Mul on kass. Ta nimi on Nurri. Ta sai selle nime oma liigse nurrumise pärast. Iga kord, kui sa voodi peale lähed, tuleb ta sulle peale ja hakkab valjult nurruma. Väiksena, kui me unustasime alt ukse lahti, tuli ta koridori. Siis ta ronis mööda ust üles ja läks käpaga vastu uksekella. See oli esimene kord, kui ta uksekella vajutas.
Jah, meil on kass Nurri. Nime andis ema. Ükskord kui ta väiksem oli, kadus ta ära. Keegi ei leidnud teda kuskilt ning mõtlesime juba, et jooksis ära või ei tea mis veel. Tegelikult aga magas ta kapi otsas karbi sees.