Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 8293 (245) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kuu ajast
Ikka veel: Kes vanal kuul sündis, jääb rutemalt vanaks kui see, kes noorel kuul sündis.
E 8293 (246) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Ja noorekuu unenäud tulevad ruttu kätte.
E 8293 (247) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Lõpetuseks piale kauba veel mõni põllumehe sõna.
Kui vanaaastal puud härmas on, siis on tuleval aastal hiad rukkid.
E 8300/8301 (1) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kalevipojast.
Kangest mehest tiab aga siitrahvas veel midagi vesta ja ei ole tema nimi veel ära ununud.
Õnnis Dr. Veske ütleb ühes oma korjanduses, et Vaidlu saare juures vesi Kalevipojal üle saapasääre tulnud. Jüri Maasing Kloodis ütleb, et tema isa Jaagup rääkida, et Vaidlu saar olla Kalevipoja mullakott. Pikemalt ei tia ta rääkida.
E 8301/8302 (2) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Ka räägivad niisugused, kes seda raamatust ei ole pärandand, kuda poisike metsa ära eksind, siis ühte majasse saanud, kus teda vana ema kahe poja vahele magama pannud, aga poisside loomulik tuul teda ühe juurest teise põrutanud. Poiss sialt putkama pannud, metsas teda jälle Kalevipoeg, kellel lauakoorm seljas, leidnud. Sellele kurtnud poiss oma lugu. Kalevipoeg pistnud teda oma püksitasku. Kuda siis põrgulised Kalevipoja kallale kippunud, tema neid lapiti laudadega vemmeldanud. Siil põesast õpetanud, et: "Sõrvi lauda, sõrvi lauda, Kalevipoeg!"
Kuda siis Kalevipoeg võitu saanud, siis oma hiategijat põesast välja kutsunud, see aga üelnud, et ta ei julgeda, sest et ta alasti olla. Siis Kalevipoeg kiskunud kasukahõlma küllest tüki ja põesa siilile visand, kes Kalevipoja kasukat tänapäävani kannab.
Pärast tulnud Kalevipojal tasku pandud poiss meele. Kobland kohe kää tasku ja leidnud, et ta vaene surnuks olnud muljutud ägeda võitlemisega.
E 8302/8303 (3) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kalevipoja jäljed algavad Vohnjast ja lähävad Jõeperest, Neerutist ja mojalt kuni Porkuni. Mägine ja aukline maa.
E 8303 (4) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Assamallas, kus hundid Kalevipoja hobuse ära söönd, on umbes ruutversta suurune tükk heinamaad punane rohi. Assamalla luht, see on Kalevipoja hobuse verest punaseks saanud, kui hundid selle ära on murdand. Sial ligidal on veike mägi, kus praegu tuuleveski pial on, see mägi on Kalevipoja hobuse maksast saanud ja kannab sellepärast nime Maksamägi.
E 8303/8304 (5) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890). Kontrollis Mare Kõiva E 8304/8305 (6) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8305 (7) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8347 (7) < Põltsamaa khk., Kaavere - Martin Luu (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8366L/8366s (3) < Põltsamaa khk., Kaavere - Martin Luu (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8377 (4) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestanud Merili Metsvahi Kontrollis Mare Kõiva E 8377 (1) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestanud USN Kontrollis Mare Kõiva E 8378 (4) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8378 (6) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8379 (14) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis Mare Kõiva E 8379 (18) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8380 (22) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8380 (24) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8380/8381 (29) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8387 (11) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8387 (12) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8388 (22) < Põlva khk, Navi k. - Joosep Melzov (1893) Kontrollis Mare Kõiva E 8389/8390 (32) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8397 (14) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8398 (23) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8411 (12) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8415/8416 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8420 (17a) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8420 (21) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8421 (26) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8421 (27) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8424 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8436/8437 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8437/8439 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8457 (1) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8459 (17) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8462/8463 (33) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8465 (41) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8465 (44) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8466 (45) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8468 (58) < Tarvastu khk. - A.Parts (?) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis Mare Kõiva E 8474 (80) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8474 (81) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8474 (82) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8476 (94) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8477 (95) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8480 (107) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis Mare Kõiva E 8480 (109) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis Mare Kõiva E 8484 (126) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8485 (131) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8486 (133) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8486 (134) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8489/8491 (146) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8495/8496 (1) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8496 (2) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8496 (3) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8496 (4) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8496 (5) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8496 (6) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8497 (7) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8497 (8) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8498 (9) < Tarvastu khk - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8498 (10) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8498/8499 (11) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8499 (12) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud USN Kontrollis Mare Kõiva E 8499 (13) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8500 (14) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8500 (15) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8507 (10) < Tarvastu khk - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8569 < Tarvastu - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8569/70 < Tarvastu - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8577/80 < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1892/3) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8582 (1) < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1892/3) Sisestas Elge Leiten 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8590 < Kuusalu khk. - J. Ploompuu (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8604 (1) < Narva l. - J. Reinvald (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8605/8606 < Narva l. - J. Reinvald (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8633 (1) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8644 (16) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8644 (17) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8645 (18) < Halliste, Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8645 (19) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8646 (20) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8656 (50) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8656 (51) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8657 (54) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8661 (65) < Halliste, Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8661 (66) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8689/8690 (1) < Halliste khk., Uue-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8696 (3) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8699 (19) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8700 (21) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8704 (48) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8705 (60) < Tarvastu khk., Suislepa k. - Joh. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8709/8710 (1) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8710/8711 (2) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8712/8715 (3) < Jõhvi khk. khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8715/8716 (4) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva E 8716/8717 (5) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva [ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]
Vt. ka: E 42003 < Väike-Maarja, Porkuni v. - J. Elken < J. Kuusler ja J. Ventsel (1901). Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 19. Sisestas
Sirtsisoo, umbes 12 versta iga pidi, piab Kalevipoja küntud olema. Ta künd seda ühe söömavahega, üeld ise: "Ega see suur asi ole, vabadiku kapsaaed."
Möödaminnes tähendan seie vahele seda, et rahvas ütleb Sirtsi soo pial Vanatüdrukute võlla olema. Piab suur kõver kask olema.
Peipse järvest on ta mitu korda läbi käind. Ühest kõige sügavamast kohast tulnud vesi jo m- saadik. Kalevipoeg üeld: "Tohoh, see akkab jo kubemesse ulatama!"
Vana usk
Kui nuga seliti lahti jääb, siis viilida Vanapaganas viil ahelaid, aga kui kirikus aamen ööldama, siis kasvada Vanapagana nädala viilimine kõik kinni.
Vanadpärglid surnunahas.
Ühel õhtul tulnud üks tundmata mees ühte talusse ja palunud öömaja. Pererahvas ütelnuvad mehele: "Siin tua juures meil ruumi küll ei ole, sest meil om kibe matuste vastu valmistumine, aga kui tahad, siis mine sauna juurde. Surnu on küll praegu üksinda seal, aga karta pole sul seal ka midagi, sest praegu on alles valge ja pärast tuleme meie ise ka sauna juurde. Sauna juures on kaks tuba, teine on külm, aga teine soe. Külmas on surnu, aga soojas pole kedagi. Soojas tuas on ka voodi, sinna võid sa ka magama heita!"
Mees ütelnud, et ta midagi ei karta ja läinud üksinda sauna juurde. Sauna juures heitnud ta tähendatud voodi peale magama. Korraga käinud teises tuas suur prahvakas nagu oleks keegi uksest teisi tuppa tulnud, kus surnu oli. Mees ärganud ka selle prahvaku peale ülesse ja tahtnud teisi tuppa vaatama minna, et kas teised on tua juurest jo sauna juurde tulnuvad, aga ei saanud teise tuppa minna, sest vaheuks oli lukus. Vaatas siis läbi võtmeaugu teisi tuppa, et näha saada, kes seal on.
Aga mida nägi mees. Teises tuas seisivad kaks sikkusarvedega meest ja tõstsivad puusärgi kaant pealt ära. Tõstsivad siis surnu puusärgist välja, võtsivad surnu riided seljast ära ja tõmmasivad hammastega surnul naha umbselt ära ja panivad surnu kirstu tagasi. Oli kõik niiviisi ära toimetatud, siis pugesivad pärglid surnunaha sisse ja läksivad tuast välja. Saivad vanadpärglid tuast välja läinud, siis tuli ka võeras mees teisest tuast välja ja läks surnu puusärgi juurde. Käis kolm korda vastu pääva ümber puusärgi, tegi siis kolm risti puusärgi kaane peale ja läks siis vöörkotta pimedasse nurka vanapärglid ootama. Polnudki mehel tarvis kaua oodata, kui jo vanapärglisi kuulis sauna tulevat.
Vanadpärglid läksivad ka kohe surnu juurde tuppa. Mees nägi vöörkojast nurgast seda, läks ruttu ukse juurde, lõi vassaku jala kannaga kolm risti uksepaku peale ja ütles: "Las nad seisavad seni, kuni ma neid kõrvetan." Nende sõnadega hakkas ta tua poole minema.
Tua juures ütles ta teistele: "Nüüd on jo varsi kesköö kääs ja teie lubasite mulle sauna juurde seltsiks tulla, aga ei ole veel seni ajani tulnud, tulge siis nüüd!" - "Keda me veel sinna tuleme, kui jo vanamees isigi siin käis, õlleriistad ja leivaastnad ümber viskas, tua lae peal tantsis ja kõiksugusid tempusid tegi jne." - "Seda ma arvasin kohe," ütles mees tuarahvale, "aga tulge nüüd sauna juurde ja vaadake, kuidas tont vangis istub. Aga seda ma pean teiel ütlema, vanamoor isi sest täitsa süita on."
Tuarahvas läksivad nüüd võera mehega lugu sauna juurde vaatama.
Sauna juurde saades vaatasivad nad läbi võtmeaugu tuppa, kus surnu ja ka vanadpärglid olivad. Mis nägivad nad siis - vanadpärglid olivad surnunahast välja pugenuvad, selle puusärgi peale laiali lautanuvad ja käisivad isi ehmatanud nägudega mööda tuba ümber. Seda nähes ütles tundmata mees pererahvale: "Nüüd pole meil muud nõu, kui piame tuale tule otsa pistma. Tuba ja surnukeha põlevad küll ühtlasi ära, aga see on veike kahju selle vastu, mis vanadpärglid teevad."
Nõnda leiti ka nõu hea olevad ja saunale pisteti tuli otsa. Vanadpärglid palusivad tules küll, et neid ära päästetaks tulest, aga keegi ei teinud sellega tegemistki. Küll lubasivad vanadpoisid sellele mitu kotti kulda anda ja viimaks kõik eneste kullavaranduse, aga see kõik ei aidanud. Palve jäi ikka ainult palveks ja vanadpärglid põlesivad tules ära, nii et neist muud järele ei jäänud, kui paar kamalutäit tuhka. Sellest päävast saadik olla kõik pärglid maa pealt ära kadunud ega olla neid enam kellegi silm näinud. See tundmata mees polnud keegi muu kui Soome tark, kes mööda maad ümber käis rahvast õpetamas ja neilt õppides.
Siu Sõnad
Hissi, hässi, hirmutus,
visise, väsise, vänderus,
susise sa, soosoppi.
Narakas, räbakas,
patt sulle, kivi juure.
Irr, ärr, ära sure.
Tööhu, tonti pure.
Tee tige, soo sõge,
Põgene, raibe, rampe alla.
Vana uss, ussisugu,
kirju keerus, patu prägu.
Meid tull' Jeesus peastema,
kouri konti kolkima.
Pis paas pahane,
Hiss,häss, hävine.
Pista pea, kasi vea,
jäta rahvas rahule.
Amen.
Kellel põletaja rindus, võtnud rüa õitsemisel üheksa pea küllest üheksa õelmed (igast peast) ja söönud nad ära, siis kadunud häda.
Kui laps jalgu risti hoiab, ööldi äiokammitsas. Sellest peasta, viidi laps kolm pühapäeva õhtud palvemajasse laua peale ja leiguti nuaga puud, sellega sai ka äiokammits leigatud.
Urbepäeval võetud vits, hoitud esimese karja metsa laskmiseni, siis löödud selle vitsaga iga looma ristluude peale kolm korda, siis ei söönud hunt.
Vana usku.
Puule, mille all inimene pikse ajal seisab, leigati rist, et pikne sisse ei lööks.
Vanaasta õhtal mintud söögi ajal teisele talule, käitud kolm korda vastupäeva ümber tua ja vaadatud siis rehealuse otspajast tuppa, kes süies ilma peata istunud, see surnud sellel aastal.
Noorel kuul ei tohitud hamed valmis õmmelda, sest siis saanud ta süidine, olgu siis, et kolm tulist sütt läbi hame sai lastud.
Kui laps kahetamisel kärnas, siis pantud üks nõu saunaahju, selle sisse üheksa tulist sütt, valatud vesi läbi kerise nõusse ja luetud sealjuures üheksa korda isameie. Selle veega last pestes saanud ta terveks.
Suure neljapäeva homiku toogu neiu sülega puid tuppa. Kui halud paaris, siis saab sellel aastal mehele.
Vana usku
Tangud tehtud ikka vanakuu kuival, siis ei löönud ussid sise, pehmel ajal aga küll.
Vana usku
Kui kuu luuakse, on terve nädal kuiva aega, siis tuleb kaks nädalad pehmed või mäda aega ja viimane nädal on jällegi kuiv aeg. Noorekuu kuiv olla ikka halvem. Mädal ajal ei tehtud niiti ega kaplu) - saada mädad.
E 8388 (20) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva/astro/putukas/Vana usku
Kui noorel kuul korstnad ja truubid pühitud saanud, siis sugenenud prussakad ja ritsikad (kilk).
Noortkuud nähes tervitatakse teda järgmiselt:
Kuu vanaks, mina nooreks;
leivakikk kindmaks,
jahumatt jaksaks.
Seale uni , saksale tõbi,
lambale laiskus,
mulle kitse kergus.
Vana usku
Poeglapsele pantud ikka nõelapuust (kuusk) ja tütarlapsele lehepuust (kask) nõderm (hälli vard). Poeglapse juures tähendanud see kindlust, au ja vahvust, tütarlapse juures aga õrnust, au ja järelandmist.
Vana usku
Kui kevadel lepp urvas, tähendada see head kaerasuid, kui kask - rüa- ja kui haav - adrasuid.
Enne jüripäeva ei võinud peremees midagi metsast seljaga koju tuua ega ka karjus karjavitsa. Sündis seda, siis oli õues palju ussa.
Siga tapetud ikka noorel kuul, siis ei ole liha kokku läinud.
Kuidas kõige esimesed hiired ja lutikad on saanud
Ühel peremehel olnud väga kõhn hobune, kes enamb tööd teha ei jõudnud. Tema viinud hobuse metsa ja sidunud puu külge kinni ning ütelnud: "Kurat võtku sind, mina enamb sinu ei taha. Tööd sa mulle ei jõuva teha ja nahk ei ole ka midagi, mis ma sinult saan."
Jätnud hobusa sinnapaika ja läinud ise ära koju. Aasta perast läinud mees metsa kõndima ja leidnud oma hobusa, kes tubli ja ilus olnud. Mees mõtelnud: nüid olen õnnega koos, aasta perast tõin kõhna hobuse siia, nüid viin tubli koju, ja tahtnud hobust koju viia, aga vanasarvik tulnud juure ja ütelnud: "See on minu hhobune. Sa ise -kinkisid tema minule ja nüid tahad jälle ära viia, ei seda ma ei luba."
Küll tahtnud mees hobust ära viia, aga vanasarvik ei lasknud. Siis hakanud nemad kauplema. "Ühe ainu tingimesega annan mina sulle hobesa kätte," ütelnud vanapoiss. Nimelt kui sina minule mihklepäeva õhtu tilk verd ja suutäis liha annad, siis võid hobusa ära viia. Mees annud ka järele ning kaup olnud koos, aga vanapoiss kinnitanud ikka, et kaup olgu kindel ja pea oma sõna.
Nüid viinud mees hobusa koju ja teinud temaga kuni sügiseni maruliste tööd. Aga mida lähemale mihklepäev jõudnud, seda raskemase läinud mehe süda. Ja ootnud ikka külalisi, tapnud sigu ja lambaid külaliste tarvis ja olnud ikka mures.
Sel korral juhtnud ka üles sant sinna talusse tulema. Sellele jutustanud peremees oma hobusa loo ära ning küsknud tema käest nõu. See olnud just mihklepäeval. Sant, kes üks nõid on olnud, ütelnud: "Sul on vanapagana enesega tegemist. Mees, kes seda ei olevad teadnud, ehmatanud väga ära ning palunud santi omale abiks. Sant lubanud ka mehe tahtmist täita ja küsknud peremehe käest peiteld ja oherdid. Peitliga löönud tema prao seina sisse ning oherdiga lasknud augu seina ala.
"Ei nemad taha mitte lambaleha ega -verd, vaid sinu enese," ütelnud sant. Kui peremees seda kuulnud, palunud tema väga santi ning lubanud temale head maksu, kui tema vanapoisi ära ajab.
Nii kui pimeks läinud, tulnud külalised kui kilin ja kolin ukse ette. Peremees tahtnud välja vastu minna, aga sant ei lasknud, et las nemad sisse tulla. Siis tulnud vanapoiss oma sellidega sisse ja tahtnud peremeest ära viia, aga sant ütelnud: "Muist saagu teid hiirteks seina alla auku, muist lutikateks seinalõhe vahele." Sest saadik olevad meil lutigad ja hiired ja, vanapagana sugust.
Kes teab, kas tema on vana. Mina kirjutasin tema küll ülesse.
Vana usku
Kui puid lõhutud, ei tohitud mitte puud kisa pidi kokku jätta. Siis jäävad lõhkuja lapsel keel sündides kinni.
Vana usku
Kui lehmapiim veninud, antud lehmale kadajaleemi, siis läinud piim hääs.
Vana usku
Siga pidavad noorel kuul tapetama, siis ei minevad liha kokku.
Kooritud vitsaga ei tohitud elajad lüia, siis hakanud punast kuskma.
Kuressaare valla laulude heinamaa. Endriku karjamaa juures kutsutakse Kunge laan. Seal on ka Kaanjärv. Arvata ühe vakamaa pikkus ja poole laius. Vanast enne on tema suurem olnud, nüid on tema kinni kasunud ja kõigub jala all, kui peale lähad. Seal olevad vanast palju verekaane olnud ja nüüd on tema nimi Kaanjärv.
Oma talu maa peal kaasikud kutsutakse Järvesaadu kaasik. Karjamaa peal põndukast maatükikesest kutsutakse Viinapõline.
Karjapoisi hirm.
Üks karjapoiss vandunud väga hirmsaste ja hüidnud va sarvilist tihti appi omale karja hoidma. Küll hoiatanud vanemad inimest teda nii vandumast, aga poiss ei kuulanud sellest midagi. Kord olnud elajad temal metsa ära kadunud ja tema hakanud jälle nii hirmsaste vanduma, et las aga olla. Otsinud elajaid, aga ei leidnud kustkilt, istunud kivi peale maha ja põhjanud ikka edasi. Siis hakanud korraga kivi liikuma ja suur must lehm, ilma sabata, tulnud kivi alt välja ja putkanud metsa. Kõik puud käinud looka, kust lehm oli läinud. Ei tohtinud karjapoiss enamb metsaelajade järele minna, läinud nuttes koju, kutsun perenaise. See otsinud elajad metsast üles ja ajanud koju, sest see olnud ligi õhtud. Sestsaadik poole poiss enamb nii vandunud, vaid iga kord, kui metsaelajaid läinud otsima, heitnud ta ikka ristikse ette ja kõige oma eluajal ei ole tema enam va sarvilist hüidnud.
Lõpp.
Vanatüdriku eksitus ehk eksitee
See olnud sel ajal ennemuiste või vanal ajal kui naised hamet ehk särka palvemaja juures ükstõisega vahetanud. Jäänud ühe pühapäeva õhtu, üks vana poolen eksinud tüdruk hildaks palvemaja juurest minema. Tema elanud Hansuveski talus ja käinud Tarvastu palvemajas. Õhtu hakanud väha vihma sadama ja läinud pimedaks. Hiiukse metsa jõudes hakanud ühekorraga kuu heledaste paistma ja tema kõndinud nii kui postimaanteed mööda - väga sele ja tasane olnud see tee. Näha muud, kui komistanud ühteviisi. Korraga hakanud kaks saksapoissi tee peal tantsima, nii et tolm mööda pead üles käinud ja kutsunud teda ka enese seltsi tantsima. Türuk hakanud püha Jüri kutsikaid saksu ära murdma kutsuma, aga need naernud selle peale ja kutsunud teda ikka enese seltsi tantsima.
Siis hakanud tagurpidi issameied lugema, aga ei midagi, hullemaks läinud saksad veel oma tembutamistega. Korraga hakanud Hiirikse kukk laulma ja tema leidnud ennast sügavas metsas, kõik sopa ja mudaga koos. Ei maanteed ega kuupaistet kuskil, vaid kottpime öö olnud, nii et sõrmegi suhu ei ole näinud pista. Ka tantsijad olnud kui tina tuhka kadunud. Siis alles tütruk saanud aru, et tema vanapaganade küüsis olnud. Kunagi kord ei tohtinud tema enamb, nii hildaks palvemaja juure jääda särgi vahetust ootama ja läinud ikka iga kord selle riidega koju, kellega ta sinna tulnud. Selle peale, arvates, et selleperast olevad tema eksitust kõndinud. Sellest saadik hakanud särgivahetus ikka vähemaks jääm kuni tema suutu kadunud. Lõpp.
Noorel kuul ei õmmeldud hammed (särke), need pidada sügelema.
Kui kuustel käbisid ei ole, siis ei saada sel aastal linu.
Jaanipäeva öösel võetud piibliraamat ja valge lina, mintud metsa, otsitud maarjasõnajalg üles, laotatud lina peale ja loetud nii kaua piibliraamatud kuni sõnajalg ära õitseb. Siis võetud õis ja viitud kodu, aga kodu minnes ei tohitud tagasi vaadata. Selle õiega pidada kõik kätte saama, mis aga soovid. Ütle aga soov ja liiguta sõnajalaõit, siis saab kõik sündima.
/jaanipäev/
Kõige paha ja õnnetuse hoidmiseks käinud peremees kõik see öö oma krundi ümber ja pistnud lehtlisi oksakesi põldude peale.
Kes musta hobuse rangide läbi jaaniöösel aknaaugust läbi välja vaatab, see naeb kuradit raha lugevad. Kui härjaikke raha peale viskad, siis saab viskaja selle, mis härjaikke alla jääb omale.
Jaaniöösi võisivad nõiad kõige suuremat kurja teha, ka inimesi hundiks muuta.
Kui jõuluaeal palju maratsedi (hullati) südsu (õlgede) peal, siis olla rukis lõikuse aeal sasine.
Vanalkuul ei pantud sigu nuuma peale - need ei võta rammu. Ka vanalkuul tapetud liha olla ilma tuluta ja kahaneda palju ära, seda kõike tehti noorel kuul.
Ka arvati, et vanalkuul raiutud puu kannud enam ei võrsu.
Vanal kuul savitadi ahju, siis kaduda ritsikad (kilgid) ära.
Kui taheti tulihända kinni panna, siis loeti tagaspidi kolm korda issameie ära ja tõmmati hame (särgi) pääauk kuni alla ääreni lõhki. Siis jäänud tulihänd seisma.
Taheti tulihända kinni panna, siis üteldi: "Tere, tere, hiilaspää isand!" Taheti teda lahti lasta, siis üteldi: "Tere, tere, sa siakusi!"
Andis vanamoor sündimise aeal koerale võidleiba, siis ei olnud koerad selle inimese peale kurjad, kelle sündimise aeal leiba anti.
Tüdarlapsele võeti esimeseks mähkmeks meeste hame ehk püksid. Sellega arvati täiskasvand neiule ruttu peigmees tulevad. Poisslapsele oli aga esimene mähi undruk, körtsik, sõuke, pallapoolik või naisterahva hame, siis ei põlgand neiud teda.
Esimene viht, kellega tütarlast vihuti, viidi vanamoorist tõiste nägemata õunapuu juure peale, kes maitsevaid õunu kandis, et neiu noorelt mehele saaks. Nägi aga keegi viha viimist, jäi vanakstüdrukus.
Esimese korra karja metsa minemisel pidi karjane vitsa kodust ligi võtma ja enne, kui ta loomad väravast välja laskis, pidi ta tõine kord tõisele poole väravat vitsaga lööma ja isi ütlema: "Siit piima, siit võid!"
Lendas ronk üle karja, siis pidi karjane teda nõnda teretama: "Tere, tere, valgelind. Sinul pesa poegi täis, meil on laut lambaid täis." Siis ei viia ronk lambaõnne ära.
Kui ronk üle karja lendab, siis arvati temal raipeluu noka vahel olevad ning ta laskvad selle luu maha karja sekka ja kes loom seda luud kõige enne haisutab, minevat hulluks. Selleperast oli karjastel kohuseks kaugelt tulejat ronka nõnda sõimates ära hirmutada: "Ronk, ronk, valgelind, viisrävak, pastlapaik, tulitukk, ahjuhark, mine üle küla karja, ära tule üle mede karja."
Pulmaõlle tegijal pidivad punased kindad käes olema, humalaid sisse pannes pidanud hüidma: "Õitsatsah." Siis tulla häste punane ja kange õlu.
Roosi sõna.
Seitse sasele saamene
Palas palas palas
Oh issand! Mine ära.
Roosi tähed kirjutadi:
A.S.S.O.R.
A.L.L.J.P.
R.O.S.A.J.
J.L.L.J.T.
/roos/
B.L.J.T.
G.E.N.E.
B.O.L.S.
/Roos/
S.A.T.O.R.
A.R.E.P.O.
T.E.N.E.T.
O.P.E.R.A.
R.O.T.A.S.
/roos/
A.M.O.R.
M.J.L.O.
O.L.J.M.
R.O.M.A.
/roos/
R.O.O.S.A.
B.E.L.L.A.
A.L.L.E.R.
P.A.P.E.R.
Nikerduse sõnad.
Nikerdus nimetamata,
Liiber, laaber lausumata,
pikka puusse puutumata.
Jeesus läks jalgsi kirikusse,
ei olnud härga ega hobust ette panna,
kõik olivad punase lõngaga ära pood
ja sinise lõngaga kinni seot.
Kuuseleht, kaseleht, haavaleht, lepaleht,
viidi väädi undi vändi. Aamen.
ehk: Nikerduse sõnad
Piu, pau, siu, sau,
habedise haide aamen.
Jeesus käis aost aida mööda,
kivist silda mööda,
isi likatas, isi läkatas.
Aamen. Aamen. Aamen.
Käis mägist maada mööda,
Jordani jõge mööda,
Viht, pada, pang käes. Aamen.
Veri soonel sobitagu,
säsi kokku säädigu.
Siin on see, kes sind kokku säeb.
Issa meie, kes sa oled Taevas j.n.e.
ehk: Nikerduse sõnad:
Kivi, meri, maa ja taevas,
Oli, kellele abi tarvis.
Armas Jumal tule appi.
Jeesus Kristus läks Peetrusega kirikusse
pikken põrutas, maa värises,
hobune kohkus, Jeesus kukkus põlviti maha
lugema ja laulma ja soovi soovima
Jehoova nimel. Aamen.
Väänduse sõna
Nikerdus nimetamata,
liiber-laaber lausumata,
pikka puusse puudumata,
viindus-väändus vääramata,
luu kokku, paa loks. + + +
Valu äravõtmise sõna
Oh meie Issand Jeesus Kristus, sina said kolmest juudist haavatud. Sinu haavad ei valutanud ega teinud häda ega ei paistetanud. Siis kadugu selle inimese valu ka ära sinu nime sees ja Jumala isa ja poja ja pühavaimu nimel. Aamen...
Seda üteldi kolm korda, siis pidi valu ära kaduma.
Põletud valu ära võtta
Nii kõrge kui taevas,
nii sügav kui meri
nii külm kui surnu käsi
nii kadugu see põlend valu.
Jumala see Isa ja poja ja püha vaimu nimel. Aamen.
Ussi sõna
See uss nõelas,
Maarja ütles: "Jeesus, vannu, et see kihvt välja lendab.
Siis lennaku ka Jeesuse nimi, kui selle kolme haava kihvt välja lendab, sest Jeesus ole abimees ja hoia selle kurja ussi eest.
Noomit Paatre Viile Sanctus Aamen.+++
Vere kinnipanemise sõna.
Meie Issand Jeesus Kristus, sellel oli kolm lille südame peal kasvanud. Üks oli Jumalast, tõine oli inimestest, kolmas oli Jumala tahtmine. Siis sündigu Jumala tahtmisega, et selle inimese veri ka kinni jääb.
Jumala see Issa ja see poja ja püha vaimu nimel. Aamen.
Kohtus käimise sõna
Tere, tere, mõrtsukas,
mina olen joonud Kristuse verd.
Jumal olgu minuga,
poeg olgu sinuga,
püha vaim mõlematega
seni kui meie armu seest ükstõisega lepime.
Alt mina võidan sind,
keskpaigast pean mina sind,
ülevalt vaatab Jumal.
Jumala see isa ja poja ja pühavaimu nimega. Aamen.
Karjatse laul
Vihmakene, vellekene,
Uokene, omatsekene,
ära tee minu likesse.
Mul ei ole kodu, kun ma kuuva,
tare ei, kun ma tahenda.
Kodu mul suure kuuse alla,
tare mul laia tamme alla.
Tule, tule, tuulekene,
vii ära vihmakene.
Vii vihma Virumaale,
aa uogu Harjumaale.
Virun vihma oodetasse,
Harju kaara kõrbunessa.
Kass ja koer
Kass oli ennemuiste omale tare ehitanud ja kutsunud omale ka koera abiks. Aga koer ei võtnud kassi nõu kuulda, vaid ütelnud: "Mina ei hakka küll seda vaeva nägema, parem võin väljas magada. Pistan nina saba alla, siis on sooja küllalt."
Sestsaadik on kassil hea põli. Magab alati soojas toas kuna aga koer väljas peab valvama.
Mispärast sepp rikkaks ei saa?
Ennemuiste annud sepp haamre oma poja kätte ja käskinud teda haamert vahelt jalge visata öeldes: "Nii kaugele, kui sa haamre viskad, nii kaugele saab ka edespidi sepa rikkus ulatuma. Pojal olnud pitk vammus seljas, selleperast ei ole haamer kaugemale läinud, kui kukkunud sinnasamasse jalgade vahele maha. Selleperast olevad nüüd kõik sepad vaesed.
Mäed ja järved ja muud tähtsad kohad
V-Võidu nõmmes Sutemägi, Konnaraav, Pimelohk, Mälgu talu heinamaa kesk nõmme, Punna kraav. Orika talu maa pääl on Saarmaorg ehk Koordikoldeauk. Ira talu maa pääl Ruunamägi ja Haavalohk. Muhulase talu maa pääl on Rebasemägi, mis vist sellest oma nime on saanud, et sääl endistel aegadel palju rebasid on nähtud ja Pikkmägi. Puhkru talu maast läbi joookseb ojakene nimega Härjaoja. Jakobi m. p. on Kalmetemägi, mis sellest oma nime on saanud, et sinna ennemuiste surnid on maetud ja kust veel nüidsel ajalgi mingid vanu asju on leitud nagu surnuluid ja reesisid. Maranamägi, kust teetegemise kruusa kannetud /murdunud leheäär/.
Vanad arstimise sõnad ja arstimise kombed
Kõhuhaiguse arstimine
Kätega pitsitakse kõhtu ja loetakse isi neid sõnu:
Kiirmus, kaarmus,
harakale haigus,
varessale valu,
musta linnule muu tõbi
lapse kõht terveks.
Poukjärv, Vendjärv, Nikerjärv, Koitjärv, Mähustejärv, Pedaslaugas, Lohjajärv, Võlendikujärv.
Hansust
Teisendid
Kord istunud Hans Võltõjärve kalda ääres ja teinud viisupaelu. Vanapagan astunud juurde ja küsima: "Hantsuke, pojuke, mis sa nende nööridega teha mõtled?" Hans kohe kavalaste vastu: "Tahtsin seda va järverisu ümber piirata ja teelt eest ära vedada. Iga kord kui tartumaal käin, tee maailm ring ümbert järve."
Vanapagan kohe haledaste paluma: "Pai, Hansuke, nõua, mis sa nõuad või tee, mis sa teed, aga jäta see järv alali! Sedaviisi ep minul, mu naesel ja lastel elukohta on. Kui sa järve ära viad, kuhu meie siis veel kiigele läheme!"
Suure tingimisega lubanus Vanapagan Hansule kolm tündrit kulda, et see järve alali jätaks. Hans koristanud kulla kodu ja naernud enesele pihku.
Muinasjutt
Jõulupühad olnud ukse ees, laupäev käes, kehval saunamehel ei olnud puupulgakest, mis ahju ehk paja alla panna. Mõtelnud: "Lähen kord metsa kelguga õnne katsuma, ega kallil ööl metsavahti hulkumas ei ole! Mõtelnud ja läinudki. Saab metsa, hakkab raagusi korjama, kuuleb, mis ime kohin ja sahin see ometi on?! Vaatab ümber, kas metsavaht vahest saaniga ei sõida, näeb: üks imeline loom tuleb lund mööda puude vahelt, must nagu vares, pool lennates, pool jookstes tema poole ja kaks hunti kannul. Saavad tema ligidale ja imelik loom paneb kui orav mööda mända ülesse, et aga küined rabisevad Saab puu otsa ja muudab ennast mustaks meheks; hundid puu all põleva silmadega vahtima ja kiunuma.
Viimati tuleb teine hunt mehe juure ja hakkab teda hõlmapidi puu juurde tassima, et mees männa maha piab raiduma. Mees saab aru, et vana sõber puu otsas muud ei ole, kui vanakuri ise ja asub puud raiduma Vanapagan puu otsast sõnnoga ähvardama: "Kui sa raiud, siis ma su nahka panen! Või sina tohid kallil ööl metsa vargile tulla!"
Mees hirmub ära, lööb kõhklema, ei tea mis teha! Hunt aga hambad irevile jälle mehele hõlma otsa kinni ja ähvardab meest omalt poolt mokka panna. Mees heidab ristikese ette ja hakkab jälle puule pihta andma. Nüid vanapagan ähvardamise asemel paluma: "Pai mees, jäta see puu raidumata! Ma juhatan sulle suure varanduse, mis su lapsed ja lapselapsed veel rikkaks teeb. Külatänava esimese käänaku peal värava posti all on suur raudkast kuldrahaga. Võta see omale, aga ära raiu puud maha!"
Mees lööb mõtlema, aga joba jälle hunt mehe kallale. Viimaks saab otsusele: kui Vanapagan otsas on, kes seda kasti siis veel valvab, selle saan muidugi omale. Raiub ja raiub, kuni puu juba liikuma hakkab. Teine hunt seisab puu all, et vanapagan mööda puud maha joosta ei saa, teine seab ennast sinna kohta vahti, kuhu arvata puulatv piab langema. Puu prantsatab maha, mees ei kuule ega näe muud midagi, nii et hundid värinal ja kärinal ühe musta asja kallal kisuvad. Viimaks jääb kõik vagusi ja pole vanapaganast muud järele jäänud, kui tükike karvast nahka.
Hundid tulevad tema juurde, lakuvad ta käsi ja saadavad teda siis nagu kaks "ajutanti" kuni juhatud väravapostini, kus nad kangeste kaapima hakkavad. Mees saab aru, mis lugu asjaga on, tassib kelguga puud kodu, annab vanamoorile käsu saun soojaks kütta ja läheb ise kelguga jälle värava juurde. Aga mis imet näeb ta siin: huntidel kast välja kaabitud ja august välja tassitud, teine hunt istub nagu mõni saks kasti otsas ja teine piab väraval vahti. Mees tassib kasti kodu ja piab soojas saunas rõemsad jõulud.
Aga kauaks see rõem kestab. Pärast pühi on mõisahära kuulda saanud, ei mees kõrtsus kuldraha ära vahetanud, laseb hobuse ette rakendada, sõidab saunamehe juurde ja hakkab sellega kärkima: "Kust sa kulla said? Silmapilk anna siia! Muidu lasen sind läbi lipu ajada ja saadan Siberisse!" Mees mõtleb: "Armas vale, aita nüüd!" ja kostab "Paljuks minul seda kulda on, ainult paar kamalatäit! Metsas Kullaharu kuusikus teist terve vana süteauk täis!"
Härra kohe meelitama: "Ära sa sellest kellegile ütle, muidu lasen sind võllasse tõmmata. Sõidab kodu, uus hobune veuvankri ette ja otsekohe Kullaharu kuusikusse üksipäini kulla järele. Kolme päeva pärast leiti suure otsimise varal ainult vanker Kullaharu kuusikust, härrast ega hobusest ei olnud muud järele jäänud, kui hobuse saba ja härra suur varvas. Rahva sekka lagunes teatus, et hundid härra ja hobuse nahka pannud. Nüid ei olnud saunamehel enam kedagi tagakiusajat, rändas ära teise kohta ja elas kui parun.
Taari laul
Mede taar hapneme,
külanaise kakleme.
Oma naise otseli,
perenaise perseli,
külanaise kükili.
Mede taar hapneme.
Huh, hui, hui, hui,
kes kaeb see kaklema lääb,
kes maitseb see maha satab.
Kui küla koer pääle tuleb, siis peab ütlema:
Koer esane, koer emane,
koer libane, koer labane,
mine kodu perenaise perset lakma.
Siis jätab koer kohe haukumise järele ja läheb ära.
Kui lehm puseb tõist lehma, sis peab üte tüki leiba võtma ja ütese korda pika tahilise nõglaga läbi leva pistma, aga esi ei tohi mitte häälega lugede: üits, kaits jne., vaid mõttega ja sis lehmale süüva andma, siis saab lehm terves.
Kui mõne inimesel või elajal täie sellan om, sis piab püssi võtma ja seitse täie võtma ja püssi sisse paneme, ja sis püssi otsa põhjapoole läbi aja pistma, ja esi ütlime, ku valla lased: "Kust te tulite sinna minge."
Sis kaove täie kohe selle inimese sellast ära ja lääve selle selga, kes neid pands.
Kui mõnel latsel kõtt valuteb, siis sii peab ütleme kedsi kõttu pitsiteb:
Kiirmus, kaarmus,
harakul haigus,
varesel valu,
musta linnul muu tõbi,
mede latse kõtt terves.
Sis saab terves kõtt.
Vanarahva arvamine on, kui kuskilt vana kalme (surnuaidade) pealt puid tood põlete, siis tuleve uisa majja ja pistave kik looma ära.
Kui kuu selili on, siis saavad selle kuu sees palju surma ehk lähevad ilmad soemaks.
Kui lambaid pestaks, siis kui nad veest välja lastas, visatse veel vett järele, siis tooved lammas paar talleksid. Esi üteltse kah: "Paar poigi perra, paar poigi perra!"
Kui talvel ühtepuhku puud härmas on, siis on suvel põud.
Kui küla koer pääle tuleb, siis peab koerale ütleme:
Koer esane, koer emane,
koer libane, koer labane,
mine kodu perenaise perset lakma.
Siis lähved koer kohe ära ja jätved haukmise järgi.
Kui välk mõne puu või maja põleme lööb ja seal tuld võtad piibu pääle, siis lööb välk selle inimese surnus.
Kui siits sõrme sehen om, või kus tähe (see on, kui kuskilt umbsi üles aab.), siis piab kura nimetsisõrmega sinna pääle kolm risti tegeme ja isi ahvaltama nende sõnadega:
Siits, siits, kau ära, kau ära,
võtan toki toomingista,
pika malka pihlakasta.
Kau ära? kau ära, siits-siitsikene.
Siis siits saaved kohe terves. Siits kartved õige pihlakamalka ja toomekeppi.
Täh. Niimoodi arstitse praegu veel siitsi, aga ei või öelda, kas niisugusel arstimisel ka midagi terves tegemise võimu on või ei ole.
Kui kangast telgede pääle aetakse, tõmmatakse "käänikaikad" ruttu lõngapoomi nukkadest välja, visatakse telgede alla ja sõnatakse: "Hüpates ülesse, karates maha!" Siis saab kangas ruttu maha koetud.
Kui taari (kalja) tehakse ja uude pääle kallates, siis muutsutedes kolm korda mokkega ja üteldes:
"Mede taar hapnema,
külanaese kaklema!
Kes joob see joobnuse jääb,
kes maetseb see maha sadab.
Enam on vil'l'ä väeke
ku humala hääke.
Lapse "kakert" antakse kõige päält koerale, siis ei ole koerad selle inimese pääle elus kurjad ega pääletikkujad.
Kui sauna minnakse ehk suud pesetakse, siis süllatakse enne pesema hakkamist kolm korda selle koha pääle, siis ei hakka sügelise, maalise jne. külge.
Tulekahju ja muu õnnetuse ajal öeldakse need sõnad:
Issand heida ette härjanahk,
too ette tuline mõõk,
pane ette palav raud,
viska ette veskekivi,
ma tahan sulle tuhande võrra tagasi tasoda.
Amen!
Vanad rahaaugud
Läänemaal Merjamaa kihelkonnas Vaimõisas vesiveske allpool tammi on üks jõe hauakoht ja kaldad on jõeveega tasa ja peab väga sügav olema, siis sealpool nimetavad neid sügavusi jões haudadeks. Senna hauda on üks tütarlaps hobuse ja vankriga jõepõhja läinud, kui ta sealt kohast üle tahtnud sõita, nenda kui see jõgi pealtnäha väga kitsas on, kui ühe oeja sarnane, kelle kaldad juba kokku olivad kasvanud, kes oma sügavust võerale palju ei ilmutanud.
Aga peale tema uppumist olivad mõned inimesed suve aeal üsna selge päävaga seda tütarlast hobuse ja vankriga jõepõhjas näinud, sest see jõeäärne on ilus aasa heinamaa.
Ja teise suve oli jälle nähtud, siis katsunud teda välja tõmbata, aga see töö ei ole neil mitte korda läinud. Jõe põhjas vesi löönd ennast segaseks ja see lapsuke kadund vaatajate silmast ja peale seda nimetavad seda kohta Neitsihauaks.
Ühe naisele ööldud unes: "Mine neljapääva õhtu senna suure kivi juure, mis teie tua ees on, ja kaeva päävatõusu poolt küllest, siis saad selle rahakatla kätte. Aga ära omale abi tarvitada, seal juures pead üksipäini seda korda saatma."
Homiku tõusnud naine üles ja mõtlenud oma une peale ja olnud väga rõemus selle juhatuse üle ja oodanud igatsusega neljapääva õhtud. Pea jõudnud ka see aeg kätte, millal rahaaugule minna. Naine läinud tähendud koha peale ja alganud tööle, aga see kaevamine pidi nii salaja olema, et keski ei pidand nägema. Naine oli juba nenda palju kaevanud, et juba katla pealmine kord naisele silma paistis. Süda rõemuga täidetud töötas naine edasi, aga õnnetuseks sel silmapilgul astus tema oma mees kaevaja juure ja ütles: "Mis kuradi rahaaugu kaevajaks sina oled hakanud, et sul päävast aega ei ole järele jäänud."
Aga ehmatust, mis sündis nüüd! Üks hirmus mürin ja paukumine sai kivi all kuuldavaks mehe teadmata naljakõne pärast ja rahakatla vaumine ehmatas mõlemid ära, et peale mürinat sõnakest ei saanud rääkida.
Pärast küll kaevanud sealt kohast, aga ei ole enam kedagi nähtavale tulnud. Nenda vaus naise õnn maapõhja.
Ühe mehele oli unes ööldud: "Sinu vasikakoplis suure tomminga all on rahaauk. Mine neljapääva õhtu senna tommingapuu juure, arvata sada sammu puust eemal pead sina neljakäpakile kuni rahaauguni minema. See rahaauk põleb põhjapool külges. Ja pead omale kaasa võtma ühe kolmetahulise nõela ja seda pead senna rahaauku viskama, kui senna oled jõudnud. Aga kui sinul selle tee peal tuleb olgu mis loom tahes vastu, ära neid karda ja ära ka tagasi vaata, olgu missugused need loomad on, ees ehk taga, aga sina mine julgesti edasi. Ehk keski sinuga tahab rääkida või midagi küsida, ära neile midagi vasta enne kui rahakatal sinu kääs on. See katel põleb ja on punane kui tuli, aga hakka julgesti kinni, see ei põleta sind, kui oled aga nõela tulesse viskanud."
Mees ärkab ülesse ja naeratab oma õnne üle, mis temale soovitakse, paar pääva kuni neljapääva õhtuni. Hakkab nimetud rahaauku juure minema pea mõtted täis, et varsti rikas mees olen. Selle mõttega ei tunnud ta ka kõige vähemad hirmu. Puu paistis juba eemalt ühe väikese tulekumaga, aga kedagid vaimu põlnud ta veel näinud. Pea oli ta seda arvanud, kus pidi neljakäpakile hakkama minema, heitis käed maa peal minemesse tarvis ja hakkas minema. Ei olnud paari sammu läinud, kui üks punane koer vägise tahtis tema kintsu kinni hakata, aga tema arvas, et ta koerast üle on. Ja vähe maad edasi minnes kuuleb ta oma järel ühe härja hirmsa röökimisega tulevad nii, et oleks meest purustanud. Peale seda olid kõiksugu loomad, kes hirmsad tükid tegivad, mehe ees ja taga. Pea oli mees rahaaugu juures. Aga kuidas ehmatas tema ära, kui rahaaugu ääres kurjavaimu nägi suure rautharkidega raha ümber liigutavad.
Mees astus julgesti katla juure, kurjad vaimud olid küll vastas ja sülitasid tuld välja ja tahtsivad oma harkidega meest läbi pista, aga mehe käes oli kolmekandeline nõel, kes kõik kurjad vaimud eemale aeas. Siis viskas tema selle nõela põleva katla, aga selle peale sündis üks hirmus paukumine ja pragin, nenda et see mees sellest suurest mürast maha kukkus ja tükk aega uimane maas olnud. Üles ärgates ei olnud enam kurjavaimusid näha. Seal, kus eila rahaaugu tuli oli põlenud, oli suur hulk kuld-ja hõberaha maas. Nenda oli see mees korraga rikkas saanud.
Ükskord olnud üks rikas mees ja tunnud, et temal surm ligi on. Võtnud oma rahakasti ja matnud selle maha ja lugenud ise need sõnad sealjuures: "Rahakastikene, ära enne ülese tõuse, kui sinu peal üheksa venna veri on valatud" ja läinud siis ise minema. Aga minia on seda kõik salaja kõrvalt kuulnud, mis vanamees tegi ja rääkis.
Peale vanamehe surma läinud minia rahakasti ära tooma. Ta näinud küll jo et üsna maapinda vanamees rahakasti oli matnud, aga kõik tema otsimine oli ilmaaegu. Ta kaevas küll paar jalga sügavasse, aga rahakast jähi ikka kaduma.
Aga minia oli kaval, ta teadis ka selle vanamehe tõutuse. Läks kodu ja tõi sealt ühe kana pojad, üheksa kukke ja tappis need seal rahaaugu peal ära. Kui viimane oli tapetud, tõusis rahakast kõlinal minia ette maa peale. Varandus oli naisterahva omanduseks jäänud.
Ükskord mees künnud oma põllumaad, paar härgi olnud härgi olnud adra ees ja künnud üsna kiireste edasi. Äkiste jäänud härjad seisma, tema sundinud härgi edasi, aga põle mitte paigast saanud. Küll mees tõstnud adra tagasi ja igale poole, aga paremat ühtigi, nenda kui oleks tema kivi taha tinutud olnud.
Mehe hing saanud täis ja annud härgadele pihta piitsaga ja hüüdnud vana teopoisi moodi: "Tuline kurat sul nüid siin adra taga on!"
Selle sõna peale tõmbanud härjad kõvaste ja adra tulnud lahti. Paar sammu eemale kündes ehmatanud ära nenda kui vauks maa tema jalgede alt. Suur mürin ja kolin ja kõlin sai mehele kuuldavaks. Kui mees jälle kündma hakkas, nägi oma imeks, et adra otsa rahakatla sang oli jäänud. Tema kurja sõna peale oli katal maapõhja tagasi vaunud ja põllumees oma õnnest ilma.