikule ja kes ei tahaks, et ta koer oleks talle kuulekas.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ma räägin oma koeraga võibolla, et isegi iga päev. Minu arust ei mõista iga loom inimese meeleolusid, näiteks ei meeldi mulle kassid, kes on alati täpselt ühesugused ja peavad alati ennast kõige tähtsamaks. Ka kalad võib näiteks tuua, kes ei mõista midagi või siis merisead, nad ei roni sulle ju kaissu, kui sul halb tuju on. Koerad aga tunnetavad seda vägagi hästi ja üritavad inimese tuju tõsta, kui inimene selleks ainult ise võimaluse annab. Usun, et ka hobused võib panna koertega ühte punti, kuna olen kuulnud, et nad pidavat tunnetama inimese tujusid.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Kiindumist võivad loomad aeg ajalt kindlasti loomaomaniku suhtes ära kasutada. Nurudes ainult süüa juurde näiteks. Kuid minu arust kasutavad tihtipeale inimesed hoopis loomi ära.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Ma näen väiksema venna peal seda, et lapsel on looma vaja. Lapsed saavad justkui koertega erilisema sideme, kus koer on lapsele mänguks ja kaitseks. Seda oleme näinud ka erinevatest filmidest, mida aeg ajalt telekast tuleb. Meie peres aga mul tähelepanekud puuduksid selles osas, kes rohkem või vähem koeraga tegeleb, tundub, et tegeletakse võrdselt.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Pärast koera võtmist pole lisatutvusi tulnud ja ühegi klubiga pole samuti liitunud ja ei näe ka vajadust.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kindlasti ei sunniks mitte miski mind pidama lemmikloomana näiteks madu või mingit sisalikku, sest minu arust on need lihtsalt jubedad ja jõledad olendid.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mittekoduloomast, keda on hakatud pidama koduloomaks, meenub mulle siilike, kes maal igal õhtul poegi toitmas käis, trepil, kuhu panime taldrikule piima. Suhe oli vastastikune, kuna tema kõhud nii endal kui oma lastel täis sööta ja meie saime neid imetleda.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Eksootilised loomad on ju toredad, kui nad on kellegi teise kodus. Mina nende eest hoolitseda ei tahaks. Kuigi erandiks võiks pidada piraajasid, need on kalad, kes on vägagi kapriissed oma toitumise suhtes ja seega on neid raske kasvatada, lisaks on nad ka suhteliselt kulukad, sest toit ise maksab ja igapäevaseks söögiks peab ostma liha. Kui aga oleksid kõik võimalused neid pidada, siis piraajad oleks ka ainuke eksootiline liik, keda ma kasvataks lemmikloomana.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Usun, et lemmikloom ei saa kindlasti olla olend, kes elab praktilisel otstarbel, näiteks lehmad või pullid, lambad, sead. Kuigi viimasel ajal on osasid inimesi tabanud ekstaas võtta lemmikloomaks endale siga või hoopis lammas, on minu arust see ikkagi natuke vale. Loom peaks olema ikka see, kes ta seniajani olnud on. Kuid kui keegi leiab, et siga on talle parim lemmikloom, siis mina sellele ka vastu pole.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Minu arust peavad inimesed lemmikloomi selleks, et neil oleks lemmik, kelle eest hoolitseda, ja sealt hiljem ka toetust psüühilises mõttes vastu saada. Lemmikloom peaks olema justkui pere liige, keda ei unustata ka kõige tähtsamatel hetkedel oma elust.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Papagoi oli kunagi ammu, aga ta suri ära. Pärsia tõugu kass on kogu aeg olnud ja kalad samuti, igasugused.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Mina ise väga tahtsin kassi ja üleüldse loomi, aga ema tuli selleks väga palju veenda. Looma jaoks peab ikka olema keegi, kes temaga tegeleb, kuid meie peres tihti jäetakse asjad niisama.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Meile vanemad tõid kusagilt, 3000 kr. maksis Pärsia kass.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Ema küll alguses üldse ei tahtnud loomi, aga tema oli see, kes nime välja mõtles, kiisupoja nimeks sai Jonny ja on seda siiamaani. Jonnyl on pärisnimi samuti, paberites, aga seda me ei kasuta, kuna see on liiga raske ja kass pole sellega harjunud, päris nimi on tal Jerard Imidz ja midagi veel. Kassi kutsume ikka nimepidi ja lihtsalt kiisuks ka.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ema saab oma klubist. Uurimustöödeks või niisama olen ise internetist ka otsinud. Klubi saadab mingisuguseid ajakirju samuti.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Oleme küll, kuid kass peab ikka näitustega ja suure rahvahulgaga harjunud olema, kuna see valmistab loomale suure hirmu ja stressi. Näituste jaoks peab olema kõik perfektne, kassi reaktsioon, karvad (mõnikord pidi iga viie minuti tagant siluma jälle teda), välimus, vaktsineerimine ja kõik muu sellega kaasnev. Sajad inimesed vahivad looma, kiisu ei tohi ühtegi valet liigutust teha, näiteks joogikaussi maha ajada ega midagi ja kui kassi puurist välja tõstsime, siis olid ema käed pärast kriimustusi täis. Ei meeldi mulle eriti need näitused, kassi küll tunnustatakse, kuid ta ei saa näidata, milline ta päriselt on, kui ta kardab ja ei ole rahul.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kõige enam hoolitseb kiisu eest ema, kuid mina ja vend ka mängime temaga ja paneme pissile ning koristame tema järelt. See kõik käib loomapidamise juurde.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Põhiliselt on toit ikka spetsiaalne, kuna meie kassil on vaja mingeid aineid, mida ta vaid spetsiaalse toidu seest saab. Vahest annan talle vahukoort või kogelmogelit ka, ning laua pealt lakub ta vahest piima ja hapukoort.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Kui kassil on probleeme, siis peab ikka küsima kellegi spetsialisti käest, mida tegema peaks. Hiljem sama probleemi korral muidugi teame ise ka juba, mida peale hakata.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Näituste kass peab olema steriliseeritud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Minu kiisu magab iga öösel mul padja peal. Natukene karvu ajab küll, aga hea on kui keegi kõrval magab, samas äkilisi liigutusi teha ei saa, kuna kass virutab käpaga. Kass võib käia, kus ta vaid tahab, soojemate ilmade korral viime kassi maale kaasa ka, ise kipub ta õue küll.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei, kass jääb vanaema hoolde.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Jah, kassi sünnipäeva peame ka.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Kui kass pisem oli, siis ma panin talle nukuriided selga ja õudselt armas oli. Samas ta ei liikunud kusagile, nii et ma arvan, et talle see väga ei meeldinud. Kassi mänguasjad oleme ka lemmiklooma poodidest ostnud, hiired meeldivad talle väga. Kõik asjad kassi eest hoolitsemise jaoks on meil olemas, muidugi spetsiaalsetest poodidest õiged vahendid. Kaelarihm on ka, selline kividega ja läikiv.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Piir läheb sealt, kui kassi kuritarvitada kuidagi, aga ei oska rohkem kommenteerida. Minu arust siiski ei ole võimalik looma eest liiga palju hoolitseda.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei oska öelda.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Erilisi reegleid ei ole, kass teeb, mis tahab. Suhteliselt puhas on meie kodu, kui kassi karvad välja arvata, ja nende pärast tulebki rohkem koristada ja tihemini, kuid see pole probleem.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Igal loomal on oma halvad kombed. Minu kassil aga ei ole.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Meie kiisu oskab ust lahti teha, aga selle õppis ta täiesti ise ära. Kassid ei peagi eriti trikke oskama, sellepärast ei pea dressuuri vajalikuks. Vahel ta ikka üllatab mind, kui tark ta on.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Koguaeg räägin kassiga ja ta saab kindlalt minust aru. Kui kutsun, siis ta kohe tuleb ja räägib mulle vastu. See mjäumine on tegelikult õudselt armas.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed peavad tegema sama palju kui vanemad, kõik peavad lemmiku eest hoolitsema. Kuigi see on minu loom, ei ole nii, et ainult mina teda hoidma pean, teised ju tahavad ka temaga mängida ja tegeleda. Laps kindlasti vajab looma.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Minu ema suhtleb küll teiste kassikasvatajatega, kuid minimaalselt.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Roomajaid või närilisi ei peaks. Lihtsalt jubedad on.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei oska öelda.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Iguaan on minu meelest väga huvitav, kuid kõik need eksootilised on natuke jubedad, nagu mutandid või midagi. Kartustäratavad igatahes.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom”
Minu arvates on kõik loomad lemmikloomad, kui nad just jubedad ei ole. Filmis oli isegi siga Babe ju lemmik.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sellepärast, et neil on vaja kedagi enda kõrvale. Võib-olla kedagi, kes kuulaks, kuid vastu ei ütleks midagi, ning oleks alati olemas. Lemmikloom on nagu laps, kelle eest hoolitsema peab, kuid paljud arvavad noorena, et lapsega ei saaks hakkama. Lemmikloom on väga tähtis inimesele.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kõiksugu loomad on mul ära olnud: kalad (nii akvaariumis nüüd paar aastat tagasi, kuigi nad surevad nii ruttu ära, kui ka maal tiigis omad karpkalad, kogred ja linaskid, haugid, et vähendada kogresid jne), prussakaid olid Annelinnas kunagi kõik kohad täis, viirpapagoi, lambad (maakohas muidugi), merisiga, hiired. Maal kassid, koerad ja muud maaloomad.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Ei mäletagi enam, aga kindlasti oli selle üle palju vaidlusi, kuna loom, ükskõik milline, vajab hoolitsust ning tähelepanu. Lastele oli ka loomi vaja, seltsiks. Kuid praegu on loomad rohkem minu rida, kuna lapsed on suureks kasvanud ja neil on oma elud. Lapsed tahtsid hiiri, aga mulle närilised ei istu, nad ei lase magada.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Loomad leiavad ikka kuidagi tee meie koju. Minu lapsepõlve kodu juures vedelesid kassipojad ja nii me nad siis endale võtsimegi, süda läheb hellaks, kui vastsündinud kiisusid lihtsalt niisama maja ääre all näed. Peale mõnenädalase söötmise ja nunnutamise ei saanud lihtsalt neist enam lahti öelda. Kalad maksid muidugi kõvasti, midagi paari tuhande ringis, sest tiiki ei ole mõtet vähe kalu viia. Kalad kasvatajatelt ikka. Närilised loomapoest, lambad naabrilt maalt.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Igasuguseid nimesid on olnud, nad tulevad tavaliselt välimuse järgi. Maal olevad loomad olid lehmad - Kilju, Täpp, Must, Mustik, Mirja ja nii edasi. Veel olid koerad Muri ja Susi. Kassid Nurru ja Kiti. Kalad on ainukesed, kellele nime ei ole pannud, muidu on ikka alati kõigil nimi olemas, nad ju ka elus.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Uurin raamatutest kui vaja.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole, minu lemmikud on lihtsad. Näitused on küll ilusad, kuid võib-olla liiga ülespuhutud. See peaks olema rohkem meelelahutus, mitte loomade piinamine.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Peale söötmise polegi eriti midagi hullu teha.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Kaladele kõlbab vaid spetsiaalne toit. Maal olevatele loomadele anname kaerajahu segusid ja mõnele seda sama, mis meist üle jääb. Koerad söövad maal liha hästi palju.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ei ole tulnud pöörduda.
11. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Jah, loomad peavadki järglasi saama. Mingil eesmärgil seda küll ei tee.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Igal pool on lubatud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei pea arvet.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Hoolitsemine pole kunagi liiast. Loomade hooletusse jätmine oleks hullem.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Vanasti oli kõik toidu või saagi otstarbel, kuna lemmikud võisid küll taluloomad olla, kuid kõike tehti vaid enda nimel. Lemmikloomi kui selliseid peale kassi vist ei olnudki.
20. Milliseid „ kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Reegleid väga ei ole, mõistuse piirides võivad loomad lahti olla. Koristada tuleb lihtsalt rohkem.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kui loom on midagi valesti teinud, saab ta sellest kindlasti ise ka aru. Ei ole vaja kurjustama hakata.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Mina suhtlen kasside ja koertega ja ükskõik milliste loomadega pidevalt, sest arvan, et nad võivad inimesi mõista vahest isegi rohkem kui teised inimesed. Kalu võin ma ka pikalt vaadata ning nad rahustavad mind pärast rasket tööpäeva. Kindlasti loomad ka mõtlevad. Koerad on alandlikumad, kassid jällegi omapäised ja üleolevad, aga lõppude lõpuks on neil sind ikkagi vaja.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lastel ei ole suuri kohustusi. Kindlasti on lastel ikka looma vaja.
Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kõik loomad on lemmik olemist väärt. Ei teeks erandeid, kõik meeldivad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)? Kristi: Ei oska öelda.
Minule väga südamelähedased on lambad. Nad lihtsalt on väikesest peale meil talus olnud ja olen nende seas üles kasvanud. Armsad karvapallid minu arust. Kõiki maal olevaid loomi pidasin vanasti lemmikuteks, isegi nimed panin neile kõigile.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Päris lahe oleks tegelikult ka selliseid loomi pidada, just väheke põnevust ja erilisust.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kõik loomad on lemmikud ju, eriti maal elades. Maal on neil muidugi praktiline otstarve, kuid samas on nad seltsiks ka. Mina vist olen eriline loomasõber, et võimaluse korral võtaksin kõik loomad endale, kelle peale vaid silm jääb. Mõistuse piiridesse peab ikka jääma sellega. Imelik oleks ju, kui inimesel oleks näiteks sada lemmiklooma. Sel juhul tekib küsimus, et milline see kõige “lemmikum” on.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Seltsiks. Või ka lihtsalt et oleks kellegi eest hoolitseda.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kunagi oli mul koer Tommi ja kaks hamstrit. Kupikalad olid ka, aga need vist ei loe, sest nad ei kestnud kaua. Eesti sisalikud püüdsin ma ka kunagi endale puuri, aga peale selle, kui neil saba ära tuli, nad enam kaua ei elanud, üks oli hästi suur.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Minu soovil (koera puhul) ja ema härdast sydamest, sest muidu oleks Tommi kraavis oma otsa leidnud (ema otsis kõigile Tommi vendadele ja õdedele kodu ja lasi veel ära ka vaktsineerida, et keegi neid võtaks.) See tuli väga äkkotsusena. Pooltargument oli see, et maja vajab valvet ja vastuargument oli see, et koer ei tohi tuppa tulla. Lõpuks magas koer alati diivanil ja ema luges ajalehte põrandal, kuna koeral oli arusaam, et lehte voodis lugeda ei tohi. Ema oli see, kes arutas, kui väljas kylm oli, et äkki peaks koerale sokid kuduma.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Ema võttis saekaatri võlgade katteks mingilt firmalt käest ära ja siis saime kutsad ka, täiesti tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed panin mina, meil on kombeks suguvõsas koertele Tommi nimeks panna. (ükstapuha, mis ta tõupaberid nimest räägivad, on kõik siiani Tommid olnud).
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kui vaja on, siis internetist saab kõike. Samuti uurin vahepeal huvitavaid raamatuid ja kui mure on, siis helistan ikka loomaarstile.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei. Looma soetamise määrab emotsioon.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
EI. loomanäitustesse suhtun samamoodi kui auto näitustesse ehk siis igal yhel oma hobi.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Looma aktiivse liikumise eest vastutan mina, samuti söögi ja puhtuse eest. Loom võtab umbes 2 tundi päevas ikka.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Ikka spetsiaalne toit, kuigi vahest sööb koer minu juurest ka, aga ma tean, et magus mõjub talle halvasti. Püüan ikka täisväärtuslikku toitu loomale anda, et ta ikka suur ja tugev oleks.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimine ja usside profülaktiline tõrje, kõik see on hädavajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kellele munad loodud, sellele need jäägu alles st. suhtun negatiivselt. See ei ole vajalik. Jah, tabletid on küll vajalikud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Iga loom peab saama järglasi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Teatud kohad on ikka, kuhu koer ei tule. Näiteks riidekappi ei tohi mitte mingil juhul loomad tulla, kes neid karvu küll jõuaks ära koristada ja looma lõhn jääb ka riietele eriti lihtsalt külge.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole. Kui on hädavajalik koer kaasa võtta, siis ainult ketiga.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei oska öelda.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Spetsiaalsed vahendid on kõige õigemad looma käsitlemiseks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei usu.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Siis ei olnud kindlasti nii palju lemmikloomi. Ega ka erilisi liike ega sellist tähelepanu neil nagu praegu.
20. Milliseid „ kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Koer ei tohi pahandusi teha ja laua pealt toitu võtta. Ma lihtsalt pean koera käpad peale väljast tulemist ära pühkima, kuna korter on hele ning puhas ja vaibad ja diivan on kergesti määrduvad. Kuid probleeme sellega olnud ei ole eriti. Puhtus on meie majas väga oluline, koristaja käib kaks korda nädalas, aga tihti ei ole loom segaduses üldse süüdi.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kui koer tuppa pissis, siis ma ikka pistsin nina sisse ja enam ta seda ei teinud. Mõnikord on karme võtteid vaja, kuid enamus ajast käitub koer ikka hästi. Hoolitseb nii enda kui ka minu eest suurepäraselt. Veel tahab ta voodisse tulla päris tihti hommikuti, et üles ajada, aga selle vastu ma ei ole, sest vahetan tihti voodilinu. Muidugi, kui tahetakse, et loom mõnest harjumusest üle saaks, siis tuleb talle kuidagimoodi selgeks teha, mis on õige, mis on vale. Rihmaga ega toidu äravõtmisega ei tohi karistada ega midagi sellist, sest juba lihtsamatest asjadest piisab, et loom aru saaks.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Hea koer peaks ikka olema välja õpetatud ja minu käsu peale kallale minema kui vaja. Samas aga alati minu sõna kuulama. Ise olen vahest koerale mõnd trikki õpetada üritanud, tundub et ei tule välja, aga mõne aja pärast näitab ta selle mulle ette. Tommi oskab küsida süüa ja õue ning sitsida ja keerutada üle selja. Kõike oskab ta tegelt, kui mul midagi head talle anda on.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Räägin küll, kurjustan kui vaja, kuid enamasti ikka suhtlen niisama. Vahelduseks on hea ka mõne sõnekuulelikuma ja mõistvama tüübiga rääkida kui tänaval sõbrad. Kui koer aru saab, siis ta pöörab pead natukene kaldu ja vaatab sellisel ilmel otsa, et lihtsalt ei saa teda märkamata jätta. Loomad mõtlevad, mitte küll nii ratsionaalselt kui inimesed, aga ikkagi. Koerad on alandlikud, kuid domineerivale inimesele väga head kaaslased.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei, aga ühel tibil minu majas on üks koer, kellega ma üritan samal ajal jalutamas käia. Mitte muidugi koera pärast, aga neiu ise on väga kenake.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kassid mulle eriti ei meeldi, ainult sellepärast neid ei peakski.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tule ette praegu.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei arva midagi, igaühel oma hobi.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Loomad, kes on paraja suurusega, et toas elada ning ei hakka loomapidaja enda vastu. Loomaaia loomad ikka päris lemmikuks ei sobi, kuna nad on vaatlemiseks. Praktilist otstarvet kui niisugust loomadel ikka väga olla ei saa. Praktilisus on kasulikkus ja kasulik on vaid vaatenurk, millist moodi vaadata. Tommi on mulle kasulik, kuna ta on seltsiks ja mis kõige tähtsam, ta on mulle ustav.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lemmik on omand. Kõigil on vaja kedagi päris tema oma.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Küülik, kass, kalad ja koer on meil olnud.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Laste soovil võeti lemmikloomad, ei olnud äkkotsus, vaid ikka sai läbi kaalutud. Poolt- ja vastuargumendid olid nagu ikka, kõige suurem küsimus oli hoolitsemine.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kingitusena ja ka ise oleme ostnud, hinda ei mäleta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Ei ole nende vahel vahet, nime järgi kutsume, arutasime läbi, mis nimi võiks sobida.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ei saa kuskilt teavet, saame ilma hakkama.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei ole mood mõjutanud ja tõupuhtus ei ole ka oluline.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud näitustel, näituste vastu pole mul midagi, ei tunne huvi ja ei ole ka nende vastu.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Hoolitsevad kõik, seda probleemi pole, et viitsimist pole. Seda aega ei pane tähele palju loomaga tegeledes kulub.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Mõlemat saab tehtud.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimise pärast pöördusime loomaarsti poole ja see on vajalik küll.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kui ei taheta rohkem järglasi saada, siis tuleks steriliseerida, muidu mitte.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole kätt ette pannud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Ei ole lubatud voodisse tulla. Aias on nende ala ja koeral kuut, küülikul puur.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid?
Ei ole pikka reisi ette tulnud, ei ole ka kaasa võtnud teda peole ega külla.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Enam-vähem teame, aga ei tähista seda.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole talle ostnud riideid ja ei taha ega soovi teda spaasse viia. Koeral on närimiskonte ja palle.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah, on küll võimalik liiga palju hoolitseda ja need ongi need spaad ja riided, see läheb natuke imelikuks juba, kui selliseid asju tehakse.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
See oleneb inimesest, kes kui palju hellitab oma lemmikut. Praegu on selleks rohkem võimalusi lihtsalt.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Ei ole ette tulnud.
Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei tohi lillepeenardes kraapida ja teab, kus on tema ala ja kuhu ei tohi tulla.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kutsikana eks oli ikka palju energiat, kuid ajapikku muutus rahulikumaks. Harjumustest saadi jagu kannatlikkusega.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei ole trikke õpetanud. Dressuuri oleks vaja nendele koertele, kellel probleeme on.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Kiidan ja laidan ikka teda. Mõtlemine on neil olemas, ega nad täitsa nukud päris pole.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Kassid võivad seda vahest teha.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laps vajab ja tahab looma sama palju kui täiskasvanud. Meil mängivad ja hoolitsevad kõik üpris võrdselt loomadega.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Madusid ja ämblikke, sellised eksootilisi asju ei taha, nende koht ei ole kodus.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei saa öelda, et teaks.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Nende koht ei ole vangistuses ja ei meeldi mürgised asjad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
See lemmiklooma mõiste laieneb pidevalt ja ei saa vist enam lahterdada, et kes sobib, kes mitte. Klassika on koerad, kassid ja küülikud.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Kellele seltsiline, kellele edevuse ja moe pärast, kellele selleks, et tunda ennast turvalisemalt. Põhjuseid on mitmeid.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kogu oma elu olen omanud koeri. Praegu on ka kalad.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Koerad võeti minu soovil. Vastuargumente ei olnud.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koerad ostsime kuulutuse kaudu. Emane koer 12a. maksis 500 EEK-i, isane 7a. 3000 EEK-i.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimi oli paberites, emane Deisy ja isane Grand Romeo, kutsume Kutsikaks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Siiamaani pole olnud selleks vajadust, tuttavatelt ja loomaarstilt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud. Kuid tõupuhtus on oluline, sest siis on teada enam vähem tõustandard.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Jah, olen. Suhtun hästi. Näituste kaudu saab kiita ja ka laita, pöörata mõnele veale varakult tähelepanu.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meil on koertel oma territoorium ja jalutamas ei käi. Söögi panevad pereliikmetest esimesena kodust lahkujad. Talveperioodil me ei pese neid, sest nad on õuekoerad. Aega kulub suhteliselt vähe.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spets toitu, sest ma ei oskaks vitamiine ja muid aineid segada, mida koertel vaja läheb.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole oleme pöördunud isase koera kõrvade ja emase tagajäsemetega. Ise pole selliseid probleeme lahendanud. Vaktsineerimine on vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil on emane koer steriliseeritud, sest ta on karvapraagiga ja me ei soovinud selliseid poegi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koertel on õues oma ala, pakettaknaga kahekohaline kuut. Ala on piiratud, kuna õueala kaevasid nad üles.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Nooremana on nad kaasas käinud Itaalias läbi Euroopa. Kui on vaja kuhugi neid transportida, siis on nad sõiduautos vabalt lahtiselt. Loomahotelli teenused kasutanud ei ole.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean nende sünnipäevi ning varem sai ka tähistatud. Tegime torti ja ostsime vorsti.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ostnud ei ole. Mänguasju on neil palju erinevaid, peamiselt kummist. Pesemiseks kasutame spetsiaalsed šampoone.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah on, ülesöötmine näiteks jne.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Võimalusi on rohkem.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Esimene koer suri. Matsime ta oma aeda ja võtsime uue koera teda asendama. Nüüdseks juba kaks.
Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Tuppa me neid enam ei lase, kuna põrandad said kõik kriibitud ning karvu oli raske mööblilt eemaldada. Muid probleeme ei esinenud. Nüüd on koerad õues.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Isane märgistab oma piirkonna. Kuid sellest lahti ei saagi. Isastele on see kombeks.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Olen mõlema koeraga koolis käinud ja pean väga dressuurist lugu. Õpetamine käib maiusega ning see toimib.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Loom saab väga hästi inimesest aru ning mõistab tema meeleolu.
24. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mänqivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vaiab looma?
Lapsel tuleb vahel harva süüa anda. Laps vajab looma kui sõpra, kellega suhelda ja mängida saab.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Jah.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kasside vastu on mul allergia, kuid ma ei peaks mingil juhul putukad ega roomajad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Varesesse.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei kiida heaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
See on nii individuaalne. Lemmikuks peetakse looma vastavalt inimese soovile ning eelkõige iseloomule.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Koerad on ka head majavalvurid ning mõni peab ka teistele näitamiseks, vastavalt sellele, millise lemmiku keegi jõuab osta.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Koer viimased 9 aastat ja kalad 3 aastat.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Hulkuv 3-kuune koerakutsikas tuli hoovi peale, lapsed tahtsid endale. Algul jäi prooviajaga, et äkki peremees ilmub välja, aga hiljem oleks juba kahju olnud ära anda. Pooltargumendid - ta ju tuli ise ja lapsed lubasid jalutada. Kalu tahtsin juba lapsena - ühel päeval läksin lihtsalt loomapoodi ja ostsin kogu varustuse ning hiljem kalad.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Vt eelmist vastust.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimi tuli kuidagi looma enese tegevusest või olekust, kalad on nimetud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Koerapidamist õpetas lapsehoidja, kel oli 2 koera, ja loomaarst.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei. Oluline, et oleks sobivus, klapp.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei. Ei suhtu, üks enesenäitamise viis.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Hommikune ja õhtune jalutus jäi kohe alguses tütre hooleks. Toitmine, ravimite andmine, pesemine, vaktsineerimas käimine on minu töö.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Spetsiaalne toit on kogu aeg igaks juhuks olemas, aga põhiliselt sööb koer seda, mis pere toidulaualt üle jääb, pluss kondid ja muud säärased jäägid.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Tagajäseme reuma ja vaktsineerimise pärast. Ise ei oska eriti midagi lahendada. Vaktsineerimine on kindlasti vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei anna tablette, kannatame lihtsalt ära.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Pole veel otsustanud, kas paaritada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Pesa on tütre voodi all, kuid magab ka köögis toolil või suure toa vaibal. Vahel lubame teda sülle ja diivani peale enda kõrvale, kui seal ise istume. Voodisse hüppamine on keelatud.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Harilikult ei võta kaasa, kui, siis ainult maale ja vanaema poole.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Toome kutsule tema sünnipäeval mingit maiust.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Kutsikana olid mõned vanast sokist tehtud mänguasjad, mida tuuseldada. Pesemiseks on koerašampoon.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Sõltub, milleks loom on võetud ja kuivõrd hõivatud on inimene oma igapäevaeluga, kas tal on pere või on loom ainus kaaslane. Raske vastata.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Võimaluste ja vahendite poolest vist.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Pole veel olnud...
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Tohib süüa ainult toitu, mida talle antakse, puhtusepidamine - hädad tehakse ainult õues.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Lunimisest ei ole siiani vabanenud, muidu ikka riidlemine aitab.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ikka saab aru, kui on paha olla või kehv tuju. Lihtsamast igapäevasest kõnest ja tegevusest saab ka aru. Koerale on omane jälgimine ja situatsioonile vastav käitumine, see kindlasti eeldab mingisugust mõttetegevust.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Arvatavasti võib, kui suhted pole paika pandud.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Arvan küll, et lapsed vajavad loomi, nende eest hoolitsemist, nende nunnutamist, silitamist, müramist ja niisama rääkimist.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei, või siis ainult jooksuaja probleemidega seoses.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ämblik...
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tean, et seda juhtub, kuid isiklikult ei tunne.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minisiga oleks vist tore, teisi ei tahaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomaga peaks ikka saama olla meeldivas kehalises kontaktis või mingit moodi suhelda... samas kalad on ainult ilusad vaadata ja lindu kena kuulata...
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Erinevad põhjused, üks olulisemaid vist ikka üksinduse peletamine ja turvalisuse tagamine.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kalad, kunagi ammu, kes sooritasid enesetapu, hüpates akvaariumist välja. Kass on praegu.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Soovi ei olnudki, saatuse tahtel saime kassi. Kaalutlemine praktiliselt puudus, sest kõik armusid temasse ära kohe.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Krissu anti juhuslikult, teatris, Catsi etendusel.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kassi nimi on Grisabella, aga ta ei tea, et see on tema nimi, sest teda kutsutakse Krissuks ja nimi Krissu lihtsalt tuli.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ei olegi üldse teavet otsinud tema kohta.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Kõuts, tõupuhtus on suhteliselt ükskõik.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Väljas ta ei käi, muidu tekiks väikeseid kiisusid siia juurde, liivakasti vahetatakse siis, kui haisema hakkab. Tavaliselt puutun temaga kokku terve päeva, nunnutan ja musitan teda.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame, talle ei sobi meie sööki süüa.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ühe korra käisime arsti juures temaga, tal oli vaja täirohtu, vaktsineerimine on vajalik küll, mingit kassihaigust ikka ei taha.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on julm, kuid vajalik, et järeltulijaid ei tekiks. Ta on steriliseerimata ja ei anna talle mingeid tablette samuti.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Me ei ole lasknud teda üldse õue.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Tema pesa on meie kodu, iga päev magab ta eri toas. Ainukesed reeglid on need, et söögilaua peale minna ei tohi ja lillepotti pissida ei tohi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ainuke väljasõit on tal olnud jõulude ajal maale ja siis hoidsime teda autos vägisi kinni.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei teagi seda sünnipäeva, saime ta kui ta oli u. paarinädalane. Täpset sünnipäeva ei tea.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ostnud ei ole, mänguasju - ta mängib kõigega ju. Ühe mänguhiire ostsime poest. Täirohuga pesime teda kunagi.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ülehoolitsemist looma puhul küll olemas vist ei ole.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on kõik tooted saadaval - söögid, mänguasjad ja vaktsineerimine.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kass pole veel surnud, aga kaladele küll mingit pikemat matmist ei korraldanud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kui ta lillepotti või söögilauale ronib, siis kasutame veepritsi, väga tõhus vahend.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Füüsiliselt karistada ei ole mõtet, kasutame veepritsi.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Meie kass on nii loll, et temale pole vist mõtet õpetada, hea kui ta kutsumise peale üldse nägu näitab. Ainuke asi, mida me temaga teeme, on tema enda lollitamine, vehkides käega üles ja alla, siis ta tantsib.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Pidevalt räägin, ma arvan et saab ikka midagi aru.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska tuua mingit näidet.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laste kohustus on selle vastiku liivakasti puhastamine. Nüüd mõistan, et laps vajab looma, kui mul ta olemas on.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Madu, kuna ma kardaks teda pigem kui armastaks. Hiired ja hamstrid ja sellised närilised tunduvad mõttetud, kuna kontakti nendega on raske saada.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Päris ahvatlev, tahaks ahvi endale.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kui mingi loom hakkab meeldima, siis ongi ta lemmikloom ju.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
On olnud hamstrid ja akvaariumikalad ( mõlemad algkoolis), kolm koera ( 1. eelkooliealisena, 2. algkoolis, 3. põhikoolis), kaks kassi ( 1. algkoolis, 2. hetkel kodus olemas).
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti enamasti terve perekonna soovil, pikalt ei kaalutletud. Ei arutatud poolt- ega vastuargumente.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Mõned lemmikloomad oleme ostnud, mõned niisama tuttavatelt saanud. Praeguse kassi saime samuti tuttavatelt tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Miki I, Miki II, Minny, Charley, Kelly, Jerry, Alex, Kupi, Raki, Bimbo, Barry, Johnny, Kitty.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Tuttavad, internet, raamatud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole midagi mõjutanud, tõupuhtus ei oma tähtsust.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole käinud näitustel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Terve perekond hoolitseb looma eest. Peamiselt see, kellel tavaliselt rohkem aega on. Kaks-kolm korda päevas antakse süüa kassile, umbes ülepäeviti puhastatakse tema kasti, vahel mängitakse. Ei veeda eriti palju aega loomaga tegeledes.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spetsiaalset toitu, kust ta saab kõik vajalikud ained kätte.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Looma vaktsineerimise pärast on pöördutud loomaarsti juurde, kuid muudel põhjustel pole eriti ette tulnud loomaarsti juurde pöördumist.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei tee midagi eelpoolnimetatutest. Ei poolda eriti selliseid asju.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Muidu ei ole kunagi lasknud oma loomadel järglasi saada, aga kunagi müüdi mulle kahe isase hamstri pähe hoopis ühe isase ja ühe emase. Siis tulid küll järglased, kelle ma muidugi jätsin alles.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Mul on hetkel kodune kass, kes ei käi peaaegu mitte kunagi väljas, kuid toas võib küll minna peaaegu alati sinna, kuhu ise tahab.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kui toimub kusagile minek, siis on lemmikloomad alati koju jäänud. Tuttavad on nende eest hoolitsenud. Loomahotelli teenuseid pole kasutanud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean küll, millal on lemmiklooma sünnipäev, ning sellel päeval saab ta endale mingit toitu, mida ta armastab, kuid muidu saab harva.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Pole mitte iialgi oma loomadele riideid ostnud ega õmmelnud. Mõned mänguasjad on nad siiski endale saanud. Spetsiaalseid vahendeid pesemiseks pole ostnud, karvade korrashoiuks on küll olnud spetsiaalne kamm. Spasse pole viinud ja ehtinud pole samuti.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kui hakatakse loomadele riideid selga panema on midagi juba korrast ära.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval hoolitsetakse loomade eest natukene rohkem ja neile antakse rohkem õigusi.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matmine on toimunud metsas. Ei midagi erilist. Paaril korral on otsustatud võtta uus loom.
Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Olen õpetanud puhtusepidamist.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Üks loom ei suutnud puhtust pidada ja üks läks liiga kurjaks. Tuli mõlemale uus kodu otsida. Looma eksimuse korral tuleks ikka karistada.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Olen ise õpetanud koerale istumist, lamamist ja käpaandmist. Õpetamine käis maiuse andmisega tubli saavutuse korral. Lihtne. Ei pea eriti vajalikuks väga põhjalikku dressuuri, kuid kahju see muidugi ei teeks.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Arvan, et loom mõistab väga hästi inimest ja muidugi ma räägin nendega.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib küll. Loom võib näiteks nuruda toidulauas peremehelt toitu.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laps vajab ikka looma, sest see kasvatab kohusetunnet. Lapsed on tavaliselt loomadega rohkem tegelenud.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mingeid eksootilisi putukaid ei võtaks küll iialgi, sest ma kardan neid.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei ole kuulnud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui tegemist ei ole putukatega, on eksootilised loomad igati huvitavad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomal põhimõtteliselt ei olegi mingit kindlat otstarvet vastupidiselt koduloomale. See ongi nende kahe erinevus.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sest lemmikloomad on ju enamasti nii armsad ja toovad palju rõõmu perekonda.
Hobune „Kõrvik“
Isa oli hobuseparsnik olnud, see oli tal veres, hobuseid oli ja läks, aga kõrbhobune „Kõrvik“ oli ainuke minu mälestustes, kes oli hea, asjalik, töökas, rahulik, jäi meie peresse väärikaks, sõbralikuks, truuks, heatahtlikuks loomaks. Meil noorukitel lubas rakendada, heina saate vedada, parmude ajal ei tuuseldanud perutama. Rakendasime põllutööriistade ette ja töötasime. Ka ratsutamise õppisin temaga. Ta ei olnud loid, alandlik, vaid aktiivne, mõistev, asjalik, kannatlik, kindlustunnet andev pereliige.
Juhus – Teiste jutu järgi nõudsin jonnides lutti, viskasin hobuse jalge ette maha karjudes, kuid hobu ei liigatanud, suutis olla üle mu kapriisidest. Läks kolhoosi. Ka seal kohtusime.
Kass „Ints“
Päris-klassikalise kujutluse, oli hall, triibuline, pärlid kaelas. Ega tal ei olnudki täiskasvanuna vigureid, vargusi, suuri arusaamatusi. Tõsi mis tõsi, need ema haris noorukipõlves välja: vargus, tuppa häda tegemine, lakast karistuseks pissimine.
Koduloomad kokkuvõttes.
Need mälestused on nooruspõlvest. 1930-1949 a. Torma vallas Tartumaal Võtikvere külas.
Kaaru, Punnik, Kõrvik, Ints on lapsepõlvest – nooruki ajast mällu sööbinud kui tõelised selle kodu koosluses väärikad, armsad, oma ülesannete kõrgusel, on suured kindlustunde andjad, eeskujud ellu, elus käitumiseks, vääramatud kaaslased mälestustes.
Saaremaal oma perekonnas 1964-2006 a.
Kilpkonn „Aadu“
Laste isa tõi Tallinnast zookauplusest. Oli terve külalaste lemmik. Minu lapsed hoolitsesid tema eest, toitsid, jootsid. Alt lahtise kastiga viidi parematele söödamaadele. Ka vabalt jalutati. Kevadel toodi, plaanitsesime, kuhu talveunne magama sättida. Kuid kuskil sügisepoole kadus kastist. Arvatavasti jäi ette internaatkooli poiste teerajale. Ise ta tõesti välja ei saanud. Kurbus, kahju, meeletu otsimine, kõikjalt pärimine. Jäi meile mälestustesse.
Kilpkonn „Väike Aadu“
2005 a. kevadel Aafrikast ostsin uue kilpkonna. Nii vastupandamatu soov oli teda koju viia. Oli väike nagu prilliklaas, tollis sai tikutopsis toodud üle. Bussis oli väikses temale kohandatud karbis. Otsisin rohtu mida sööb, ostsin turult kapsast, pudelikorgist jootsin. 2 reisikaaslast ostsid teisest pesakonnast veidi suuremad, aga loiumad. Minu „Väike Aadu“ oli pisike, tragi igati. Nimeks sai kohe „Väike Aadu“, uskusin, et isane, sest kuidagi tugev, aktiivne. 2 nädalat bussis sõites pidas vastu. Teistel surid päris ruttu ära. Sõi põhiliselt võilille, salati, kapsa lehti, joogivesi väikses taldrikus, istus mõnikord kaua sääl vee sees. Viisime õue, seal valis ise rohtu, kaevus rohututtide alla. Tundus, et täpselt teadis suunda, kuhu minna, kus eelnevalt oli olnud. Õppis nime „Aadu“ peale tõstis pead (ehk ka lihtsalt häälitses) ja tuli sinu suunas. Ta oli meie kõikide lemmik. Tütar tegi karbist majapidamise, kus oli ka magamistuba, poolikud tualett paberi alusrullid, sinna puges magama, teokarbid, kivid, tualett paber all.
Pojatütar kaunistas maha piltidega. Väikses taldrikus oli vesi, mõnikord mõnules vees, öösel kõndis krabinal karbis ringi. Vabaduses armastas inimeste lähedust. Peopesal tukkus, süles ronis kurgu alla. Laskis ennast laualt alla, kukkus selili. Siis tõukas ühe esijäseme äkilise liigutusega ette ja keeras õigesse asendisse. Hiljem, kui muutus ümaramaks, siis ei saanud alati nii kergesti seljalt õigesse asendisse. Kavalpea siis enam ei hüpanud.
Talveunne kuidagi ei tahtnud jääda. Paar päeva tukkus ja jälle üleval. Alles aprilli lõpus jäi magama 2 nädalat ja jäädavalt. Nüüd on oma punutud vankrikesed pitside keskel. Tal oli punutud ratastega selline lahtine auto. Kui vankrike oli laual, ronis sinna alla, läks edasi vanker seljas, liikus, põnev – tsirkus tema trikk. Meeletult meeldisid talle prillid, kui need olid laual, võis nende taga olla ja tukkuda mitu tundi. Armastas asjade esemete raamatute vahel ja peal ronida. Väiksesse kauss-taldrikusse püüdis pääseda. Väga järjepidev samuti, esijäseme äkilise liigutusega tagajäsemete koostöös vallutas selle. Zookauplusest ikka küsisin tema sööda ja käitumise kohta. Arvasid, et kõik ei jäägi talveunne, kui külm ei ole ruum. Kui ei maga talveund, on nagu puhkuseta inime. Kartsime, et äkki kaupluse kapsas, salat olid keemilise säilitusainega. Aadu oli meile väga armas, oma erilise käitumisega, eksootiline. Ainuke loom kelle 100% enda soovil muretsesin. Meeldivus esimesest silmapilgust. Järeleandmatu igatsus, soov oli teda oma koju saada. Väikse eluaja jooksul jõudis minu hinge pugeda omalaadse käitumisega.
Kuldhamster „Kulla“
Lapsed soovisid, tõin Tallinnast Zookauplusest. Tavaliselt mulle rotid ja hamstrid ei meeldinud, aga see oli eriline kuldne. Minu lemmikvärv, olen ju igas värvihaige ja ta tundus igati erilise olemusega ja armas, meeldivalt kaunis. Algul elas laiasuuga suures purgis. See oli piinamine, aina hüppas purgi seinapidi. Hiljem suures piklikus akvaariumis, sääl oli tal täidis all vahetatav. Oli eraldi söömise ja magamise koht. Palju kolistas ringi toapeal. Korraks panime mingi karbi elamiseks, selle näris läbi ja ronis äärekaudu välja. Söötsime makarone, igat teraviljatooteid, porgandeid jm. juurvilja. Tema söömist oli huvitav jälgida. Milline täitmatu, ahne, tagavarade koguja. Söögi varumise järgi, mis põske pani, oli ta kaelast eriti paks. Ta oli meile väga armas. Kui telekat vaatasime, ronis sülle ja vaataas üksisilmi targa näoga telekat. Kui kihk tuli peale (arvata võib, et emane), näris augu ahjujuurest, läks alla, vist keldrisse, seal oli porgandeid näksitud. Poeg ütles: „Läks konverentsile.“ Nädala pärast, pea paistis august, ronis tagasi. Kord pääses suurde koridori. Elanikud ajasid taga, et naljakas rotipoeg, keegi tundis ja teadis tema kodu. Kui toodi kassipoeg „Pallike“, see ronis tema juurde, keeras magama. Elasid sõpruses. Hiljem eraldasime selle sõpruse või ise mõistsid elu tegelikkust. Koges ja aimas midagi enneolematut, kahtlast nende sõpruse vahel. Kass vaatas kahtlustavalt „Kulla“ liikumist. Küllap loomad mõistavad omavahel olukordi. Kord Kulla jooksis tagujalgel hüpates sektsiooni taha. Sest kass „Pallil“ oli väike peatõste ja uuriv silmavaat. Elas üle 2 a. ja „uinus“ diivani kastis.
Kass „Pallike“
Väike kirju pallike süles, nii tõi vanem poeg Ain ta vanaema poolt. Oligi esimene käik hamstri juurde akvaariumi magama, leidis endasuguse sõbra. Aini valitu meeldis ja sai meile kõigile armsaks. Hellitasime teda, käitus viisakalt. Noorem poeg Kalvi, suur loomade sõber, söötis meie niigi peenest menüüst umbselt vorsti, mina muidugi panin keeluseaduse peale. Kalvi, kavalpea, jättis külmkapi ukse lahti, iseteenindamine ja tema ei ole minu korraldusest üle astunud. Selline ekstreemne olukord. Jõulude ajal oli eriline lõbu, kui kuusel olid kuulid. Juhtus ikka katkiminemisi. Tegime temale väikse jõulupuu, kuhu riputasime mitte katki minevat mänge ja söödavat.
Oli väga mängulembeline, meie lõngakerad, pallid ja endi käed-jalad. Õpetasime hästi kõrgele hüppamist, suurendades pidevalt kõrgust. Pallike ei elanud aastatki, sest ei teadnud siis, et oleks tulnud teha ussitõrjet, selle põhjusel ta kadus, loomaarsti abiga jäime hiljaks.
Kass „Mustu“
Oli visiit kass, kuid meil oli omalaadne meeldejääv suhe. Oli minu üksinduse sisustaja. Kord väga vihma sadas, mahajäetud aias sirelite juures kassipoeg, must, pisike, üleni märg, näugus haledalt, palus abi. Aitasin ta kuiva pessa põõsa alla. Hiljem pakkusin süüa. Koju ei kutsund. Küllap ta leidis mingi kodu. Aga hingesõbra leidis ta minult. Käis õues aias põhimiselt. Toas ei tahtnud olla, kohe soovis välja ja sööki ka ei tahtnud. Meie olime mõlemad üksikud. Õhtuti istusin aias pingil, tema tuli peagi kuskilt, istus süles, nurrus, mina laulsin, vaatlesime kuud ja taevatähti. Lohutasime üksteist, need õhtud olid imelised, lohutasime teineteist, olime teineteisele vajalikud. Iga õhtu enamasti videvikuni, isegi pimedani. Need hetked olid erilised, rahustavad, hinge palsam, Ja läksime jälle salapäraselt lahku.
Visiitsõprus – tõeline, mõlemaile vajalik. Kass oli üleni must, sellest vist ka salapära. Meie sõprus lahkus, arvata võib meile uue looma ilmumise tagajärjel.
Kass „Kiis“
Selle tõi minu korterinaaber Muhust, kelle ema läks korraks kodust ära tütre poole elama. Algul ei leppinud minuga. Oli voodi all. Pissis karistuseks voodisse. Oli täiskasvanud (elatanud) isane kass. Hiljem paratamatult harjus. Kord oli kass umbselt nohus, kõri kinni. Nuuskpiiritus elustas. Kui korterinaaber läks kauemaks ajaks ja jäädavalt haiglasse, siis kadus kass. Hiljem sain teada, oli Muhumaal tühjas kodus hulkunud ringi. Naaberküla elanikud võtsid laudakassiks. Kord sõitsin sealt mööda, kuulduste järgi teda vaatama. Kui kuulis mu häält, oli kohe tervitamas, keerles ja nühkis jalgade ümber. Oli suur sõbralik, kohtumise rõõm. Sealt mööda sõites ikka kohtusime.
Salapära – Tavaliselt ta kartis meeletult autosid. Kuidas, kas ujus üle mere või roomas teeveertes. Rändas Orissaarest Muhumaa viimasesse lõppu. Kassidel tundub, et on eriline vaist, oma inimesi ei ole, aga kodu on armas. Orientatsioon koju jõudmiseks. Elas, oli tugev isane kass, vanas eas olevat pulmas esimene tugevam kakleja.
Kass „Kiisuke“
Poeg Kalvi, suur loomade sõber, tõi Kuressaare linnast imepisikese punase (oranži) kassipoja ja ise kiirustas kohe minema. Rohisin peenraid, ta oli nii väike, armas ja abitu. Pisikesed raudnõgesed kõrvetasid, võtsin sülle, ronis sealt õlale, mina rohisin kassike õlal, selliselt algas meie sõprus. Olles juba suurem, ikka töötasime, tema õlal. Mul oli rohides kassiga täpselt sama värvi oranž mantel. Naabritel külas olevad poisid imestasid: „Vaata, naisel on kass turjal.“ Oli väga tark, minu arvates kohe hakkas häda tegema liivakaussi. Ei käinud kunagi vargil. Tegi ise ukse lahti, hüppas lingile, ronis magama minu kõrvale. Väga hea uni tuleb, kui kass nurrub. Kass Kiisuke oli naabrimehega ühes mestis. Koos puhastasid kala. Puuris püütud hiiri ja rotte anti mängituseks. Eks sellest kalasöömisest ka ussid. Arst andis rohtu, aga hilja. „Kiisuke“ ei olnud aastanegi, kui lahkus elust. Mul oli väga, väga kahju.
Kass „Leidik“
Olen ebausu kammitsais, sest ekstreemsed sündmused toimivad mu elus. Olen kuskilt kuulnud, et surnud kassi hing läheb omaniku sisse. Sündis ime, sest eelmine kass Kiisuke suri kevadel. Sügisel kuulsin kuurist kassi näugumist – kutset. Oli videvik. Haarasin hääle järgi kassikese sülle. Kui valguse kätte tulime, ehmusin - minu süles oli rahulikult täpselt selline kass, kes suri, ainult väiksem ja noorem. Eelmine sünnitanud ei ole, kuna oli isane, ime oli sündinud, mulle jäigi mõistatuseks, mingi „kõrgem“ jõud oli selle mulle heaks meeleks korraldanud. Kodunes kiiresti, nimeks „Leidik“. Ka kombed olid sarnased eelmisega. Tundus veel targem, tundlikum. Rohisime aias ikka ka tema kukil. Veidi liikuvam, otsustusvõimeline. Käis õhuaknast väljas. Kord hirmutas naabreid, hüppas nende aknale. Vaatles minu tegemisi ja jäljendas. Hüppas ukselingile parem käpp peal, vasak käpp all, sai ukse lahti. Oli suur esteetik. Väljaheitekaussi sisse kunagi ei läinud, toimetas ääres ja tõmbas katte ka äärelt. Oli sõbralik, aga pidevalt mind jälgis, sageli oli tunne, et oskab aru saada, mida mõtlen, mida räägin, Ei kolanud palju ringi, oli kodu ja mind austav, armastav. Ka tema puges sülle nurruma, kui selleks oli võimalus. Pean seda leidlast eriliseks, mõistatuslikuks maagia oli temaga ja sellepärast me väga sobisime. Meie olime sarnased – oletasime, fantaseerisime, unistasime ja teostasime oma sõprust. Kui meil hakkas külas käima noor koer Loki, juba enne kui ta meile elama jäi, kadus „Leidik“. Miks? Kuhu? Ei tea! Kas loovutas oma koha Lokile. Hiljem mõni juhus oli, et vilksamisi aias rohu, põõsaste vahel vilksatas sarnane kass, salaja. Kui Loki oli surnud, siis ruttas meie õuest läbi sarnane kass, ei tulnud kohe nimi meelde, haarasin fotoaparaadi järgi, juba ta kaduski naabrite õuest teele. Ta ei olnud täisealinegi, kui ta meilt lahkus. Arvatavasti ta tunnetas teise tulekut ei talunud konkurentsi. Ka seda sõprust, elusituatsiooni, mõistatuslikku, salapärast oli vaja. Lahenduseks teist palju, kõik avatud. Kassid mulle meeldisid, nad olid salapärased. Nemad on kindlameelsed, otsustusvõimelised, isegi oma olemusega isegi korraldusi andvad. Ma vajan nende olemust.
Kalad akvaariumis.
Põhiliselt gupid, oli ka teisi aga need ei läinud edasi, ei sobinud. Pakub silmale ilu, rahustav. Kalad, need väiksed, äsja sündinud kalad. Akvaariumi põhi põnev, taimed, kivid, teokarbid. Võimalik huvitavalt kujundada. Põhimiselt koos lastega kujundasime ja puhastasime. Muidugi kassidele oli ka vaatamisväärsus. Aga nad harjusid ja pahandusi ei juhtunud. Meil oli mitu akvaariumi piklikke, purgis, ümar. Viimane oli ilus - väike, ümar, poiste tuttav, tema pall läks valesse kohta ja akvaarium purunes. Kalad päästsime, osaliselt said tütrele uue kodu. Suur piklik akvaarium sai hamstrile eluasemeks.
Koer „Loki“
Poeg Kalvi peres oli armas karvane kutsikas, kogu pere lemmik, aga naine jäi rasedaks, ei talunud koera lõhna, kitsas Kuressaare linna korteris, koer köögis radiaatori küljes kinni? Mind ei olnud siis kodus, kui nad käisid suvel Lokiga meil suvitamas, käisid mereääres, tütar Kaja oli meil Lokile esimeseks kaaslaseks ja ta kiinduski Kajasse, Kaja jäi tähtsuselt esimeseks, mina teiseks. Kui ta meile tuli elama, oli Loki, kes jooksis ees mere äärde samasse kohta, kus ta varem oli laagris Kajaga olnud. Siis Loki oli 4-kuune emane kutsikas kui Kalvi ütles: „Toon Loki sulle.“ Vaidlesin vastu, kuna olin väga liikuv, kodust ära olev. Kalvi jäi oma otsusele kindlaks: „Mina ei luba teda magama panna, ta on sulle sõbraks, seltsiliseks.“ Esimene kohtumine. Loki oli toa ukse ees kampsunil, mis kodust kaasas. Kõik kadusid jäime Lokiga kahekesi. Mina olin temale täitsa võõras. Ilus must lokkis karvaga õnnetu kurva alistuva olekuga. Silmad karvades, ei silme (pea) ega saba vahet. Hiljem, kui ratta kõrval jooksis. Hüüti, oi kui ilus kutsu, keegi kunagi arvas, ta on nagu pudelihari. Ta ei tahtnud, et mina võõras lähenen temale ja tal oli seest kinni, võib olla ka stressist. Oli puudli, urukoera, palonka segu. Saime tuttavamaks, kuid midagi ei söönud, valasin vägisi toiduõli suhu. Seedimine paranes, harjus minuga. Kui oli üksinda kodus, tegi häda paberile, mis oli samas suunas kui kodus. Tavaliselt küsis õue haugatusega. Toitu ootas alandlikult. Aga vorsti lõhn ja šokolaadipaberi krõbin tegi rahutuks. Kui ütlesid küsi, siis haugatas, sitsis püstakalt. Hiljem ise õppis sitsima istudes, isegi esikäpad pani risti, selliselt võis kaua seista ja vesise ninaga oodata kannatlikult. Sellise käitumisega võlus omi ja võõraid. See oli imeline. Teadmatult kuskil sitsis. Jõuluvana tõi talle alati paki. Kui hüüti „Loki“ siis tuli jõuluvana ette, sitsis. Pakis oli närimiskont, päriskont, küpsised jne. Avas ise paki. Kui kompveki siis ikka paberiga, talle meeldis ise lahti harutada. Ta oli väga sõbralik pereliikmeid ja majaelanikke kaitsev. Naabril, üle koridori vastas uks minule, oli isane koer „Kolli“. Loki kaitses perenaist Kolli eest, ajas teda tema juurest ära. Siin oli ta vist oma kohustusi täitev kaitsjarollis, või oli armukade Kollile, ehk lihtsalt arusaamatusest. Lokil tuli palju üksinda olla. Käisin Kuressaares tööl, kus olin ka ühe öö oli üksinda. Kord kutsikana näris mul kübeteika ära, alles olid ainult raamid. Poeg (vanem) elas samas Orissaare teises otsas. Koer kodunes ja sõbrunes nende perega. Kui olin kauem ära, siis traavis nende ukse taha kolmandale korrusele, niuksus ja haukus, palus sisse. Kui olin päevaks otsaks kuhugile läinud, kui ütlesin temale, ma lähen koju, kaasa ei tule, jätsin ta sageli õue ja toaukse paokile. Mõnikord, vist kui ei teadnud minu minekut, ootas terve päeva õues teerajal. Kui tundis tulijat, siis heast meelest hakkas ringiratast jooksma, alles siis tuli tervitama. Alati tõi suus midagi kingiks - kivikesi, pulgakesi, kondi jne. Seda ka majaelanikele. Eriti neile, kes tema hooldajad on olnud, kui ma kuskil kaugemal viibisin. Korterisse sisenejaile tõi raudselt sussid, need olid mul koridoris reas. Tihti tõi ainult ühe, teise viis oma pessa. Mõnikord viis õue külalisele kingiks järele. Panin sussid üksühele sisse, siis sai korraga tuua. Kui oli sussid andnud, siis oli ülimalt õnnelik, tähtis, oli oma ülesande täitnud külastaja vastu võtnud. Kui seda teha ei saanud või temale ebameeldiv külaline, siis tigetses kaua, oli valvel kahtlustav. Kord tuli tuttav elektrik, tema eriline sõber, kes töötas sokivabrikus. Loki oli kuskilt sokid kätte saanud ja viis sokid talle. Aare võttis vastu, aga arvas, et tema saab sokivabrikust sokke palju. Huvitav oli see juhus. Kunagi kellelegi ei viinud muidu sokke. Ühe maja elanikuga ei sobinud, püüdis teda tervitada, ei õnnestunud, see naine oli kurja sisemusega, loomi mitte armastav. Tema pigem tõrjuv, kartev, valekaebuse esitaja, sama üks naabrimees. Ja neid ei talu ükski koer. Minu täiskasvanud lapsed ja abikaasad kui tulevad, siis Loki kummuli nutab, niutsub heast meelest nende tulekust. Lapsi jälgib kahtlustavalt. Ei hakka nendega sõprust pidama. Ainult pojatütar, kelle pärast ta meile toodi, nende vahel on eriline soe sõprus. See musitas, kallistas, käsutas, mängis, teda kuuletas. Kui bussi peale saatsime Maarjat, siis tahtis bussi peale kaasa minna. Tütar Kaja käis sageli külas (kodus). Kaja oli Lokile siis esimene rõõm, mina teisejärguline. Enneolematu tunnetus koeral. Kui bussid minu majast mööda sõitsid, ta tunnetas, kui bussis sõitis Kaja. Siis tormas välja teerajale ja hiljem kaunis tee äärde Kajat ootama. Aitas kotti tirida, pani pea kotti uudistama, siis hakkas seda kotti valvama. Kui Kaja lahkus, oli väga kurb, juba enne aimas, jäi tõsiseks. Kui kuskil oli mõni Kaja ese, siis käis nuusutamas, liputas saba ja valvas.
Magamiskoht. Õues valis tavaliselt negatiivse energiaga näit. vähese rohuga koha. Kui töötasin, suvitasin, ikka ka magama sinna. Koridoris oli pesa (padi, madrats, tekk, kampsun). Äkki valis endale ka toas tugitooli, jagas ka teistega aga pidas omaks omandiks. Kaja lubas ka voodisse jalge otsa. Saigi harjumuseks, mina ei suutnud vastu vaielda. Magas oma tugitoolis ja nagu vaimust (kuigi silmad kinni magas), aga kui mina olin voodis, nii tema järgi voodisse.
Oli vahva sportlane. Talvel sõitsime suusarajal üle mere metsateel 10 km. Loki, minnes minu järgi, koju tulles lidus ees, tihti istus (teerajal) suusarajal, nokitses lumepallikesi lahti oma karvastelt käppadelt. Ratta kõrval õppis jooksma lahtiselt, käsklusi kuulates. „Siia“ – Tee veerel ratta kõrval, minu paremal käel. „Tubli“ – kui jooksis õieti. Siis oli uhke, lõi pea selga ja uhkelt jooksis galoppi. Huvitav on koera jälgida, kuidas koera meeleolust tuleb tema keha hoiak. Vees armastas käia, ujuda armastas vähe, mitte sügavas. Aga käisime ujumas iga päev. Õnnetu ja hädas oli kaldal, kui eemaldusime ujudes, Kaja kadus nii kaugele, siis üksisilmi vaatas ja ootas, sest liiga väike oli päästetöödeks. Lohutuseks, et olla kasulik, valvas riideid. Palli mängis edukalt. Enamus tema reeglite järgi, liigkaua hoidis pali oma käppade vahel. Puu üles viskamise püüdmine. Eemalt tagasi toomine. Tuppa kätte toomine. Tema tõu omadustele vastav.
Puudel – tsirkuse koerana, käskuste täitmine. Saba taga ajamine, kahel tagajalgel kõndimine. Sitsimine. Haugatamine üks kord või mitu korda. Esemete toomine, viimine, palju muud. Väga paindlik õpetusele, kahjuks pole noorelt seda kõike süvenenult õpetatud. Kõik põhimine õpetus hiljem ja juhuslik.
Urukoer – Kui sattus kasvamishoogu, siis ei kuulnud ega näinud, ainult saba paistis vahel välja. Aga kui juhtus hiirt kohtuma, see oli temale nagu mängukaaslane - haiget ei teinud ei murdnud, liputas saba.
Palonka – valvur. Seda verd oli tal tugevasti.
Kord kaotasin mereääri koristades mobiiltelefoni. Tormasin rattaga teisele saarele telefoni otsima. Loki ei taibanud, kuhu lähen, tormas ees juba kolmandale poole. Ei leidnud telefoni. Sõitsin tagasi esimesele saarele, kuskilt oma peatuskohtadest ei leidnud. Uskusin, et Loki läks koju. Näen, Loki istub vee piiril liikumatult, ei tulnud ära minu käsklusele. Arvasin, et on midagi viga. Lähen juurde, tema ees päris vee piiril minu mobiiltelefon. Ta oli ligemale tund aega seal valvanud. „Tubli“. Siis oli õnnelik ja tuli koju. Otsis ise valvurikoha terveks suveks. Veidi viltu üle tee, kaupluse lao aken, põõsad lähedal. Terve suve käis seal (magas) pikutas akna all. Hommikul läks, õhtul kui kauplus suleti tuli koju. Algul kaupmehed (need olid juba eelmise kaupluse külastustest tuttavad). Algul nad arvasid, et olen kuskil rännul, pakkusid temale ka süüa ja juua. Aga mitu päeva ma ei teadnud, kuhu kadunud hommikul, kui mina rattaga tööle läksin, õhtul enne minu koju tulekut oli kodus. Kui kaupmeeste kaudu avastasin. Ta oli ikka puhtast valvamiskirest, sest paar päeva käis ilma sealt toitu saamata. Müüjad rääkisin, valvur oli tubli, mitte üks inimene, loom, lind ei pääsenud sinna. Valvuri töö katkestas majaomanik, emane koer, kellega oli varem mereääres tüli, tõmbas Lokil põtka väga rasketesse haavadesse. Kus vägi ja võim, selle vastu alandlikkusega ei saa. Kaks emast koera ei sobi.
Pesumajas valvur.
Teisel pool teed lasteaia vanas katlamajas pesula. Ehk lasteaiapäevilt, kui olin seal juhataja, oli kolamiseks koht tuttav, terveks päevaks kodus. Kord nägin teda pesumaja ukseorvas magavat. Ega ei tahtnud minuga ära tulla, sest töö oli pooleli. Kui omanikult küsisin, mida ta teeb siin, millega võlud. Toimi omanik: „Ära päri, see on ärisaladus.“ Seal oli mitu põhjust. Valvuri kirg, mõni raasuke midagi. Aga põhimine suur ühtekuuluvus Toimiga. Toimil haruldaselt hea aura. Masinad käisid, pikutasid kahekesi diivanil, käsi üle Loki. Oma emand (mina) tuulasin ringi, temal oli temast lugupidavat lähedus vaja. Iga päev ta ei olnud tööl.
Kui kollane auto oli õues, läks ta tema tööle. Ma ei tea, kas ta eristas autot või tunnetas, kui auto juba meie maja juurest möödus. Ega ta ei lubanud võõraid koeri, kasse, linde tulla. Teatas, kui klient tuli. Valvas ukseaugus, kui Toimi pesu läks ära viima, siis ei pääsenud keegi sisse, kuigi uks oli lahti. Sageli pesupesija läks ringiga juba koju, ehk unustas ennast sinna magama. Kord tulin juba pimedas koju, tema ikka oma valvurikohal. Siis tuli ilma vaidlemata minuga koju. Kaks aastat viimast pidas seda kohta. Siis oli talv, ta ise haiglasem, peamine, et enamus pesemas käis, tema tütar ja väimees.
Juhus: Pesupesija viis enamus pesu ise koju. Aga keegi tuli puhta pesu koti järgi, arusaamatuses Loki hakkas hammastega kotti tagasi tirima, ei lubanud valvatavat vara ära viia. Ehk viija oli tema arvates kahtlase välimusega.
Kõigevalvaja.
Alati ja kõikjal leidis ta midagi valvata. Töö juures suvitades, suplemas, riided, esemed. Mõni ese väga meeldis, pidas omaks.
Oli emane koer - emastel koertel on õigus isased ära ajada, isased ei tohi vastu hakata, selline on loomariigis seadus. Ise väike, aga ajas suured isased koerad õuest ja aiast ära. Kui metsik kisa pääses valla, siis oli õues suur must karvane vetelpääste isane koer, mitu korda Lokist suurem. Väike Loki ajas naabrite rõõmuhüüete naeru saatel. See kaapis ja korra üle õla urjatas (mis sina köömes köhid), märgistas, kolas siin-seal Loki kannul, lõpuks läks väravast välja ja veidi möödas, tuli teist teed tagasi, selliselt nad seiklesid, lõpuks korraloojale Lokile jäi võit.
Võõrad suured hundikoerad ajasid hirmu peale. Väikestele ise ei ajanud. Aga kui nägi mind, et mina soovin ajamist, siis ajas ka väiksed koerad, kes olid segaduses. Ainult oma peigmeest ei ajanud. Algul oli rebasemoodi kindel peigmees, naabri majast. See oli toas enamasti kinni, või rihmaotsas meie õuest käis läbi. Oi, kuidas rõõmustasid, kui kokku said. Kui nägemata oli õuest läinud, nuusutas käpajälgi ja nuuksus igatsevalt. Käis iga päev akna-ukse taga. Kaugjuhtimisel kohtusid. Läksid vist kuskile mujale elama. Samast majast sai uue kindla kavaleri, sellega käisid vastamisi. Veidi mängisid ja lahkusid. Aga mõlema „kavaleri“ aegu mina ei teadnud, kuhu ta jongutab minna. Üle tee vaatab kahele poole ja ületab selle umbes 10 min. Kohtumine, kas õues vabalt, keti otsas või koridoris. Tagasi tuli pea püsti, rõõmsalt.
Ühistu majas, õuel ei saanud poegi lubada. Hoidsin lihtsalt „poistest“ eemale ja mõnikord süstiti tiinusevastaselt. Aga tema oli see, kes mängis tiinuseaja läbi, kõndis õrnalt, ettevaatlikult trepist üles. Tegi voodi alla pesa, seal olid piiksuvad jänes ja lambatall. Ei söönud eriti nädal aega, ega ei tulnud voodi alt välja. Siis tõi pojad välja, näitas, kaitses, tõukas ninaga tissi alla imema. Kui kuskil keegi piiksutas, siis tormas kaitsma oma poegi.
Kord kui ekskursioonilt tulin, ta ei ole voodi alt väljas käinud, õnnelik minu koju saabumise üle, tõi pojad voodi alt õnnelikuna minu jalge ette, mulle rõõmuks näha.
Kõikjal koos tööl. Kõike tööd tahtis kaasa teha. Näit. iga puusületäie tuppa toomisega kaasas, ka ise õppis tooma väiksemaid kaikaid. Käis kaasas, olgu vihmane, porine, lumine, tormine, tuisune. Aias kastmas, rohimas. Seal õppis peenarde vahel mitte käima, vaid põlluääres valvas töövahendeid, minu üleriideid, magas nende juures. Kui võtsin harja pühkimiseks, siis Loki tõmbas koridoris vaipa kokku, sikutas ukse poole. Siis ta igatses otsast kinni tirida ja kloppida. Õpetasin talle oma magamiskoha eest hoolitsemise. Vedas magamiskoti ja teki välja ja siis raputas neid kahele poole tolmust puhtaks. Huvitav harjumus, kui Kaja tuli koju, nii tiris koridori teki kokku. Sest Kajal oli harjumus kohe põrand ära pühkida, kuigi mina olin seda vastselt teinud.
Tahtis väga autoga sõita. Kord ekskursioonile minnes tuli mind saatma, aga oli enne mind autos (bussis), kurvastuseks ei võetud kaasa. Ronis ikka poja Kalvi autosse (tema koer tegelikult). Alati väga rõõmustavalt, veidi alandliku nukra alatooniga võttis teda vastu. Kord mõnules poja autos (seega ka omas), näitas hambaid väljamineku käsul. Ei saanud teisiti, kui lumelabidaga tõstis maha. Õppisime kavaluse - õieti lapsed olid eelnevalt kassi ja koera vahekorra selgeks teinud. Algul kutsikana kui öeldi kass, uskus Loki, et need on linnud, neid tuleb ära ajada. Hiljem teadis, kes on kass, ta ei teinud kassile midagi, aga see oli huviobjekt, oleks kõlvanud mängukaaslaseks. Aga kassid ei uskunud, ei usaldanud ega riskinud.
„Kass“ hüüdes saime Loki kõike unustama ja paigast liikuma, seega ka autost või voodist toast, soovimata kohast eemale.
Hooldus.
Algul laskis ennast pesta, silmi puhastada, hoolitseda, kuigi vastumeelselt. Igal kevadel pügasime karva maha. Pärast seda oli ta nii peenikene, ainult hästi pikk saba. Ta tundis ennast siis vabamana, liikuvamana. Pärast niitmist võõristas seda tempu. Algul tegime ise, ikka Kaja. Kuid hiljem hakkas vastu, Kaja pani korraks suukorvi pähe, oli teda väga solvav. Sellest ajast ei luba pügada, ega paela rihma kaela panna.
Rihm oli temal alati kaelas, kus oli nimi Loki Mets. Aga kui jooksuajal ei lasknud muidu välja, kui rihma küljes pael, nõnda saime ka arstile minna. Koju tulles lasin nööri lahti, siis tema võttis paela hammaste vahele, selline komme oli temal juba meile tulles. Hilisemal ajal pügas alati meie „eri“ loomaarst unerohu all, üksiti süstis poiste vastu. Kord mere ääres naabermaja omaniku suvitaja koer kargas kallale, tõmbas tagant suure haava, mis, hiljem pügama minnes selgus, oli juba mädanema minemas. Puhastati, nõeluti. Lapsed käisid arstil. Kui koju tuli, siis niuksus ja näitas koonuga, kus haige koht, jutustas selle kurva loo mulle. Sellest ajast, kui midagi ebameeldivat oli, kas riidlesid temaga, või oli mittemeeldiv toit jne, siis näitas peaga alati selle koha poole.
Vaktsineerimist ei ole tehtud. Ussirohtu 2 x aastas. Tavaliselt tahtis ise oma probleemidega toime tulla. Pidas ennast korras, pesi ennast, tõmbas keelega pikalt üle karvade, arutas sasipuntraid. Näris oma käpaküüned korda. Lubas ennast kammida igal hommikul õrnalt ja haige koha pealt, üldse tagantpoolt, seal suguorganid, ei lubanud. Igal hommikul viskas selili, teatud kindla koha pealt siis võis sügada, lõua alt kohe ja seljalt, mitte keelatud tsoonist, siis lõi kasvõi hambad kätte. Silmad puhastas käppadega, mõnikord lubas ka meil ettevaatlikult silmi puhastada.
Kord läks kuuma vett peale, jooksis õue, kaapis külma mulla sisse, mullaravi tegi ikka, ka kui seedimine ei olnud korras. Kui suurem mure, siis eraldas ennast kuuri, ravis ja põdes ise.
Toit. Põhimiselt sama, mis ise sõin, piima või lihaga suppi, kartul meeldisid peenestatud koored, lakkus ka piima, aga alati tuli natukene vorsti kasvõi veidi kaapida peale. Väga meeldisid marjad - maasikad, põldmarjad, kadakamarju sõi peopealt. Meeldis värsked herned. Kaun lahti, sealt ise võttis. Ja ainult värskeid, mitte ka ussitanuid. Koerakrõbinaid sõi harva ja vähe. Teistkordselt taldrikult ei söönud, alati nõu puhtaks. Hommikuti jõime maarohu teed, mina suhkruta. Tema vähese suhkruga. Meelsasti näris ka konte, mitte tooreid, vaid ikka keedetult väiksemad. Eriti meeldisid need kondid, mis olid maasse peidetult laagerdunud.
Kord grillisime aias, seal oli Loki toiduootel ja erivalvur (Sama alati lõkete juures. Ta armastas ka lihtsalt tukkuda ja mõnuleda lõkke ääres.) Naabri väike koer tuli oma perenaisega lõkke juurde. Loki käitus temaga kui nooremaga väärikalt, kannatas ta ära. Temale, sellele naabri kutsikale „Takile“ pakuti ka konti. Taki peitis ühe samasse aiamaale (meile) ära. Kuskil ammu hiljem kaevas Loki selle välja ja näris ära. Kas nägi, kuhu peitis, tõenäolisem, et tundis lõhna.
Lokile meeldib grillimise juures palasid silmadega jagada ja oma kauni sitsimise ja kuuldava „auh“ hüüdes endale paluda.
Omavaheline mõistmine. Peab paika ütlus - koer ja koeraomanik muutuvad ühenäoliseks, minu ja Loki puhul see tõesti kehtib. Vist mõlemapoolne mõju teineteisele. Loki väga tundlik, emane koer, hell, heasüdamlik. Ehk palju olnud üksinda, mitu kodu. Arstide süstid. Erk tunnetus, kõik see ka sobib minu iseloomustuseks. Meie sobisime ja mõistsime teineteist, mõlemad impulsiivsed, äkki süttivad, kergesti solvuvad, haavatavad, ruttu jälle lepivad, unustavad halva. Pikka viha ei pea. Ainult mõni suurem halbus ei kustu, tõuseb vägisi ülesse. Aimas juba käitumisest, minu askeldustest, kuhu lähen, millised riided, kotid. Kui rattaga läksime mere äärde, seda ta aimas. Ütlesin lähme, siis haukus, tiris mind, oli õnnelik. Kui ütlesin, sa ei tule, ma tulen tagasi - see oli paratamatu alistumine. Väga huviga jälgis, kui panin rahvariidesse. Siis oli rõõmsalt üllatunud. Imestunult jälgis, kui ehtisin maskeraadiks, mardiks, kadriks, volbriööle. Imestas, miks selline pullitamine. Aga ka väike rõõmusäde, et alati midagi ka temale toodi, vorsti, küpsiseid, kommi. Tasub oodata ja vaadata seda ehtimist. Kord ladusin oma mardilaadungi põrandale. Loki ei läbenud oodata iseteeninduse korras, sest põrand on ikka koerale. Omandas 15-20 cm põdravorsti koheselt, kõik. Minu laul ja pillimäng meeldis, kuulas meelsasti. Kui laulsin või mängisin akordionil „Valge tuvi“ „Kui kaugele, sinu sadamast laev mind viis…“ siis sellele loole ainsana laulis Loki kaasa, pidas langusi ja tõuse. (Valge tuvi oli ka minu ja minu tütre lemmiklugu.)
Ta oskas minu olekust, hääletoonist aru saada. Mina taipasin tema meeleolu keha hoiakust. Teadis, sai paljude sõnade tähendusest aru. Kiiresti õppis Aadu nimele reageerima. Aga eemalt, väikse üleoleva irooniaga, väikese armukadeduse sädemega suhtus Aadusse, aga erilist sõprust ei soetanud. Kannatas ta välja konkurentsis suuremeelselt, tunnetades enda üleolekut.
Viimane aasta Lokiga.
Tavaliselt, kui käidi külas, läks koera seedimine korrast, kinni põhimiselt. See oli see sitsimise vili, rohked kondid, vorstid kompvekid, isegi šokolaad. Samuti lahkumisest stress. 2005. a. peale uut aastat jäi väga haigeks, seest kinni, püüdsin nii palju kui võttis, pakkuda talle õli, teed ja toitu. Põgenes puukuuri rohitsema või surema, tuppa ei tulnud, mind lähedale ei lasknud, kaevus puru sisse, viskasin talle sooje riideid peale. Ta vett ikka jõi, ka oli sees, aga ei söönud. Uks praokil, sai väljas käia, juhtusin nägema, kui õues punnitas tagajärjeta. Arstidel ei olnud kellelgi võimalik tulla. Kord hommikul nädala kuuris tuli hirmsalt niuksudes tuppa, abi saama. Õnnestus lõpuks arst leida. Arst tegi paunade puhastuse, mis olid täitunud. Paranes, kuid terve aasta oli viletsam kui enne. Apaatsem, tujutum. Ratta kõrval jooksis aeglasemalt, rohkem magas, kergesti ärrituv. Ei lubanud kammida, sügada, silmi puhastada, puutuda. Oli kohe agressiivne, iga vale sammu peale võis sind hammustada. Kui jalge otsas magas, kui väiksemgi liigutus veel jalaga, nii urises, haaras tekist. Lugesin üht sensitiivset artiklit, kus näite varal tehti selgeks kui inimesel on surm käega katsuda, ei tohi teda hüüda, segada elustamisega. Sest hing sureb, jääb alles ainult lihakeha. Tõi näite enda peal kui hellitav, hea mees elustati. Siis muutus tooreks, vägivaldseks. Usun, et see olukord oli ka Lokil. Tema süda jäi põhimiselt haigeks.
2006. jaanuaris haigestus uuesti, jälle peale uueaasta kolmek. päeva külalisi. Siis ta näppas, mida ta tavaliselt ei tee, kellelegi teisele määratud šokolaadi, mina panin antu kõrvale. Seda oli tegelikult vähe ja ta oli ikka harjunud väikese šokolaadikogusega. 3 nädalat heitles, korra nagu paranes, käisid veel mere ääres Kajaga, et liikudes kaob kõhukinnisus. Korra esikäpp jäi lõdvaks. 2 x arst süstis südame tugevdajat ja põletiku vastast. Väga raskelt hingas. Põhimiselt jõi ainult, vähe võttis sööki. Andsin ka kätega jõudu. Trepist tõstsin üles, käis pissil ja püüdis punnitada, vist nagu isegi õnnestus. Surmaeelsel päeval väljas käies tundis surma ette, tahtis kuuri põgeneda, aimasin ta plaane, viisin tuppa. Magasime paksul tekil kõrvuti põrandal, ta ei tahtnud hüpata (aga teine kord kui arst tuli, hüppas arsti hirmust tugitoolile). Hoidsin käed ta peal, hingas väga raskelt. Nagu jumalagajätuks tõmbas jõuetult sõpruse märgiks üle mu näo. Hommikul tuli arst kolmandat korda, et teha vatsakeste puhastust. Loki oli väga jõuetu. Ilma süstita lubas vatsakesi vaadelda, mis ei olnud täitunud, seal ei olnud viga. Veidi aja möödumisel, arst oli õnneks veel seal, plaanis, kas teha veel südame tugevdamise süsti. Loki tõstis korraks rahulikult pead ja langetas, arst liigutas, elustas, vaatas silmi ja oligi lahkunud rahulikult. Eelnevalt minuga jumalaga jättes. Mõlemad kurvastasime, sest Loki oli tema ammune patsient, ise väga tundlik haprake naine, kellel endal loomad. Arst teadis, et süda oli haige, oleks juba ammu läinud, kui ta poleks tugevdavaid süste teinud, minu rahustuseks ehk. Mul oli rahuldus hinges, et arsti juuresolekul suri ja ilma et eelnevalt ei süstitud sel päeval. Ja halvatud koeraga oleks elanud, sest hing ei oleks lubanud magamapanevat süsti teha, põhjus süda, palju süste, stress. Suri täpselt koera aasta alguses. Panime ilusa triibulise lina sisse, oma magamistekk ümber, lehviga vöö, vöövahel jõulukaktuse õiega oks. Sellel talvel oli temal ainult kaks õit. Üks Lokile, teine jäi saatma Aadu viimaseid päevi laual. Matused järgmisel päeval. Poeg Kalvi, tema tõeline peremees, Kuressaarest tuli matma. Oli ilus talveilm, vaikselt hiljem sadasid helbed. Panin hauda kaasa ka „pojad“ Jänku ja Lambakese. Matsime aeda nüüd puhkavad reas: „Kulla“ „Pallike „Kiisuke“ „Loki“.
Linnud käisid haual, uskumatu, käis haual veel peigmees „Nässu“ ja naabri noor kutsikaeas „Taki“. Peigmees käis tihti majanurga juures teda ootamas ja minult pärimas kus? Väike Taki küsis seda minult häälega nagu vanasti, kui käis suuremat, emalikku täiskasvanut vaatamas.
Leiname kõik ja oleme väga kurvad, eriti mina tunnen suurt puudust. Sest elasime ju koos 13 aastat. Äkki hakkasin igal hommikul talle veidi süüa viima, lume sisse. Hea kui linnukesed ja hiired siis külastasid teda, jättes jäljed lumele. Igal õhtul ja hommikul käisin haual.
Veel täna 26. juulil 2006 a. mängisin haual tema lemmiklugu „Valge tuvi“. Siin õues kirjutan ka temast, puhkab aias sireliheki ääres.
Uued sõbrad.
Uut lemmiklooma mingil juhul ei soovi, aga on olemas uues sõbrad. Naabri koer „Taki“ on palleekoer, väike, karvane, punnis silmadega. On juba täiskasvanuks saanud. Märgistas meie piiril veetünni 7 x ja mõlema jala poolt, seega 14 x järjest. Ta on haruldaselt minusse kiindunud. Kui vähegi mind näeb või häält kuuleb, nii nohiseb eriliselt seljataga. Siis me põgusalt vestleme ja puudutame teineteist.
Käin 20 km kaugel mahepõllumajandustalus tööl. Olen agronoom, aednik, zootehnik ja oskustööline. Seal on noormees abiks ja lapsi. Pere 6-7-kuune kirju koer „Terri“ tahab meeletult minuga sõprust teha. Algul võttis kui mängukaaslast, mürajat. Nüüd juba minnes jookseb vastu kui heale sõbrale. On õpetamisjärgus, ainult õpetajaid on palju ja erinevaid. Tunnen rõõmu, et tema tunneb rõõmu minu tulekust. Armastab tööl kaasas käia. Oskab, õpib pallimängu.
- Kas „lemmikloom“ on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Ei, kindlasti ei ole lemmikloom ainult see, kellel ei ole mingit praktilist otstarvet. Sageli mõisted, otstarbed kattuvad. Näit. paljude lemmikloom on koer ja kass, paratamatult nad on sageli ka otstarbelised. Sageli on meil otstarbeline loom muretsetud, aga ta muutub suureks lemmikloomaks.
Mina leidsin kindlalt, et minu lapsepõlve lemmikloomad olid: koer Kaaru, lehm Punnik, hobune Kõrvik, kass Ints ja selleks nad on jäänud.
- Miks peavad inimesed lemmikloomi?
Enamikus vajavad ja igatsevad lapsed. Tegelemine, sõpruse puudus, midagi omada. Ilus, armas, meeldiv tegelemise objekt (subjekt), hea kaaslane, õrnuseks, rahustab, kaotab stressi, sisustab elu. Sageli ka vajadusest kellestki üle olla, anda korraldusi, hoolitseda. Koos loomaga õpid arvestama teisega, seda nõuavad lemmiklooma vajadused, muutud paindlikumaks. Täiskasvanuil samad. Loomadel on palju siiramad, erinevad omadused, käitumine, millest täieneme, rahustavad, tegevus täieneb, vaba aeg on sisustatud.