Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 55293 < Märjamaa khk., Haimre v., Lokuta k., Jaagu t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiieauk
Asukoht Lokuta küla Jaagu talu põllus vastu Järrküla piiri.
Enne olnud sääl lohus väikene kivivare, millele pudelites mitmesuguseid andeid toodi. Põllus on praegugi veel näha pudeli- ja klaasitükke. Enne kasvand sääl pajud. Nüüd küntav põld.
Jungi teate järele kasvand sääl enne suur hiiepuu, millest küll rahvas praegu midagi ei tea.
Hiieaugus arstiti mitmesuguseid nahahaigusi nagu maa-aluseid ja sügelisi.
E 55294 < Märjamaa khk., Vanamõisa k., Rääsma t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Iieauk asukoht Velise valla Vanamõisa küla Rääsma talu põllus, talust edela poole põllus, suurele maanteele minevast teest loode pool.
Madal koht. Enne käidi sääl mitmesuguseid maaaluseid, sügelisi ja muid kärnu arstimas, milleks sinna ka andeid toodud.
Loode pool Iieaugust on mägi, mille pind ja põhi ümbruses olla ainuke soodne koht tammemetsale. Arvatakse, et sääl enne hiietammik olla kasvand. Kindlaid traditsioone sellest ei ole.
E 55296 < Märjamaa khk., Haimre v., Mõisamaa k., Alt Räema t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Iiemägi
Asukoht Mõisamaa mõisast umbes 170 kraadi sihis Paaduotsa küla poole vastu küla põlde Raema talu karjamaal väikese lepikuga kaet.
Iiemägi on tasane maa, lääne pool mäge on madal maa, milles ka saviauke.
Savi võtmisel olla mõnele võlve vastu tulnud, mille all olnud enne piinakeldrid.
Enne olnud sääl ka mingisugune rahaauk.
E 55301 < Anna khk., Vanamõisa k. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikivi
Kivi asub köster Vahteri põllul hooneist ida pool ja üsna nende ligidal.
Kivi on umbes neli meetrit kõrge, üheksa meetrit pikk ja viis meetrit lai. Jungi teatel on pääl kaks lohku ja ühe külje sisse raiut kolm trepiastet. Praegu on kivi pääl paiguti üsna paks mullakiht ja idapoolsel otsal isegi sirelipõõsas. "Trepiastmed" on väiksed konarused ühe kivi nurga küljes, mis trepiastmeid meele tuletab.
Rahvajutu järele olla kivi all palju varandusi peidus. Ka olla sääl sinist tuld nähtud.
E 55303 < Anna khk., Pujatu k. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvriallikad
Allikad asuvad praegu Pujatu veski krundi sees, varem aga Möldre talu karjamaal. Asukoht on üsna veski ligidal, samuti jõe kaldast mitte kaugel, veskist natuke Möldri talu poole.
Ümbrus on tasane ja madal maapind soine. Allikaid on kaks. Ühest läheb soost läbikaevet kraav üle. Sellele on ümber rakked ehitet. Teine asub säälsamas ligidal, on kinni vajund, võibolla muutub varsi kohtki tundmatuks.
Endine mölder olla allikaist palju rahu leidnud.
E 55304 < Anna khk., Purdi mõis - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuningtamm
Asub Kõel Purdi mõisa ligidal Väikse Väljamäe juures.
E 55305 < Anna - ? (1924) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pühajärv
Pühajärv on väike järveke rabade ja metsade keskel, Võõbust (Mustla ligidal) paar kilomeetrit ida pool. Järve olla ohvreid viid.
E 55308 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Matusekoht (?) nn Võllastemägi, asukoht Kurna mõisa männikus, mis algab Kurna mõisast umbes 1 kilomeeter lõuna poole. Nimetet mäe ümbruses on erilised madalad kohad, kuhu koguneb kevadel ning sügisel vett, neid nimetatakse Surnute loigud.
Samas männiku ääres Nõmme talu põllul on umbes paarkümmend vana jämedat mända, mille kohta liigub rahvajutt, et nad rootsi soldatid olla.
E 55311 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikoht nn Taaralaski magi, asukoht Rae vallas, Pajuba külas Uuetoa maa pääl, keset kiikuvat sooheinamaad. See on 150 meetrise läbimõõduga ning 3 m. 68 cm. kõrge ümargune mägi, mille keskel on 8 m. läbimõõduga ning 40 cm. sügav lohk, kus arvatavasti ohverdamise koht asunud. Mäel kasvab hõre lepa- ning pähklapuu võsa, kuna ümbruses tüma soo on.
Rahvajutu järele asuda keset mäge lohus rahaauk, mille kättesaamise kohta liigub rahvasuus järgmine jutt: keegi kohalik talumees kuulnud unes: ta mingu pühapäeval kiriku ajal kell 12 Taaralaski mäele ning kaevaku keset mäge lohust, siis leiab ta võlvitud raudukse, mis varanduste juure viib, sääljuures ei tohi ta sellest enne kellegile rääkida. Nähtavasti on keegi selle pääle sääl kaevamas käinud, sest keset mäge lohus on hiljuti kaevat mõne jala sügavune auk.
E 55312 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiieallikas, asukoht Lae vallas Loovälja talu heinamaal, Loovälja talust umbes 3/4 kilomeetrit S-W poole, Vapra talust umbes 1/4 kilomeetrit N.poole. Allikas asub mõnikümmend meetert põllust, heinamaa servas, mille ta oma veevooluga on pehmeks sooks muutnud. Ümber allika on 5 m. ulatuses suuremaid ja vähemaid graniitkive, mis sinna kokku kant näivad olevat, sest mujal heinamaal ümbruskonnas kive ei leidu. Allika põhjast on leit mõni aasta tagasi puhastamisel inimese hambaid, mis Tallinna muuseumi on toimetet. Tõenäolisem näib, et siin kunagi umb. 30 kaugusel asuval kõrgemal künkal, kus nüüd heinaküün asub, inimese asukoht on olnud ning allikas kaevu osa on täitnud. Rahvajutu järele olla sääl aga ka arstimise mõttes silmi pesemas käidud.
E 55314 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiekoht. Asukoht lehmja mõisast 1/4 kilom. N-O poole. Jüri kiriku ja Lehmja mõisa vahelise tee äärel, tuntud Lehmja tammiku nime all. See on umbes 3/4 ruutkilomeetri suurune väikestekühmuline maaala, kus paas ju mõne tolli sügavusel ilmsiks tuleb, kaetud vanade madalate jändrikute tammedega, pärnadega ning pähklapuudega. Tammiku S-O poolses nurgas, ühel veidi kõrgemal kühmul võib märgata just kui oleks kuus põlist pärna ringina ümber kühmu, mis umbes 7 meetrit läbi mõõta, keskelt tühi ning mille tsentrumis umbes ? meetri sügavune lihk on. Arvatavasti on see koht ohvrikohaks olnud. Samas tammikus tee kaldal kasvavad kolm vana kidurat tamme, mille kohta rahvajutt, et need kaks vasakut kätt pruutpaar ning üks paremat kätt teed katoliku papp olla, kes äripäeval kirikusse laulatusele sõitnud, Lehmja tammiku vahel aga selle trahviks tammedeks muutunud.
Jungi Mss. 111
E 55316 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiekoht (?) nn Taarimägi, ka Taaratamme mägi.
Asukoht Jüri kirikumõisa heinamaal, Lehmja mõisa piiril, Kautjala küla läheduses, umbes 2 vakamaa suurune pikaldaselt tõusev kink, millel kasvavad üksikud puud ning tammevõsu. Ümbruskond 5-6 dessatiini suurune aruheinamaa, mis kaet sarapuu-, kase-, haava- ning tammevõsaga.
Rahvajutu järele tarvitanud vanad eestlased seda kinku hiiekohaks.
E 55318 < Rakvere khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõrma küla Toomarahva talu Viherkõrve metsa põllul on põldkraavi kohal maakivi 3,2 x l,8 m. suur ja umb. 1/2 m. kõrge. Kivi on graniidist ja kannab nimetust Kalevipoja kivi. Selle ülapinnal, mis on kumer, sea selja moodi, on loomulik, 70 cm pikk, 6-7 cm lai soon nagu üheteraga mõõk, kus kaitseraud on väljaraiumata.
E 55319 < Rakvere khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiekoht, nn Hiiemägi, asukoht Vaekülas Hiiemäe talu maa pääl, mis asub mõnikümmend meetert raudteest N pool, Vaeküla jaamast umb. 1 km Rakvere pool, sääl kus Narva maantee üle raudtee läheb. See on mõnikümmend meetert läbimõõta mägi, millel praegu asub tuuleveski. Varemal ajal kasvand siin mäel vanad tammed. Rahvajutu järele olla siin vanade eestlaste ohvrikohad olnd ning selle tõttu olla siinne ümbrus ka kaitstud sõdade ning muude õnnetuste eest.
E 55321/1a < Rakvere khk., Raudlepa k., Matsimadi t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pikergune kivi, nn Toolse rannamehe tütar, ka veel Pikk kivi nimetab. Asukoht Kaarli vallas Raudlepa külas Matsimadi talu põllus, Vana-Kaarli mõisa poole mineva tee ääres. Talust, mis asub teekäänakul umb. 1/4 kilom W. pool. See on paari meetri kõrgune inimese kujuline graniitkivi, ta ligiduses on teine suurem, mida rahvas nimetab Varanduse kirstuks. Korra olla keegi talumees selle kivi oma õue viind, siis sunnitud aga sama kohta tagasi viima ning viindki kivi tagasi. Ta kohta liigub rahvasuus järgmine muinasjutt.
Korra elanud üks väga rikas rannamees, kel olnd tütar, kes ühtki kosilast vastu pole võtnd, pidand kõiki vaeseks. Viimaks sõitnud keegi must mees kosja seitsme musta täkuga, võetudki kosjad vastu. Kosilane olnd aga vanakuri ise.
Peiukoju sõidul muutund pruut Toolse mäel kiviks ning samuti ka varandusekirst, kuna ta hinge kurat põrgu viind.
Ühe andmete järele olla ta varandusekirst praegu Katkutaguse talu metsas - kivi asukohast umb. 1 km N pool. Teiste andmete järele aga pika kivi läheduses ning kirstust paista välja punane lint. Tee Raudlepa külast Rakvere poole kututakse tänini selle järele Pikakivi teeks.
E 55322 < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere karjamõis - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Linnamägi
Rahvajutu järgi asunud mäel rikas linn, mis aga maapõhja vajunud. Lohud olla tänavate asemed. Linna olemasolu tõendada see, et keegi vanaeit mäelt kord ühe telliskivi leidnud. Kusagil peituda rauduks, mille taga suur varandus. Et seda varandust otsitud tõendavad mitu kuni 1,5 m. sügavad augud. Mõne jutu järele pidada ka mäel viirastusi nähtama. Erilist nime rahval mäe jaoks ei ole, hüütakse lihtsalt linnamäeks. Mingisugustest leidudest rääkida ei teata.
E 55323 < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Saara k. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ahervars
Küla lähedal soos ühel mäeseljandikul tunduda aelgesti müüride asemed. Rahvas arvab siin varandusi maa-aluses keldris peidetud olevat.
E 55325/5a < Viru-Jaagupi khk., Põlula v., Lavi k., Pealmise t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikivi
Kivi asub raiesmikus, künkal, võrdlemisi lähedal talu elamust. Kivil tassisarnaseid ohvriauke peal ei leidu. Ta alaneb idast lääne poole. Kivi näib kohale toodud olevat, teda ümbritsevad neljas nurgas vähemad, istepingi-taolised kivid, suurest kivist umb. 2 m. eemal. Kivi ise on 2 m. pikk, 1,4 m. lai ja 1,3 m. kõrge. Ta asub mööda voolavast allikast umb. 38,5-39 m. eemal põhja pool. Allikas voolab läänest itta ning on kuulus kaugel oma haruldase hea ja selge veega. Rahval olnud usk selle allika vee tervendavasse mõjusse. Tihti pestud silmi allikas, see andnud koguni nägemise tagasi. Seepärast nimetakse teda Silmaallikaks. Veel möödunud 1923. a. suvel tulnud keegi poolpime vana naine allika juurde silmade pesemiseks. Naine võrdlemisi kaugelt pärit. Peale silmade pesemist ohverdatud mainitud kivil (v. kivi plaan). Sellest kivist vähe maad SE poole, allikast umb. 16 m. on täiesti ümmargune raudkivi, dm. 1,4. Võimalik, et kivist soovitud kord veskikivi valmistada, sest minevikus seisnud siin läheduses ojal veski.
/joonis/
E 55326 < Helme khk., Aitsaare mõis - ? < Timpmann, proua (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikoht
Madi talu omaniku pr. Timpmanni teatel olnud Atsaare mõisa põllus ohvrimänd, mille mõisa rentnik Glaeser umbes 60 aasta eest laskis maha raiuda.
E 55327 < Helme khk., Koorküla v., Mäe-Pikre t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiekoht
Asukoht. Koorküla vallas Mäe-Keisri talu maal, Laksi talu piiril talude vahel.
Kirjeldus. Koorküla õpetaja hr. Ruuti teatel olnud mainitud kohas kõrgel savisel künkal hiis, mis juba mõni aeg tagasi ära hävitati.
E 55328 < Helme khk., Koorküla v., Mäe-Pikre t. - ? < Ruut, Koorküla õpetaja (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikoht
Asukoht. Koorküla vallas Mäe-Pikre talu maal, Pikre järve lõunapoolsest otsast umbes 350 meetrit.
Kirjeldus. Kõrgel künkal mänd kasvamas, ennem olnud ka kive ja kasvanud hiis. Toodud Pikrile ohvreid. Koorküla õpetaja hr. Ruuti teated.
E 55331 < Helme khk., Riidaja mõis - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põrgu laan ja org
Riidaja vallas vastu Vooru valda nimetakse üht suurt metsa Põrgulaaneks. Vanal ajal olla sääl metsas vanatonte palju elanud ja säält ka muisse kohtdesse öösisel ajal käinud. Vooru vallas, arvata kolm versta Põrgulaanest, on üks org, mida Põrguoruks hüütakse etc.
K. Meili käes olla ka üks tema enda leitud kivikirves.
Vooru vald kuulub Tarvastu kihelkonda. Põrgulaan on suur mets Riidaja mõisast kirde ja põhja pool. Ei kuulnud inimestelt midagi sarnast, mis kohta kuidagi eelajalooga seoks.
E 55332 < Helme khk., Helme v., Jõgeri t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjakivi
Asukoht. Helme vallas Jõgeri talumaal Helme surnuaiast umbes 150 meetrit põhja poole. Keisri jõe oru kõrgel kalda äärel.
Kirjeldus. Kivi asub talu karjamaal, mis on kohati võsaga kaetud sööt. Kivi päälmine külg on maapinnaga ühekõrgusel, päält tasane, ainult kaks suuremat lõhku või auku sees. Päälmise külje laius on 83 cm, põhja-lõuna sihis ja 82 cm lane-ida sihis. Augud on pikergused ja asuvad kõrvuti, kujutavad nagu istme ase, istudes näoga põhja poole. Läänepoolne auk on 47 cm pikk põhja-lõuna sihis, 31 cm lai lääne-idasihis ja 8 cm sügav. Idapoolne auk pole mitte paralleelselt lääne poolsega, vaid umbes kirde-edela sihis pikergune, 52 cm pikk ja 31 cm lai. On raske otsustada, kas augud on inimeste tehtud või looduse sünnitatud.
E 55342 < Helme khk., Patküla v., Miku t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikoht
Asukoht. Patküla vallas Miku talu põld Solli talu piiril.
Kirjeldus. Taraski talu perenaise pr. Luise Tellingi teatel olnud neljanurkne maatükk, kraav ringi, vain; metsa ja võsa kasvand ümber, kasvanud ka üks suur puu. Selle vainul olnud kivi, mille pastor Behse ja Löve härra Robert Andrep (+ 1877 a.) maa sisse lasknud. Pragu on koht põld.
Märkus. J.Jung, Muinasaja teadus, 11 lk.
"Ohvrihiis olnud Patküla vallas Miku ja Solli talu vahel, mida õpetaja Behse ja kihelkonna kohtunik von Andrep ära olla lasknud hävitada."
E 55343 < Helme khk., Taagepera v., Kolgi t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikivi
Asukoht. Taagepera vallas Kolgi talu põllus mõisast kiriku juurde viivast maanteest 45 sülda ida poole.
Kirjeldus. Asub Ahne ehk Õnne jõe poole kallakus põllus. Läänepoolne äär ulatab 40 cm maast välja, kuna idapoolne äär maapinnaga tasa on, nõnda et põldu harides adra ja äkkege üle käies sellele äärele mulda on kandunud. Päält tasane ilma aukudeta, peaaegu ruudu kujuline, mille külg 120 cm pikk. Kivi ümbrusest olla leitud vanu rahasid, mis kaduma läinud. Keegi Türin'i nimeline isik, kes olnud vanal ajal tuntud kui nõid ja "arst" teadnud rääkida, et see kivi olla ohvrikivi.
E 55347 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Punamäel olnud Vene ja Rootsi sõjaväed 7 aastat vastamisi (teised olnud mingi teise naabruses asuva mäe pääl). Rootslased taganend siit ida poole raba ja soo mööda puupakkudest tehtud teed, nimelt Kärsa veski alla. End. Antu mõisa omanik Harpe kuulmist mööda olla rootslased Punamäge sõjas poolakate vastu kantsiks tarvitand. Viimaks olla rootslased poolakate eest nn "poola sõjateed" pidi Kärsa poole põgenend. Nimetatud pakkudest tee on praegugi veidi tunda, seda mööda käib jalateerada. Metsaülem (praegu metsnik) Messak on selt teelt kord paari kannuseid leidnud. Kolmas jutt kõneleb, et venelased ja rootslased sõjas vastamisi seisnud, ühed Punamäel, teised Liigvalla mäel ja lasknud üksteist üle Nõmme küla suurtükkidega. Neljandad kõnelevad, et sääl daanlased ja sakslased vastamisi sõdinud.
E 55348 (1) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endine Antsu mõisa maa
Punamäe maalinn
Arvatakse, et Punamäes rahaauk peituda, tulla ainult õigest kohast kaevata. Mitmele olla rahaauku unes näidatud ja kästud kaevama minna. Isegi üksikasjalised õpetused leiukohta olla unes antud. Mitmed on siin kaevand, enamasti ikka öösi. Teised tõendavad, et raha ju välja võetud. Nimelt tulnud kord rootslased kaartidega ja võtnud mõõtmise järgi raha välja. Teised ei tea, et kaevajad just rootslased on olnud, tulnud vaid kord mees kaartide ja paberitega ja kaevand rahakasti välja.
E 55349/9a < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoja mälestused
Kalevipoja künnivagusid nimetatakse kahes kohas Porkuni ümbruses. Uks algab Rakvere lähedalt, ulatab kuni Tõnuvere külani (nn Jupri mäed) pikk kitsas mäeseljandik. Teine algada Lassila mõisa metsas (Kadrina kihelkonnas). Metsas olla vaod selgemini tunda kui põllul. Pääle kündmist heitis Kalevipoeg magama ja hundid tikkusid hobusele kallale. Põgenedes jättis hobune suured jäljed järgi. Need olla paari viisi iga 2 versta taga kaks auku kõrvuti. Ka Antu metsas leiduvad metsajärved (kokku umb 7) olla Kalevipoja hobuse jalajäljed.
Assamalla luhas saanud hundid hobuse kätte ja murdnud maha. Riismed sünnitanud üksikud künkad.
Nahk - Assamalla luht olla just hobuse kujuline. See paista eriti hästi silma kevadeti suurvee ajal kui luht vett täis. Suvel olla sääl punakas rohi kui verine nahk.
Salu mäel (Joosep Lasseli talu) olla sadula koht.
Maksa mäel (Otsa talu, om. Lindemann) - maks.
Tühaaugu mäel tühemused.
Oti mäel (Sanderi talu, om Lõuke) ohjad.
Risu mäel (Treiali talu) rihmad.
Abaja mäel (Vanderi talu) hambad.
Jõesuu mäel (Kooli ja Matsi kohad) jõhvid.
Kabeli mäel (Jaanitoa talu) kabjad.
Varesemäel (Jaanitoa talu) valjad.
E 55350 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Assamalla luhas puhkavat 10000 kooljakeha. Teised mälestused seisavad ühenduses Kalevipoja hobuse murdmisega huntide poolt.
E 55352 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Imelik allik
Kuraugu metsavahi talu juures jookseb mäe seest allik välja. Selle kohta käib kaks muinasjuttu:
1) Allik seisvat maa alt Porkuni järvega ühenduses. Porkuni mõisa juures lastud kord luik järve, mil kuldkee kaelas. See luik tulnud Kuraugu allikas välja.
2) Ühel kevadel sõitnud Kuie mees allikast mööda Risu külasse. Näeb, haug tuleb mää seest allikast välja, sellel järgneb teine, kolmas jne. Mees hakkab peoga kala püüdma. Saanud koorma kalu.
E 55354 (2) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Porkuni mõisa metsas on nn Kalevipoja hobuse järjed. Dr. Friedenthali arvates söepõletamise augud.
E 55357 (3) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kiviristid
Kaks kiviristi olnud Risu külas Kustu talu põllul suure männa all. Need olla sõja ajal pandud. Sääl olla pimedas tuld nähtud, mille tõttu arvatakse, et sääl raha peidus on. Nüüd on ristid ja mänd kadunud. Üks rist vedeleb katki löödult tee ääres. Ta on paest välja raiutud umbes 1 meeter pikk, 10 cm. Pasks. Rahva jutu järgi olla ristil ussi kujutus. Siin vaid on mitu kontsentrilist ringi keskel, harudel ristid.
E 55366 (1) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Porkuni mõisa lähedal olla Kabelimägi (?). Keegi Simuna mees olla sääl kaevand ja kulda saand, muuseas ka ühe suure kuldbrosche. Herra lasknud augu kinni ajada.
E 55366 (2) < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Antu mõisas pidatud tiigi ääre kaevu kaevata. Säält tulnud kullapanku välja. Töölised viind neid herrale näha. See võtnud käest ära ja lasknud augu kinni ajada.
E 55367 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kadila külas kooliõpetaja talu maa pääl on vana kaev, mille kohta rahvas räägib, et sinna varandus olla maetud. Teine kaev on sääl lähedal Väljaotsa talu maa pääl. Sinna olla sõja eest peidetud rootsi suurtükke ja kuldpäradega mõõku.
E 55368 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Punamäe lähedal asuvas Kaanjärves asuda raha tõld. Rahvajutt räägib järgmist. Antu herra olevat kuulnud juttu järve põhjas asuvast tõllast ja tahtnud tõlda kätte saada. Ajand oma teenijad ja moonamehed tööle. Pääle töö luband tublid talgud teha. Mõne aja järgi paistnudki tõld. Kui ju rahatõld pae kaldal, rõõmustab herra, et ju raha käes ja ütleb: "Soe pudru hääl küll (pole talgusid vajagi)." Vaevalt saand seda öölda, kui tõld järve tagasi kukkund, kust teda enam kätte pole leitud.
E 55369 < Väike-Maarja khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahaaugud
Arina külas (?) Ilumäe talu lähedal riigimetsas Tamsalu-Väike-Maarja maantee ääres olla suur kivi umb. 2 m. läbimõõduga. Sääl all on rahvajutu järgi rahaauk. Teise jutu järgi olla sinna rootsi kindral maetud.
E 55372 < Väike-Maarja khk., Kärsa mõis - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvriallik
Ühes allikas kaugel heinamaal olla leitud hulk klaaspärlid ühes merevaigust ja ahatist kuulikestega. Praegu ei teata ei nimetatud leiust ega allikast midagi.
E 55374 < Simuna khk., Salla k., Tona t. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvrikivi
Asukoht Emumäel (Salla mäeks nimet.) põllu pääl. Täpne asukoht teadmata.
Kirjeldus. Sääl olnud ennemalt suur kivi väikeste augukestega Vanapagana kannajälgedeks nimetatud, pääl. Lõhkudes saadud sest kivist 40 koormat lõhutud kiva.
Rahvajutt kõneleb, et Tora koha pääl Toora jumal olnud. Nimi Tora tulevat Toora nimest. Siin olevat Toora jumalat kummardatud (kivist jutt ei kõnele).
E 55377/8 < - Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Simuna khk., Rakke mägi, enne Liigvalla mõisa maa, nüüd riigistatud mets.Linnamägi
Rahvajutu järgi olnud siin Viru- ja Järvamaa piiril linn. Kord võtnud vaenlane Rakke linna ära. Linnarahvas põgenend ühes varakastiga Umbjärve ääre (vist küll Kaanjärv Nõmme lähedal Väike Maarja kihelkond). Sääl saanud vaenlane linnalased kätte. Linnalased lasknud varakasti järve põhja. See rahakast olnud ennemalt selgete ilmadega järve põhjas näha. Varandust valvata must kukk. Praegu ei teatavat enam kohta, sest Jäola (küla Väike-Maarja kihelkond) kraav olla järve pori kandnud.
Vähe linnamäest eemal olla vähem mägi, mis kumiseda. Mäe all olla keldrid (muidugi varaga). Sääl olla kaevatud, kuid töö pooleli jäetud, sest mingisugune hääl käskind seda teha.
Ühel ööl läinud keegi mees mäele hobust köietama. Mäel olnud valge. Äkki näeb mees, et mäel linn hulga rahvaga. Mees ostnud poest pastlad ja villakraasid. Kaupmees soovitanud kolm asja osta, mees pole nõus olnud, tulnud poest välja. Siis tulnud meele, et pastlanõela vaja. Läinud tagasi, kuid uss olnud ukse pääl. Keegi öölnud: "Oleks sa kolm asja ostnud, oleks linn vabaks saanud vande alt ja maa pääle jäänd. Nüüd pidavat linn jälle sajaks aastaks maa alla vajuma, et siis jälle üheks tunniks üles tõusta.
E 55379 < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kivist sammas
Avnduse (Katku) küla väljal on kivist sammas püsti. Rahva jutu järgi olla see katkuaja mälestuseks püstitatud. Sinna kohta jäend nimelt katk seisma.
E 55381 (1) < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hiiepuu
Salla ja Kadiküla vahel Raussi talu maa pääl olnud salu ääres vana pärn, kuhu ohvreid viidud. Nüüd pärna enam ei ole.
E 55382 (1-4) < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mäed, mis suitsevad, tuleleek mäel.
1) Tammiku külas (Ilvese lähedal) on küngas, mis alati aurab ja suitseb. Puudki kuivavat selle tagajärjel ära.
2) Salla mõisa kohal Emumäel olla ümargusel mäekünkal hommikuti vahel suits ja aur. Sääl olla mõisa vara peidus.
3) Emumäel Salla küla kohal olla õhtuti tuleleeki tõusma nähtud. Leek umbes 1/2 m pikk, umb. 15 cm lai.
4) Endise Emmumäe mõisa maa pääl nn Kalmukünkal tõusvat sageli lai leek äkki üles ja kaduvat kohe jälle ära. Seda on mitmel korral mitme inimese poolt nähtud.
E 55385 < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tammiku mõisa kohal Emmumäel nn Suure lipu mäel olla rahaauk. Säält ollagi kord rahakatel välja kaevatud. Katla sangast olla palk läbi olnud. Kaevajad sattunud tülli, palk katla sangas katkend ja katel läinud sügavasse maa põhja.
Emumäe mõisa maa pääl Lassinurme küla lähedal nn Kalmukünkal olla rahaauk.
E 55386 (1) < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endise Salla mõisa maa pääl nimet. osa Emumäest Hoostekopli mägi. Sinna olla Rootsi vägede poolt seitse miljoni kulda ja viinaaamid maha maetud. Sääl olla kaevatud, kuid kaevamine ära keelatud.
E 55386 (2) < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endise Salla mõisa maa pääl (praegu koolimajale väljamõõdetud) suure kivi all olla raha. Kivi olla Mäereie tee ääres (mis Mäiste külaase viib). Keegi mees kaevand sääl rahaauku. Korraga tulnud maa seest vapsikas välja ja lennanud kolm korda ümber mehe pahema jala. Mees jätnud töö pooleli.
E 55390 < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Salla vallas endise Emmumäe mõisa, nüüd kolme asuniku maa pääl nimetakse üks metsaga kaetud madal mäeküngas kalmukünkaks. Vanemad inimesed kõnelevad, et künka servast põldu kündes palju konta olla leitud. Praegu pole kohal midagi näha. Eelajaloolist kalme siin silma ei paista. Küngas on igapidi umbes 1/4 versta lai. Rahvas usub, et sääl rahaauk on, sest mitmed inimesed on sääl kohal õhtuti tuleleeki näinud, tõuseb äkki künka kohalt lai leek üles ja kaob kohe jälle ära. Leeki olla näind nii noored kui vanad inimesed isegi mitu inimest korraga on näind.
E 55392 < Simuna khk. - K. A. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Venevere küla Hansura talu maa pääl elutoa juures on punase tuiskliiva küngas. Rahvas arvab seda kabeli künkaks. Mõni tubli aasta tagasi ehitanud talu peremees siia keldri. Kaevates tulnud välja inimeseluid. Siis olla kruusavõtmine mõisa poolt ära keelatud. Asju ei ole leitud. Eesajalooliseks kalmeks ei või seda küngast pidada.
Ühe rahvajutu järgi olla siia vanasti sõdade ajal ülemaid kuldmõõgamehi maetud. Teise jutu järgi maetud siia enne suuri sõdasid katku ajal surnuid. Surnuid ei ole jõutud enam kaugele kiriku juurde vedada (Simuna kirik on säält õige kaugel). Üle 60 aasta tagasi viinud Rahkla mehed siit tee sillutuseks kruusa.
(Jung 111 lk. 146)
E 55433/4 (1) < Tallinn l. - Alide Santluk (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Eesti muinasjutud
Lapsed mängisid kord jõe ääres. Järsku ilmus kusagilt jõe äärde suur hall täkk ja kutsus lapsed oma selga sõitma. Lapsed ronisid hääl meelel ruttu täku selga, kuid üks neist jäi maha, sest enam ei mahtunud.
Siis hüüdis see laps: "Kuhu mina istun, kas halli täku turjale või näki nägaratele?" Näki nime kuuldes kadus täkk ja jättis lapsed rohule maha.
E 55456a < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Väike-Peebo t. - Helmi Eller < Anna Kivi (1924). O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L. , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tohuju susi!
Söö soost sammelida,
mädajärvest mättaida,
noori tamme võsusida,
ärä otsi minu hobest,
ärä vahi minu varsa,
ärä levvä minu lehma,
ära putu minu pulli,
ära taha minu tallekest,
ärä sihi minu siga,
ärä kisu minu kitse!
Oh Jeesus Krist! Too siis vasine kepp,
suska soe silma pääst vällä!
E 55457 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Väike-Peebo t. - Helmi Eller < Anna Kivi (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad
Mida karva looja loonu?
Tuhakarva, tukikarva,
musta karva, pruuni karva,
hiirekarva, heinakarva,
rohukarva, roosikarva,
(soo)suukarva, kalevikarva,
hele heina ladulane,
ms sa mind salaja salvad,
nägemata näpistad?
Söö savi salaja,
näri põõsan puid,
söö suu(soo) sammelida,
näri maa mättaida.
E 55457/8 (2) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller < Liina Narits (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussi sõnad.
Kiperda, kivialune,
poperda, porialune,
saperda, savialune,
vingerda, veealune,
maakarva kivialune.
Ära mind salaja salugu,
nägemata näpistagu.
Alanegu paistes sul. Aamen (Meie Isa palve.)
E 55458 (3) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võitegemine vanal ajal
Mittadi, mattadi, matsakusse,
pittadi, pattadi, patsakusse.
Taevast tulgu, kirnu mingu,
võiks ka kokku veeregu!
E 55458 (4) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lehma lüpsja
Sõõru, sõõru, lehmakene!
Poiss viib minu,
hunt viib sinu,
jäädvad pole me kumbegi.
E 55459 (6) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Sõnatese vastu
Issand, taiva kuningas,
hoia kurja meele eest,
hoia kurja mõtte eest,
Hoia kurja sõna eest,
sinitside silmade eest,
ja muretsede mutikate eest,
Sina taiva taadike. (Meie isa.)
E 55460 (7) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Valuvõtmise sõnad väikese haava peale
Naanissaare kuningas, võta oma valu ja pane veri kinni kohe. (Meie Isa jne.)
E 55460 (8) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Maalise vastu
Taga ära, sa kuri vaim, anna maad püha vaimule. Mina vannuta ära so, kuri ning roojane vaim, et sa pead tegenema Jeesuse Kristuse nimel. Aamen. Pai maake, anna see vaese Mari ehk Liisu tervis tagasi. (Meie Isa).
E 55460 (9) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tooma t. - Helmi Eller < Miina Uibo (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise haiguse sõnad
Häda, kost sa sisse oled tullu, sealt pead sa välja minema. (9 korda lugeda ja siis Meie Isa).
E 55460/1 (10) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestanud Katre Kikas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maalise õpetus
Kolmainu nimel,
Jumala, see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel (3 korda).
Maa isa, maa ema,
maa isanda, maa emanda,
maa neitsikese,
maa kuldse kuninga,
maa viie vellekese,
maa säitsme sõsarakese,
võtke (Jüri ehk Jaani) haigus ära.
(Meie Isa.)
E 55461 (11) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elaja vaevajale
Ühe hinguga Meie Isa lugeda kolm korda järgimööda kolme kohta: 1) sarvede kohta, 2) piha kohta ja 3) ristluude kohta.
E 55461 (12) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosi aitaja
ROSABELLA
ALLE BASSOR
Need tähed peale lugeda ja siis
Jeesuse Kristuse nimel,
alane paistes!
Meie Isa.
E 55461 (13) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maalise vastu(s).
Maa esake, maa emake,
kallis Maarjamaake,
anna selle inimesele,
siis inimene annab sulle,
valgust üts pund
ja kaits punda kulda.
Valu mine ära,
tervis tule tagasi,
siis inimene annab sulle tuhat tänu.
E 55462 (14) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elaja isu sõnad
Söö kui karu,
tõmba kui lõvi,
ammu kui hunt,
songi kui singa,
mütta kui mutt.
Jumala, see Essa, Poja ja Püha vaimu nimel. Aamen.
E 55462 (15) < Puhja khk., kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katte ja kaitsmise kiri
Jumala, see Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. C J T K H. B. O. K. Need armusõnad, kui Jeesus Kristus Õlimäel rahul seisis, nõnda peavad seisma kõik sõnad rahul. Ja Issanda kaitsva engli käsu peale püha Mihaeli, Jumala ja see Isa ja Püha Vaimu nimel, Issand, ole meiega.
E 55462/3 (16) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Kahetus
Oh suur Jumal, kuule heldest, mis su laps, ma palun sind (?). Jeesus õpeta mind selgest, mis on hea ning aita veel. Püha vaimuga mind võia, häda, kahju, kahju keela veel. Kuule nüüd mu palve sõna, mis ma palun, seda anna.
Mina palun Issanda, Jehova nimel: sina roojane vaim, kust uksest, aknast sind on välja saadetud, sealt uksest, aknast mine sisse tagasi. Sõku meie jalge alla, kange Jeesus, kuradit. Tule sina, püha vaim, selle vereva ehk musta lehma manu ja anna talle Jumala loomulikku tervist. Jumala, see Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.
E 55463/4 (17) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõiduse vastu(s).
Nõidus kadugu, kui vanakuu taevast, Jumala, see Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Näit, Näit, lehmake, kelle süü on, kas meeste süü või naiste süü. Tigedus Tiiole, kaheta oma musta mulku. Ja kui lõvi ole tubli, kui karu. See Issand hoidku sind, see Issand lasku oma palet paista sinu peale ning andku sulle oma rahu. Aamen. (Meie Isa).
E 55464 (18) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varaste vastu(s)
Pane l kiri ukse alla, 2 ukse peale: Abram, Iigorit, Issak, Pedinet, Jakob, Dematuse.
E 55464 (19) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
A(rmastuse)sõnad
F h I j 34 ehk
J b o h R m h z.
Alasti neljapäeva õhtul, kui päike läbi akna sisse paistab, keeruta peripäeva kolm korda ümber keha ja ise loe Meie Isa, siis kolm korda ümber pea, ise ütle: Mari armasta Mihklit nagu naine meest armastab ehk nagu Kristus kogudust. Aamen.
E 55464 (20) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Püssi sõnad
Ariel Uriel Ariisene + acean +
E 55465 (21) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valu võtmise sõnad
Valu uibule, valu oksale,
valu lepale, valu lehele,
valu puule, valu pakule,
valu kivile, valu kannule,
valu maale, valu mullale.
Jumala, see Isa, Poja ja Püha vaimu nimel. Aamen.
E 55465 (22) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller < Liina Narits (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vaenlasele tasumine
Pühapäeva hommikul enne päikesetõusu raiu üks sarapuuhagu ühe hoobiga ja nimeta oma vihamehe nimi ja kirjuta sinna haole peale: Adonai + Sancte Andrea + Edomarie + Emeret. Pärast riputa palit üles, tao seda palitut ja ütle: Esen Eli Eljoon, ja sa kuuled, et ta kisendab.
E 55466 (23) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller < Juula Kurut (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Niserduse sõnad
Kolm korda Meie Isa palve, siis:
Nikardi, nakardi,
likardi, lokardi,
nikardi, nakardi,
niserduslõnga (looma- ehk inimese jala, käe niserduslanga). Siis jälle kolm Meie Isat ja sõnad, kunni 12 korda läbi. Lugejal lõng käes ja iga Meie Isa ajal teeb lõngasse sõlme.
E 55467 (24) < Puhja khk., Kavilda v. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Siidri linn Puhja-Kavildas
Kavilda mäe põhjapoolset osa nimetab Puhja rahvas linna jalaks ehk Siidri linnaks. Seal asuvat sõjaaegne Rootsi varandus. Korra tahetud seda välja kaevata, vist kohalikkude elanikkude poolt, kuid valitsus keelanud ära. Nüüdki kuuldub rahva seas jutte, peaks Rootsi valitsuselt varanduse välja kaevamiseks luba nõutama. Mäes, kiviprügi all asub rauduks, mis oletada lubab, et seal keldrid või maaalused käigud olemas.
E 55467/8 < Puhja khk., Kavilda v. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kave läte Puhja-Kavildas
Kave lätte kohta Kavilda mäe jalal jutustab rahvasuu järgmise loo. Muiste jooksnud lättest mõdu, mida kõik vallarahvas tarvitanud. Korra olnud Kavilda mõisas kuri härra, kes rahval mõdu tarvitamise keelanud. Sellest ajest ei ole läte enam midagi annud, jäänud kuivaks. Alles mõisarahva palve peale hakanud ta jälle jooki andma, kuid mitte enam mõdu, vaid vett. Rahva usu järele on sel veel tervekstegev võim. Iseäranis silmarohuna tarvitatakse teda.
E 55466a (Ia) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viruskundrast
Viruskundra asupaik olla ikkagi ahju all ehk peal olnud. Kord läinud kaks linaropsijat sooja rehte magama, aga õhtul öölnud enne oma seltsilisele: "Õhtul sai küll nii kõht täis söödud, kas mine vai Viruskundraga maadlema."
Vaevalt läinud silmad kinni, kui Viruskundra tulnudki ahju alt välja, ööldes: "Lähme nüüd maadlema!"
Ise olnud küll väikene, must karvane pehme isik, kuid hirmus kõva. Võtnud ka mehe küüntega rinnust (kurgu alt) kinni ja tahtnud vägisi ahju ajada. Suure vaevaga jõudis mees seeni vastu panna, kuni teist magajat mees jalaga sai üles liigutada ja siis olnudki ta kadunud.
Teine mees saand kord metsas, ühel vihmasel päeval Viruskundraga kokku, kes öölnud: "Lähme maadlema." Mees olnud purjus ja võtnud kutse julgelt vastu, ööldes: "Issand Jumal, aita siis!" Viruskundra vastu: "Oh! Miks sa kolmekeske tuled?" Mees aga visanud Viruskundra pikale maha, muud ei jäänud järele kui sinine löga.
E 55467 (3) < Setu < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näks
Rahvajutu järele olla ka üks väike kuri vaim olemas, keda näksiks kutsutakse. Selle amet olla kadedust ja viha naabrite keskele külvata ja öösisel ajal teekäijaid eksima panna. Mõni nimetab ka teda teisendi nimega Nägo. Tahab keegi kurja inimest raskelt haavata, ütleb talle: "Oh sa vana näks ehk nägo."
Näksi võim olla ka viljapõldusid ära nõiduda, karjale mitmesugusid haigusi ja taudasid saata. Igatahes olla näks üks kardetav salajane kuri vaim, kes ennast piirita tigedusega orjata laseb, kes kord tema meelevalla alla satub.
E 55470/1 (10) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaaniöö
Selle pidustamine oli juba hallil vanal ajal. Jaanituled mägedel ja mängud jaanitulede ümber on küll meie ajal palju muutunud, kuid siiski leidub ka seal palju algupärasust.
Nii palju on kogumist teiste, et endisel ajal ka vanad mehed ja vanad naesed noortega ühes jaanitulel viitisid. Noored mängisid, tantsisid, vanad laulsid ja jõid viina ja õlut.
Jaaniööl olid ka omad saladused. Kes kasukakarvu pidi (pahupidi) pööras ja rehetua, rehealuse katuse harja otsnulka (kahrupersehe) üles läks, see nägi sealt ja tealt õitsvaid sõnajalgu. Ta võttis need õied enesega kaasa, läks uueste kahruperse üles ja vaata - sealt nägi ta, kus vanaõelus raha kuivatas. Otsis need kohad üles ja leidiski kuld- ehk hõberaha, mis öösel kui tulesöed sätendasid. Nii saanud vanal ajal mõnigi mees korraga rikkaks.
E 55471 (1) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vastseliina kihelkonna kloostrid
"Kodumaa... kloostrid" lugedes tuli mulle meelde vanarahvajutud, ka meie poolsetest kloostritest ja nende asemetest. Teatan, mis kuulnud olen.
1. Misso vallas Hino järve ligidal olnud vanasti üks katuligi kirik, mõni lisab kogunist juure: kiriku juures olnud ka klooster, kus mungad ja nonnid sees elavad. Hino järv on 3 versta pikk, ligi 2 versta paiguti lai, aga väga kalarikas. Mungad olnud suured kalurid, kellest nad ja nonnid elanudki.
Kiriku ega kloostri ehituse aega ei teata. Varemeteks olla ta langenud vanade sõdade ajal. Kirikukell aga on järve põhjas, kus ta paha ilmade ettekuulutust teeb - ulub.
E 55471/2 (2) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teine katuliku kirik ja klooster olla Vasteseliina valla Kirikumäel olnud. Ka looja suure järve ligidal mäe otsas. Ühes aga olevat tingimata kiriku kõrval ka klooster olnud - kummas õiete - ei teata. Ka Kirikumäe järves huugab kirikukell kui paha ilmade prohvet.
EKLA, f 199, m 24, 1 (1a) < Rõuge khk., Pindi algkool - Linda Vilmre < Friedrich Peters, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Asjalisi mälestusi
Kirikud
Kirjeldetavais valdades asub ainult üks kirik - nimelt Pindi-Jaani kirik (Rõuge abikirik) Pindi vallas. Mainitud kiriku esialgset asutamist kohalikud elanikud ei mäleta. Olnud vaid õige vanasti juba olemas ning asunud samal kohal, kus praegunegi kirik. Põhjasõja ajal põletatud kirik ära. 1880-1881 ehitanud kogudus praeguse kiriku.
EKLA, f 199, m 24, 1/2 (1b) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Horsa k. - Linda Vilmre < Udras (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi/
Ohvrikohad
Vana-Nursi vallas, Korsa külas, Udrase talu maaalal on allikas. Vanarahva jutu järgi ohverdatud vanasti sesse allikasse raha. Praegu on kohalik taluomanik vee paisutanud ja tarvitab jõujaamana (Udras).
Mõned teavad ohvrikivist mis sama talu krundis asunud. Praegu seda kivi ei ole. Kellegi töölise Michelsoni teadete järgi olla see kivi lõhutud ja ehitamise ajal mainitud talu müürisse paigutatud.
EKLA, f 199, m 24, 2 (Ib) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sibula t. - Linda Vilmre < Peeter Tamm, 77 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi
Ohvrikohad/
Kasaritsa vallas, Palometsa külas, Langi talu juures olnud ohvrikoht - savihaud, mille juures kasvanud kadakapõõsas. Sesse põõsasse ohverdanud kiriku sõitvad pruutpaarid (tähendatud kohast viinud suur kirikutee mööda) kindaid, sukke, muid riideid ning tarbeasju. Ka muul ajal (s.o. peale kirikupäeväde) olla rahvas sinna ohverdamas käinud. Tõnisepäeval viidud harilikult seapea. Kord pole ühel perenaisel tervet seapead olnud, viinud siis poole - ise lausudes: "Kulla Tõnisekene, hoia mu emisekest, küll teine aasta toon terve pea."
Ka viidud raha sinna savihauda.
EKLA, f 199, m 24, 2/3 (Ib) < Rõuge khk., Pindi algkool - Linda Vilmre < Friedrich Peters, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Ajalisi mälestusi
Ohvrikohad/
Pindi vallas, Paidra külas, Tooropi talu kohal Võhandu jões on ohvrisaar kiviga. Saar asub keset jõge ja on mõned süllad suur, lehtpuudega kaetud. Saarel asub suur kivi, mille juurde vanasti ohverdatud. Põua ajal ohverdatud mainitud saare kohal Võhandu jõkke. Suurima häda puhul, kui ükski and enam põua vastu pole aidanud, ohverdatud isegi lapsi.
EKLA, f 199, m 24, 3 (Ic) < Rõuge khk., Pindi algkool - Linda Vilmre < Friedrich Peters, 54 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Ajalisi mälestusi
Matusekohad/
Kirjeldatavais valdes leidub mitmelpool ümarikke liivakünkaid, kas üksikult ehk mitu ligistikku, mida rahvas nimetab Rootsi sõjaaegseiks matusekohtaks.
Pindi kirikust umbes kilomeetri kaugusel asuvas Metskülas leidub 12 sarnast hauda. Siis veel samas vallas, vallamajast Otsa mõisa viiva tee ääres (umbes 2 kilomeetrit mainitud vallamajast) lageda põllu sees, metsa ligidal, on üksik haud. Viimane on umbes 3-4 meetri kõrgune liivaküngas.
EKLA, f 199, m 24, 3/4 (Ic) < Rõuge khk., Saaluse v., Siksali algkool - Linda Vilmre < Oskar Nagel (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi
Matusekohad/
Saaluse vallas, vallamajast umbes 0,5 km edela pool leidub 9 samasugust hauda. Samas vallas, nn. Holstapalus, mis asub Võru-Vastseliina tee ääres leiduvad mitmed sarnased künkad. Mainitud teed tarvitadud Põhjasõja ajal sõjateeks, sellepärast ollagi langenuid selle lähidusse maetud.
EKLA, f 199, m 24, 4 (Ic) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. - Linda Vilmre < Hindrek? Liiv, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi
Matusekohad/
Kasaritsa vallas, Võru jaamast umbes 1 km lõunapool metsas leidub kaks hauda. Samas metsas, suvila lähedal - 6 hauda.
EKLA, f 199, m 24, 4/5 (Id) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi/
Linnamäed
Kirjeldatavais valdes teab rahvas kolme linnamäge näidata.
Üks neist asub Kasaritsa vallas, Võrust Kasaritsa viiva tee ääres (Peeter Kõiv, Hindo küla). Teine asub Vastse-Nursis, Liinamäe talu krundis. On ümarik mägi söödi sees. Mäe sisse on suured, pealt ümmarguselt võlvitud keldrid ja koopad kaevatud. Vanarahva arvates olla mainitud keldrid ja koopad Põhjasõja aegsed pelgupaigad. Vana-Nursi vallas, jällegi Liinamäe talu maa-alal, asuvat kolmas linnamägi. Mägi on õige suur, ümarik ja metsaga kaetud.
EKLA, f 199, m 24, 5 (Ie) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi/
Laagriplatsid
Vana-Nursi vallas, Kaku veski lähedal metsas teab ümberkaudne rahvas Põhjasõja aegset laagrikohta näidata. Augud, kus kahurid seisnud, olla praegugi veel alles.
EKLA, f 199, m 24, 5 (Ie) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
/Asjalisi mälestusi/
Laagriplatsid
Samuti räägib rahvas Vana-Nursi vallas ühes Põhjasõja aegsest Uibo talust. Mainitud talus asunud Rootsi ohvitserid. Alles nelja aasta eest ehitatud sest ajast püsinud talumaja ümber.
EKLA, f 199, m 24, 5/10 < Rõuge khk. - Linda Vilmre (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2005
Arhiive
Nimetada oleks nelja kirjeldetava valla arhiivid. Üldse on arhiivid korraldamata ja kohase ruumita. Nii asub, näit. Saaluse vallaarhiiv eeskojas trepi all, kuhu mõned riiulid on asetatud, Kasaritsas, kusagil teenija toas. Pea kõik arhiivid on rahutuste ajal enam või vähem kannatanud. Osa raamatuid on lõhutud ja põletatud, osa viinud vene punaväelased kaasa.
Pindi (1891 ühendati Pindi vallaga Leevi vald. Koguja märkus.) vallaarhiivis leiduvaist raamatuist oleks tähtsamad:
1. Pindi kogukonna kohtu protokollid 1865 a. peale
2) Lasva kogukonna kohtu protokollid 1865 a. peale (1892 ühendati Pindi ja Lasva vallakohtud, sellepärast on viimase protokollid Pindi vallamajasse toodud. Koguja märkus.).
3) Pindi valla nõukogu protokollid 1860 aastast
Vana-Kasaritsa (Vastse-Kasaritsa vald ühendati Vana-Kasaritsa vallaga 1890. aastal. Koguja märkus) vallaarhiiv on rahutuste tagajärjel palju kannatanud. Selle tõttu puuduvad arhiivist valla volikogu protokollid kuni 1897. aastani. Arhiivis leiduvaist raamatuist võiks nimetada järgmisi:
1) Valla nõukogu protokollid 1897 a. peale.
2) Vana-Kasaritsa kogukonnakohtu protokollid 1868. aastast alates. Neist puuduvad ainult 1884-1886 aastate protokollid.
3) Vastse-Kasaritsa kogukonnakohtu protokollid 1862-1888 a. Puuduvad 1871-1875 ja 1888-1890. aastate protokollid.
4) Vastse-Kasaritsa kogukonnakohtu lepinguraamat 1864-1891 a.
5) Saaluse kogukonnakohtu protokollid 1877-1890.
6) Saaluse kogukonnakohtu lepinguraamat 1865-1898 a.
Saaluse vallaarhiiv on eelmiseist rohkem rahutuste ajal kannatanud. Osa raamatuid olla vene sõjaväed kaasa viinud, muis olla lõhutud ja põletatud.
Nagu tähendatud, leiduvad Saaluse kogukonnakohtu protokollid kuni 1890. aastani Vana-Kasaritsa vallaarhiivis. Kohtuprotokollid 1914-1920 olevat Loosi (1914 kuni 1920 oli Loosi vald ühendatud Saalusega. Koguja märkus.) vallamajas. Kogukonnakohtu protokollid 1890-1914 a. on nähtavasti kaduma läinud. Nii jääks Saaluse vallaarhiivis leiduvaist raamatuist ainult nimetada:
1) Saaluse valla nõukogu protokollid 1870. a. alates.
Eelmiseist arhiivest täielikum ja korraldatum on Vastse-Nursi (Nursi olnud algul üks vald. 1765 jaotatud kaheks - Vastse- ja Vana-Nursiks. Vallad ühendatud peale 1920 (sekret.). Koguja märkus.) vallaarhiiv. Mainitud arhiivis leiduvaist on tähtsamad:
1) Valla volikogu protokollid - 1875-1887
Valla volikogu protokollid -1887-1993
Valla volikogu protokollid - 1893-1895
Valla volikogu protokollid - 1896-1901
Valla volikogu protokollid - 1901-1905 a.
Valla volikogu protokollid - 1905-1907 a.
Valla volikogu protokollid - 1908-1911 a.
Valla volikogu protokollid - 1912-1915 ja edasi
2) Valla täiskogu protokollid - 1878-1902 a.
Valla täiskogu protokollid - 1902-1909 a.
Valla täiskogu protokollid 1909-1919 a.
3) Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1858-1862 a.
Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1862-1868 "
Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1868-1870 "
Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1870-1872 "
Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1874-1875 "
Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1876-1880 "
Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1880-1882 "
Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1884-1888 "
Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1888-1890 "
Vaste-Nursi kogukonna protokollid: 1892-1904 "
4) Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid:
Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1855-1864 a.
Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1867-1872 a.
Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1873-1876 a.
Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1877-1880 a.
Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1880-1882 a.
Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1882-1886 a.
Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1886-1888 a.
Vana Nursi kogukonna kohtu protokollid: 1888-1889 ja edasi.
5) Vana-Nursi ülesütlemise raamat 1864.
6) Vastse-Nursi kogukonnakohtu lepinguraamat 1870-1890 a.
7) Vana-Nursi kaebtuste raamat 1879-1890 a.
8) Vastse-Nursi kaebtuste raamat - 1874-1879.
EKLA, f 199, m 24, 11 (III, 1) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Sõjad ja katkud
Sõdadest mäletab rahvas ainult Põhjasõda ja sedagi väga tumedalt. Suure Rootsi sõja ajal olnud hirmus laastamine ja tapmine. Elanikud põgenenud küladest metsa ja rabadesse peitu, kuhu nad nälga surnud. Külad ja majad jäänud päris tühjaks. Kes hiljem metsast või soodest pääsis see tulnud tallu ja jäänudki sinna, sest üheski neis ei olnud enam inimesi ees.
EKLA, f 199, m 24, 11 (III, 1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. - Linda Vilmre < Henrik Liiv, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Sõjad ja katkud/
Peale sõja tulnud nn. Pardiajajad, kes mööda külasi ja metsi hulkunud. Kohates sõjatule eest varandusega metsa põgenenuid, tapnud pardiajajad inimesed ära ning röövinud varanduse.
EKLA, f 199, m 24, 11/2 (III, 1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa as. - Linda Vilmre < Henrik Liiv, 80 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Sõjad ja katkud/
Siis tulnud veel suur katk, mis needki inimesed, kes sõjatulest ja pardiajajaist pääsesid, tappis. Rõuge kihelkonda ei olla kümmet inimest ellu jäänud. Kümned verstad võidud läbi sõita ilma, et kuke laulu oleks kuulda olnud - nii tühi olnud maa.
EKLA, f 199, m 24, 12 (III, 2) < Rõuge khk., Vana-Nursi v., Mäevõsu t. - Linda Vilmre < Kristjan Peterson, 85 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Näljad ja ikaldusaastad
79 aastat tagasi olnud suur nälg vihmase ja külma suve tagajärjel. Rukis, läbi vihma kasvanud, ei olla kannatanud üldse ahju pannagi. Mõisnikud toonud Pihkvast nn. "kulli jahu", mida talupojalegi antud kolme ja viie naela viisi. Jutustaja olnud sel ajal karjane. Karjamaad olnud vett täis. Loomad närinud näljaga puuoksi. Karjasel tulnud iga päev põlvist saadik vees seista, mille tagajärjel jalad veriseks ja katki läinud.
EKLA, f 199, m 24, 12/3 (III, 2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sibula t. - Linda Vilmre < Peeter Tamm, 77 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Näljad ja ikaldusaastad/
1852. aastal olnud suur põud. Peale lume minekut jäänud kohe põuaks ja see kestnud kuni augustikuuni. Alles siis tulnud esimest korda vihma. Tõuviljad hakkavad alles siis tõusma ja orased kasvama. Pihkvast käidud hobustega vilja toomas. Peale selle tulnud koleera ja tapnud palju inimesi. Vana-Kasaritsas ja Pindis maetud iga päev 8-9 surnut.
EKLA, f 199, m 24, 13 (III, 2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemõtsa - Linda Vilmre < Andre Liiv, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Näljad ja ikaldusaastad/
Umbes 80 a. tagasi olnud mitme aasta kestel ikaldus ja nälg vihmase ja külma suve tagajärjel. Rukki õitsmisaeg olnud vesine, samuti tera kasvamisaeg vilu ja märg. Vili olnud kerge ja kesine, lusteid ja tungalteri täis. Tõuvili ei saanud üldse küpseks - varased öökülmad rikkusid ära. Leiba tehti rabatud ja tuulamata rukkist. Kuid sellestki aganaleivast oli puudu.
EKLA, f 199, m 24, 13/4 (III, 2) < Rõuge khk., Saaluse v., Vanamõisa - Linda Vilmre < Katri Leosk, 89 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Näljad ja ikaldusaastad/
Teine jutustaja, Taniel Leosk, räägib vastupidi, et 80 a. tagasi olnud ikaldus ja nälg põua pärast. Pihkvast toodud jahu, nn. "kullijahu", mida naela- ja kümneviisi peredele antud. Umbes 60 aastat tagasi olnud suur põud ja nälg. Kuni sügiseni ei olla tilka vihma tulnud. Rukis jäänud põlvekõrguseks, tõuvili pole üldse pead tupest välja saanud. Viljapäid korjatud põllul peoga ja lina katkutud põlvili olles. Sügisel, peale vilja lõikamist hakanud vihma sadama. Viljapõldudele tulnud ädal, mis palju suurem kui vili enne olnud. Nii saanud kariloomad sügisel rammusaks söödetud.
EKLA, f 199, m 24, 14/5 (III, 3a) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Linda Vilmre < Jaan Leiman, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
3. Rahva majanduslik elu
Pärisorjus
Pärisorjusest ei mäleta vanemgi põlv peaaegu mitte midagi ja segab teoorjusega. Talupoeg olnud täielikult mõisniku omandus, nagu loomgi. Isiklikku varandust talupojal ei olnud, vaid kõik kuulunud mõisnikule. Mõisnikku ei piiranud mingisugune seadus maksude ja orjuse määramisel talupoja peale. Talupoeg pole tohtinud mõisniku loata kohast lahkuda. Isegi talupoja elu üle olnud mõisnik isandaks. Ta võis talupoega müüa või mõne asja vastu vahetada kui tal selleks tuju oli. Nii olla Vana-Nursi vallas pärisorjuse ajal vahetatud üks naine Sõmerpalu mõisa vaka tuha vastu. Samuti vahetatud Nursis üks mees koera vastu teise mõisa. Kord kaotanud härra kaartimängus kutsari.
EKLA, f 199, m 24, 15 (III, 3a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kivi t. - Linda Vilmre < Ann Pedras, 68 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Pärisorjus/
Vana-Kasaritsa vallas vahetanud peremees karjase-vaeslapse mõisa koera vastu.
EKLA, f 199, m 24, 15 (III, 3a) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Linda Vilmre < Jaan Leiman, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
/Pärisorjus/
Naisi, kellel rinnalapsed olnud, aetud taludest mõisa põrsaid ja kitse imetama.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]