Jah, meil on kass Nurri. Nime andis ema. Ükskord kui ta väiksem oli, kadus ta ära. Keegi ei leidnud teda kuskilt ning mõtlesime juba, et jooksis ära või ei tea mis veel. Tegelikult aga magas ta kapi otsas karbi sees.
Mul on koer, nimega Kerri. Nimi on minu pandud, selle järgi, et vanaemal oli kunagi koer Kärri. Lugu, mida ma temaga kõige rohkem mäletan on see, kui ta kaheks päevaks ära jooksis, kui ta tagasi oli, olid kõik rõõmsad.
Mul on hobune. Ta nimi on Aamor ja tema nimesaamise lugu ma ei tea, kuna kui ta ostsin oli tal juba nimi olemas. Aamoriga on olnud igasuguseid juhtumisi. Näiteks on ta mitu korda ära jooksnud.
Mul on ainult üks lemmikloom olnud, see oli hamster. Ta nimi oli Mustu, aga ma ei mäleta, miks tal just selline nimi oli. Ükskord kadus Mustu terveks päevaks ära, ma märkasin seda, et ta oli puurist välja pääsenud, hommikul. Õhtul, kui ta ikka veel välja ei ilmunud, olime me lootuse juba kaotanud. Äkki nägime köögis istudes pliidi tagant Mustu nina võbelemas. Arvatavasti oli ta selle päeva jooksul köögipõranda all olnud ja siis mingitmoodi tagasi tulnud. Nii nummi oli.
Mul on koer nimega Steffy. Nime panemiseks otsisingi internetist koera nimesid ja see nimi hakkas meeldima. Ta paistab vahel kurja koerana, teeb kurja häält jne., kuigi tegelikult on hästi sõbralik ja rõõmus, vahel isegi natuke arg. Näiteks on olnud nii, et pimedas temaga jalutades on keegi vastu tulnud. Alguses teeb kurja häält nagu ikka, aga kui lähemale on tuldud, siis on kodu poole liduma pannud. Paar korda on nii juhtunud. Esimesel korral arvasingi, et jooksis kes teab kuhu ja kas enam üles leiabki, kuid koju minnes leidsin ma koera juba aiast.
Lemmikloomaks on mul koer Mortimer. Ta sai oma nime Sherlok Holmesi raamatust, kus oli samanimeline dr. Mortimer. Üks selline kurvem lugu, mis temaga juhtus oli see, et ükskord lasime ta üksinda välja, olime seda ka varem teinud. Mõne aja pärast läksin vaatama, kus ta on. Ei olnud teda kuskil. Käisin väga kaugelt teda otsimas, kuid ei midagi. Poole tunni pärast hakkasin kodu poole minema ja olin väga mures, ta on ju niii kallis. Kui olin jõudnud enda maja juurde, jooksis Mortimer kõrvalmaja juurest jooksuga minu juurde. Ma olin väga vihane, aga see oli suur kergendus.
Mul on kass nimega Kity. Oma nime on ta saanud minult, sest mulle meeldis see nimi. Ükskord, kui ta veel noorem oli kadus ta üks päev enne jõule ära. Ma olin väga kurb. Jõululaupäeval otsustas ema ühele vaesele perele midagi paremat süüa viia. Läksid siis isaga sinna ja sel ajal kui ema tuppa läks, tuli Kity auto juurde. Nimelt oli ta just nende inimeste kuuris olnud ja ei osanud koju tulla. Kui ema poleks neile süüa viinud, poleks me teda üles leidnud. Nii et heategu tuleb tagasi.
Mul kunagi oli kilpkonn. Ma väiksena vaatasin saksa multikaid ja seal oli üks nimi Ubafel Riccola. Üks kord, kui olime suvilas läks ta meil õues kaduma ja me saime ta kätte viie kilomeetri kaugusel naabri maja juurest.
Mul on kass nimega Tripsu! See nimi tuli sellest, et ta on triibuline. Muidu on ta selline helepruunikas, aga ainult sabaots on valge. Ta on kõige armsam kass üldse. Ta saab kohe varsti aastaseks. Aga ükskord oli Tripsu juba umbes viis päeva kadunud olnud ja ma olin mega paanikas. Aga õnneks on kõik lemmikloomad olnud mul väga õpihimulised. Juhtus siis nii, et mul oli parajasti geograafia tund, kui järsku mu sõbranna ütles mulle: "Kreet, kas see seal õpetajalaua akna peal ei ole sinu kass?" Ma ütlesin ruttu õpetajale, et kas ma võin oma kassi koju viia. Õnneks ta lubas ja ma olin üliõnnelik. Aga kunagi, kui mul oli üks suur koer, sai ta pidevalt oma ketist lahti ja tuli minu juurde koolimajja. Siis hakkas seda juhtuma iga päev. Ta tuli mitu korda ka kooli sisse ja kõik hakkasid teda paitama. Kaks korda juhtus ka nii, et kui mul inglisekeele tund läbi sai, ootas minu koer mind ukse taga. Üldse igasuguseid naljakaid asju on juhtunud.
Minu hobiks on loomapidamine. Mul oli eelmine aasta üpris suur kari, sinna kuulusid: üks kits, kakskümmend kana, kolm parti, kaks jänest, aga see aasta ma vähendasin loomade arvu - nüüd on ainult üksteist kana. Kõige toredam juhtum oli, kui kits ära kadus ja me leidsime ta teisest valla otsast.
Mul oli merisiga Willy, kuna minu sõbral oli ka merisiga ja tema nimi Willy. Panin ta enda voodi peale ja läksin korraks ära tulin, siis tulin tagasi, otsisin teda ja leidsin ta oma padja alt. Ta on üks parimaid lemmikloomi.
Mul on koer Pupi ja kass Miisu. Pupi nimi tuli ise. Miisu nimi Juhan Partsu kassi järgi. Ükskord oli Pupi päev läbi kadunud ning kui ta välja ilmus, oli tal surnud metssea hais küljes.
Minul on koer lemmikloomaks, ta sai oma nime välimuse ja tegude järgi. Kui me ta saime oli ta väga väike, me viisime ta puudekuuri juurde ja lasime ta sülest maha. Olime temaga koos seal ja siis järsku jooksis ta ära. Läksime siis talle järgi, otsisime ja otsisime, aga ei leidnud ülesse. Läks natuke aega mööda ja nägime teda puuvirna vahelt välja tulevat, olime õnnelikud, et ta üles leidsime.
Mul on kodus lemmikloom, kass. Tema nimi on Viki, ma sain selle ühe poisi koera nime järgi umbes kümme aastat tagasi, kui ma kassiga mängisin. Ükskord kadus kass mul mitmeks päevaks ära - päris mure oli tema pärast kohe. Lõpuks tuli kassi vana perenaine, kass kaenlas, meile ning ütles, et kass kohe ei tahtnud sealt ära minna. Peale seda pole ta enam ära jooksnud.
Mul on koer, kelle nimi on Mooses. Kui me koera saime, mõtlesime me kõik talle nime. Järsku ütles vanaema, et paneme Mooses. Ma ei tea, kust ta sellise nime võttis, aga igatahes selle nime me jätsime. Ükskord, kui, ma läksin koeraga jalutama, pääses ta rihma otsast lahti. Ma ajasin teda taga, aga ta jõudis eest ära. Ma otsisin teda igalt poolt. Lõpuks kui ma koju jõudsin, oli koer juba kodus toas. Ma olin pärast nii vihane ja väsinud.
Minul on lemmikloom. Ta on pärsia kass. Tema hüüdnimeks on Lotte, aga pärisnimeks Charlotte. See nimi tuleb ilmselt raamatu "Charlotte koob võrku" järgi. Ta on toakass ning ühel päeval, paar aastat tagasi, viisime ta rihma otsas jalutama. Tal õnnestus põgeneda ning siis muutus ta lausa metsikuks. Lotte hakkas mööda puid jooksma nagu orav ning lõpuks jooksis ta metsa. Õnneks ilmus ta hiljem, kui tal kõht tühjaks läks, koju tagasi.