Mul on kaks koera (Tommi, Tolli), 8 kassi ja 43 lehma:) Nende nimed on tulnud peast. Tommi nimi tuli sellest, et väike õde kohutavalt armastas nime Tommi ja ta ütles, et kui me kutsika saame, paneb ta talle nimeks Tommi.
Hetkel on mu lemmikloomaks merisiga, kelle nimi on Possu, tal oli see nimi juba siis kui me oma allergikust peretuttavalt saime. Varem oli mul kass nimega Miisu, ta sai oma nime kausist juhuslikult tähti tõmmates, st. tähe lotot mängides. Miisuga seoses meenub see, et ta oli mulle nagu koer, kaitses mind ka suurte koerte eest ka see meenub, et talle ei meeldinud väga mu ülejäänud perekond, üritas neile pidevalt kallale minna.
Mul on lemmikloom, kes on mulle väga kallis, ta nimi on Karu. Oma nime sai ta oma välimuse järgi, temaga on palju lugusid, nt ta on mul vennal mobiili ära söönud.
Mu lemmikloom on kass. Meil oli kunagi üks kass, kes sai pojad. Me müüsime kõik kiisud maha, ka selle, kes pojad sai, kuid siis pidi üks ostjatest ära kolima ja ta andis meile kassi tagasi. Ta oli kassile nimeks Charlie pannud ja nii talle jäigi selline nimi. Praegu on ta kadunud, aga naljakaid lugusid on palju olnud. Kui ta oli alles väga väike, siis tegi ta igasuguseid trikke. Nt ükskord kui ma põrandal pliidi juures istusin, läks ta mu selja taha ja hakkas patsikumme mu peast ära võtma ja viis need kõik diivani taha.
Minu lemmikloom on kass. Mul on kodus kass olemas ka, ta nimi on Kutt. Mu emale väga meeldis see nimi (ei tea kust ta sellise välja võttis) ja me panime selle talle nimeks. Me saime ta endale ühelt perekonnatuttavalt, nad ei tahtnud küll teda ära anda, aga nad ei saanud teda ka endale jätta.
Mul oli lemmikloom, kass, ta nimi oli Tiki. Mulle meeldis see nimi ja seetõttu ma panin talle selle nime. Ta oli väga armas kass, aga vembutaja. Ta kraapis meie diivanit ja muudki. Ükskord ajasin ma teda toas taga, aga ta jäi käpaga uksevahele, kui ma selle kinni lõin. Tal oli täiega valus. Mul oli ka vastik olla, sest mina olin süüdi.
Mul on lemmikloom. Koer Bertha. Ta sai oma nime lihtsalt tõuklassist, mis talle anti. Me võisime nime ära muuta, aga mulle meeldis see nimi. Ta on labrador. Kui ma temaga eelmine nädal jalutasin, tuli talle üks koer kallale, ma läksin jube närvi, virutasin sellele koerale rihmaga, see paks ei teinud väljagi. Lõpuks läksin ise sellele koerale ette, mulle ta kallale ei tulnud, siis jooksime Berthaga tal eest ära, pääsesime. Kuid Bertha jalg oli verine.
Minu lemmikloom on koer. Mul on hetkel koer Shar Pei ning ta täisnimi on Cocoa Hipojambo Baradise Brina, kuid me kutsume teda lihtsalt Brinaks. Kuna ta meil kaua olnud ei ole, siis eriti lugusid tast rääkida ei olegi.
Lemmiklooma mul ei ole, aga mul on kaisuloomad nagu pärislooma eest. Tema nimi on Muki ja ta on väike koer. Ta sai oma nime laulust, kui ma väike olin.
Mul on kass. Ta nimi on Nurri. Ta sai selle nime oma liigse nurrumise pärast. Iga kord, kui sa voodi peale lähed, tuleb ta sulle peale ja hakkab valjult nurruma. Väiksena, kui me unustasime alt ukse lahti, tuli ta koridori. Siis ta ronis mööda ust üles ja läks käpaga vastu uksekella. See oli esimene kord, kui ta uksekella vajutas.
Minu lemmikloom on koer. Tema nimi on Remy. Kuna ta isa nimi hakkas ka R-tähega ja Remy on tõukoer, pidi ka tema nimi hakkama R-tähega. Me otsisime nime, mis meile meeldiks, ning tema nimeks saigi Remy. Ma olen temaga koos veetnud palju aega. Meile meeldib väga väljas palli mängida ning proovime seda võimalikult tihti teha.
Mu lemmikloom on koer, aga me andsime enda oma ära, meie oma nimi oli Tuki. Temaga koos olnud mälestustest ma rääkida ei taha, sest siis tuleb mul räigem mase peale (:
Hetkel mul kodus lemmiklooma ei ole. Varem oli selleks merisiga. Ta oli küll rohkem õe oma, kuid rõõmustas kogu pere. Täpset nime tal polnud, kuna sellised loomad nime ei tunnista. Tulevikus kavatsen kindlasti soetada endale koduvalvuriks ja heaks sõbraks koera.
Mul pole kodus lemmiklooma, mul pole kodus ühtki looma. Kuid minu kõige lemmikum loom on hobune. Vanatädil oli hobune Tõnn. Minu arvates oli Tõnn nii armas nimi, sõbralik, tore, lõbus, natuke isegi naljakas. Tegelikult on Tõnn tavaline eesti mehe nimi. Hobusele oligi pandud nimi sellepärast, et ta sarnanes vanaonuga, hobuse peremehe Tõnniga. Hobuse naeratus oli heas mõttes sarnanenud peremehe naeratusega. Olen sõitnud Tõnniga (hobusega) vaid üks kord elus, kui sain viieaastaseks, mind pandi ta selga, hobune oli nii-nii kõrge ja suur, samuti vana. Ratsutasime väga aeglaselt. Olin nii õnnelik ja ärevil, kuid kartsin ka natuke. Samuti mäletan, et just sel päeval tuli mul esihammas, piimahammas ära, kuid see ei olnud kuidagi seotud hobuse ratsutamisega.
Mul on kolm koera. Üks nendest, kõige väiksem, on Karu. Nime sai ta oma välimuse tõttu. Temaga seoses pole ühtegi huvitavat lugu, aga ta üritab kogu aeg oma aiast välja saada ja see on äge.