[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 13, 340 (17) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehundid - need olnud hundistund inimesed. Nõiduse teel nad moondand endid hundiks. Muidu olnud nad välimuselt päris hundi moodi, ainult natuke alandlikumad. Nõiduse teel võind libehunt ka uuesti inimeseks moonduda.

ERA II 13, 340/1 (18) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks libehunt läind heinaliste juure ja vahtind väga haleda näoga. Mees ulatand talle noa otsast leiba. Kuid libehunt sähmand leivatüki ühes noaga ja joosnud metsa. Siis see leiva andmine ongi nõiduse kaotand ja päästnud selle jälle nõidusest lahti. Mees läind kord linna, näind sääl oma noa, mis hunt ära viind, poes rippumas ja hakand kaupmehelt pärima, kust nuga sinna saand. Kaupmees siis seletand, et tema olnudki libehunt.

ERA II 13, 354/5 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Koulen, 29 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Parun Kabelimäel lapsi hirmutamas. Olgu Kabelimäe kohta seletuseks öeldud, et sinna on vanasti ja vist veel paarikümne aasta eest maetud, muidugi mõisnikusoost surnuid. Kabelimägi on väike mäeküngas, mille pääl on olnud vanasti rist. Praegu pole sääl midagi näha. Uksed on sisse läind alt. Välimuselt siis umbes nii:/joonis/Kui jutustaja olnud 6-7 aastane, olnud ta kord ühel suvisel päeval Kabelimäel korjamas valgeid härjabeid. Tema ise, Karugu Karla, Madi Jaan ja teisigi, kõik 6-7 aast. lapsed. Korraga lapsed näind, et vana parun (kes olnud surnud) ilmund valges riides nende keske.e. Kõik hirmund koledasti ära. Jutustaja ise tahtnud mõisa poole plagada, kuid pole muidu saand, kui pidand tulema parunist mööda. Katsund siis ettevaatlikult eemale hiilida, kergitand parunile mütsi ja ütelnud: "Tere!" (et ta siis ehk pole nii hirmus kuri). Kuid nii kui ta selle sõna öelnud, nii olnud vana parun kadund, pole näha olnud muud kui sinist suitsu.Aga siis nad tulnud säält kõik mõisa poole ikka hää kõba leiliga. Aga siis nad tulnud säält kõik mõisa poole ikka hää kõva leiliga.

ERA II 13, 357 (13) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Koulen, 29 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Sama Kabelimäe lähedal Kabeli küüni juures käind üks mees ikka jäneseid piilumas talveõhtuti. Ühel õhtul olnud ta sääl jälle valvamas ja olnud väga selge ja kuuvalge öö. Suur valge kass hakand Kabelimäelt küüni poole tulema. Aga kui poolele teele saand, kadund korraga ära - ja üks must loom läind Kabelimäe poole tagasi.

ERA II 13, 364 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Juhan Koulen, 66 a. (1929) Sisestas Heidi Aadma, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuliis või tuulispask. Kord tulnud kange tuuleiis ja tahtnud kõik heinanukud ära viia. Mehed lasknud kõhuli pääle, et seda takistada, kuid tuul olnud nii kange, et tõstnud inimesedki paar sülda maast üles ja lasknud siis jälle maha.

ERA II 13, 365 (8) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Juhan Koulen, 66 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uueaasta öösi toodud õled tuppa. Vanasti muidugi. Praegu see komme juba ununend.

ERA II 13, 368 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Koulen, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt ja pärishunt - neil ikka olevat vahe ka, kuid objekt seda ei tea seletada.

ERA II 13, 377 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. < Peetri khk. - Richard Viidebaum < Ants Hasen, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunti jutustaja on ise näind. Ta olevat sileda karvaga, kõrvad ludus pää küljes nagu jänesel. Olevat peaaegu noore koera suurune, talvel punakas, suvel sinihall. Üldse olevat libahunt või liba ikka hundist sündind, nagu iga teinegi hunt, kuid nad olevat siiski nii isemoodi, olevat ülevõsade hundid, nagu kasulaps poisil ja tüdrukul.

ERA II 13, 383/5 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luussaare küngas. Luussaare künkal on vanal ajal maha tapetud seitse kihelkonda. Küngas olevat pehme soo sees ja sinna läheb ainult üks tee koht. Ennevanasti läind sinna pakkudest tee. Vana Küiska Madi isa leind säält künkalt ankru viina. Loom astund otsa ja hakand kaapima, ja tulnudki välja ankur viina. Maa on sääl künkline. Konta on välja tulnud. Kõik kasvab sääl väga hästi ja lopsakalt. Putked on kui teivad, puud nii jämedad, et ei saa lõigata. Seitsme kihelkonna rahvas on sõja ajal sinna varjule läind. Kuid üks tüdruk viind röövijad sinna ja need on siis kõik armutult maha tapnud. Tüdruk on ise üks vanatüdruk Needa. Olnud parsil puude taga. Röövlid tulnud tuppa, vaadand ringi. Pole leidnud midagi ja ütelnud: Neetu! Kuid tüdruk saand nende sõnast valesti aru ja hüüdnud kohe: Ärge mind tapke, ma annan kõik üles! Ja siis juhtindki see tüdruk need röövikud sinna rahuliste inimeste pääle. Luussaare on siit 7-8 versta eemal, igavese soo sees. Teadmata inimene ei oska sinna minna. Ringi on nagu lage väli (lage soo). Ainult kuiva ajaga sinna pääsebki. Sääl künkal kasvab enamasti niinepuid, aga kuuski, kaski ja pajusid ka. Sääl on rohuaia puid, ja kena kodune tunne on sääl olla. Kohati on orgline ja aukline. Pähklipuid on sääl ka. Kõrvalt täiendatakse: on nagu ristideta surnuaed, künkline; pilliroog kasvab üle inimese pää. Nüüd on puud maha võetud ja saar heinamaana kasutetav.

ERA II 13, 386 (3) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Vaimud Muuga mõisas. Siin Muuga mõisas nähtud endisel ajal vahel "vaimusi". See olnud vanas mõisas. Kord valitseja hakand õhtul pimedas härra juure minema. Läind pimedas mööda karidori käsikaudu ja koledasti ehmatand - et siga tulnud vastu. Aga olnud püsti kahe jala pääl nagu inimenegi.

ERA II 13, 386 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kord samas mõisas valitseja kuulnud, et tema toa pääl nagu palka hakatud maha murdma, olnud kuulda suurt kolinat ja mürinat ja palju rahvast olnud seda kuulmas. Mindud üles vaatama - mitte kedagi. Kui läind alla, jälle kolistatud. Läind teist korda üles, ikka mitte kedagi. Ainult kass magand korstna kõrval.

ERA II 13, 389/90 (15) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Siin Muuga mõisas üks endine tüdruk näind ka kunagi vaime. Tema olnud oma toas ja kuulnud köögist kolistamist. Läind vaatama. Vaadand ukse vahelt. Vanad mõisapreilid (kes tõeliselt olnud surnud ja maha maetud) olnud sääl mitmekesi koos ja kloppind koogitainast. Tüdrukule nad ütelnud: Maie, ära sina nüüd vahi, nüüd pole sinu aeg.

ERA II 13, 391 (1) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga mõisa lähedal on väike küngas, kus asub veski. Praegu nimetatavat seda Veskimägi, kuid ennem olnud Linnamägi.

ERA II 13, 391/3 (2) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Luussaare küngas. Vanasti olnud seitse aastat sõda. Siis rahvas põgenend sinna künkale, mis on soo sees. Ennem paistis see üle soo nagu rohuaia salk. Suuremalt osalt on sääl haavad. Sääl olnud seitsme kihelkonna rahvas. Puu sild olnud alla tehtud (et pehmest ravast üle minna). See tee koht olevat veel praegugi näha ja tunda: kõvem kui mujal ümberkaudu, ja männid kasvamas mõlemal pool teed. Eemal on lage. Aga üks lits annud üles. Soldatid olnud otsimas ja rüüstamas. Üks lits olnud pugend õlekubude alla. Soldatid pole midagi leind ja ütelnud: Neetu! Aga siis tüdruk tulnud välja: Kuda sa tead, et mu nimi Needu on? Vat siis see Needu viind nad sinna. Aga ta ise tapetud kõige enne ja siis need rahvas. Pääluud on sääl künkal pärast ümisend. Ennem oli see saar metsas ja siis oli sääl palju kitsi ja põdrasid. Nüüd on mets maha võetud. Õieti koosneb Luussaare kolmest vähemast kunkast: Aavasaare, Luussaare, Sikussaare. Vahekohtades on nõgud, mis käivad jäärakudi. Kord üks mees näind sääl pääluud ja löönd seda jalaga. Kuid öösi näind ta unes, et üks võõras mees tulnud ta juure ja ütelnud: Miks sa mind lõid?

ERA II 13, 394/5 (4) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katla-auk. Roela ravas on Katla-auk. Rava sees on kõvem koht, auk keskel ja paekilde täis. Tunamullu üks mees käis seda kohta vaatamas ja kiitis väga ilusaks. Keegi on enese sinna ära poond. Vana jutu järele olnud sääl suur rahakatel. Tahetud kolme venna verd, et siis katel tuleb välja. Aga siis peab sellest rahast antama ka kõigile vaestele. Tapetud siis kolm kukke ära ja mindud kaevama. Katel tulnud välja. Olnud juba kätte saamas. Palk pandud sangadest läbi. Aga noorem vend ütelnud: "Noh, mis me siit teistele anname, see kulub meile endilegi ära." Kohe palk läind katki ja katel kukkund kolisedes auku tagasi ega ole teda keegi saand enam kätte.

ERA II 13, 395/7 (5) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakasti leidmisest. Tallinna kõrval see kuski olnud, sääl Harjumaal, ühe kõrsi lähedal. Ühel päeval tulnud 2 meest punaselaugu hobusega sinna ja maksnud peremehele või kõrtsmikule 100 rubla, et ta lubaks neid oma maa sees kaevata, kuna vanade kirjade järele olevat sinna midagi peidetud. Käind nad esiti mööda põldu ja kaevand mitmest kohast, kuid pole leidnud midagi. Peremees vaadand esiti juures ka, aga pärast läind eemale, et minul ikka raha käes ja pole enam minu mure, kas leiavad midagi või ei leia. Kui ta aga tüki aja pärast läind uuesti vaatama neid kaevureid, olnud nad juba kadund. Kuid üks kivi trepp olnud ära lõhutud ja sääl olnud selgesti näha, et selle alt välja võetud üks kaunis suur kandiline kast ja ära viidud. Vat siis olnud kõrtsmikul asi selge küll, et ennem nad kaevasid lihtsalt moodi pärast ja ei tahnud peremehe nähes kasti välja võtta. Nüüd olnud kahju küll, et ise trepist üle käind ja ei teagi, mis sääl all; tulevad teised võhivõõrad inimesed ja muudkui viivad rahakasti ära. Siis arvatud, et küllap mehed olid vist Rootsist leidnud vanu kirju, mille põhjal nad selle rahakasti asukoha täpselt ära teadsid.

ERA II 13, 397/8 (6) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgja ketikõlin. Jutustaja vanamees ise olnud terve perega Ädiveres heinamaal. Päris päeva ajal, suur kari inimesi koos. Jutustaja ise läind parajasti heinaseljatäiega, kui kuuldund maa seest nagu keti kõlin (Nüüd kõnelevad teised kuuljad ka vahele). - Kohe selgesti oli kuulda, oli, mis viirastes ta oli. - Räägivad, et halgjad vahel viivad... - Väga selgesti oli kuulda - nagu 10-15 ketti oleks olnud hunikus kohe. - See oli ikke halja ketikõlin, mis ta muud oli... - See on ilus lage aruheinama. Pärast otsisime kõik läbi, aga mitte rõngastki ei leidnud. Kohe tõesti ja väga selgesti kuulsin, kõik kuulsid, aga ei näind mitte midagi. - Üks viirastus ikke oli, kes seda helinad tegi. Päris päev-ajal oli, selge päevapaiste... - See oli ikke halgja ketikõlin. Oli kuulda, nagu oleks läind sügavamale. - Aga maa sees ketid - ega need helise?

ERA II 13, 399 (8) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hõbedaleid Peipsi äärest. Üks Avinurme mees, Oskar Velt Tammispää külast on Peipsi äärest leidnud palju vanaegset hõberaha. Päris järve äärest leidnud, nagu järv oleks uhtund välja. Olnud nii õhukesed nagu lutikad, väiksed räätsikud. Hommuti käind korjamas, mitu päeva vist kohe. Rahade hulgas olnud ka pärlid (küllap vist helmi). Kuhu see leitud raha saand, sellest ei tea. Leid olnud üsna hiljuti.

ERA II 13, 400 (10) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luussaare künka äärest on leitud ankur viina. Siit mõisa nuumkari käind sääl; üks härg astund jalaga ankrule augu sisse. Kuid viin olnud sees veel päris hää. Ankur ise olnud tammepuust. Asi tulnud välja sellest, et karjane olnud koju tulles sageli joobnud. Päritud, kust ta viina saand, ja siis ta kõnelend ära.

ERA II 13, 400/1 (11) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadus. Samas talus, kus praegu kirjutan, on noormees külmetada saand ja sellest haige. Tunduvat väga külm, kuigi on mitme teki ja kasuka all. Ema õpetab: "Ei tea, ehk on rabadus? Kuule, laku ristati peopesi ja võta kõrvavaiku sisse. Mõnikord kästakse ka uks ristati ära mõõta, et see peab aitama." Noormees: "Ah, laku õite perset ja ole vait!"

ERA II 13, 401 (12) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku kivid. Simuna lähedal on kaks kivist sammast. Nende vastu olevat katk löönd jalakannaga, et tema enam sinna ei tule. Pärast on need ära tahutud.

ERA II 13, 403 (16) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Okaspuid tuleb raiuda ikka noorel kuul ja lehtpuid vanal. Kui raiuda lehtpuid noorel, siis ajavad kevadel lehti ja lähevad seenetama.

ERA II 13, 403 (17) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti räägitud: Puid maha võttes lasta otsad põhja poole, siis ei lõhke.

ERA II 13, 403 (18) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulioks olevat see, mis kasvab püsti, nii poolvilliti. Kui niisuguse oksaga palk panna seina, tõmbab äikest ligi ja läheb põlema.

ERA II 13, 405/6 (23) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga Peressaares eland vanamees, keda hüütud Hundikuningaks. Tema hävitand oma eluaastate jooksul väga palju hunte. Mõis maksnud talle 3 rubla poja päält ja 5 rubla vana päält, pidand viima kõrvad mõisa. Lasivere alt toond hundipojad ära - vaata, kus oli vana! Hunt tulnud järele, kuni paarikümne sammu kaugusele tulnud, siis istund maha ja haukund. Päris kallale pole tulnud. Ja mees pole lasknud ka, et saab siis jälle poegi. Poegadega teenind rohkem kui vanadega, kuna neid saand kohe mitu korraga. Ennem olnud mõisahärraga nii kokku räägitud, et kui 300 hunti on ära hävitand, siis saab priiks. Kui tal see arv täis olnud ja härraga rääkima läind, ütelnud viimane: "Mis priiks sa veel tahad, sa oledki prii." Vanamees lasknud ja püüdnud siis edasi hunte kuni surmani. Kui ta pärast Kulinasse läind ja sääl põtru hakand laskma, aetud säält minema.

ERA II 13, 406 (24) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läind aastal on üks mees leidnud heinamaalt sambla alt toreda põdrasarve. Müünd ära ja saand 250 marka.

ERA II 13, 407/8 (26) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikne. Kui on väljas pikne, pühad raamatud panna lauale ja tuled süüdata põlema. Jutustaja arvab, et pikne lööb heleda asja pääle. Kui äike müristab, visatakse kirved, saed ja vikatid põõsasse, kuna need tõmbavad ligi. Ühel olnud sirp odranuku pääl ja äike löönd selle kolmest kohast katki. Tavalisti siin öeldavat: "Äike müristab, äike löönd korstnast sisse" etc. Sel ajal pandavat ka siibrid kinni, et "luht ei vea läbi".

ERA II 13, 408 (27) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised. Heitlejad on, et Põhja-virmalistele peab valgust näidatama, et päike paistab jäämägedele ja lööb läike üles taevale. Nii näidatakse Põhjamaa rahvale valgust. See hüitasse põhja virmalisest.

ERA II 13, 408 (28) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar on madal, tuleb veel sadu; on ta hästi kõrge, siis enam ei tule.

ERA II 13, 409 (32) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatus, moast hingamine. Vajutatud hõberahaga, siis kaabitud raha küljest mätta auku - ja murumätastega ka vajutatud.

ERA II 13, 410 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kel on kuisa paised, sellele tehakse kuisavitsa vett.

ERA II 13, 415 (52) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt. Libehunt oli see, kes loomale puges persest sisse ja sõi sisikonna ära. Kui hundil oli 12 poega, siis 12-nes nende hulgas oli peenike ja see oligi libehunt. Ta oli läikiva sileda karvaga ja terava ninaga ja väiksem kui teised hundid.

ERA II 13, 432 (72) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-aluse sepad seinas tõksuvad. Ennustavad surma. Kui jutustajal tütar ära surnud, siis nad ka tõksund.

ERA II 13, 439 (13) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu: 1. sõrmeküünte alt musta, 2. kõrvavaiku, 3. peopesi lakkuda ristati, 4. uks ristati ära mõõta.

ERA II 13, 442 (21) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. "Üks näind halgjast, et jões päeva paistel pest ennast. Halgja jälge peale eksima ära inimesed."

ERA II 13, 444 (29) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus. Lendva-rabadus on saadetud tuulega. See löönd looma läbi, "kohe purust", et enam vastust pole saand. Kui tagantpoolt kehaosast löönd, siis ehk veel saand kuidagi abi, kui aga eest löönd, siis olnud surm kindel.

ERA II 13, 446 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k. - Richard Viidebaum < Karla Kaevalt, 44 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Samas Noavere v. Muuga külas, Tott Jüri karjamaal olevat suur kivi. Tuleb minna mööda taliteed. Jutustajale on näidatud unes, et mingu kaevaku säält kivi alt, sääl olevat rahakast. Kuid tema pole kaevamas käind.

ERA II 13, 448 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k. - Richard Viidebaum < Karla Kaevalt, 44 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi varandust. Muuga veski lähedal olnud vanasti üks ladu (küün) ja selle lähedal (mitu sammu ja kuspoole, see pole enam jutustajal meeles) pidand maa sees peituma veerandiku täis kulda, Rootsi varandust. Sõjavägi on kord sääl seisnud ja siis on ka varandus maa sisse maetud. Nüüd polevat enam üldse olemas seda ladu ja seepärast on kulla asukoht teadmata.

ERA II 13, 456/7 (7) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari. Seotakse villase lõngaga kinni. Ka lastakse esimest poeglast närida. Kui ta närib, küsitakse: "Mida sa närid?" Peab vastama: "Nari närin."

ERA II 13, 458 (13) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vassiverest Sute Madis oli nõid. Enne surma ta oma raha peitnud keriksele. Kuid teised näind, et tal käed tahmased, hakand otsima ja leidnud üles.

ERA II 13, 459/60 (21) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ristikivi-küngas, asub Laekvere k. piires. Arvatakse, et sinna on kunagi inimesi maetud.

ERA II 13, 469 (18) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Iisaku khk., Tudulinna k. - Richard Viidebaum < Maali Erdeman, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu: lihasoolvee soola, tökatit, silgupäid, silgusoolvett.

ERA II 13, 476 (8) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Paasvere põldudes on kaks üksikut puud, kuusk ja mänd. Vana juttude järele olevat need võrdlemisi vanad puud ja peksu ajal on nende küljes peksetud inimesi.

ERA II 13, 476 (9) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jäägu mägi. See on Moora mõisa kohal, üle maantee. Vanasti joosnud säält jõgi läbi, kuid mõisa härra pole jõge tahtnud ja siis üks kange mees pannud jõe kinni.

ERA II 13, 479/80 (23) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uku mägi olevat Äntu mõisa juures (Väike-Maarja khk.). Sääl olevat ka rahaauk vana jutu järele. Tavalisem nimi sel mäel olevat aga Uguri mägi.

ERA II 13, 490 (4) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Külmtõbi raputab inimest. Vanasti inimesed uskund, et külmtõbi on pahast vaimust tulnud, kuid tõeliselt tulevat külmtõbi suurest ehmatamisest. Haigele tehtud vanne, kuhu vee hulka pandud süsi.

ERA II 13, 491 (9) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Laekvere väljal need üks kuusk ja mänd olevat pruut ja peigmees. Vanarahvas nii nimetand Mõned nimetavat neid ka hiie puudeks. Endisel ajal olnud kombeks, et iga uudist viidud hiiele.

ERA II 13, 492 (12) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Veiseröögatus, sammaspool. Kasetohu pääle teha viiskanda ja see pääle panna. Või ka: veiseröögatuse pääle sülitada kolm korda ja siis teha sinna pääle sõrmega viiskand.

ERA II 13, 499 (9) < Simuna khk., Laekvere k. < Simuna khk., Paasvere v. - Richard Viidebaum < Lilli Krüger, u. 25 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldja jälgede pääle inimesed eksivad ära.

ERA II 13, 505/6 (10) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesa. Kui mesilaspere läheb ära - sinna kus ta puhkama jääb (kuhugi puu otsa), kasvab üks tuulepesa. Mesilinnu jalgadel on seda puuvaksi külles ja sellest siis hakkab kasvama ja kasvab suur tuulepesa. Kui inimesele on midagi tuulest külge hakand, kui on sihukesed pahad ja paistetand plaadad, mis kangesti sügelevad, siis on kõige parem raiuda puruks mõni tuulepesa ja pajas ära keeta. Kui selle veega paar korda pesta, siis on sügelemine mööda.

ERA II 13, 506 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulerõuged - soovitatakse soojas saunas tuulepesadega vihelda.

ERA II 13, 508 (14) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti olnud libahunt ja suurhunt. Libahundi kohta loetud juturaamatuist. Eks see libahunt võind ikka teistmoodi olla kui teine hunt. Inimese hundistumist ei teata.

ERA II 13, 510 (17) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Vana sõjatee. Veneverest Luusikulle, Luusikult Imukveresse, Imukverest Karukõrve - eks see ole vana sõjatee.

ERA II 13, 510 (19) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti suure sõja ja katku järele eland siin ümbruskonnas ainult kaks inimest. Nad olnud siis nii arad, et pole julgend teineteisele läheneda.

ERA II 13, 510 (20) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Laekvere mõisast Moora mõisa poole on pahemat kätt kivikangur, seda arvatakse ohvripaiga olema.

ERA II 13, 511/2 (21) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Luussaare küngas. Muuga mõisa lähedal, soos. Suure sõja ajal seitsme kihelkonna rahvas heitnud ühte seltsi ja läind sinna saarele, et ega sinna keegi järele tule. Aga üks vanatüdruk, Paasvere väljal või kus ta olnud, sellele nad ütelnud: "Ütle välja, kus teised on." Ja tüdruku-rumal ütelnud ka, juhatand röövijad metsa. Need läind ja tapnud sääl ära kõik inimesed. Kõik seitse kihelkonda. Et seal peab luu ots olema maast väljas, vahupull otsas, ja ajama ühtelugu "umbluu!" ja "umbluu!" (Küsin) Mispärast? - Sellepärast, et ta inimese kont on.

ERA II 13, 512 (22) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Paasvere väljal olevat üks küngas, kus vanasti kirik olnud, Laaritsa kirik. See kirik on säält vist sõdade ajal ära hävinend. Arvatavasti olnud ta puust. Kuid sinna künkasse olevat vist veel pärast kirikutki surnuid maetud.

ERA II 13, 513/4 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Luussaare. Sinna on sõja ajal inimesed varjule läind. Paasvere Kabelimäe juures olnud tüdruk, sinna kuhugi enese ära peitnud. Soldatid otsind, kuid pole leidnud, ütelnud: "Netu!" Kuid tüdruk seda kuuldes pole läbend enam peidus olla ja tulnud välja: "Kus te teate, et mu nimi Needu on?" Ega soldatid pole seda teand. See viind siis sinna. Aga kui nad sinna saand, siis tõmmatud see tüdruk ise kõige ennem lõhki kahe hobuse vahel ja selle järele tapetud sääl maha ka kõik teised inimesed. Umbes viiskümmend aastat tagasi sääl künkal üks inimese pääluu kisendand: "Upluu! Upluu!" Vahtu ajand välja.

ERA II 13, 514/5 (22) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Moora mõisa väravas on nõgu, kus vanasti jõgi jooksnud. Üks venelane pannud selle jõe kinni. Vist olnud nii, et venelane kaubelnud mõisahärra käest härgi, kuid pole saand kaupa. Lahkudes olnud venelasel süda täis ja pannud südametäiega jõe kinni.

ERA II 13, 517 (26) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lenda rabadust saadetud tuulega. Nii tapnud mõni kuri inimene kõik teise loomad ära.

ERA II 13, 523 (32) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libehunt. Kui hundil on 12 poega, siis üks on sääl hulgas libehunt. Sel on terav nina ja ta sööb hobust tagant alates.

ERA II 13, 523 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kunsimehed saatnud rabadust udusel hommikul.

ERA II 13, 530 (1) < Simuna khk., Paasvere as. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tuliheina juured olevat ohatuse ja maast hingatud haiguse vastu.

ERA II 13, 530 (2) < Simuna khk., Paasvere as. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Veneveres Ansurahva kohal olevat vana matus, sõjaaegne, kuhu Peeter Suure ajal maetud. Siis üks Vene polk olnud Veneveres ja hakand vastu. Kõik tapetud maha ja maetud ka sinnasamasse paika.

ERA II 13, 532 (5) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu vanemal ajal harjakad müünd "rabaduse süsi" ja "mere süsi", kuid see olnud lihtsalt rahva petmine kivisöega.

ERA II 13, 532 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas, halgja jäljed eksitand inimesi metsa. Vahel mõni käind 6-7 korda ühte ja sama teed ja pole ikkagi saand metsast välja. Kõige parem olnud pöörata riided pahempidi.

ERA II 13, 532/3 (8) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Okaspuud olevat hää raiuda noorel kuul ja lehtpuud vanal kuul, see olevat päris õige küll. Kõige parem aeg tarbepuude raiumiseks olevat jaanuari- ja veebruarikuu.

ERA II 13, 536 (1) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kerstussaare olevat soodetagune saar, kus inimesed vanasti sõdade puhul peitu läind. Nimi tulnud sellest, et kirstud on sinna viidud üle laudadest silla. Saar asuvat Saolepa Venevere pool nurgas.

ERA II 13, 536 (2) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arukselt on üks venelane-liivavedaja leidnud liiva-august suure hulga hõberaha. Olnud vana vene hõbedat. Kui venelane raha kätte saand, sõitnud minema ja pole oma nägu enam näidand. Töötasugi jätnud välja võtmata.

ERA II 13, 537 (3) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi ajal on tehtud kindel piir Riiamaa ja Tallinnamaa vahele. Siin lähedal olevat ka kaks piirikivi, üks Liiasilma augus ja teine Savilepal.

ERA II 13, 537/40 (6) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viirastisi ja vaime on vanasti nähtud. Ühel nelipühi esimese püha õhtul, vastu keskmist püha, jutustaja läind äiale ja siis mindud säält mitmekesi vähile. Olnud õige hää saak ja suured kotid saand täis. Hommikupoole ööd hakand koju minema. Siis nad järsku näind, et aidamees tulnud mõisa poolt ja otse nende pääle. Valged püksid ja valge pintsak. Jutustajal olnud revolver ka ja ta võtnud selle juba välja. Kuid päris nende pääle pole tulnud, keerand kõrvale ja umbes 50 sammu neist eemal kadund ära Uppumise auku. Aga kohe päris kindlasti olnud aidamehe nägu. Noh, seekord läind nad säält ikka minema ja keegi pole osand arvata, mis see õieti tähendab. Ennem on mõned küll arvand, et pühal ööl ei maksa minna vähile, kuid nüüd olnud vähid juba kotiga seljas ja mis sinna enam parata. Kuid samal suvel uppund sinna Uppumise auku ära kolm inimest: Kubja Tõnis, ta tüdruk ja sulane. Olnud lool ja õige soe päev olnud. Tüdruk läind jõkke ja kubjas ütelnud sulasele: "Mine tee tüdruk märjast." Sulane läind. Kuid nad trehvand sinna sügavasse kohta, mis nimetatakse Uppumise auguks ja vajund sääl mõlemad põhja. Kui kubjas seda näind, karand ta kohe appi, kuid teised hakand temasse kõvasti kinni ja nii uppund kõik kolm. Kui teised sinna kogund ja välja tõmmand, olnud juba hilja. Kuid Aida-Jaak - aidamees - sel ajal ise veel eland, kui teised nelipühi esimese püha öösi näind teda jõkke kaduvat.

ERA II 13, 557 (5) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veneveres olnud Sorts-Indrek, kes arstind rabadust. Kui nüüd rohtu pole käepärast olnud, siis kutsutud ikka Indrek kohale.

ERA II 13, 558 (7) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadust on saadetud suure nõelaga.

ERA II 13, 559 (9) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Lendva lõi läbi," vanasti muud ei olnudki kuulda. Lendva ja rabadus - see on üks raibe kõik, kahtepidi aga hõigatasse. Kui rabadusele abi ei saand, siis suri ära. Kui südame juurest läbi löönd, vahel kohe nagu haavlitega, siis olnud ka ots pääl.

ERA II 13, 560/1 (12) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libe hunt; (seda) libedad hunti. Jutustaja ise oma silmaga pole näind libehunti. Aga neid on olnud küll. Mees olnud mõisaväljal härgadega kündmas, jätnud härjad seisma ja läind kõrtsi. Libehunt tulnud ja söönd härja perse ära. Härg surnud maha. Mees saand mõisas oma 25 kätte ja härg olnud tasa. Libehunt olnud punetand karvaga loomake, väiksem kui teine hunt. Loomal kiskund ta sooled tagant välja ja söönd ära.

ERA II 13, 561 (13) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Moondatud hunt olnud ikka samasugune kui teinegi hunt. Ühekorra mees söönd ja hunt tulnud sinna juure vahtima. Mees annud raasukese leiba teisele ja siis hunt moondand enese jälle inimeseks, nagu olnud ennegi. "Enne olid kõvad jutud, et seda oli tehtud."

ERA II 13, 564 (23) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
(Küsin näkist.) Illiveres oli üks Rein Sivi kõrtsi taga heinamaal. Olnud õige kuum päev ja Rein läind jõkke. Kuid pole saand enam välja. Üks väike must loom võtnud kõrvast kinni ja pole tahtnud lasta välja. Aga olnud suvine aeg, vett jões vähe, sulane karand ka peremehele appi ja siis saand ikka veest välja.

ERA II 13, 565 (24) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesad. Kus linnupere lööb seisma, sinna kasvab tuulepesa. Kui kõrv haige, keeta tuulepesa vett ja seda valada kõrva.

ERA II 13, 565 (26) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Metsahaljas (haljas). Inimesed olevat neid näind, päris inimene, ikka meesterahvas, vahest must, vahest hal´l. Haljas käind inimestega ühes ja eksitand ära.

ERA II 13, 566 (30) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad.

ERA II 13, 567 (31) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Sest ei tea mitte kedagi rääkida, kas seda sai keegi teha või... Räägivad küll, et üks läind tagurpidi rukkisse külmatõbe eest. Küll hõigand, aga mees old vaid, põle vastand. Siis põle osand järele minna. Oleks õigand külmatõbele vasta, oleks jälle peale tulnud, aga nii saand lahti. Päävas mitu korda vahest käind. Aga kui külm läks ära, siis palavad kõik kohad täis. (Rohtudest.) See, kus koer kuseb (koera kust), seda anna natuke sisse, kohe kadund. Salaja muidugi peab andma.

ERA II 13, 571 (3) < Simuna khk., Venevere v., Kaasiksaare t. - Richard Viidebaum < Kadri Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Avanduse mees kiitnud oma äia, et olnud teine kange lendvat saatma. Kord teind katust, kui ütelnud: "Täna hea tuul, täna oleks hea lendva-rabadust saata." Teised vaielnud vastu, aga vanamees siiski saatnud 25 versta pääle. Kellele saatnud, selle lehm surnud ära.

ERA II 13, 585 (5) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendva-rabadus, kui lõi läbi ja kohe oli valmis, abi enam ei saand. Muidu rabadusele sai ikka abi ka.

ERA II 13, 586 (8) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Korka vanamees - selle nimi oli Jüri - oli üks kuulus nõiavanamees. Muuseas saatnud lendvat.

ERA II 13, 587 (13) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt - veiksem teisest hundist, hakand sööma tagant peale.Seda nad kiidivad, mina ei ole näind ega tea.

ERA II 13, 589 (15) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuliheina sõnajalad. Nende juuri keedetud seestvalu ja viigi vastu ka.

ERA II 13, 591 (5) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k., Peedu s. - Richard Viidebaum < Mari Niinepuu, 80 a., Mari Peedu, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haljas: hal'lad Haljad jões pesnud endid. Metsas nad huikund inimestele vastu, petnud neid niimoodi metsa sisse ja eksitand ära.

ERA II 13, 593 (14) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k., Peedu s. - Richard Viidebaum < Mari Niinepuu, 80 a., Mari Peedu, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus ehk lendav. Lendav rabas ää. Lendava läbi löödud.

ERA II 13, 598 (2) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnad. Uss - moa karva, rohu karva, sarabu karva, nõe karva, kurati ma kohla karva... Moa ja metsa viha kadugu kõik ä! Kussa oled tuld, sõnna mine tagasi! Selgesti pead lugema, ega see muidu ei aita. Neid sõnu loetakse siis, kui uss on nõeland. Peavad kohe aitama.

ERA II 13, 600 (5) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a.(1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Väänamiste puhul väänatud liige paigale panna ja ütelda seejuures: "Luu luu vasta, kont kondi vasta, liige liikme vasta, soon soone vasta!" Siis valu kaob ära ja saab varsti terveks.

ERA II 13, 600 (6) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva puhul: "Püha Jumala vägi, sa isi tead ja nääd ja oled isi kohtumõistja." Need sõnad lugeda vee pääle ja sisse anda. Võib anda ka soolaga ja leivaga.

ERA II 13, 601 (9) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maast hakand haiguste puhul: "Moast tuld, maha läinud, moa viha, moa hakatus, moast tuld, maha mingu!" Searasvaga ihu määrida ja saunas vihelda, siis kaob ära. "Mõne sita asja küllest hakkab. Käivad naised saunas ja siis hakkab."

ERA II 13, 602 (11) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi ajab külmetama, käib nagu painjas peal, väristamisega tuleb. Jällegi lugeda: "Sa Jumala vägi, sa isi näed ja oled kohtumõistja." Need sõnad tulevad "mõne asjaga" haigele sisse anda.

ERA II 13, 606/7 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt olevat libeda karvaga, pugevat loomale tagant sisse ja söövat looma seest õõnsaks. Siin ütlevad, et ilves peab olema see libeunt.

ERA II 13, 607 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavat inimesi. Peab riided pöörama pahempidi, siis saab õigele teele.

ERA II 13, 608 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Umurid, nõiakollad (taim). Sellega suitsetatakse, kui arvatakse, et paha silm on üle käind.

ERA II 13, 631/2 (1) < Peetri khk., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Liisa Hahn, 79 a., saadud tütretütrelt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Venituse sõnad, mis tulevad ühe lusikatäie piima pääle lugeda ja sisse anda. Jeesus sõitis teeda mööda, Mari sõitis maada mööda, ilusalle ilutele, Kalamusta mooduselle, Susammela silla peale. Kuu pööratas, maa vääratas - (kelle) naba nikastand, emakas oli ehmatand. Jeesus kargas katsuma, soona sirutama, ligemeid liigutama, udemeid ühte panema. Kolmainu jumalal' - Jumal Isa, Jumal Poeg, Jumal Püha Vaim, Aamen!

ERA II 14, 16 (4) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbepuud tulevad maha lasta põiki tuult, siis kuivades puu ei lõhke.

ERA II 14, 17 (10) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui halija jälgede peale juhtud, eksid ära.

ERA II 14, 17/8 (12) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees tulnud õhtul kõrtsist. Tuttavat teed mööda tulnud. Pimedas. Näind, et keegi tuleb vastu. Kuid astund ikka julgesti edasi. Korraga leidnud enese tükk maad tee kõrvalt. Pole arugi saand, kuidas sinna sattund. See juhtund nii imekiiresti. Arvand mees, et kuri vaim tuli talle vastu ja viskas teelt kõrvale.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]