Lemmikloomaks on mul koer Mortimer. Ta sai oma nime Sherlok Holmesi raamatust, kus oli samanimeline dr. Mortimer. Üks selline kurvem lugu, mis temaga juhtus oli see, et ükskord lasime ta üksinda välja, olime seda ka varem teinud. Mõne aja pärast läksin vaatama, kus ta on. Ei olnud teda kuskil. Käisin väga kaugelt teda otsimas, kuid ei midagi. Poole tunni pärast hakkasin kodu poole minema ja olin väga mures, ta on ju niii kallis. Kui olin jõudnud enda maja juurde, jooksis Mortimer kõrvalmaja juurest jooksuga minu juurde. Ma olin väga vihane, aga see oli suur kergendus.