Hetkel mul pole hobisi, kuid kunagi oli mul merisiga, päris mitu kohe, nimed olid neil Eglitis ja Ossinna. Nad ei saanud omavahel üldse läbi ja kaklesid koguaeg ning ma pidin nad eraldi puuridesse panema. Ma mängisin nendega, viisin nad suvel välja ja nunnutasin neid väga. Toredaid juhtumisi on palju olnud. Näiteks. Ma üritasin oma merisiga paaritada mõne teise meriseaga, et võiksid notsusi saada, aga see ei läinud õnneks. Kunagi ma pidasid oma merisea sünnipäeva ja kutsusin teised merisead ka, nii lõbus oli!
Minu peres on kass Pätu. Ta on süsimust Pärsia tõugu kass. Tegelikult tahtsime me talle nimeks Miku panna, aga otsustasime Pätu kasuks. Temasugusele paharetile just sobiv nimi. Tal on imelik komme, et kui keegi kööki läheb, jookseb tema kohe kaasa. Kes teab, äkki saab midagi head. Pätu on väga uhke ja ärahellitatud kass. Tema on nii peen, et isegi sink ja mõned konservid temale ei sobi. Kõige rohkem meeldib talle magada vannitoas kraanikausis. Imelik on veel see, et ta ei salli minu venda. Alati, kui minu vend temast mööda läheb, hakkab Pätu kohe kräunuma ja küünistab teda jalast.
Mul on koer Jack ja kass Lucy. Jacki nimi oli paberites kirjas. Ta on spanjel. Lucy on tavaline kodukass, õues ta ei käi. Nime sai ta kummituse järgi, ma mängisin oma nõbule kummitus Lucyt. Kassiga seoses on naljakas lugu see, et kui kaminas tuli on magab ta selle ees ja vahetab iga poole minuti pärast oma poosi ja kui keegi teda katsuma läheb ei hakka tema nurruma nagu tavaline kass, vaid lööb hambad sisse.
Mul on koer Pontus ja jänes Nupsu. Pontus sai nime nii, et mina tahtsin talle nimeks panna kas Leedi või Lontu, aga need ei sobinud, sest mu koer on meessoost ja tal on kikkis kõrvad. Siis mõtlesin Lontuga kõige sarnasema nime Pontu. Jänes sai oma nime selle järgi, et ta on lihtsalt nii armas.
Minu põhilisteks hobideks on minu kass, sõbrad ning ajakirjandus. Oma kassile pean ma pöörama väga palju tähelepanu, sest ta peab päeval üksi kodus olema. Minu põhiliseks kohuseks tema juures on: tema kammimine ning ka temaga mängimine, et ta ennast üksikuna ei tunneks. Kass ongi minu ja mu ema põhiline hobi, seda on ka pealt näha, ta on hästi toidetud, vitaalne, veidi isekas ja ära hellitatud, kuid siiski meie oma ja kohutavalt armas. Ka sõprade jaoks olen ma alati olemas ning nemad mulle, me pakume üksteisele kurbadel aegadel tuge, ning headel aegadel jagame rõõme ja peletame igavust.
Hetkel on mu lemmikloomaks merisiga, kelle nimi on Possu, tal oli see nimi juba siis kui me oma allergikust peretuttavalt saime. Varem oli mul kass nimega Miisu, ta sai oma nime kausist juhuslikult tähti tõmmates, st. tähe lotot mängides. Miisuga seoses meenub see, et ta oli mulle nagu koer, kaitses mind ka suurte koerte eest ka see meenub, et talle ei meeldinud väga mu ülejäänud perekond, üritas neile pidevalt kallale minna.
Mu lemmikloom on kass. Meil oli kunagi üks kass, kes sai pojad. Me müüsime kõik kiisud maha, ka selle, kes pojad sai, kuid siis pidi üks ostjatest ära kolima ja ta andis meile kassi tagasi. Ta oli kassile nimeks Charlie pannud ja nii talle jäigi selline nimi. Praegu on ta kadunud, aga naljakaid lugusid on palju olnud. Kui ta oli alles väga väike, siis tegi ta igasuguseid trikke. Nt ükskord kui ma põrandal pliidi juures istusin, läks ta mu selja taha ja hakkas patsikumme mu peast ära võtma ja viis need kõik diivani taha.
Mul oli lemmikloom, kass, ta nimi oli Tiki. Mulle meeldis see nimi ja seetõttu ma panin talle selle nime. Ta oli väga armas kass, aga vembutaja. Ta kraapis meie diivanit ja muudki. Ükskord ajasin ma teda toas taga, aga ta jäi käpaga uksevahele, kui ma selle kinni lõin. Tal oli täiega valus. Mul oli ka vastik olla, sest mina olin süüdi.
Mul on kass. Ta nimi on Nurri. Ta sai selle nime oma liigse nurrumise pärast. Iga kord, kui sa voodi peale lähed, tuleb ta sulle peale ja hakkab valjult nurruma. Väiksena, kui me unustasime alt ukse lahti, tuli ta koridori. Siis ta ronis mööda ust üles ja läks käpaga vastu uksekella. See oli esimene kord, kui ta uksekella vajutas.
Mul pole kodus lemmiklooma, mul pole kodus ühtki looma. Kuid minu kõige lemmikum loom on hobune. Vanatädil oli hobune Tõnn. Minu arvates oli Tõnn nii armas nimi, sõbralik, tore, lõbus, natuke isegi naljakas. Tegelikult on Tõnn tavaline eesti mehe nimi. Hobusele oligi pandud nimi sellepärast, et ta sarnanes vanaonuga, hobuse peremehe Tõnniga. Hobuse naeratus oli heas mõttes sarnanenud peremehe naeratusega. Olen sõitnud Tõnniga (hobusega) vaid üks kord elus, kui sain viieaastaseks, mind pandi ta selga, hobune oli nii-nii kõrge ja suur, samuti vana. Ratsutasime väga aeglaselt. Olin nii õnnelik ja ärevil, kuid kartsin ka natuke. Samuti mäletan, et just sel päeval tuli mul esihammas, piimahammas ära, kuid see ei olnud kuidagi seotud hobuse ratsutamisega.
Mul on kolm koera. Üks nendest, kõige väiksem, on Karu. Nime sai ta oma välimuse tõttu. Temaga seoses pole ühtegi huvitavat lugu, aga ta üritab kogu aeg oma aiast välja saada ja see on äge.
Mul on olnud mitu hamstrit. Kõige esimese nimi oli Tupsu. Ma olin kusagilt seda nime kuulnud ning see hakkas mulle meeldima. Teise nimi oli Bamby. Väiksena mulle väga meeldis film kitsepoeg Bambyst ning panin ka oma hamstrile selle nime. Ükskord pääses Tupsu puurist välja, siis kui kedagi polnud kodus. Me otsisime teda pärast kaua, kuid lõpuks tuli ta ise tagasi.
Minu lemmikloom on kass. Tema nimi on Carlos. Nime on ta saanud Robertel Carlose järgi, kuna kassipojana mängis ta hästi "jalgpalli". Suuremad juhtumid temaga puuduvad, kuid mitu korda on Carlos ära lõhkunud lillepotte ja toalilli närinud.
Mul on lemmikloom kass. Ta nimi on Vasja, nime sai ta mu ex-kasuisa poolt. Meile sündis perre vend ja siis toodi häll koju, tema tormas sinna kohe sisse ja vaatas muheda näoga otsa, ta arvas, et see on talle. Väiksena käis laualt sööki varastamas.
Mul on kodus kaks liivahiirt, kelle nimed on Tiku ja Taku, nimed pani neile ema. Muidugi on nendega päris palju nalja saanud, ükskord jättis vend puuriukse kogemata lahti ja siis jooksime ning ajasime neid igaltpoolt taga.
Mul on oma lemmikloom. Ta nimi on Jerry ning mulle tundub, et ta on maailma suurim pahandusetegija. Algusaastatel olid enamus meie pere kingi koridorist kadunud ning neid võis leida tema kohast. Tihti kaovad ka lauaäärele unustatud kommid. Nime sai ta meie eelmise koera järgi ning usun ka, et minu järgmine koer kannab sama nime.
Jah, mul on lemmikloom koer Norman. Võibolla on ta enda nime saanud kui mingi vallutaja, sest ta sarnaneb sellele väga palju. Tihti meeldib talle uusi künkaid avastada ja olla kõiges esimene.
Minu lemmikloomaks on kass. Minu kass Mustik. Ta on üleni süsimust. Sellepärast tal selline nimi ongi. Hetkel on ta 9-aastane. Tal pole kordagi naiskassiga kokkupuuteid olnud. Oleme ausad, minu armas kiisu on kiimas. Ta on väga kuri ning ülbe. Hellitada ja mängida temaga ei saa. Kord hammustas ta mu klassiõe jalga nii hullusti, et pidi õmblema minema.