[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 10, 439 (1) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jarlok pat kaamenu, Seml´anitsu pat kaamenu. Jarlok pat pliitano, Seml´anitsa na pliitana. Tzornikaad, seerõikaad, Laabõ kaad, krasnõ kaad, Perii svaijujad./sülitab/ Amin.

ERA II 10, 439/40 (2) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Käändümisõ sõna. Nisõltun´, nikõrtun, kõik luu' paika. Halu musta pini persehe. Nisõldunu', nikõrdunu' kõik luu paika, Suurõ luu', väiko luu', kõik umma paika. Halu haraga hanna ala. Nisõldunu', nikõrdunu', kõik luu' paika, Suurõ luu' väiko luu', kõik umma paika. Halu sinna, kohe ratas veeres. Kuukõnõ, kosta, pääväkene, pästä, aokõnõ, avida hädäst vallalõ. (sülitab) Amin - (kolm korda). Kolm korda lugeda siis tuleb abi.

ERA II 10, 440 (3) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi sõna'. Kizi kiitsjalõ, kizi vangjalõ, Kizi hainamaa pääle süümä, Kizi kivi pääle magama. (Kolm korda lugeda ja siis sülitab pahemale poole) Amin.

ERA II 10, 440 (4) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi latsõ nabah. Kizi soelõ, kizi kahrulõ, kizi toomõlõ, Kizi kivi pääle magama. Kizi loigatas nabast vällä. (Kolm korda, sülitab) Amin.

ERA II 10, 441 (6) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vaivaja sõna. Meri sais mere pääl, kivi sais kivi pääl, varõs varõssol. Olõ-i silmi, õi olõ siiba. Kui varõs saie linnada, nii saagu-i hädä kavvu. Hädä kuijoma, häda kaoma, häda lõpõhuma, häda läkähümä. (Kolm korda siis sülitada) Amin.

ERA II 10, 442 (7) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindaja sõna. Must miis, hahk särk. Üle teije, üle puije, üle kivve, üle kanda, üle kivetse kerigu, üle karrastõ katustõ, üle vessi, üle merri. Suurdõ suuhu, lak´k´a (laijasse) laandõ, koh kirie kikka' ja kana' kõõruta-i. Patja paiju, rabastikku. Koh kiaki käuje, sinna häda ja viga. (Kolm korda. Sülitada ja siis) Amin.

ERA II 10, 469 (1) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulesõna. Jeesus lats üle liiva ja maa, n. löus sääl üte tulitungle ja ütel: "Sa olet palanu, n. ei pala enamb." Nüüd tuli jäi saisma nida kui meie Issand Jesus Kristus sis Jordani jõen sais, kui Jaan teda ristse: Jumala see Esa, n. Poja ja Püha Vaimo nimel. Amen ja Amen! 3 korda nii lugeda.

ERA II 10, 471 (4) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabause sõna. "Issanda Engli, taiva risti, püha pikse välki: koletake kiik kurja nooli n. sega maa päält ärä." Neid sõnnu peap 3 kõrda nii lugema. (Need sõnad näituseks. Minu arvates uskusid ka kümmekond aastat tagasi paljud haritud inimesed nende mõju, ka õpetajad. Vastasel puhul poleks ju vajagi olnud nende vastu võidelda, kuna sõnadel isegi vaimulik sisu.)

ERA II 10, 488 (7) < Kose khk. - Tõnu Viedemann (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose-Risti männiku alla maetud Rootsi sõjakassa, aga kuskohta just, see on teadmatu.

ERA II 10, 501/3 (15) < Suure-Jaani khk., Vastsemõisa v. - August Ots < Ann Ots (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kes eksitab inimesi ära, seda ei teata. Arvatakse, et on olemas sarnased kohad, kui inimene sinna sattub, siis tingimata eksib ta sinna ära. Õige tee jälle leidmiseks istutakse maha ja süüakse leib ehk loetakse meieisapalvet. Räägiti üks lugu eksimisest: Vastemõisa vallas Kabila küla lähedal on üks mägi, mida "Udresmäeks" kutsutakse. Seal eksivat ka inimesed tihti ära ja nägevat viirastusi. Umbes 25 aastat tagasi, Peet Karus (too mees vist elab praegu, aga elukohta ei tea) eksinud ka sinna ära. Ta teinud tule maha ja istunud tule ääre. Tule teinud ta selleks, et siis silmad jälle selgeks lähevad ja õige tee uuesti kätte leiab. Korraga näinud ta, et tema kuuehõlma peal on hall lõngakera. Kust ta sinna oli tulnud, pole ta näinud, samuti kadunud ta ka nägematult ära. Peale seda leidnud ta kohe õige tee üles. Sama mehe ema läind korra külast pimedas koju ja näinud seal mäel tuld. Ta läinud ligemale vaatama ja näinud - must emis olnud tule ääres ja imetanud põrsaid.

ERA II 10, 509/10 (2) < Helme khk. ja Halliste khk. - Klara Kase < emalt ja isalt (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserdus (nikastus). Võetakse 3 lõnga, sinine, must ja punane. Tehakse korraga kõigisse sõlm, aga enne sõlme kokkujooksmist loetakse sõnad: Edimält läits Jeesus kerikude. Irulanni, allilanni. Loe musta mustusele. Jalo (käsi) jakust jõmati, Kivi vasta kiuksati. Püha Maarja, tõse ülesse, Tii pehmes, parembas kui enneki. Kohe (kuhu) luu luigatanu, Sinna liha liigatanu. Siruta sinist, venitä verevät, mutsuta musta. Nüüd pigistatakse lõngad pihku, sülitatakse ja puhutakse 3 korda ning tõmmatakse sõlm kokku. Seda korratakse 9 korda ja siis pannakse niidid haigele kohale. Sõnad loetakse ühe hingetõmbega ja ka puhumine ja sülitamine peab samaga sündima.

ERA II 10, 521/2 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi ("ork" ei ole ma siin kuskilgi kuulnud). Selle arstimine sünnib haige ärapeitmise läbi. Haige kuuleb peidetud kohas enese nime hüüdmist (hõikamist, nagu siinpool üteldakse), hõikab ta vastu ehk annab ta häälitsedes enesest kudagi märku, on tõbi kohe kallal. Leiab tõbi ta (haige) ülesse, on ta täie hooga ta kallal ei aita muu, kui jälle uude kohta ära peita. Peidukohad on: pimedasse rehetuppa, ahju peale ehk kõige parem lambasõnniku alla. Praegu ei ole külmtõbe siin ümbruses ammu kuulda, kuna ta enne väga sagedane on olnud.

ERA II 10, 522 (2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haljast nimitakse siin haljas, metshaljas. Ta on inimese äraeksitaja metsas. Teda nähakse ilusa naise näol, vahest ka noor poisike, mõnikord metsaloom: metskits, hirv, lind jne. Kui metsas kõndija tema meelitustele järele läheb, on ta peagi eksind.

ERA II 10, 527/9 (7) < Pilistvere khk. < Helme khk., Koorküla k. - O. Ruut (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ennevanasti, kui must surm maad mööda reisinud ja igat talu külastanud, siis tulnud ta ikka igale poole ise kujul, kas siku, lehma, hobuse ehk koera ja kassi ning tulekera kujul, enamiste aga ilusa tüdruku näol. Tulles tallu, siis küsinud peale teretamist, küsinud kohe: "Mis teie teete?" Vastatud õiglaselt, mida tehakse, siis surnud kõik ära ja surm läinud uut saaki otsima. Aga juhtunud mõni hambamees või nutikas, kes ütlen nii, et ta ei ole aru saanud ehk tema pilge olnud, siis süllitanud ja läinud oma teed ja kõik jäänud siis elusse. Kord tulnud ta ilusa tüdruku näol kuhugi metsatalusse, kus parajasti kõik pere koos söönud palavat odratangusuppi piimaga ja ahjust võetud kuum leib olnud laual. Teretanud ja küsinud: "Mida sööte?" Peremees vastanud: "Kirgesid sööme ja korgesid joome." Must surm ei mõistnud midagit selle peale ütelda. Süllitanud kolm korda põrandale ja läinud oma teed ja talupere olnud peastetud. Ta läinud teise peresse kui pisikene rakakoer ja kiununud ukse taga, kuna jällegi pere lõunal olnud. Söödud ahjus küpsetud koorega kartulid ja orgi otsas küpsetud silkusid. Peretütar läinud ukse peale vaatama. Raka ütlema: "Mis teie siin teete?" Peretütar olnud suur hambamees ja ütelnud: "Kirepill läks kurepillile külla." Raka vihastanud. Tõstnud jala üles ja lasknud kolm korda uksepiida peale sirts, sirts, sirts ja sörkind minema. Tulnud kolmandasse peresse, ikka lõuna aegu. Keik pere söönud kuuma rokka ja odrakaraskit. Surm tulnud sörkides kui hall sokk ukse peale. Teretanud ja küsinud: "Mida sööte?" Pereema vastanud: "Kirge sööme ja korge joome." Sokk mõtelnud tükk aega ja viimaks ütelnud: "Lollide kari! Minu jaoks ei kõlba," ja läinud täis viha minema, enne pühkinud habemega kolm korda uksepakku. Nii jäänud kõik need kolm talutäit inimesi ellu, kuna ümberkaudu kõik ära surnud peale mõne üksiku, kes ei ole juhtunud sel ajal, kui surm külastas, kodus olema.

ERA II 10, 556/7 (3) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõniste mõisa lähedel, minnes Võru poole, asub praegu mets. Seda kutsutakse "Annemõisa petästik" (männik). Sääl olla asunud vanast Anne kirik ja kiriku all (juures) keller. Selles keldres olla kulda. Seda on ka mitmetele unes öeldud, kuid keegi ei julge öösi kaevama minna. Säält leitud ka korra üks suur võti, mida rahvas arvab keldre omaks, see olnud mõisniku käes, kuid sattunud mõisa sepa kätte, kes ta ära tarvitanud.

ERA II 10, 557 (4) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Roosa vallas, Matsimõisa moonamaja ligidal (Krikuli) mäe kalda sees olla üks allik. Korra ühele mehele unes üteldud, et tõuse üles ja kaeva raha välja, oled vaene mees. Raha asub mäe nõlval allika sees, enne tuleb üks vana kasetüvi ja siis kaevupuud, ning siis saad raha. Mees tõusnud üles, ei julgenud öösi minna. Läinud päeva, kaevanud, olnud ka nii, enne kasekand siis kaevupuud, kuid raha kusagil. Järgmisel ööl öelnud sama vanamees, et las minna raha järele, kuid mees ei läinud. Säälsamas on ka olemas üks vana sõjaaegne surnuaed.

ERA II 10, 558 (5) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tahevas, Essemäe mõtsas on üks järv nimega Raudjärv, mis juba ammu samblaga on kinni kasvanud, niiet väikesed männid kasvavad pääl. Endisel ajal olla ühele mehele unel öeldud, et võta üks valge kits ja mine sinna Raudjärve äärde ja seo kits mäele puu külge kinni, ise mine järve äärde ja sääl on üks raudvänd(?) ja üks pütitäis kulda, mida võid omale võtta, aga ei tohi kellegiga tegemist teha, kui mõni tuleb segama. Mees tegi ka nii. Läks ja leidis kõik nagu öeldud. Kui mees kulla kallale asus, et välja võtta, enne oli vaadanud veel kitse ja näinud kohe, et hunt kitse kallal. Mees hakanud hunti kisendama, hunt tahab kitsi murda, kohe kadunud kuld järve põhja. Mees võtnud kitsi ja läks kodu. Kits jäi kätte ja kuld kadus. Järgmisel ööl olla mehele öeldud, mis asja olnud tal veel kitsega, kui kuld oli pea juba käes, "Sinu pärast pean ma nüüd jälle mõni aeg ja ehk igavesti järve põhjas magama."

ERA II 10, 559/60 (6) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana-Roosa vallas, Matsi mõisast Vana-Roosa mõisa minnes on mägi, mida nimetataks Hööramäeks. Mäe all on üks läte, kust postmaantee mööda läheb. Selle lätte kohal on mitu inimest hirmu saanud tunda. Korra läinud mõisa piimavedaja hommiku vara, pimedas, piimaga Matsi mõisast Roosa mõisa. Lätte juures tulnud valges riietes mees vastu, seisnud tee pääle ette, niiet hobune kartnud ja mees ei julgenud edasi sõita ning keeranud tagasi. Teine kord juhtund samal kohal kutsaril jälle kentsakas lugu. Olnud kuuvalge öö, ilmunud lättest üks valges riietes inimene välja ja läinud tantsides risti üle tee ja laulnud: "Kuu paistab kõrgest ja surnub seisab sirgest." Läinud üle tee ja kadunud ära. Samal kohal juhtunud korra naisterahval, kes tulnud heinamaalt, otse keskpäeval. Tulnud jälle üks ihualasti mees ja läinud tantsides risti üle tee linatiiki sisse.

ERA II 10, 566/8 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Berhard Kõivamägi, 32 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõesti sündinud lugu. Asi oli niiviis olnu, et ühele mehele näidatud unes, et "Vii Soe Piitrele teadmine, et las ta minna kulda kaibma." Seda kuulas teine isik päält - Jaan Uibo, kes elab Mõniste vallas, et "Raha kaeba Mõniste tiilahkmest mäele Uue-Roosa poole, Hütti küüni kohalt edasi verstatulba man, hommiku poole ütessä sülda." Vana Uibo läheb kodu ja mõtleb seda raha nüüd kaibma minna. Õhtul heitase nasega voodisse. Nüüd heranes ööse üles, kaes, et naine magas. Siis võtt oma kolmevakalise kotti ligi ja mõtel ise, et nüüd ma panen küll siiä üte summa. Nüüd tuleb Tsuntnult tulema, olnud selge kuuvalge öö. Saa verstatulba manu, mõõt sülepuuga ära ja kaib kolm kõrd lapjuga, nagu kästud. Võtab veel neljas kõrd - ei midägi. Siis mõtles, et mis nüüd om, mõõt nüüd ütessa sammu. Võtt katskõrd lapjuga ära ja nägi, et Mõniste Wulf sõit Vastse-Roosa poolt Mõniste poole, kats hobust iis. Tema kaes, et selge, ilusti näha ja kus temal on häbi, järgmine päev läheb mõisa töösse, et mis siis Wulfile öelda. Siis mõtelnud: Ma hiida siia kõtule maha, jääs mõtlema, et ta tunda ka siis mu ära." Sääl olnud kaugemal üksi mäeke, läinud sinna. Nii siis tule uuesti, kui Wulf oli müüda sõitnud, silmas et kos Wulf om. Äkki kaob see kõiki hobustega ära, ei ole enam midägi kuulda ega näha. Tule haua juurde, säält kargas välja väikene must koerakene. Tema harnud lapju, et ma löön ta maha. Koerakene juuksnu üle tii ja sääl olnud üts truup. Koer jooksnud sinna sisse. Mees vahtinud küll, aga ei näinud. Siis tulnud viil tagasi ja kaibnud, aga ei saanud midagi. Kui ta ei oleks häbenenud Wulfi, siis oleks ta raha saaud, sest see oli ise vanakurat.

ERA II 10, 570/2 (4) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas Tiidu talus. Oli sääl karjas Ants Varblane. Tema nägi und karja juures: Tiganiku talu krondis Kõomäel on raha saada. Poiss muidugi ärkab üles ja vaatab omade loomade peale, mis tal hoida oli ja uinub jälle magama. Tuleb keski tema juure ja ütleb, et "Ärka üles ja mine ja võtta säält raha, nüüd on see auk lahti." Aga tema virgub jälle üles ja mõtleb, et mis asi see peaks olema, praegust muidugi minul võimalik minna sinna raha otsma ei ole ja uinub kolmast kord magama. Jälle tuleb keegi ja raputab teda õige tugevasti: "Ärka ja mine, nüüd on paras aeg." Poiss võtab nõu ette ja läheb. Võtab ka oma koera kaasa ja jõuab mäekungale, kus raha viibis. Mõtleb ise nüüd, kui ta sinna mäekungale jõudis ja näeb tõesti mäekungal auku olevat: Mis nüüd teha? Mõtleb, et mina saadan koera ees auku ja ise lähen taga. Käseb nüüd koera, aga koer ei lähe. Käsen teist kõrd koera, aga kah koer ei lähe. Nüüd võtab koera kinni ja karistab ja ütleb koerale: "Oh sina kurata saadan, või sina ei lähe, muidu oled sina kõik kohused täitnud, mis ma olen käskind, nüüd on minul raha saada ja sina ei lähe." Ise vaatab augu poole ja auk vajub kinni. Mõtleb, et see oli ilmaaegu, et mina koera peksin, nüüd olen mina oma omast rahast ilma ja ka omast suve teenistusest. Mis teha nüüd? Poiss läheb koju aga oma karja pole kusagil näha. Peremiis ütleb: "Kos sa olid." - "Jah, mina käisin raha otsimas, aga ei saand raha, vaid raha asemele vajus auk kinni. Nüüd annan peremehele otsuseks teha, mis peremees teeb, kas läheb ise kaevab selle raha välja või tehku mis tahes." Peremees mõtleb, mis teha. Võtab koti välja ja maksab poisile suve teenistuse kinni ja läheb siis ise sinna kaevama. Kaevab päeva, kaevab teise ja ka kolmanda. Viimaks võtis ta nõus ka omale hinge lõpu teha. Siis saatis selle asja täide, et tema pidi sinna surema. Jutustaja on seda ise kuulnud selle poisi käest, kes olnud siis sääl karjus. Tema olnud teisen talus.

ERA II 10, 573/5 (5) < Hargla khk. Mõniste v., Mõniste k. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas. Pehme järve heinam. Ants Ain ja tema poeg Mikk Ain olid heina niitmas. Niitsid mõni aeg ja muidugi istsid siis sööma. Näevad, et tuleb metsast susi välja. Ikka tuleb nendele lähemale, niikaua kui kohe nende ligi saab. Nemad söövad ikka edasi ja vaatavad, et susi vahib väga haledasti ja silmad jooksvad pisaraid mööda lõugu maha. Mikk Ain ütleb omale isale: "Isa, anna soele pala leiba," aga ta ütleb pojale: "Kuida ma annan temale, käega anda, võtab ta käe kätski." Poeg ütleb: "Pole tarvis käega anda, võta pala leiba, pane noa otsa ja anna sellega." Nõnda siis andis Ants Ain noa otsast leiva soele ja susi haaras kõige noaga leiva ja pandis metsa. Läks mõni aeg mööda, tuli Ants Ainal Tartusse-sõit oma asjatoimetusele. Käib ühest poest teiste ja trehvab muidugi suurte arisse sisse minevat ja näeb Ants Ain nuga olevat leti peal, kinni löödud ja hakkab seda nuga vaatlema. Nõnda siis näeb ärimees, et keegi vanamees silmitseb seda nuga, mis oli kinni naelutud. Ärimees küsib: "Vanapapi, mis te vaatlete seda nuga?" - "Mis ma vaatlen, see näheb välja nagu minu nuga." Ärimees küsib: "Tõesti on see sinu nuga?" - "Jah, see on minu nuga." - "Aga kust see nuga siia siis sai?" - "Vaat, härra, asi oli nõnda. Me olime heina juures ja hakkasime sööma ja tuli susi metsast välja ja tuli meile nii liigi ja silmad tilkusid peas ja mina võtsin noa ja andsin temale leiba. Tema haaras leiva kõige noaga ja pani metsa." Ärimees ütleb: "Jah, kui on see sinu nuga, siis võite ta kätte saada ja selle vaeva eest annan ma teile hea tasu, et see es ole mitte susi vaid mina olin." Nüüd ärimees loeb välja kolm tuhat rubla ja annab Ants Ainale selle raha ja ütleb, et "Teie olete mind päästnud" ja Ants Ain tänab ja tuleb koju. Muretseb omale ka krondi selle saagi eest, mis ta Tartust oli saanud. Praegust on see talu olemas, kus tema poeg Mikk Ain elab. Võru maakonnas Vana-Antsla vallas Haanja talus.

ERA II 10, 579/80 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Antsla vallas kolme talu piiri nurgal juhtunud lugu. Suve õhtal läinud õitselised hobuseid sööma viima. Saanud hobused sööma panduks, siis hakatud mitmekesi aru pidama, kuhupoole nüüd minna, võetud pillid kätte ja hakanud piirikupatsi pääl mängima. Osalt seisnud piiripeenra peal, kui korraga kuuldus kellade helin ja hääl hõikab kaugelt: "Tii lähti!" Ei pandud sellest tähele ja heal hüüdis teist korda: "Tee lahti." Siis keegi vanem poisidest ütles, et "Seistage piiripeenra pealt ära, siin võib midagi paha juhtuda." Nõnda siis seistsime piiripeenra päält eemale ja korraga kanges kiiruses sõitsid kahe halli hobusega, uhke vanker taga, otse piiripeenart mööda mäest alla talu poole. Tagant vaadates nägime, et sõitis otse talu rehe alla sisse. Hakasime määst alla jooksma umbes 300 sammu maad talu õue pääle, vaatama, et kes see sõitja oli. Jõudsime talu õue, värjad olid kinni ja rehe uksed olid lahti. Reheall ei olnud kedagi näha. Läksime tuppa ja küsisime järele, kes on sinna sõitnud, kuid sääl ei teadnud sellest keegi midagi. Nii jäi kõigile teadmata, kes see sõitja oli ja kuhu ta võis kaduda. Jutustaja on seda ise näinud, on ise ka seal hobuste juures olnud.

ERA II 10, 580/1 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas Karula naised Suri juures arstiabi otsimas käisid. Naised võtsid nõu kokku, et Suri juure abi otsima minna. Mõtlesid, et mida Surile tasuks anda. Võtsid kaasa omale raha ja ka mune. Mune oli muidugi rohkesti võetud liigi. Pidasid tee pääl plaani, et mune saab Surile anda palju, et paneme pooled munad põõsa alla tee äärde, nüüd läksid Suri juure oma asja üle abi otsima, mõnel põrsas haige, teisel teine häda. Suri tegi sääl kõigsugu tempe ja andis lõppude lõpuks sõna naistele, et "Pidage meeles, mis teie sinna põõsa alla pandsite tee äärde. Võtke kodu minnes need ära." Aga kui naised sinna kohale jõudsid, kuhu need munad olid ära peidetud, siis nad leidsid selle asemel ussid hunikus lamavad.

ERA II 10, 630 (2) < Märjamaa khk., Vaimõisa v. - August Ojasson < Oskar Ojasson (1922) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
(Ilmateated) On pihlakatel palju marju, saab vihmane sügise.

ERA II 10, 636 (6) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lehtpuid olla parem vanas, okaspuid - noores kuus maha võtta, siis nad ei pihasta ega koita.

ERA II 10, 637 (3) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Toore kartulaga igaühte soolatüügast vajutada ja siis kartul kaevu visata, nii et solksu ei kuule.

ERA II 10, 637 (5) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Toore haavapuu vahuga määrida (vahtu ajab puu välja ahjus).

ERA II 10, 637 (7) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Kasta teeäärse rohu kusega.

ERA II 10, 693 (1) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sukruhaiguse vastu aitab see, kui keeta maavitsu ja seda vett juua.

ERA II 10, 693 (2) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.

ERA II 10, 693 (4) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste vastu aitab see, kui võetakse kolmest kohast linnurohtu ja selle rohuga vautakse kolm korda haiged kohta, kusjuures öeldakse kolm korda: "Maaisand, Maaemand, antke selle inimese tervis kätte," nimetades selle inimese nime. Peale vajutust viiakse need rohud tagasi senna sama kohta, kust nood olid võetud.

ERA II 10, 693 (5) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jooksvahaiguse vastu aitab see, kui mäerõigast liutada hapu kalja sees ja selle seguga võida haiged kohta.

ERA II 10, 695 (6) < Tallinna l. < Kambja khk., Haaslava v. - Tõnu Viedemann < Ann Laber, 75 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui on majas palju lutikaid ja prussakaid, siis saadakse nendest lahti, kui neid järgmiselt arstitakse. Käiakse kolmel vanakuu reedel saunas ja lüüakse saunavihaga vastu igat seina, kus asuvad lutikad üks kord, kusjuures lausutakse järgmisi sõnu: "Lutikad ehk prussakad, minge kodu."

ERA II 10, 695 (9) < Jüri khk., Limu k. - T?nu Viedemann < J. P?ldmäe (1929) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui kana pannakse pühapäeval sellel ajal, kui rahvas kirikust välja tuleb, hauduma, siis ei olla ühtki mädamunaks jäemist karta.

ERA II 10, 700/1 (6) < Kose khk., Uuemõisa k. - Tõnu Viedemann < Jüri Seffer (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kose kihelkondas Uuemõisas teind tiuorjuse aegu heinalised Uuemõisa jõe äärdes heina, seal näind heinalised, et üks suurte rindadega naisterahvas pesnud ennast jões, varsti peale seda tahtnud üks heinalistest, Miina nimega, jõkke ojuma minna, teised ei ole aga teda last minna. Pärast kuuldud nutva naisterahva häält ütlevad: "Tund on tulnud, aga Miinad ei tulegi." Peale seda kuuldud jõest tugevad sulpsu, mis pand vee jões nii lainetama, et pidand heinalisi ära uputama. Peale selle jäend Miina tummaks.

ERA II 10, 702/3 (10) < Kose khk., Tuhala k. - Tõnu Viedemann < Juhan Karjaherm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuhalas Sõerde vahel, kus kolm oapead koku lähevad, olla rahakatel, kellest unes näidatud Joosep Sarapikule ja öeldud: "Mine senna kohta, kus kolm oapead kokku lähevad. Selle all on rahaauk, vaskkatel kuldrahaga. Selle katla peal on kolmed sepapihid, võta need sealt ära ja sa saad raha kätte." Sarapik ei ole julgend öössel minna rahakateld ära tooma. Rääkind hiljem sellest oma tuttavatele, need läind juhatatud kohta, hakand sealt kaevama. Ei ole aga rahakateld kätte saand, kuulnud ainult rahade kõlinad, kui need maa sügavusesse kukkunud.

ERA II 10, 703/4 (13) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Leena Noorberg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Orus Otiveski jões pealpool veskitammi kuulnud heinalised pajupõesas veikese lapse nuttu. Vaatama minnes ei leitud sealt kedagi, teisel päeval peale selle uppus samasse paika mees ära. Teine kord on nähtud samas jões pika varrega Rakvere piipu vastuvett ujuvad ja peale selle uppund jällegi senna mees ära.

ERA II 10, 704 (14) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti, kui olid Eestis suured metsad, siis elas neis metsades palju karusi ja hunta. Need loomad olla siginud õige tubliste. Vanematel huntidel olnud kunni kaksteiskümmend poega, kaheteistkümnes poeg olnud libahunt, muidu kui päris huntki, aga sellest võidud libahunti ära tunda, et tema loomi ei ole murdnud eestpoolt kõrist, vaid takaotsast.

ERA II 10, 705 (17) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord näidatud Orus Tiiuvälja talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kütkise talu vare juure, seal on ahju alusmüüri all tammekann täis hõbe- ja kuldraha." Peremees ei ole julgend minna. Rääkind seda oma tuttavale, see käind küll näidatud kohal otsimas, aga ei ole sealt midagi leidnud. Teine kord näidatud sama talu peremehele jällegi unes ja kästud minna Oru mõisa põllule ja Sepa talu köögi alt kaevata, kust tulla pada välja rahaga. Peremees ei ole jällegi juhatatud kohta läind. Pärast käind seda kohta vaatamas. A maa olnd külmetand, ei ole saand kaevata ja raha pada on tänaseni juhatatud kohal.

ERA II 10, 707 (22) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann < Anna Rüütberg (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vähitõbe (kreebs) vastu peab aitama see, kui võetakse põllul kasvavad mädarõigast, hakitakse üsna peeneks ja süüakse, peale juuakse külma vett. Ka see peab vähitõbe ära kautama, kui võetakse metsas mädanend kasepuu otsast kõbjast (käsna), seda keedetakse ja juuakse. Neid kõbjasi on kaht seltsi olemas: ühed, millest saab taela valmistatud ja teised, millega vähitõbe arstitakse.

ERA II 10, 708 (23) < Tallinna l. < Kambja khk. - Tõnu Viedemann < Ann Laber (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tahad, et kana kõik munad välja hauduks, siis pane kana õhtul karja kojutuleku ajal hauduma ja ütle sealjuures kepiga kanale vastu perset lüües kolm korda: "Kari kodu, kari kodu, kari kodu."

ERA II 10, 708/9 (29) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Langetõbi kaduda ära, kui võetakse ohumõega seemneid, kuivatatakse õllega ja juuakse seda vedelikku.

ERA II 10, 709 (30) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakad marju täis, siis saada sel aastal vanutüdrukuid palju mehele.

ERA II 10, 709 (34) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Koeranaelad või veripaised kauvad ära, kui võetakse pajupaise või pajukäsnu ja vautatakse sellega kolm korda haiged kohta. Peale vautust visatakse see pajupaise üle õla selja taha maha ilma tagasi vaatamata ja minnakse edasi, ka looma paised kaduda ära sarnaselt arstides. See on, kui loomadel on mingid paised olemas keha küljes.

ERA II 10, 710 (37) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendava ehk rabanduse sõnad. "Kus sa leitsid lendava? Kas loodelt või läänelt või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritellelt?" Need sõnad loeti vee sisse ühtejärge üheksa korda, kusjuures kogu aeg lusikaga vett segati, seda vett anti siis loomale ehk inimesele sisse, kellel oli rabandus. Olla alati aidand, siis kui arstija ja arstitav ise kindlaste uskund, et see rohi aitab.

ERA II 10, 710 (40) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnad. Oho ussike, püha ristike. Muist on mööda läind, muist on sinu vaese peale tuld.

ERA II 10, 710 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad. Luu luu kohta, kont kondi kohta, soon soone kohta, liha liha kohta, veri vere kohta, naha alla kokku, naha alla kokku, naha alla kokku.

ERA II 10, 711 (41) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemaann < Juuli Valpret (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuli müttast mättast välja sarapuukarva saksakene, kulukarva, kullakarva, murukarva, mätta karva, sookarva, samblakarva, pajukarva, paate karva. Kui said, siis salvasid, parem olid, et sa panid, mina ise üle nende.

ERA II 10, 716/7 (1) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanal ajal on maetud varandused enamikus maa sisse ega pandud pankadesse, kui tehakse seda praegusel ajal. Üheks suuremaks varanduste hoiupaigaks olnud Vaida Aru mets, kuhu on Tallinna ja ümbruskonna rikkad oma varandusi maha matnud. Selles metsas on raudkividest koosnev kivimägi, kuhu peamiselt need varandused on maetud. See Aru mets kuulus ennem Vaida mõisale, nüüd on tema maareformi tagajärjel ära jautatud asundustalude vahel. Kolm aastad tagasi on sealt keegi Kustas Kivimägi leidnud savipoti hõberahaga. Mitmed olla Kivimäel käind kaevamas ja vanu varandusi otsimas. Kas ja kuipalju sealt keegi on saand, ei tea. Kuid näidatud Aravalla Hanipalu talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kivimäele ja murra seal kivi all kolm raudkangi katki ja sa saad sealt rahakatla kätte." Mees ei ole sellel korral läind, jätnud teiseks korraks. Teine kord läind, võtnud kolm nõela ja murdnud unes juhatatud kivi all nõelad katki, aga ei ole rahakateld kätte saand.

ERA II 10, 717 (4) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ara valdas Kunimäe talus eland sada aastad tagasi perenaine, kes käind hundiks. Kunimäe põllul olnd suur kivi, kuhu perenaine pand oma riided ja sealt võtnud hundi naha, tõmmand omale ümber ja hunt olndki valmis. Kunimäel ei ole kunagi värske lambaliha puudund.

ERA II 10, 755 (1) < Tartu l. < Torma khk., Lullikatku k. - Paul Ariste < Aleksander Berg, 53 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas öeldi ikke, mitte haljas. Kui metshal´ja jälgedele satud, siis eksid ära. Metshal´jas uigub ka metsas.

ERA II 10, 755 (2) < Tartu l. < Torma khk., Lullikatku k. - Paul Ariste < Aleksander Berg, 53 a. (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ku nad väljast tulivad ja ihu värises, siis ütlesivad, et noh, sul on nagu ork pial. Hal´li põdeb, öeldi, siis see õli ikke teine asi.

ERA II 11, 117 (5) < Haljala khk., Aaspere v., Raisma k. - G. Trimm < J. Läns, 70 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ussisõnad Maarja magas kalda alla, Koolja jooksis konna suust Higi ilma hilgja ninasta. Kimburie, kamburie Sookarva, sarapuu karva, rohukarva, roostekarva, maakarva, maagekarva ehk siis muidu musta karva. Madu vaevane sureksi. Abi puusta, abi põesasta, Abi armsast jumalast.

ERA II 11, 117/8 (6) < Haljala khk., Aaspere v., Raisma k. - G. Trimm < J. Läns, 70 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulesõnad. Valge mees tõuseb meresta, Valge katela käessa, Valge kepp oli katelassa. Ära puudu punakivisse, Liha luie liigetesse.

ERA II 11, 135 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kiriku k. - Hella Rutoff < Jüri Asper, 85 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse sõnu: Lauk tõuse maast üles, mine kiriku, söö kulda ja hõbedad, võta süle ja seljaga. Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel.

ERA II 11, 199 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Kellamäe k., Triksi t. - Helene Mugasto < Elisabet Riismann, 45 a. (1925) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lammas niidetakse noorel kuul ja ikka teisipäeval ja laupäeval, siis hakkab vill jälle ruttu kasvama.

ERA II 11, 267 (12) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui esimest korda noort kuud nähtakse, siis peab vaatama, mis on nägijal käes ehk, mis ta teeb. Seda, mis ta sel korral teeb, teeb ta terve kuu. Kui tal raha käes on, siis saab ta sel kuul palju raha. Kuud vaadates peab ütlema: "Tere, tere, noor kuu! Sina raua raskuseks, Mina kulla kerguseks."

ERA II 11, 269 (17) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui vilja külitakse, siis ei tohi kolmel esimesel päeval alates kuu veerandi saamisest vilja külida, need kolm päeva on kuu-vast. Peab külima järgmistel päevadel.

ERA II 11, 277/9 (37) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui sauna vihtlema minnakse, siis peab kõiki tänama üteldes: "Aituma saunakütjale, Aituma puutoojale, Aituma veekandjale, Aituma leinuviskajale, Aituma vihategijale, Aituma vihlejale."

ERA II 11, 313 (32) < Viljandi khk., Viljandi v., Aluste t. - A. Romulus < Kadri Mitt, 55 a. (1928) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, Varesel valu, harakal haigus, Mustal linnul muud häda, Minu lapse kõht terveks.

ERA II 11, 498 (52) < Tartu l. - Marta Pohka (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Korra linatalguse ajal olnud igal poisil oma tütarlaps, kellega ta juttu vestnud. Üksikuks jäänud üks noor poisikene, kellest keegi pole ta nooruse pärast välja teinud, ja pudikeelega vanatüdruk, kes pole saanud hästi "s" tähte ütelda. Vanatüdruk ütelnud sellele poisile: "Poith, putu minnu kah, ma otha thulle käänithpääga väithe!"

ERA II 11, 544 (6) < Viljandi khk. - E. Kiilas (1929) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus varesele valu, harakale haigust, musta linnule muu tõbi, lapse kõht terveks.

ERA II 11, 550/1 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. - E. Kiilas < Tõnis Raid (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk. Uue Võidu vallas, Viljandimaal öeldud unes Mats Martinsonile, et Puuri kalmetel, kolme tee harul on rahaauk. Rahaaugu juhatamise eest nõutud kukk ja kana. Mees läks kaevama ja leidiski juhatatud kohalt raha. Kana ja kuke all oli mõeldud tütart ja poega. Varsti peale seda suri poeg. Sageli nähti sääl tares nägemisi, vahel olnud nagu tunnikella tiksumist kuulda. Mats ei tahtnud tütart ära anda, seepärast teised hoiatasid teda raha liigutamast. Raha jäigi nii seisma, kuni vanem tütar mehele sai. Siis läks isa säält raha võtma, et tütrele kaasavara anda. Saanud raha võetud kukkunud ta surnuna maha. Rahaauk, kust raha välja võetud, on veel praegugi näha.

ERA II 11, 605 (5) < Helme khk. - I. Ilisson < Kusta Ilisson, 63 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Helme mõisa ja Alaveski talu vahelises jõekaldas olevat rahakast peidus. Kui vaenlased Helme linna ära võitnud ja sinna sisse tunginud, põgenenud linna laekur rahakastiga ära ja matnud ülalnimetet kohta.

ERA II 11, 607 (6) < Helme khk. - I. Ilisson < Kusta Ilisson, 63 a. (1929) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Naisel olnud pühapäeval igav. Ta läinud jumala juure ja küsinud pühapäevatööd. Jumal raputanud talle liiva pähe. Neist liivateradest tekkinud täid. Sest saadik on täid pääs. Harilikult on ka kõige põhjalikum pääkammimine pühapäeval, eriti just maainimeste juures. Nüüd ei ole naistel enam pühapäeviti igav.

ERA II 11, 665/6 (9) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Juhan Müllerson, 62 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Hää söök. Pühapäeval läinud kõik talu rahvas kirikusse. Peremees üksi jäänud koju. Tahtnud omale "era" teha. Võtnud liha ja koort, võid ja moosi, kapsaid ja maasikaid, kurki, mett ja sinepit, maitseaineteks suhkrut, soola ja tubakat. Seganud kõik segi ja hakanud sööma. Olnud kibe ja ajanud oksele. Peremees aga öelnud: "Ole sa, mis sa olet, aga hääst kraamist olet sa tettu" ja söönud kõik ära. Paar päeva selle järele kannatanud ta kõhuvalude all.

ERA II 11, 666 (10) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Juhan Müllerson, 62 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiä sääl kõpa? Vanaema on tagumises toas haige. Eestoas kuuleb ta samme. "Kiä sääl kõpa?" küsib. "Mina, memmeke!" vastatakse. "Selle kõpa nigu hiireke," ütleb vanaema. Pisut aja pärast kuuleb ta uuesti samme. "Kiä sääl kõpa?" küsib jälle. "Mina, pernanõ," vastatakse. "Selle tampa nigu hobõnõ!" ütleb vanaema.

ERA II 11, 675 (4) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Anastassia Trifonova 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapse haigele sõrmele puhutakse ja öeldakse: Varõssõlõ valu, harakale halu, latse sõrm terves."

ERA II 11, 683 (64) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtul ilm põhjast selge, tuleb teisel päeval ilus ilm.

ERA II 11, 684 (74) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi puu all seista.

ERA II 11, 684 (77) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui puuraiuja kõrvale lööb, siis öeldaks, et ta on käe ära maganud.

ERA II 12, 171 (12) < Simuna khk., Lasinurme k. - Richard Viidebaum < Juula Klaas, 67 a., Mai Kaldas, u. 65 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas eksitab inimesi metsa, haldja jäljed. Siis peab kummuli laskma ja issameiet lugema, siis lähvad silmad lahti, näed, kus sa oled ja pole kuskile kõrvale läind.

ERA II 12, 184 (28) < Simuna khk., Lasinurme k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallitõbi. Jutustaja ema on olnud ka hallis tõbes, kuid lähemalt sellest haigusest ei mäleta.

ERA II 12, 185 (32) < Simuna khk., Lasinurme k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kuldpõrnikaid hõõruti puruks ja anti rabanduse puhul leivaga sisse.

ERA II 12, 186 (37) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. - Richrd Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüükad hõõruti soolaga, pandi pääle sibulast ja viidi pärast see sibulatükk lamba sõnikusse mädanema. Kui sääl ära mädaneb, siis pidid soolatüükad ka kadund olema.

ERA II 12, 186 (39) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. - Richrd Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kidale veel: metsast toodi kida rohtu ja seoti ümber. Neid vist nimetet "põllu kõrgas", krigisend väänates (= põldosjad?).

ERA II 12, 190 (54) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vankri telje puud tulevad raiuda noorel kuul, siis ei hakka kriuksuma.

ERA II 12, 197 (75) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Lenne Ojamets 2001, kontrollis Mare Kalda
Virmalised tähendavad tuisku või külma.

ERA II 12, 197 (77) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vikerkaar on jõe või järve kohal, siis räägitud, et võtab vett üles.

ERA II 12, 200 (86) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Pikse puhul suure puu alla ei tohi minna.

ERA II 12, 223 (5) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaart või päikest või kuud ei tohi näpuga näidata - sõrm mädaneb ära.

ERA II 12, 224 (7) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar. Kus veeloik, säält vikerkaar peab tõusma ja säält võtma omale värvid.

ERA II 12, 224 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vihma järele nahakse vikerkaart, öeldakse: "Nüüd jatab vihma järele."

ERA II 12, 224 (9) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - Põhjamaa valgus, Põhjamaa rahva valgus... Põhjapõdradega peavad sõitma, et siis käib ülespidi see tolm.

ERA II 12, 224 (10) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, öeldavat: "Nüüd ilmad muutuvad, tuleb kuiva (suvel), nüüd tuleb käredat külma (talvel)."

ERA II 12, 227 (20) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad tulevat sellest, et põhjavesi on ligidal ja kask ei saa lopsakalt kasvada.

ERA II 12, 227 (21) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesasid keedetud ja selle veega pestud lapsi, et siis ei tule vinne ega vistrikuid ihu pääle.

ERA II 12, 228 (23) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maalused hakkavat maa pääl magamisest. Haige laps määritakse üle mulla ja sinise saviga.

ERA II 12, 229/30 (29) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk vanal ajal. Vanasti, kui sõda läbi olnud, siis tulnud katk ja sõitnud valge ratsahobuse seljas ringi. Katk sõitnud õue ja hüüdnud: "Kaied, Maied, tulge välja, juba pergel venelased vei!" Kuid inimesed hoidnud kõrvale, pole julgend välja tulla. Siis katk läind ahju paistele ja hakand sääl ennast soendama. Siis tulnud mees salaja selja taha ja lükand ta roobiga ahju. Nii katk põlend ära.

ERA II 12, 234/5 (50) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mardus. Siin üks karjapoiss joosnud karjamaalt koju ja rääkind, et mardus ajand teda taga ja ütelnud ühtelugu: "Kappari, kappari!" - Mis õieti olevat see mardus? - Midagi vaimutaolist. Kui tema taga ajab, ei tohi tagasi vaadata: lööb silmad puruks.

ERA II 12, 259 (60) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. - Richard Viidebaum < Klara Demidova, s. 1915, Magda Ennus, 20 a., Leida Tikker, 20 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soolatüükaid kaotab: a)haavapuu vahtu (kui haavapuu ahjus põleb ja vahtu välja ajab) b)kuuvalgusega pesta c)hobuse higiga määrida.

ERA II 12, 295 (15) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Aleksander Fiiderman, s. 1882 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sellest peetavat siin praegugi kinni, et okaspuid võetavat maha (tarbepuudeks) noorel kuul ja lehtpuid vanal kuul. Siis puud ei minevat koitama.

ERA II 12, 298/9 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. - Richard Viidebaum < Jaan Eerik, 60 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vill on, pannakse pääle kartulitärklist, lambasitta ja villimarju. Need villimarjad olevat sinakad ja kasvavat metsas üksikult varre otsas.

ERA II 12, 299 (10) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. - Richard Viidebaum < Jaan Eerik, 60 a. (1928) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti toodud jõulus õled tuppa ja vana-aasta õhtul heinad.

ERA II 12, 300 (1) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < A. Joosing (mees), s. 1877 (1929) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti on lastud ehituspalgid põhja poole maha, et siis ei lõhke.

ERA II 12, 309 (8) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Joosing (naine) (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, on kolmandamal päeval sadu.

ERA II 12, 309/10 (12) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Joosing (naine) (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse puhul: uksed-aknad pannakse kinni, terariistad (nagu vikatid) viiakse eemale (näit. heinamaal küünist kaugemale), sest arvatakse, et teras tõmbab pikset ligi; ei tohi joosta ega vehelda, ei tohi minna suure puu alla.

ERA II 12, 315 (1) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. - Richard Viidebaum < Johannes Joosing, u. 20 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui pakk metsas põhja poole ja vastutuult maha võtta, siis ei lõhke.

ERA II 12, 328 (9) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul antakse loomale sisse terve kanamuna.

ERA II 12, 335 (24) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tarbepuud lasta metsas maha "päevalooja poole", siis need puud ei lõhke.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]