[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 167, 179 (36) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lepaurvad - vedelikku tarvitada kõhuhaiguse vastu, kui kõht ei pea.

ERA II 167, 179 (37) < Järva-Madise khk., Peedu k., Peedu t. - Julius Lunts < Pauliine Peedov, s. 1878 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedremadara (Potentilla erecta/tegelikult tedremaran/) - viina sees leotada, on venituse vastu.

ERA II 167, 179 (39) < Järva-Madise khk., Peedu k., Peedu t. - Julius Lunts < Pauliine Peedov, s. 1878 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Seapohlad põiehaiguse vastu, tarvitada lehti teeks.

ERA II 167, 180 (40) < Järva-Madise khk., Peedu k., Peedu t. - Julius Lunts < Pauliine Peedov, s. 1878 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Petersellijuurte teed tarvitetakse põiehaiguste vastu. Kui sünnib allakusemine, siis teed juua 2 tassitäit päevas, hommikul ja õhtul. On kaotanud isikl. jutustajal haiguse.

ERA II 167, 180 (41) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookaelad (Ledum palustre L./tegelikult sookail/) - kopsuhaiguste vastu. Keedetakse õisi ja oksi vees, võib oksi koguda talvelgi.

ERA II 167, 180 (42) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Verihein (Achillea millefolia/harilik raudrohi/) - kogutakse siin kimpudesse ja pannakse kuivama; tarvitetakse teena, edendab seedimist seedimise häirete puhul. Õisi tarvitetakse teeks ka köha vastu. Palju anda ei või, umbes ¾ tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima; lehti pannakse ka haavale, paneb verejooksu seisma (verihein!).

ERA II 167, 180 (43) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Männa (Pinus sylvestris) kasvud - köha vastu väga head, kui neid koguda noorelt, kuivatada ja tarvitada teena. Võib võtta rohkem, eriti kui karta tiisikust. Tee teeb rinnad kergeks ja puhastab.

ERA II 167, 180 (45) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maasikas (Fragaria vesca) - kogutakse õisi ja marju, tarvitetakse teeks.

ERA II 167, 181 (46) < Järva-Madise khk., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Karpal, islandi sammal (Cetraria islandica) tarvitetakse köha vastu, keedetakse teed, viha, tarvitetakse ka koos männikasvudega.

ERA II 167, 181 (47) < Järva-Madise khk., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maavitsa (Solanum dulcamara)vett tarvitetakse ihukoi vastu, pestakse maavitsa veega, siis ei lähe haigus edasi, kaotab ära ka vistrikud.

ERA II 167, 181 (48) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookaerad (Ledum palustre L./sookail/) on hääd ka südamehaiguste vastu.

ERA II 167, 181 (49) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kõbjas (Fomes/?/) - Aegviidus Kosenõmme külas, Ülejõe talus tarvitetakse kasekõbjast, keedetakse teeks, selle puru annab vanale inimesele söögiisu.

ERA II 167, 181 (50) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Võilille (Taraxacum officinale) juuri tarvitetakse teena sissevõtmiseks kollatõbe vastu.

ERA II 167, 181 (51) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põldkannike, vaenelaps - tehakse ka teed köha vastu.

ERA II 167, 181 (52) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalad (väikesed) - lutikate vastu.

ERA II 167, 181 (53) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maakõrvu tarvitetakse teeks külmetamise puhul, kui hääl ära.

ERA II 167, 181 (54) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Seapohlad - tiisikuse vastu teena ja ka põiehaiguse vastu.

ERA II 167, 181 (55) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õunapuulehti tarvitetakse teena ka tiisikuse vastu.

ERA II 167, 182 (56) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Piimasoone rohi (Luzula/piiphein/) - tarvitetakse siis, kui lehm ei anna hästi piima, siis keedetakse neid pajas ja antud lehmadele juua (poisid on ise kogunud Peedu ja Lehtmetsa külas).

ERA II 167, 182 (57) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toomingas (Prunus padus) - koort tarvitetakse kopsupõletiku vastu. Peedu külas Aidal on tarvitatud. Isa on sõjaväljal ka tarvitanud ja saanud terveks.

ERA II 167, 182 (58) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sassaparillad - tarvitetakse jooksvahaiguse vastu. (Oru talu peremees Jakob Turgan on tarvitanud ja rohi on aidanud.)

ERA II 167, 182 (59) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kanarpik, aruhein ja kõrvenõgesed - neist tehakse vanni, mis aitab jooksvahaiguse vastu.

ERA II 167, 182 (60) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kadakas (Juniperus communis) - marju tarvitetakse teena jooksvahaiguse vastu.

ERA II 167, 182 (61) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Heinputk (Angelica sylvestris) - juure osi tarvitetakse sisemiste haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.

ERA II 167, 182 (62) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tuhkpohla varred, põdrasamblad ja sookaerad on tiisikuse vastu kõige paremad.

ERA II 167, 182 (63) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ussilakk (Paris quadrifolia) - villi vastu sisse võtta.

ERA II 167, 182 (64) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Angervaks - on venimise ja seesthaiguse vastu.

ERA II 167, 183 (67) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vereurmarohi (Chelidonium majus) - korjatakse Peedu külas lehmade haiguse vastu.

ERA II 167, 183 (71) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Knautia arvensis/harilik äiatar/ - tulekahjurohud, odrakarmid.

ERA II 167, 183 (72) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põierohud (Silene venosa/harilik põisrohi/) - hääd põiehaiguse vastu.

ERA II 167, 183 (73) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jumalapuud (Lycopodium complanatum/mets-vareskold/) - Läänemaal nimet. nii, ütlevad õpl.

ERA II 167, 183 (75) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ungrud (Lycopodium selago/harilik ungrukold/) - kõhuvalu vastu, seedimise korraldamiseks teena.

ERA II 167, 184 (82) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vaenelaps (Viola arvensis, põldkannike) - teed tarvitetakse köha vastu.

ERA II 167, 184 (83) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Euphorbia virgata/vits-piimalill/ - Mägede külas tarvitetakse ihukoi vastu.

ERA II 167, 184 (87) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Väristushein (Thalictrum flavum/kollane ängelhein/) - tarvitetakse arstirohuna lehmade punasehaigusel.

ERA II 167, 184 (90) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kukehari (Sedum acre) - kui loomadel on sadakoorik kinni, tarvitetakse.

ERA II 167, 184 (91) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Narirohi (Sedum maximum/suur kukehari/) tarvitetakse nari vastu, hõõrudes.

ERA II 167, 185 (103) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Jooksvarohi - Veronica chamaedrys/külmamailane/

ERA II 167, 185 (104) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Hundihambarohi - Pedicularis palustris/soo-kuuskjalg/

ERA II 167, 185 (109) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Venitamisrohud (Linnaea borealis/harilik harakkuljus/) - korjata, kuivatada ja siis a/u/ru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt valus, siis alul vähem, pärast kuni tassitäis sisse võtta, ajab küll esialgul väänama.

ERA II 167, 185 (110) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jooksvarohi (kirjelduse järgi nähtavasti Ranunculus flammula/sootulikas/), jooksva vastu toored taimed siduda riide vahel haigele kehaosale, ilma riideta võtab naha kupla; ka teena võetakse sisse.

ERA II 167, 185 (110a) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kibuvitsajuured on ka hää jooksva vastu

ERA II 167, 226 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kustav Kronström, 70 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Maamees ei tunne laeva. Kord maamees sõitnud naesega randa kalu ostma. Merel sõitnud laev, vedades järgi väiksemat paati. Maamees näidanud naisele: "Näe, Mari, see ongi merihärg, poeg jookseb järel, tahab vist imeda!"

ERA II 167, 226/7 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kadri Krönström, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mis on maailma lõpus. Räägidä, et maailmal ei ole otsa. On küll. Vana Numme Kalle oli käünd laevaga siel, kus taevas oli ulatund ninda madalalle, et laeva mastid olid jäänd taevasse kinni. Kalle oli rönind veel masti ja kaapind pussuga taevast - oli old selge punane vask. Tämä löönd siis pussuga augu taevasse ja sield tuld kohe ingli jalg läbi, old ninda paks ja pehme jusku tide reis. Tämä oli sielt siis nähnd, et maakerä on laberik jusku leib ja taevas pääl kummulla jusku pada.

ERA II 167, 228 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kustav Kronström, 72 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Maamehed ja kammilas. Kaks maameest sõitnud randa ostma kalu. Paadis olnud kinnipüütud kammilas. Üks ütelnud teisele: "Näe, missugune lai teine, küll sellel on hea vee peal ujuda!" Teine vaadanud omakorda kammilast ja ütelnud: "Aga vaeneke on vist jäänd kahe laeva vahele, kuidas ta muidu nii laiaks on litsutud!"

ERA II 167, 246/7 (24) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Katarina Kronström, 71 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mäetaguse Madis peksab poisse. Virvel eli vanasti va Mäetaguse Mart. Sel oli kuus poissi, kaik kanged rööpelid. Mart oli igäl huomigul peksänd kaik poissid varuks läbi. Naabrimies kerra oli üöld Mardile, et mes sa neist poistest alade peksäd. Mart vastand: "On siis sidä tiedä, miks poissi peksädä. Poissile pidäb ninda andama, et hüppib ja siis viel, nendä et hüppib." Poistest kasvidki peräst aeva tuplid mihed. Kaks olid viel merikaptenidki.

ERA II 167, 250/1 (28) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Katarina Kronström, 71 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Laisk naine. Vanasti oli tuodud Suomest naine siie randa. Kes tämä omale toi, sidä ma ei mälestä. Sie old kole laisk, oli vade rääkind: "Oli ninda, et üks pühä tulis, toine menis ja üks argipäiv olis vahel, et sais leibuda." Toine naine oli old ka ninda laiska nahka. Kerra enne joulu oli tämä vade magand, kui toised olid tehned jouluks preksu. Mihele oli üöld: "Jouluaat (jõululaupäev) on pikke päivä. Piaks ma nie vorstid vuristan, piaks ma nie kägid käristan." Magand ninda kaua, kui jäändki kaik preksud jouluks tegemätä.

ERA II 167, 274 (1) < Harju-Jaani khk., Kehra-Anija v., Ülejõe k. - Gustav Sommer < Remmelgas (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lapsi hirmutati jõe ääres, et näkk tuleb ja viib su ära. Näkk pidi kujult olema kala sarnane, sabaga - ja kaldal olles viivat ta lapse vetesügavusse.

ERA II 167, 274 (2) < Harju-Jaani khk., Kehra-Anija v., Ülejõe k. - Gustav Sommer < Remmelgas (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Teinekord võis näkk olla ka naisesarnane, kes eriti lapsi armastas vetesügavusse tirida.

ERA II 167, 275 (1) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lähevad puud lehte, on paras aeg põllutööle hakata.

ERA II 167, 275 (2) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Õitseb tomingas - õige aeg külvile mõelda.

ERA II 167, 275 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ajab haab kasvusi (õitsend narmad) olgu põllutöö pooles paikas.

ERA II 167, 275 (4) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Liina-Liis Nergi 1999, kontrollis Kadi Sarv
Läheb kask lehte hilja, on varane sügis.

ERA II 167, 275 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakast arvatakse, et ta on 99 haiguse rohi.

ERA II 167, 275 (6) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakamarjad aitavad külmetamise vastu.

ERA II 167, 275 (7) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Ursula Zimmermann 1999, kontrollis Kadi Sarv
Kadakajuur (kuidas tehakse, ei tea) aitab luuvalu, pistjate, seljakangestuse korral.

ERA II 167, 275 (8) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas M. Ahse 1999, kontrollis Kadi Sarv
Kadaka okkaid antagu loomadele jahuga segatult, siis ei tüki haigus ligi.

ERA II 167, 275 (9) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Irina Danilova, kontrollis Kadi Sarv
Kadakakepid seina pandult peletavad ka vaimud ja igad salalikud pahatoojad eemale.

ERA II 167, 275 (10) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadaka okkad on arstiaineks punasehaiguse puhul lehmadele. Antakse, nagu kuulsin, kaks osa purukstaotud okkaid, üks osa karukella (kasvavad liivastel kohtadel) õisi ja pehmemat rohtu, pealmiselt maltsrohtu. Se olla aidanud haiguse puhul.

ERA II 167, 275 (11) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hobuse peataudi puhul antud okastest väljapressitud mahla koos jahudega.

ERA II 167, 275 (12) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakas aitavat ka hullustujude, marutaudi puhul inimestel ja loomadel.

ERA II 167, 275 (13) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakasuits haivitavat tuast lutikad.

ERA II 167, 280 (1) < Kose khk., Triigi v., Armi as. - Gustav Sommer < Liisa Robane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahvapärane arstiteadus. Vanasti, kui oli arste vähe või puudusid, siis raviti haigusi kodusel teel. Olid ju enne ka igasuguseid hirmujutte, et arst lõikavat käed, jalad või muud kehaliikmed, mis haiged. Veel nüüdki kardetakse arsti ja olen kuulnud-näinud, kus lastakse sõrm või mõni muu kehaosa mädaneda, aga arsti juurde kardetakse minna. Ikka veel püütakse kodusel teel ennast arstida. Vanad inimesed oskavad veel paljud igasuguseid arstimiskombeid. Vanasti, nagu kuulsin, elanud arstid ja puhujad kaugel soodes ja metsades, eemal inimasulatest. N.N. külaarste austatud ja usaldatud end ravima. Külaarstid ravinud igasuguste taimerohtudega, allikaveega, sõnadega, puhumisega. Rudja külast kuulsin, et seal elanud veel hiljuti külaarst ja olnud suures lugupidamises, nüüd aga kahjuks surnud. Vähemaid haiguseid ravitud ise kodu.

ERA II 167, 281 (4) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paiseleht oli abinõuks, kui paistetas kusagilt või mädanes.

ERA II 167, 281 (12) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kurguhaigused, mis enamuses niiskeil ja külmal aastaaegul, olnud hea tarvitada pärnaõieteed.

ERA II 167, 281 (13) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka männivaik olnud tuntud ravim, kurguhaiguse puhul võetud palavat männivaiku tulise viina voi piirituse ja puskariga.

ERA II 167, 282 (14) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aidanud ka liiva- ja õunapuutee külmetuse korral.

ERA II 167, 282 (22) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda *red.
Kõhuusside vastu arvatud ikka kibedad rohud, näituseks reinvarre tee, viinaga, takjamahl, ka kasekoor olnud ravimiks usside vastu.

ERA II 167, 282 (24) < Kose khk., Triigi v., Triigi k. - Gustav Sommer (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka jumalasõnaga on püütud kohuussidest lahti saada. Arvamus, et ussid kõik on vanapagana loomad.

ERA II 167, 284/5 (1) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kord laenand vaenemies rikkalt mehelt vaka vilja, et naisele- lastele leiba teha. Luband ära tasuda sügise, kui vili kasvab. Kui vili valmind, läind vaenemies rikkamehele oma laenu ära viima. Rikas mies old haige suremas, öeld vaesemehele: "Ei ma võta ühtigi sinu käest seda vilja, las jäeb peale sulle, tule selle eest kolm ööd minu haua peale, kui ma olen surnud." Mies reakind sellest kõrtsus ühele mehele, mis rikas mies temale oli enne surma reakind. Sie mies oli öeld: "Kui sa lähed tema haua peale, murrab tema sinu ära. Sa mine kolmandema haua taha, kaeva omale senna auk, sealt vaata, kui ta hakkab hauast välja tulema, siis lase oma pea maha, niiet ta sind ei näe, aga kui ta sind näeb, söeb su ära." Vaene mies teind nii, kui teda õpetud, kaevand augu kolmandema haua taha ja jäend siis ootama. Varsti hakand peale suur kolin ja mürin ja rikas mies läind hauast välja ega ole vaestmiest auku näind. Vaene mies käind nii kolm ööd seal valvamas. Kolmandel ööl, kui rikas mies oma rännakult tagasi tuld ja hauda läind, löönd vaene mies pahema jala kannaga kolm korda, niiet auk on kinni läind, ise öeld sealjuures: "Siit ei pea sa enam välja tulema." Rikas mies öeld hauast: "Oleks ma seda teand, et sa nii tied, ma oleks su ää söend." Vaest miest õpetand niiviisi tegema sie mies, kellele ta kõrtsis oli seda lugu reakind.

ERA II 167, 286/7 (4) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kose kihelkondas Kuivajõe valdas old vanaste hiis ja selles hiies suur järv, mida nimetatud Tündersepa järveks. Sie järv läind sealt ära peale selle, kui Tündersepa perenaine järves lapse sitaseid nartsa pest. Järv vihastand sellase perenaise tiu üle ja läind Seva järve, minnes hüind viel: "Maret, Maret, kus sa jäid?" Maretiks nimetand järv püha puud, mis kasvand järve kaldal. Maretil läind pastlepael lahti. Ta hakand seda parandama ja jäend järvest maha (sellest puust olen juba varem kirjutand). Selles järves olnd ka suur kivi, mida praegu hüütakse viel näkikiviks. Selle otsas käind näkk vahel nutmas. Näkil old suured kollakad juuksed peas. Sellesse järve olla uppunud mõnigi inimene. Nüid on selle järve asemel ilus heinamaa, mis kuulub Tündresepa talule.

ERA II 167, 287 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kose kirik olla vanaste old katoliku usu kirik. Kui luteriusulised selle kiriku omale võtt, ei olla muugid kiriku kella neile and, last tornist maha ja uputand kiriku alla jõkke, kus ta olla tänapäevani. Kord hakatud seda kella kahe paari härgega jõest välja vedama ja härgele lubatud anda tangupudru süia, kui kella jõest välja toovad. Kell old juba üsna kalda jaares. Siis mõeld sie mies, kis kella välja vidand, et mis ma nüid härgi hakkan tangupudruga söetma, saab ilma selletagi kella välja. Ja niipea, kui mies seda mõeld, läind köied katki ja kell kukkund vanasse paika tagasi.

ERA II 167, 292 (18) < Tallinna l. - Tõnu Võimula (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Maohaavade vasta aitab sie, kui võtta pruuni koorega paplipuu punge, neid liutada viina sies ja seda juua, poole liitre viina peale panna üks ehk kaks piutäit ja lasta paar päeva seista. Ka haavade pesemiseks väljastpoolt olla sellel suur tervendav mõju.

ERA II 167, 292 (19) < Tallinna l. - Tõnu Võimula (1937) Sisestas Liina-Liis Nergi 1999, kontrollis Kadi Sarv
Põiehaiguse vasta peab aitama see, kui võtta kasepuu kuivatatud punge, neist teha teed ja seda teed juua.

ERA II 167, 293 (24) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sügelised on, siis kauvad nied ära, kui üheksa puu okstest teha viht ja selle vihaga palavas vihelda.

ERA II 167, 293 (25) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Venind haiguse vasta peab aitama, kui võtta balderjaanijuuri ja neid kieta ja siis seda vett juua.

ERA II 167, 293 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jooksvatõbe vasta aitab sie, kui võtta kibuvitsu, raiuda katki ja kuivatada ahjus ehk päeva käes ja siis neid keeta nii, et vesi läheb punaseks ja seda vett siis juua niikaua, kui tõbi kadund. Väljastpoolt pesemiseks ja hõerumiseks võetakse kanga pleeki kloorlubja, liutakse tulise viega. Pidada ka aitama.

ERA II 167, 294 (27) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ka kontpuu juured peavad aitama jooksvatõbe vasta. Neid juuri keedetakse ja seda vett juuakse.

ERA II 167, 294 (28) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Nahkkoi vasta aidata sie, kui võtta mäerõigast ja kaapida neist mähka ja panna seda mähka sees koha peale, kus on nahkkoi. Sie rohi piab kautama märja nahkkoi. Kuiva nahkkoi vastu aidata jälle sie, kui võetakse koerõispuu marju ja neid marju pigistakse haige koha peale katki ja hõerutakse selle marjamahlaga haiged kohta.

ERA II 167, 309/10 (53) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Jaan Põldmäe, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rae valdas käidi õitses kunni 1885 a., mil maad mõedeti kruntidesse ja ühine karjasmaa kautati. Õitsel käimine algas jüripäevaga ja lõppes mihklipäevaga. Õitsel käidi iga õhta. Üks küla käis kevadepoole suvel ja teine küla sügisepoole suvel. Õitsel käisid noored tüdrukud ja noored mehed, käisid õitses sulased, tüdrukud, perepojad ja peretütred. Ka palgalised vanemad mehed käisid õitses, saades palgaks igast talust külimit rukkid. Kui õitsele mindi, siis anti sellest teistele märku huigetega. Õitsele mindi ratsahobustel, ka tüdrukud ratsutasid. Õitsel pandi hobused kammitsasse. Õitsel käidi loopeal ja ka põlde ääres. Hunta on karjast eemale peletatud sellega: tehtud tuld, pillutud tuletukkidega, karjutud "Hurjah ja tsihah hunt." Tule tarvis pidid igaüks kordamööda tooma hagu ja kända. Õitsel on poisid magand, tüdrukud old üleval, lauldud, mõistatatud, räägitud muinasjutte. Kes old väga unised, neid on õlekõrrega ninast kõtistatud ja mokke mööda tõmmatud, ka mõnele kustud kaela. Õitseplatsil on tehtud jaanilaupäeval jaanituld, kus joodud õlut ja viina. Magati ka paariviisi. Magamise ase tehti puude okstest. Kui olid kaaliajad ligidal, siis käidud ka kaalivargil, mis tules küpsetatud ja ühiselt söödud. Homiku õitselt tulles lastud õitselisi natukene aega magada. Vihmastel öödel magatud okstest tehtud onnis, kellel oli õlgkatus peal.

ERA II 167, 310 (55) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Leena Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on punatõbes, siis võetakse üheksa lepaoksa, tee maa peale üks ring ja need lepaoksad pista püsti selle ringi sisse alates vastapäeva ja lehm saada terveks.

ERA II 167, 312/3 (63) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Jaan Põldmäe, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rae valdas Limu külas Järve talu maa peal on üks nurk, mis kannab Anni kopli nime. Praegu on see Järve talu karjamaaks. Kui Peeter Suur Rootsiga sõdis, siis sel aal eland Limu külas Jürka nimeline mees, kes venelasi ei ole sallind, sellepärast et venelased olla kõik inimesed ära tapnud. Jürka on jäend elama, sest tema on õigel aal metsa läind. Kui tema Vene soldatid näind, siis on ta selle kohe maha last. Soldatite sõjariistad peitnud puujuurte ja kivide alla. Kord näind tema, kui Vene ohvitser Anni nimelise tüdruku kallal tarvitand vägivalda. Jürka last selle ohvitseri maha ja tema sõjariistad, kuldkäepidemega mõega koos matnud suure lõhkise kivi alla, kus see tänaseni olla. Kord olla Juhan Uudiksele unel öeldud, et mine too see kuldkäepidemega mõek kivi alt ära. Mees ei ole aga julgend minna tooma. See Jürka old kange laskur. Kord last tema kuus Vene soldatid ühe kuuliga ja ühe pauguga maha, kui need istund kõik ühe puupaku peal.

ERA II 167, 314 (67) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Mari Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on ära põrund, siis võta üheksa suurt hanesulge ja nende sulgede seest tuleb keeled võtta, panna üheksa leivatüki sisse ja need leivatükid kolm tükki korraga kolmel korral anda lehmale, siis saada lehm terveks.

ERA II 167, 335 (22) < Jõelähtme khk., Koila v., Koila t. - Tõnu Võimula < Jakob Ilma (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui loom on rabanduses haige, siis aitab selle vasta sie, kui antakse loomale tema oma verd kas sabast, kõrvast või kielest. Seda antakse nii: lõigatakse noaga täkes sabasse, kõrva ehk keelesse, leivatükk kastetakse vere sisse ja antakse loomale suhu ja varsti saab loom terveks.

ERA II 167, 335 (23) < Jõelähtme khk., Koila v., Koila t. - Tõnu Võimula < Jakob Ilma (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui inimesel on rabandus, siis pidada sie aitama, kui lugeda lauluraamatust mihklepäeva epistel leivatüki peale ja anda haigele, kes selle peab ära söema ja kohe olla inimesel tervis käes.

ERA II 167, 339 (30) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Iru vanadekodu < Hanila khk., Uue-Virtsu v., Rõme k. - Tõnu Võimula < Anton Brandt, 77 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
/Rott poob enda varastatud pähklite pärast/Läänemaal Nehatu mõisas on niinimetud Lambaaru, kus kasvanud palju pähklipuid. Kord leind mehed sarapuupõesa alt rotipesa, kus old kolm toopi pähklaid sies. Mehed võtt pähklad ära ja teine homiku leitud sarapuu otsast poond rott. Rotil toitu enam ei olnd kuskilt koguda, nälg oli käes ja ennem poos ta enese ära, kui nälga surra.

ERA II 167, 360/1 (25) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kord on üks peremies saat sulase metsa hagu tegema. Sulane hakand ühte pajupõesast maha raiuma. Sialt põesast hakand ussa välja tulema. Sulane hakand neid maha nottima, aga mida rohkem ta neid nottind, seda rohkem on neid tulnd. Sulane viimaks läind koju, koju minnes joost suur krooniga uss talle järele, sie old ussikuningas. Sulane reakind peremehele, et hagu ei saand, aga ussa nottind palju maha. Peremies pand hobuse ette ja läind sulasega metsa vaatama, kaevand siis selle pajupõesa ülesse, kust ussid välja tuld. Kaevates tuld välja suur kast - kõik kuld- ja hõberaha täis. Peremies ja sulane jägand selle omavahel ära ja nii saand mõlemad rikasteks miesteks.

ERA II 167, 361 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kopli talu maa pial on üks kõrgem koht, kus vanaste on vistist old vana linn. Üks jaanilaupäeva õhta läind üks mies härgi jöetma, näind, et seal tuli põleb. Mies mõeld: "Lähen õte võtan sialt piibu piale tuld." Tule juures old üks mies, kes and talle paar kulbitäit süsi kuuehõlma sisse. Mies ei ole taht lasta kuuehõlma süsi panna, aga ikka viimaks last. Läind koju, teind kuuehõlma lahti - aina hõberaha old kuuehõlmas.

ERA II 167, 512/3 (36) < Tallinna l. < Rapla khk., Valtu v. - August Hanson < Ado Hanson (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Keegi Valtu mees tulnud Tallinnast, soolakott olnud koormaks vankri peal. Olnud sügisene paha tee ja hobune olnud tülpinud. Jõudnud Selikivi ja Hagudi kõrtside vahelisele. Hobune hakkanud nii lõõtsutades vidama. Tema vaatanud, mis asi see on, et nii vidada annab. Öösine aeg - tuleb meele, ehk on aga vanapaganaga tegemist. Seda näha niimoodi: vaata rangirooma alt. Tema vaatanud, näeb veikesi sarvikuid, terve trobikond peal. Tema lugenud Meieisapalvet, nii olnudki kadunud.

ERA II 167, 521/2 (2) < Tallinna l. < Rapla khk., Valtu v., Hansumardi t. - August Hanson < Toomas Hanson s. 1825 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tema olnud leeriealine. 17. veebruaril peetud Rapla laata, sel päeval olnud väga pakane, tema rakendanud hobust ree ette laadale minekuks. Näeb eemal välja peal kari koeri olevat, ütleb isale: "Näe, mis koerakari seal on." Isa ütelnud: "Need pole koerad, need on hundid." Neid olnud seitse ja kõik käinud reas ja astunud ühte jälgedesse. Nemad hakanud kisa tegema "Hunt hurjah, hunt hurjah!" Nad pole kohkunudki, vaid sammunud Lautaguse metsa poole. Tema isa rääkinud, kuidas hunt ühel hommikul ahjukütti ajal jooksnud koera taga ajades nende tuppa, tema kütnud hommiku vara ahju ja suitsu löönud maani toa täis. Teised maganud kõik veel, lapsed läkastanud tekkide all. Neil olnud tõmmatab toa uks, pulkast, lükati ja tõmmati nagu vaguniuks, kaks palki olnud ülestikku uksepakuks. Kui suur suits olnud välja läinud, tõmmatud alt laud alla, et mitte külma sisse ei tuleks, suits seisnud kui pilve üleval, tema istunud leelõukal (Viljandimaal "kolle"). Koer karjunud ja kilkanud õues, ja hüppanud üle altlaua volksti tuppa ja sängi alla, ja hunt hüppanud koerale järgi. Isal olnud ahjuhark käes, saand hoobi anda, läinud välja. Sel ajal püüdnud hundid paljud koerad kinni ja murdnud ära. Laadal olnud paljudel inimestel ninad ja palenukid valged, külmast näpistatud. Varesed vehkinud lennata, mõni kukkunud külmavõetult lennust alla. Järgmisel suvel olla väga kuum olnud, kaevud olnud kuivaks jäänud, veetud allikatest vett. Kuuma tõttu jäänud suveviljad veikeseks, peoga korjatud vili kokku. Karjatsed olnud huntidega hädas, murdnud mulikaid ja varastanud lambaid. Hobustel olnud kintsudel haavad ja armid.

ERA II 167, 523/4 (3) < Tallinna l. < Kose khk., Tuhala v. - August Hanson < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pirita jõgi, mis oma alguse saab Koselt, on Tuhala Otiveski ja Saula vahelt haualine ja sügav, heinamaade ja metsade vaheline. Sääl olla tihtipeale mitmed näkki näinud. Ühel suveõhtul tuleb metsavaht oma ringkäigult jõe äärt mööda ja näeb eemalt midagi valgentavad, vee peal. Näinud, et üks naisterahvas peseb ennast ja istub vee peal, paksud juuksed piha peal lahti. Metsavaht silmitseb ja ütleb endale: "See on näkk" ning võtab püssi seljast, preesi särgikaeluse eest, sest preesiga peab vaimu laskma, muu laskematerjal ei pea vaim valu tundma. Siis, kui näkk ennast näitab, tuleb sea/l/ kohal uppumisi ette. Metsavaht läinud eemale kivi peale ja taob hõbepreesi katki ja laeb püssi ja paneb preesitükid kuuliks peale, läinud hiilides põesaste tagant, ja näeb: näkk ikka peseb ennast. Metsavaht paneb püssi palgesse ja laseb näki pihta. See karjatab: "Ai, ai, ai, pind läks p-sse, ei minu lapselaps pea enam seja tulema!"

ERA II 167, 524/6 (4) < Tallinna l. - August Hanson (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Näki nägemine. Hageri kihelkonnas Lohu mõisas oli 1890. a. järgmine nägemine. Teomees Jaan Stroo jutustas, tema söönud jõe kaldal paisu otsa kohal keskhommikut, hobusetee käib üle tammi, ja seal kõrval asub viljapeksuhoone, kus vee jõul pekstud vilja. Selle vesirattakambri uks käinud lahti silla peale ja sealt tulnud välja alasti meesterahvas ja hüppanud pealepool tammi pauhti vette. Läinud paar nädalat mööda. Ühel õhtul peale päevatööd läinud mõisa sepp tammi peale jõkke ujuma ja uppunud sinna ära. Siis oli näkk oma ohvri saanud. Teine juhtumine, mida rääkis mõisa tisler Juhanson, vana sunftisell, põline vanapoiss. Tema oli läinud ühel heinaaja õhtul Linnamäe juure natadega vähi püüdma. Olnud paar korda nattasid välja võtnud, mõnikümmend vähki kotti pannud. Äkitselt hakkanud kange ümisemine, nagu maa alt kostnud, kedagi näha pole olnud, hirm ajanud juuksed püsti. Jätnud natad, võtnud vähjakoti pihku, lasknud jalga, ei enam läinud Linnamäe juure vähki püüdma. Kolmas juhtumine mõni nädal peale selle, süda ei annud järele. Läksin allapoole tammi käsitsi püüdma männitõrvikutega või peergudega. Kott kaelas, peerg lõõmab peos, vähid roomasivad mööda kivist jõepõhja, aina nopi. Olen kalda ääres längus leppade all, kohendan kotti ja süütan uut peergu - tunnen midagi oma jalasääre ümber olevat. Olen kuulnud, et vees olevat ussid, hakkavat siis ümber käe, kui urkast vähki võetakse. Vaatan ümber, näen: punane koer vahib minu peale ja saba ümber minu jala ja tirib mind sügavama poole. Ehmatasin hirmsaste, kisendasin: "Appi, appi!" sain kaldal kasvavast längus lepast kinni, vaatasin värisedes ringi, aga kedagit ei olnud enam näha, kedagit ei olnud kuulamas mind. Nii oli minu vähjapüüdmise isu jäädavalt kadunud, ei enam üksinda vähile lähe.

ERA II 167, 527/8 (6) < Tallinna l. - August Hanson < Juhan Koukberg, s. 1860 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Virurannas Vihulas. Endine meremees ja pärastine kalamees rääkis, kuidas neli nende ranna meest käinud Soomes konderpanti toomas. Jõudnud Uhtju saarele et seal ööbida, see on üks veikene saar ilma ühegi elanikuta. Ainult kalameestele on üks veikene elamu ööbimiseks ja tormivarjuks. Need neli konderpandi meest jäänud sinna, heitnud magama, aga öösel hüütud neid kõva häälega: "Mehed hakkake minema," aga uinund jälle. Veel hüütud: "Hakkake minema!" Kaks meest tõusnud ja ajanud teisa ka, teised pole tõusnud, ütelnud, haka kõige unistuse järele jooksma. Kaks meest asunud paati ja alganud sõitu, saanud poole tee peale, tõusnud tuul ja lisanud juure. Saanud vaevalt võideldes randa, aga kaks meest jäänudki kadunuks.

ERA II 167, 535/9 (12) < Tallinna l. - August Hanson < Aleksander Reppo, s. 1880 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaimu märatsemine Gatshina Eesti asulas. Aleksander Reppo (sünd. 1880) jutu järgi elas veike talupidaja, aga ise maru joodik. Naine jäi tema juures kannatades tiisikusehaigeks. Neil olnud kolmeaastane tütarlaps, naine olnud pikemat aega voodis. Surma eel ütelnud mehele: "Seda mina ütlen sinule, peale minu surma hojad minu riided kõik tütrele. Sina võttad naise, aga minu riideid ei tohi tema mitte tarvitada. Kui sina seda lubad teha, siis mina sinule rahu ei anna, siis käin iga päeval ja öösel kiusamas." Naine suri ära. Mattis naise maha, peale selle tõi uue naise kodu. See hakkas vana naise riideid selgas kandma. Läksivad mõlemad naisega kottu ära, jätnud tütre üksi kodu. Tulivad kodu, leidsivad, et laps on puhtaks pestud. Küsivad: "Kes sind on puhtaks pesnud?" Tema ütelnud: "Minu ema pesi mind." Ja seda pesemist oli mitu korda teinud, kui laps üksi oli kodu olnud. Naine ja mees maganud ühis sängis, öö olnud niivõrd valge, et võib toas inimest näha. Naine ärkanud, näeb: vana naine seisnud nende voodi ees. Kiljatab, mees ka ärkanud, naine kadunud. Hommikul läinud loomi söötma, naine läinud aita, näeb: aitas kõik viljad segamini aetud. Läinud loomi vaatama, loomad inisenud, heinad olnud tagumiste jalgade all. Nii kordunud see iga päev. Nüüd nägi mees, et vana naine oli oma lubaduse täitnud ja kiusamine kestis edasi. Mees ja naine hakanud sööma, naine pannud teemasina lauale. Naine hakanud teed kallama, ei teemasinat enam laual, vaatavad ümber - ei ole. Naine juhtunud õue vaatama, näeb: teemasin suitseb lumehanges. Toonud teemasina lauale, söövad ja peavad sööginõusid silmas. Nii kui silmad pöörad, siis kauvad nõud laualt. Ümbruse inimesed saanud teada, tulnud tihti imet vaatama. Siis kutsutud preester maja uuesti pühitsema. Preester tulnud ühel päeval, pannud piibli lauale, riputanud kasuka varna. Enne püha talitust ütelnud perenaine: "Pidage oma asju silmas, meie majas lähevad kõik kaduma." Nende toas olnud ahjualune tühi ja iga ahju külle poolt olnud rusikasuurune auk. Perenaine näitanud preestrele: "Vaatake, mis punane lint!" Liputakse august välja, varsti jälle teisest august, nii kui vallatust teinud. Preester ütelnud, see lint on tema piibli vahelt. Preester alganud püha talitust, pritsinud ja lugenud kaasa: "Kurjad vaimud välja, kurjad vaimud välja!" Preester läinud minema. Peale selle kordunud asi ikka endistviisi edasi. Ei ole aitanud pritsimine ega sõnumine. Peale selle saanud maakonnaülem ja urjadnik sellest teada. Sõitnud ise oma silmaga seda asja näha. Ametnikud tulnud tuppa, pannud mütsid ja kindad lauale. Peremees ütelnud: "Vaadake oma asjade järele, meil lähevad hõlpsaste kaduma." Ametnikud naernud ja ütelnud, lori kõik. Suitsetanud suitsu ära ja pidanud minema hakkama, pole midagi iseäralikku näha. Juba pistetud punane lint ahjuaugust välja. Ülemus võtnud mõega, torkanud auku. Teisest august pistnud jälle välja, nii narritanud edasi. Ametnikud hakanud mütsisi võtma - ülema mütsi ei ole, otsivad ja otsivad - ei ole, sõnunud: "Vaata vaimu, nina alt võtab ära." Kapsasupp keenud, perenaine liigutanud suppi, tunneb - raske asi pajas, karvane nagu kass, teinud kisa, ütelnud: "Müts on pajas." Võetud välja, ülemus teinud nalja: "Müts sai vanni." Peremees annud oma mütsi ülemusele kodu minna ja selle oma jäänud sinna kuivama. Ühel päeval peremees lubanud poodi minna ja pole tulnudki enam tagasi. Otsitud ja kuulatud, pole leitud. Siis pandud külarahvaga otsimine toime. Olnud esimine lumi maas, jälgi ja teesid metsad täis. Õhtu eel leitudki metsast, ühe suure kuuse alt, olnud põlvili pea vastu puud nagu tukkuja. Suur kõver kuuseoks olnud kaela peal, nagu keegi oleks pannud, vaadatud järele - vägivalla tundemärka pole leitud. Rahvas rääkinud, eks vanaõelus ole teda ära kägistanud.

ERA II 167, 542/3 (15) < Tallinna l. < Simuna khk. - August Hanson < Otto Spiegel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Otto Spiegel (elab Simunas) rääkis, tema läinud kevadisel õhtul hobuseid heinamaale ööseks söötma, heinad olnud otsas. Pannud hobused kammitsasse, ise heitnud suure kase alla pikutama. See koht olnud lohkus, keeranud kasuka sisse. Tunnud, et mõnus olemine, jäänud magama. Öösel hüütud: "Mine ära minu silme pealt!" Tema mõtelnud - see ehk oli unenägemine. Läinud silmad kinni, hüütud aga palju kõvemini, niisama nagu ennegi. Ehmatasin, kargasin ülesse, läksin teise kohta. Pugesin kuusepõesa alla, uinusin koiduni. Korra tema läinud karjamaalt hobuseid tooma päeva ajal, näinud - eemal lagendikul sööb hiigla suur hallhärg, mõtleb: kelle oma see on, ei tea niisugust olevat, vaatab, astub edasi, härg kadunud. Läinud mõttes - näeb: eemalt tuleb temale vastu kõrgekasvuline linnapreili. Mõtleb, kuhu see läheb. Tema komistanud, vaatab ringi - ei preilt kusagil, ainult kummitus.

ERA II 167, 557/8 (46) < Tallinna l. < Märjamaa khk., Paeküla v. - August Hanson < Ann Veedam, s. 1854 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paeküla mõisnik olnud Rennenkamf. Tema ütelnud vallarahvale: "Kui juhtub kusagil tulekahju, siis tuleb kohe moisa minule ütlema, minu kohe kustutama." Pikne löönud agasiaida põlema, teatatud mõisnikule. See kihutanud ratsahobusega sinna. Tema sõitnud kolm korda vastupäeva ümber tule, tuli jäänud vähemaks, kustunudki ära, ainult katus põlenud ära. Vett pole mitte ühte ämbritäit tulde visatud. Öeldud - saksal on tulesõnad.

ERA II 167, 558/9 (47) < Tallinna l. < Rapla khk., Valtu v. - August Hanson < Ado Hanson, s. 1848 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tema/jutustaja Ado Hanson/ läinud 1895 sügisel Rapla laadale. Olnud vihmane ja tuulne ilm. Laada kaupmeestel olnud vihma katteks purjeriidest katused nööridega kinnitatud vaiade külge. Ühe vene kaupmehe kaubakasti peal joonud õlut kaupmehega Angerjamõisa valitseja Ed. Rõigas, see istunud kaubakasti peal, jalad välja sirutet. Tuul liigutanud vaia lahti. Kaupmees ütelnud oma voorimehele - see olnud suur mees, teda hüütud voorimeeste hulkas Isa-Abram: "Võta kirves, anna vaiale pihta, tuul liigutanud vaia lahti." Abram saand paar hoopi anda, kirves läind varreotsast lahti ja kukkunud tera alaspidi Rõika jalapöia peale, veri purskanud ülesse. Kaupmees võtnud rätikuid, sidunud ümber, aga pole pidama jäänd. Kaupmees käskinud oma selli tuua teise kaupmehe juurest poissi, see oskanud veresõnad. See tulnud, põlvitanud, võtnud mütsi, pand käed risti, palvetanud - veri jäänd seisma.

ERA II 167, 561 (49a) < Tallinna l. < Saarde khk., Pati v. - August Hanson < Peeter Oat, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teine kord tema tulnud oma vanemate poolt, maanteed mööda, olnud kuuvalge öö, muda natuke külmetanud. Tema näeb: üks naisterahvas tuleb vastu. Tema annud teed. Tahab mööda minna, see naisterahvas tema ees lollaka näoga, suu ilane, keksib ees. Tema kisendanud kõigest jõust: "Appi!" Siis pööranud ümber, läinud tema ees. Hüüdnud: "Uhuu, uhuu!" Jõgi olnud ees, hüpanud silla pealt jõkke, olnudki kadunud. Sinna jõkke olla naisterahvas ära uputanud, seal silla peal nähtud naisterahvast istumas, aga kohe kadunud.

ERA II 167, 567/8 (54) < Tallinna l. < Hageri khk. - August Hanson (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Minu isa pidas Katelapi kõrtsi Hageri kihelkonnas Salutaguse mõisa järel. Siis kuulsin, kui üks vana kütt oli sellajal 70-aastane (see oli 1885. aastal), kiitles, kuipalju tema oli hunta lasknud ja poegi pesadest kinni püüdnud. Tema nimi oli Juhan Rõngelep, Rõngelepa talu pidaja, tubakakoti külges rippus punasest vasest piibuork ja libedaks kulunud ussipea (vist talisman). Rõngelep ütles, et Tallinnas Toompea mõisnikkude Landstoa peal maksetakse iga hundi kõrvade pealt 3 rubla; praegu olen juba 95 paari hundikõrvu sinna viinud. Kui saan 100 paari, siis minu pilt ja nimi saab sinna üles pandud. Seal on kõik kuulsused üleval: Riiamaalt olla üks rikas taluperemees seal üleval, Pulli Jaan Järvamaalt; Peetri Koigi mõisa põllud, Harju-Jaani kih/elkonna/ Peningi mõisa põllud, Saku mõisa Aasu heinamaad, Koluvere mõisa Kändi heinamaad.

ERA II 181, 105/6 (3) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Peeter Võlli (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui merereisil suured kalad laeva järel jooksevad, siis on teada, et laevalolejatest mõni saab varsi ära surema.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]