Eesti mõistatused - EM-lugemik

1401.	NARVA KOER KÜKAKILLE? Ater - 0+4+3+1 = 8 (9) var.
a₁.	Narva koer kükakille? Ater Kod 1888 (V. Kirik) Trm, 5Kod - 6 var.
a₂.	Narva koer kükäkille väljä piäl? Konksater Kod 1940 (S. Tanning) EMrd IV 228 (123)
b.	Narva korv kükkakille? Adra Iis 1889 (E. Ellert)
1402.	NEBU NELJANURGALINE, KABU KAHEJAKULINE? Kaev - 2+90+8+2 = 102 (144) var.
Aa₁.	Neitsi neljanurgeline? Kaev Hel 1874 (A. Wahlberg) Hlj, Hel - 2 var.
Aa₂.	Neitsi neljanukaline? Kaiv Kan 1888 (G. Veski)
Ab.	Neljanukeline neitsi? Kaiv Ote 1895 (E. Palm)
Ba.	Kadri kahejätkuline? Pajaahelad Jõe 1889 (G. Kivikangur) Jõe, Vas - 2 var.
Bb.	Kadri kahe jätkuga? Kaev Iis 1889 (E. Ellert)
C.	Kabu katõjakulise? Kaovaldas Kan 1896 (G. Loodus)
D.	Kadri kaheharuline, auk neljanurgeline? Linguga kaev MMg 1888 (A. Artis) 2MMg - 2 var.
Ea₁.	Neitsi neljanukeline, Kadri kaheharuline? Kaev Hls 1889 (E. Kitzberg)
Ea₂.	Kadri kaheharaline, neitsi neljanurgaline? Kaevupost ja kaev MMg 1887 (K. Pedak) E EM 51 (303); E EM² 46 (385)
Eb.	Neitsi nelänukeline, Kadri katekõrvaline? Kaiv ja kaeopang Võn 1889 (T. Lätti)
Ec*.	Neitsi neljanurgeline, Kadri kahejärguline? Kaev Lai 1889 (A. Sommer) Vai, Hlj, Sim, Lai, Pal, Trm, Äks, Tt - 8 var. Metstak² 70 ja 71
Ed₁*.	Neitsi nellänurgeline, Katri katejakuline? Kaiv ja valdas Võn 1911 (J. ja M. Kärt) Hlj, Tür, Kuu, Jõe, Hag, Ris, Saa, Hls, Lai, MMg, Äks, 2Võn, Ran, San, Urv, Krl, 2Plv - 19 var. E EM 108 (960); E EM² 96 (1280)
Ed₂*.	Kadri kahejakuline, neiu neljanurgeline? Kaev Saa 1889 (J. Tuul) HJn, Saa, Räp - 3 var.
Ed₃*.	Neitsi nellänukaline, Kadi katest jakatu? Kajo ja valdas Rõn 1889 (P. J. Tamm) Jõh, Puh, Rõn, Ote - 4 var.
Ee.	Neitsi nellänukaline, Katri kolmõjakuline? Kaiv ja kuuk Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Ef.	Neitsi nellänukaline, Katri katsekandiline? Kaiv Krl 1909 (J. Sööt)
Fa*.	Neitsi nel'lanurgeline, kabu katejakuline? Kajo Trv 1890 (A. ja J. Viira) Pär, Saa, Trv, Kõp, Nõo, Se - 6 var.
Fb*.	Neitsi neljanukeline, kabo kaheharuline? Kaev Võn 1926 (M. Blum) Võn, Urv, Rõu - 3 var.
Fc.	Neitsi neljanurgeline, kaabu kahenurgeline? Kaev linguga Trv 1888 (H. Utso)
Ga*.	Nebu neljanurgaline, kabu kahejakuline? Kaev SJn 1889 (T. Köstner) Saa, 2Hls, Krk, 11Trv, Pst, 2Vil, 2SJn, Pil, Äks, 2Har - 24 var.
Gb*.	Nebu neljanurgeline, kabu kahejärguline? Kaev Hls 1889 (H. Kase) Hls, Plt - 2 var. E EM 111 (990); E EM² 98 (1318)
Gc₁*.	Nebu nellänurgaline, kabu katejalaline? Läte ja lättevaldas ja kuuk Krk 1896 (J. Hünerson) Krk, Ote - 2 var.
Gc₂.	Kabu katejalaline, nebu nel'lanurgaline? Läte Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Saa, Hel - 2 var.
Gd*.	Nebu neljanukaline, kabu kateharaline? Kaiv ja kaivuhark Rõn 1888 (A. Andrei) Pst, Rõn - 2 var.
Ge.	Nibu nellä nulgaga, karu katõ kõrvaga? Kaiv ja pang Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
H*.	Nebu neljanurgeline, kabu kahejakuline, vibu viiesüllaline? Kaev Pst 1888 (J. Jaakson) Krk, Pst - 2 var. E EM 108 (958); E EM² 96 (1276); Nurmik II 12 (3); Ainelo II-III 115
I+.	1) Neitsit neljanurgeline, kael kahejärguline? Kaju Tor 1889 (K. Kirschbaum) 2) Nebu nellänukeline, Kadri kolmejakuline? Kaiv Ran 1964 (A. Tamm) 3) Eit on neljanurgeline, taat kahejakuline? Kaju Saa 1889 (J. Jakobson) Tor, Saa, KJn, Trt, Ran - 5 var.
J.	Neljanurgeline, kahejärguline? Kaev (esimene jagu on kaevukook, teine jagu kaev ise) Tor 1888 (M. Tilk)
Ka.	Neitsi nellänukaline, Kadri katest jakatu, lugõ taivatähti, liiva merepõhja? Kaiv San 1940 (I. Novek) Kontam.: = 2443Za
Kb.	Neitsi neljanukuline, kao kahejakuline, loeb tähti taevan? Kaju Pst 1889 (H. Henno) Kontam.: = 2443Zb
Vrd.	2039
1403.	NEBUKADNETSAR KESK MERD? Naba - 0+2+0+0 = 2 (3) var. Hls 1889 (J. Meomuttel) 2Hls - 2 var.
1404.	NIEM NIEMES, SAAR SAARES, IGES SAARES SADA PESÄ, IGES PESÄS ÜKS MUNA? Kaalikapiendrad - 0+8+1+3 = 12 (17) var.
A₁*.	Niem niemes, saar saares, iges saares sada pesä, iges pesäs üks muna? Kaalikapiendrad Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) 8Kuu - 8 var. E EM² 96 (1277); RpS nr. 6 (1939) 191
A₂.	Üks saar, sada pesä, igäs pesäs üks muna? Kaalikapienär Kuu 1974 (A. Kask, M. Must) EMrd V 185 (84)
B.	Saar saares, igas saares sada pesa, igas pesas kaks muna? Läätsed Vai 1889 (H. Masing)
C.	Neem neemes, saar saares, igäs saares sada pesä, igäs pesäs sada muna? Kapsapeenrad Kuu 1899 (C. Salström)
D.	Niem niem, saar saar, igas saares seitse pesa, igas pesas üks muna? Kaalikapeenrad VNg 1892 (H. Lohk)
Vrd.	2727A₁₂
1405.	NEITSI EHT HIIUMAAL, EHTE NÄISSE SIIÄ MAALE? Päe - 1+41+5+3 = 50 (93) var.
A₁a₁.	Noorik ehib Hiiumaal, ehted paistvad meie maal? Välguheitmene Hää 1933 (M. Martinson) Hää, Hel, Tt - 3 var.
A₁a₂*.	Noorik ehib Hiiomaal, ehted paistvad siia maale? Välk Saa 1888 (P. Sitzka) Pär, Hää, 2Saa, Trv - 5 var.
A₁b.	Noorik ehib Hiiomaal, vari paistus siia maal? Päikesetõus Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Trv - 2 var.
A₁c.	Noorik ehib Hiiumaal, pale paistab siia maal? Päev Hls 1889 (J. Lepik)
A₂a*.	Neitsi eht Hiiumaal, ehte näisse siiä maale? Päe Hel 1889 (G. Habicht) Pär, Hää, Hel - 3 var. SSTT 121; Metstak 23 ja 35 (227); Metstak² 63 ja 66
A₂b.	Neitsi ehib Hiiumaal, nägu paistab siia? Vikerkaar Hel 1962 (P. Kippar)
A₃.	Neiu ehib Hiiumaal, au paistab siia maal? Välk Pst 1891 (J. Leppik)
A₄.	Mõrsja ehis Hiiumaal, ehte paistva siiä maale? Päike, päe Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₅.	Emand ehib Hiiumaal, rõiva paistva siia maale? Päiv Ran 1889 (A. Tattar)
B₁a₁.	Noorik ehib muial maal, ehte pas'tav siiä maal? Vikerkaar Hls 1888 (P. Ruubel) Hls, Krk - 2 var. ÜÕÕ 16 (2); Hiie-Müürsepp IV/II 153; Metstak² 63 ja 66
B₁a₂*.	Muial maal ehidets noorikut, ehte paistus siia maale? Päe tõusub Krk 1889 (J. Kuusik) Hls, 2Krk, Tt - 4 var.
B₁b.	Noorik eht es' muial maal, helme paistva meie maal? Päikesetõus Urv 1958 (A. Reigo)
B₁c.	Noorik ehib mujal maal, saba paistab siia maal? Agu (koit) Hel 1893 (J. Karu)
B₂a*.	Muul maal ehitas mõrsjat, siia paistuse ehte? Päiv Rõu 1936 (A. Raadla) Krl, Rõu - 2 var.
B₂b.	Muial maal ehitedäs mõrsjat, siiä maalõ näüs tanu? Päikesetõus Rõu 1953 (H. Ploom)
C₁a.	Sääl maal ehitadas noorikut, ilu paistap siia maale? Päev tõuseb Pst 1889 (J. Henno)
C₁b.	Sääl maal ehitetse noorikud, valu paistab siia maale? Päivatõus Pst 1895 (J. Ainson) Vrd. 1952L
C₂.	Sääl maal ehitedäs mõrsjat, siiä maale paistva ehte? Välkü hiit Rõu 1894 (A. Assor) 2Rõu - 2 var.
Da.	Mõrsja ehib võeral maal, ehted paistva meie maale? Päiva tõusmine Võn 1897 (P. Rootslane)
Db.	Võõral maal pandas mõrsjat rõivilõ ja mii maalõ paistus ilu? Hummuguni aovalgõ Krl 1910 (H. Ojansuu) Muhel VN 29 ja tagakaas (2)
E.	Tõisel maal ehitakse noorikud, siia maale paistab pale ära? Välk Krk 1888 (J. Mägi)
F₁a.	Tõises ilmas ehitedes noorikud, aga siia paistave ehte? Päikesetõus Trv 1894 (J. Kala)
F₁b*.	1) Tõisen ilman ehites noorikud, siia nättas ära? Tulekahju Hel 1889 (J. Keernik) 2) Tõisen ilman ehitakse noorikud, aga meile kõik nätta? Päevapaiste Trv 1889 (A. Rull) Saa, Hel, 3Trv, Pst - 6 var.
F₂.	Sääl ilman ehitedes mõrsjat, siiä ilma näüs luuk? Vikahtkaar San 1925 (E. Päss)
F₃.	Teises ilmas ehitatakse pruuti, ehted paistavad siia? Päike Trv 1888 (H. Utso) E EM 150 (1432); E EM² 131 (1874)
Ga*.	Mõrsja ehis mõtsa takan, ehte paistva siia maale? Päiv Rõu 1890 (M. Jennes) 3Rõu, Vas - 4 var. • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (13); Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (9); Täheke nr. 7 (1960) 11 (2)
Gb.	Mõr'sa mõtsah, ehte kodo paistusõ? Päiv Se 1934 (N. Oinas)
Vrd.	242 1216 1964
1406.	NEITSI ISTUB TOAS, SIIDITANU PEAS? Lamp - 0+0+0+1 = 1 (1) var. JJn 1974 (H. Sammal)
Vrd.	1412E₁a 2457
1407.	NEITSI NAARD LÄBI KATÕ SÕRME? Kussõm - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Plv 1894 (J. Tamm)
1408.	NEITSI NELLÄTÖLLÄKILLE, UUTAB URVA PISTETÄVÄ? Tuul - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
a.	Neitsit neljatöllakile, ootab piale pistetava? Toover KJn 1895 (K. Aint)
b.	Neitsi nellätölläkille, uutab urva pistetävä? Tuul KJn 1890 (A. Pihlak)
c.	Neiu nellätölläkille, ootab urva pistevät? Tuul KJn 1925 (A. Kruus)
1409.	NEITSI TAREN, NISA VÄLLÄN? Taretala - 2+44+29+3 = 78 (101) var.
Aa₁.	Neitsi taren, nisa vällän? Taretala Ote 1889 (H. Nugin) Hel, Trv, Kod, 4Võn, Nõo v. Ote, Rõn, 5Ote, Võ, 4Kan, 2Urv, 2Plv, 3Räp, Vas, Vas v. Se, 2Se - 30 var.
Aa₂.	Näitsik tarõh, nisa' väläh? Tarõtala Se 1940 (N. Koplimägi) 2Se - 2 var.
Aa₃.	Neiu tarõh, nisa' väläh? Tarõtala Se 1927 (P. Voolaine) 2Se - 2 var.
Ab.	Neitsi tarõh, nisa ussõh? Tarõnulga Se 1888 (H. Prants) Krl, Vas, 2Se - 4 var.
Ac₁.	Netsü tarõh, nännä välah? Tala Se 1888 (E. Aun) Urv, 3Se - 4 var.
Ac₂.	Nännä' väläh, nätsu' tarõh? Rehetala Se 1930 (J. Ojavere)
Ac₃.	Näitsik tarõh, nännä väläh? Talaots Räp 1937 (D. Lepson) Räp, Se - 2 var.
Ac₄.	Näio tarõh, nännä väläh? Talaotsa Se 1934 (A. Tammeorg) Se - 10 var.
Ac₅.	Näio ommõ tarõh, nännä omma väläh? Talaotsad, mis omma läbi saina väläh veitkese Se 1935 (A. Kits)
Ad*.	Näitse tarõn, nännä ussõn? Tarõl tala sisen, ots ussõn Har 1889 (J. Pähn) Har, Se - 2 var.
Ae+.	Neitsi tarõn, rinna välän? Laetala Rõu 1896 (H. Treu) Rõu, Se - 2 var.
Ba.	Neitsi toas, nisad väljas? [Lahendus puudub] San 1877 (J. Hurt) E EM 108 (962); E EM² 96 (1282)
Bb.	Neitsi tuas, nisad õues? Taretala otsad Võn 1895 (P. Rootslane)
C.	Neitsi kodus, nisa mõtsas? Puukänd Võn 1897 (P. Rootslane) Vrd. 289
Da.	Neitsi liinan, nisa vällän? Laetala San 1888 (K. Gross) San, Räp - 2 var.
Db.	Neitsi liinan, nänna ussen? Taretala Hel 1889 (G. Habicht) Hel, Har - 2 var.
E.	Neitsi sisen, nisa välän? Tarepalgi nuka Kam 1891 (C. Komms, H. S.) Vil, Kam - 2 var.
F.	Neitsil nisa' välähn? Tarõtala' Rõu 1896 (A. Perli)
Ga.	Tütrik tarõh, nisa väläh? Tarõnulga Se 1934 (N. Oinas)
Gb.	Tütruk tarehn, nisa usehn? Tarenulga hirre' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (200)
H.	Näätsk nulgah, nännä' ussõh? [Lahendus puudub] Lut 1927/32 (P. Voolaine)
I.	Naane nulgah, nisa väläh? [Lahendus puudub] Se 1933 (N. Oinas)
J.	Baaba tarehn, nisa usehn? Risthirre' tarehn, otsa usehn Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (189)
K.	Tsidsa tarõh, nännä' välah? Talaots Se 1929 (M. Pihlapuu)
L.	Tsigani tarehn, nisa usehn? Risthirre' tarehn, otsa usehn Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (189)
M.	Inimene tarõh, nisa' väläh? Tarõtala Se 1927 (P. Voolaine)
Vrd.	1415 1470M 1699 2757
1410.	NEITSID TANTSIVAD, PUNANE POISIKE VAHEL? Keel ja hambad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
1411.	NEITSIT ISTUB MÄE PÄÄL, NELI LAST SÜLES? Tuulik - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ans 1891 (F. Peters)
Vrd.	1412
1412.	NEITSIT ISTUB MÄEL, NELI PÕLLE ÖÖL? Tuuleveski - 10+50+43+35 = 138 (193) var.
Aa₁*.	Üks neitsi, neli põlle? Tuulik Krj 1938 (L. Böckler) Hlj, Krj, Jäm - 3 var. Vrd. 2661 2757
Aa₂.	Üks neitsit ja neli pölle? Tuulikratas Jäm dat-ta (R. Andreas)
Ab.	Üks neiu, neli põlle ees? Tuulik Trt 1992 (P. Paris)
B₁a₁.	Neitsit määl, neli põlle ees? Tuuleveski Vän 1889 (M. Jaason) Pee, Sa, Mus, Pöi, 2Tõs, Vän - 7 var. Vrd. 566R₁b*
B₁a₂.	Neitsike mäel, neli põlle ees? Veski VMr 1890 (A. Elken)
B₁a₃.	Neitsit mäe otsas, neli põlle ees? Tuulevesk VJg 1921 (M. Jürna)
B₁b₁.	Neitsit mäel, neli põlle öel? Tuuleveski Muh 1896 (H. Laipmann) HMd, Krj v. Mus, Muh - 3 var.
B₁b₂.	Üks neitsi mäel, neli põlle vööl? Tuulik Krj 1939 (V. Fuchs)
B₂a₁*.	1) Neitsit istub määl, neli pölle ees? Tuuling Krj 1939/40 (O. Jõgi) 2) Üks neitsit istub mäel, neli põlle ees? Veski JJn 1896 (J. A. Rehberg) Sim, JJn, JJn v. Koe, Pee, Kos, Krj, 2Khk, Pha, Tt - 10 var. • Wied. 281; Täheke nr. 7 (1960) 11 (1)
B₂a₂.	Neitsi istub mäe pääl, neli põlle ees? Tuuleveske Saa 1888 (P. Sitzka) Rap, Khk, Saa, Rõn - 4 var.
B₂a₃.	Neitsi istub mäe otsas, neli põlle ees? Tuuleveske Tõs 1889 (H. Anniko) Lasteleht nr. 5 (1905) 80 (2)
B₂b₁*.	1) Neitsit istub mäel, neli põlle ööl? Tuuleveski Muh 1938 (R. Viidalepp) 2) Neitsid istub määl ja neli põlle ööl? Tuuling Mus 1939 (K. Lepp) 3) Neiu istub määl, neli polle vüöl? Tuuleveski Kuu 1974/6 (M. Must) Kuu, Sa, 2Krj, Mus, Ans, 2Kaa, Vll, 5Pöi, 5Muh, 2Tt - 21 var. Wied. 281
B₂b₂.	Neitsit istub mäe pääl, neli põlle vööl? Tuulik Krj 1938 (K. Lepp) Krj, Kär, Muh - 3 var.
B₂c.	Neitsid istuvad mäel, neli põlle ees? Tuulik Muh 1954 (U. Liik)
B₂d.	Neitsit istub põllumäel, neli põlle ees? Tuulik Jäm 1937 (A. Ahurand)
B₃a.	Neitsi tantsib mäel, neli põlle ees? Tuuleveski Var 1938 (S. Reeder) Var, Muh, Hel, MMg - 4 var. Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 ja kaas (9)
B₃b.	Neitsit tantsib mäel, neli põlle üöl? Tuuling Muh 1888 (T. Kuusik) 2Kul, 2Muh - 4 var. Kuusik La 26 (1); Laste prillid I 30 (1); Metstak² 22
B₄a₁.	Neitsi seisab mäel, neli põlle ees? Tuuleveski VJg 1889 (J. Ustallo) Säde nr. 103 (1965) 8 (1)
B₄a₂.	Neitsi seisab mää pääl, neli põlle ees? Tuulik Pha 1946 (A. Sepp) Koe, Pha - 2 var.
B₄b.	Neitsit seisab määl, neli põlle vööl? Tuuling Sa 1888 (F. W. Ederberg)
B₄c.	Neitsid seisvad mäe peel, neli pölle ees? Tuulik Jäm 1977 (M. Jaago)
B₅.	Neitsit sõelub mäel, neli põlle üöl? Tuuleveski Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm)
C₁a.	Üks neitsi välja peal, neli põlle ees? Veski HJn 1889 (H. Tiidermann)
C₁b*.	Neitsit väljal ja neli põlle vööl? Tuuling Sa 1888 (F. W. Ederberg) Sa, Kär - 2 var.
C₂a₁.	Neitsi istub väljal, neli põlle ees? Veski Mar 1936 (A. Hiiemägi) VMr, Mar - 2 var.
C₂a₂.	Neitsi istub välja peal, neli põlle ees? Tuuleveski Pai 1892 (Sõnajalg) Amb, Pai - 2 var.
C₂b.	Neitsit istub väljal, neli põlle vööks? Tuuleveski Kär 1890 (K. Loiken)
C₂c.	Neitsid istuvad välja peal, neli põlle ees? Tuulik Pai 1926 (R. Viidebaum)
C₃.	Neitsit tantsib väljal, neli põlle ees? Tuuleveski Khk 1937 (L. Köögardal) 2Khk, Jäm - 3 var.
C₄.	Neitsit höörib väljal, neli põlle ööl? Tuulik Sa 1909 (O. Liiv) Sa, Kär - 2 var.
C₅.	Neitsit saas'ab väljal, [neli] põlle üül? [Lahendus puudub] Tt dat-ta (anon)
D₁.	Neitsi põllal, neli põlle ees? Tuulik Mus 1958 (E. ja H. Tampere) 2Mus - 2 var.
D₂.	Neitsit istub põllal, neli põlle ööl? Pukktuulik Krj 1938 (K. Lepp)
E₁a.	Neitsit istub kivi otsas, neli põlle ees? Tuuleveski Kaa 1872 (I. Kallas) Emm, Kaa, Vil - 3 var. Wied. 281; E EM 108 (959); Schneider Elusal. Kal. (1905) 17 ja 42 (16); E EM² 96 (1278) Vrd. 1406
E₁b₁.	Neitsit istub kivi otsas, neli põlle öel? Tuulik Sa 1867 (R. Kallas) Sa, Krj, Mus, Kaa, Tt - 5 var. Wied. 281
E₁b₂.	Neitsi istub kivi peal, neli põlle vööl? Tuulik, neli põlle vööl on purjed, siivad peal Trm 1966 (J. Sildvee) Trm, Trt - 2 var.
E₁c.	Neiu istub kivil, neli põlle süles? Aastaajad Tln 1994 (L. Kaljo)
E₁d.	Neitsid istub kivivare otsas, neli põlle ööl? Tuuling Jaa 1939 (K. Lepp)
E₂.	Neitsit kükitab kivi otsas, neli põlle ööl? Tuulik Mus 1890 (T. Palk)
F₁.	Neitsit istub nurmel, neli põlle vööl? Tuuleveski Mus 1920ndad (M. Kaasik)
F₂.	Muruneitsi nurmel, neli põlle ees? Tuulik Krj 1938 (K. Lepp)
G.	Neitsit istub vare otsas, neli põlle ööl? Tuuling, veski Krj dat-ta (Tuling) Vrd. 2401
H.	Neitsi istub toa taga, neli põlle ees? Tuuleveski Kaa 1947 (E. Virveste)
I.	Neitsi tantsib lagedal, neli pölle ööl? Tuulik Mus 1949 (V. Kuut)
J.	Neitsi tansib, neli põlle ees? Tuulik Jäm 1906 (H. Usin) Ans, Jäm - 2 var.
K.	Neitsit sõelub, neli põlle ees? Veski ehk tuulik Muh 1872 (O. T. K.) Wied. 281; E EM 108 (961); E EM² 96 (1281); Plmp. LõK² 40
L₁*.	Üks naine ja neli põlle? Veskipurjed Nrv 1903 (M. Russmann) Nrv, Hää - 2 var.
L₂.	Naene istub kivi otsas mäe peal, neli põlle ees? Tuulik Ans 1891 (F. Peters)
M.	Eit mäel, neli põlle ees? Veski, tuulik Han 1992 (J. Lepik)
N.	Lesk leinab määl, neli põlle ööl? Tuulik, millel riidest purjed tiibadel Pöi 1961 (A. Rand)
O.	Üks hani, neli põlle? Veski purjed Nrv 1909 (M. Russmann) E EM² 141 (2037)
P.	Istub põllal, neli valget põlle ees? Tuulik Ans 1937 (A. Raadla)
Q.	Tiiu istub põllu peal, põll ees? Tuuleveske Pai 1894 (A. Hanson)
R.	Neitsike istub kivi otsan, valge põll ehen? Tuuleveske Hls 1887 (M. Järve)
S₁a.	Neli neitsitit mäel, valged põlled ees? Tuulik Pee 1927 (R. Viidebaum)
S₁b.	Neli neitsikest seisavad mäel, valged põlled ees? Tuuleveski Tt 1907 (M. Rõuk) • Rõuk 36 (11)
S₁c.	Neli neitsid tantsivad mäe pääl, neli põlle ees? Tuuleveski Krl 1942 (J. Sööt)
S₁d.	Neli neitsit lähevad mäele, põlled ees? Veskitiivad VMr 1889 (M. Kampmann)
S₂.	Neli neitsit vainu peal, valged põlled ees? Veski Trt 1927 (K. Pormeister)
S₃.	Neli neitsit tantsivad väljas, köikidel valged pölled ees? Tuulikud Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp)
Z₁*.	1) Üks vanamoor, neli tütart, tütardel on põlled ees? Veski Jõh 1935 (anon) 2) Vanaeit, vanaeidel neli tütart, igalühel valged põlled ees? Veski Jõh 1935 (anon) 5Jõh - 5 var.
Z₂.	Naisel neli tütart, igalühel valge põll ees? Veski Jõh 1935 (L. Aps)
T.	Üks peremees, neli sulast, igal sulasel valged põlled ees? Veskitiivad Jõh 1889 (A. Tõnurist) Vrd. 1439
U₁a₁.	Neli neitsit seisavad mäe piäl, valged põlled iis, üks ajab ühte taga, tõene ajab teist taga, üks ei sua ühte kätte, tõene ei sua teist kätte? Tuuleveski Kod 1942 (P. Tammepuu) Kontam.: = 1429T₁a₁
U₁a₂.	Neli neitsid seisavad mäe piäl, valged põlled eden, üks ajab üste taga, tõene tõist, üks ei saa üste kätte, tõene tõist? Tuuleveski Kod 1948 (H. Nõu) Kontam.: = 1429T₁a₂
U₁b.	Neli neitsit ajavad ükstõist taga, valged põlled ees, ei saa ilmaski kätte? Vesketiivad VMr 1889 (K. Roost) Kontam.: = 1429T₁b
U₂.	Neli venda, kõigil valged põlled ees, ajavad üksteist taga, aga kätte ei saa? Vesketiivad Prn 1901 (A. Gärtner) Kontam.: = 1429T₂
Vrd.	1411
1413.	NEITSIT NURGAS, KULDKIE KAELAS? Luuda - 0+3+0+0 = 3 (8) var.
a.	1) Neitsit nurgas, kuldkie kaelas? Luuda VNg 1892 (H. Lohk) 2) Neitsike nurgas, kuldkee kaelas? Koorekern Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
b.	Neitsid nurkas, keed kaelas? Luud Han 1893 (P. Einbluth) RpS nr. 6 (1939) 190; Eas I 195 (285)
Vrd.	178A₆* 1470
1414.	NEITSIT NURKAS, NELI PÄÄD OTSAS? Voodid - 1+0+0+0 = 1 (1) var. Pöi? dat-ta (R. Kallas)
1415.	NEITSIT NURKAS, NINA ÜMBER KAELA? Võrguhark - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Muh 1896 (H. Laipmann)
Vrd.	882 1409
1416.	NELI ANDJAT, NELI KANDJAT, KAKS KOERATÕRJUJAT, ÜKS PARMUPIITS? Lehm - 12+213+125+135 = 485 (745) var.
A₁a*.	Neli andjad, neli kandjad? Lehm Har 1895 (J. Reimann) Koe, Tor, Har - 3 var. Säde nr. 61 (1980) 3
A₁b₁*.	Neli annava, neli kannava? Lehm Hel 1962 (O. Jõgever) Nrv, Krk, Hel, Trt - 4 var.
A₁b₂.	Neli kannab, neli annab? Lehm ja udar KJn 1937 (J. Raidla) Emm, KJn - 2 var.
A₂a₁*.	Neli andjat, neli kandjat, üks parmupiits? Lehm Khk 1958 (E. Veskisaar) Nrv, Iis, 2Amb v. JMd, Khk, Urv - 6 var.
A₂a₂.	Neli andjat, neli kandjat, viies parmupiitsk? Lehma liikme Kan 1888 (J. Väggi) Kan, Se - 2 var.
A₂a₃*.	Neli andjat, neli kandjat, otsan parmupiitsk? Lehm Ote 1888 (H. Nugin) Kuu, Ote - 2 var.
A₂a₄*.	Neli kandjat, neli andjat ja üts parmupiitsk? Lehm Krl 1910 (H. Ojansuu) PJg, Krl, Se - 3 var.
A₂b₁.	[Neli] andvad, [neli] kandvad, [üks] parmupiits? Lehm: nisad, jalad, saba Kär 1890 (J. Mändmets) Kuu, 2Kär, SJn v. Pil - 4 var.
A₂b₂.	Neli andvad ja neli kandvad, üks on parmupiits? [Lahendus puudub] Rei 1925 (E. Aidas)
A₂b₃.	Neli and, neli kand, viies parmupiits? Lehm Kan 1896 (J. Ots)
A₂b₄*.	Neli kannavad, neli annavad, üks parmupiits? Lehm Hag 1888 (H. R-e) Kuu, Hag - 2 var.
A₃.	Neli kannavad, neli annavad ja koerapiits? Lehm Trv 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
A₄a*.	Neli andjad, neli kandjad, kaks kaitsevad koera? Lehm Hel 1893 (J. Karu) Hel, Räp - 2 var.
A₄b.	Neli andjad, neli kandjad, kaks törivad koera? Lehm Hel 1893 (J. Karu)
A₅a.	Kats koeratääki, üts parmupiits? Härg Nõo 1888 (J. Tüklov)
A₅b.	Kaks koeratõre ja üks parmupiits? Lehma sarved ja saba JJn 1896 (J. A. Rehberg)
A₅c.	Kaks koerakaigast ja üks parmupiits? Härja saba ja sarved Pil 1931 (R. Viidebaum)
A₅d.	Üts parmupiits, kats koeramõeka? Lehm: saba, sarved Hel 1962 (O. Jõgever)
A₅e.	Kats kutsakaitsjat, üts parmupiitsk? Lehm Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
B₁a₁.	Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits? Lehm PJg 1928 (V. Erm) 2Kuu, 3Juu, Noa, Krj, Khk, Tõs, PJg, 2Hls, Krk, Hel, 2Lai, Trm, Võn, Nõo, Puh, Rõn - 21 var. Huvit. II 95 ja 224; Huvit. I⁴ 148 (2); Bachman-Janno-Rebane-Salun I 101; Bachman-Vilbok I 68; LS 421; Praakli III 71; Juhani-Kõll-Lipp 87 (1); Kivi-Roosleht I 83
B₁a₂.	Neli anjat, neli kanjat, kats koeratõrjujat ja üts parmupiitsk? Lehm Kan 1966 (R. Praakli) VMr, Kuu, Krk, KJn, Kan - 5 var.
B₁a₃.	Andjad ja kandjad, kaks koeratõrjujad ja üks parmupiits? Lehm Pil 1891 (J. Järv)
B₁a₄.	Neli andjat, neli kandjat, üks parmupiits, kats koeratõrjet? Lehm Ran 1973 (E. ja H. Tampere) TMr, Ran, Plv - 3 var.
B₁a₅*.	Neli andjad, neli kandjad, kaks koeratõrjujat, üks paras paarmupiits? Lehm Iis 1960 (P. Kiiver) 2Iis, Amb - 3 var. Ol. Lisa nr. 14 (1888) 224 (8)
B₁a₆.	Neli kandjat, neli andjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits? Lehm Lai 1992 (A. Korb) Jõh, Sim, Amb v. JMd, Tür, Mär, Prn, Lai, Ote - 8 var. Janno-Salun III 138
B₁a₇.	Neli kandjat, neli andjat, kaks koeratõrjujat ja üks parmupiits? Lehm Pil 1993 (A. Tuisk) Pil, Kan - 2 var.
B₁a₈*.	Neli kandjad, neli andjad, kaks koeratõrjujad, kolmas parmupiits? Lehm Pld 1925/6 (L. Gering) Pld, Vän v. Vlg, Elv - 3 var.
B₁a₉*.	Neli annab, neli kannab, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits? Lehm Plt 1950 (V. Kuut) Jõh, 2Kuu, Kos, Juu, Plt, MMg, As - 8 var.
B₁a₁₀*.	Neli kannab, neli annab, kaks koeratõrjumist ja üks parmupiits? Lehm Trm 1895 (S. Sommer) VMr, Trm - 2 var. Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (2)
B₁b*.	Neli kanjat, neli anjat, kats koeratõukajat, üts parmupiits? Lehm Võn 1986 (M. Hiiemäe) Iis, Aud, Tor, Võn - 4 var.
B₁c*.	Neli andjad, neli kandjad, üks parmupiits, kaks koerahoidjad? Lehm Krj 1959 (O. Kõiva) Krj, Pil - 2 var.
B₁d₁*.	Neli kannab, neli annab, kaks koeraärinat ja üks parmupiits? Lehm Trm 1942 (P. Tammepuu) 2Trm, Äks - 3 var.
B₁d₂.	Neli kandvad ja neli andvad, kaks äridavad koera ja siis üks on paarmupiits? Lehm Emm 1931 (S. Soosaar)
B₁e*.	Neli andjat, neli kandjat, kaks koerahirmutajat, üks parmupiits? Lehm Iis 1956 (Ü. Tedre) Iis, Rak - 2 var.
B₁f.	Neli andjad, neli kandjad, kaks koera taga-aajad, üks parmupiits, ise üstku lehm? [Lehm] Pee 1952 (V. Taim)
B₁g₁.	Neli andjat, neli kandjat, kats koerakaitsjat, üts parmupiitsk? Lehem Räp 1953 (S. Kaarheit) Hel, 3San, Kan, 2Har, Räp - 8 var. ÜÕÕ 41 (1); Mihkla-Tedre 56/7; Kuut VI (1960) 116 (6); Metstak 16 ja 34 (131); Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (1); Hennoste 38 (8); Metstak² 40 ja 43
B₁g₂*.	Neli andjat, neli kandjat, kats koerakaitsjat, üts parmupiitsakõnõ? Lehm Urv 1958 (A. Reigo) 2Hel, Urv, Har, Räp - 5 var.
B₁g₃*.	Neli kanjat, neli anjat, kats koerakaitsjat ja üts parmupiits? Lehm Plv 1966 (O. Kõiva) Urv, Plv, Räp - 3 var.
B₁g₄.	Neli annavad, neli kannavad, kaks kaitsevad koera, üks parmupiits? Lehm Vil 1937 (A. Mikk)
B₁h₁.	Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaigast, üks parmupiits? Lehm Sim 1929 (R. Viidebaum) Sim, Amb v. JMd, Pee, Mih, Pha, Pöi, Pil, Plt - 8 var.
B₁h₂*.	Neli andjat, neli kandjat, üks parmupiits ja kaks koerakaigast? Lehm Plt 1981 (E. Tampere) Plt, Ksi - 2 var.
B₁h₃.	Neli kandjad, neli andjad, kaks koerakaigast, üks parmupiits? Lehm Ksi 1889 (M. Mauer) Rõuk 36 (5)
B₁h₄*.	Neli annavad, neli kannavad, kaks koerakaigast, üks parmupiits? Lehm Pil 1929 (K. Leichter) Tln, 2Pil, Plt, Äks, San - 6 var.
B₁h₅.	Neli annab, neli kannab, kats koerakaigast, üts parmupiitsk? Lehm kõige sarvedega Võn 1889 (J. Pint) 2Plt, Ksi, Lai, Võn - 5 var.
B₁h₆*.	Neli annab, neli kannab, üks parmupiits ja kaks koerakaigast? Lehm Pal 1888 (M. Uus) Hlj, Sim, SJn, Pal, Rõn v. San - 5 var.
B₁h₇*.	Neli kannab, neli annab, kaks koerakaigast, üks parmupiits? Lehm Plt 1894 (M. Luu) SJn, Plt, TMr - 3 var.
B₁i.	Neli kandjad, neli andjad, kaks koerakali ja üks parmupiits? Lehm Khk 1937 (L. Köögardal)
B₁j.	Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakantsikut, üks parmupiits? Lehm VNg 1994 (A. Korb)
B₁k.	Neli andjat, neli kandjat, kaks koerapura, üks parmupiits? Lehm Krk 1974 (A. Vari) Kaa, Krk - 2 var.
B₁l*.	Neli annavad ja neli kannavad, üks parmupiits ja üks koeratoru? Lehm As 1992 (K. Peebo, A. Tuisk) Sim, Amb v. JMd, Tür, Kuu, Khk, As - 6 var.
B₁m.	Neli annab, neli kannab, kaks koeraoda, üks parmupiits? Lehm Amb 1889 (J. Ney)
B₁n.	Neli annavad, neli kannavad, kaks koeramõõka ja üks parmupiits? Lehm Iis 1936 (H. Neumann)
B₁o.	Neli andjat, neli kandjat, kats koeratääki, üts parmupiits? Lehm Võn 1950 (L. Kilk)
B₁p*.	Neli andjat, neli kandjat, kats pinitääke, üts parmupiitsk? Lehm Kan 1895 (J. Tedder) Pal, Võn, 2Ote, Kan - 5 var.
B₁q.	Neli and, neli kand, üts parmupiitsk, kats peninäga? Lehm: lehma nisa, jala, hand ja sarve Ote 1889 (O. Grossschmidt)
B₁r*.	Neli kandjat, neli andjat, kats penikaitsjat, üts parmupiits? Lehm Ote 1982 (M. Hiiemäe) Kam, 2Ote - 3 var.
B₁s*.	Neli kanjat ja neli anjat, kats pinihoitjat, üts parmoruusk? Lehm Kan 1937 (H. Keem) Kan, Plv - 2 var.
B₁z*.	Neli kannavad, neli annavad, üks pikk sääsepiits, kaks tõrjuvad koeri? Lehm Pai 1926 (R. Viidebaum) Sim, Pai - 2 var.
B₁t₁.	Neli kandjat, neli andjat, kaks koeratõrjet, üks kärbsepiits? Lehm Iis dat-ta (E. Vaas)
B₁t₂.	Neli annavad, neli kannavad, kaks kaitsevad koeri, üks kärblasi? Lehm Pst 1925 (S. Lõhmus) Pst, 2KJn - 3 var.
B₂a.	Neli andjat, neli kandjat, kaks sääsetõrjujat ja üks parmupiits? Lehm Sim 1969 (E. Maasik)
B₂b.	Neli andjad, neli kandjad, üks parmupiits, kaks kärbsepüüdjad? Lehm Mar 1936 (A. Hiiemägi)
B₃+.	Neli annavad ja neli kannavad, kaks kueratoru ja üks karjapiits? Lehm As 1991 (A. Korb, A. Tuisk) Plv, As - 2 var.
B₄a.	Neli andjat, neli kandjat, kaits trääsjät ja üits parmupiitsk? Lehm Ote 1982 (E. Tampere)
B₄b₁*.	Neli andjad, neli kandjad, kaks tõrijad, üks parmopiits? Lehm: neli nisa, neli jalga, kaks sarve ja üks saba Mih 1938 (V. Eenveer) Kuu, Mih, Saa, Äks, Rõn - 5 var.
B₄b₂.	Neli kandvad, [neli] andvad, [kaks] tõrjuvad ja üks on paarmude piitsaks? Lüpsilehm Jõh 1889 (P. Paurmann)
B₄c.	Neli kandjat, neli andjat, kaks tõrjuvad vaenlast, üks parmupiits? Lehm Kuu 1935 (H. Meimer)
B₄d*.	Neli kanjat, neli anjat, kats tuletõrjujat, üts paras parmupiitsk? Lehm Võn 1894 (J. Suits) Kuu, Khk, Võn - 3 var.
B₄e₁.	Neli andjat, neli kandjat, kaks kaitsjat, üks parmupiits? Lehm Rap 1974 (M. Hiiemäe) Rap, Tor v. SJn, Nõo, Rõu - 4 var.
B₄e₂*.	Neli anjad, neli kanjad, kats kaitsjad, viies parmupiitsk? Lehm Kan 1895 (G. Loodus) Amb v. JMd, Kan, As - 3 var.
B₄e₃*.	Neli kandjat, neli andjat, üks parmupiits ja kaks kaitsjat? Lehm Plt 1981 (T. Tammo) Pil, Plt, Kan - 3 var.
B₄e₄.	Neli andvad, neli kandvad, kaks kaitsvad, üks ajab kärblasi? Lehm Hel 1888 (J. Pastarus)
B₄f.	Neli andjat, neli kandjat, kats soekaitsjat, üts parmupiitsk? Lehm Plv 1970 (L. Sults)
B₄g.	[Neli] andvad, [neli] kandvad, [kaks] karjatoru, [üks] parmupiits? Lehm Tln 1888 (H. Stein)
B₄h.	Neli anjat, neli kanjat, kaits kurja karjamõõka, üits parmupiits? Lehm Ote 1889 (J. Kivisaar)
B₄i*.	Neli andjat, neli kandjat, kaits mõõka ja üits parmopiits? Lehm Ote 1957 (S. Pettai) Vil, Ote - 2 var.
C₁.	Nelli andjad, nelli kandjad, kats pulka, üts parmupiits? Lehm Se 1929 (V. Ruusamägi)
C₂a*.	Neli andjat, neli kandjat, kats vehklejät ja üts parmupiits? Lehm Rõu 1957 (E. ja H. Tampere) Puh, Rõu - 2 var. Kmpm. KLr I⁸ 40; Kmpm. EL I⁹ 41
C₂b.	Neli andjat, neli kandjat, kaks vihtlevad taeva poole, üks on parmupesjä? Lehm Har 1934 (A. Pluks)
C₂c.	Neli andjad, neli kandjad, kats taivakaejad ja üts parmupiits? Lehm Har 1888 (anon)
C₂d.	Neli andjat, neli kandjat, kaks vaatavad taeva poole, üks parmupiits? Lehm Jäm 1977 (M. Pihl)
C₃.	Neli annavad, neli kannavad, kaks vahivad taeva poole ja üks kaitseb koeri? Lehm Tt dat-ta (anon) Wied. 281; E EM 109 (964); E EM² 96 (1285) Vrd. 2425
C₄.	Neli annavad, neli kannavad, kaks vahivad taeva poole? Lehm Hää 1960 (M. Mäesalu)
C₅*.	Neli andvad, neli kandvad, kaks taevatugi, üks parmupiits? Lehm Var 1888 (M. Karotom) 3Var, Rõu - 4 var. Sim, Tln - 2 var.
D₁a*.	Neli annavad, neli kannavad, kaks kaitsevad koeri ja üks sapsib sadasid? Lehm: [neli] nisa, [neli] jalga, [kaks] sarve ja saba Vil 1938 (L. Takk) Pöi, 2Vil, Trt - 4 var. Tõn. LPr 6 (2)
D₁b+.	Neli kannavad, neli annavad, kaks kaitsevad koeri, üks vihub salkasid? Lehma jalad, nisad, sarved ja saba Vai 1893 (H. Masing) Vai, Kaa - 2 var.
D₂.	Neli andvad, neli kandvad, kaks hoidvad koera, üks peksab ümber sitatanni? Lehm Kaa 1872 (I. Kallas) Wied. 281; E EM 109 (963); E EM² 96 (1284); Nurmik II 22 (7); Ainelo II-III 121
D₃a*.	Neli annave, neli kannave, kaits tükki kaidsave koeri, üits aab tagat? Lehm Trv 1897 (J. Vaine) Trv, Vln, Vil - 3 var.
D₃b.	Neli kannavad, neli annavad, kaits kaitsevad, üks ajab tagalt järgi? Lehm Trv 1894 (K. Tober)
D₃c.	Neli annavad, neli kannavad, kaks kaitsevad karja, üks ajab tagant järele? Lehm Pst 1891 (J. Leppik)
D₃d.	Neli kannab, kaks kaitseb, üks lööb tagalt järele? Lehm SJn 1893 (J. Mein)
D₄*.	Neli andvad, neli kandvad, kaks koeratõrjujat, üks linnuhirmutaja? Lehm PJg 1928 (V. Erm) PJg, 2Vän, 2Tor - 5 var.
D₅.	Neli annave, neli kannave, kaits tükki kaitseve koera, üts teeb taga tšoh-tšoh? Lehm Pst 1935 (R. Viidalepp)
D₆.	Neli annab, neli kannab, üks lööb karsäuh? Lehm Kos dat-ta (J. Landsmann)
E₁.	Neli annavad, neli kannavad, kaks vehklevad taeva poole, üks sapsib sadasid? Lehm: sarved vehklevad taeva poole, saba sapsib söödikuid Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
E₂.	Nelli kandjat, nelli andjat, kats tulpa, üts viht? Lehm Vas 1894 (P. Saar)
E₃.	Neli andjad, neli kandjad, kaks käsarad, üks viht? Lehm Rak 1893 (J. Lilienbach) E EM² 96 (1287)
E₄.	Neli um kandjat, neli um andjat, peenisse saksa jaos um piits, kurja luuma jaos viglä? Lehm Hls 1961 (L. Pärna)
F+.	Neli kõnnivad, kaks kaidsavad koeri ja üks ajab tagat? Lehm Trv 1936 (J. Veskemäe) 2Trv, Pil, Rõu - 4 var.
G₁a.	Kaks juhivad, neli kannavad, neli annavad? Lehm Pst 1895 (H. Lensin)
G₁b.	Kats juhiva, kats kaitsva penni, neli kõnnive, üts aja takast? Lehm Rõn 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
G₂a.	Neli andjat, neli kandjat, kaks teenäitajat, kaks koeratõukajat, üks parmupiits? Lehm Hel 1948 (E. Maasik) Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (3); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (3); Huvit. V Lisa 18 (48); Mihkla KlL 74 (3); Vih. (1950) 81 ja 82 (3); Hellerma V-VIII 34; Hellerma IV-V 98
G₂b₁*.	Neli andvad, neli kandvad, kaks juhtivad, kaks törivad koera, üks parmupiits? Lehm PJg 1876 (J. Reinson) VMr, Jür, PJg, Lai - 4 var.
G₂b₂.	Neli andjad, neli kandjad, kaks juhtivad teed, kaks tõrjuvad koera, üks paras parmuvits? Lehm PJg 1889 (H. Lussik)
G₂c₁*.	Neli andvad, neli kandvad, kaks näitavad teed, kaks äritavad koera, parmupiits taga veel? Lehm Ans 1891 (J. Magus) Phl, 2Käi, Ans - 4 var.
G₂c₂.	Neli andjad, neli kandjad, kaks koera äripulka, kaks teejuhatajad, üks parmupiits? Lehm Kär 1890 (K. Loiken)
G₂d.	Neli kandjat, neli andjat, kaks koerahirmutajat, kaks teenäitajat ja üks parmukaitsja? Lehm San 1955 (A. Udras)
G₂e.	Neli kannavad, neli annavad, kaks teejuhti, kaks koerakaigast, üks parmupiits? Lehm Sim 1929 (R. Viidebaum)
G₂f₁*.	Neli kandjad, neli andjad, kaits tiijuhtjad, kaits penikaitsjad ja üits parmupiitsk? Elajas Ran 1889 (H. Raag) Ran, San - 2 var. Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (10)
G₂f₂*.	Kaks kaitsevad koeri, kaks juhatavad teed, neli kannavad, neli annavad, üks kaitseb kärbseid? Lehm Hel 1928 (E. J. Kase) Saa, Hel, Trv, Trt - 4 var.
G₂g.	Neli annab, neli kannab, kaks kaitseb, kaks juhib teed ja üks on parmupiits? Lehm Äks 1893 (P. Sepp)
G₃*.	Neli andjat, neli kandjat, kaits teejuhti, kaits pistjat, üits parmupiitsk? Lehm Ote 1895 (C. Lipping) 2Ote - 2 var. Meelej. nr. 36 (1887) 287 (44)
G₄.	Neli andjat, neli kandjat, kaks teejuhti, kaks karukäppa, parmupiits? Lehm Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
G₅a*.	Neli annavad ja neli kannavad, kaks kaitsevad koeri ja kaks juhivad teed ja üks ajab tagast? Lehm TMr 1890 (H. Uus) Saa, TMr - 2 var.
G₅b.	Neli annab, neli kannab, kaks tükki juhivad teed, kaks tükki kaitsevad koeri, üks tõukab tagat järele? Lehm Pst 1888 (J. Jaakson)
G₆a*.	Neli kannave, neli annave, kaks juhve teed, kaks kaidsave koeri, üks teeb vihuh-vuhuh? Lehm Trv 1890 (J. Tinn) Koe, Trv - 2 var.
G₆b.	Neli kannavad, neli annavad, kaks kaitseb koeri, kaks juhib teed, üks vihub tuult? Lehm Tt 1889 (anon)
G₆c.	Neli annava ja neli kannava, kaits kaitsevad koeri, kaits juhatavad teed, üits teeb taga tilla-tolla? Lehm Trv 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo)
G₇.	Neli andvad, neli kandvad, kaks näitavad teed, kaks äristavad koera, üks sõidab ümber sitatanni? Lehmalüpsmine Pöi 1894 (T. Undritz)
G₈a*.	Neli annave, neli kannave, kaits näitave teed, kaits kaedsave koeri? Lehm Trv 1894 (J. Kuusk) Hls v. Pst, Hel, 3Trv, 3Pst, Har - 9 var.
G₈b.	Neli annavad, neli kannavad, kaks näitavad teed, kaks kaitsevad karja? Lehm Pal 1891/2 (H. Maasen)
G₈c*.	Neli annab, neli kannab, kaks juhivad teed, kaks tõrjuvad koeri? Lehm Jõe 1878 (F. Matson) Hlj, Jõe - 2 var.
G₈d.	Neli andvad ja neli kandvad, kaks juhatavad teed ja kaks hoidvad koera? Lehma nisad, jalad, silmad ja sarved Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
G₈e.	Neli annab, neli kannab, kaks juhib tied, kaks juhib kuera? Lehm Trm 1934 (A. Aavik)
G₉a*.	Neli annavad, neli kannavad, kaks juhivad ja üks parmupiits? Lehm MMg 1888 (A. Artis) HJn, MMg, Äks, Trt - 4 var.
G₉b*.	Neli andjad, neli kandjad, kaks teejuhti, üks parmupiits? Lehm Ksi 1926 (P. Berg) Jür, Ksi - 2 var.
G₁₀.	Neli tükki annave, neli tükki kannave, kaits tükki johatave teed, üits aab roosaga tagat järgi? Lehm Trv 1894 (A. Jakobson)
G₁₁+.	Neli nigi-naginad, kaks koeraharijad, kaks teejuhtijad, üks parmupiits? Lehma jalad, sarved, silmad ja saba Lai 1888 (J. Remmelg) Lai, Tt - 2 var.
G₁₂+.	Neli annavad, neli kannavad, kaks tükki juhatavad teed, kaks tükki vahivad taeva, üks kaitseb koeri? Lehm Trv 1888 (H. Utso) 2Trv - 2 var.
G₁₃+.	Neli andjad, neli kandjad, kaks teejuhatajad, kaks tulenäitajad, üks parmupiits? Lehm Rei 1938 (E. Ennist) Rei, Hls - 2 var.
G₁₄a₁.	Neli andjat, neli kandjat, kaks tulenäitajat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits? Lehm Hää 1936 (L. Kraavik) Kad, Rei, 2Hää - 4 var. E EM 109 (965); Okas 80; E EM² 96 (1286); Nurmik I 38; Kmpm. EL II¹⁰150; Käis La 64; Käis EV II/I lk-ta; Nugis 292 ja 314 (185)
G₁₄a₂*.	Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, kaks tulenäitajat ja üks parmupiits? Lehm JJn v. Koe 1928 (K. Böckler) JJn v. Koe, Ris - 2 var.
G₁₄a₃*.	Neli kandvad, neli andvad, kaks tükki tõrivad koera, kaks tükki näitvad tuld, piits taga? Lehm Tõs 1927/8 (H. Seppik) Koe, Emm, Tõs - 3 var.
G₁₄b*.	Neli andvad ja neli kandvad, kaks näitavad tuld ja kaks äritavad koera ja üks näitab parmupiitsa? Lehm Muh 1938 (R. Viidalepp) 2Muh - 2 var.
G₁₄c₁.	Neli andjat, neli kandjat, kaks tulenäitajat, kaks koeratõukajat, üks parmupiits? Lehm Aud 1933 (M. Pommer) Truu lk-ta; LS 418
G₁₄c₂.	Näli andvad, näli kandvad, kaks narrevad koera, kaks näitvad tuld, üks päksab kärmsed? Lähäm Hii 1888 (G. Tikerpuu)
G₁₄d₁.	Neli kandjad, neli andjad, kaks näitavad tuld, kaks hoidvad koeri pealt, üks parmupiits? Lehm Tt dat-ta (anon) VJg, Tt - 2 var. Wied. 281; ER Kal. (1884) 93 ja 97 (6)
G₁₄d₂.	Neli andva ja neli kandva, kats näütävä tuld ja kats hoitva pinni ja üts parmupiitsk? Lehm kiinih Plv 1890 (J. Tamm)
G₁₄e₁*.	Neli andjet, neli kandjet, kaits tulenäütjet, kaits koerakaitsjet, üits parmupiits? Lehm Krk 1936 (M. Sarv) Krk, Puh - 2 var.
G₁₄e₂.	Neli kandjat, neli andjat, kaks tulenäitajat, kaks kaitsjat ja tagaotsas parmupiits? Lehm Nõo 1964 (A. Tosso)
G₁₄f.	Neli anjat, neli kanjat, kats tulenäitajat, kats pinipuskjat, üts parmupiitsk? Lehm Plv 1966 (L. Briedis)
G₁₅.	Neli andjat, neli kandjat, kaks näitavad tuld ja kaks tõrjuvad koera, üks lööb taga sörki? Lehm Tõs 1979 (E. Maasik)
G₁₆.	Neli andvad, neli kandvad, kaks näitavad tuld, kaks kaitsevad koera ja üks höörib taga? Lehm Vil 1970 (P. Kippar)
G₁₇.	Neli annavad, neli kannavad, kaks tükki näitavad tuld, kaks tükki kaitsevad koeri, üks sapsib sadasid? Lehm Trv 1894 (J. Vaine)
G₁₈*.	Neli annavad, neli kannavad, kaks kaetsevad koeri, kaks näitavad tuld, üks ajab tagat järgi? Lehm SJn 1889 (T. Köstner) Trv, SJn - 2 var.
G₁₉.	Neli annab, neli kannab, kaks näitab tuld, kaks kaetsevad koera, üks linnuhirmutes? Lehm SJn 1893 (J. Mein)
G₂₀+.	Neli kannavad, neli annavad, kaks kaitsevad, kaks valgustavad, üks parmupiits? Lehm Trm 1966 (H. Alver, H. Kulo, T. Roosmaa, A. Rõõm) Pee, Rap v. Mär, Khk, Trm, Urv - 5 var.
G₂₁a*.	Neli andjat, neli kandjat, kaks tulenäitajat, üks parmupiits? Lehm Sim 1964 (M. Sepping, M. Vaarmann) Sim, Amb, Kuu, Krk - 4 var. Kmpm. KH 37; Kmpm. KLr 359; Kmpm. KLr II⁶ 348
G₂₁b*.	Neli tükki kandvad ja neli tükki andvad, kaks näitavad tuld, üks parmupiits? Lehm Ris 1889 (J. Holts) Ris, Vig - 2 var.
G₂₂.	Neli annavad, neli kannavad, kaks näitavad tuld ja üks ajab järele? Lehm SJn 1927 (V. Metsamärt)
G₂₃*.	Neli annab, neli kannab, kaks näitavad tuld ja kaks ajavad koera? Lehm Kad 1899 (J. Dania) Kad, Mih, Kär, Tor, Kod - 5 var.
G₂₄.	Neli kandjad, neli andjad, kaks näitavad tuld ja kaks loevad taevatähti? Lehm KJn 1961 (A. Seep) Vrd. 1440 2443
G₂₅.	Neli annavad, neli kannavad, [kaks] näütavad tuld? Lehm Vil 1893 (J. Täht)
G₂₆a.	Neli kandjat, neli andjat, kaks näitajat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits? Lehm Ote 1957 (M. Villemson)
G₂₆b.	Neli andvad, neli kandvad, kaks kaitsevad, kaks näitavad, üks sapsib sadasid? Lehm Vig 1895 (M. Väli)
G₂₇a.	Neli andjat, neli kandjat, kaks nägijat, kaks koeratõrjujat ja üks parmupiits? Lehm Trm 1896 (J. Soodla)
G₂₇b.	Neli kandjad, neli andjad, kaks koerakaitsjad, kaks nägijad ja üks linnukaitsja? Lehm Saa 1888 (J. Miländer)
G₂₈a.	[Neli] kannab, [neli] annab, kaks vaatavad, [kaks] kaitsevad, [üks] üllib tagatjärgi? Lehm Vil 1873 (H. Leoke) Pet. HS I 35 (11)
G₂₈b.	Kats kaetsava ja kats kaeva ja neli lendas, neli annava ja viies virutas takast? Tõbras Tt 1896 (A. Suurkask)
G₂₉.	Neli kannab, neli annab, kaks vahivad, kaks loevad taevatähti ja üks kaitseb koeri? Lehm KJn 1870 (J. Tiedemann)
H.	Neli andvad, neli kandvad, kaks tõrjuvad koera, kaks kuulatavad pealt, üks parmupiits? Lehm Aud 1921 (S. Lind)
I₁a.	Neli kandjad, neli andjad, kaks tõrivad koeri, kaks kuulavad, kaks näitavad tuld, üks parmupiits? Lehm Kul 1895 (J. Reinson)
I₁b.	Neli andjad, neli kandjad, kaks näitavad tuld, kaks kuulatavad pealt, kaks tõrivad vastu, üks lükkab takka? Lehm Aud 1895 (R. Niemann)
I₁c.	Neli annab, neli kannab, kaks koerakaitsjad, kaks tiinäitajad ja kaks ilmakuuljad ja üks parmupiits? Lehm MMg 1888 (G. Tenter)
I₂.	Neli kandjad, neli andjad, kaks terävad, kaks nüridad, teejuht ja parmupiits? Lehm Saa 1889 (J. Jakobson) 2Saa - 2 var.
I₃a₁*.	Neli andjad, neli kandjad, kaks kuuljad, kaks nägijad, kaks koeratõrjujad, üks parmupiits? Lehm JJn 1888 (J. Piber) JJn, 3Vig, Mar, Lai - 6 var.
I₃a₂.	Neli kandjat, neli andjat, kaks kuuljat, kaks nägijat, kaks tõrguvad koera pealt, taga pikk piits? Lehm Lai 1897 (H. Asper)
I₃a₃.	Kaks nägijad, kaks tõrjujad, kaks kuuljad, neli kandjad, neli andjad ja üks kärbsepiits? Lehm Nis 1895 (J. Reimann)
I₃b*.	Neli kandjat, neli andjat, kats nägijat, kats kuuljat, kats kaitsjat, üts parmupiitsk? Lehm Kan 1888 (G. Veski) Saa?, Vil, TMr, Võn, Ote, Kan, Urv, 2Krl, Har - 10 var.
I₃c*.	Neli annave, neli kannave, kaks kuuleve, kaks näeve, kaks koerakaigast ja üks parmupiits? Lehm Krk 1921 (E. Hiir) Hls, Krk - 2 var.
I₄a*.	Neli annavad, neli kannavad, kaks kuulevad, kaks näevad, kaks tõrjuvad koera? Lehm Vän 1889 (J. Tammann) HMd, Tõs, Vän - 3 var.
I₄b*.	Neli annab, neli kannab, kaks kuuleb, kaks näeb, kaks kaetseb koeri? Lehm SJn 1894 (H. Raid) Krk, SJn, 2KJn, TMr, Rõu - 6 var.
I₄c.	Neli andjat, neli kandjat, kaks kuuljat, kaks nägijat ja kaks koerahirmutajat? Lehm Iis 1956 (Ü. Tedre)
I₅a₁*.	Neli andjad, neli kandjad, kaks kuuljad, kaks nägijad, üks parmupiits? Lehm Rei 1938 (E. Ennist) Amb, Vig, Kse, Rei, Puh - 5 var.
I₅a₂.	Neli andjad, neli kandjad, kaks kuuljad, kaks nägijad ja kolmasteistmes on parmupiits? Lehm Rei 1939 (E. Ennist)
I₅b*.	Neli andjat, neli kandjat, kats nägijat, kats kuuljat ja üts om parmupiits? Lehm Hel 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman) Hel, Nõo v. Ote, Vas v. Se - 3 var.
I₆a.	Neli kandjat, neli andjat, kaks kuuljat, kaks nägijat, kaks koeratõrijat, üks linnupiits? Lehm Pär 1888 (M. Lipmann)
I₆b.	Neli kandjad, neli andjad, kaks nägijad, kaks kuuljad, kaks koerakaigast, üks linnupiits? Saba Rap 1961 (V. Metstak)
I₇.	Neli andjad, neli kandjad, kaks kuuljad, kaks nägijad, üks linnupiits? Lehm Aud 1888 (P. Jagor)
I₈*.	Neli annavad, neli kannavad, kaks kuulevad ja kaks näevad, kaks kaitsevad koeri ja üks ajab tagant järele? Lehm Vil 1960 (Ü. Puusep, K. Uibo) Just Sak. Kal. (1882) 151 (1)
I₉*.	Neli kannavad, neli annavad, kaks näevad, kaks kuulevad, üks ajab tagalt järele? Lehm Kõp 1903 (M. Evert) Kõp, Ran - 2 var.
I₁₀.	Neli andvad, neli kandvad, kaks kuulavad, kaks vaatavad, kaks hoidvad koera kallalt ää, üks vihub ümber sitatanni? [Lahendus puudub] Jaa 1938 (A. Vinkel)
I₁₁.	Neli kandjad, neli andjad, kaks peksjad, kaks nägijad, kaks kuuljad, üks teeb siuh-sauh? Lehm VMr 1888 (J. Koit)
I₁₂.	Neli andvad, neli kandvad, kaks kuuljat, kaks nägijat, viies: karviuhti? Lehm Aud 1921 (S. Lind) Vrd. 2728
I₁₃.	Neli andvad, neli kandvad, kaks kuulvad, kaks nägevad, kaks kaitsvad koeri ja üks iseennast? Lehm: nisad, jalad, kõrvad, silmad, sarved, saba Hel 1874 (A. Wahlberg)
I₁₄.	Neli andjad, neli kandjad, kaks kuuljad, kaks nägijad ja kaks kaitsjad ja üks lööb üle? Lehm Hel dat-ta (A. Wahlberg)
I₁₅*.	Neli andjat, neli kandjat, kats kuuljat, kats nägijat, kats kaes taiva poolõ, viies parmupiitsk? Lehm Rõu 1894 (A. Assor) Urv, 2Rõu - 3 var.
I₁₆*.	Neli kannavad, neli annavad, kaks kuulevad, kaks näevad, kaks tugevat vahivad taeva poole, üks kaitseb koeri? Lehm Vil dat-ta (J. Täht) Vil, Tt - 2 var.
I₁₇*.	Kaks kuuljat, kaks nägijat, kaks tõrijat, parmupiits? Lehm Kul 1938 (E. Ennist) Sim, Kul - 2 var.
I₁₈.	Kaks kuuljat, kaks nägijat ja viies parmupiits? Lehm Kuu 1939 (H. Martinson)
I₁₉.	Neli andmas, neli kandmas, kaks nägemas, kaks kuulmas? Lehm HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
J₁a.	Neli andjad, neli kandjad, kaks nägijad, kaks kuuljad, kaks haistjad, kaks tõrijad, üks parmupiits? Lehm Han 1960 (I. Aavekukk)
J₁b.	Neli andjad, neli kandjad, kaks koeratõrjujad, kaks kuuljad, kaks nägijad, kaks haisuajajad, üks parmupiits? [Lahendus puudub] Ris 1937 (E. Ennist)
J₁c.	Neli annab, neli kannab, kaks kuuleb, kaks näeb, kaks tükki kaitsevad koera, kaks tükki tunnevad haisu, üks parmupiits? Lehm KJn 1925 (A. Kruus)
J₂.	Neli andjad ja neli kandjad, kaks nägijad, kaks kuuljad, kaks haesuaajad, üks parmupiits? Lehm Ris 1937 (E. Ennist)
J₃.	Neli kannab, neli annab, kolm kaedsab, kats näeb, kats kuuleb, üts nuusutab? Lehm TMr 1888 (P. Birkenthal)
J₄.	[Kaks] pistjad, [kaks] nägijad, [kaks] kuuljad, [üks] haistja, [kaks] vesket, [neli] kandjad, viies parmupiits? Lehm Han 1889 (A. Reimann)
J₅.	Neli andjat, neli kandjat, kaks susijat, kaks nägijat, kaks kuuljat, kaks haistjat, üks maitsja, üks parmupiits? Lehm Kse 1965 (Ü. Kaarna, L. Männiksoo)
K₁.	Neli kannab, neli annab, kaks näeb, kaks kuuleb, kaks koerahirmutust, türi-lüri auk ja parmupiits? Lehm: [neli] jalga, [neli] nisa, [kaks] silma, [kaks] kõrva, [kaks] sarve, suu ja saba Kad 1897 (A. K. Kivi)
K₂a.	Neli andjat, neli kandjat, kaks nägijat, kaks kuuljat, tuttu-ruttu, paarmupiits? Lehm Jõh 1892 (A. Tõnurist)
K₂b.	Neli andjad ja neli kandjad, kaks kuuljad ja kaks nägijad, kaks tuutu-luutud ja parmupiits? Lehm VJg 1921 (M. Jürna)
K₃.	[Neli] annab, [neli] kannab, [kaks] näävad, [kaks] kuulvad, kaks tuutu-luutut? Lehm Hag 1889 (J. Valdmann)
L₁a.	Neli annavad, neli kannavad, kaks juhivad, kaks tõrjuvad, tutu-lutu, parmupiitsa? Lehm HJn 1890 (H. Tiidermann)
L₁b.	Neli annab, neli kannab, kaks teejuhti ja kaks koeraärritust, turunurru auk ja parmupiits? Lehm Hlj 1938 (J. A. Reepärg)
L₂.	Neli andvad, neli kandvad, üks puhub luike, kaks näitavad tuld? Lehm Tõs 1921 (S. Lind)
M₁a₁*.	Neli annab ja neli kannab, tutu-lutu, parmupiits? Lehm, tutu-lutu = sarved Tür 1936 (H. Neumann) Tür, 2Kos, Tt - 4 var.
M₁a₂*.	Neli kandjad, neli andjad, kaks tutu-lutud, üks parmupiits? Lehm VMr 1890 (A. Elken) VMr, Tln, Rap v. Mär, 2Kei - 5 var.
M₁b₁.	Neli andjad, neli kandjad, eritoru auk ja parmupiits? Lehm Rak 1892 (J. Lilienbach)
M₁b₂.	Neli kannab, neli annab, tolu-lolu auk ja parmupiits? Lehm Rak 1969 (P. Kippar)
M₁b₃.	Neli annab ja neli kannab, hüüdmise toru ja parmupiits? Lehm Nrv 1893 (F. Valts)
M₂.	Neli annab, neli kannab, kaks koerahirmutust, üks parmupiits, üks tori-lori auk? Veis ja tema kehajäud Hlj 1888 (J. Linkstein)
N+.	1) Haenaküin, parmupiitsk? Lehm Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) 2) Neli kandjat, neli andjat, üks aganakott, kaks koeratõrjujat, parmupiits taga? Lehm Pal 1989 (A. Korb) 3) Neli andjat, neli kandjat, kats kuuljat, kats nägijat, kats karjakaitsjat, üts parmupiitsk, haenasalv? Lehm Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
O+.	Kaks klaasi, kaks tossutoru, kaks koeratääki, neli andjat, neli kandjat, üks parmupiits? Lehm Nõo 1888 (V. Grünstamm) Hlj, Kad, Tln v. Mär, Rap, LNg, Tõs, MMg, Trt, Nõo, 2Räp - 11 var.
P₁a.	Neli suusõkjat, kats taivakaejat, üts parmupiits? Lehm Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv) Kontam.: = 1449G₁a
P₁b*.	Neli sõkva sood, kats kaalva taivast, kolmas parmupiits? Lehm, tõbras Kan 1866 (J. Weitzenberg) 2Kan - 2 var. Kontam.: = 1449G₁b*
P₂.	Neli sõkuvad sood, kaks näitavad teed, üks kaitseb koeri? Lehm KJn 1870 (J. Tiedemann) Kontam.: = 1449G₂
Q.	Kaks nägijat, kaks kuuljat, kaks kaitsjat, neli seisjat, neli andjat, tüvi ülevenpool, ladu mahanpool? Lehm Hel 1889 (H. Karolin) Kontam.: = 938M
R₁.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, kaks tõrjuvad koeri eemale, üks heidab peale? Lehm Kei 1927 (M. Soom) Kontam.: = 1440J₁
R₂.	Neli andab, neli kandab, kaks näütäb tuld, kaks tegeb aset, üks hoidab kueri? Lehm Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) Kontam.: = 1440J₂
R₃.	Neli andvad, neli kandvad, kaks kuulavad, kaks vaatavad, kaks hoidvad koera kallalt ää, üks parmupiits, üks heidab magama? Lehm Jaa 1938 (A. Vinkel) Kontam.: = 1440J₃
R₄.	Neli annave, neli kannave, kaits teeve aset, kaits vaatave päält, üits kaidsab kärbläsi? Lehm Trv 1896 (J. Tõllasson) Kontam.: = 1440J₄
Vrd.	580B₂f 1449
1417.	NELI AUKU NIIDIKERAS? Lehma udar - 0+1+0+0 = 1 (11) var. Rak 1892 (J. Lilienbach) E EM² 97 (1290); Nurmik II² 24 (9)
Vrd.	1960
1418.	NELI HIIRT JOOKSEVAD ÜHTE AUKU? Lüpsmine - 0+0+1+0 = 1 (1) var. VMr 1939 (M. Ross)
Vrd.	1430
1419.	NELI HOBUST TALLIS, VIIES JOOKSEB ÜMBER TALLI? Sukakudumine - 17+312+240+177 = 746 (1038) var.
A₁a₁.	1) Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? Sukakudumine VMr 1890 (J. Palm) 2) Neli hobest tallin, viies juusk ümmer talli? Sukka koetakse Krk 1888 (J. Kuusik) 2Nrv, Vai, 3Jõh, 2Iis, 2Hlj, Sim, VMr, Amb, 2Amb v. JMd, 2Pee, Tür, 6Kuu, Jõe, Tln, Kos, Juu, Rap, Nis, Pld, Ris, Var, Han, Lih, Rid, Hps, LNg, Jäm, Vll, Tõs, PJg, 2Vän, Tor, Pär?, 3Saa, 6Hls, 2Krk, 4Hel, 3Trv, 3Pst, Vln, 3Vil, Kõp, 5SJn, 8KJn, 3Pil, 4Plt, 5Lai, Pal, 6Trm, 3Kod, MMg, Äks, 3TMr, 2Trt, 6Võn, Kam, Nõo, Puh, 6Ote, 2San, 4Kan, 2Urv, 4Rõu, 3Plv, 2Räp, 9Se, As, Tt - 157 var. Sak. Kal. (1880) 82 (16); Kündja nr. 21 (1885) 111 (31); Univer-Laurits IV 8; Huvit. II 215 ja 224 (9); Tamman 30; Ainelo II-III 119/20; Meos III-IV 141; Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (48); Loorits VrP 25 ja 26 (48); Huvit. V Lisa 17 (29); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (21); Nugis 292 ja 314 (186); Vih. (1950) 82 ja 83 (39); Meie aasta (1953) lk-ta (44); ÜÕÕ 95 (12); Praakli V 70 (12); Täheke nr. 7 (1960) 11 (9); Leht 8 (14); Hiie-Moks II 78; Juhani-Tammoja 13 (14); Metstak 10 ja 32 (51); Muhel VN 18 ja tagakaas (2); Leht VIII² 54 ja 56 (11); Moks III 75; Nahkur 46/7 (5); Metstak² 17 ja 19
A₁a₂.	Neli hoost tallis, viies jookseb ümber talli? Sukakudumine Kir 1930 (O. Paalberg) Jõh, Jõh v. Iis, Hlj, Rkv, Rak, 2VJg, 3Sim, 2VMr, 3Amb, JJn, JJn v. Koe, 5Pee, 2Tür, Tür v. Juu, 2Kuu, 3Jür, 2Kos, Juu, Rap v. Mär, Hag, Kei, 2Kul, 3Vig, Kir, Vän, Prn, Pst, Trm, Tt - 47 var. • Wied. 282; Ol. Lisa nr. 14 (1888) 224 (4); E EM 110 (976); E EM² 97 (1300); E MM 12 ja 44 (169); E MM² 12 ja 47 (171); E MM³ 10 ja 38 (171)
A₁a₃*.	Nelli hobõst tallih, viies joostõlõs ümbre talli? Kaptat koetas Se 1927 (M. Pihlapuu) Krj, Se - 2 var.
A₁a₄*.	Neli hobest tallin ja viies juusk ümbre talli? Sukakudamine Räp 1980 (M. Hiiemäe) VJg, Pee, 2Kuu, Prn, Saa, MMg, Kan, Räp, 3As, Tt - 13 var.
A₁a₅*.	Neli hobõst om tallin ja viies juusk ümbre talli? Vardad sukakudumisel Räp 1938 (V. Raud) Jõh, VMr, Kuu, Lai, Pal, Pal v. Trm, Trm, MMg, Ote, San, Urv, Rõu, Räp, 2Se, As, Tt - 17 var.
A₁a₆.	Neli hoost tallis, viies jooseb talli ümber? Sukavardad Vig 1889 (T. Jeerik) Kuu, Tln, Vig, Pär - 4 var.
A₁a₇.	Neli hobõst omma' tallin, viies juusk limbatõn ümbre talli? Sukakudumine Urv 1964 (A. Kurg)
A₁a₈.	Neli musta hobõst om tallin, viies juusk ümbre talli? Sukakudamine Kan 1963 (R. Praakli)
A₁a₉.	Neli raudhoost tallis, viies jookseb ümber talli? Sukakudumine varrastega Lai 1888 (J. Remmelg)
A₁a₁₀.	Neli hobest on tallis, viies jooseb ümmer laada? Sukka koetakse Kõp 1888 (V. Reiman)
A₁a₁₁.	Neli hoost tallis, viies jookseb ümber tua? Sukategemine Kad 1888 (J. Linkstein)
A₁a₁₂+.	Neli hobust seisvad tallis vakka ja viies jooseb ümmer talli? Sukakudumine Noa 1938 (E. Ennist) 2Sim, Noa - 3 var.
A₁b₁.	Neli hoost tallis, üks hobune ümber talli ikka jooseb (Vier Pferde im Stall, ein Pferd lauft immer um den Stall herum)? Ein Strumpf wenn er gestrickt wird Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 368 (79); Hupel 121; Willmann 171 (72); Lönnrot 157; Nörmann 35 ja 55 (62); Ahlqvist 73; KAH EKAl 162 ja 164 (76); Jürjens 70
A₁b₂*.	1) Neli hobust tallis, üks jookseb ümber talli? Kudumine Sim 1978 (E. Liiv) 2) Nelli hobõst tallih, üts juusk ümbre talli? Kaputat koetas Se 1936 (M. Vabarna) 3Jõh, Lüg, Hlj, Rak, Sim, Amb, 2Amb v. JMd, Koe, Pee, 5Kuu, Jõe, 2Tln, Kos, Ris, Vig, Mar, Kaa, PJg, Tor, Prn, Pär, 3Saa, 2Hls, Krk, 2Trv, 3Pst, Pst v. Pil, Vil, KJn, 2Pil, 2Lai, 2Pal, Trm, MMg, Äks, TMr, 3Trt, Kam, Nõo, 5Ote, Plv, 3Se, 2Tt - 69 var. Säde nr. 87 (1956) 4 (11)
A₁b₃*.	Neli hobust tallis ja üks jookseb ümber talli? Kudumine Hää 1959 (E. ja H. Tampere) Jõh, Kuu, Kir, Prn, 2Hää, Pst, Vil, SJn, Se, As - 11 var.
A₁b₄*.	Neli hoost tallis, üks jookseb ümmer talli ühtepuhku? Sukavardad Ris 1889 (J. Holts) Ris, Rõu, Se, As - 4 var.
A₁b₅.	Neli hobõst tallih, üts juusk ümber talo? Sukakudumine Se 1937 (N. Ress)
A₁b₆.	Neli hobust tallis, üks jookseb ümber maja? Sukavardad Ote 1957 (E. Uibo)
A₂a₁*.	Neli hoost tallis, viies jookseb ümber? Kindategu JJn 1889 (J. Piber) 2Jõh, Iis, Kad, Sim, Sim v. Koe, JJn, 2Kuu, HJn, Ris, Sa, Jäm, Pöi?, Khn, PJg, Tor, SJn, Ksi, Lai, 3Trm, MMg, Tt - 25 var. EMrd IV 55 (28)
A₂a₂*.	Neli hoost tallis ja viies jookseb ümber? Sukavardad Tor 1889 (M. Tohv) Sim, Kos, Tor, Trt - 4 var.
A₂b*.	Neli hoost tallis, üks jookseb ümber? Sukavardad Kos 1888 (A. G. Eriksohn) Kos, Noa v. Hii, Rei, Tor, Pil - 5 var.
A₃*.	Neli hobust tallis, üks jooseb ümberringi? Vardad sukas Krj 1926 (G. Ränk) Lüg, Krj, Kod - 3 var.
A₄a*.	Neli hoost tallis ja üks jookseb ringi? Sukakudumine Rei 1938 (E. Ennist) Var, Rei, Rõn, Tt - 4 var.
A₄b.	Neli hobust tallis, viies jookseb ringi? Vardud Jäm 1977 (A. Kauksi)
B₁a₁.	1) Neli täkku tallis, viies jookseb ümber talli? Vardad Aud 1888 (P. Jagor) 2) Nelli täkko tallin, viies joosk ümbre talli? Sukakudamine Plv 1889 (J. Tamm) VMr, Koe, Pai, Jõe, Rap, Rap v. Mär, HMd v. Ris, Vig, Mih, Han, Kse, Kir, Sa, 2Pöi, Muh, 4Tõs, Aud, PJg, Vän, Tor, Pär, Hää, Saa, 2Hls, 2Krk, 3Hel, Trv, 4Vil, SJn, KJn, Pil, Kod, Trt, 2Nõo, 2Puh, Ran, Rõn, 2Ote, Urv, 2Plv, 2As, Tt - 58 var. Kuusik La 26 (3); Laste prillid I 30 (3); Mihkla-Tedre EK⁹ 20
B₁a₂*.	Neli täkku tallin ja viies joosk ümbre talli? Sukakudamine Ote 1891 (J. Jürgenson) Han, Vän, Trt, Puh, Ote - 5 var.
B₁a₃.	Neli täkku tallis, viies jooseb ümmer talu? [Lahendus puudub] Rid 1937 (E. Ennist)
B₁b₁.	Neli täkku tallis, üks jookseb ümber talli? Sukategemine VMr 1978 (M. Hiiemäe) VMr, Muh, Aud, Pär, Krk, KJn, MMg, Võn, Kan - 9 var.
B₁b₂*.	Neli täkku tallis, üks täkk jookseb ümber talli? Sukavardad suka sees Krk 1974 (A. Vari) Krk, Rõu - 2 var.
B₂a*.	Neli täkku tallis, viies jooseb ümber? Vardad Kaa 1889 (D. Jakson) Lüg, Rkv, Rap, Krj, Mus, 2Kaa, Tõs, Aud, 2PJg, 2Tor, Saa?, Plt, Lai, Har, Tt - 18 var. • Mötleja 23 ja 53 (92)
B₂b*.	Neli täkku tallis ja üks jookseb ümber? Varraste kudumine Var 1888 (M. Karotom) Var, Lih, Krj, Pöi, Pal - 5 var.
B₃.	Neli täkku tallin, viies jooseb ümberringi? Sukakudumine Pst 1935 (R. Viidalepp)
B₄.	Neli täkku tallis ja viies jookseb ringi? Sukakudumine Ris 1888 (J. Truusmann)
C.	Neli varsa om tallin, viies jooseb ümber talli? Sukakudumine TMr 1942 (E. Siil)
D₁a₁*.	Nelli hobõst tallih, viies käü ümbre talli? Kaputat koetas Vas 1902 (J. Jakobson) Jõh, Hlj, Rak, Pee, Tür, Aud, Vän, 2Hel, Trv, Vil, SJn, 2Pil, Lai, 3Pal, Trt, Võn, 2Kan, Krl, 2Har, 8Rõu, Plv, 2Räp, 4Vas, Vas v. Se, 11Se - 52 var.
D₁a₂*.	Neli hobess on tallin, viies käib ümber talli? Sukakudumine Kod 1942 (S. Tanning) Vai, Kod, Har, Rõu, 2Vas, 4Se - 10 var. EMrd IV 309 (194)
D₁a₃.	Neli hobõst om tallin ja viies hopõn käü ümbre talli? Sukakodamine, neli varrast om sisen, viies käü ümbre talli, ümbre suka kotõn Har 1948 (S. Nigol)
D₁a₄*.	Neli hobest tallin, viies kõnd ümbre talli? Sukka koetas Võn 1888 (J. Kripson) PJg, Krk, Lai, Võn, Kan, Plv - 6 var.
D₁a₅*.	Neli hobõst tallih, viies käü ümbre talli hirneh? Sukakudumine Vas 1887 (H. Prants) Rõu, 2Vas - 3 var. • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (14)
D₁b₁*.	Neli hoost tallis, üks käib ümber talli? Sukavardad Rap 1889 (J. Vällü) Jõh, Amb v. JMd, Juu, Rap, Jaa, Muh, Khn, Saa, Krk, Hel, TMr, San - 12 var.
D₁b₂*.	Neli hobust tallis ja üks käib ümber talli? Vardad suka sees Trv 1905 (A. Anderson) Pld, Krk, Trv, Kod, Vas, 2Se - 7 var.
D₂a*.	Neli hobust tallis, viies käib ümber? Sukakudumine Pal 1888 (M. Uus) Mih, Pal, Kod, Rõu, Räp, Se, Tt - 7 var.
D₂b*.	Nelli hobõst tallihn, üts käü ümbre? Sukka koetas Rõu 1895 (A. Perli) Khn, Tõs, Rõu - 3 var.
D₃a*.	Neli hoost tallis, viies käib ringi? Sukavardad VMr 1889 (K. Roost) VMr, Kuu, Juu, Lih - 4 var.
D₃b*.	Neli hobust talles, üks käib ringi? Sukavardad Jäm 1977 (S. Mitt) Kuu, Jäm - 2 var.
D₄.	Nelli hobõst tallih, viies käü ümbretsõõri? Kapudavarda' (sukavardad) Se 1912 (S. Duplevski)
E₁a₁.	Neli täkku tallis, viies käib ümmer talli? Sukavardad Mär 1948 (V. Kukk) Pee, Rap v. Mär, Mär, 2Muh, Tõs, Hel, Lai, Võn, Puh, 2Ran, 2Ote - 14 var. • Liiv LMt 44 (80)
E₁a₂.	Neli täkku tallis ja viies käi ümbre talli? Varda, kudumine As 1996 (A. Korb, E. Vahtramäe)
E₁b*.	Neli täkko tallis, üks kõnnib ümmer talli? Sukavardad Ris 1890 (J. Veber) Ris, Krj, Saa - 3 var.
E₂a.	Neli täkku tallis, viies käib ümber? Vardad Kaa 1872 (I. Kallas) Rap, Krj, Kaa, Tõs, Har - 5 var. Wied. 282
E₂b.	Neli täkku tallis, üks käib ümber? Sukka kudutas Urv 1889 (J. Janson)
E₃a.	Neli täkku tallis, viies käib ringis? Sukavardad SJn 1892 (H. Karell)
E₃b.	Neli täkku seesab tallis, üks käib ringi? Kindakudumine Aud 1964 (S. Lätt)
Fa.	Neli täkku tallis, viies tantsib ümber talli? Sukavardad Han 1889 (A. Reimann) Han, 2Muh, Pst?, Pil, Puh, Ran, Vlg, Krl - 9 var. Wied. 282; E EM 110 (982); E EM² 97 (1308)
Fb+.	Neli täkku tantsva tallin, viies tants ümbre talli? Kinnast kootas Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman) Krk, San, Krl - 3 var.
Ga₁.	Neli hobest tallin, viies tants ümbre talli? Sukka koetas Kan 1888 (J. Väggi) LNg, Ran, Rõn, 3Kan - 6 var. • OM nr. 6 (1886) 204
Ga₂*.	Neli hobest tandsva talli mööda, viies talli tagust mööda? Sukavarda Rõn v. San 1889 (P. Roose) Rõn, Rõn v. San - 2 var.
Ga₃.	Neli hobust tantsivad tallis, viies jookseb ümber talli? Varrastega kudumine San 1981 (T. Keis)
Gb.	Neli hobest sööva ja üts tantsib ümbre talli? Sukakudumine Kam 1933 (R. Viidebaum)
H₁a.	Neli hobest tallis, viies keerab ümmer talli? Sukakudumine Trv 1890 (J. Tinn) 5Trv, Pst - 6 var.
H₁b.	Neli hobust tallis, üks keerab ümber talli? Sukategemine Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Trv, Trm - 2 var.
H₂.	Neli hobest tallin, üits keerleb ümber? Sukakudumine Trv 1893 (J. Kuusk) Kaa, Trv - 2 var.
I.	Neli täkku tallis, viies keerab ümber talli? Sukka kudutakse Saa 1889 (J. Tuul)
J₁a*.	Neli hobest tallin, viies sõit ümbre talli? Sukakudamine Plv 1889 (G. Pennert) VJg, KJn, Pil, Rõu, Plv - 5 var.
J₁b.	Neli hobust tallis, üks sõidab ümber talli? Sokikudumine Rõu 1957 (J. Pormeister)
J₂a.	Neli hobust tallis, viies sõidab ümber? Vardad Krj dat-ta (Tuling) Krj, Tõs - 2 var.
J₂b*.	Neli hobust tallis, üks sõidab ümber? Sukavardad Vll 1890 (M. Kolm) Sa, Vll - 2 var.
K₁*.	Neli täkku tallin, viies sõit ümbre talli? Sukk Kan 1866 (J. Weitzenberg) Pöi, Muh, Tõs, Puh, Kan - 5 var.
K₂a*.	Neli täkku söövad tallis, viies sõidab ümber? Varraste kudumine Krj 1940 (O. Grepp) Mih, Rei, Krj - 3 var.
K₂b.	Neli täkku tallis, üks sõidab ringi? Sukakudumine Koe 1925 (A. V. Kõrv)
L₁a.	Neli täkku tallis, viies kargab ümber? Varraste kudumine Kär 1889 (J. Mändmets) Rei, 2Mus, 2Kär, Ans, Pha - 7 var.
L₁b*.	Neli täkku tallis ning üks kargab sääl ümber? Vardakudumine Krj 1940 (K. Lepp) Krj, Kaa - 2 var.
L₂*.	Neli halli täkku tallis ja viies kargab ümber talli? Sukavardad Mus 1949 (V. Kuut) Mus, Muh, Urv - 3 var.
L₃.	Neli täkku tallis, viies kargab ringi? Sukakudumine Mus 1958 (L. Nigul)
M*.	Neli hobõst tallin, viies kargas ümbre talli? Sukka koetas Urv 1890 (H. Lellep) Khk, Vll, 2San, Urv, Rõu - 6 var.
N*.	Neli hobest tallin, viies hobene laseb ümber talli? Kindakudumine Ote 1982 (T. Tammo) Äks, Ote - 2 var.
O.	Neli täkku tallis, viies aeleb ümmerringi? Sukavardad Hää 1933 (M. Martinson) 2Hää - 2 var.
P+.	1) Neli täkku tallis ja viies lõikab ümmer talli? Kindategemine: neli varrast on suka või kinda tegemisega suka või kinda sees ja viies varras kujub aasasi Kul 1940 (V. Eenveer) 2) Neli täkku tallis, viies kütab ümber? Sukakudumine Pöi 1939 (E. Ennist) 3) Neli hobust tallis, viies tiirub ümber talli? Sukakudumine Vil 1889 (H. Niggol) Kul, Mih, Jäm, Pöi, Vil - 5 var.
Q*.	Neli hobõst talin, viies ümber talli? Vardakese' Lut 1894 (O. Kallas) SJn, Lut - 2 var. • LMr 129 (121)
Ra*.	Viis täkku tallis, aga üks kargab ümmer? Sukavarras Käi 1938 (E. Ennist) Käi, Khn - 2 var.
Rb*.	Üks hobu tallis, neli jooksvad ümber aia? Sukakudumine Vl 1894 (A.-A. Kuuben) Kuu, HMd, Vl - 3 var.
Rc.	Neli hobu jooksevad ümber talli? Kudumine Jäm 1977 (E. Veri)
Rd+.	Üks hobene tallis, teine jookseb ümmer talli? Salli kudumine Pil 1888/9 (T. Kiimann) Pil, Ote, Se - 3 var.
Sa*.	Neli hobust laudas, viies jookseb ümber lauda? Sukakudumine Pha 1947 (A. Sepp) Pha, Rõu - 2 var.
Sb*.	Neli täkku latris, viies jookseb ringi? Sukakudamine TMr 1926 (L. Berg) Pöi, TMr, Trt - 3 var.
Sc₁.	Neli hobust söövad kuhja kallal, aga viies hobune jookseb ümber kuhja? Sukakudumine As 1963 (J. Olev) Vrd. 900
Sc₂.	Neli hobust söövad ümmer heinakuhja, üks sõidab rinki? Sukakudumine Vll 1995 (M. Hiiemäe)
Sd+.	1) Nelli hobõst tarõh, viies juusk ümbre tarõ? Kaputad koetas Se 1928 (T. Linna) 2) Neli täkku tõlla ees, viies kargab ümber? Vardad Kaa 1889 (A. Pea) Kaa, Pha, Se - 3 var.
Z+.	1) Neli hobust teevad ased, viies juusk ümbre talli? Sukakudumine Võn 1958 (G. R. Sordla) 2) Neli hobõst sikasõ, viies juusk ümbre talli? Sukavardad Rõu 1893 (P. Kanger) Hel, Võn, Rõn, Rõu - 4 var.
Ta*.	Neli lammast on laudan, viies kargap ümber lauda? Sukakudumine Urv 1895 (I. Mikkal) Urv, Se - 2 var.
Tb.	Nelli tsika suluh, üts käüse ümbre sullu? Kaputat koetas Se 1937 (A. Reinola)
Tc₁*.	1) Neli neitsit majas, viies jooseb ümber maja? Sukavardad Hää 1943 (M. Mäesalu) 2) Neli neitsid tallis, viies kargab ümber? Sukakudumine Ans 1937 (A. Ahurand) Mär, Hps, Phl, Sa, Ans, Hää, Plt, Trt - 8 var.
Tc₂.	Neli neitsi seisavad paigal, üks jookseb kiili? Sukakudumine Jõh 1889 (P. Paurmann)
Tc₃.	Neli neitsid seisavad ringis, üks jookseb ringi ümber, aga ühtegi kätte ei saa? Sukakudumine SJn v. Pil 1938 (J. Muns) Vrd. 1419U+ 1429
Td.	Viiekesi sõsarit, neli tükki tarõh, viies juusk ümbre tarõ? Kapude kudaminõ Se 1931/3 (H. Tampere)
Te*.	Neläkesi veltsid tallih, viies käü ümbre talli? Kaptad koetas Se 1934 (N. Oinas) 2Se - 2 var.
Tf+.	Neli meest lautas, viies jookseb ümber lauda? Varraste kudumine Kär 1890 (T. Jank) Kär, Pal - 2 var.
Tg*.	1) Neli tükki tallis, üks jookseb ümber talli? Sukavarras Rid 1928 (M. Meiusi) 2) Neli tükki seisavad ja üks jookseb ringi? Sukategemine Sim 1978 (M. Hiiemäe) Rkv, Sim, Kul, Rid, Aud, Krl - 6 var.
Th.	Neli palki vanikuh, viies juusk ümbre vanikidõ? Kaput, varras Se 1935 (A. Jänessoo)
U+.	1) Neli hobest jooksevad ümber talli, viies aab neid takka? Sukka koetas Se 1949 (S. Lõhmus) 2) Neli hoost tallis, viies aja neid taga ja ei saa ühtki kätte? Sukavardad Var 1888 (M. Karotom) Kad, Var, Räp, Se - 4 var. Vrd. 1419Tc₃ 1429 2517F
Vrd.	2517
1420.	NELI HOBUST, ÜHED OHJAD? Veske - 0+1+0+0 = 1 (32) var. Tõs 1895 (O. Schantz) E EM² 96 (1288); Nurmik II 13 (6); Puus. KH III⁵ 74
1421.	NELI KANDVAD ÜHTE? Rattad - 1+1+0+0 = 2 (7) var.
A.	Neli kandvad ühte? Rattad Pha? dat-ta (anon) SSTT 113; Säde nr. 58 ja 68 (1970) 7 ja 8 (1)
B.	Neli meest kannavad ühte surnut? Sängi sammad ja magaja SJn 1893 (J. Mein)
1422.	NELI KITSE KUSEVAD ÜHTE AUKUJE? Lehmä lüpsamaie - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lüg 1889 (E. Bachmann)
Vrd.	1430 2524
1423.	NELI KORD AASTAS KÄIB KARUNE NAISTE REITE VAHEL? Lambaniitmine - 0+5+5+1 = 11 (13) var.
A₁a.	Neli kord aastas käib karune naiste reite vahel? Lambaniitmine Hii 1891 (G. Tikerpuu) Phl, Rei, Hii - 3 var.
A₁b₁.	Neli korda aastas käib karune naiste jälge vahel? Lammast niidetakse Emm 1928 (M. Meiusi)
A₁b₂.	Neli korda aastas karune keib naiste jalge vahel? Lammast niidetakse Rei 1938 (E. Ennist)
A₁b₃.	Karune keib neli korda aastas naiste jalge vahel? Lammast niidetakse Rei 1938 (E. Ennist)
A₂a.	Kis käib neli kord aastas naeste harude vahel? Lammas niidu ajal Rap v. Mär 1944 (E. Poom)
A₂b.	Mis käib neli kord aastas perenaise reide vahel? Niidetav lammas Han 1894 (A. Reimann)
B*.	Seest libe, väljast karune, neli korda aastas keib naise jalge vahel? Lammas Phl 1939 (E. Ennist) Phl, 2Käi - 3 var. Kontam.: = 30B*
Vrd.	316 1174 2717
1424.	NELI LIBEDAD VENDA, ÜHEL PÄÄVAL SÜNDINUD? Varsa jalad - 2+14+0+0 = 16 (24) var.
Aa.	Neli libedad venda, ühel pääval sündinud? Varsa jalad Hel 1874 (A. Wahlberg) Tor, Hel - 2 var. E EM 109 (967); E EM² 97 (1291)
Ab.	Neli libadad vennaksed, keik ühel tunnil sündind? Varsa jalad Vll 1890 (M. Kolm)
Ac₁*.	Neli libedad venda, ühel päeval ühest emast sündinud? Varsa jalad PJg 1893 (H. Pihlap) Jür, PJg, Tor - 3 var.
Ac₂.	Neli libedat venda sünnivad ühel päeval emaihust? Varsa jalad MMg 1889 (H. Rätsepp)
Ad.	Neli libedat venda, ühel tunnil ühest emast sündinud? Täku jalad Kad 1899 (A. K. Kivi)
Ae.	Neli libadat velle, ütest emäst sündin? Varsa jala Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Af.	Kats paari, ütest imäst sündünü? Varsa kabjad Rõu 1895 (A. Perli)
Ag.	Neli libedat sünnivad ühe korraga? Hobusevarss Tõs 1889 (M. Kampmann)
Ba*.	Meie oleme neli libedat venda, ühel päeval ühest emast sündinud, mis need kaks vanemat võidavad, noorematele kautavad, kui mäng otsas, ei või ükski võitu kui oma üles näidata? Hobuse jalad kõndides Kad 1897 (A. K. Kivi) Kad, Tt - 2 var.
Bb.	Neli venda on ühest emast sündinud ühel tunnil ja ühel minutil, esimese võidave, tagumise kaotave ära? Hobuse jalad Trv 1889 (J. Käger)
Bc.	Neli venda sünnivad ühe korraga, kaks on neist vanemad, kaks nooremad, mis vanemad kaotavad, seda nooremad nopivad ülesse? Varsa jalad SJn 1893 (J. Mein)
Bd.	Neli venda sündvad päävaga, teised hommiku, teised õhtu, mis võivad suuremad vähematele teha? Hobusevarss Vig 1869 (M. J. Eisen)
1425.	NELI MEEST KÄIVAD ÖÖD JA PÄÄVAD, AGA SIISKI EI SAA EDASI? Veskitiivad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Han 1894 (A. Reimann)
Vrd.	878
1426.	NELI MEEST RIIDLEVAD TEE PEAL, AGA KOKKU EI SUA? Vanker - 0+1+2+1 = 4 (4) var.
Aa₁.	Neli meest riidlevad tee peal, aga kokku ei sua? Vanker Muh 1938 (R. Viidalepp)
Aa₂.	Nelli miist taplõs tii pääl, a' kokko õi saa? Rattatsõõri Se 1940 (A. Tammeorg)
Ab.	Neli miist riidlevad, aga üksteist kätte ei saa? Vankrirattad Hää 1953 (M. Mäesalu)
B.	Neli vellekest ei saa ilman enne kokku, kunni neid pandas? Rattasõõri Hel 1889 (G. Habicht)
Vrd.	503Ü₃
1427.	[NELI] NEIDU, [KÜMME] PEIGU? Kindad - 0 (5) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 109 (970); E EM² 97 (1294)
1428.	NELI NEITSID JUUSKVA ÜTEL KATREL TAKAN? Hobene ja vankri - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Ote 1895 (E. Palm)
Vrd.	1429
1429.	NELI NEITSIT JOOKSEVAD NURME MÖÖDA, ÜKS EI SAA ÜHTE EGA TEINE TEIST KÄTTE? Vankrirattad - 5+135+125+100 = 365 (557) var.
A₁a₁*.	1) Nelli neitsit juuskva nurmõ pitteh, üts ei saa ütte, tõinõ ei saa tõist kätte? Rattatsõõrit Vas 1902 (J. Jakobson) 2) Neli neitsit juuskva nurme piti, üts ei saa ütte kätte, tõine tõist? Vankrirattad Võn 1950 (H. Suits) Vän v. Trt, Trt, 3Võn, Kan, Rõu, Plv, Räp, Vas - 10 var.
A₁a₂*.	1) Neli neitsid jooksevad nurme mööda, ükski ühtegi kätte ei saa? Vanker Lai 1966 (A. Tamm) 2) Neli neitsit jooksevad nurme mööda, üks ei saa ühte ega teine teist kätte? Vankrirattad Lai 1904 (J. Ermann) 3) Neli neitsikest jooseva nurme mööda, üits ei saa ütte ega tõine tõist kätte? Veuvanger Pst 1893 (J. Reevits) 4) Neli neitsit juuskva nurme müüdä, üts ei saa ütte kätte ja tõne ei saa tõist kätte? Vanker Plv 1966 (L. Briedis) Kad, Sim, Amb v. JMd, Kär, Vän, Hls, Trv, 3Pst, Vil, SJn, Pil, Ksi, 2Lai, Kod, MMg, 2Nõo, Urv, Plv - 22 var. CRJ KLr I⁷ 132 (9); Nurmik EK III 133 (8)
A₁a₃*.	1) Neli neitsit juuskva nurmõ müüda, ütski ei saa tõõsõlõ järge? Vankritsõõri Räp 1892 (M. Jennes) 2) Neli neitsikest jooksevad nurme mööda, üks ei saa ühel järgi, tõine ei saa tõisel järgi? Vankrirattad Pst 1888 (J. Jaakson) Hel, Pst, Rõu, Räp - 4 var.
A₁a₄.	Neli neitsit jooksevad nurme mööda, üks ei saa üht ega toine toist kini? Vankrirattad Kuu 1963 (A.-M. Salström)
A₁a₅*.	1) Neli neitsit jooksevad mööda nurme, aga üks ei saa teist kätte? Vanker Pöi 1951 (V. Truumets) 2) Neli neitsikest jooksevad mööda nurme, üks ei saa ühte ega teine teist kätte? Vankrerattad Pst 1888 (J. Leppik) 3) Neli neiut jooksevad mööda nurme, üks ei saa ühte kätte ja teine ei saa teist kätte? Vanker Sim 1978 (E. Tampere) Sim, Pöi, Tor, Pst, Ksi, Trt, Ran - 7 var.
A₁a₆*.	1) Neli neitsid jooksevad üle nurme, ei saa üksteist kätte? Vankrirattad Trm 1894 (E. J. Õunapuu) 2) Neli neitsit juuskva üle nurme, ei saa kunagi ütstõist kätte? Ratta (vankri) tsõõri Rõu 1890 (M. Jennes) 3) Neli neitsit jooksvad üle nurme, üks äi saa ühte ega teine teist kätte? Tuulik; vanker; kerilauad Emm 1939 (E. Ennist) 4) Neli neitsit jooksevad üle nurme, üks ei saa üht kätte, teine teist? Vankrirattad Iis 1920/1 (P. Amer) Iis, Sim, VMr, Amb v. JMd, Tln, Vig, Emm, Khn, Tõs, Saa, Hls, Vil, Plt, 2Lai, Pal, Trm, Urv, Rõu - 19 var.
A₁a₇.	Neli neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele perrä, tõene tõist kätte? Ratta: neli sõõri jooseva üle nurme Nõo 1957 (H. Keem) EMrd III 236
A₁a₈*.	1) Neli neitsid joosvad öle norme, üks äi saa ühte kinni, teina äi saa teist kinni? Tuuleveske tiibad Phl 1938 (P. Palmeos) 2) Neli neitsikest jooksevad üle nurme, ei üks saa ühele ega teine teisele ligemale? Vankrerattad Tor 1888 (A. Martson)
A₁a₉.	Neli neitsit juuksva üle nurme, üts ei saa ütele, ei tõne tõsele järgi? Vankreratta Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) Hel, Trt - 2 var.
A₁a₁₀*.	1) Neli neitsit jooksvad ümber nurme, üksteist kätte ei saa? Veskitiivad; keripuud Emm 1938 (E. Ennist) 2) Neli neitsid jooksevad ümber nurme, üks ei saa ühte kätte, teine teist? [Lahendus puudub] Kei 1925 (R. Soom) Kei, Mar, Emm - 3 var.
A₁a₁₁*.	1) Neli neitsikeist jooseva nurme pääl, üits ei saa ütte kätte, tõine tõist? Vankreratta Pst 1889 (J. Henno) 2) Neli neitsid jooksevad nurme pääl, üks ei saa ühelegi järgi? Vankrisõõrid Nõo 1888 (P. Unt)
A₁a₁₂*.	1) Neli neitsid joosvad nurmel, äi saa ühteteist käde? Tuulikutiivad Emm 1931 (S. Soosaar) 2) Neli neitsit jooksevad nurmel, kuid teineteist kätte ei saa? Vanker Rõu 1938 (H. Pill) 3) Neli neitsit jooksevad nurmel, aga ükski saa teist kätte? Vankrirattad Mih 1939 (L. Mäearu) 4) Neli neitsit jooksevad nurmel, üks ei saa üht, teine ei saa teist kätte? Vankrirattad jooksmas Kad 1897 (A. K. Kivi) Jõh, Kad, Kuu, Mih, Mar, Noa, Emm, Aud, Hls, KJn, Trm, Urv, Rõu - 13 var.
A₁b₁*.	1) Neli neitsit lähevad üle nurme, üks ei saa ühte kätte? Vankrirattad Rap v. Mär 1936 (E. Poom) 2) Neli neitsit lähevad üle nurme, üks ei saa üht ega teine ei saa teist kätte? Vanker Jõh 1935 (L. Jalakas) 3) Neli neitsit läävä üle nurme, üits ei saa ütte kätte, tõine tõist? Rattatsõõri Ote 1893 (J. Tammemägi) Jõh, Rap v. Mär, Pst, Vln, SJn, Ote - 6 var. Säde nr. 87 (1956) 4 (8)
A₁b₂*.	1) Neli neitsit läävad üle nurme, üks ei saa ühele, teine teisele järgi? Vankred Rõn v. San 1889 (P. Roose) 2) Neli neitsid lääve üle nurme, üts ei saa ütel perrä? Lehmanisa Krk 1889 (M. Kõdar)
A₁b₃.	Neli neitsit lähvad nurme mööda, üks ei saa ühte kätte, teine teist? Vankrirattad Tor v. SJn 1963 (S. Lätt)
A₁c.	[Neli] neitsit tantsva nurmõ piti', üks ei saa ühte kätte? Ratta' Har 1921/2 (P. Voolaine)
A₁d₁*.	1) Neli neitsit jooksevad üle nurme, üks ajab ühte, teine teist taga, aga kunagi üksteist kätte ei saa? Vankrirattad Tõs 1942 (T. Saar) 2) Neli neitsikest joosevad üle nurme, üks püüab ühte, teine teist, kuid kumb kummagit kätte ei saa? Veskitiivad (ehk ka vankrir[attad]) KJn 1932 (J. Grauberg) Tõs, 2KJn - 3 var.
A₁d₂.	Neli neitsit jooksevad nurme mööda, üks ajab ühte, teine teist taga, aga ei saa kätte üksteist kunagi? Vankrirattad Ksi 1937 (M. Viidalepp)
A₁d₃*.	Neli neitsit jooksevad nurme pidi ja ajavad üksteist taga, üks ei saa ühte kätte, teine ei saa teist kätte? Vanker (rattad) Ote 1930 (E. Schmidt) Ta, Ote - 2 var.
A₁d₄.	Neli neitsit jooksevad nurme pääl, üks ajab ühte taga, teine teist, aga kätte ei saa? Rattad Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
A₁e.	Neli neitsikäst juoksevad nurmel, üks ajab üht, toine toist taga? Vankrirattad Kuu 1964 (E. Lindström)
A₁f*.	Neli neitsikest lähevad üle nurme, üks aab ühte taga, teine teist, aga kätte ei saa? Vankrirattad veerevad Äks 1980 (A. Korb) Äks, Võn - 2 var.
A₁g.	Neli neitsit lääve üle nurme, üits huikas ütte, tõine tõist, kätte ei saa kunagi? Rattad Krk 1889 (J. Kuusik)
A₁h*.	1) Neli neitsit ajavad üksteist nurme pidi taga, aga üksteist kätte ei saa? Vankrirattad Trt 1934 (K. Kirss) 2) Neli neitsit ajavad nurme peal üksteist taga, üks ei saa ühte, teine teist kätte? Vanker PJg dat-ta (E. Normann) PJg, KJn, Trt - 3 var.
A₂a*.	1) Neli neitsit jooksevad üle välja, aga üksteist kätte ei saa? Vanker Jõh 1935 (anon) 2) Neli netsid jooksevad paaris mööda välja, ükski teisest mööda ei saa? [Lahendus puudub] Trt 1933 (H. Siska) Jõh, Pst, Trt - 3 var.
A₂b*.	Neli neitsit jooksevad välja pääl, üks ajab ühte, teine teist taga, ei saa ühtegi kätte? Rattad Hlj 1893 (J. A. Rehberg) Hlj, Vil - 2 var.
A₃*.	Neli neitsikest jooseve mööda põldu, üks ei saa ütte, tõine tõist kätte? Vankreratta Tt dat-ta (anon) Kan, Tt - 2 var.
A₄a.	Neli neitsit jooksvad teed mööda ja ajavad üksteist taga? Vankrirattad Krl 1930 (L. Uibopuu) Vrd. 1971C₂a₁
A₄b*.	1) Neli neitsit lähevad mööda teed, üks ei saa üht ega teine teist kätte? Vankrirattad Iis 1969 (E. Maasik) 2) Neli neitsit juuskva tiid piten, ei saa kunagi üts tõõsõlõ järge? Rattatsõõri Rõu 1894 (A. Assor) Iis, Plt, Trm, Rõu, Räp - 5 var.
A₄c.	Neli neitsid lääva teed mööda, ei saa kokko kunagi? Vankri Võn 1888 (J. Kripson)
A₅*.	1) Neli neitsit joosvad määl, ükski teist kätte ei saa? Tuulik Phl 1939 (E. Ennist) 2) Neli neitsit läävä üle mäe, üts ei saa tõsõlõ järgi, tõnõ tõsõ järele? Vankritsõõri, -ratta Ote 1939 (A. Kroon) 3) Neli neitsit tulevad ükstõise järel mäelt maha, ei saa iialgi ühttõist kätte? Tuuleveski tiivad Kär 1889 (T. Jank) Phl, Kär, Ote, Rõu - 4 var.
A₆+.	1) Neli neitsid jooksevad mööda maad, üksteist kätte ei saa? Vanker Trt 1927 (I. Kalk) 2) Neli neitsit jooksevad aasal ringi, üks ei saa ühte kätte ega teine teist? Vankrirattad Pil 1993 (A. Korb) 3) Neli neitsid jooksevad üle muru, üks ei saa ühele järgi, teine teisele? Vankrirattad Hel 1948 (E. Maasik) Hää, 2Hel, Pil, Trt - 5 var. • Liiv LMt 45 (99)
A₇a₁*.	1) Neli neitsit jooksvad, iial ei saa kätte? Kerilouad Emm 1939 (E. Ennist) 2) Neli neitsitid jooksvad üheteise järel, aga ei saa ial teineteist kätte? Tuulikutiivad Kär 1898 (T. Sömer) 3) Neli neitsid joosevad ja üts ei saa ütte kätte ja teine teist kätte? Sukka koetakse varrastega Trt 1949 (O. Hildebrand) VJg, Phl, Käi, Emm, Kär, 2Trt, Rõu - 8 var.
A₇a₂*.	1) Neli neitsit jooseva, järgi ei saa kunagi? Ratta Võn 1889 (T. Lätti) 2) Neli neitsikõist juuskva, kumb kummagilõ ei saa järgi? Vankriratta Rõu 1936 (A. Raadla) 3) Neli neitsikest juuskva, üts ei saa ütele järgi, tõne tõsele? Vankritsõõri Räp 1933 (R. Viidebaum) Võn, 2Kan, Urv, 2Rõu, Räp - 7 var.
A₇a₃*.	1) Neli neitsit jooksevad üksteise järgi, ükski ühtteist kinni ei saa? Kerilauapuud Emm 1925 (S. Perv) 2) Neli neitsid jooksevad üksteise järel, üks ei saa ühte kinni [e]ga teina saa teist kinni? Veskitiivad Hii 1957 (J. Kreos) Kad, 2Emm, Hii - 4 var.
A₇a₄*.	Neli neitsid jooseva, kokku ei saa konagi? Vanker sõõrega Nõo 1889 (J. Tüklov) Hls, Nõo - 2 var.
A₇a₅.	Neli neitsit jooksevad, aga üksteisest mööda ei saa? Vanker Saa 1939 (H. Hõimoja)
A₇a₆.	Neli neidu jooksvad ööd ja päevad, aga ometi ei saa üksteisele ligemale? Tuuleveski tiivad Sa 1889 (V. Mägi) Vrd. 431
A₇b*.	Neli neitsit jooksevad, ajavad üksteist taga, aga iialgi kätte ei saa? Vanker Hls 1939 (A. Karm) Hls, Trt - 2 var.
A₇c.	Neli neitsikest jooksevad, üks ajab ühte taga, teine teist? Kanga (kudumine) loomine Trm 1896 (J. Soodla)
A₇d₁*.	1) Neli neitsid aavad üksteist taga, aga kätte ei saa? Vankrirattad Võn 1958 (G. R. Sordla) 2) Neli neitsikst aave üitstõist taga, aga ei saa kunagi üitstõist kätte? Vankreratta Hls 1891 (J. Riiet) Kuu, Hii, Hls, Võn, Puh, San, Rõu - 7 var.
A₇d₂*.	1) Neli neitsid ajavad üksteist taga, aga ei saa iialgi kätte? Kanga käärimine Trm 1896 (J. Soodla) 2) Neli neitsikest ajavad üksteist taga, aga ei saa iialgi üksteist kätte? Vankrirattad Pil 1888 (S. Käär) Hag, Kär, Pil, Trm - 4 var.
A₇d₃*.	Neli neitsit ajavad üksteist taga, üks ei saa ühte kätte ega teine teist? Kerilauad Tor v. SJn 1963 (P. Kippar) Tor v. SJn, Hää, Hls - 3 var.
A₇d₄.	Neli neitsikeist aava ütstõist takan, järgi ei saa kunagi? Rattatsõõri Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
A₇d₅.	Neli liklõginat neitsit ajava üitstõist takan, ei järgi ei saa konagi? [Lahendus puudub] Võn 1909 (J. Moodis)
A₇e.	[Neli] neitsit ajavad ühteteist taga? Kerilauad Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 109 (971); E EM² 97 (1295)
A₇f.	Neli neitsit tantsivad, üksteist iial kätte ei saa? Vankrirattad Trm 1937 (H. Kaasan)
B.	Neli tüdrikut jooskva teed möödä ja ütstõsõlõ ei saa järge? Ratta (vankri) tsõõri' Krl 1910 (H. Ojansuu)
C₁.	Neljakesi sõsarit läävä' tiid piteh kõrvuti, aga ükski ütele järgi ei saa? Vankrirattad Kam 1959 (A. Relli)
C₂a.	Neläkese sõsarõ juuskva ütetõisõ takah? Kerilaud Se 1953 (U. Mägi)
C₂b₁.	Nelli sõsart juuskva, ütski ütele järgi saa-ai? Vankritsõõri' (vankrirattad) Se 1912 (S. Duplevski)
C₂b₂*.	1) Neli sõsarat ajava ütstõist takan, üts ei saa ütte, tõinõ tõist kätte ei saa? Vankrirattad Urv 1958 (A. Reigo) 2) Neläkesi sõsarit ajava' ütstõist takah, kunagi kätte ka saa-ai'? Rattatsõõri' Se 1935 (M. Reinola) Trt, Urv, Se - 3 var.
C₂c.	Neläkese sõsarit, ütski üteligõ järge õi saa? Rattatsõõri Se 1934 (A. Tammeorg)
D.	Kaks õde ja kaks venda ajavad ühtteist taga, kätte ei saa iialgi? Vankrerattad Tor 1889 (C. Tults)
E₁a*.	Neli velle tiid müüdä juuskva, ei saa tõene tõesele perrä? Vankreratta Rõn 1889 (C. Berg) Rõn, Plv - 2 var.
E₁b.	Neli veljä käävä tiid, ütski saa-ai' ütele järgi? Rattatsõõri Se 1940 (M. Linna)
E₁c*.	Neläkese velidse', lätvä öö, päiv teed pide, kunagi ütstõsele järel saa-ai? Ratta' Lut 1894 (O. Kallas) Urv v. Krl, Lut - 2 var. • LMr 129 (119)
E₁d.	Neli velekeist lindasõ' tiid pitih, ütstõist juvva-ai kunagi järgi aia'? Vankri' Lut 1937 (A. Sang)
E₂*.	Neli velle jooseve nurme möödä, üits ei saa ütele, tõine tõisele järgi? Vankriratta Trv 1897 (J. Vaine) Trv, Kan - 2 var.
E₃.	Neli velle läävä värjist välja, üts ei saa ütele, tõine tõisele järgi? Ratta Kam 1892 (M. Kulberg)
E₄*.	Neläkeske velidse', käävä' üle ilma, kokko ei saa kunagi? Rattatsõõri' Vas 1910 (H. Ojansuu) Vas, Se - 2 var.
E₅.	Neli velle õhu sisen, ajava ütstõist takka, juuskva, juuskva valiste, tõene tõesele perrä ei saa? Tuuleveske siiva Rõn 1889 (C. Berg)
E₆a₁*.	1) Nelli velja juuskva, ütski ütele järge saa-ai? Ratta' Se 1931 (T. Uiboaed) 2) Nelli velja juuskva ütstõõsõl takah, järgi ütstõõsõlõ saa-ai kunagi? Ratta Se 1935 (P. Külaniit) Ote, 4Se - 5 var.
E₆a₂*.	1) Nelakese velitse juuskva, ütski ütele järgi saa-ai? Rattatsõõri Se 1927 (V. Ruusamägi) 2) Neläkeiste velju, kõõ suvõ juuskva, saa-ai kunagi ütstõõsõl järgi? Rattatsõõri Se 1934 (F. Paloots) 3) Neläkesi velitsit, üte esä pojad, kõgõ juuskva, kunagi ütstõõsõlõ ei saa' ar järge? Rattatsõõrid Se 1935 (A. Kits) 8Se - 8 var.
E₆b.	Neläkesi veltsid juuskva, ütski ühele järgi õi saa, a' ette ka õi saa? Rattatsõõri Se 1934 (N. Oinas)
E₆c*.	Neli velist sõitva, ei saa ütstõsõlõ järgi? Vangõr Har 1959 (A. Reigo) Har, Lut - 2 var. • LMr 130 (130)
E₆d₁.	Neli velle ajava ütstõist takan, järgi ei saa kunagi? Ratta Võ 1895 (J. Schmidt)
E₆d₂*.	Nelakese velidse ajava ütstõist takah, a ütski ütele järgi saa-ai? Rattatsõõri Se 1930 (V. Ruusamägi) 2Se - 2 var.
E₆d₃*.	1) Neläkese velitsit, ütstõist takah ajamah, a kunagi järgi saa-ai? V[ankri]ratta Se 1888 (H. Prants) 2) Nelakese velssit, ajava ütsteist taga, ütstõsõle järgi saa-ai kunagi? Ratta Se 1910 (H. Ojansuu) 3) Neläkeske velitse, virotasõ pääle tõõnõtõist takah, uma iäge saa-ai järge? Ratta Se 1930 (A. Nurmetu) Vas v. Se, 8Se - 9 var. Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (18) Vrd. 466
E₆d₄.	Neli velle aava ütstõist taga, üts ei saa ütele, tõine tõisele perra? Vanker Ran 1889 (A. Tobber)
E₆d₅*.	Neläkese velitset aava pääle ütstõist takah, a kunage kätte saa-ai'? Rattatsõõri' Se 1938 (A. Tubli) 2Se - 2 var.
E₆d₆.	Neläkese velidse' uma iä virotasõ' ütstõist takah, kunage saa-ai kätte? Rattatsõõri' Se 1949 (V. Pino)
E₆d₇.	Neläkeisi velju ajava ütstõist takah, a kuagi juvva-ai ütstõist kinni võtta? Langalõim Se 1935 (A. Põhi) 2Se - 2 var.
E₆e.	Neli velle jooseve, üits aap ütte taga, tõine aap tõist taga? Ratta jooseve Krk 1889 (J. Kivisäk)
E₆f.	Neli velle peratside, ei saa kokku konagi? Ratta Nõo 1875 (J. Kerg)
E₆g*.	Kats velja iih, kats velja takah, kunage saa-ai ütstõõsõlõ järge? Rattatsõõri' Se 1936 (M. Vabarna) Plv, 2Se - 3 var.
E₆h.	Neli velist virotase viiedät takan, ei saa kunagi kätte? Vanker ja hobune Kan 1866 (J. Weitzenberg)
F₁.	Neli venda aave nurme mööda üksteist taga, üks ei saa ühte kätte ega teine teist? Vankrerattad Trv 1894/1901 (J. Kala)
F₂a₁.	Neli venda jooksevad järjestikku, ei saa ühteteist kätte? Vankrirattad Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 111 (987); E EM² 98 (1313); Säde nr. 95 (1958) 4
F₂a₂.	Neli venda jooksevad ühel samal kiirusel, kumbki ei saa teineteisest ette? Rattad Vil 1922 (G. Sepp)
F₂b₁.	Neli venda aavad üksteist taga, aga kätte ei saa? Vankrerattad SJn 1948 (A. Ratas) Krk, SJn - 2 var.
F₂b₂*.	Kõige eluaja ajavad neli venda üksteist taga, aga ei saa kätte? Vankrirattad; tuulikatiivad; neli aastaaega Kaa 1889 (M. Kallas) Vig, Kaa - 2 var.
F₂b₃*.	1) Neli venda ajavad ühtteist taga, aga kätte ei saa ialgi? Vankrerattad Trm 1894 (E. J. Õunapuu) 2) Neli venda aavad üksteist taga, ei saa ialgi üksteist kätte? Veskitiivad Muh 1949 (S. Lätt) Var, Muh, Tõs, Hls, Pst, SJn, Plt, Trm - 8 var. Borm Prn. Er Kal. (1879) 1
F₂b₄*.	1) Neli venda aavad üksteist taga, ei saa kätte ilmaski? Vankrerattad Saa 1888 (P. Sitzka) 2) Neli venda ajavad päeva otsa ühteteist taga, ei saa kätte ilmaski? Vankrirattad Tt 1879 (anon) Saa, Vil, Tt - 3 var. • Is. Kal. (1879) 65 ja 67 (9)
F₂b₅.	Neli venda ajavad üksteist taga, ei saa kätte eladeski? Vankrirattad Vil 1889 (H. Niggol)
F₂b₆.	Neli venda ajavad teineteist taga, aga ei saa kätte kunagi? Vankrirattad San 1919/26 (M. J. Eisen)
F₂c.	Neli venda aevad ükstõist taga, aga ei saa kokku elades? Vankriratta Trv 1889 (J. Käger)
F₂d.	Neli venda katsuvad ükstõist kätte, aga ei saa kätte iialgi? Tuuleveski tiivad Kär 1889 (J. Mändmets)
F₂e+.	1) Kaks suuremad venda ajavad kahte vähemad taga ja ei saa millaski kätte? Vankrirattad Saa 1895 (P. Ramberg) 2) Vend ajab venda taga, aga kätte ei saa? Vankrerattad Vil 1896 (H. Maaten) 3) Vanem vend ajab nooremat taga, aga kätte ei saa? [Lahendus puudub] Hel 1891 (J. Lammas) Kuusik KT 218 (66); Truu lk-ta; LS 418
G₁.	Neli poissi jooksevad murul, ükski ühteteist kätte ei saa, igalühel ühesugune vahe? Vankrirattad Amb v. JMd 1937 (anon)
G₂.	Nelli poiskõist juuskva, kunagi ütstõõsõlõ järge ei saa? Rattatsõõri Se 1938 (J. Võsu)
H.	Neli vanameest jooksvad, kuid üks ei saa ühte ega teene teist kätte? Vankrirattad Kul 1929 (H. Tampere)
I.	Neli väljavarast ajavad ühtteist taga: võta kinni, võta kinni? Puute[l]jaga vanker määrimata As 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
J₁.	Neli koera jooksevad teed mööda, teene teist kätte ei saa? Vankrirattad Pal 1922 (A. Lõhmus) Vrd. 501
J₂.	Neli koera aavad üksteist taga, aga kätte ei saa üksteist? Vankrirattad Pha 1947 (A. Sepp) Vrd. 501
K.	Neli jänest jooseva, üts ei saa ütele järgi, tõine tõisele? Vanger Puh 1888 (H. Huik)
L.	Neli härga jooseva, ei saa üts üte, tõine tõisega kokku? Haspeldamine Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
M.	Neli hane lendavad, üksteisele ligemale ei saa? Tuuleveski tiivad Pil 1991 (L. Kolk)
N.	Neli ruuna aavad teineteist taga? Veskitiivad VMr 1890 (K. V. Lurich)
O₁.	Kaks ratast jooksevad ees ja kaks ajavad taga, aga kätte ei saa? Vankrirattad VNg 1994 (K. Ribenis)
O₂.	Neli vänta püidvad ühteteist kinni, äi saa ilmaski kinni? Tuulik Emm 1939 (E. Ennist)
P₁*.	Suur mees aab veikest meest taga, aga ei saa ilmaski kätte? Vankrerattad Kos 1892 (T. Wiedemann) Kos, Hel - 2 var. E EM² 127 (1807)
P₂*.	1) Suurem ajab veiksemad taga, ei saa kätte iialgi? Vankrerattad SJn 1893 (J. Mein) 2) Suur püüab väikest, kätte ei saa? Vankrirattad Vll 1960 (A. Sepp) Kad, Vll, SJn, MMg - 4 var.
P₃.	Kaks suuremad aeavad kahte vähemad taga? Vankrirattad PJg 1888 (J. Reinson) E EM 54 (341); E EM² 49 (434); Jürisson 166 (5)
Q.	Tagumised ajavad esimeisi taga, aga kunagi ei saa kätte? Vankrirattad Pal 1897 (H. Karro)
R₁.	Neli jooksvad nurmel, üks ei saa üht kinni ja teine ei saa teist kinni? Vanker Phl 1954 (R. Viidalepp)
R₂.	Nelli jooskva tiit pitte, ütski ei saa järgi tõisele? Ratta Plv 1890 (J. Tobre)
R₃.	Üte' läävä' tiid pite, ei saa' iiäl üttekokko? Vankrirattad Se 1960 (H. Keskküla)
R₄a*.	1) Kaks jooksevad ees, kaks jooksevad järel, aga teineteist kinni ei saa? Vanker Jaa 1939 (K. Lepp) 2) Kaks jooksevad ees, kaks kihutavad taga järele, aga ei saa ilmaski tõisi kätte? Vankrirattad Pil 1888 (S. Käär) 3) Kaks jookseb ees, kaks jookseb taga, aga kumb kumbagi kätte ei saa? Vankrirattad Hlj 1933 (J. Vendemann) Hlj, Rkv, Mus, Jaa, Pil, 2Ote - 7 var. E EM 52 (317); E EM² 47 (402); E MM 8 ja 43 (76); Songi² 35; E MM² 8 ja 46 (78); Huvit. II 216 ja 224 (40); Nugis 287 ja 313 (72); Käis EV I⁵/II 94; Terri 34 (2); SSTT 113; Metstak 14 ja 33 (124); Metstak² 37 ja 38; E MM³ 6 ja 37 (78)
R₄b*.	1) Üks ajab teist taga, keegi ei saa esimest kätte? Veskitiivad VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich) 2) Üts ajap ütte takan, tõine ajap tõist takan, aga ütstõisega kokku ei saa kunagi? Vankriratta Võn 1950 (L. Kilk) VMr, Võn, Vas - 3 var. Vrd. 52C
R₄c.	Neli ajavad ühteteist taga, ei saa ilmaski kätte? Vankrirattad Rak 1892 (J. Lilienbach)
R₄d.	Kats iin, kats takan, aga konagi järgi ei saa? Vankrisõõrid Har 1934 (K. Meho)
R₄e.	Kaks ees, kaks taga, tagumised ajavad esimesi taga, kuid kätte ei saa? Vankrirattad Ote 1955/6 (L. Meesak)
R₄f*.	1) Kaits jooseva iin ja kaits aava taga? Vankreratta Ran 1973 (E. ja H. Tampere) 2) Kaks ees, kaks taga, jooksvad ühteviisi edasi? Vankrirattad Pär 1902 (J. J. Pulst) Iis, Prn, Pär, Ran - 4 var.
R₄g.	Üks ajab ühte taga, teine teist? Vankrirattad Lai 1926 (H. Nigul) Vrd. 2745
S₁a₁.	Neli neitsit lähvad nuttes üle nurme, üks püiab ühte, teine teist, aga ei saa käde? Veskitiivad Emm 1938 (E. Ennist) Kontam.: = 1431Z₁a₁
S₁a₂.	Neli neitsid lähvad nuttes üle nurme, katsuvad ühtteist, kätte aga ei saa? Rattad Kär 1898 (T. Sömer) Kontam.: = 1431Z₁a₂
S₁b₁*.	1) Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes, üks ei saa üht kätte ega teine ei saa teist kätte? Vankrirattad Lih 1968 (K. Salve) 2) Neli neitsit lähväd üle nurme nuttes, ei üks saa ühte kätte ega teine teist? Vankrirattad LNg 1891 (G. Ollik) 3) Neli neitsit lähvad üle nurme nuttes, üks ei saa üht, teine teist kätte? Vanker Trv 1895 (J. Sams) Tür, Kos, Nis, Lih, LNg, Trv - 6 var. Kontam.: = 1431Z₁b₁*
S₁b₂*.	1) Neli neitsikest lääve üle nurme nutten, üits ei saa kätte ütte ega tõine tõist? Vankreratta Hls 1930 (E. Sitska) 2) Neli neitsikest lahevad üle nurme nuttes, üks ei saa ühte, teine teist kätte? Vankrirattad Mih 1920 (A. Leppik) Mih, 2Hls, Pal - 4 var. Kontam.: = 1431Z₁b₂*
S₁b₃*.	Neli neitsid lähevad nuttes üle nurme, üks ei saa ühte ega teine teist kätte? Vanger Ris 1888 (J. Truusmann) Kuu, Ris, Han, Trm - 4 var. Kontam.: = 1431Z₁b₃*
S₁b₄*.	Neli neitsit lähvad nuttes üle nurme, üks ei saa ühte kätte ega teine teist? Tuuleveski Pee 1965 (L. Briedis) Pee, Kos, Tõs - 3 var. Kontam.: = 1431Z₁b₄*
S₁b₅.	Neli neitsikest lähevad nuttes üle nurme, üks ei saa ühte ega teine teist kätte? Määrimata vanker KJn 1926 (S. Köögardal) Kontam.: = 1431Z₁b₅
S₁b₆.	Neli neitsit läind üle nurme nuttes, üks pole ühte ja teine teist kätte saand? Vanker Pil 1967 (Ü. Tedre) Kontam.: = 1431Z₁b₆
S₁c.	Neli neitsit lähevad üle nurme nuttajes, ei üks saa ühttoist kinni? Vankrirattad Jõe 1948/53 (G. Vilbaste) Kontam.: = 1431Z₁c
S₁d₁.	Neli neitsit lääve nutten üle nurme, üits ei saa ütele järgi ega tõene tõesele? Vankreratta Trv 1892 (J. Kill) Kontam.: = 1431Z₁d₁
S₁d₂.	Neli neitsikest läävad üle nurme nuttes, üks ei saa järele ühele, teine teisele? Vankrirattad Saa 1889 (J. Tuul) Kontam.: = 1431Z₁d₂
S₁e.	Neli neitsikest lähvad üle nurme nuttes, aga üksteist kätte ei saa? Vanker Saa 1888 (J. Miländer) Kontam.: = 1431Z₁e
S₁f.	Neli neitsid lähvad nuttes üle nurme, ei saa üksteisele järgi? Vankretsõõrid Plv 1886 (J. Melzov) Kontam.: = 1431Z₁f
S₁g.	Neli neitsit jooksevad üle nurme nuttes, üks ajab ühte taga, teine ajab teist taga, aga iialgi kätte ei saa? Hobune veab nurmel vankrit Äks 1992 (E. Leek) Kontam.: = 1431Z₁g
S₁h₁*.	1) Neli neitsid jooksevad üle nurme nuttes, üks ei saa ühte, teine teist iialgi kätte? Vankrirattad Rak 1905 (K. Holm) 2) Neli neitsit jooksevad üle nurme nuttes, üksteist kätte ei saa? Vanger Mih 1938 (V. Eenveer) Iis, Rak, Mih, Rid, Hel, Kõp - 6 var. Kontam.: = 1431Z₁h₁*
S₁h₂.	Neli neitsit jooksevad nuttes üle nurme, ajavad üksteist taga, aga kätte ei saa? Vankrirattad Kuu 1964 (S. Mering) Kontam.: = 1431Z₁h₂
S₁h₃.	Neli neitsid jooksevad nuttes üle nurme, üks ei saa ühte, ei teine teist kätte? Vankrerattad KJn 1975 (A. Seep) Kontam.: = 1431Z₁h₃
S₁h₄.	Neli neitsit jooksvad nuttes üle nurme, aga ükski teisele ligi ei saa? Vankrerattad Prn 1933 (H. Talts) Kontam.: = 1431Z₁h₄
S₁i₁.	Neli neitsit lähvad nuttes nurme poole, üks ei saa teist kätte? Määrimata vankrirattad Pha 1946 (I. Tuuling) Kontam.: = 1431Z₁i₁
S₁i₂.	Neitsid lähtvad nuttes nurme puole, üks ei sua ühte kätte, teine ei sua teist kätte? Vanker Muh 1949 (S. Lätt) Kontam.: = 1431Z₁i₂
S₁j.	Neli neitsid jooksvad nuttes nurme poole, ei saa iialgi ühteteist kätte? Rattad Kär 1890 (J. Mändmets) Kontam.: = 1431Z₁j
S₁k.	Neli neitsid lähevad nuttes kohe nurmed ega saa üksteist kätte? Vankrid Pöi 1933 (J. Riim) Kontam.: = 1431Z₁k
S₁l.	Neli neitsit lähävad nuttajes nurme müödä, üks ei saa üht kinni ega toine ei saa toist kinni? Vanker, vankrirattad Kuu 1974/6 (M. Must) Kontam.: = 1431Z₁l
S₁m.	Üle nurme lätva ikken neli neitsit, a ütstõisega kokku ei saa? Vankriga sõit As 1996 (A. Korb) Kontam.: = 1431Z₁m
S₂a.	Neli netsit lähavad karjudes üle nurme, üks ei saa ühte, teine teist kätte? Vankrirattad Pst 1891 (J. Leppik) Kontam.: = 1431Z₂a
S₂b.	Neli neitsit jooksevad nurme mööda, ajavad üks ühte taga, teine teist, ise karjuvad? Vanker Hää 1936 (L. Kraavik) Kontam.: = 1431Z₂b
S₃a.	Neli neitsit lääva üle nurme, üks ütleb ühele, teine teisele: ooda järgi, ooda järgi, aga üks ei ooda ühte ega teine teist järgi? Vanker, kui rattad kääksuvad Hel 1874 (A. Wahlberg) Kontam.: = 1431Z₃a
S₃b.	Neli neitsid lääve üle nurme kiuks-käuks, üits ei oota ütte ega tõine tõist järgi? Vankreratta Trv 1890 (J. Tinn) Kontam.: = 1431Z₃b
S₄.	Neli neitsit lähvad üle nurme ja ise laulavad, ajavad ühteteist taga, kätte ei saa? Vanker JJn 1965 (L. Briedis) Kontam.: = 1431Z₄
S₅.	Neli neitsid lähvad üle nurme mäele, kidsisese ja kädsisese, üks ei saa ühele ja teine teisele järgi? Vanger, neli ratast all Hel dat-ta (A. Wahlberg) Kontam.: = 1431Z₅
S₆.	Neli neitsit lääve ikken mäele, üts ei saa ütel ega tõine tõisel järgi? Vanker Krk 1890 (J. Hünerson) Kontam.: = 1431Z₆
S₇a.	Neli neitsit jooksevad nuttes üle välja, kaks ajavad kahte taga, aga üksteist kätte ei saa? Vanker Var 1947/8 (L. Palusalu) Kontam.: = 1431Z₇a
S₇b.	Neli neitsit jooksevad mööda välja ja kisendavad ise: kiuks, kiuks, kiuks; ajavad üksteist taga, ei saa üks ühte ega teine teist kätte? Vankrirattad Lai 1936 (F. Eichenbaum) Kontam.: = 1431Z₇b
S₈.	Neli neitsitit nutavad, lähevad veeojast läbi, ei saa üks ühte ega teine teist kätte? Vankrerattad HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann) Kontam.: = 1431Z₈
S₉.	Neli neitsit ikevä, üttetõist nä püvvävä, siski kätte ei saa? Rattasõõri Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek) Kontam.: = 1431Z₉
S₁₀+.	1) Neli velle läävä vilisten üle nurme, ei saa ütstõsele järgi? Vankri Ote 1889 (G. Seen) 2) Kaits joosev ehen, kaits joosev jären ja röögiv: ooda järgi, ooda järgi, aga mitti järgi ei saa? Vanker Krk 1936 (M. Sarv) Pioneer nr. 7 (1955) 24 (11) Kontam.: = 1431Z₁₀+
Z₁.	Neli neitsit jooksevad nurme peal, vanamees istub varemil, üks ei saa üht, teine teist kätte? Vanker Pst 1926 (I. Kurrik) Kontam.: = 2401D₁
Z₂.	Hall mees istub vare otsas, [neli] jooksevad ümber, äga üksteist käde äi saa? Tuuligutiivad, tuulik Khk 1947 (A. Kannel) Kontam.: = 2401D₂
T₁a₁.	Neli neitsit seisavad mäe piäl, valged põlled iis, üks ajab ühte taga, tõene ajab teist taga, üks ei sua ühte kätte, tõene ei sua teist kätte? Tuuleveski Kod 1942 (P. Tammepuu) Kontam.: = 1412U₁a₁
T₁a₂.	Neli neitsid seisavad mäe piäl, valged põlled eden, üks ajab üste taga, tõene tõist, üks ei saa üste kätte, tõene tõist? Tuuleveski Kod 1948 (H. Nõu) Kontam.: = 1412U₁a₂
T₁b.	Neli neitsit ajavad ükstõist taga, valged põlled ees, ei saa ilmaski kätte? Vesketiivad VMr 1889 (K. Roost) Kontam.: = 1412U₁b
T₂.	Neli venda, kõigil valged põlled ees, ajavad üksteist taga, aga kätte ei saa? Vesketiivad Prn 1901 (A. Gärtner) Kontam.: = 1412U₂
Vrd.	184B 305 503 1419Tc₃ 1419U+ 1428 1431 1432 1446Õc 2177 2255 2275J₁₇b 2517
1430.	NELI NEITSIT KUSEVAD ÜHTE AUKU? Lehmalüpsmine - 11+277+208+86 = 582 (702) var.
A₁a₁.	Neli neitsit kusevad ühte auku? Lehmalüpsmine VJg 1889 (J. Ustallo) Vai, 4Jõh, 2Iis, 3Hlj, Hlj v. Kad, 3Kad, Rkv, Rak, 2VJg, 4Sim, 3VMr, 2Amb, 2JJn, JJn v. Koe, 2Koe, Ann, 8Kuu, Jõe, 2HJn, 2Tln, 4Kos, 3Juu, 2Rap, 2Rap v. Mär, Hag, Kei, HMd, 2Ris, Mär, 3Kul, 3Vig, Mih, Lih, 3Mar, Hps, LNg, Käi, Sa, Ans, 2Jäm, Pöi, Muh, Khn, PJg, 2Vän, 4Tor, Pär, SJn, 2Pil, 3Plt, Ksi, 4Lai, Pal, Trm, 2Trt, As - 108 var.
A₁a₂.	Neli neitsitit kusevad ühte auku? Lehmalüps Rap 1928 (R. Viidebaum) Sim, VMr, Pee, Tür, Tür v. Juu, Juu, 2Rap, HMd v. Ris, Vig, Tõs, 2Vän, Tor - 14 var.
A₁a₃.	Neli neitsikest kusevad ühte auku? Lehma nisad Pal 1888 (M. Saar) Vai, Jõh v. Iis, Lüg, VNg, Hlj, Kad, 2Rak, Amb, JJn, Koe, Tür, 2Kuu, Jõe, Kos, 2Vig, 3Tor, KJn?, 3Pil, Ksi, 4Lai, Pal, 4Trm - 35 var.
A₁a₄.	Neli neidu kusevad ühte auku? Naene lüpsab lehma Sa 1889 (V. Mägi)
A₁a₅.	Neli neitsit kuseb ühte auku? Lehmalüpsamine VNg 1892 (H. Lohk) VNg, Sim, PJg - 3 var.
A₁a₆.	Neli neitsit kusevad ühe augu sisse ? Lehma nisad Kse 1889 (M. Reimann) Vig, Kse - 2 var.
A₁a₇*.	Neli neitsit kusevad kõik ühte auku? Lehmalüpsmine Trm 1927 (B. Sööt) Jõh, VNg, VMr, Pee, Mih, Noa v. Hii, Pil, Trm - 8 var.
A₁a₈.	Neli neitsikest, kõik ühte auku kusevad? Lehma nisad Iis 1936 (M. Tarum)
A₁a₉.	Neli neitsikest, ühte auku kusevad? Lehmalüpsmine Trm 1906 (M. Sild) 2Trm - 2 var.
A₁a₁₀.	Neli neitsid käivad ühte auko kosele? Lehmalüpsmine Iis 1890 (J. Pikkat)
A₁b.	Neli nuorta neitsikästä, ühest süövad, ühest juovad, ühte auku nie kusevad? Lehma nisad Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
A₁c*.	Neli neitsid pissivad ühte auku? Lehmalüpsmine Pee 1930 (M. Lauk) Pee, Tln, Tln v. Mär, Vän - 4 var.
A₁d.	Neli neitsid soristavad ühte auku? Lüpsmine Sim 1960 (H. Joonuks) Rkv, Sim - 2 var.
A₁e.	[Neli] neitsit soruvad ühte auku? Lehmalüps Iis 1958 (P. Kiiver)
A₁f.	Neli neitsid valavad ühte auku? Lehma lüpsetakse PJg 1888 (H. Lussik)
A₁g.	Neli neitsit kallavad vett ühte auku? Lehmalüpsmine Jõh 1935 (anon)
A₁h*.	Neli neitsit lasevad ühte auku? Lehma nisad Vig 1896 (H. Laipmann) Kuu, Vig - 2 var.
A₁i.	Neli neitsit nutavad ühte auku? Lehmalüps VMr 1939 (M. Ross)
A₁j*.	Neli neitsid juosvad ühtä auku? Lehmälüps Khn 1948 (S. Lätt) Rap, Khn - 2 var.
A₁k.	Neli neitsit langeb ühte auku? Lehm lüpsab nisast, piim jooseb sorinal, eks ta lähäb ühte auku, ühü nõu sisse Juu 1930 (L. Hammermann)
A₂.	Neli poissi kusevad ühte auku? Lehmalüpsmine Sim 1957/60 (H. Joonuks)
A₃.	Neli meest kusevad ühte auku? Lehma nisad Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch) Pee, Lai - 2 var.
B₁.	Neli tütrukeist, ütte havakesse kusese'? Lihmä nisä' üte nüsigule nüsvä' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (126)
B₂.	Nelli velekeist, a ütte havvakeiste kusõsõ? Lehmä nisä' Lut 1937 (A. Sang)
C.	Neli sõsarat, ütte tsopakõisde kusese'? Lihmä nüstäs Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 129 (124)
Da*.	Neli neitsid kusevad ühte riissa? Lehmälüpsmine Kod 1942 (S. Tanning) Nrv, Kod - 2 var.
Db.	Neli neitsi nutavad ühte riista? Lehm lüpsab piima Amb v. JMd 1937 (R. Tammet)
E*.	Neli neitsit kusevad ühte pütti? Lehmalüpsmine Kär 1890 (T. Jank) VJg, Kär, Pöi, Aud - 4 var.
F₁a₁.	Neli neitsit kusevad ühte potti? Lehma nisad PJg 1891 (M. Reimann) HMd, Khk, Ans, Aud, PJg - 5 var.
F₁a₂*.	Neli neitsikest kusevad ühe potikese sisse? Lehmalüps Pil 1931 (R. Viidebaum) Sa, 2Tõs, Hää, Pil, Räp - 6 var. • Beitr. III (1814) 115 (13); Lönnrot 157; Wied. 281; E EM 109 (973); E EM² 97 (1297)
F₁b.	Neli neitsit jooksvad ühte potti? Lehma nisad lüpsetakse Kär 1889 (J. Mändmets)
F₂.	Neli neitsid kusevad ühe kuldpotisse? Lehmalüpsmine Tõs 1890 (M. Kirikall)
Ga₁.	Neli neitsikest kusevad ühte nõusse? Lehmalüpsmine Mih 1920 (A. Leppik)
Ga₂.	Neli neitsit kusevad ühe nõu sisse? Lehma nisad Saa 1889 (J. Tammann) Var, Tor, Saa - 3 var.
Gb.	[Neli] neitsit sülgavad ühte nõusse? Lehma nisad lüpsmisel Pst 1926 (I. Kurrik)
H₁a₁.	Neli neitsit kusevad ühte kappa? Lehma lüpstakse Kõp 1888 (V. Reiman) Ris, Phl, Ans v. Jäm, Jaa, Prn, Pär, Hää, Saa?, 3Vil, Kõp, KJn, Plt, Trm, Tt - 16 var.
H₁a₂.	Neli neitsikest kusevad ühte kappa? Lehma lüpsetakse KJn 1926 (S. Köögardal) Pär, 3KJn - 4 var.
H₁a₃.	Neli neidu kusevad ühte kappa? Lehmalüpsmine KJn 1961 (A. Seep) Hää, KJn - 2 var.
H₁a₄.	Neli neitsid ühte koppa kusevad? Lehma lüpstas San 1970 (V. Hütsi)
H₁a₅*.	Neli neitsit kusevad ühe kapa sisse? Lehma lüpsetakse Hls 1889 (J. Meomuttel) VMr, Juu, 2Han, Pöi?, Tõs, Hää, 2Hls, Hel, SJn, 4KJn, MMg - 16 var.
H₁a₆.	Neli neitsit kusevad kõik ühe kapa sisse? Lehmalüpsmine Saa 1928 (E. J. Kase)
H₁a₇.	Neli neitsid korraga ühte kappa kusevad? Lehma nisad, kui neid lüpsetakse Tt 1878 (C. E. Malm) Kaa, Tt - 2 var. • Mötleja 22 ja 53 (91)
H₁b+.	Neli neitsid nutavad ühe kapa sisse? Lehma nisad SJn 1892 (H. Karell) Var, SJn, Plv - 3 var.
H₂.	Neli naist kusevad ühte kappa? Lehmalüpsmine Rei 1938 (E. Ennist)
H₃.	Neli meest kusevad ühte kappa? Lehmalüpsmine Pal 1897 (H. Karro)
H₄.	Neläkesi sõsarid, ütte koppa kusõsõ? Lehmänisa' Se 1929 (V. Savala)
H₅.	Neli neitsit kusevad aeva pleekind kapa sisse? Lehma nisad Vän 1922 (L. Pärt)
H₆*.	Neli neitsit kusevad ühe kuldse kapa sisse? Lehmalüps Tõs 1948 (T. Soonets) Sim, Tõs, Tor v. SJn, Vil, SJn, KJn, Plt, Äks - 8 var.
I.	Neli neitsid kusevad ühte kippu? Lehm Ksi 1926 (P. Berg) Ksi, Ran - 2 var.
J.	Neli neitsit kusevad ühe vaagna sisse? Lehmalüpsmine Vil 1937 (A. Mikk)
K₁*.	Neli neitsikest, ühte ämbri kusevad? Lehmalüps Nrv 1927 (M. Kasikov) Nrv, As - 2 var.
K₂.	Neli poissi valavad vett ämbri? Lehma nisad Sim 1957/60 (H. Joonuks)
L₁.	Neli neitsit kusõsõ ütte pangi? Lehmalüpsmine Urv 1967 (M. Saavel) Jäm, Urv - 2 var.
L₂.	Neli preilit ühte pange pissivad? Lehmalüps Tt 1964 (S. Karu)
L₃a.	Nelli venda ütte pange pisisi'? Lehmänüsmine Se 1980 (E. Kaselo, V. Pille, E. Tammo)
L₃b.	Neli velje kusõssõ ütte pangi? Lehmälüpsmine Kan 1964 (M. Meho)
L₄.	Neläkeisi sõsarit, kõik ütte pangi kusõsõ? Lehmi nüstäs, kõik nelli nissa ütte pangi nüstäs Se 1935 (A. Jänessoo)
L₅.	Neli neitsit kusõssõ ütte kuldpangi? Lehmalüpsmine Võn 1931 (L. Unt)
M₁a*.	Neli neitsit kusõssõ ütte kanni? Lehmä nisa nüsmise aigu Ote 1939 (A. Kroon) Kam, Ote, Urv, Tt - 4 var. Wied. 281; E EM 109 (973); E EM² 97 (1297)
M₁b*.	Neli neitsikest kusevad ühe kannu sisse? Lehmalüpsmine Pal 1888 (E. Uus) Tõs, Pal, Rõn, Ote, Rõu - 5 var.
M₂a₁.	Neli neitsid kusevad kuldse kanni? Lehm Kod 1888 (V. Kirik)
M₂a₂*.	Neli neitsid kusevad kuldkannu sisse? Lehmalüpsmine MMg 1891 (G. Puus) 2MMg, Trt - 3 var.
M₂a₃*.	Neli neitsist kusesse ütte kullakanni? Lehmi nüstas Ote 1889 (J. Brücker) HMd, 2Ote, San, Räp - 5 var.
M₂a₄*.	Neli neitsit kusevad ühe kuldse kanni sisse? Lehmalüpsmine MMg 1888 (G. Tenter) Ksi, Kod, 2MMg, 2Äks, Trt, 5Võn, 3Puh, 5Ote - 20 var.
M₂b.	Neli neitsit juuskva kullatsõdõ kanni? Lehmänüsmine Ote 1940 (A. Kroon)
M₂c.	Neli neitsid lüpsavad kuldse kanni? Lehmaudar MMg 1889 (H. Rätsepp)
N₁.	Neli neitsit käüvä ütte kruusi kusõle? Lehma nüstas Vas 1888 (C. Lenzius)
N₂*.	Neli neitsid kusesse üte kullatse kruusi sisse? Lehmalüpsmine Võn 1895 (P. Rootslane) 2Ksi, Võn, San, Võ, 2Plv - 7 var.
O*.	Neli neitsid kuseva üte kullatse karbi sisse? Lehmalüpsmine TMr 1888 (P. Birkenthal) Kod, TMr, Puh - 3 var.
P₁.	Nelläkesi velitse, ütte korvi kusese? Lehmalüpsmine Se 1960/1 (anon)
P₂*.	Neli neitsid kusese ütte kullatsede korvi? Lehmanüsmine Kan 1896 (J. Ots) Kan, Urv, Plv - 3 var.
Q₁a*.	Neli neitsit kuseva kullatsehe kaussi? Lehmi nüstas Plv 1889 (G. Pennert) TMr, Ote, Rõu, Plv, Räp - 5 var.
Q₁b.	Neli neitsit pissuse kullatsõ kaussi? Lehmalüpsmine Räp 1980 (E. Tampere)
Q₂.	Neli neitsit kusevad ühe hõbekausi sisse? Lehmalüpsmine Rõn 1930 (J. Aab)
R.	Neli neitsit kuseve üte pikre sisse? Lehmälüpsmine Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
S₁*.	Neli neitsikest kusõsõ ütte anumahe? Lehmänisa Rõu 1888 (A. Jennes) Vil, 4Rõu, Räp - 6 var.
S₂.	Neli neitsit kussõsõ ütte kullatsõhe anumahõ? Lehmä nüstäs Rõu 1936 (A. Raadla)
Z₁a₁*.	Neli neitsikest kuseve ühe kengä kontsasse? Lehmä lüpsetse Pst 1936 (L. Köögardal) Saa, Hls, 2Pst - 4 var.
Z₁a₂.	Neli neitsid kuseva üte kängäkondsa sisse? Lehmaudar Nõo 1888 (J. Tüklov) Prn, 2Saa, 2Hls, 3Krk, 3Hel, 14Trv, 2Pst, Pst v. Pil, 2Vil, Pil, 2Nõo, 2Ran, Rõn, Ote, San, Krl, 2Tt - 41 var.
Z₁a₃.	Neli neitsikest kuseve üte kengäkondsa sisse? Lehmä lüssetse Hls 1889 (M. Ilus) Saa, 7Hls, 4Krk, Hel, 4Trv, 6Pst, Pst?, KJn, Pal - 26 var.
Z₁b.	Neli neitsid pissuvad kingakontsasse? Lehmalüps Saa 1939 (I. Peetrimäe)
Z₁c.	Neli neitsid kallavad ühe kengakontsa sisse? Lehmalüpsmine Trv 1889 (A. Rull)
Z₁d+.	Neli neitsit käivä üte kängäkonsa sisse? Lehmänüsmine Hel 1889 (G. Habicht) 2Hls, Hel, San - 4 var.
Z₂a*.	Neli neitsid kusevad ühe kingakanna sisse? Lehmalüpsmine Pal 1896 (M. Kitznik) Krj, Tõs, Aud, Pär, Plt, Pal, Tt - 7 var.
Z₂b.	Neli neitsit valavad ühe kingakanna sisse? Lehma lüpsetakse lüpsikuse Pär 1902 (J. J. Pulst)
Z₃.	Neli neitsid kusevad ühe kingasse? Lehmalüpsmine Saa 1892 (J. Tiitus) Saa, Kõp - 2 var.
Z₄.	Neli neitsikest kuseva üte kuldkengä kondsa sisse? Lehmanüsmine Trv 1894 (J. Liller)
Z₅a*.	Neli neitsid kuses üte kullast kengä sissi? Lehmänüsmine Krk 1890 (J. Hünerson) Pär?, Krk - 2 var.
Z₅b.	Neli neitsit nüsvä üte kullatsõ kängä sisse? Lehmänisad Ote 1890 (J. A. Palm)
T₁.	Neli neitsid kusevad ühte saapasse? Lehma lüpstakse lüpsikusse Har 1895 (J. Reimann)
T₂a₁.	Neli neitsit kusevad ühte saapasääre? Lehmalüpsmene Hää 1933 (M. Martinson)
T₂a₂.	Neli neitsit kuseva üte saapaseere sisse? Lehmänüsmine Ran 1964 (A. Tamm) 2Võn, Puh, 2Ran, Ote, Plv - 7 var. Vrd. 1434
T₂b.	Neli neitsit ikeva üte saapaseere sisen? Lehmanüsmine (lüpsmine) Ran 1889 (A. Tobber)
T₃.	Neläkeske sõsarõ', ütte saapasiirde kusõsõ'? Lehmänisä Se 1938/9 (E. Sõrmus) 2Se - 2 var.
T₄*.	Neläkese velidse', üte saapa seerde kusese'? Lihmä nüstäs Lut 1894 (O. Kallas) Se, Lut - 2 var. • LMr 129 (120)
U*.	Nelli neitsikest üttekokko kusese? Lehmalüps Vas v. Se 1894 (J. Sandra) Pal, Vas v. Se, Se - 3 var.
V₁a₁.	Neli neitsit kusesse kullatsehe kaivu? Lehma nüstas Kan 1888 (G. Veski) Kod, Võn, San, 2Kan, Urv - 6 var.
V₁a₂*.	Neli neitsikest kusese ütte kullatsehe kaivo? Lehmä nüssetäs Räp 1933 (R. Viidebaum) Vil, 2Ote, San v. Urv, 3Kan, Rõu, Plv, 2Räp - 11 var.
V₁a₃.	Neli neiut kusevad kõik ühte kullakajju? Lehma lüpsetakse Vil 1889 (J. Toss)
V₁b.	Neli neitsit pissivad ühte kullast kaevu? Lehmalüpsmine Kan 1981 (B. Ilver)
V₁c.	Neli neitsid tsoristasõ ütte kullatsõhe kaivo? Lehmi nüstäs Kan 1895 (G. Loodus)
V₁d.	Neli neitsit juuskva ütte kullatsõle kaivu? Lehmänüsmine Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
V₁e.	Neli neitsit ikeva, pisara satava kullatsede kaivu? Lehmi nüssetas Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
V₂a₁*.	Neli neitsikeist kusõsõ ütte kaivu? Lehmä nüstas Rõu 1896 (H. Treu) Tln, Vän, Saa, Vil, Kan, Urv, 3Rõu, Plv, Räp - 11 var.
V₂a₂*.	Nelli neitsit, ütte kaivo kusõsõ? Lehma nüstäs Vas 1902 (J. Jakobson) Vas, 2Se - 3 var.
V₂b.	Neli neitsit pissise ühte kaevu? Lehm Rõu 1934 (L. Raudsepp)
V₃a₁*.	Neli sõsard, ütte kaivo kusõsõ? Lehmä nüssetäs Se 1927 (P. Voolaine) 9Se, Lut - 10 var. • LMr 129 (123)
V₃a₂.	Neläkese sõsarõ, ütte kaivu kusõsõ'? Lehmä nüstäs Se 1940 (M. Linna) 6Se - 6 var.
V₃a₃.	Neläkese sõsarõ ja ütte kaivo kusõsõ? Nüsmine Se 1910 (H. Ojansuu)
V₃a₄.	Neläkese sõsaritse, üte kaivo kusõsõ? Lehmänüsmine Se 1956 (V. Pino) 5Se - 5 var.
V₃a₅.	Neläkese sõsarit, üte kaivo kusõsõ'? Lehma nisa' Se 1939 (P. Toomemägi) 15Se - 15 var.
V₃a₆*.	Neläkese sõsarit, kõik ütte kaivo kusõsõ? Lehmä nüstas Se 1953 (U. Mägi) 9Se - 9 var.
V₃b*.	Neljakese sõsarid, ütte kaivu kõik kusõsõ? Lehmä nisad Se 1934 (A. Kits) 3Se - 3 var.
V₄a₁*.	Neli veljä, ütte kaivo kusõsõ? Lehmä nüstäs Vas 1937 (I. Daniel) Vas, 4Se - 5 var.
V₄a₂.	Neläkese velidse, ütte kaivo kusõsõ? Lehmänüsmine Se 1949 (V. Pino) 2Se - 2 var.
V₄a₃.	Neläkese velitsid, üte kaivo kusõsõ? Lehma nisad Se 1939 (M. Ilvik) 11Se - 11 var.
V₄b.	Neläkese veltsit, kõik ütte kaivo kusõsõ? Lehmi nüssetäs Se 1929 (A. Gehrke) 4Se - 4 var.
V₅.	Nelli poiskõist, ütte kaivo kusõsõ? Lehmä nüstäs Se 1938 (J. Võsu)
W.	Neli sump suud pite, kats kaes taivahe, nelägese sõsarit, üte kaivo kusõsõ'? Lehmänisa' Se 1929 (P. Toomeorg) Kontam.: = 1449H
Õa.	Neli neitsikäst tulevad üle nurme nuttajes, kaik kusevad ühte auku? Lehmälüpsämine Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) Kontam.: = 1431Ta
Õb.	Neli neitsit lääve üle nurme nutten, kuseve üitstõise kängäkontsa sissi? Vankrega sõitmine Trv 1888 (J. Jalajas) Kontam.: = 1431Tb
Vrd.	484 1418 1422 2524
1431.	NELI NEITSIT LÄHEVAD ÜLE NURME NUTTES? Vanker - 13+201+100+56 = 370 (533) var.
A₁a₁.	1) Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes? Vanker JJn 1888 (P. A. Pitka) 2) Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes? Tuulik Sa 1888 (F. W. Ederberg) 3) Neli neitsid lähevad üle nurme nuttes? Lehmalüpsmine Kos 1888 (A. G. Eriksohn) 4) Neli neitsit lääva üle nurme nuttes? Vankri kiiksva Ote 1895 (E. Palm) 5) Neli neitsida lähävad üle nurme nuttes? Vankrirattad kuivelti Lüg 1943 (S. Tanning) 6) Neli netsitad lähevad üle nurme nuttes? Vanker Jür 1888 (M. Petroff) 3Iis, Lüg, 3Hlj, 2Kad, 3Rkv, Rak, 3VJg, 4Sim, 4VMr, Amb v. JMd, 2JJn, JJn v. Koe, 2Koe, 3Pee, Ann, Tür v. Juu, 7Kuu, 2Tln, 2Jür, 3Kos, Rap, Rap v. Mär, Hag, Kei, Ris, Kul, 2Vig, Var, Han, Rei, 2Sa, 2Khk, Jäm, Pöi?, Khn, Tõs, Aud, PJg, 2Vän, 3Tor, 3Pär, Saa, Saa?, Hls, Hel, 3Vil, SJn, 2Pil, Plt, Trm, Kod, MMg, Äks, Ote, Tt - 95 var. E EM 109 (974); E EM² 97 (1298); Kmpm. KLr I⁸ 27; Saareste 34; Põld 12
A₁a₂.	Neli neitsit läheb üle nurme nuttes? Vankrirattad Koe 1938 (L. Priks) VNg, Koe - 2 var.
A₁a₃.	Neli neitsid läksid üle nurme nutten? Puutelgedega vanker Kod 1948 (H. Nõu) Tln, Kod - 2 var.
A₁b₁.	1) Neli neitsit lähevad nuttes üle nurme? Puuvanger Vän 1897 (E. Tetsmann) 2) Neli neitsit lähevad nuttajes üle nurme? Vankrirattad Jõe 1948/53 (G. Vilbaste) 3) Neli neitsit lähvad nuttes üle nurme? Lehma nisad tilguvad piima Emm 1938 (E. Ennist) 4) Neli neitsitid lähvad nuttes üle nurme? Rattad Kaa 1889 (J. Koppel) 2Jõh, Iis, Pee, Tür, Kuu, Jõe, Tln, Kos, Kei, Mär, Han, Mar, LNg, Käi, Emm, 3Khk, 3Kaa, 2Pöi, 4Tõs, Aud, PJg, 3Vän, Tor, Saa, Pil, Lai, Kod, 2Äks, TMr, Trt, 2Rõn, Ote, Urv, 2Tt - 48 var. Wied. 281; • Sak. Kal. (1880) 82 (1); Nurmik II 13 (11); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (56); Loorits VrP 26 (56); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (23); Mihkla-Tedre EK⁹ 19; Metstak² 37 ja 38
A₁b₂.	Neli neitsit läheb nuttes üle nurme? Vanker Noa 1931 (R. Almann) Mär, Noa - 2 var.
A₁b₃.	Neli neitsit läksid nuttes üle nurme? Viipsikud Käi 1938 (E. Ennist)
A₁c.	Neli neitsid lähvad nuttes nurme poole? Karjuvad rattad metsateel Vll 1890 (M. Kolm) Rak, Noa, Sa, 2Krj, Jäm, Vll, Pöi, Muh, Tt - 10 var. Kuusik La 21; Laste prillid I 25
A₁d+.	1) Neli neitsit lähevad ümber nurme nõlva nuttes? Määrimata rattad Pär 1902 (J. J. Pulst) 2) Neli neitsid lääva nuttes nurme mööda? Vanger röögib Ran 1895 (J. Palu) VMr, Pär, Pil, Ran - 4 var.
A₁e.	Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes metsa? Vankrirattad Vil 1889 (H. Niggol)
A₁f.	Neli neitsid lähvad üle nurme nuttes, üle kingu kiristes? Vankrerattad SJn 1888 (J. Mein)
A₁g.	1) Neli neitsid lähevad nuttes nurme poole, igaühel kümme koosta kääs? Neli vankriratast, igaühel [kümme] kodarat Mus 1939 (K. Lepp) 2) Neli neitsit lähvad nuttes nurme poole, igal neitsil kümme koosta püus? Rattad Krj 1939/40 (O. Jõgi) 3) Neli neitsit lähevad nuttes nurga poole, igaühel kümme koosta käe? Rattad Ans 1900 (F. Peters) 2Krj, Mus, Ans - 4 var. Vrd. 2734
A₁h.	Neli neitsit lähväd nuttes üle vällä? Vankrerattad Kõp 1888 (V. Reiman) Kõp, Lai - 2 var.
A₁i.	Neli neitsid läävad üle põllu nuka nuttes? Määrimata vankriga sõidetas Võn 1892 (J. Pint)
A₁j.	Neli neitsit tulevad nuttes? Määrimata vankriga sõidetakse Hel 1926 (K. Puusepp)
A₂a.	Neli neitsit jooksevad üle nurme nuttes? Vanker ja rattad Vil 1893 (J. Täht) Kuu, Vil, MMg, As - 4 var.
A₂b.	Neli neitsit jooksevad nuttes üle nurme? Määrimata vanker Kõp 1992 (E. Valk) Huvit. V Lisa 18 (37)
A₂c.	Neli neitsit jooksvad nuttes nurme poole? Rattad Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
A₂d.	Neli neitsit jooksevad nuttes nurmel? Määrimata vanker Phl 1931? (anon)
A₃a.	Neli neitsit käivad üle nurme nuttes? Vanker Kad 1936 (L. Böckler)
A₃b.	Neli neitsid käivad nuttes üle nurme? Tuuligutiibad Käi 1896/7 (J. Sooster)
A₄a₁.	1) Neli neitsikest lähävad üle nurme nuttes ([Vier] Jungfern gehen über hart Land mit Weinen)? Vier kirrende Räder am Wagen Tt 1732 (A. Thor Helle) 2) Neli neitsikest läevad üle nurme nuttades? Vankrirattad VNg 1930 (R. Põldmäe) 3) Neli neitsikest lääve üle nurme nutten? Vanger Trv 1890 (A. Rull) Jõh, Jõh v. Iis, VNg, Kad, JJn, Mar, Tor, Pär, Hls, Trv, 2KJn, 3Pil, Lai, Trm, MMg, Äks, Ote, Tt - 22 var. • Helle 368 (80); Hupel 121; Willmann 171 (74); Hupel² 172; Lönnrot 157; Neus 394 ja 390 (18); Ahlqvist 73; Malm 15 (3); KAH EKAl 162 ja 164 (77); Sööt PA 6; Sander 70; Rõuk 36 (8); Elken³ 15 (3); Jürjens 70
A₄a₂.	Neli neitsikest läheb üle nurme nuttes? Vanker, vana puuvanker kisendab Trm 1906 (M. Sild)
A₄b.	1) Neli neitsikest lähvad nuttes üle nurme? Määrimata vankrirattad Hlj 1895 (A. Raid) 2) Neli neitsikest lähäväd nuttes üle nurme? Vanker karjub KJn 1888 (J. Reial) Hlj, Kuu, KJn, KJn?, Pal, Tt - 6 var. • Wied. 281
A₄c+.	1) Neli neitsikeist lähevad üle nurme nurga nuttes? Rattad kääksuvad eP 1889 (J. Pint) 2) Neli neitsikest lähvad nuttes nurme poole? Vanker Muh 1938 (R. Viidalepp) Koe, Muh, eP - 3 var.
A₄d.	Neli neitsikäst lähvät üle numme nutte'essa? Vankrirattat Kuu 1907 (H. Schulzenberg) Kuu, Jõe - 2 var.
A₄e.	Neli neitsikest läheb üle õue nuttes? Vanker, vana puuvanker kisendab Trm 1906 (M. Sild)
A₅.	Neli neitsikäst tulevad üle numme nuttajessa? Vankrirattad Kuu 1899 (C. Salström)
A₆a.	Neli neiukest lääväd üle nurme nuttes? Vankrirattad KJn 1936 (L. Köögardal) 2KJn - 2 var.
A₆b.	Neli neiut lähvad nuttes üle nurme? Vankrerattad Hää 1934 (J. Nurme)
A₆c.	Neli neidu lähvad nuttes nurme poole? Vangerirattad karjuvad Sa 1889 (V. Mägi) Sa, Krj v. Mus - 2 var.
A₆d.	Neiu läheb üle heinamaa nuttes? Vanker Hel 1955 (H. Sillaste)
A₇.	Neli piigada lähväd üle nurmeje itkudes? Puuvanker kriiksub Lüg 1889 (E. Bachmann)
B₁.	1) Neli neitsikest lähväd üle nurme ja nutavad? Vankrerattad karjuvad KJn 1936 (G. Must) 2) Neli netsikest läävä üle nurme ja nutava? Rattatsõõri Se 1927 (E. Põllula) 2KJn, Se - 3 var. EMrd II 369
B₂a.	Neli neitsid lähvad üle nurme ja nutavad? Vankrirattad MMg 1889 (H. Rätsepp) Vai, Amb v. JMd, Hel, MMg - 4 var.
B₂b₁.	Neli neitsit lähevad üle nurme, ise nutvad? Vanker kiuksub Hel 1888 (J. Pastarus) Rkv, Hel - 2 var.
B₂b₂.	Neli neitsid läksid üle nurme, esi nutsid? Kuiv vanker Krk 1936 (M. Sarv)
B₂c+.	Neli neitsit lähvad üle põllu, isi nutvad? Vankrirattad Tõs 1921 (S. Lind) Tõs, Hää - 2 var.
C₁a.	Neli neitsit läävä ikkõn üle nurmõ? Rattad vankril Ote 1889 (G. Wulff) Võn, Puh, Ran, 2Ote, Urv - 6 var. Meelej. nr. 36 (1887) 287 (41)
C₁b.	Neli neitsid lääva üle nurme ikken? Vanger Plv 1894 (H. Huik) Ote, Har, Plv - 3 var.
C₁c.	Neli neitsid lähävä ikken üle vällä? Määrimata ratas TMr 1888 (P. Birkenthal)
C₁d.	Neli neitsit läävä üle mäe ikkõn? Vankri Rõu 1895 (A. Perli)
C₂*.	1) Neli näitsikeist läävä üle nurmõ huikun? Rattatsõõri kiidsva Har 1889 (J. Pähn) 2) Neli neitsikest tulev ikken üle nurme? Ratta sõitan Hls 1887 (M. Järve) Hls, Har, Se - 3 var.
D₁a.	Neli neitsit lääve üle nurme, esi ikeve? Vanger Trv 1894 (J. Kuusk) 2Trv - 2 var.
D₁b.	Neli neitsit lääva tiid müüda, esi ikva? Ratastega sõidetas Ote 1889 (J. Kivisaar)
D₁c.	Neli neitsid jookseva, ise hirmsast ikeva? Rattad röögivad Võn 1897 (P. Rootslane)
D₂.	Neli neitsikest lääva üle nurme ja ikva? Määreta rattad karjuvad Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (15)
E.	Neli neitsid lähävad üle nurme nuutsudes? Määrimata vankrerattad Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 22 ja 53 (90)
F₁.	Neli neitsit jooskvad nurjades pääle? [Lahendus puudub] Sa 1814 (J. W. L. v. Luce) • Beitr. III (1814) 114 (2a); Lönnrot 157; E EM 109 (972); E EM² 97 (1296)
F₂a.	Neli neitsid lähvad nurudes nurme poole? Tuulik Ans 1937 (A. Ahurand) Krj, Ans, Jäm - 3 var.
F₂b.	Neli neitsid läksid nuru aides nurme poole? Rattad (vanker) Mus 1939 (K. Lepp)
F₃.	Neli neitsit lähtvad nurudes üle nurme suu? Vankrirattud Jäm 1977 (A. Arming)
F₄*.	1) Neli neitsit lähevad nurisedes mäält alla? Rattad Kär 1890 (T. Jank) 2) Neli neitsitsed tulevad mielt [sic!] maha ja nurutavad? Vankrirattad Khk 1937 (L. Köögardal) Khk, 2Kär - 3 var.
G₁.	Neli neitsid lähävad lauldes üle nurme? Vanker Kod 1889 (V. Lepp) Iis, Kod - 2 var.
G₂a.	Neli neitsikest lääve üle nurme laulden? Vanger, mis röögib Trv 1894 (J. Liller)
G₂b.	Neli neitsikest lähävad lauldes üle välja? Vankrirattad Pal 1888 (M. Saar)
G₃.	Neli neiut lähevad üle nurme lauldes? Vankrirattad Saa 1939 (I. Peetrimäe)
Ha.	Neli neitsit läävä nurmõ müüdä ja laulva? Ratta Räp 1889 (J. Poolakess)
Hb.	Neli neitsid lääva läbi metsa ja ise laulava? Lammaste pügamine Võn 1958 (G. R. Sordla) SSTT 99; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (24); Metstak 14 ja 33 (122); Metstak² 37 ja 38
Ia.	Neli neitsit lähevad üle nurme ja kaasitavad? Vankrirattad Võn 1960 (L. Järvemäe, I. Sarv)
Ib.	Neli neitsikst lääve üle nurme, esi kaasiteve? Vanker Hls 1888 (P. Ruubel) Hls, Hel - 2 var.
J.	[Neli] neitsit lähevad vurisedes nurmele? Vanker Pha 1934 (A. Kuusk)
K.	Neli neitsit lähava üle nurme rööken? Ratta sõiten röögiva Puh 1888 (J. Kenkmann)
L.	Neli neitsikest lähevad kisendades üle nurme? Vanker Trm 1889 (H. Mann)
M.	Neli neitsit lihavad karjudes üle nurme? Vankrirattad kriuksuvad Jäm 1977 (M. Pihl)
N₁a*.	Neli neitsit lähva kiitsen ja viitsen üle mäe? Ratta Kan 1888 (G. Veski) 2Kan - 2 var.
N₁b*.	Neli neitsid lääve üle nurme, kenga käiva kiitsa-käätsa? Vanger Trv 1894 (A. Jakobson) 2Trv - 2 var.
N₁c.	Neli neitsid läävad üle põllu nuka kiiks-kaaks? Määrimata vankriga sõidetas Võn 1892 (J. Pint)
N₁d*.	1) Neli neitsid lähtväd üle nurmõ, ise nutvad kiiga-kaaga? Rattad Khn 1934 (T. Saar) 2) Neli neitsit lähevad üle välja ja teevad ikka kiiga-kaaga? Vankrerattad Plt 1891 (J. Reinthal) Nrv, Khn, 2Plt, Plv - 5 var.
N₁e.	Neli neitsid lähavad üle usse, ise teevad ikka viiga-vääga? Vanger Trv 1889 (J. Käger)
N₁f*.	1) Neli neitsid läheb üle nõmme nuttades kriu-krau? Vanker ja rattad Hlj 1892 (G. Kungur) 2) Neli netsit lähevad üle välja kriu-krau? Vangrirattad Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) Jõh, Hlj, Kuu - 3 var.
N₂*.	Neli neitsit jooksevad üle õue kiik-kääkadi, viik-vääkadi? Vanker Hlj 1893 (J. A. Rehberg) Hlj, TMr - 2 var.
N₃a*.	1) Neli neitsikest lähevad üle välla, karjuvad kiiga-kaaga, kiiga-kaaga? Vanker Plt 1936 (L. Köögardal) 2) Neli neitsikest lähevad üle välja, ise panevad kiik-kaakadi? Vanker Ksi 1926 (P. Berg) Plt, 2Ksi, Äks - 4 var.
N₃b.	Neli neiud lähvad üle välla kiginal ja kõginal? Vanker SJn 1894 (H. Raid)
O.	Neli venda lähevad üle nurme nuttajes? Vankrirattad Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
Pa.	Neli hani lääve üle nurme kaaguten? Puuratastega vanger Trv 1894 (J. Liller) Vrd. 184
Pb.	Neli hani lähävad üle välla kiik-kaak, kaak-kaak, kiik-kaak, kaak-kaak? Vankrirattad, vankriga minnasse üle välla Ksi 1889 (J. Pruuli)
Q.	Neli kurge lähvad kruuksudes üle välja? Kisendajad vankrerattad Hls 1889 (J. Jung)
R.	Siga läheb üle nurme nuttes? Vanker Mar 1936 (A. Hiiemägi)
S.	Neli lähevad üle nurme ja ise karjuvad? Vankrerattad Prn 1934 (S. Redlich)
Z₁a₁.	Neli neitsit lähvad nuttes üle nurme, üks püiab ühte, teine teist, aga ei saa käde? Veskitiivad Emm 1934 (E. Ennist) Kontam.: = 1429S₁a₁
Z₁a₂.	Neli neitsid lähvad nuttes üle nurme, katsuvad ühtteist, kätte aga ei saa? Rattad Kär 1898 (T. Sömer) Kontam.: = 1429S₁a₂
Z₁b₁*.	1) Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes, üks ei saa üht kätte ega teine ei saa teist kätte? Vankrirattad Lih 1968 (K. Salve) 2) Neli neitsit lähväd üle nurme nuttes, ei üks saa ühte kätte ega teine teist? Vankrirattad LNg 1891 (G. Ollik) 3) Neli neitsit lähvad üle nurme nuttes, üks ei saa üht, teine teist kätte? Vanker Trv 1895 (J. Sams) Tür, Kos, Nis, Lih, LNg, Trv - 6 var. Kontam.: = 1429S₁b₁*
Z₁b₂*.	1) Neli neitsikest lääve üle nurme nutten, üits ei saa kätte ütte ega tõine tõist? Vankreratta Hls 1930 (E. Sitska) 2) Neli neitsikest lahevad üle nurme nuttes, üks ei saa ühte, teine teist kätte? Vankrirattad Mih 1920 (A. Leppik) Mih, 2Hls, Pal - 4 var. Kontam.: = 1429S₁b₂*
Z₁b₃*.	Neli neitsid lähevad nuttes üle nurme, üks ei saa ühte ega teine teist kätte? Vanger Ris 1888 (J. Truusmann) Kuu, Ris, Han, Trm - 4 var. Kontam.: = 1429S₁b₃*
Z₁b₄*.	Neli neitsit lähvad nuttes üle nurme, üks ei saa ühte kätte ega teine teist? Tuuleveski Pee 1965 (L. Briedis) Pee, Kos, Tõs - 3 var. Kontam.: = 1429S₁b₄*
Z₁b₅.	Neli neitsikest lähevad nuttes üle nurme, üks ei saa ühte ega teine teist kätte? Määrimata vanker KJn 1926 (S. Köögardal) Kontam.: = 1429S₁b₅
Z₁b₆.	Neli neitsit läind üle nurme nuttes, üks pole ühte ja teine teist kätte saand? Vanker Pil 1967 (Ü. Tedre) Kontam.: = 1429S₁b₆
Z₁c.	Neli neitsit lähevad üle nurme nuttajes, ei üks saa ühttoist kinni? Vankrirattad Jõe 1948/53 (G. Vilbaste) Kontam.: = 1429S₁c
Z₁d₁.	Neli neitsit lääve nutten üle nurme, üits ei saa ütele järgi ega tõene tõesele? Vankreratta Trv 1892 (J. Kill) Kontam.: = 1429S₁d₁
Z₁d₂.	Neli neitsikest läävad üle nurme nuttes, üks ei saa järele ühele, teine teisele? Vankrirattad Saa 1889 (J. Tuul) Kontam.: = 1429S₁d₂
Z₁e.	Neli neitsikest lähvad üle nurme nuttes, aga üksteist kätte ei saa? Vanker Saa 1888 (J. Miländer) Kontam.: = 1429S₁e
Z₁f.	Neli neitsid lähvad nuttes üle nurme, ei saa üksteisele järgi? Vankretsõõrid Plv 1886 (J. Melzov) Kontam.: = 1429S₁f
Z₁g.	Neli neitsit jooksevad üle nurme nuttes, üks ajab ühte taga, teine ajab teist taga, aga iialgi kätte ei saa? Hobune veab nurmel vankrit Äks 1992 (E. Leek) Kontam.: = 1429S₁g
Z₁h₁*.	1) Neli neitsid jooksevad üle nurme nuttes, üks ei saa ühte, teine teist iialgi kätte? Vankrirattad Rak 1905 (K. Holm) 2) Neli neitsit jooksevad üle nurme nuttes, üksteist kätte ei saa? Vanger Mih 1938 (V. Eenveer) Iis, Rak, Mih, Rid, Hel, Kõp - 6 var. Kontam.: = 1429S₁h₁*
Z₁h₂.	Neli neitsit jooksevad nuttes üle nurme, ajavad üksteist taga, aga kätte ei saa? Vankrirattad Kuu 1964 (S. Mering) Kontam.: = 1429S₁h₂
Z₁h₃.	Neli neitsid jooksevad nuttes üle nurme, üks ei saa ühte, ei teine teist kätte? Vankrerattad KJn 1975 (A. Seep) Kontam.: = 1429S₁h₃
Z₁h₄.	Neli neitsit jooksvad nuttes üle nurme, aga ükski teisele ligi ei saa? Vankrerattad Prn 1933 (H. Talts) Kontam.: = 1429S₁h₄
Z₁i₁.	Neli neitsit lähvad nuttes nurme poole, üks ei saa teist kätte? Määrimata vankrirattad Pha 1946 (I. Tuuling) Kontam.: = 1429S₁i₁
Z₁i₂.	Neitsid lähtvad nuttes nurme puole, üks ei sua ühte kätte, teine ei sua teist kätte? Vanker Muh 1949 (S. Lätt) Kontam.: = 1429S₁i₂
Z₁j.	Neli neitsid jooksvad nuttes nurme poole, ei saa iialgi ühteteist kätte? Rattad Kär 1890 (J. Mändmets) Kontam.: = 1429S₁j
Z₁k.	Neli neitsid lähevad nuttes kohe nurmed ega saa üksteist kätte? Vankrid Pöi 1933 (J. Riim) Kontam.: = 1429S₁k
Z₁l.	Neli neitsit lähävad nuttajes nurme müödä, üks ei saa üht kinni ega toine ei saa toist kinni? Vanker, vankrirattad Kuu 1974/6 (M. Must) Kontam.: = 1429S₁l
Z₁m.	Üle nurme lätva ikken neli neitsit, a ütstõisega kokku ei saa? Vankriga sõit As 1996 (A. Korb) Kontam.: = 1429S₁m
Z₂a.	Neli netsit lähavad karjudes üle nurme, üks ei saa ühte, teine teist kätte? Vankrirattad Pst 1891 (J. Leppik) Kontam.: = 1429S₂a
Z₂b.	Neli neitsit jooksevad nurme mööda, ajavad üks ühte taga, teine teist, ise karjuvad? Vanker Hää 1936 (L. Kraavik) Kontam.: = 1429S₂b
Z₃a.	Neli neitsit lääva üle nurme, üks ütleb ühele, teine teisele: ooda järgi, ooda järgi, aga üks ei ooda ühte ega teine teist järgi? Vanker, kui rattad kääksuvad Hel 1874 (A. Wahlberg) Kontam.: = 1429S₃a
Z₃b.	Neli neitsid lääve üle nurme kiuks-käuks, üits ei oota ütte ega tõine tõist järgi? Vankreratta Trv 1890 (J. Tinn) Kontam.: = 1429S₃b
Z₄.	Neli neitsit lähvad üle nurme ja ise laulavad, ajavad ühteteist taga, kätte ei saa? Vanker JJn 1965 (L. Briedis) Kontam.: = 1429S₄
Z₅.	Neli neitsid lähvad üle nurme mäele, kidsisese ja kädsisese, üks ei saa ühele ja teine teisele järgi? Vanger, neli ratast all Hel dat-ta (A. Wahlberg) Kontam.: = 1429S₅
Z₆.	Neli neitsit lääve ikken mäele, üts ei saa ütel ega tõine tõisel järgi? Vanker Krk 1890 (J. Hünerson) Kontam.: = 1429S₆
Z₇a.	Neli neitsit jooksevad nuttes üle välja, kaks ajavad kahte taga, aga üksteist kätte ei saa? Vanker Var 1947/8 (L. Palusalu) Kontam.: = 1429S₇a
Z₇b.	Neli neitsit jooksevad mööda välja ja kisendavad ise: kiuks, kiuks, kiuks; ajavad üksteist taga, ei saa üks ühte ega teine teist kätte? Vankrirattad Lai 1936 (F. Eichenbaum) Kontam.: = 1429S₇b
Z₈.	Neli neitsitit nutavad, lähevad veeojast läbi, ei saa üks ühte ega teine teist kätte? Vankrerattad HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann) Kontam.: = 1429S₈
Z₉.	Neli neitsit ikevä, üttetõist nä püvvävä, siski kätte ei saa? Rattasõõri Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek) Kontam.: = 1429S₉
Z₁₀+.	1) Neli velle läävä vilisten üle nurme, ei saa ütstõsele järgi? Vankri Ote 1889 (G. Seen) 2) Kaits joosev ehen, kaits joosev jären ja röögiv: ooda järgi, ooda järgi, aga mitti järgi ei saa? Vanker Krk 1936 (M. Sarv) Pioneer nr. 7 (1955) 24 (11) Kontam.: = 1429S₁₀+
Ta.	Neli neitsikäst tulevad üle nurme nuttajes, kaik kusevad ühte auku? Lehmälüpsämine Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) Kontam.: = 1430Õa
Tb.	Neli neitsit lääve üle nurme nutten, kuseve üitstõise kängäkontsa sissi? Vankrega sõitmine Trv 1888 (J. Jalajas) Kontam.: = 1430Õb
Ua.	Neli neitsid läävä üle nurme nutten, silma juuksva vett? Ratta (vanger) Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 181Ua
Ub.	Neli neitsit lähevad nuttes üle nurme, kõigil ninad tilguvad verd? Vanker Trt 1927 (K. Pormeister) Kontam.: = 181Ub
Uc.	Neli neitsit läävä värjist vällä, nõna tsilguva verd? Määritude ratastega mindas värjist vällä Võn 1889 (T. Lätti) Kontam.: = 181Uc
V*.	Neli neitsit lähväd nuttes üle nurme, üks ei tunne üht, toine toist? Puutelgedega vanker Kuu 1964 (V. Lainevoog) Sim, Kuu - 2 var. Kontam.: = 2255X*
Vrd.	513 514 1429 1432 2275
1432.	NELI NEITSIT LÄHVAD ÜLE NURME? Vanker - 0+5+5+4 = 14 (14) var.
Aa₁.	Neli neitsit lähvad üle nurme? Vanker Pst 1895 (A. S...k) Khk, Pst, San - 3 var.
Aa₂.	Nelli neitsekaist lätt üle nurmõ käsilde? Rattatsõõri ja ratta Se 1929 (I. Sonts)
Ab₁.	Neli neitsit lähevad üle nurme nurga? Rattad Puh 1888 (D. Sell)
Ab₂.	Neli neitsit lääva üle nurme nuka? Vankreratta Puh 1889 (S. Sepp)
Ac.	Neli neitsit jooksevad ümber nurme nurga? Vanger Pär 1902 (J. J. Pulst)
Ad₁.	Neli neitsit jooksevad üle nurme? Vankrirattad veerevad Äks 1993 (M. Hiiemäe)
Ad₂.	Neli neitsid jooksvad mööda nurme? Vanker Var 1938 (K. Kaljustik) Kuu, Var - 2 var.
B.	Neli neitsit lähevad üle välja? Lehma nisad Trv 1962 (E. Alver)
C.	Neli neitsid läksid üle välu? [Lahendus puudub] Koe 1922 (L. Joonaks)
D.	Neli neitsit läksid üle mäe? Vanger Prn 1933 (S. Tsvetkov)
E.	Neli neitsit lähva kõik ühtä teed? Vanker Nrv 1938 (E. Mets)
Vrd.	514 1429 1431
1433.	NELI NEITSIT PAKSU PILVE PÄÄL? Pähkme - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kan 1888 (J. Väggi)
1434.	NELI NEITSIT TANTSIVA ÜTE SAAPASEERE SIHEN? Lehmä nüssetäs - 1+17+7+9 = 34 (50) var.
A.	Neli neitsit tantsivad ühe särgi sees? Käerpuud Kse 1889 (F. Põld)
B.	Neli neitsid tantsivad ühe lina peal? Lehma nisad Hii 1891 (G. Tikerpuu)
C.	Neli neitsit tantsivad ühe põlle pääl? Tuulik Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
D*.	Neli neitsit tandsiva üte kuldse kanni sisse? Lehmänüsmine Ran 1964 (A. Tamm) Trt, Nõo, Ran - 3 var.
E.	Neli neitsit tandsiva üte kullatse kruusi sehen? Lehmä nüssetäs Ote 1889 (J. Kivisaar)
Fa*.	Neli neitsit tantsiva üte kängäkontsa sisse? Lehmalüpsmine Ran 1968 (E. ja H. Tampere) Hel, Nõo, Ran, Rõn - 4 var.
Fb.	Neli neitsid tantsivad ühe kingakanna sees? Lehmalüpsmine Tt 1932 (E. Glass)
G.	Neli neitsit tantsivad ühe sukasääre sees? Lehmalüpsmine Elv 1976 (H. Eichelmann)
Ha₁.	Neli neitsit tantsiva üte saapaseere sihen? Lehmä nüssetäs Rõn 1888 (H. Urb) Trt, 3Nõo, 2Puh, 2Ran, 2Rõn, Rõn v. San, Ote, 4San, Krl, Tt - 18 var. ÜÕÕ 98 (8); EMrd III 236
Ha₂.	Neli neitsit tandsva üte saapaseere sisse? Lehma nüstas Plv 1893 (J. Tobre) Rõn, Plv - 2 var.
Hb.	Neli neitsid tantsva üte saapa sees? Lehmanüsmine Rõu dat-ta (M. Siipsen)
Vrd.	484 1430T₂a₂ 1435
1435.	NELI NEITSIT TANTSIVAD, ÜKSKI EI TAHA OMA NÄGU TEISELE NÄIDATA? Hobuse jalad - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pär 1888 (M. Lipmann)
Vrd.	1434
1436.	NELI NIKAT-NAKAT, KAKS KIKAT-KÕKAT, ÜKS HEIDAB SÕLME PEALE? Kangakudumine - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Trv 1962 (A. Lättemäe)
1437.	NELI NIPIJALGA, KAKS KIKIKÕRVA, SUUR PITK TOLU-LOLU? Kass - 1+22+15+18 = 56 (131) var.
Aa.	Neli nipijalga, kaks kikikõrva, suur pitk tolu-lolu? Kass Vil 1888 (J. Toss) E EM 110 (977); E EM² 97 (1301); Nurmik I 67; Käis EV I⁴/I 33; ÜÕÕ 41 (4); Ordlik EKTv 18 (4); Belskaja-Aleksejeva V³ 51; Belskaja-Aleksejeva VI⁴ 75; Hiie-Müürsepp III² 76
Ab₁.	Kaks kikki kõrva, neli tippi jalga ja suur pikk tollu-lollu taga? Kass Vil 1894 (A. Suurkask) Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (7); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (7); Mihkla KlL 75 (7); Vih. (1950) 81 ja 82 (7); LS 421; Metstak² 41 ja 43
Ab₂.	Kaks kikikõrva peas, neli tipijalga all, suur tolu-lolu taga? Kass, koer Tõs 1921 (S. Lind)
Ab₃.	Kaks kikikõrva pääs, neli tippjalga all, pikk tolu-lolu taga? Kass Kõp 1903 (M. Evert)
Ab₄*.	Neli tipijalga, kaks kikikõrva, üks pikk tolu-lolu? Kass Vil 1948 (U. Mägi) Sim, Tõs, Vil - 3 var. Käis EVÕ I 47; Bachman-Vilbok I 72
Ac₁.	Tolu-lolu taga, kaks kikikõrva peas, neli impalalga all? Kass Trm 1897 (J. Soodla) E EM² 134 (1929); Nurmik I 29
Ac₂.	Kaks kikikõrva peas, neli impijalga all, pikk tolu-lolu taga? Kass Rap v. Mär 1944 (E. Poom)
Ad.	Kaks kikikõrva, neli timpajalga, tolluke taga ka? Kass Pil 1929 (K. Leichter) Kmpm. EL II¹⁰73
Ae₁.	Kaits kikki kõrva, neli tampi jalga, pikk tolu-lolu taga? Kass Ran 1929 (H. Tampere)
Ae₂.	Neli tampjalga, kaits kikk-kõrva ja pikk tolu-lolu taga? Kass Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
Af₁*.	Kaks kikkis kõrva, neli tompu jalga, pikk tolu-lolu taga? Rebane; ka kass Lai 1936 (F. Eichenbaum) Hää, Lai, Rõn - 3 var.
Af₂*.	Kaks kikkis kõrva, neli tompi jalga, suur tolu-lolu taga? [Lahendus puudub] Muh 1940 (J. Arike) Muh, Hää - 2 var.
Af₃.	Jaal tal hele just kut pill, magu nagu vesivill, kaks kikikõrva peas, neli tompajalga all, suur pitk tolu-lolu taga? Kass Muh 1976 (R. Rull)
Ag*.	Kaks kikikõrvä, neli tömpäjalga, suur törö-lörö taga? Hobene Kod 1939 (A. Univere) Tür, Ksi, Kod, Võn, San - 5 var.
Ah.	Neli töntsi jalga all, kaits kikikõrva pään, tolu-lolu taga? Koer San 1967 (H. Kukk)
Ai*.	Kaits kikikõrva, neli tölpjalga, pikk tolu-lolu taga? Kass Hls 1891 (J. Riiet) Krj v. Mus, Hls - 2 var.
Aj.	Kaks kikikõrva, neli nilpijalga, suur pikk tolu-lolu taga? Kass KJn 1936 (L. Köögardal)
Ak.	Kaks kikikõlva, neli tipsulalga, suul tolu-lolu taga? Vanapagana lihatükk Kad 1968 (J. Valdur)
Al.	Neli käpajalga, kaks kikikõrva, üks pikk todo-lodo taga? Kass Mih 1938 (V. Eenveer)
Am.	Kaks kikki kõlva, neli pikka lalga, pikk tolu-lolu keskel? Rott Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Ba.	Neli tilli-lalli, kaks kikki kõrva ja tolu taga? Kass Pst 1937 (A. Mikk)
Bb.	Kaits kikki kõrva, neli tilli-lalli, suur pitk tolu-lolu taga? Kass Pst 1893 (J. Reevits) Pst, Vil - 2 var.
C.	Kaks kassikäppa, [neli] lilli-lalli, pikk tolo-lolo taga? Kass KJn 1870 (J. Tiedemann)
D.	Kaks läigesilma, kaks kikikõrva ja pikk tolu-lolu taga? Kass Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
Ea.	Kaks läikivat silma, kaks teravat kõrva, töll-löll-lall taga, neli nippu all? Kass Kuu 1939 (H. Martinson)
Eb.	Kaks läikisilma, kaks kikikõrva, neli tömpajalga ja pikk tolu-lolu taga? Kass Tor 1985 (L. Rohtla)
F.	Neli nikkijalga, kaks kikkikõrva, kaks mölkisilma ja tolo-lolo veel taga? Kass Jõh 1889 (P. Paurmann)
G.	Kikkis kõrvad, kiilus silmad, eritoru tagaotsas? Kass Rak 1892 (J. Lilienbach) E EM² 57 (587); Nurmik I 53
H.	Kaks kiilusilma, neli karvajalga, toru-loru saba taga? Kass VMr 1888 (J. Koit) E EM 52 (321); E EM² 47 (407); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (10)
I.	Kaks tipi-tapi, neli nipi-napi, tott-toru taga? Kass Vän 1889 (A. Lossmann)
J.	Kaks punga peas, neli soolikast all ja tõllu-lõllu taga? [Lahendus puudub] Vän 1897 (E. Tetsmann)
Ka.	Neli tilli-talli, kaits kirri-kõrri, üits sirr-sorr? Kass Trv 1892 (J. Kill)
Kb.	Kats tirri-tärri, neli tilli-talli, üts sirr-sorr? Kass Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
L+.	Neli täpatid all, kats kilki pääl, toobripuu taga? Kass Ote 1889 (E. Brücker) Trt, Ote - 2 var.
M₁a₁.	Kaks kikikõrva, neli impijalga all, pikk tolu-lolu taga, hiirekelder keskel? [Lahendus puudub] Hlj 1982 (E. Kaljuvee) Muhel PÜ 22 ja tagakaas Kontam.: = 1481J₁a₁
M₁a₂.	Kaits kikki kõrva, neli nippi jalga, hiirekerä keskel, pikk tolu-lolu taga? Kass Krk 1936 (M. Sarv) Kontam.: = 1481J₁a₂
M₁a₃.	Kaks tipikõrva, [neli] tipijalga, keskel hiirekeller ja pikk saba tolu-lolu taga? Kass KJn 1975 (A. Seep) Kontam.: = 1481J₁a₃
M₁b.	Neli tömpi jalga, kaks kikki kõrva, hiirekeller keskel, väätsipuu taga? Kass Hel 1948 (E. Maasik) Kontam.: = 1481J₁b
M₁c.	Neli lilli-lalli, kaks kirri-kõrri, hiirekamber keskel, pikk tola taga? Kass Saa 1889 (J. Tuul) Kontam.: = 1481J₁c
M₂a.	Neli nika-naka, kaits nika-naka, üits sirr-sorr, hiirekelder keskel? Kass Trv 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo) Kontam.: = 1481J₂a
M₂b.	Neli tilli-talli, kaks kirri-kõrri, üks sirr-sorr, hiirekeller keskel? Kass Trv 1889 (H. Kallas) Kontam.: = 1481J₂b
M₃.	Ihen nirr-norr, taga sirr-sorr, hiirekeller keskel? Kass Pst 1893 (J. Reevits) Kontam.: = 1481J₃
M₄.	Nupp ees, hiirekelder keskel, pikk toru-loru taga? Kass Jõh 1993 (E. Valter) Kontam.: = 1481J₄
M₅.	Ora ees ja kera keskel ja töllu-löllu taga? Kass MMg 1988 (M. Hiiemäe) Kontam.: = 1481J₅
Vrd.	1056 1463 1481E₁a₃ 1648 1879 1953 1977 2038 nlj: ERA II 149, 235 (119) symbol 60 f "Symbol" s 9< Lai
1438.	NELI PÜTSIGÄD AEDA ALL? Lihm - 0+6+1+3 = 10 (11) var.
A.	Neli pütsigäd aeda all? Lihm Har 1946 (P. Ariste)
B.	Neli pütsikast kasvavad ühe mätta otsas? Lehma nisad Har 1895 (J. Reimann)
Ca.	Valge kivi aida all, neli pütsikud otsan? Lehmä utar Har 1889 (J. Pähn) 3Har - 3 var. Kontam.: = 837Ca
Cb*.	Valge kivi aida all, neli pitskid otsan? Lehma utar Har 1957 (S. Lätt) Har, Rõu - 2 var.
Cc₁.	Valgõ kivi aida all, neli tikku pääl? Lehma utar Rõu 1894 (A. Assor) 2Rõu - 2 var.
Cc₂.	Kivi aida all, [neli] tikku pää pääl? Lehma utar Rõu 1896 (A. Perli)
Vrd.	837
1439.	NELI SULAST SAUNAS, PEREMEES PARSIL? Käsi kindas - 0 (9) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 110 (980); E EM² 97 (1305); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (14)
Vrd.	1412T
1440.	NELI TEEVAD ASET, KAKS NÄITAVAD TULD, ÜKS HEIDAB MAGAMA? Koer - 5+196+167+180 = 548 (853) var.
A₁a₁.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? Koer Pee 1928 (R. Viidebaum) Vi, 2Nrv, Jõh, 4Iis, Lüg, Hlj, 3Rkv, Rak, 3Sim, VMr, Amb v. JMd, 2Pee, 3Kuu, 2Jõe, 3Tln, Rap v. Mär, Kei, HMd, 2Pld, Mär, Vig, Var, Han, Kir, Phl, Emm, Krj, Mus, Khk, Kär, Jäm, Kaa, 2Muh, 2Tõs, PJg, Tor, Saa, Saa v. Hls, 2Hls, Krk, 5Hel, Trv, Pst, Vln, Kõp, 3SJn, KJn, Pil, Plt, 2Ksi, 4Lai, 2Pal, Trm, Kod, 3Äks, 2TMr, 4Trt, 3Võn, Kam, Nõo, Puh, 3Ran, 2Rõn, 4Ote, San, 2Kan, Urv, 2Krl, Har, 2Rõu, 3Plv, Räp, As, Tt - 122 var. Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (1); Univer-Laurits III 11; Jung 26; Nurmik II 22 (8); Ainelo II-III 121; Puus. EKGr 93; Meos III-IV 120; Huvit. I⁴ 148 (4); Käis EV I/II nr. 6; Käis EV II/I lk-ta; Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (2); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (2); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (211); Loorits VrP 25 ja 26 (21); Muuk-Mihkla I 15; Huvit. V Lisa 18 (50); Muuk-Mihkla-Tedre IV 11; Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (10); Lasteleht nr. 17/18 (1939) 296; Selmet V (1946) 144 (12); Mihkla KlL 74 (2); Selmet 43; Selmet V (1949) 95 (9); Vih. (1950) 81 ja 82 (2); Ordlik EKÕ (1951) 167; Meie aasta (1953) lk-ta 36; ÜÕÕ 41 (3); Remmel-Ordlik 43 (13); Bachman-Vilbok I 71; Kriisa V 45 (9); Kuut VI (1960) 116 (8); Täheke nr. 7 (1960) 11 (6); Valgma EKÕ 37 (8); Remmel VII 92 (14); Aver-Alttoa (1963) 57; Hellerma Eü 106; Praakli III 92; Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (6); Juhani-Kõll-Lipp 87 (2); Vääri EKÕ 95; Mihkla-Tedre EK⁹ 20; EKTv 13; Metstak 16 ja 34 (141); Mihkla-Valmis 42; Valmet-Uuspõld-Turu 412; Säde nr. 80 (1985) 4; Kivi-Roosleht II/2 28; Jaan Kägu nr. 4 (1990) 3; Hiie-Müürsepp III² 76; Muhel PÜ 28 ja tagakaas; Metstak² 41 ja 43
A₁a₂.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld ja üks heidab magama? Koer heidab magama Han 1936 (L. Uusküla) Kuu, Kos, Mär, Han, Phl, Pha, PJg, Tor v. SJn, 3Krk, SJn, Plt, Trm, Äks, Trt, Puh, Rõu, Plv - 19 var.
A₁a₃.	Neli tiäväd aset ja kaks näitäväd tuld ja üks heedäb magama? Koer tiib aset Kod 1937 (H. Tampere) Muh, Kod - 2 var.
A₁a₄.	Neli tegevä asõnd, kats näütävä tuld, a üts hiitäs magamõ? Koer Krl 1976 (A. Pärsimägi)
A₁a₅*.	Neli tiib aset, kaks näitab tuld, üks heidab magama? Koer Ksi 1888 (T. Riomar) Jõh, Iis, Sim, Amb v. JMd, LNg, Saa, Ksi, TMr, 2Võn, Kan, Urv, 2Räp, Se, As - 16 var.
A₁a₆.	Neli teeva aset, kaits näitävä tuld, üits heidab makale? Peni heidab makale Puh 1889 (D. Arak) Puh, Rõn - 2 var.
A₁a₇*.	Neli tükki teevä aset, kaits tükki näitävä tuld, aga üits heitäb magama? Peni Nõo 1957 (H. Keem) Saa, Krk, Kõp, SJn, Nõo, Rõu, Räp - 7 var. EMrd III 236
A₁a₈.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üksainuke heidab magama? Koer KJn 1903 (L. Kuuskler)
A₁a₉*.	Neli tegevä asend, kats näütäse tuld, kolmas hiitäs magama? Pini Har 1927 (E. Ariste) Amb v. JMd, Trt, Har - 3 var.
A₁b₁.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab pääle? Koer KJn 1870 (J. Tiedemann) Amb v. JMd, JJn, Pee, Pai, Kuu, Jõe, Tln, Kei, 2Mär, 2Vig, Rei, Kaa, 2Aud, Vän, 3Tor, Pär, Saa, Saa?, Hls, 2Trv, 3Pst, 3Vil, Kõp, 2SJn, 2KJn, Pil, 4Lai, Pal, Trm, MMg, 2TMr, Ran, Ote, Tt - 50 var. NP 6
A₁b₂*.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld ja üks heidab pääle? Koer Vil 1938 (L. Takk) Tln, Juu, Rei, Emm, Trv, Vil, Urv - 7 var.
A₁b₃*.	Neli tiib aset, kaks näitäväd tuld, üks heedäb piäle? Koer: neljä käpägä tiib aset, silmäd on tuled ja üks keri heedäb piäle Kod 1939 (A. Univere) Jõh, Hlj, Plt, Ksi, Lai, Kod, San - 7 var. Nugis 292 ja 314 (187)
A₁b₄*.	Neli tükki teeve aset, kaits tükki näüdäve tuld, üits heidab pääle? Koer Pst 1889 (A. Luts) Pöi, PJg, Trv, 2Pst, Ote - 6 var.
A₁b₅.	Neli teevad aset, kaks näitvad tuld, kolmas heidab peale? Koer valmistab aset Mus 1890 (T. Palk) Mus, Trm - 2 var.
A₁b₆.	Neli tükki teevad asent, kaks näitavad tuld, viies heidab pääle? Koer Khk 1958 (E. Veskisaar)
A₁c₁.	Neli teeve aset, kaits näüdäve tuld, üits heidäb pääle magame? Koer teeb aset Hls 1889 (M. Ilus) Iis, 2Hlj, JJn v. Koe, Tõs, 3Hls, Hel, 2Trv, 2KJn, Pil, Trm, Trt, Võn, 2Ote, Kan - 20 var. Leetberg 1 ja 5
A₁c₂*.	Neli teeb aset, kaks näitavad tuld, üks heidab peale magama? Koer Sim 1889 (H. Aman) Sim, Vil, Pal - 3 var.
A₁c₃*.	Neli tükki tegevad asend, kats tükki näitavad tuld, üts heidab peale magama? Koer Võn 1889 (J. Pint) Mar, Krk, Trv, Võn - 4 var.
A₁c₄.	Neli tükki teeva asend, kats näitava tuld, üts lätt heitas pääle magama? Koer Ote 1889 (E. Brücker)
A₁d.	Neli tege asent, kats näütäse tuld, üts heitas manu magama? Peni Urv 1933 (R. Viidebaum)
A₁e.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks läheb magama? Koer Räp 1959 (I. Sarv)
A₁f.	Neli teeva asent, kaits näitava tuld, üits lammes pääle? Peni Ote 1888 (V. Vaher) Ote, Har - 2 var.
A₁g.	Neli teevad aset, kats näitavad tuld, üts heitab puhkama? Koer Rõu 1957 (O. Jõgever) Laste prillid I 18 (1)
A₁h₁*.	Neli teevad aset ja kaks näitavad tuld ja üks heidab sisse? Koer teeb aset Ann 1931 (R. Viidebaum) VJg, Ann - 2 var.
A₁h₂.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üksainus heidab sisse? Koer MMg 1888 (G. Tenter)
A₁h₃.	Neli tükki tegavad aset, kaks tükki näitavad tuld ja kolmas heidab sisse? Koer teeb pesa: [neli] käppa, [kaks] silma, täis koer paneb voodisse Kär 1889 (J. Mändmets)
A₁i.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld ja üks heedab sisse magama? Koer teeb aset KJn 1936 (L. Köögardal)
A₁j.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks langeb sisse? Koer Kaa 1889 (M. Kallas)
A₁k.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab keskele? Koer heidab magama Pal 1992 (M. Hiiemäe) Iis, Pal - 2 var.
A₁l+.	[Neli] tegevad aset, [kaks] näitavad tuld, [üks] heidab asemele? Koer Tln 1888 (H. Stein) Nrv, Tln - 2 var.
A₂a₁.	Neli teevad aset, kaks teevad tuld, üks heidab peale magama? Koer Amb v. JMd 1937 (R. Tammet)
A₂a₂.	Neli tegevä asõnd, kats nägevä tuld, üts heit makama? Pini Räp 1889 (J. Poolakess)
A₂b.	Neli teevad aset, kaks näitavad valgust, üks heidab pääle? Neli koera jalga, kaks silma ja koer heidab pääle Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 23 ja 53 (93)
A₂c.	Neli teevad aset, kaks näitavad valged ja üks heidab puhkama? Koer: nelja jalaga teeb aset, kaks silma näitavad valged ja ise heidab puhkama Trv 1894/1901 (J. Kala)
A₂d.	Nelli tege asend, [kaks] näütas valged, üts heitas pääle magama? Pini mag[ab] Plv 1890 (J. Tobre)
A₃a₁*.	Neli sääd asent, kats näütäs tuld, üts heitäs magama? Pini Se 1951 (R. Viidalepp) 2Kan, Urv, 4Rõu, Vas, Se - 9 var.
A₃a₂.	Neli säädva asend, [kaks] näütase tuld, [üks] lames pääle? Peni sääd asend Har 1888 (anon)
A₃b₁.	Neli säädvä asõt, kats pidä tuld ja üts heitäs magama? Pini Vas 1937 (I. Daniel)
A₃b₂.	Neli säädva asõnd, kats pidävä tuld, üts heitäs pääle? Pini heitäs magama Se 1888 (H. Prants)
A₃b₃.	Neli säädvä asõnd, kats pidävä tuld, üts hiitäs pääle makama? Pini Räp 1892 (M. Jennes) Räp, Vas - 2 var.
A₃c.	Neli sääd asõt, kats näitvä valgõt ja üts heitäs pääle? Pini Rõu 1936 (A. Raadla)
A₄a₁.	Neli teeväd vooti, kaks näitäväd tuld, üks heetäb piäle? Koer Kod 1888 (J. Kook) Vai, Jõh, Rak, Tür, Jõe, Plt, Trm, 2Kod, Ran - 10 var. E EM 110 (983); E EM² 98 (1309); Kmpm. KLr II⁶ 40
A₄a₂.	1) Neli teevad voodi, kaks näitvad tuld ja üks heidab peale (Vier machens Bette, zwei zeigens Feuer, haltens Licht, und einer legt sich drauf)? Ein Hund Tt 1732 (A. Thor Helle) 2) Neli teevad voodit, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? Koer Phl 1937 (M. Nittim) Tür v. Juu, HMd, Phl, Jäm, Pal, Võn, Ote, Tt - 8 var. • Helle 368 (81); Hupel 121; Willmann 171 (75); Lönnrot 158; CRJ Uar 30 (7); Nörmann 35 ja 55 (63); Körber VRMK 40 (17); Körber Uus ABDr 12 (4); Wied. 282; Malm⁹ 15 (4); KAH EKAl 162 ja 164 (78); Tõn. ABDr12 38; Kmpm. Kõ 39; Okas 80; Mäesepp K 40 (7); Elken³ 15 (4); Jürjens 33; Kmpm. KLr I⁸ 34; Kmpm. EKl I² 141; Plmp. LõK 26; Kmpm. A⁶ 38; Kmpm. EL I⁹ 38; Kibbar KKJ 29; Kibbar EKõ 52; Kmpm. EL II¹⁰52
A₅a.	Neli teevad pesa, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? Koer JJn 1965 (L. Briedis) JJn, Var, Pil, Plt - 4 var. Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (12)
A₅b.	Neli teevad pesa, kaks näitavad tuld, üks heidab maha? Koer Var 1947/8 (L. Palusalu)
B₁a₁.	Kaks näitase tuld, neli teeva asent, üts heitas magama? Peni Plv 1933 (R. Viidebaum) Jõh, Iis, Lüg, Kad, Sim, VMr, Amb v. JMd, JMd, Kuu, Tln, Rap, 2Pld, Var, Noa, Rei, Khk, 2Pöi, 2Tõs, Vän, Vän v. Trt, Tor, Saa, Krk, Vl, SJn, 2KJn, Pil, Plt, Pal, Trm, Trt, Elv, Puh, Rõn, San, Urv, Rõu, Vru, Plv, Vas, Tt - 45 var. • CRJ KLr I⁷ 132 (10); Kmpm. KH 37; Pet. HS I 34 (10); Kmpm. KLr 359; Pet. ELA 85 (2); Kmpm. KLr II⁶ 348; Huvit. II 215 ja 224 (13); Pet. UA⁷ 71 (2); Ainelo III 22 ja 30; Jürisson 73 (1); Möller 157; Jänes-Parlo EKG IV 6; Jänes-Parlo EKG I² 38; Aavik 76 ja 102; Praakli V 22 (13); Maanso-Ordlik-Rukki IV³/I 9 (2); Maanso-Rukki V³ 29
B₁a₂.	Kaks näitavad tuld, neli teevad aset ja üks heidab magama? Koer Lih 1949 (Ü. Kreek) Amb, Kuu, Tln, Lih, Käi, Pst v. Pil, KJn, Plt, 2Ote, Rõu - 11 var.
B₁a₃*.	Kaks näitab tuld, neli tiib aset, üks heidab magama? Koer Ran 1973 (E. ja H. Tampere) Hlj, Sim, Amb, Amb v. JMd, Kuu, Ran, Rõn, San, 2Urv, 3Har, Räp, Se - 15 var.
B₁a₄.	Kaits näitävä tuld, neli tükki teevä aset, aga üks heidäb magama? Koer Hel 1962 (E. ja H. Tampere)
B₁a₅.	Kaks näitavad tuld, neli teevad aset, kolmas heidab magama? Koer Trt 1930 (M. Sika)
B₁a₆.	Kats näütas tuld, neli teevä' asõnd, viies heittäs makama? Peni Räp 1953 (S. Kaarheit) San, Räp - 2 var.
B₁b₁.	Kaks näitavad tuld, neli tegavad aset, üks heidab peale? Koer Tõs 1964 (E. ja H. Tampere) Nrv, Iis, 2Pee, Tln, Tõs, Tor, Hel, SJn, Pal - 10 var.
B₁b₂*.	Kaks näitavad tuld, neli teevad aset ja üks heidab peale? Koer Amb 1888 (A. Redlich) Amb, Saa - 2 var.
B₁c₁.	Kaits näitava tuld, neli teeva asend, üits heitap pääle magama? Peni Ote 1895 (C. Lipping) Amb v. JMd, Hel, Trv, 3Pst, 2Ote, Urv - 9 var.
B₁c₂.	Kaks näitavad tuld, neli teevad aset ja üks heidab peale magama? Koer Sim 1978 (E. Tampere) Sim, Kuu - 2 var.
B₁c₃.	Kaks tükki näitavad tuld, neli tükki teevad aset, üks heidab pääle magama? Koer Aud 1964 (S. Lätt) Aud, Pst - 2 var.
B₁d.	Kaks näitvad tuld, [neli] teevad aset, [üks] heidab sisse? Koera silmad, jalad, ise Kär 1890 (J. Mändmets) Nis, Pld, Vig, Kär - 4 var.
B₁e.	Kaks näitavad tuld, neli teevad aset, üks heidab sisse magama? Koer Koe 1925 (A. V. Kõrv)
B₁f.	Kaks näitavad tuld, neli teevad aset ja üks läheb magama? Koer Mär 1992 (J. Merilo)
B₁g.	Kaks näitvad tuld, neli tegad aset, üks heidab maha? Koer Ans 1891 (J. Magus)
B₁h.	Kaks näitvad tuld, neli tegevad asent, üks langeb peele? Koer Kaa 1889 (J. Koppel)
B₁i.	Kaks näitvad tuld, neli teevad asent, üks langeb magama? Koer Khk 1958 (R. Põldmäe)
B₁j.	Kats näütäs tuld, neli tege aset, üts lammas magama? Pini Har 1958 (M. Kokk)
B₂*.	Kats näütäs tuld, nelli sääd asõnd ja üts heitäs magama? Pini Se 1936 (M. Vabarna) Rõu, Se - 2 var.
B₃a.	Kaks näitavad tuld, neli teevad voodit ja üks heidab magama? Koer Pöi 1952 (H. Koel) Vai, Pöi - 2 var. Kask-Vaigla-Veski Lõ 39
B₃b*.	Kaks näitavad tuld, neli teevad voodi ja üks heidab pääle? Koer Trv 1889 (J. Käger) 2Kuu, Trv - 3 var.
B₄.	Kaks näitavad tuld, neli teevad pesa, üks heidab magama? Koer Kir 1937 (E. Topmann)
B₅a.	Kaks nägeva tuld, neli tegeva asend, üts heites magama? Peni heit magama Kan 1888 (G. Veski)
B₅b.	Kats nägevä tuld ja neli tegevä asend, esi heitäs pääle magama? Pini Kan 1910 (H. Ojansuu)
C*.	Üks heidab magama, kaks näitavad tuld ja neli teevad aset? Koer Nõo 1888 (P. Unt) Nõo, As - 2 var.
D₁a₁.	Neli teevad aset, üks heidab magama? Koer Sim 1964 (M. Sepping, M. Vaarmann) Sim, Amb, JJn, Kuu, Muh, Lai, Äks, 2Trt, Nõo, San, Har - 12 var.
D₁a₂.	Neli teevad aset ja üks heidab magama? Koer Iis 1936 (M. Tarum) Iis, Plv, Vas - 3 var.
D₁a₃.	Neli tükki teevad aset, viies heidab magama? Koer Kul 1936 (R. Einberg)
D₁b₁.	Neli teeb aset, üks heedab piale? Koer tammutab ja setib ennast, koer teeb aset Juu 1947 (M. Must) Jür, Juu - 2 var.
D₁b₂.	Neli tükki teeväd aset, üks heedäb piäle? Koer KJn 1888 (J. Reial)
D₁b₃.	Neli teevad aset, viies heidab peale? Koera magadisase Kad 1888 (J. Linkstein)
D₁c*.	Neli tükki tegad asend, viies paneb peele magama? Koer paneb magama Phl 1938 (P. Palmeos) Phl, Vll, Kan - 3 var.
D₂*.	Neläkese' asent sääd, ütsindä heitis magama? Pini Lut 1894 (O. Kallas) Krl, Har, Plv, Lut - 4 var. • LMr 129 (118)
D₃.	Neli teevad voodit, üks heidab magama? [Lahendus puudub] Kuu dat-ta (J. Bauts)
E₁a.	Neli tegeva asend, kats näitase tuld? Peni heitab magama Võn 1895 (J. Moodis) Jür, Mus, Hel, 2Vil, Võn, Plv - 7 var.
E₁b*.	Neli teeb aset, viies näitab tuld? Koer teeb magamiseks aset San 1976 (L. Ojarand) VMr, Vil, San - 3 var.
E₂a.	Neli säädvä asend ja kats nägevä' tuld? Pini Plv 1910 (H. Ojansuu)
E₂b.	[Neli] säädva asend, [kaks] pidava tuld? Koer heidap magama Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
E₃a.	Neli teevad voodit, [kaks] näitavad tuld? Koer: silmad ja neli jalga Saa 1889 (J. Tammann)
E₃b.	Neli teevad pesa, kaks näitavad tuld? Koer teeb pesa KJn 1932 (J. Grauberg)
F*.	Kaks näitavad tuld ja üks heidab peale? Koer Iis 1955 (R. Viidalepp) Iis, Vil, Ote - 3 var.
G₁a*.	Kaks teevad voodid, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? Koer heidab magama Saa 1930 (A. Räägel) Koe, Saa, As - 3 var. Põld 11
G₁b*.	Kaks näitavad tuld, kaks teevad aset, üks heidab magama? Koer Plt 1950 (V. Kuut) Rap, SJn v. Pil, Plt - 3 var.
G₂a.	Üks teeb aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? Koer Emm 1939 (E. Ennist)
G₂b.	Üits tege asend, kats näütävä tuld? Pini tege asõnd Plv 1888 (J. Tamm)
G₃a.	Kaks teevad aset, kaks näitavad tuld, neli heidavad magama? Koer Juu 1987 (E. Tampere) Juu, Trm, Har - 3 var.
G₃b*.	Üks teeb aset, kaks näitavad tuld, neli heidavad magama? Koer heidab magama Sim 1969 (A. Traks) Sim, Pld - 2 var.
G₄.	Kats nägevä tuld, neli heitäs magama? Pini heitäs magama Ote 1891 (J. Jürgenson)
H₁a₁*.	Neli neitsit tegeva asent, kats näütise tuld, üts heitäs pääle magama? Peni magamaminek Kan 1924 (A. V. Kõrv) Tõs, Kan - 2 var. Liiv LMt 44 (81)
H₁a₂.	Neli neiut teevad aset, kaks näitavad tuld, üks hää miis heidab magama? Koer Hää 1939 (M. Mäesalu)
H₁b*.	Neli neitsi tegeb aset, üks heitäb pääle magama? Koer Kuu 1980 (E. Lindström) Hlj, Kuu, Krk - 3 var.
H₁c.	Neli neitsid teevad ased, kaks näitab tuld? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann)
H₂a.	Neli meest teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? Koer VLk 1935 (A. Verlis)
H₂b.	Neli meest teevad voodid, kaks näitavad tuld? Koer heidab magama Hel 1874 (A. Wahlberg)
I₁a.	Neli tege tüüd, kats näitäse tuld, üts heitäs magale? Koer läheb magama Võ 1930 (L. Birnbaum)
I₁b.	Neli teevad tööd, kaks näitavad tuld, üks heidab peale? Koer teeb aset Tor 1963 (A. Krikmann) Kär, Tor - 2 var.
I₂a.	Neli teevad aset, kaks vaatavad pealt, üks heidab magama? Koer heidab magama Rõn v. San 1889 (P. Roose) Kad, Pee, Rõn v. San - 3 var.
I₂b*.	Neläkeisi säädvä asõnd, katõkõisi kaesõ, ütsindä hiitäs magama? Pini Se 1933 (A. Põhi) Elv, Se - 2 var.
I₃a.	Neli teeb aset, üks näitab tuld, kaks vaatab üle, üks heidab magama? Koer heidab magama Ris 1892 (J. Holts)
I₃b.	Neli teevad voodit, kaks näitavad tuld, üks vaatab päält ja üks heidab pääle? Koer teeb aset Tor 1889 (M. Tohv)
I₃c.	Kaks teevad asent, kaks näitvad tuld, üks vaatab juures, kaks heitvad päele? Koer Sa 1867 (R. Kallas)
I₄a*.	Kaks kuulevad, kaks näevad, neli teevad aset ja üks heidab pääle? Koer heidab magama Vil 1888 (J. Toss) Kos, Vil - 2 var.
I₄b.	Kaks kuulavad, kaks luuravad, neli teevad aset ja üks heidab magama? Koer KJn 1961 (A. Seep)
I₅.	Kaks kuuljat, kaks nägijat, neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab piale? Koer heidab magama Pär 1888 (M. Lipmann)
I₆.	Neli sääd asõnd, kats kullõs, kats näütäs tuld, üts heitäs magama? Pini Se 1932 (A. Nurmetu)
I₇a.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks käib ümber, üks heidab peale magama? Koer: jalad teevad aset, silmad näitavad tuld, saba käib ümber, isi heidab peale magama Tõs 1890 (M. Kurul)
I₇b.	Neli tükki teeväd aset, üks heedäb piäle, kaks näitäväd tuld, kaks tükki keerlevad? Koer KJn 1925 (A. Kruus)
I₈+.	Neli teeve aset, kaits näitäve tuld, üits pühib põrmandut, üits heidäb sissi? Koer Trv 1890 (A. Rull) Trv, Äks, Rõu - 3 var.
J₁.	Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, kaks tõrjuvad koeri eemale, üks heidab peale? Lehm Kei 1927 (M. Soom) Kontam.: = 1416R₁
J₂.	Neli andab, neli kandab, kaks näütäb tuld, kaks tegeb aset, üks hoidab kueri? Lehm Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) Kontam.: = 1416R₂
J₃.	Neli andvad, neli kandvad, kaks kuulavad, kaks vaatavad, kaks hoidvad koera kallalt ää, üks parmupiits, üks heidab magama? Lehm Jaa 1938 (A. Vinkel) Kontam.: = 1416R₃
J₄.	Neli annave, neli kannave, kaits teeve aset, kaits vaatave päält, üits kaidsab kärbläsi? Lehm Trv 1896 (J. Tõllasson) Kontam.: = 1416R₄
K.	Neli teevad aset ja kaks teevad aset, viies teeb koravihu, kuus heidab magama? Koer Amb v. JMd 1937 (anon) Kontam.: = 2728L
Vrd.	1416G₂₄
1441.	NELI TUAS, KAHEKSA ÕUES? Majanurgad - 2+19+3+1 = 25 (89) var.
a*.	1) Neli tuas, kaheksa õues? Majanurgad Rap 1895 (J. Reinthal) 2) Neli tuas, kaheksa õues? Puumaea kavad (nurgad) Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus) Jõh v. Iis, Jür, Rap, Hag, Pöi, Tor, Vil, MMg, Tt - 9 var. • Helle 368 (82); Willmann 171 (76); Hupel² 173; Lönnrot 158; Ahlqvist 73; Wied. 282; E EM 110 (984); KAH EKAl 162 ja 164 (79); Kmpm. Kõ 60 (8); Jürjens 33; E EM² 98 (1310); E MM 13 ja 44 (170); E MM² 13 ja 47 (172); Kmpm. A⁶ 58 (8); Muuk-Mihkla I 59; Metstak 10 ja 32 (55); Metstak² 20 ja 22; E MM³ 10 ja 38 (172)
b*.	Neli tuas, kaheksa väljas? Tuanurgad Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt) Kuu, Juu, Ris, Kse, Vän, Hls, Lai - 7 var. E EM 110 (984); E EM² 98 (1310)
c.	Neli tarõn, katõsa väläh? Nulkega tarõ vanast Rõu 1936 (A. Raadla)
d.	Neli sies, kaheksa õues? Tuanurgad Rak 1892? (J. Lilienbach) Just Sak. Kal. (1882) 151 (4)
e*.	1) Neli sees, [kaheksa] väljas? Seinad, nurgad KJn 1870 (J. Tiedemann) 2) Sisen neli, vällan katessa? Hoonenuka Kan 1895 (J. Tedder) Kuu, Muh, Pst, SJn, KJn, Kan, Tt - 7 var.
Vrd.	289I
1442.	NELI VANAONU HABET TAGASPIDI? Hobuse kabjatutid - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Pil 1888 (S. Käär) E EM 110 (986); E EM² 98 (1312)
1443.	NELI VELD, PERÄHN HAPÕN? Hobõse jala' - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (128)
1444.	NELI VELLE KÄÄVÄ KÄSIKÄEN: ÜTS JUUSK, EI VÄSÜ, TÕÕNÕ SÜÜ, EI SAA SÜÜNÜS, KOLMAS JUU, EI SAA JUUNUS, NELLÄS VILISTAS, EI VÕETA KUULDA? Jõgi, maa, meri, tuul - 0+6+1+1 = 8 (33) var.
Aa.	Kes ommava nee nelli kõvva meest, ke muretseva ilma eest, üts sööp nink neeld iks alati, nink täütmata joop tõine, see kolmas joosk ilmotsani, nink hääleta veel laulap neljaske? Tuli om see näljane, toiduta ta kistup, nink maa, see joop ilm täütmata, ja vesi joosep näütmata, nink tuul see puhkap hääleta Anonüümne autor (Schünm. Mr Kal. (1843) 47): omaloominguline tekst ° Schünm. Mr Kal. (1843) 47
Ab.	Kes on need neli kõva meest, kes muretsevad ilma eest, üks joob ja neelaks alati ja täitmata on teine ja kolmas jooseb ilmlõpmata ja hääleta laulab? Tuli Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
Ac.	Kes on kolm kõva meest, kes muretseva ilma eest, üits om neelja näljane, tõine armu näitmada, kolmas puhub hääleta? Tuli, vesi, tuul Ran dat-ta (H. Raag)
Ad.	Neli kõva meest: üks sööb ja neelab alati ja täidimata sööb teine, kolmas joob ilma otsata, alati laulab neljas mees? Tuli, maa, meri, tuul Hlj 1888/1902 (I. Lank)
B₁a₁.	Neli venda käivad ühes teed: üks jookseb ja ei väsi ära, teine sööb ja ei saa söönuks, kolmas joob ja ei saa joobnuks, neljas vilistab ja ei taheta kuulda? [Lahendus puudub] J. V. Jannsen (Sannumetoja VI (1857) 167 (12)): omaloominguline tekst ° Sannumetoja VI (1857) 167 (12)
B₁a₂.	Neli velle käävä käsikäen: üts juusk, ei väsü, tõõnõ süü, ei saa süünüs, kolmas juu, ei saa juunus, nelläs vilistas, ei võeta kuulda? Jõgi, maa, meri, tuul Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
B₁b.	Neli vendä: üks süeb, sie ei sua kõhtu täüs, teene juob, sie ei sua janu täüs, kolmas laalab, sie põle kellegi laul, neljäs juõsõb, sie ei väsü ää? Vanker Tõs 1890ndad (M. Kurul)
B₂.	Üits sööb, ei saa söönusse, üits joob, ei saa joonusse, üits röögib, selle sõna-i võeta kuulda? Vesiveske Trv 1896 (J. Tõllasson)
C.	Esimene sööb alati, teine joob täitmata, kolmas jookseb ilma otsani, neljas laulab hääleta? Tuli, maa, vesi, tuul Sim 1938 (E. Lippus) Lönnrot² 196 (179); E EM 166 (1603); E EM² 144 (2085); E MM 17 ja 45 (262); E MM² 17 ja 48 (265); Ainelo II-III 119/20; Ainelo III 22; Meos III-IV 141; Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (13); Nugis 295 ja 315 (238); E MM³ 14 ja 40 (265) Vrd. 334
D.	Kes sööb, sööb, aga söönuks ei saa? Tuli PJg 1989 (A. Kritt)
1445.	NELI VELLE, VIIES BRAT? Sõrmed - 0+1+0+0 = 1 (2) var. MMg 1888 (G. Tenter)
1446.	NELI VENDA ÜHE MÜTSI ALL? Laud - 2+34+65+30 = 131 (208) var.
Aa₁.	Neli venda ühe mütsi all? Laud Hls 1889 (H. Kase) Iis, Tõs, 2Hls, Plt, Pal, 4Ote - 10 var.
Aa₂.	Ühe mütsi all neli venda? Laud Vru 1956 (A. Piir)
Aa₃.	Neli velle ühe mütsi all? Laud Rõn 1971 (K. Käppa)
Ab.	Neli venda seisavad ühe mütsi all? Laud Rõn 1889 (C. Berg)
Ac.	Neläkesi velidse üte mütsü all istusõ? Lauajalad Se 1960/7 (N. Repän) 2Se - 2 var.
Ba.	Neli meest ühe mütsi all? Laud Rõn 1970 (P. Tammepuu) Koe, Jõe, Tõs, Trt, Rõn, Ote - 6 var. Metstak² 28 ja 30
Bb.	Neli meest seisavad ühe mütsi all? Laud Ote 1957 (E. Kase)
Bc.	Neli meest, üks müts? Lauajalad Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 109 (969); E EM² 97 (1293)
C.	Neli last, kõik ühe mütsi all? Lauajalad Tor 1939 (I. Simmo)
D.	Neli neitsid üte küpärä all? Laua neli jalga Plv 1890 (J. Tamm) Hlj, Khn, Trt, Plv - 4 var.
E.	Ühel emal neli tütart ja kõik ühe kübara all? Laud Rõu 1955 (Õ. Orro)
F.	Neli santi ühe kübara all? Iste Var 1888 (M. Karotom) Var, Tõs - 2 var. E EM 110 (978 ja 981); E EM² 97 (1302 ja 1306); Jürisson 166 (18); Metstak 12 ja 33 (97); Metstak² 28 ja 30
Ga.	Nelli opetaia saisva üte kübärä all? Laud Rõu 1897 (G. Raup)
Gb.	Neli pappi üte kübärä all? Söögilaud Räp 1889 (K. Tamberg)
Ha.	Neli venda ühe kübara all? Laud Tõs 1894 (J. Jagoschmidt) Tõs, Pal, Urv - 3 var.
Hb.	Neli venda kannavad ühte kübarat? Nelja jalaga laud Tln 1964 (M. Roop)
Hc₁.	Ühü kübara all seisvad neli venda? Neli ratast vankre all Vig 1889 (A. K. Saalist) Kuusik KT 214 (30)
Hc₂.	Neli velekeist üte kübärä all saisva? Laud Lut 1894 (O. Kallas) 2Lut - 2 var. • LMr 130 (129)
Ia.	Neli meest ühe kübara all? Pink Hää 1889 (E. Grant) Tõs, Hää - 2 var.
Ib.	[Neli] meest seisavad ühe kübara all? Laud Plt 1878 (K. Moks)
J.	Neli meest ühe kaabu all? Toolijalad Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann) Pst v. Pil, KJn - 2 var.
K.	Neli herrä üte kaabu all? Toolijala Räp 1889 (J. Poolakess)
La*.	Neläkeske velitse' üte kaabu all? Söögilaud Se 1940 (M. Kivisaar) 2Se - 2 var.
Lb.	Neläkeske veltsid üte kaoga katõt? Laud Se 1912 (S. Duplevski)
Ma₁.	Neläkeske sõsarit üte kaali all? Lauajalad Se 1937 (N. Ress) 6Se - 6 var.
Ma₂.	Neläkese sõsarit kõik üte kaali all? Söögilaud Se 1910 (H. Ojansuu) 2Se - 2 var.
Ma₃.	Nelli sõsard üte kaali all? Lavval jalad all Se 1935 (A. Kits)
Ma₄.	Neläkese sõsarit saisva' üte kaali all? Söögilaud Se 1935 (M. Reinola)
Mb₁.	Nelli sõsard üte kaali ala katõtu? Laud Se 1972 (A. Kuldma, K. Ligi, E.-K. Simmermann) 2Se - 2 var.
Mb₂*.	Neläkesi sõsaritsi üte kaali ala om katedu? Laud Se 1936 (A. Raadla) 5Se - 5 var.
Mb₃.	Neläkese sõsaritse üte kaali alla katõtasõ? Laud Se 1888 (H. Prants) Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (5)
Mc₁.	Neljäkesi sõsarit üte kaaliga katõtud? Lavvajalad Se 1934 (A. Kits) 2Se - 2 var.
Mc₂*.	Neläkesi sõsarit üte kaaliga kinni katõdu? Lavvajala', laud pääl Se 1953 (E. ja H. Tampere) 7Se - 7 var.
Md+.	Neläkese sõsarit üte kaaliga katedu, ütte sõppa sõvvedu? Lavvajala' Se 1927 (E. Põllula) 2Se - 2 var.
N.	Nelli netsükest üte kaaliga kinni katõdu'? Söögilaud, nelli jalga all Se 1956 (V. Pino)
O*.	Neläkese mõrsjit üte kaaliga kinni katõdu'? Laud Se 1927 (P. Voolaine) 2Se - 2 var.
Pa*.	Nelli velja üte kaali all? Lavvajala' Se 1928 (T. Haak) 4Se - 4 var.
Pb*.	Neläkeisi veltsit üte kaali alla katõdu'? Laud Se 1927 (M. Pihlapuu) 3Se - 3 var.
Pc*.	Nelägese velidse' kõik üte kaaliga kinni katõdu'? Söögilaud Se 1938 (A. Tubli) 6Se - 6 var. Vrd. 2762H₅
Qa.	Neläkese sõsarit kõik üte vüürätiga kinni köüdedü? Laud Se 1938 (A. Tammeorg) 4Se - 4 var. Vrd. 467G₅a₁
Qb.	Neläkese sõsarit kõik üte vüürätiga kinni katõdu? Lavvajala' Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
R*.	Neläkese velitsit kõik üte vüürätiga kinni köüdedü'? Laud Se 1940 (A. Tammeorg) 4Se - 4 var.
S.	Neläkeske sõsared üte laudrätiga kinni katedu? Lehma nisad Vas 1895 (J. Tint) Vas, Se - 2 var.
Z*.	Neläkese sõsarit üte rätiga' katõdu'? Lavvajala' Se 1929 (M. Pihlapuu) 3Se - 3 var.
T*.	Nelli sõsard üte tekiga köüdedü? Laud Vas 1894 (P. Saar) Vas, Se - 2 var.
U+.	Neli tütrukeist üte palaja all kargase'? Lava jala' Lut 1894 (O. Kallas) 2Se, Lut - 3 var. • LMr 130 (127)
V.	Neli neitsid ühe ojo all? Neli nisa lehma udara all Muh 1872 (O. T. K.) Muh, Tõs - 2 var. Wied. 282; E EM 110 (975); E EM² 97 (1299)
W.	Neli neitsid magavad ühe sõba all? Lehma nisad Emm 1939 (E. Ennist)
Õa.	Neli neitsit magavad ühe lina all? Lehma nisad Phl 1897 (J. Pöijal) Han, Phl - 2 var.
Õb.	Neli neitsid istuvad öhe lena all? Lehmanisad Phl 1938 (P. Palmeos)
Õc.	Neli neitsid istuvad ühe lina all, üks ei saa ühte, teine teist kinni? Kerilaua tiivad Phl 1924 (A. V. Kõrv) Vrd. 1429
Õd.	Nelli neitsit saisva kõik üte valge lina all? Söögilaud Se 1897 (F. Treijal)
Ä.	Neli neitsit magavad ühe teki all? Lehma nisad Kär 1889 (J. Mändmets) Kär, Ans - 2 var.
Ö.	Neli neitsid olid ühe vööga kinni, ei üks saa ühte kätte ega teine teist? [Lahendus puudub] Ris 1937 (E. Ennist)
Üa.	Neli venda ühe katuse all elavad? Laud Tt dat-ta (J. Paljak) LR nr. 10 ja 11 (1939) 239 ja 263 (3)
Üb.	Neli venda elavad ühe katuse all, aga üksteist ei näe? Laua (tooli) jalad Hää 1954 (M. Mäesalu) Metstak² 28 ja 30
Üc.	Neli velle üte katusse all? Laud As 1996 (A. Korb)
X+.	Neli neitsit seisavad ühe katukse all? Lauajalad Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Se - 2 var.
Y+.	Neli velle üte rõõva alla matetes? Laud Trv 1889 (H. Kallas) Trv, Ote - 2 var.
Vrd.	508 710 1369
1447.	NELJA NURKA VALGE PÕLD, MUSTTUHAT MUSTI POISSA PEAL? Raamat - 0 (4) var. J. Weltmann (1893): omaloominguline tekst E EM² 98 (1316); Metstak² 34 ja 35
1448.	NELJA SÕÕRIGA KODA? Vanker - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Puh 1890 (P. Kalk)
1449.	NELLI SUMPS SUUD PITE, KATS KAES TAIVAHE? Lehm - 3+30+35+10 = 79 (111) var.
A₁a₁.	Nelli sumps suud pite, kats kaes taivahe? Lehm Se 1977 (P. Hagu) 23Se, Lut - 24 var. Ol. Lisa nr. 12 (1888) 191 (2); ÜÕÕ 98 (6); Õunapuu VII 19 (11); Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (3); Metstak² 40 ja 43
A₁a₂*.	1) Nelli samps suud pitte, kats kaes taivahe? Lehm Se 1937 (F. Ilvik) 2) Neli sompva suud pitti, kats kaese taiva poole? Lehma jala ja sarve Räp 1889 (K. Tamberg) Ote, Räp, 3Se, Lut - 6 var. • LMr 130 (125)
A₁a₃.	Nelli sumpva suud müüdä, kaits kaesõ taivahe? Lehm Rõu 1895 (A. Perli)
A₁b.	Neli sampsivad sood mööda, kaks vaatab taeva poole? Lehm Rõu 1955 (Õ. Orro)
A₁c.	Neli somp suud müüdä, kats kaev taivast müüdä? Lehm kõnd suun Võn 1889 (T. Lätti)
A₁d.	[Neli] somp sood mööda, [kaks] tamp taavast möödä? Lehm Har 1921/2 (P. Voolaine)
A₁e.	Neli sõkva suud pitten, kats kaesõ taiva poolõ? Lehm Rõu 1896 (H. Treu)
A₁f.	Neli sõkuva suud, kaits kaivava taivast? Tõbras Ote 1888 (H. Nugin)
A₁g.	Neli sõkk suud, kats kaald taivast? Lehm Kan 1895 (G. Loodus) 2Kan - 2 var.
A₁h.	Neli sõkk sood, kaits kandva taivast? Lehm Ote 1888 (V. Vaher) 2Ote - 2 var.
A₁i.	Neli sõkuvad sood, kaks vahivad vasta taevast? Lehm, kaks sarve MMg 1889 (K. E. Martinson)
A₁j.	[Neli] sõkuvad sood, [kaks] tungivad taevast? [Kaks] lehma sarve, [neli] jalga Pöi? dat-ta (R. Kallas)
A₁k.	[Neli] sõit sood pite, [kaks] kaes taiva poole? Lehm Vas v. Se 1894 (J. Sandra) Vrd. 2075A₁b
A₁l.	Neli käules suud pide, kats kaes taivahe? Lihmä jala', sarve' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 129 (122)
A₁m.	Neli kõndvad sood pide, kaks vahtvad taeva poole? Lehm Urv 1889 (J. Janson)
A₁n.	Neli sammuvad sood pidi, kaks vaatavad taevasse? Lehm Se 1960/1 (anon)
A₁o+.	Neli tükki kaalva suud, kaits tükki taevast? Lehm Ote 1889 (J. Kivisaar) Ote, Rõu - 2 var.
A₂a.	Neli suu sumpjat, kats taiva kaejat? Lehm Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) 2Har, 3Rõu, Vas, 2Se - 8 var. E EM 110 (979); Tander 42; E EM² 97 (1304)
A₂b.	Neli soo sompjat, kats taiva kandjat? Lehm Plv 1889 (G. Pennert)
A₂c.	Neli soo sõkjat, kats taiva kaaljat? Lehm Kan 1895 (J. Tedder)
A₂d+.	Neli solkijat, kaks taeva kaejat? Lehm Vän 1922 (L. Pärt) PJg, Vän, Hel - 3 var.
A₃.	Neli soosulpi, kaks taevatugi? Lehm Hää 1889 (E. Grant) Pär, Hää - 2 var.
Ba₁.	Neli sumps suud pite, kats kaes taivahõ, üts juusk takah? Lehm: jalad, sarved, saba Se 1912 (S. Duplevski)
Ba₂.	Nelli somp suud piti, kats kaes taivahe, üts tulõ hindäst takah? Lehm Se 1931/2 (N. Sõrmus)
Bb₁.	Nelli sumps suud pite, viies vidä vett pite, kats kaes taivahe? Lehm Se 1924 (H. Jänes) 3Se - 3 var.
Bb₂.	Kats kaes taivahe, neli sumps suud pite, viies vedas vett pite? Lehm Se 1951 (R. Viidalepp)
C.	Viis juusk vett pide, kats kaes taevahe? Hand ja jala om viis juusk vett pide, a' kats kaes taevahe om lehmä sarvõ Se 1934 (N. Oinas)
D.	Neli solgivad sood, kaks kaaluvad ilma? Hunt SJn 1889 (T. Köstner)
E.	Neli sumps tiid pide, kats kaes taivahe? Lehm Se 1938 (A. Suvi)
F+.	Neli maajuuskjat, kats taivakaurjat? Lehm Kam 1891 (C. Komms, H. S.) Võn, Kam - 2 var.
G₁a.	Neli suu sõkjat, kats taeva kaejat, üts parmupiits? Lehm Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv) Kontam.: = 1416P₁a
G₁b*.	Neli sõkva sood, kats kaalva taivast, kolmas parmupiits? Lehm, tõbras Kan 1866 (J. Weitzenberg) 2Kan - 2 var. Kontam.: = 1416P₁b*
G₂.	Neli sõkuvad sood, kaks näitavad teed, üks kaitseb koeri? Lehm KJn 1870 (J. Tiedemann) Kontam.: = 1416P₂
H.	Neli sump suud pite, kats kaes taivahe, nelägese sõsarit üte kaivo kusõsõ'? Lehmänisa' Se 1929 (P. Toomeorg) Kontam.: = 1430W
Vrd.	1416
1450.	NELÄ HAMBAGA SÖÖB HEINU? Vigõl - 0+1+0+1 = 2 (16) var.
A.	Nelä hambaga sööb heinu? Vigõl Se 1956 (V. Pino)
B.	Kes sööb heinu ilma suuta kolme hambaga? Heinahang Trv 1905 (A. Anderson) E EM² 56 (569); E MM 21 ja 48 (61); E MM² 21 ja 51 (65); E MM³ 18 ja 42 (65)
Vrd.	717 981
1451.	NELIKÜMMEND MUNDRIT, AGA KÕIK ILMA NÖÖPIDETA? Kapsas - 0 (12) var. Anonüümne autor (Metstak² 55 ja 56): vene mst tõlge Kuusik KT 212 (14); Pioneer nr 5 ja 7 (1954) 31 (1); Metstak² 55 ja 56
1452.	NELJAJALGNE KASVATAB, KAHEJALGNE KATKESTAB? Kasukas - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Jür 1896 (A. Suurkask) E EM² 98 (1315); SSTT 123
1453.	NELLÄNURGELINE VALGET TÄÜS? Soolavakk - 0+21+0+1 = 22 (29) var.
Aa.	Nurgeline valget täis? Soolavakk MMg 1888 (G. Tenter) E EM 113 (1010); E EM² 100 (1344)
Ab₁.	Nellänurgeline valget täüs? Soolavakk Hls 1889 (M. Ilus) Kär, Pär, 3Hls, Hel, 5Trv, Pst, KJn, Pil, MMg, Ran - 16 var.
Ab₂.	Neljanukaline valged täüs? Soolakarp Rõn 1888 (A. Andrei)
Ab₃.	Nelläkandiline valget täis? Soolavakk Trv 1892 (J. Kill) Trv, TMr, Ote - 3 var.
B.	Neljakandiline paistab valget läbi? Ake Tõs 1890 (M. Kirikall)
Vrd.	719
1454.	NIGISEB JA NAGISEB, ILMASKI ÜLE AJA EI SAA? Äke - 0+66+25+7 = 98 (139) var.
A.	Niksub ja naksub, kerkib ja kargab, ilmaski üle aia ei hüppa? Äkkega äästamine Jõh 1889 (P. Paurmann)
B.	Lähäb nigädi-nägädi üle põllu, ei karga üle aja? Ägli (äki) VMr 1890 (K. V. Lurich)
C.	Nikitseb ja näkitseb, ei saa ilmaski ilma aitamata üle aia? Äke Tln 1888 (H. Stein)
Da₁*.	1) Nigiseb ja nägiseb, üle aja ei saa? Äkke Iis 1889 (E. Ellert) 2) Nigiseb ja nagiseb, üle aa ei sua? Äke VMr 1939 (M. Ross) Iis, VMr, Kuu, HJn - 4 var.
Da₂*.	1) Nigiseb ja nägiseb, aga üle aia ei saa? Äke Mih 1939 (M. Pärnaõis) 2) Nigiseb ja nagiseb, aga üle aja ei sua? Äke Amb 1890 (A. Redlich) 2Amb, Mih - 3 var.
Da₃.	Nigiseb ja nagiseb, aga ikka üle aia ei saa? Äke JJn 1974 (H. Sammal)
Db₁.	Nigiseb-nagiseb, ilmaski üle aia ei saa? Äke JJn v. Koe 1928 (K. Böckler) JJn v. Koe, Koe - 2 var.
Db₂*.	1) Nigiseb ja nägiseb, ilmaski üle aia ei saa? Äke Pil 1891 (J. Järv) 2) Nigiseb ja nagiseb, ilmaski üle aja ei saa? Äke JJn 1888 (M. Roosileht) Kad, Sim, VMr, JJn, Koe, Pil - 6 var.
Db₃.	Nigiseb ja nagiseb, aga ilmaski üle aia ei saa? Äke Kad 1897 (A. K. Kivi)
Db₄*.	Nigiseb ja nägiseb, ilmaski ei saa üle aia? Äke VMr 1888 (J. Koit) VMr, Pee - 2 var. E EM 111 (991); E EM² 98 (1319)
Db₅.	Nigiseb ja nägiseb, ilmaski üle aja ei hüppa? Äke VMr 1890 (J. Palm)
Dc.	Nigiseb ja nagiseb, millaski üle aia ei soa? Äke JJn 1888 (J. Piber)
Dd₁*.	1) Nigiseb, nagiseb, ilma aitamata üle aia ei saa? Ägel Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) 2) Nigiseb, nägiseb, ilma aitmata üle aja ei saa? Ägel Trv 1889 (H. Kallas) Sim, Trv, Lai, Rõu - 4 var.
Dd₂.	Nigiseb ja nagiseb, ilma aitamata üle aja ei saa? Äke Amb 1888 (M. Neumann) Rak, Amb, Jür - 3 var. Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (12)
Dd₃.	Nigiseb ja nägiseb, aga ilma aitamata üle aia ei saa? Äke Lai 1935 (E. Siepermann)
Dd₄.	Nigiseb, nagiseb, ilma aitamata ei saa üle aja? Äke As 1889 (K. Vehm)
Dd₅.	Nigiseb ja nagiseb, aga aitamata ei saa üle aja? Äke Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Dd₆.	Ise nigiseb ja nagiseb, ilma aitamata ei saa üle aia? Äke Sim 1939 (H. Joonuks)
Dd₇.	Nigiseb ja nagiseb, ei saa ilma aitamata üle aja? Äke Sim 1953 (H. Joonuks)
De.	Nigiseb, nagiseb, ise ilma tõstmata üle aa ei soa, ise üstku äke? [Äke] Pee 1952 (V. Taim)
E.	Kigiseb ja nigiseb, aga ilmaski ilma aitamata üle aja ei saa? Äke Amb 1895 (J. Tannenthal)
Fa₁.	Kigiseb ja kägiseb, üle aia ei saa? Äke Amb v. JMd 1937 (H. Ader)
Fa₂.	Kigiseb ja kägiseb, aga üle aja ei saa? Põlluäke Hag 1934 (H. Mesikäpp) Amb v. JMd, Hag - 2 var.
Fa₃.	Kigiseb ja kägiseb, aga ise üle aja ei saa? Äke Pär 1888 (M. Lipmann)
Fa₄.	Kigiseb ja kägiseb, siiski üle aia ei saa? Äkis SJn 1893 (J. Mein)
Fb₁.	Kigiseb, kägiseb, ilmas üle aja ei saa? Äke Kos 1890 (J. Härg)
Fb₂.	Kigiseb ja kägiseb, ilmas üle aa ei saa? Äke Juu 1890 (J. Trull) Juu, Lai - 2 var.
Fb₃*.	Kigiseb ja kägiseb, üle aja ei saa ilmaski? Ägli Hls 1889 (J. Meomuttel) 2Hls - 2 var.
Fc.	Kigiseb-kägiseb, üle aia ei saa elades? Ägel Pst 1889 (H. Henno)
Fd₁*.	Kõgisep ja kägisep, avitamata üle aia ei saa? Ägli Ran 1889 (A. Tobber) Kos, Ran - 2 var.
Fd₂.	Kigiseb, kägiseb, ei saa muidu üle aa kui aita? Äke Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Fe.	Kingissepp kigiseb ja kägiseb, aga üle aia ei saa? Ägel Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 64 (457); E EM² 58 (591)
G.	Ägiseb ja kigiseb, ei saa iial üle aia? Äke Hps 1923 (V. Lao)
Ha.	Ägiseb ja kägiseb, üle aia ei saa konagi? Pada kiib Ran 1964 (A. Tamm)
Hb.	Ägiseb ja kägiseb, aga ei sua iialgi üle aja? Äke Vlg 1895 (J. Reimann)
Hc.	Ägiseb ja kägiseb, ei saa elades üle aea? Äke Jür 1889 (K. Angelus)
I.	Kägiseb ja pugiseb, aga üle aia ei saa? [Lahendus puudub] Tõs 1889 (M. Kampmann)
Ja₁.	Ägiseb, pugiseb, ei saa üle aea? Äke JJn 1888 (P. A. Pitka)
Ja₂.	Ägiseb ja pugiseb, ise ei saa üle aia? Ägel Trt 1928 (A. Saat)
Ja₃.	Ägiseb ja pugiseb, aga üle aa ei saa? Siil Kos 1896 (T. Wiedemann) Kad, Kos, Mih - 3 var.
Jb₁.	Ägiseb, pugiseb, ei saa ilmaski üle aja? Ägi Tõs 1890 (M. Kirikall)
Jb₂.	Ägiseb ja pugiseb, ei saa ilmas üle aia? Äke SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Jb₃.	Ägiseb ja pugiseb, aga ei saa ilmaski üle aja? Äke Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Jb₄*.	1) Ägiseb ja pugiseb, ilmas ei saa üle aa? Äke Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch) 2) Ägiseb ja pugiseb, aga ilmaski ei saa üle aia? Äkke Jõh 1890 (N. Otto) Jõh, Pee, Rap - 3 var.
Jb₅*.	Ägiseb ja pugiseb, ilmaski üle aja ei saa? Äke Rak 1892? (J. Lilienbach) Rak, Kos - 2 var.
Jc₁.	Ägiseb, pugiseb, ei saa iialgi üle aja? Äke Kse 1890 (M. Reimann)
Jc₂*.	1) Ägiseb ja pugiseb, ei saa iial üle aea? Äke äästamisel Tt 1878 (C. E. Malm) 2) Ägiseb ja pugiseb, ei saa iialgi üle aia? Äke Pär 1888 (H. Martinson) Tõs, Pär, Tt - 3 var. • Mötleja 4 ja 51 (8); E EM 28 (39); Schneider Elusal. Kal. (1905) 15 ja 42 (14); E EM² 27 (48)
Jd.	Ägiseb ja pugiseb, üle aia ei saa kunagi? [Lahendus puudub] Plt 1964 (A. Tamm)
Je.	Ägiseb ja pugiseb, üle aia ei saa eladeski? Ägel Hls 1889 (H. Kase)
Jf₁.	Ägiseb, pugiseb, ei saa aitamata üle aja? Äke Pee 1894 (O. J. M.)
Jf₂.	Ägiseb ja pugiseb, aitamata ei saa üle aja? Äkke Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Jf₃.	Ägiseb ja pugiseb, ilma aitmata üle aja ei saa? Äkked Tür 1888 (M. Tults)
K.	Ägib ja põgiseb, iialgi üle aja ei saa? Äke Vig 1891 (M. Lemmerkänd)
L.	Mägisep ja pugisep, ei saa ial üle aia? Ägel Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
M.	Köginal-möginal üle aia hüpata ei saa? Äke Võn 1951 (L. Vään)
N.	Kiriseb, viriseb, ilmaski ei saa üle aia? Tuul Trm 1894 (E. J. Õunapuu) E EM² 58 (597)
O.	Krigiseb ja kragiseb, ei saa ilmas üle aia? Äke Lai 1904 (J. Ermann)
P.	Kiigub ja liigub, krigiseb ja krägiseb, aga üle aia ei saa? Äke Lai 1926 (H. Nigul)
Q.	Kiigub ja liigub, ilmaski üle aja ei saa? Äke Sim 1893 (T. Franzdorf) Vrd. 647
R.	Ookab ja nookab, aga üle aia ei saa? Äke Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
S.	Ligeldi-logeldi, üle aia ei saa kunagi? Äke Plt 1932 (A. Zimmermann) Vrd. 994
Z.	Ähib ja puhib, ilmas ei saa üle aia? Äke Sim 1929 (R. Viidebaum)
T.	Küirakas kui kaamel, ei saa muidu üle aja kui aita? Äke, kui tõmmata keskelt kokku, on küirakas Lai 1937 (P. Tammepuu)
U.	Ägiseb ja pugiseb, aga üle mäe ei saa? Äke Kuu 1911 (K. Viljak)
V.	Logisõs ja lagisõs, a mõtsa karada eis ei saa'? Ägil Se 1938/9 (E. Sõrmus)
W.	Köögotab ja nöögotab, aga paigast ei saa? Äge (äkke) Lüg 1889 (E. Bachmann)
Õ.	Nigiseb ja nagiseb, ialgi üle ei saa? Äke JJn 1896 (J. A. Rehberg)
Ä.	Nigiseb ja nagiseb, ilmas räägitud ei saa? Äke Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
Ö.	Nigiseb, nagiseb, ää ei väsi? Äke Han 1894 (P. Einbluth)
Ü.	Nigiseb ja nagiseb, üle aia ei saa ega metsa ta ei mahu? Äke Pee 1927 (R. Viidebaum) Kontam.: = 1143E
Vrd.	2645N
1455.	NIGISEB JA NAGISEB, TEINE TÕUSEB TEISE KORRA, TERAVNINA HIIR JOOKSEB VAHELT LÄBI, VEAB OMA SABAGA KÕIK KOKKU? Kangakudumine - 0+1+0+0 = 1 (21) var. Vän 1887 (J. Peterson) E EM 111 (933); Schneider Elusal. Kal. (1905) 13 ja 42 (10); E EM² 98 (1321); Nurmik II 189 (7); Huvit. V Lisa 17/8 (30); Pioneer nr. 6 ja 7 (1949) lk-ta (3)
1456.	NII KUMARDAT, NII ANNAT? Kui jahvadat, panet teri - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (131)
1457.	NII SUUR KU PANG, NII KERGE KU HUMMAL? Kussõm - 0+0+2+0 = 2 (3) var. Se 1930 (V. Ruusamägi) 2Se - 2 var.
1458.	NIIKAUA KUI TEDA OTSITAS, ON TA MIDAGI, KUI TEDA AGA LÖIDAS, SIIS EI OLE TA ENEM SEE, MIS TA OLI? Mõistatus - 0 (6) var. C. Berg (1889): omaloominguline tekst Metstak 5; Metstak² 5
1459.	NIINELUKK JA KANEPINE KAMBER? Noot - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Vrd.	1390
1460.	NIKATARA, NIKATARA, HÕISSA? Regi - 0+0+1+0 = 1 (1) var. JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
1461.	NIKUTAB NIUDID, LAOTAB REISI, RAASUKE KARVU VAHEL? Lambarauad - 0+18+3+0 = 21 (33) var.
A₁*.	Eest nihutab niisi, taga lahutab reisi, neli korda aeab aastas karvu? Lambarauad Kuu 1911 (K. Viljak) Kuu, Var - 2 var. E EM 29 (50); Schneider Elusal. Kal. (1905) 11 ja 42 (8); E EM² 28 (61)
A₂.	Eest nihutab niisi, tagant lahutab reisi? Lambarauad (niites) Kuu 1903 (J. Mikiver)
B₁a₁.	Iest nikutab niudi ja tagast laotab reisi? Lammaste rauad Nõo 1888 (J. Tüklov)
B₁a₂.	Eest nihutab niudid, tagant lahutab reisi? Lambarauad (käärid lamba niitmiseks) Kuu 1891 (T. Uustalu)
B₁a₃.	Eest nikutab niudeid, takka raputab reisi? Lambaniidurauad Kos 1932 (T. Wiedemann)
B₁b.	Kui vähe niudeid nikudad, siis kohe reisi lahutab? Käärid Kuu 1893 (J. Ploompuu, H. Rebane)
B₂a.	Nikutab niudid, laotab reisi, raasuke karvu vahel? Lambarauad Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
B₂b.	Nikutab niudeid, lahutab reisi, natuke karvu vahel? Lammaravad Plt 1878 (K. Moks)
B₃.	Nikutab niudid ja natuke karvu vahel? Lambaniitmine KJn 1937 (J. Raidla)
C₁a.	Eest nikutab, takka nakutab, natuke karvu vahel? Lammaste rauad Pöi 1902 (M. Pallas) E EM² 28 (62) Vrd. 38C₃b
C₁b.	Eest nikutab, tagant lahutab, natuke karvu oli kahe vahel? Kangas Muh 1937 (R. Viidalepp)
C₁c.	Nikutab, nakutab, karvatükk reide vahel? Lammaste rauad Vig 1896 (H. Laipmann)
C₂.	Eest pistab, tagant nikutab? Lambarauad Tõs 1890 (M. Kirikall)
D.	Eest ots nikutab ja takka reied laiali? Käärid Tor 1889 (M. Tohv)
E.	Eest irvitab hambaid, tagant nikutab niudid? Käärid Saa 1889 (J. Tuul)
Fa.	Eest irvitab, tagat nikutab, kui manu saab, siis salvab? Lammaste käärid Trv 1895 (J. Sams) E EM² 28 (59)
Fb.	Nikutap niudit, irvitap hambit, saab manu, sõs salvab? Käärid Trv 1893 (J. Kuusk)
Fc.	Eest lõmpsutab lõugu, tagast nikutab niudid, saab manu, siis salvab? Käärid Trv dat-ta (A. Parts)
Fd.	Nikutab niudeid, ajab reied laiali, saab ligi, siis salvab? Tulepihid Hel 1891 (J. Lammas) Vrd. 2036
G.	Eest nikutab niudid, tagast raputab reisu, läheb läbi lihase metsa? Lammaniitmine SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) Kontam.: = 1361U
1462.	NIME MAAS JA NIME TAEVAS? Ein Sieb (Das Siebengestirn heiszt bekanntlich söäl) - 1+2+1+0 = 4 (10) var.
a₁.	Nime maas ja nime taevas? Ein Sieb (Das Siebengestirn heiszt bekanntlich söäl) Tor 1816 (B. A. F. Offe) • Beitr. VI (1816) 51 (11); Lönnrot 158; Undritz ELKk II 121 (2)
a₂.	Nimi maah, nimi taivah? Kuut ja Sõgõl, taivatähe nime Se 1888 (H. Prants) 2Se - 2 var.
b.	Nimi taevas ja mua pial? Sõel Pil 1888 (T. Sander)
Vrd.	1798
1463.	NINA NIKI-RIKI, KÕRVAD KÕKI-RÕKI, SABA RILLI-RALLI? Hiir - 0+7+0+1 = 8 (41) var.
Aa₁.	Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli? Hiir Tor 1889 (M. Ostrov) 3Tor - 3 var. E EM 112 (998); E EM² 99 (1327); Nurmik I 33; Nurmik EKÕr 83; Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 ja kaas (8); ÜÕÕ 41 (6); Kuut VI (1960) 116 (10); LS 421; Metstak 16 ja 34 (146); Hiie-Müürsepp III² 76; Metstak² 41 ja 43
Aa₂.	Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rill-rall? Rott Tor 1888 (A. Martson)
Ab.	Nina niki-näki, kõrvad kiki-käki, saba villi-valli? Hiir Tür 1894 (J. Johannson)
B.	Kõrvad kiki-riki, saba rilli-ralli? Siga Trt 1994 (H. Reiman)
C.	Ninä niki-rikike, kõrvad kõki-rõkiksed, istub isi istme pääl? Kass Saa 1888 (P. Sitzka) Vrd. 394
D.	Nina niki-nokikene, saba tilli-tollikene, jalad kui murakalehed? Hani Pil 1896 (J. Kuldkepp) Kontam.: = 2038B
Vrd.	784J₁₄b₁ 1437 1639Bb 1648 1879 1977 2038
1464.	NINA VIAB, PERSE PIAB? Nõel - 0+1+0+0 = 1 (6) var. HJn 1889 (H. Tiidermann) E EM 112 (999); E EM² 99 (1328)
Vrd.	1784 EV 4978H₄a, 7739 kk: Perse ei pea (sitahaisu laskma) (Jür)
1465.	NINAGA LÕHUB, PERSEGA PARANDAB? Nõel - 0+16+8+0 = 24 (39) var.
A.	Ots rikkub, perse parandab? Omblusnõel Hlj 1897 (A. Klaas)
Ba.	Ninaga lõhub, persega parandab? Nõel SJn 1893 (J. Mein) Pee, Kos, Vän, 2SJn - 5 var.
Bb₁.	Nenaga rikub, persega parandab? Niul Jõh 1892 (A. Tõnurist) Jõh, 2Jür - 3 var.
Bb₂.	Nina rikub ja p[ers]e parandab? Nõel Plt dat-ta (J. Reinthal)
Bc.	Ninaga tuhnib, pe[rse]ga parandab? Nõel Amb 1894 (J. Neublau)
Ca*.	Peaga rikun ja persega parandan? Nõel Kuu 1891 (T. Uustalu) Hlj, Kuu - 2 var. E EM² 103 (1409)
Cb.	Pääga rikub, persega ragendab? [Lahendus puudub] Kuu enne 1922 (J. & J. Kilström)
Cc.	Peaga pistab, aga persega parandab? Nõel Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
D*.	Pea purustab, saba sõlmib? Nõel KJn 1932 (J. Grauberg) 2Iis, Tln, 2KJn, Tt - 6 var. • Mötleja 26 ja 54 (107); E EM 119 (1080); E EM² 104 (1428)
E.	Eest lõhub ja tagant parandab? Suur nõel SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Fa.	Raudne täkk, linane lakk, peaga lõhub, perssega parandab? Nõelaga õmblemine Tln 1926 (M. Sengbusch) Kontam.: = 1835Na
Fb.	Raudne täkk, linane lakk, eestotsaga lõhub ja tagatotsaga parandab? Nõel SJn 1889 (T. Köstner) Kontam.: = 1835Nb
1466.	NINAKE NIRSIS, KARVAKESED KÄRSIS? Siil - 2+12+2+1 = 17 (72) var.
Aa₁.	Ninake nirsis, karvakesed kässis? Ein Schweinigel, Stachelschwein Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 368 (83); Willmann 171 (77); Lönnrot² 190 (120); Wied. 282; E EM 111 (997); KAH EKAl 162 ja 164 (80); E EM² 99 (1326); Nurmik I 114; Puus. KH II⁵ 99; Metstak² 44
Aa₂.	Ninake nirsis, karvakesed kärsis? Siil Lai 1897 (H. Asper) Pst, KJn, Pil, Lai - 4 var. Täheke nr. 7 (1962) 3 (1); SSTT 105
Aa₃.	Ninakesed nässikesed, karvakesed kässikesed? Siil Kos 1892 (T. Wiedemann)
Ab₁*.	Ninake nirsis, karvake kärsis? Siil SJn 1890 (E. Saabas) 2Tor, SJn - 3 var.
Ab₂*.	Ninake nissis, karvake kässis? Siil Vil 1894 (A. Suurkask) Hlj, Jür, Vil - 3 var.
Ac.	Nina kirsis, kõrva kärsis? Siil Hel 1889 (G. Habicht) Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (7)
B.	Ninake nirssis, karvakesed kärssis, raudne kasukas seljas? Siil Vil 1891 (J. Karus) Vrd. 1693
C.	Ninaga nuusib, karvaga kässib? Siil Lai 1898 (H. Asper)
D.	Nina nirsis, karvad kärsis, jalad all kui murakalehed? Siil KJn 1926 (S. Köögardal) Kontam.: = 2038C
1467.	NIPI MIND, NÄPI MIND, KAITSE MIND, KASVATA MIND, SÖÖ MO JUURIKAS SOOLATA ÄÄ? Kapsas - 0+3+1+0 = 4 (5) var.
Aa.	Nipi mind, näpi mind, kaitse mind, kasvata mind, söö mo juurikas soolata ää? Kapsas Vig 1889 (M. Liedenberg)
Ab.	Lipi mind ja lapi mind, istuta mind ja kasvata mind, söö mo sitta soolata? Tubakas Phl 1897 (J. Pöijal)
B.	Mind näpitakse, mind nopitakse ja minu sitta söödaks soolata? Lõiges Rei 1938 (E. Ennist)
C.	Nipi mind, näpi mind, hari mo auku, söö mo sitta soolata? Piip Phl 1897 (J. Pöijal) Kontam.: = 196G
Vrd.	vs: EV 1238
1468.	NIRR-NARR NURKA, PIRR-PARR PARSILE, KANEPINE KÖIS JA KADAKANE LAUD, NIINEPUUNE NUI, NUIAL KAKS VART? Kass - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Iis 1889 (A. Valter)
Vrd.	ll: Nurr-narr nurka, / pirr-parr parsile, / ahju ette, aasale, / lapse võinapale, / piimapüti kallale, / nõgelase põõsa! (ERlA III:3, nr. 6741 symbol 60 f "Symbol" s 9< Jõh)
1469.	NOOREDHÄRRAD OTTENTONDID LÕIKSID MINU KÕHU KATKI, VÕTSID KÕIK SEALT SEEST VÄLJA, ANDSID MULLE JUUA, LASKSID MIND JOOSTA? Hanesulg kirjutamiseks - 0+0+2+0 = 2 (4) var. Tür 1926 (A. Palm) 2Tür - 2 var. Mõlemad üleskirjutused (A. Palm ja R. Viidebaum) väikeste erinevustega samast aastast ja samalt informandilt
Vrd.	985G₁a₁
1470.	NOOR'K NULGAH, KAADSA' KAALAH? Pühäne - 1+23+63+10 = 97 (121) var.
Aa.	Vanamiis nukan, vaatsad kaalan? Hob[use]rangid varnal Kod 1887 (S. Käär) E EM 173 (1683); E EM² 150 (2184)
Ab.	Vanamees nurkas, kaatsad kaalas? Võrguhark Emm 1891 (J. B. Mäns) 2Phl, 2Emm - 4 var.
Ac.	Vanamees nurkas, kaltsad kaalas? Võrkhark Käi 1896/7 (J. Sooster) Nurmik I 110
Ad₁.	1) Vanamees nurgas, kaltsud kaelas? Võrk Mih 1888 (H. Perkson) 2) Vanamees nurkas, kaltsud kaelas? Võrkhark Phl 1897 (J. Pöijal) Kuu, Mih, Phl, 2Käi, Rei, 4Emm, Khk, Ans, 3Jäm, Pha, Pöi, Muh, Trm - 19 var. E EM 173 (1678); E EM² 149 (2179)
Ad₂.	Vanamees istub nurkas, kaltsud kaelas? Mõrrahark Käi 1938 (E. Ennist)
Ad₃.	Vanamees seisab nurkas, kaltsud kaelas? Mõrrahark Emm 1937 (H. Üksik)
Ad₄.	Vanamees nurkas, kaltsud kaenlas? Võrguhark Jäm 1937 (A. Ahurand) Ans, Jäm - 2 var.
B.	Vanaisa nurkas, kaltsud kaelas? Võrkhark Käi 1939 (E. Ennist)
Ca.	Mees nurkas, kaltsud kaalas? Vörkhark Rei 1889 (P. Reikmann)
Cb.	Mees istub nurgas, kaltsud kaelas? Võrguhark Jäm 1925 (T. Kaljo)
D.	Poiss nurkas, kalsud kaelas? Võrguhark Ans 1891 (J. Magus)
E.	Vanaeit nurgas, kaltsud kaelas? Võrguhark võrguga Kuu 1935 (E. Silberberg) 2Kuu - 2 var.
F.	Vanamees nurgas, konts kaelas? Võrk ahju otsas Iis 1889 (E. Ellert)
G.	Vanamees nurkas, sooled kaelas? Võrguhark Ans 1891 (J. Magus)
Ha.	1) Noorik nulgah, kaatsa kaalah? Aholuud Se 1888 (H. Prants) 2) Noor'k nulgah, kaadsa' kaalah? Pühäne Se 1936 (A. Tammeorg) Räp, 2Vas, 46Se, Kra - 50 var. • KMr 125 (16)
Hb.	Noorik nulgah, kaetsa jalah? Pühäserätt Se 1933 (N. Oinas)
I.	Naane nulgah, kaadsa kaalah? Pühäne nulgah, pühäserätt pääl Se 1933 (A. Tammeorg) 2Se - 2 var.
Ja.	Nuuts nulgah, kaadsa' kaalah? [Lahendus puudub] Se 1942 (L. Pedajas)
Jb.	Nuis nulgah, kaadsa' kaalah? Kivot, obraz Kra 1903 (O. Kallas) • KMr 125 (17)
Jc.	Nukuss nulgan, kalsa' kaalan? Oherd Har 1932 (S. Tanning)
K.	Miis nulgah, kaadsa kaalah? Pühäsel pühäserätt pääl Se 1935 (A. Põhi)
L.	Miis nulgah, hamõ kaalah? Pühaserätt Se 1934 (N. Oinas)
M.	Noorik nukah, nisa' peoh? Setu pühäne Se 1938 (V. Viitkin) Vrd. 1409
N.	Noor'k nulgah, kaadsa kaalah, hapu türä pioh? Taaritõrdu Kra 1903 (O. Kallas) • KMr 125 (15) Kontam.: = 2432X
Vrd.	1413
1471.	NOORIK ISTUB NURMEL, SADA LINTI PEAS? Kaalikas - 0+1+0+0 = 1 (27) var. Pil 1888 (S. Käär) E EM 112 (1004); E EM² 99 (1334); RpS nr. 6 (1939) 189; Metstak 19 ja 35 (199); Hennoste 38 (11); Metstak² 55 ja 56
Vrd.	566Za* 1083P 1371F₁c
1472.	NOORIK NIIDUL, VAI SEES, MÄTAS MÜTSIKS PEAS? Heinakuhi - 0 (14) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 112 (1002); E EM² 99 (1332); Nugis 292 ja 314 (188); Metstak² 59 ja 61
Vrd.	45 562 688 1769 1796
1473.	NOORIK NOROH, PERSE TSOROH, IGA ÜÜ HÜRR-HARR, SITTUS SÕKLIT, PASANDAS PAKLIT? Linakolgits - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
A.	Noorik noroh, perse tsoroh, iga üü hürr-harr, sittus sõklit, pasandas paklit? Linakolgits Plv 1933 (R. Viidebaum)
B.	Noorik noroh, perse tsoroh? [Lahendus puudub] Plv 1966 (L. Briedis)
Vrd.	1577
1474.	NOORIK NURGAS, PÕLL PALAVID PABUNID TÄIS? Kolle - 0+6+3+3 = 12 (31) var.
Aa.	Noorik nurgas, põll palavid pabunid täis? Kolle KJn 1898 (C. Sööt) Hps, Vän, KJn, Tt - 4 var. • Mötleja 22 ja 53 (89); E EM 112 (1003); E EM² 99 (1333); Nurmik I 13
Ab.	Neitsi istub nurgas, põll palavaid paabulid täis? Leivad ahjus Vll 1995 (A. Korb)
Ac₁.	Vanamoor nurkas, põlevaid pabulaid täis? Ahi Mar 1996 (K. Tamm) E EM 112 (1003); E EM² 99 (1333)
Ac₂.	Vanaeit istub nurkas, süle sooje mugulaid täis? [Lahendus puudub] Tln 1923 (H. Esko)
Ba.	Noorik istub nurgas, põll punaseid pabulaid täis? Ahi küdemas Rap 1926 (A. Hamburg)
Bb.	Vana naene nurkas punasi paabulid põll täis? Saunaahi Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Ca.	Neitsi nurgas, punasõ õuna põllel? Kolle Urv 1955 (T. Prisko)
Cb.	Vanamuur nukan, üsk verevit marju täüs? Tuhkhaud Ote 1895 (C. Lipping)
Cc.	Vanamiis nukan, rüpp verevit hernit täis? Tuhkhavva nukk hüstega Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vrd.	2431B₂a₃
1475.	NOORIK NURKAS, NUGA KURKUS? Taarinõu - 0+3+0+0 = 3 (6) var.
A.	Noorik nurkas, nuga kurkus? Taarinõu Tõs 1890 (M. Kurul) Tõs, Vil - 2 var.
B.	Mees nurkas, hapu keel kurkus? Taarianum Kõp 1903 (M. Evert)
Vrd.	737
1476.	NOORIK NUTAB NURGA TAGA? Tuul kiunub - 0+1+2+0 = 3 (18) var.
a.	Noorik nutab nurga taga? Tuul kiunub PJg 1888 (J. Reinson) PJg, Pil - 2 var. E EM 112 (1006); E EM² 99 (1336); Täheke nr. 6 (1965) 16 (4); SSTT 121; Metstak 23 ja 35 (234); Karlep-Vihm-Karu 16 (4); Hiie-Müürsepp IV/II 150; Metstak² 63 ja 66
b.	Mõr'sa ikva mõtsa takah? Kägo kuuk Se 1935 (T. Uiboaed)
Vrd.	kk: Nuõrik nutab nurga taga, peigmies pieretän piosõ (Khn)
1477.	NOORIK VIIAS ÄRA, PERSE JÄÄB MAHA? Heinakuhi - 0+18+1+0 = 19 (28) var.
A.	Neiu viiakse mehele, p[ers]e jääb kodu peret tegema? Puukand Tt 1889 (anon)
Ba.	Neitsikene viiakse mehele, aga perse jäetakse koju? Heinakuhi Kos 1892 (T. Wiedemann) E EM² 96 (1283)
Bb.	Neitsi lähäb mehele ja perse jäeb koju? Heinakuhja põhi VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
Ca₁.	Noorik viiäs ärä, perse jäetes maha? Heinäkuhi Trv 1895 (A. Rull) E EM² 99 (1337)
Ca₂*.	Noorik viias ära, perse jääb maha? Heinakuhi Trv 1894 (A. Jakobson) 2Trv, Pst v. Pil - 3 var.
Ca₃.	Noorik tuuas ärä, perse jääb maha? Kuhi Trv 1890 (A. Rull)
Ca₄.	Noorik tuuakse kodu, perse jäeb metsa? Heinakuhi Pst 1892 (J. Leppik)
Cb*.	Noorik viias ärä, vitt jääb maha? Kuhi ja kuhjapesa Ran 1889 (H. Raag) Vil, Ran - 2 var.
Cc.	Noorik viiasse ärä, kõht jääb maha? [Lahendus puudub] Kõp 1888 (V. Reiman)
Cd.	Noorik viiakse ära, kusenaba jääb maha? Heinakuhi viiakse, lava jääb Vän 1889 (J. Tammann)
Ce.	Noorik viiakse ära, ase jääb maha? Kuhi viiakse ära Pär 1888 (H. Martinson)
Da.	Mõrsja viiäs mehele, tagapuul jääs paigalõ? Hainakuhi viiäs kodo Rõu 1896 (A. Perli)
Db*.	Mõrsja viias, tool jääs? Hainakuhja asõ Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) 2Rõu - 2 var.
Ea.	Pruut viidi ära, tool jäi järele? Heinaase Har 1934 (O. Lipstok)
Eb.	Pruut viiäs ärä, hame jääs sinnä? Haenakuhi Rõn 1889 (C. Berg)
1478.	NOORMEES VARASTAB, VANAMEES OSTAB RAHA EEST JA LAPSELE ANTAKSE MUIDU? Musu - 0+0+0+8 = 8 (10) var.
a₁*.	Laps saab muidu, noormees varastab ja vanamees ostab raha eest? Musi Vln 1992 (S. Raud) Rkv, Käi, Vln, As - 4 var.
a₂.	Noormees varastab, vanamees ostab raha eest ja lapsele antakse muidu? Musu Krk 1961 (A. Vari)
a₃.	Vana ostab raha eest, noor varastab, laps saab muidu? Suudlus Trt 1956 (A. Piir)
b*.	Mis on ainuke asi, midä vanamiis ostap, nuurmiis võtap vägisi ja väike lats saap päris muidu? Musi Võn 1950 (H. Suits) 2Võn - 2 var.
Vrd.	keerdküsimus: Mis on musi? Musi on see, mida vanamees ostab, noormees varastab, beebi aga saab muidu (Jõe)
1479.	NUDI JUUSK NURMÕ PITE, PAL'ASPÄÄ PAIO PITE? Hiir ja huss - 0+0+5+0 = 5 (8) var.
a₁.	Nudi juusk nurmõ pite, pal'aspää paio pite? Hiir ja huss Se 1937 (F. Ilvik) 2Se - 2 var.
a₂.	Nudipää juusk nurmõ piti, pal'aspää paio piti? Hiir juusk nurmõ piti, jänes juusk paio piti Se 1930 (A. Nurmetu)
b*.	Nutt lätt nurmõ piti, pal'aspää paiu piti? Hiir ja kunn Se 1928 (T. Haak) 2Se - 2 var.
1480.	NUDIPÄÄGA REIN LÄÄB KARVAKÕRTSI? Mehe suguliige - 0+3+3+3 = 9 (10) var.
Aa.	Nudipääga Rein lääb karvakõrtsi? Mehe suguliige Trv 1940 (J. A. Reepärg) Hel, Trv - 2 var.
Ab.	Plesspääga mehekene lätt karvatsõhe kõrtsi? [Lahendus puudub] Se 1927 (P. Voolaine)
Ac.	Valge peaga vanamees lääb karvatsese kõrtsi? [Häbedus] Võn 1896 (P. Rootslane)
Ba.	Viis miist viiväd pimedäd rätseppä karvakõrtsi õmlema? Coitus KJn 1925 (A. Kruus)
Bb.	Viis venda viivad lombakat rätsepat karvajaama õmblema? Abielukohuste täitmine, kui selle juures käega kaasa aidatakse Trt 1956 (A. Piir)
C.	Nudipeaga Rein sõitis karvalinna, tükk sooheinu perse all? Coitus Muh 1947 (U. Mägi) Vrd. 475Ac 1083A₁e
D₁.	Kate rattaga kaarikuga vanamees lääb karvakõrtsi, hainamärs perse all? [Lahendus puudub] Ran 1889 (H. Raag) Kontam.: = 475E₁
D₂.	Katõ rattaga postimiis sõit karvakõrtsi sisse? Ñàâîêóïëåíèå Rõu 1889 (G. Raup) Kontam.: = 475E₂
1481.	NUI EES, VÄÄT TAGA, HIIREKELDER KESKEL? Kass - 8+118+74+76 = 276 (480) var.
A₁a₁.	Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel? Kass Pal 1889 (E. Uus) Jõh, Iis, Lüg, 2Hlj, 2VJg, Sim, Amb, Amb v. JMd, JJn, Pee, 4Kuu, 3Jür, Nis, Pld, Kul, Vig, Kir, Muh, 7Tor, Hää, 2Saa, 3Pst, Vil, Kõp, SJn, KJn, 2Pil, Plt, Lai, 2Pal, MMg, Elv, Puh - 51 var. E EM 113 (1009); Pet. HS I 35 (22); E EM² 100 (1342); Nurmik I 32; Huvit. II 215 ja 224 (11); ÜÕÕ 41 (5); Alttoa-Raigna (1958) 101; Kuut VI (1960) 116 (9); Praakli III 92; Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (7); Juhani-Kõll-Lipp 87 (3); Maanso-Valgma-Villand 26; Hiie-Müürsepp III² 76; Metstak² 41 ja 43
A₁a₂*.	Nui ies ja väät taga, hiirekelder keskel? Kass Kuu 1965 (E. Art) Kuu, Tor - 2 var.
A₁a₃.	Nui ees, väät taga, hiirekelder keskkohal? Kass JJn 1888 (M. Roosileht) JJn, Koe, HJn, HMd, Tor, Ksi, Tt - 7 var. • Mötleja 23 ja 53 (94)
A₁a₄.	Nui ees, vääs taga, hiirikeller keskpaikas? Kass Vän 1889 (J. Peterson) Vän, Tor - 2 var.
A₁a₅*.	Ehen nui, taga väät, hiirekeller keskpaigan? Kass Trv 1897 (J. Vaine) Vän, Hls, Trv, Trm - 4 var.
A₁b₁.	Nui ees, vääs järel, hiirekeller keskel? Kass Jäm 1937 (A. Ahurand) Iis, Jäm, 2Jaa, Vän, Krk, Vln, MMg - 8 var. • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (11); Pet. ELA 85 (3); Pet. UA⁷ 71 (3)
A₁b₂.	Nui ees, väet järge, hiirikelder keskpaikas? Kass Pöi 1961 (O. Kõiva)
A₁c.	Nui ees, väät taga, hiirekammer keskel? Kass SJn 1893 (J. Mein) Juu, SJn - 2 var.
A₁d+.	Nui ees, vääs järel, tagavarakelder keskel? Kass Mar 1937 (E. Ennist) Hlj, JJn, Mar, Krk - 4 var.
A₂.	Nui ees, vänt taga, hiirekeller keskel? Kass Trt 1930 (M. Sika)
A₃.	Nui ees, kepp taga, hiirekeller keskel? Kass Jaa 1938 (A. Vinkel) Kär, Jaa - 2 var. Huvit. I⁴ 148 (3); Käis EV I/II nr. 6; Käis EV I⁵/II 36; Seilental I 66; Seilental EkLÕ 97; Bachman-Janno-Rebane-Salun I 107
A₄a.	Nui ehen, tääk taga, hiirekeller keskel? Kass Trv 1892 (J. Kill) Hel, Trv, Vil, 2KJn - 5 var. E EM 113 (1009); NP 4; E EM² 100 (1342)
A₄b₁.	Nui ees, tääk taga, hiirekamber keskel? Kass KJn 1870 (J. Tiedemann) Trv, Vil, KJn - 3 var.
A₄b₂.	Ees nui, taga tääk, keskel hiirekammer? Kass Vil 1894 (G. Karu)
A₄c.	Een nui, takka tääk, rotikammer keskel? Kass Rõn 1888 (A. Andrei)
A₅a₁.	Nui ees, teivas taga, hiirekelder keskel? Kass LNg 1895 (J. Prooses) LNg, Pst, Lai - 3 var.
A₅a₂*.	Eest kui nui, tagast kui teivas, keskel hiirtekelder? Kass MMg 1888 (A. Artis) Pst, MMg - 2 var.
A₅b.	Otsas nui, otsas teivas, keskel hiirekeller? Kass Pst 1890 (J. Leppik)
A₆.	Nui ihen, taras taga, hiirekeller keskel? Kass Pst 1893 (J. Reevits) 3Pst - 3 var.
A₇*.	Ees nui, keskel hiirekeller, taga ora? Kass Pst 1888 (J. Jaakson) Pst, Vil - 2 var.
A₈+.	1) Nui ehen, piits taga, hiirekeller keskel? Kass Pst 1935 (R. Viidalepp) 2) Nui ies, touripuu taga, hiirekeller keskel? Kass Saa 1888 (P. Sitzka) 3) Nui ees ja vars taga, hiirekeller keskpaigas? Kass Pee 1929 (R. Viidebaum) 4) Nui ees ja vemmal taga ja hiirepesa keskpaigas? Kass Var 1888 (M. Karotom) Pee, 2Kuu, Var, Muh, Saa, Pst, Kõp, KJn - 9 var. Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 ja kaas (5) Vrd. 1958
B₁a₁.	Nupp iih, nuul takah, hiirekeldre keskeh? Kass Räp 1953 (S. Kaarheit) Plv, Räp - 2 var.
B₁a₂.	Nupp iin, nuul takan, hiirekeldre keskpaigan? Kass Kan 1888 (J. Väggi) Kan, 2Plv, 2Räp - 5 var.
B₁b.	Nutt iin, nuul takan ja hiirekeldre keskpaigan? Kass Kan 1963 (R. Praakli)
B₂a.	Nutt iin, nui takan, hiirekeller keskel? Kass Har 1889 (J. Pähn) San, 2Krl, Har, Rõu - 5 var.
B₂b*.	Nupp ehen, nui taga, hiirekeller keskpaigan? Kass Krk 1889 (J. Kivisäk) Krk, Ran - 2 var.
B₂c.	Nutt iin, nui takan, rotikeller keskel? Kass Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B₃*.	Nupp ees, väät taga, hiirekelder keskkohal? Kass Muh 1888 (T. Kuusik) Muh, Har - 2 var. Laste prillid I 18 (3)
B₄a.	Nobi ihen, tääk taka, hiirekeller keskel? Kass Hel 1889 (G. Habicht)
B₄b.	Nupp een, tääk taga, hiirekera keskel? Kass Rõn v. San 1889 (P. Roose)
B₅*.	Nutt eden, teevas taga, hiirekamber keskel? Kass Kod 1888 (J. Liiv) Kod, 2Ote, Urv, Rõu - 5 var.
B₆.	Nupp otsas, pats taga, hiirekammer keskel? Kass Kõp 1888 (V. Reiman) Saa, Kõp - 2 var.
C₁a*.	Tomp een, toru taga, hiirekeller keskel? Kass Nõo 1875 (J. Kerg) Kam, Nõo, Puh, 2Ote - 5 var.
C₁b*.	Tomp iin, toru takan, hiirekarp keskel? Kass Kan 1896 (J. Ots) Puh, Ote, Kan - 3 var.
C₁c.	Tomp een, toru taga, hiirekere keskel? Kass Kan 1895 (J. Tedder)
C₂*.	Tomp otsas, togi taga, hiirekelder keskel? Kass HMd 1925 (M. Soosaar) Koe, HMd, HMd v. Ris - 3 var.
C₃*.	Ees tomp, taga teivas, hiirekeller keskel? Kass Jür 1890 (J. Põldmäe) Jür, HMd v. Ris, Ris, Vil - 4 var.
C₄.	Tomp iin, tääk taga, rotikeller keskel? Kass Ran 1889 (H. Raag)
D.	Mõõk taga, pall ees, hiirekeller keskpaigas? Kass VMr 1888 (J. Koit) E EM 101 (880); E EM² 89 (1166); Nugis 292 ja 314 (177)
E₁a₁.	Kera iin, ora takkan, hiirekelder keskel? Kass Ote 1982 (E. Tampere) Lüg, Sim, Jõe, Mär, 3Mus, Tor v. SJn, Hls, Hel, Trm, Võn, Ran, 3Ote, Se - 17 var. Loorits VrP 25 ja 26 (17); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (17); Huvit. V Lisa 18 (51); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (9); Selmet 43; Pioneer nr. 4 ja 8 (1950) lk-ta (3); Meie aasta (1953) lk-ta (25); Mihkla-Tedre 56; Metstak 16 ja 34 (144); Muhel VN 29 ja tagakaas; Nahkur 46/7 (7); Metstak² 41 ja 43 Vrd. 1977
E₁a₂*.	Kera ies ja ora taga ja hiirekelder keskel? Kass Sim 1978 (E. Tampere) Sim, Se - 2 var.
E₁a₃.	Kerä iin, ora takan, keskel hiirekeller, neli tulpa all? Kass Har 1927 (E. Ariste) Vrd. 1437
E₁a₄.	Kerä iih, ora takah, hiirekeldre kespaigah? Kass Se 1956 (V. Pino) Kam, 5Räp, 3Vas, 14Se - 23 var.
E₁a₅.	Kera ies, ora taga, hiirekeller keskkuhas? Kass Jõe 1950 (G. Vilbaste)
E₁a₆*.	Een kerä, takan ora, kesken hiirekeldre? Kass Kan 1866 (J. Weitzenberg) Pha, 2Vil, Võn, Kan, Vas v. Se - 6 var.
E₁a₇*.	Iih kerä, takah ora, hiirekelder oli keskpaigah? Kass Räp 1959 (I. Link, H. Rebane) Hls, Rõn, Räp - 3 var.
E₁b.	Iist kui kerä, takast kui ora, hiirekeldre keskpaigan? Kass Räp 1889 (K. Tamberg) Räp, Se - 2 var.
E₁c.	Ora taga, kera ees, hiirekeller keskel? Kass KJn 1961 (A. Seep)
E₁d*.	Üteh otsah kera, tõõsõh ora, hiirekeldri kestpaigah? Kass Se 1912 (S. Duplevski) 3Se - 3 var.
E₁e*.	Üteh otsah ora, tõõsõh otsah kerä, keskpaigah hiirekeldre? Kass Se 1928 (T. Haak) Vas, 4Se - 5 var.
E₁f.	Pää ku kera, hand ku ora, keskpaigah hiirekeldre? Kass Se 1888 (H. Prants)
E₁g*.	Eest kui kera, tagast kui ora, hiirekammer keskel? Kass Hel dat-ta (A. Wahlberg) Tor, Hel - 2 var.
E₁h.	Eest kera, keskelt hiirekera, taga ora? Kass Hls 1889 (H. Kase)
E₁i.	Eest kerajas, takka orajas, rotikeller keskel? Kass Pil 1890 (J. Bock)
E₂*.	Kera ees, õrss taga ja hiirekelder keskel? Kass Phl 1938 (E. Ennist) Phl, Urv - 2 var.
E₃.	Kera ees, nui taga, hiirekeller keskel? Kass San 1976 (L. Ojarand) San, Rõu - 2 var.
E₄a.	Kerä iih, kerä takah, hiirekeldri keskpaigah? Kass Se 1937 (A. Reinola)
E₄b.	Eest kera, takka kera, rotikammer keskpaigas? Kass Rap 1895 (J. Reinthal)
E₅+.	1) Kera ees, väät taga, hiirekelder keskel? Kass Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane) 2) Kera iis, tüür taga, hiirekeller keskel? Kass Tor 1985 (L. Rohtla) 2Kuu, Krj, Tor, Räp - 5 var.
F₁.	Ora iih, kerä takah, hiirekeldri keskpaigah? Kass Se 1935 (M. Reinola) Khk, Se - 2 var.
F₂+.	Ora ees, vääs taga, hiirekelder keskel? Kass Puh 1988 (E. Kalmre) Krk, Puh, Krl - 3 var.
G+.	1) Ääs ees ja ora taga, hiirekeller keskel? Kass Pil 1993 (M. Hiiemäe) 2) Otsast nigu kerä, keskpaigast keldre, tagaots om nigu nuul? Kass Kan 1896 (G. Loodus) 3) Igerik ees, agerik taga, hiirekammer keskel? Kass SJn 1888 (J. Mein) Amb, Pee, SJn, Pil, Trm, Äks, Trt, Võn, Kan, Har, Se - 11 var.
H₁a.	Ees nupp, keskel kera, taga ora? Kass Juu 1888 (J. Valdt) E EM 29 (46); NP 4; E EM² 28 (56)
H₁b.	Eest kui nui, keskelt kui kera, tagast kui ora? Kass Pal 1897 (H. Karro)
H₁c.	Otsast upin, keskelt kera, tagant ora? Kass San 1877 (J. Hurt)
H₂a*.	Eest kui kera, keskelt kui kalts, taga kui taputeivas? Kass Äks 1980 (A. Korb) MMg, Äks - 2 var.
H₂b.	Otsast kui kera, keskelt kui kott, takka terav kui teevas? Kass Kos 1892 (T. Wiedemann) Pär, Lai - 2 var.
I.	Nui ees, väät taga? Kõhn venelane Tln v. Trt 1975 (J. Viikberg)
J₁a₁.	Kaks kikikõrva, neli impijalga all, pikk tolu-lolu taga, hiirekelder keskel? [Lahendus puudub] Hlj 1982 (E. Kaljuvee) Muhel PÜ 22 ja tagakaas Kontam.: = 1437M₁a₁
J₁a₂.	Kaits kikki kõrva, neli nippi jalga, hiirekerä keskel, pikk tolu-lolu taga? Kass Krk 1936 (M. Sarv) Kontam.: = 1437M₁a₂
J₁a₃.	Kaks tipikõrva, [neli] tipijalga, keskel hiirekeller ja pikk saba tolu-lolu taga? Kass KJn 1975 (A. Seep) Kontam.: = 1437M₁a₃
J₁b.	Neli tömpi jalga, kaks kikki kõrva, hiirekeller keskel, väätsipuu taga? Kass Hel 1948 (E. Maasik) Kontam.: = 1437M₁b
J₁c.	Neli lilli-lalli, kaks kirri-kõrri, hiirekamber keskel, pikk tola taga? Kass Saa 1889 (J. Tuul) Kontam.: = 1437M₁c
J₂a.	Neli nika-naka, kaits nika-naka, üits sirr-sorr, hiirekelder keskel? Kass Trv 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo) Kontam.: = 1437M₂a
J₂b.	Neli tilli-talle, kaks kirri-kõrri, üks sirr-sorr, hiirekeller keskel? Kass Trv 1889 (H. Kallas) Kontam.: = 1437M₂b
J₃.	Ihen nirr-norr, taga sirr-sorr, hiirekeller keskel? Kass Pst 1893 (J. Reevits) Kontam.: = 1437M₃
J₄.	Nupp ees, hiirekelder keskel, pikk toru-loru taga? Kass Jõh 1993 (E. Valter) Kontam.: = 1437M₄
J₅.	Ora ees ja kera keskel ja töllu-löllu taga? Kass MMg 1988 (M. Hiiemäe) Kontam.: = 1437M₅
K.	Mees läheb lakka, latt seljas, nodi ees, hiirekamber keskel? Kass Trm 1935 (R. Jungholz) Kontam.: = 1073P
L.	Nui ees, vääts taga, hiirekeller keskel, isi igerik ja agerik, aga istub istme pial? Kass: nui - pia, vääts - saba, hiirekeller - kõht Han 1969 (I. Aavekukk) Kontam.: = 394B
Vrd.	29 56 1083Õ* 1322Ua 1384 1508 1517 2233
1482.	NUIAKENE NURGA PÄÄL? Lehmä hand - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
1483.	NURI-NÄRI NURKÕ PITEN, KÄÜ AHU KOLKÕ PITEN, KÄÄND KÄPÄ RUPIKULLÕ, TSUSKAS PIIMÄ LÄNIKULLÕ? Kass - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Rõu 1961/3 (K. Kalkun)
1484.	NURR-NARR NURKA, PIRR-PARR PARSILE, NÕGELASI VARSILE, LÄHEB PUU PRAGOJE? Lumi sadab - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vai 1893 (J. Sorro)
Vrd.	ll: Nurr-narr nurka, / pirr-parr parsile, / ahju ette, aasale, / lapse võinapale, / piimapüti kallale, / nõgelase põõsa! (ERlA III:3, nr. 6741 symbol 60 f "Symbol" s 9< Jõh)
1485.	NUTAB KUI LAPS, ULUB KUI KOER? Tuul - 0+1+0+0 = 1 (47) var. Pal 1897 (H. Karro) Bachman-Rebane II (1955) 51; Bachman-Rebane I 253; ÜÕÕ 16 (1); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (7); Mihkla-Tedre 57; Terri 6 (1); Hellerma V-VIII 141; Belskaja-Aleksejeva VI 150 (18); Belskaja-Aleksejeva V 120 (4); Maanso-Valgma-Villand 26; Eisen A 81 ja 88; Hiie-Müürsepp IV/I 32; Belskaja-Aleksejeva VII⁴ 142 ja 173 (18); Belskaja-Aleksejeva VI⁴ 135
Vrd.	kk: Nutab kui laps (öökulli kohta) (Pal); Ulvab kui hunt (Trv)
1486.	NÕÕLAS MIIS, KÄNGÄ JALAN? Orjavitsa puhm - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.	566
1487.	NÄGEMATA ASI, AGA KÕIGILE TUTTAV? Soe - 0 (12) var. J. Koit (1888): omaloominguline tekst E EM 108 (957); E EM² 96 (1275); E MM 12 ja 44 (168); E MM² 12 ja 47 (170); E MM³ 10 ja 38 (170)
1488.	NÄGUS MAJAKENE, KÄETA JA KIRVETA EHITATUD? Kanamuna - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vil 1889 (H. Niggol)
1489.	NILGUTAS HÄRGA, LÖÜTAS OINAST, NILGUTAS OINAST, LÖÜTAS INEMIST? Saabas, sukk ja jalg - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Nilgutas härga, löütas oinast, nilgutas oinast, löütas inemist? Saabas, sukk ja jalg Har 1934 (O. Lipstok)
b.	Isa nülib härga, jääb järele oinas, oina ära nülib, jääb järele inimene? Kui saapa (härja) jalast ära võtad, jääb järele sukk (oinas), suka ära võtad, jääb järele jalg (inimene) Vlg 1895 (J. Reimann)
1490.	ODRANE ORIKAS, SARAPUUNE S[I]TAAUK? Lähker - 0+1+0+0 = 1 (1) var. VJg 1889 (J. Ustallo)
1491.	OH SA IME, ESI PIME, HABE SUUS JA HAMBID POLE? Puts - 0+19+15+10 = 44 (49) var.
Aa₁.	Oh sa ime, esi pime, habe suus ja hambid pole? Puts Hls 1889 (M. Ilus) 2Hlj, Rak, Sim, JJn, Kuu, Ris, Hls, Hel, Pst, 4KJn, Pil, Trm, Har - 17 var.
Aa₂.	Oh sa ime, ise pime, habe suus, aga hambaid põle? V[itt], teise nimega kodukaru Trm 1966 (J. Sildvee) Koe, Trm, Nõo - 3 var.
Aa₃*.	Toho ime, esi pime, habe suhun ja hambid ei ole? Vitt Krk 1931 (L. Lepp) Rkv, Kuu, HJn, Krk, SJn v. Pil, Trt - 6 var.
Ab*.	Oh sa ime, ise pime, habe on ja hambaid põle? Naiste asi Lai 1888 (J. Remmelg) Hää, Lai - 2 var.
Ac.	Ise ime, ise pime, habe suus, aga hambaid pole? Häbe, vulva Kuu 1960/4 (R. Lilhein) 2Kuu, Kos - 3 var. Vrd. 1391B₁
B.	Oh sa ime, esi pime, ütsainuke silm ja siigi pime, habe suun ja hambid põle? Naise suguosa TMr 1942 (E. Siil)
C*.	Habe on, hambi põle, üks silm, siigi pime? Naste p[er]se Hää 1933 (M. Martinson) 2Hää - 2 var. Vrd. 1974 2628
Da*.	Habe suus, aga hambaid pole? [Lahendus puudub] Vän 1937 (U. Riiel) Hlj, Vän, Trm, Ran - 4 var.
Db.	Habe om, hambid ei ole? Naise asi Krk 1936 (M. Sarv) Krk, Kan - 2 var.
Ea.	Suu om, silmi ei ole, moka om ja nina ei ole, habe om ja hambit ei ole? Naisterahva alumine ilm Urv 1890 (J. Teder) Vrd. 2040
Eb.	Suu on, silmi ei ole, nägu on, nina ei ole, habe on, hambaid pole? Kliitoris Pst 1888 (J. Jaakson)
Fa.	Oh sa ime, esi pime, habe suun ja hambid ei ole, kui istub, siis irvitab, kui kõnnib, siis mäletab, kui kükitab, siis mökitab? [Lahendus puudub] Ran dat-ta (H. Raag) Kontam.: = 751Ka
Fb.	Oh sa ime, ise pime, habe suus ja hammaid pole, kui kökitab, siis mökitab, kui käib, siis mäletseb? Kits Plt 1891 (J. Reinthal) Kontam.: = 751Kb
Vrd.	604B₁a 1651 2605A₃ kk: Habe suus ja hambad lõua otsas (öeldakse naljatades, viidates väljendi "habe suus" ebaloogilisusele (Jõh)
1492.	OH SA SELGE JA SININE, OH SA PUHAS JA PUNANE, IGAÜKS SIND ARMASTAB? Viin - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
A.	Oh sa selge ja sinine, oh sa puhas ja punane, igaüks sind armastab? Viin Kad 1897 (A. K. Kivi) E EM² 100 (1347)
B.	Oh sina sile ja sinine, oh sina puhas ja punane, vaskkatlas oled sa kienud, nahkpauna piad sa menema, kolm korda piad tegema: klonks, klonksadi, klonks? Viin Hlj 1892 (J. A. Rehberg)
1493.	UHERDI UPUB KESKEL VÄINA? Naba - 0+7+6+1 = 14 (17) var.
a₁.	Uherdi upub keskel väina? Naba Muh 1938 (M. Viidalepp) 2Sa, Jäm, 3Muh - 6 var. E EM 113 (1011); E EM² 100 (1345)
a₂.	Uherdi upub kespaika väina? Kõhupunn Mus 1939 (K. Lepp) 2Mus - 2 var.
b.	Uherdi upib keske väina? Naba keske kõhto Vll 1890 (M. Kolm) Krj, Vll, Pöi - 3 var.
c.	Uherdi keskel väina, ära ei upu? Naba Kse 1889 (K. Karu)
d.	Oherdiuppa kesk väina? Naba kesk kõhtu Phl 1939 (E. Ennist) Phl, Kär - 2 var.
1494.	OHJAD JOOKSVAD, TEE KÄIB RINGI? Vokk - 0 (50) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 113 (1012); E EM² 100 (1346); Nurmik II 4 (10); ÜÕÕ 111 (2); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (4); Siim-Vallner III 103; Õunapuu VII 19 (12); Rukki 59; Maanso-Rukki Kt IV² 75
Vrd.	236
1495.	OENAS SITUS RASVA? Oherd - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Oenas situs rasva? Oherd Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
b.	Tsiga situs rasva? Oherd Se 1929 (A. Gehrke)
1496.	OINASS LAUDAH, PÄÄ VÄLÄH? Tati nõnast väläh - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Se 1949 (V. Pino)
Vrd.	kk: Kel omma nõlõ huulõ pääl, sis üldäs: oina orsih (Se)
1497.	OINAS SULGU SITUS, ESI USSE VIDAS SULUST? Uherd - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (134)
1498.	OKKALINE, NOKKALINE, PIGI P- PUNN? Vist takjanupp - 0 (5) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 113 (1014); E EM² 100 (1349)
1499.	OKSE KUVVÕ KOORÕ SEEH? Sipul - 0+2+14+0 = 16 (25) var.
a₁.	Okse kuvvõ koorõ seeh? Sipul Se 1888 (E. Aun) 11Se - 11 var.
a₂.	Okse ommõ kuue koorõ seeh? Sipul Se 1935 (A. Kits)
a₃.	Oksja kuvvõ koorõ seeh? Sipul Se 1927 (J. Orusaar) 2Se - 2 var.
b.	Kul'lo kuvve koore seeh? Sipul Se 1937 (P. Tammepuu)
c.	Miä um kuvvõ koorõ seeh? Sibul Se 1888 (H. Prants)
1500.	OLEN ISE KEELETU, AGA SIISKI KÕNELEN, OLEN ISE MEELETU, AGA SIISKI MÕISTAN MEELT, TUNNEN KURBTUST, TUNNEN RÕÕMU - MÕISTA, MIS MA OLEN? Kirikukell - 0+1+0+0 = 1 (18) var.
a.	Olen ise keeletu, aga siiski kõnelen, olen ise meeletu, aga siiski mõistan meelt, tunnen kurbtust, tunnen rõõmu, annan arvo ajastki - mõista, mis ma olen? Kirikukell J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (13)): omaloominguline tekst ° EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (13); Mötleja 8 ja 51 (25); Undritz ELKk II 122 (8); ER Kal. (1882) 107 ja 110 (7)
b.	Olen ise keeletu, aga siiski kõnelen, olen ise meeletu, aga siiski mõistan meelt, tunnen kurbtust, tunnen rõõmu - mõista, mis ma olen? Kirikukell Rak 1888 (M. Tamm)
1501.	OLEN MINA NOOR, NOOREKS MINA JÄÄN, OLEN MINA VANA, VANAKS MINA JÄÄN, SILMAD MINUL ON, AGA NEED EI NÄE, KÕRVAD MINUL ON, AGA NEED EI KUULE, SUU MINUL ON, AGA SEE EI RÄÄGI - ÜTLE, MIS MA OLEN? Inimese pilt - 0+10+5+1 = 16 (73) var.
A.	Kuida mina olen, nõnda mina jään, olen mina noor, nooreks mina jään, olen mina vana, vanaks mina jään, silmad minul on, aga need ei näe, kõrvad minul on, aga need ei kuule, suu minul on, aga see ei räägi? Inimese pilt J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 25 ja 27 (1871) 148 ja 160 (8)): omaloominguline tekst ° EPost. Lisal. nr. 25 ja 27 (1871) 148 ja 160 (8); Mötleja 8 ja 51 (27); ER Kal. (1885) 96 (19)
B.	Kui nuur ma olen, siis nooreks ka jään, kui vana ma olen, siis vanaks ma jään, suu mul on, sii ei kõnele, kõrvad on, niid ei kuule, silmad on, niid ei näe, jalad on, niid ei kõnni, käed on, niid ei tii tüüd? Inimese pilt Vil 1937 (A. Mikk)
C*.	Olen mina noor, nooreks mina jään, olen mina vana, vanaks mina jään, silmad minul on, aga need ei näe, kõrvad minul on, aga need ei kuule, suu minul on, aga see ei räägi - ütle, mis ma olen? Inimese pilt KJn 1932 (J. Grauberg) Trv, KJn - 2 var.
D*.	Olen noor, nooreks jään, olen vana, vanaks jään, silmad on, aga need ei näe, kõrvad on, aga need ei kuule, jalad on, aga need ei käi? Pilt Vil 1891 (J. Meomuttel) Trv, Vil - 2 var.
E*.	Noor olen, nooreks jään, vana olen, vanaks jään, missugune olen, niisuguseks jään? Pilt Vig 1888 (M. J. Eisen) Vig, Krl - 2 var. E EM 113 (1008); Schneider Elusal. Kal. (1906) 7 ja 32 (9); E EM² 99 (1339 ja 1340); E MM 13 ja 44 (172); E MM² 13 ja 47 (174); Puus. KH III⁵ 79; Ainelo III 118; Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (3); Nugis 292 ja 314 (189); Pioneer nr. 10 lk-ta (9); Metstak² 34 ja 35; E MM³ 10 ja 38 (174)
F+.	Noor oled, nooreks jääd, vana oled, vanaks jääd? Kadunud (surnud) inimene Tln 1972/4 (R. Viidalepp) 2Tln, Trt - 3 var. Jürisson 166 (11)
G.	Silmad mul on ja need ei näe, kõrvad mul on ja need ei kuule? Pilt Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
H.	Suu tal on, aga see ei räägi, kõrvad tal on, aga need ei kuule, silmad tal on, aga need ei näe, meel tal on, aga see ei mõtle? Inimese pilt Saa 1888 (J. Miländer)
I.	Kõrvad mul on, nendega ma ei kuule, silmad on, nendega ma ei näe, pea mul on, sellega ma ei mõtle, käed on mul, nendega ma ei tööta, jalad on, nendega ma ei käi? Kuju Mär 1922 (A. Ojasson)
J*.	Silmad mul on, ei näe, kõrvad mul on, ei kuule, suu mul on, ei räägi, käed mul on, ei tööta, jalad mul on, ei käi? Inimese pilt Tõs 1890 (M. Kirikall) Tõs, Pst - 2 var.
K.	Suu om, ei kõnele, nõna om, ei nuhuta, silmä om, ei näe, kõrva om, ei kuule, jala om, ei kõnni, käe om, ei tee tööd? Pilt Võn 1895 (J. Moodis)
Vrd.	vs: EV 10449 kk: Silmad ja kõrvad sul pääs, aga ei kuule ega näe (saa)
1502.	OLGU MIS ON JA TEE MUGA, MIS TAHAD; KUI KÕIGUTAN, SIIS KARDAD, JA KUI TORKAN, SIIS TAHAD? Õmblusmasin - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Han 1968 (L. Briedis)
1503.	OLÕ HOOBIS ÜMÄRIK, ÜMBRERINGI IMELIK? Lõngakera - 0+1+0+0 = 1 (6) var. Ote 1887 (G. Wulff) • Meelej. nr. 28 (1887) 304 (69)
1504.	ON PIKK, PANE JUURE, ON LÜHIKE, LEIKA MAHA? Nõu vitsaküin - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	On pikk, pane juure, on lühike, leika maha? Nõu vitsaküin HJn 1889 (H. Tiidermann)
b.	Kui pitk, pane juure, kui lühike, leika maha? Nõu vits Jür 1899 (J. Saalverk)
1505.	OMA RAHVAS, VÕÕRAS HAIS? Sitahais - 0+5+1+0 = 6 (13) var.
a₁.	1) Oma rahvas, võõras hais? Sitahais Vän 1922 (L. Pärt) 2) Oma rahvas, võeras hais? Püksiaur Vän 1889 (J. Peterson) 2Vän, Tor - 3 var. E EM 113 (1016); E EM² 100 (1351)
a₂.	Oma rahvas, aga võeras hais? Peeruhais Vll 1890 (M. Kolm)
b.	Oma inimesed ja võeras hais? Sitahais Jõe 1889 (H. Pahlberg) Jõe, Pär - 2 var.
Vrd.	kk: Oma rahvas, võeras hais (mõistu ütelus haisejale) (Hel)
1506.	ONU OATAP AEA TAKAN, PALLEP KÄRSSÄ KÄIMÄ TULLA? Susi hiil tsika - 0+2+1+0 = 3 (14) var.
a.	Onu oatap aea takan, pallep kärssä käimä tulla? Susi hiil tsika Võn 1889 (T. Lätti) RpS nr. 6 (1939) 189
b.	Onu ootab aia taga, käseb kärsa välja tulla? Hunt oodab a[ia] t[aga], k[äseb] siga välja tulla Ran 1895 (J. Palu)
c.	Uno uut aia takah, käske mullõ kärsakut, võtkõ mullõ villakut? Susi uut aia takah, taht lambit Se 1933 (A. Tammeorg)
Vrd.	241 mj: Medne 122*D rl: "Tere, tere, tipajalga!" / "Jumalime, lämpajalga!" / "Kas koonukas kodus on?" / "Koonukas külas kullerdamas!" / "Käse kärssa siia tulla, / onu ootab aia taga!" (ERlA I:1, nr. 608 symbol 60 f "Symbol" s 9< KJn)
1507.	OOTA MIND, KATSU MIND, VÕTA MIND? Odrapääd põllul - 1+0+0+0 = 1 (6) var. Tt dat-ta (anon) Wied. 283; E EM 113 (1017); E EM² 100 (1352)
1508.	ORA EES, KERA KESKEL, KÄÄRID TAGAOTSAS? Pääsuke - 0+1+18+24 = 43 (171) var.
A₁a₁.	Ora ees, kera keskel, käärid tagaotsas? Pääsuke M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 113 (1018); E EM² 100 (1353)
A₁a₂.	Ora ees, kera keskel, käärid taga? Pääsuke Saa 1930 (A. Räägel) Sim, Kuu, Var, Krj, Aud, Saa, 2Pil, Plt, Lai, TMr, 2Ote - 13 var. Pet. HS I 72; Nugis 292 ja 314 (190)
A₁a₃*.	Iess ora, keskel kerä, taga käärid omast kääst? Pääsuke Kuu 1980 (E. Lindström) Kuu, Kõp - 2 var.
A₁b₁*.	Ora iis, kääri taga, kera keskel? Pääsuke Pst 1946 (A. Pikamäe) Lüg, Amb, Han, Käi, 2Jaa, Hää, Saa, Saa v. Hls, Hls, Pst, Kõp, Trm, Kod, 2Trt, Ran, San, 2As - 20 var. Kmpm. KLr 28; Kmpm. KLr I⁴ 30 (56); Nurmik I 134; Kmpm. EL II¹⁰81; Käis EV I⁵/II 85; ÜÕÕ 118 (5); Janno-Salun III 290; Siim-Vallner III 267; Parbo 131; Täheke nr. 6 (1971) 15; Täheke nr. 10 (1977) lk-ta; Randmäe-Sprenk III 121; Muhel VN 37 ja tagakaas (1); Kivi-Roosleht I 89; Metstak² 47
A₁b₂.	Ora ies, käärid taga, lõngakera keskel? Pääsukene As 1993 (A. Korb, A. Tuisk)
A₁b₃.	Ora ees, käärid taga, kere keskel? Pääsukene Lai 1937 (P. Tammepuu)
A₂*.	Eest kui ora, keskelt kui kera, takka kui käärid? Pääsuke Emm 1939 (E. Ennist) Kuu, Emm, Trt, Ote - 4 var.
B.	Ora ees ja käärid taga? Pääsuke Tor v. SJn 1963 (P. Kippar) Huvit. II 215 ja 224 (16); Hellerma Eü 109
C.	Kera keskel ja keerid taga? Pääsukene Emm 1939 (E. Ennist)
Vrd.	56 324Ü 1083Õ* 1481 1508 1748
1509.	ORU OINAS, LAANE LAMMAS? Hunt ja karu - 0+7+0+0 = 7 (7) var.
A.	Mis um uru oinas? Vähi Rõu 1896 (A. Perli)
B₁a.	Mis om uru oinas, laane lammas? Vähi, kahru Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B₁b.	Kes om uru oinas, kes om laane lammas? Vähi, siug Ote 1888 (V. Vaher)
B₂a₁.	Oru oinas, laane lammas? Hunt ja karu Krk 1892 (J. Hünerson)
B₂a₂.	Oru oinas ja laane lammas? Vähi ja susi Ote 1893 (J. Tammemägi)
B₂b.	Oru oinas ja aidu lammas? Konn Hlj 1888/1902 (I. Lank)
C.	Mõtsakukk, järvesikk, uru oinas, laanõ lammas? Kägu, haug, vähi, uss Urv v. Krl 1892 (G. Seen) Kontam.: = 2165X
Vrd.	908 1518 2543
1510.	ORIK ORIGU PÄÄL, RASV KESKPAIGAN? Tarehire', sambla' - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (137)
1511.	ORK EES, HARK TAGA, PEALT SININE SIIDIKARVA, ALT PUNANE PURPURIKARVA, SIBINAL JA SABINAL SAKSA KEELT REEGIVAD? Peesuke - 0+0+2+0 = 2 (10) var.
A.	Ork ees, hark taga, pealt sinine siidikarva, alt punane purpurikarva, sibinal ja sabinal saksa keelt reegivad? Peesuke Emm 1938 (E. Ennist)
B.	Sibinal-sabinal saksa keele rääkis, ees oli ork ja taga oli ork? Pääsuke Kuu 1940 (A. Lindvest) Kuusik KT 218 (68)
Vrd.	1517
1512.	OSALT SIKUSARV, OSALT JUUKSEKARV? Hooletu tüdruku heie - 0 (5) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 113 (1020); E EM² 100 (1355); RpS nr. 6 (1939) 190
Vrd.	kk: Tükk sikasarve, tõine on juuksekarva (Trv)
1513.	OSTA OMA RAHAGA, PISTA OMA PIKAGA, SÖÖ OMA KÕHTU JA PÖÖRA PERSE PEALE? Leivategemine - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Jõe 1889 (H. Pahlberg)
1514.	OTENDOLLI, ATENDOLLI, ÜLES VÄLJA ÜTENDOLLI, ALLA VÄLJA ATENDOLLI? Põllupeenar - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Tt dat-ta (anon)
1515.	OTS EES, OTS SEES, KEHA KUI KAPSAPEA? Kera - 0 (17) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 114 (1025); E EM² 101 (1360); RpS nr. 6 (1939) 190; SSTT 166; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (4); Metstak² 17 ja 19
1516.	OTSAD KITSAD, KESKELT LAI, KUIDAS SEE SIGA SIIA SISSE SAI? Süstik pooliga - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.	Otsad kitsad, keskelt lai, kuidas see siga siia sisse sai? Süstik pooliga KJn dat-ta (E. Asu)
b.	Eest terav, tagalt terav, keskelt lai, kuidas see siga sinna sisse sai? Kangakudumise süstik ühes pooliga Vil 1969 (A. Seep)
Vrd.	ul: Eest oli kitsas, takka lai, / see oli mees, kes peale sai (RKM II 401, 357 (73) symbol 60 f "Symbol" s 9< Juu)
1517.	OTSAST ORK, TAGANT TORK, KESKELT AISADE ASUPUU? Ader - 0 (11) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 114 (1024); E EM² 101 (1359); RpS nr. 6 (1939) 188
Vrd.	56 1481 1511
1518.	OTI OENAS, LÄTI LAMMAS, TATSUTAB MÖÖDA TÄNAVAT? Konn - 1+22+6+4 = 33 (73) var.
A.	Läti lammas lätsutab mööda tänavad? Konn Tt dat-ta (anon)
Ba*.	Oti oenas, läti lammas, tatsutab mööda tänavat? Konn Äks 1889 (A. Mauer) 2Hlj, Saa, 2KJn, 2Pil, Äks, Tt - 9 var. E EM 114 (1021); E EM² 100 (1356); Nurmik I 121; Nurmik EKÕr 92; Nurmik EKÕM II 120
Bb*.	Oti oinas, läti lammas, tatsutab külatänavas? Konn Plt 1950 (V. Kuut) Plt, 2Äks - 3 var. NP 12; Huvit. V Lisa 18 (54); Metstak² 52
Bc.	Oti oinas, läti lammas, tatsutab kõik külatänavad? Konn Jür 1890 (K. Põldmäe)
Bd.	Oti oinas ja läti lammas, tätsutab mööda karjatänavad? Konn Ksi 1888 (M. Mauer)
Be.	Oti oinas, lati lammas, tatsutab üle turutänava, Märdi Jaani pastlad jalas, Pambu Hantsu paelad taga? Konn Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Ca.	Oru oinas, läti lammas, tatsutab küla tanumin? Konn Trt 1962 (A. Vigla)
Cb.	Oru oinas ja läti lammas lähävad üle külaõue? Kukk ja kana Koe 1890/3 (H. Schultz)
Da₁.	Oru oinas, laane lammas, tatsutab tanavat mööda? Konn Vil 1889 (H. Niggol) Vl 118; Lasteleht nr. 4 (1940) 80 (9)
Da₂.	Oru oinas, lääne lammas, tatsutab tanumat mööda? Konn KJn 1870 (J. Tiedemann)
Db₁.	Oru oinas, laane lammas, tatsutab külatänavaid müüda? Konn Vil 1937 (A. Mikk)
Db₂.	Oru oinas, laane lammas, tiirutab ja taarutab mööda külatanavaid? [Lahendus puudub] Vän 1897 (E. Tetsmann)
Dc*.	Oru oinas, laane lammas, tatserdab külatanumin? Konn Ran 1889 (H. Raag) 2Ran - 2 var.
Ea.	Oidu oinas, laane lammas, patsutab külatanavas? Konn Lai 1897 (H. Asper)
Eb.	Aru oinas, laane lammas, tatsutab külatanumin? Konn Puh 1889 (S. Sepp)
Ec.	Oolo oinas, lääne lammas, tatsutab külatänavis? Konn SJn 1889 (H. Mikkor)
Ed.	Laane lammas, lattu oinas, taarutab külatänaval? Heinakoorm Kuu 1891 (T. Uustalu)
Ee.	Lääne lammas, läti oinas, taarutab külatänaval? Heinakoorm Kuu 1891 (T. Uustalu)
F.	Ussi oinas, lätte lammas, komberdas üle pori? Konn Võn 1926 (M. Blum)
G.	Vii voo[n], läti lammas, tands talutarre möödä? Konn San 1893 (J. Tammemägi)
Ha.	Oti oenas, läti lammas, tatsutab mööda tänavid, otsib villa niitijada? Konn KJn 1898 (C. Sööt)
Hb.	Oru oinas, oidu lammas, tatsutab mööda tänavat, otsib villa niitijada, katsub karva katkujada? Konn Pal 1889 (M. Uus) Vrd. 626
Vrd.	1509 2312 2412 2489 2543 kk: Kas Oti oinast või läti lammast nägid? (Teretamata möödujale öeldi) (Trm)
1519.	PAAR HÄRGI, PALK TAGA, ÕLEKUBU KURGU ALL? Munnid ehk "altelamine" - 0+6+0+0 = 6 (8) var.
Aa.	Paar härgi, palk taga, õlekubu kurgu all? Munnid ehk "altelamine" Hlj 1892 (V. Klaas)
Ab.	Paar härgi, palk taga, sasikubu kurgu all? Meesterahva nõu Hlj 1889 (I. Lank)
Ba.	Paar härgi, palk peran, hainatuut turja pääl? [Lahendus puudub] Kan 1892 (J. Väggi)
Bb.	Paar härgi, palk peran, kooram hainu kukru pääl? [Lahendus puudub] Ran 1889 (H. Raag) Kos, Ran - 2 var. Vrd. 475
C.	Paaris härjad ja palk taga? [Lahendus puudub] Hlj enne 1917 (H. Länts)
Vrd.	700 737
1520.	PAAS ALL, PAAS PEAL, KRIBU-KRABU VAHEL? Veskekivid - 0 (5) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 116 (1044); E EM² 102 (1384)
1521.	PADA KIIS PALO PÄÄL, ILMA PUILDA TÕRVASILDA? Kusikuklasõ pesä - 1+30+23+10 = 64 (153) var.
A₁a₁*.	Pada kiis palo pääl, ilma puilda tõrvasilda? Kusikuklasõ pesä Se 1888 (H. Prants) Võn, Räp, Vas, 3Se - 6 var. Meelej. nr. 50 (1887) 399 (34)
A₁a₂.	Pada keese palo pääl, ilm puilda, ilm tõrvasselda? Kusikuklaistõ pesä Se 1937 (F. Ilvik) 3Se - 3 var.
A₁a₃.	Pada keese paloh, ilma puida, tõrvatseda? Kusikuklase pesa Räp 1888 (J. Puksov)
A₁b₁*.	Pada kees palo pääl, ilm tulõlda, ilm tõrvaselda? Kusikuklasõ pesä Se 1932 (A. Nurmetu) 3Se - 3 var.
A₁b₂.	Kesset pallo keese pada, sääl ei ole tuld ei tõrva? Kusikuklase pesa Räp 1875/7 (J. Jagomann)
A₁c.	Pada kees palo pääl, ilma puilda, tulelda? Kusikuklase pesa Vas 1894 (P. Saar)
A₁d₁*.	Pada kiis palo pääl, olõ-õi tuld õi vett? Sipelgapesa Se 1938 (J. Ilvik) Vas v. Se, 2Se - 3 var.
A₁d₂*.	Pada kiis palo pääl, ilma tulõlda, ilma viildä? Kusikuklasõ pesä Se 1929 (P. Podrätšikov) 6Se - 6 var.
A₁e*.	Pada kiis palu all, ei olõ tuld ei tuhka? Sipelgapesä Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv) Kan, 2Se - 3 var.
A₁f.	Pada kiis palu pääl ilma tulõlda? Kusikuklasõ pesä Rõu 1894 (A. Assor) 2Rõu - 2 var.
A₁g.	Pada kiis palo pääl nigu üle veere? Sipelgapesa Se 1938 (E. Kirss)
A₁h.	Palo pääl paakõnõ kiis, nigu kukõlõs õnnõ? Kusikuklasõ pesä Se 1935 (T. Uiboaed)
A₁i.	Pada kiis palo pääl? Kusikuklasõ pesä Se 1928 (T. Linna) 2Võn, 2Se - 4 var.
A₂a.	Pada keeb palumäel, ilma tuleta, ilma veeta? Sipelgapesa Aud 1889 (K. Tarkpea) Tõs, Aud - 2 var.
A₂b.	Pada keeb parumäel, ilma tuleta, süte sees? Sipelgapesa Saa? dat-ta (anon)
A₃.	Pada keeb palusast, ilma puude, tõrvaseta? Kusilaste pesa MMg 1888 (A. Artis)
A₄a.	Pada keeb padrikus? Sipelgapesa Tor 1889 (J. Tilk) Vän, 3Tor - 4 var. E EM 116 (1045); E EM² 102 (1385)
A₄b.	Pada keeb padrikus ilma tuleta? Sipelgapesa Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A₄c.	Pada keeb padrikus, sõna kaks oksa peal? Sipelgapesa Vän 1897 (E. Tetsmann) Vrd. 2221E₁b
A₅a*.	Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all? Sipelgapesa Vig 1888 (M. J. Eisen) Vig, Muh, Pal - 3 var. E EM 116 (1045); E EM² 102 (1385); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (5); ÜÕÕ 55 (6); Kuut VI (1960) 117 (15); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (13); Hellerma V-VIII 21; Valgma-Villand 14; Leht 8 (9); Kriisa-Villand 51 (4); Juhani-Tammoja 13 (9); Metstak 18 ja 34 (172); Muhel VN 7 ja tagakaas (1); Laagus-Õunapuu 168; Leht VIII² 54 ja 56 (7); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (7); Metstak² 49 ja 50 Vrd. 1701
A₅b.	Pada keeb metsas, ei ole tuld all ega kaant pääl? Sipelgapesa Trt 1962 (A. Vigla)
A₅c.	Pada kiis kest mõtsa, puid olõ-õi all? Kusikuklase pesä Se 1960 (H. Keskküla)
A₆.	Pada kiib kõige kõrgema mäekünka peal, ilma tuleta, ilma veeta, õlekulp keskel? Sipelgapesa Hää 1960 (M. Mäesalu)
A₇a.	Pääkene [sic!] palas, tulõkõist olõ-õi? Kusikuklane Se 1927 (M. Pihlapuu)
A₇b.	Tõrvapada keeb, tuld all ei ole? Kusilaste pesa TMr 1889 (J. Tootsi)
B.	Tuli palas palo pääl ilma puiõlda'? Kusikuklase pesä Se 1991 (K. Jõulu)
C.	Palo pääl palas, ei olõ tuld ei puid? Kusikuklasõ pesä Se 1940 (N. Koplimägi)
D₁a.	Kittila-kattila määllä, kieneb ilma tuletervaksita? Höürüläse pesä Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) 2Kuu - 2 var.
D₁b.	Kattila määllä keitäb ilma puita, tervaksitta? Sipelgapesa Kuu 1903 (J. Mikiver) 3Kuu - 3 var. E EM² 53 (504)
D₂.	Kattel keeb kaldas, ilma veeta ja ilma tõrvaksita? Sipelgapesa Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
D₃.	Metsas keeb suur katal? Sipelgapesa Pil 1888 (S. Käär)
D₄+.	Kattel keeb ilma tuleta? Allikas Rkv 1972 (E. Tuisk) Rkv, Trm - 2 var. Täheke nr. 12 (1961) 13 (10); SSTT 171; Eisen A 81; Õunapuu VII 19 (8)
Vrd.	2031 kk: Hea pada, helle pada, keeb külma kivi pääl (Trv v. Rõu) rl: Hää pada, helle pada, / kii külmä kivi pääl, / paista palle palu pääl! / Kii külmä kivi pääl / ilma puide tõrvassida! (ERlA III:3, nr. 6901 symbol 60 f "Symbol" s 9< Krk) mng: ERA II 101, 256/7 < Nõo
1522.	PAHRUKENE NULGAH, AA VALGED VATTU SUUST VÄLLÄ? Käsikivi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vas 1895 (J. Tint)
1523.	PAEASANG ÜLE MERE? Vikerkaar - 0+4+5+3 = 12 (15) var.
A₁a.	Paja pial on sang? Vikerkaar Kad 1931 (O. Loorits)
A₁b.	Sang üle paja? Vikerkaar Aud 1964 (M. Proodel)
A₁c.	Mitmes värvis sang üle paja? Vikerkaar Pil 1981 (H. Kalmu)
A₂a.	Üle mere sanga? Paasang Vai 1893 (J. Sorro)
A₂b.	Paeasang üle mere? Vikerkaar Hlj 1895 (A. Raid)
A₂c.	Pajasang kukkund merde? Vikerkaar Kuu 1931 (O. Loorits)
A₃.	Paeasang üle järbe? Vikerkaard SJn 1891 (J. Köstner)
A₄.	Sang üle ilma? Vikerkaar LNg 1895 (J. Prooses)
A₅.	Kuldsang üle pia? Vikerkaar KJn 1932 (J. Grauberg)
B.	Paahand üle mere? Vikakaar Kan 1964 (M. Märtinson, T. Talv)
C₁.	Look üle katla? Vikerkaar Saa 1939 (I. Peetrimäe) Vrd. 821Fa₁
C₂.	Paja pial on luok? Vikerkaar Kad 1931 (O. Loorits)
Vrd.	821
1524.	PAEUST PAPIKE, LADVAST MÜTSIKE? Putke - 0+2+0+0 = 2 (2) var. SJn 1894 (H. Raid) SJn, KJn - 2 var.
1525.	PAKLANE AID, ÕLITSE ELÄJÄ, MÜRRÄSE, MÜÜGVÄ, VÄLLA EI PÄÄSE? Pääalutse kott - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a.	Paklane aid, õlitse eläjä, mürräse, müügvä, välla ei pääse? Pääalutse kott Ote 1889 (J. Kivisaar)
b.	Paklane aid, õlitse eläjä, müügvä ja mürisese, välla ei päseva? Õle kotin Urv 1890 (J. Teder)
c.	Õlist eläjä, paklist aid, müügva ja mürisäse, välla ei päse? Õlõkott Ote 1890 (J. A. Palm)
1526.	PAKLANE AIT, KANEPINE VÕTI? Kott - 0+3+1+1 = 5 (6) var.
a.	Paklane ait, kanepine võti? Kott Rõn 1889 (C. Berg) Rõn, Har - 2 var.
b₁.	Linane ait, pähnane taba? Kott Vas 1895 (J. Tint)
b₂.	Linanõ ait, pähnäne tabagi eeh? Kott, köütüs pähnäne Se 1953 (E. ja H. Tampere)
c.	Linane ait, paone lukk? Kott niinega köidetud Trm 1896 (J. Soodla) E EM² 73 (874)
1527.	PALAKAS PÕLEB ÄRA, ÄÄRED JÄÄVAD JÄRGE? Põld küntakse ära, peenrad jäävad - 2+18+8+9 = 37 (108) var.
Aa₁.	Palakas põleb ära, ääred jäävad järge? Põld küntakse ära, peenrad jäävad Kaa 1872 (I. Kallas) Phl, Mus, Kaa, Hls, Krk, Hel, KJn, Tt - 8 var. Wied. 283; E EM 116 (1049); Kmpm. KLr 41; Kmpm. KLr I⁴ 46 (82b); E EM² 102 (1389); Kmpm. EL I⁹ 99; Kmpm. EL II¹⁰74; Nugis 293 ja 314 (193)
Aa₂.	Palakas pöleb ää, ääred jäävad järge? Pöld ja pöllupeendrad peale niitmist Jaa 1938 (A. Vinkel) Jaa, Hää - 2 var.
Aa₃*.	Palakas põleb, ääred jäävad järgi? Rukkikõrre põletus As 1993 (A. Korb) Rkv, Ote, As - 3 var.
Ab.	Palakas põleb, ääred jäävad terveks? Põld küntakse ära, peenrad alles Tõs 1921 (S. Lind)
Ac.	Palakas põleb ära, aga ääred jäävad alles? Põllupeendrad: põld küntakse ümmer, aga peenrad jäävad Plt 1950 (V. Kuut)
Ad.	Palaje palas ära, veere jääve järgi? Kõrs künnets üles, peenre jääve järgi Krk 1936 (M. Sarv)
Ba₁.	Palakas põleb ära, palistus jäeb järele? Põllupeenrad Pöi 1894 (T. Undritz) Hlj, Tür, Kär, 2Pöi, 2Tõs, Vän - 8 var. • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (13); RpS nr. 6 (1939) 190; Metstak² 60 ja 61
Ba₂*.	Pallai palas ära, palistuse jääse järgi? Lumi sulab kevadel põllu pealt Har 1991 (M. Kõivupuu) Juu, Tõs, Har - 3 var.
Ba₃.	Palak polededä, palistus jäeb järele? Kündämine Kuu 1892 (M. Odenberg) 3Kuu - 3 var.
Ba₄.	1) Palakas põleb, palistus jäeb? Põllu kündmine Kad 1896 (J. Sõster) 2) Pallai palap, palistus jääp? Äästamine Ran 1889 (A. Tobber) Kad, Ran, Rõn - 3 var.
Bb.	Palakas kadund, palistused alles? Majalt lumi suland, ajaääred sulamatta Tor 1888 (M. Tilk) E EM 116 (1048); E EM² 102 (1388)
C.	Lina põleb, palistus jäeb? Päev Vai 1893 (H. Masing)
D*.	Palak põleb, õmblused jäävad järele? Põld küntakse, peenrad jäevad Mus 1890 (T. Palk) Mus, Kaa - 2 var.
1528.	PAL'LAS LUU, PALANU KOORIKE, OMA RÕÕVAGA TEENI, KÜLM KÜLLEASE, HUNIKUL UNI MAGADA, KÕTUVARA KASIN? Koer - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
A.	Pal'la luu, palanu kooriku ja ask hunik maata? Koer Ote 1890 (J. A. Palm)
Ba.	Pal'las luu, palanu koorike, oma rõõvaga teeni, külm küllease, hunikul uni magada, kõtuvara kasin? Koer Trv dat-ta (J. Kuusk)
Bb.	Oma rõõvastega teeni, külm küllease, hunigul uni magade, kõtuvara muduki kasin: pal'las luu, palanu kooriguke? Peni Trv 1894 (A. Rull)
Bc.	Paljas luu ja põlenu kooruke, külm küljease ja hunikus uni magada, oma riidega teenib ja kõhuvara kasin? Koeral Trv 1905 (A. Anderson)
1529.	PAL'LAS LÄTT KERIGOLE, HAMÕT VII PUUHN? Küünäl - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Pal'las lätt kerigole, hamõt vii puuhn? Küünäl Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (139)
b.	Kerkohe lätt pal'as, hamõt vii puuh? Küünäl Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 127 (59)
Vrd.	380
1530.	PALK ON TEE PEAL, ÜLE ASTU EI SAA, RINGI MINNA KA EI SAA? Vari - 0+1+1+1 = 3 (4) var.
a.	Palk muas, aga inime ei sua tedä üles tõsta egä üle astu? Inimese vari Tõs 1890ndad (M. Kurul)
b₁.	Palk on tee peal, üle astu ei saa, ringi minna ka ei saa? Vari Tln dat-ta (L. Toome)
b₂.	Palk on tee pääl ees, üle ei saa ja ümbert otsa ka läbi ei saa? Inimese enda vari Krj 1938 (A. Toomessalu)
1531.	PANE PANTAVANE, VÕTA LIBLIGE', KUTSU KUTSIGE'? Pane leib lava pääle, võta luhidsa', kutsu latsõ' söömä - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (140)
1532.	PANEB SILMAD NUTMA, AGA EI LIIGUTA SÜDANT? Sibul - 1+4+0+0 = 5 (58) var.
Aa.	Ma panen silmad nutma ja jätan südant liigutamata? Määrõigas Tt 1809 (anon) • Gressel (1809) lk-ta; Holtz 213 (10); Lönnrot² 185 (82); Wied. 276; Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (20); Lasteleht nr. 7 ja 8 (1910) 112 ja 128 (6)
Ab₁.	Silmad paneb nutma, südant jätab liigutamata? Sibul Amb 1895 (J. Neublau)
Ab₂.	Paneb silmad nutma, aga ei liiguta südant? Sibul Lai 1897 (H. Asper) E EM 116 (1051); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (3); E EM² 102 (1391); E MM 13 ja 44 (184); E MM² 13 ja 47 (186); Ainelo III 51; Jürisson 178 (17); ÜÕÕ 70 (6); Ordlik EKÕ (1960) 135 (2); Siim-Vallner III 31 (4); Hiie-Jõgisalu 48; Belskaja-Aleksejeva VI 22 (4); Täheke nr. 9 (1972) 9; Hiie-Müürsepp III/I 25; Hiie-Müürsepp IV/I 27; Belskaja-Aleksejeva VII⁴ 22 ja 173 (4); E MM³ 11 ja 39 (186)
Ac.	Silmä pand ikma, süä jääs liigutamata? Sipul Rõu 1896 (A. Perli)
B.	Kelle juures on süda rõemus, aga silmad nutavad? Sibula Nrv 1903 (M. Russmann)
1533.	PAPA-MAMMA PAARISTIKKU, KAHED REIED RISTASTIKKU, KAHED KARVAD VASTASTIKKU? Kraasid - 4+91+92+73 = 260 (327) var.
A₁a.	Kõtt kõttu vasta ja kangõ pulk vaihõl? Kats hobõst iih ja vehmer vaihõl Se 1935 (A. Jänessoo)
A₁b.	Kõtt kõtu pääl, pulk seahn? Jahvekivi', pill seahn Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 128 (74)
A₂a₁.	Kõtt kõttu liki, karv karva liki, pulk keskpaigah? Hobused niidumasina ees Se 1960 (H. Keskküla)
A₂a₂.	Kõht kõhu vastu, karv karva vastu, sile pulk keskel? Härjad ikkes KJn dat-ta (I. Kampus) Vrd. 978
A₂a₃.	Kõht kõhu vastu, karv karvu vastu, kõva pulk vahepääl? Paar hobust tiisliga vankri ees Trt 1962 (A. Vigla)
A₂a₄.	Kaks kõhtu kohtamisi, kaks karvast vastamisi, pulk kahe karvase vahel? Hobused tiislis Tor 1963 (E. Raudsepp)
A₂a₅.	Kahed kõhud vastamisi, kahed karvad vastamisi, kõva pulk käib keskelt läbi? Hobused tiislis Ote 1957 (I. Tops)
A₂a₆.	Kõtt om kogusen, karva kogusen, pulk om vahel? Hobese tiislen Krk 1936 (M. Sarv)
A₂a₇.	Kõtu kuuh ja karva kuuh, puupulk keskpaigah? Kahehobuserakendus Räp 1937 (D. Lepson)
A₂b₁.	Kõtt kõttu vasta, karv karva vasta, pikk puu keskel? Kats hobõst tõlla iil Krl 1910 (H. Ojansuu)
A₂b₂.	Kõht kõhtu vastu, karv karva vastu, kõva puu keskel? Härjad adra ees Plt 1878 (K. Moks)
A₂b₃.	Kõtt kõtu vasta, karv karva vasta, kangõ puu ommõ vaihõl? Vehmer Se 1934 (A. Kits)
A₂b₄.	Kõtu' kuuh, karva' kuuh, kangõ puu vaihõl? Paar hobõsit tiisliga' iih Se 1940 (M. Linna)
A₂c₁.	Kõht kõhtu vasta, karvad karvade vasta, kaegas karvade vahel? Härjad ikkes KJn 1936 (L. Köögardal)
A₂c₂.	Kõtt kõtu vastu, karv karva vastu, kõva kaigas keskel? Kaks hobust tiislis Lai 1904 (J. Ermann)
A₂c₃.	Kaks kõhtu kohastikku, kahed karvad vastastikku, kõva kaigas keskel? Hobused tiisliga ees Plt 1964 (A. Tamm)
A₂d.	Kõtt kõtto liki, karva' karva liki, juhipuu vaihhõl? Hobõsõ' massina iih Se 1938 (A. Tubli)
A₂e.	Kõht kõhu vastu, karv karva vastu, kõra nende keskel? Hobused tiisles SJn 1890 (E. Saabas)
A₂f.	Kõtt kõtuga, karv karvaga, pikk ors vahel? Hobused tiislis Rõn 1920 (E. Ahas)
A₂g.	Kõht kõhuga, karv karvaga, üks kõva keskel? Kaks hobust tiisliga vankri ees KJn 1946/8 (R. Sünter)
A₂h₁.	Kõtt kõtu vastu, karv karva vastu, kõva puu keskel, midä kõvemb, toda paremb? [Kaks] hobest vangerde iin, tiisli om vahel Har 1990 (K. Kabun) Võro-Seto tähtr. (1994) 57 Vrd. 2348B 2581
A₂h₂.	Karv karva vastu, kõtt kõtu vastu, kõva puu vahepääl, midä kõvemb, sedä paremb? Kats hobest niidumassina iin, tiisel vahel Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
A₂h₃*.	Karv karva vasta, kõtt kõtu vasta, mis kangemb, seda paremb, pulk keskel? Kaks hobust tiisliga vankre ees Räp 1888 (J. Puksov) Urv, Räp - 2 var.
A₃.	Kõhtu, kõhtu, nahka, nahka, kahed karvad vastastiku, karvade vahel kaigas? Künnihärjad ikkes Vil dat-ta (J. Täht)
A₄.	Nahk nahka vasta, karv karva vasta, vahepulk on vahepeal? Hobused vankri ees As 1995 (A. Korb) Eas II 78 (68)
A₅a.	Külg küle vasta, karv karva vasta, kangõ puu vaihõl? Tiisliga' sõidõtas Se 1928 (T. Linna)
A₅b.	Karv karva vastu, külg külva [sic!] vastu, kõva pulk vahel? Niidumasin San 1966 (A. Hollo, P. Keldrimägi, R. Kotkas)
A₆.	Külg külje vastu, jalad jalge vastu, puulatt vahel? Tiisles hobused Plt 1891 (J. Reinthal)
A₇.	Kõtt kõtu vasta, silm silmä vasta, kangõ pulk vaihõl? Kaks hobust kõrvuti aistes Se 1938 (J. Ilvik)
A₈a₁.	Öhed õhud, kahed kõhud, kõva tükk vahel? [Kaks] hobust vankri ees, tiisel vahel Pst 1936 (L. Takk)
A₈a₂.	Ühed õhud, kahed kõhud, kahed karvad vastastikku, kõva tükk keskel? Kaks hobust tiisliga vankri ees Vil 1937 (A. Mikk)
A₈b.	Õhk õhku vastu, kõtt kõttu vastu, kahed karvad vastastiku, kahed riistad ristastiku? Hobesa tiisle ehen Pst 1946 (A. Pikamäe)
B₁.	Kaks karu vastamisi? Villakraasid PJg 1891 (M. Reimann) Kse, PJg - 2 var.
B₂a.	1) Kaks karust vastastiku? Villakraasid Vig 1889 (T. Jeerik) 2) Kaks karust vastakute? Kaarid Jäm 1896 (A. Kuldsaar) 3) Kaks karust vastamine? Villakaared Var 1890 (M. Ostrov) 4Vig, Var, Jäm - 6 var.
B₂b.	Kaks karust lähvad vastamisi, kraps ja kraps? Kraasid Ris 1937 (E. Ennist)
B₃.	Kahed karvad vastastikku? Kraasid Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) Noa v. Hii, Tt - 2 var. Wied. 266; E EM 51 (305); E EM² 46 (388)
B₄a₁.	Karv karva vasta, a' kangõ pulk vaihhõl? Hobõsõ' rattidõ iih ja' tiislipuu vaihhõl Se 1930 (M. Pihlapuu)
B₄a₂.	Kaks karvast ligistikku, mida kõvem pulk vahel, seda parem? Kahehobusevanker, tiisel vahel Tln 1991 (M. Janneste) Vrd. 2581
B₄b.	Kahed karvad vastakute, keskel sile pulk? Hobused tiisles ehk vankre ees Phl 1897 (T. Wiedemann)
B₄c₁.	Kaks karvast vastastikku ja üks kõva kaigas keskel? Kaks hobust tiisles Plt 1896 (M. Luu)
B₄c₂.	Kaks karust vastastiku, kaigas kahe vahel? Hobused tiislis Kaa 1889 (A. Töll)
C₁.	Neljad reied ristakute, nabanibu keskel? Kerilauad Rak 1888 (C. M. Redlich) E EM 111 (988); E EM² 98 (1314)
C₂a.	1) Neli reit ristakute, kaks karust vastakute? Villakraasimine Jäm 1896 (A. Kuldsaar) 2) Neli reita ristastikku, kaks karust vastastikku? Kaarid Mus 1978 (T. Toomsalu) Sa, Mus, Jäm, Kaa - 4 var. E EM² 97 (1303)
C₂b₁.	Kaks karvast vastakuti, neljad reied ristakuti? Kraasid Muh 1958 (P. Vinkel)
C₂b₂.	1) Kaks karust vastakuti, neli reit ristakuti? Kaarid Kaa 1946 (V. Niit) 2) Kaks karust vastatusse, neli reit ristatusse? Villakraasimine, kraasid ja käed Jäm 1977 (K. Koppel)
C₂b₃.	Kaks karust vastatakse, neli reit ristatakse? Villukaarid Ans 1937 (A. Ahurand)
C₃a.	1) Neljad reied ristakuti, kahed karvad vastakuti? Kraasid HMd 1938 (M. Viidalepp) 2) Nel'lad reied ristaksi, kahed karvad vastuksi? Kangakudumine LNg 1938 (E. Ennist) 3) Nelä rei[e] ristatsiku, katõ karva vastatsiku? Villakraasi Kan 1896 (G. Loodus) Kos, HMd, LNg, Krj v. Mus, Hää, Kan - 6 var.
C₃b.	1) Kahed karvad vastatusi, neljad reied ristatusis? Villad kraaside vahel Krj 1889 (V. Mägi) 2) Kahed karvad vastakille, neljad reied ristakille? Krõbaku tegemine Lai 1936 (F. Eichenbaum)
C₄a.	1) Kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Kraasimine Lai 1932 (M. Joonas) 2) Kahed reied ristamisi, kahed karvad vastamisi? Villakraasid Vig 1894 (J. Getreu) 3) Kahed reied ristakute, kahed karvad vastakute? Kraasid Pal 1992 (M. Hiiemäe) Hlj, VJg, Kuu, Mär, Kul, Vig, Khn, Lai, Pal, Trt - 10 var.
C₄b.	Kahed karvad vastakute, kahed reied ristakute? Villakraasimine Sim 1893 (T. Franzdorf)
C₄c.	Kahed reied ristamesi, kahed karvad kaksipidi? Kraasid Han 1972 (I. Aavekukk)
C₄d.	Kahed karvad kaksipidi, kahed reied ristipidi? [Lahendus puudub] Tõs 1939 (L. Juhkam)
C₄e.	Kahed reiad ristastiku, kahed karvad vastastiku, üts iks kiipas, tõne ikka kaapas? Villakraasi' Rõu 1957 (O. Niinemägi, H. Tampere, I. Trikkel)
C₄f.	Kahed karvad vastati, kahed reied ristati, ise nobed ja nobed? Kaarid (kraasid) Rei 1985 (A. Saster)
C₅a.	Ühed reied ristakutti, kahed karvad vastakutti? Kraasid, villakraasid Kuu 1978 (M. Must, P. Raud)
C₅b.	Reied ristastiku, kahed karvad vastastiku? Kraasid Plt 1878 (K. Moks)
C₅c*.	Reied risti, kahed karvad vastamisi? Kraasid LNg 1895 (J. Prooses) Lih, LNg - 2 var.
C₆.	Reied ristastiku, karvad vastastiku? Villakraasid Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
C₇a.	Neljad reied ristakute, kahed reied vastakute, punane pulk keskel? Maja katus ja korsten Jõh 1935 (anon)
C₇b.	Kahed reied ristamisi, neljad reied vastamisi, punane pulk keskel? Katus ja korsten Jõh 1935 (L. Aps)
C₈a.	Neljad reied rististiku, kahed karvad vastastiku, pikk pulk vahepääl? Maja seinad, katus, katusehari ja korsten As 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto)
C₈b₁.	Neljad reied ristakuti, kahed karvad vastakuti, kaigas vahel? Linakolkimine Iis 1939 (E. Luht) Iis, Khk - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 189
C₈b₂.	Neljad reied ristastiku, kahed karvad vastastiku, kaegas karvade vahel? Härjad adra ees Vän 1889 (J. Tammann) Vän, SJn - 2 var.
C₈b₃.	Neljad reied reastiku, kahed karvad vastatiku, kaigas karvade vahele? Kaks hobust tiisliga vankri ehk saani ees Kõp 1894 (J. Laarmann)
C₈b₄.	Neljad reied ridastikku, kahed karvad vastastikku, puukaigas karvade vahel? Ikkes härjad Tõs 1889 (M. Kampmann)
C₈c.	Kahed reied ristamisi, kahed karvad vastamise, vaalikaigas vahepeal? Kraasimine Sim 1938 (E. Lippus)
C₈d.	Kahed karvad vastastikku, kahed reied ristastikku, kaigas karvade vahelle? Kraasid Pil 1929 (K. Leichter) Vrd. 470
C₈e.	Nel'lad reied ristakuti, kahed karvad vastakuti, vorst vahel? Villakaarimine Hää 1969 (M. Mäesalu)
C₈f.	Kahed karvad vastastiku, neljad reied ristastiku, talva taotakse vahele? Kangast kuduma Tor 1889 (M. Ostrov)
C₉.	Teine reis teisepidi, kaks karust vastati? Villakaarid Mus 1909 (O. Liiv)
C₁₀.	Kahed reied ristastiku, kahed vatsad vastastiku? [Lahendus puudub] Vil 1938 (L. Takk)
C₁₁.	Neli rauku ristati, kaks karust vastati? [Lahendus puudub] Mus 1909 (O. Liiv)
C₁₂.	Neli siled ristati, kaks karust vastati? Kaarid Mus 1938 (A. Toomessalu)
C₁₃.	Neljad varbad ristakute, kahed varbad vastakute, punane pulk keskel? Katus, korsten Jõh 1935 (anon)
C₁₄.	Kahed kõhud kohakute, kahed karvad vastakute, tõmbab kriipsti, tõmbab kraapsti, trullib välja nii kui laasti? Kraasid As 1963 (J. Olev)
D₁a₁.	Ristakuti-rästakuti, kahed karvad vastakuti? Villakraasimine Kuu 1935 (A. Adler) Kuu, Juu, Nis - 3 var.
D₁a₂.	Ristati ja rästati, kahed karvad vastakuti? Kraasid Amb 1938 (J. Eplik)
D₁a₃.	Ristastikku-rästastikku, kahed karvad vastastikku? Beischlaf ausüben Pil 1888 (S. Käär) 2Kos, Juu, Rap, Mar, Käi, Hls, SJn, Pil - 9 var.
D₁a₄.	Ristaku-rästaku, kahed karvad vastastikku? Kraasid Mar 1961 (A. Männi)
D₁b.	Riga-räga, priga-präga, kahed karvad vastastikku? Villakaarid Juu 1890 (J. Trull)
D₂.	Risti-rästi, reied püsti, kahed karvad vastastikku? Kraasid As 1991 (A. Korb, A. Tuisk) Eas I 31 (42)
E₁.	Ööse ületside, päivä perätside? Villakraasi Puh 1894 (D. Arak)
E₂a₁*.	1) Üüse ületside, päivä perätside, kate karva vastatside? Kraasi, üüse es kraasita, siss olli ületside, päivä kraasiti, siss olliva perätside ja kate karva vastatside: kae villa om vahel sääl Nõo 1957 (H. Keem) 2) Ööse ületside, päiva peratside ja kate karva vastatside? Kraasi Puh 1889 (J. Loskit) Hls, Plt?, Trt, 2Võn, 2Nõo, 3Puh, Ran, Räp, Tt - 13 var. EMrd III 237
E₂a₂.	Üüse ületsiku, päivä perätsiku, kate karva vastatsiku? Villakaarsi Võn 1889 (T. Lätti)
E₂a₃.	Ööse ülestemise, päeval parastemise [sic!], kahed karvad vastamise? Villakraasid Mih 1888 (H. Perkson) E EM 115 (1034); E EM² 101 (1371)
E₂a₄*.	1) Ööse ülestikku, pääva pärastikku, kahed karvad vastumise? Kraasid Ris 1889 (J. Holts) 2) Öösi seisvad ülestikku, päeva käivad pärastikku ja kahed karvad vastamisi? Kraasid Ris 1889 (J. ja T. Asper) 2Ris, Vln - 3 var.
E₂a₅+.	Ööse ülespidi, päeva pärastikku, kaks karust vastamisi? Villakraasid Tõs 1890 (M. Kirikall)
E₂a₆.	1) Öösel ülestiku, päeval pärastiku, kahed karvad vastastiku? Villakaarid Juu 1890 (J. Trull) 2) Üüse ülestiku, päevä perästiku, kate karva vastastiku? Villakaari Krk 1890 (J. Hünerson) Juu, Mär, Vän, Krk, 2Pst, 5Vil, 3SJn, 5KJn - 19 var.
E₂b₁.	Ööse ülestikku, päeva paaristikku, kahed karvad vastastikku? Kraasid Rap 1928 (R. Viidebaum) Rap, Pär? - 2 var.
E₂b₂.	Öösi ülestikku, päeva paaristikku, kahed karused vastastikku? Kraasid Pal 1889 (M. Uus)
E₂c.	Öösi ülestiku, päeva paaristiku, kahed karvad kaksipidi? Villakaared Tor 1889 (M. Tohv)
E₃a.	Öösi ülestikku, päeva pärastikku, kahed karvad vastastikku, kaegas karvade vahel? Villakraasid SJn 1893 (J. Mein)
E₃b.	Öösi ülestikku, pääva pärastikku, kahed karvad vastamisi ja kaegas on vahel? Kraasid Noa 1927 (P. Ariste)
E₄.	Öösi ülestikku, päeval pärastikku, kahed varvad vastastikku? Villakraasid KJn 1932 (J. Grauberg)
E₅.	Öösi ülestiku, päeva pärastiku, kahed hambad vastastiku? Kraasid Pil 1889 (J. Kärsten)
E₆.	Ülestikku, alastikku, kahed karvad vastastikku? Villakraasid Pil 1993 (A. Korb)
F₁a.	Papa-mamma paaristiku, kahed karvad vastastiku? Kraasid ja villad Pal 1909 (H. Karro) JJn, Var, KJn, 2Pal - 5 var.
F₁b.	Papa-mamma paaristikku, tagakambris kaelastikku, kahed karvad vastastikku? Villakraasid Khn 1972 (S. Saar)
F₁c.	Papa-mamma paaristiku, nende reied ristastiku? Villakraasimise kraasid Hag dat-ta (H. Mesikäpp)
F₁d.	Papat-mammat paaristikku, tagakambris kaelastikku, kahed reied ristamisi? Villakraasid Vän 1922 (L. Pärt)
F₁e.	Papa-mamma paaristikku, karune junn kahe vahel, risti-rästi, risti-rästi? Villakaarimine (kraasimine) Krj 1938 (K. Lepp)
F₁f*.	Papa-mamma paaristiku, neljad reied ristastiku, kahed karvad vastastiku? Kraasid JJn v. Koe 1928 (K. Böckler) JJn, JJn v. Koe - 2 var.
F₁g*.	1) Papa-mamma paaristikku, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Kraasid Lai 1904 (J. Ermann) 2) Papa-mamma paarikute, kahed reied ristakute, kahed karvad vastakute? Villakraasid JJn 1966 (O. Lalli) JJn, Koe, Ris, Mär, Ksi, Lai - 6 var.
F₁h+.	Papa-mamma parsil, kahed karvad vastamisi, kahed reied ristamisi? Käärid Khn 1934 (T. Saar)
F₁i.	Papad-mammad paaristikku, nende reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Kraasid, villakraasid Pil 1993 (A. Korb)
F₁j*.	Papa-mamma paaristikku, reied on neil ristastikku, karvadki on vastastikku? Villakraasid Kad 1968 (J. Valdur) 2Kad - 2 var.
F₁k₁.	Papa-mamma paaristikku, reied risti-rästastikku, karvatutid vastastikku? Villakraasimine Trm 1991 (M. Janneste)
F₁k₂.	Papat-mammat paaristikku, jalad-reied ristastikku, karvad-tutid vastastikku? Villakaarid Hää 1955 (M. Mäesalu)
F₁l₁*.	1) Papa-mamma paaristikku, tagakambris kaelastikku, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Villakraasid Plt 1896 (M. Luu) 2) Papa-mamma paaristikku, tagakambris kaelastikku, kahed reied ristakute, kahed karvad vastakute? Kraasimine Kuu 1937 (R. Põldmäe) 3) Papat-mammat paaristiku, tagakambris kaelastiku, kahed reied ristamisi, kahed karvad vastamisi? Villakraasid Saa 1928 (E. J. Kase) Amb, Kuu, Vän, Saa, Pil, Plt, 2Trm - 8 var.
F₁l₂.	Papa-mamma paaristikku, tagakambris kaelastikku, kahed karvad vastastikku, kahed reied ristastikku? Villakraasid Vai 1913 (A. Kingu, R. Wilmansen) Vai, Pil - 2 var.
F₁l₃+.	Papat-mammat katekeste, tagakambris paaristikku, kahed karvad vastastikku, kahed reied ristastikku? Villakaarid Hls 1939 (L. Tamme)
F₁m.	Papa-mamma paaristiku, tagakambris kaelastiku, kahed karvad vastastiku, neljad reied ristastiku? Kraasid Koe 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
F₁n.	Papad-mammad puaristikku, tagakambris kaelastikku, nende reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Kangas Tür 1894 (J. Johannson) Tür, Rõu - 2 var.
F₁o+.	Papa-mamma katekesi, tagakambris kaelastikku, reie on neil ristamisi, karvad neil on vastamisi? Kraasid Trv 1969 (P. Puudersell)
F₁p.	Papad-mammad paaristikku, tagakambris kahekesti, kahed jalad ristamisi, kahed karvad vastamisi, kaigas karvade vahel? Villakraasid Saa 1932 (V. Dööring)
F₁q₁.	Papa-mamma paaristikku, neljad reied ristastikku, kahed karvad vastastikku, kaigas karvade vahella? Kangakudumine Amb 1938 (J. A. Reepärg)
F₁q₂.	Papa-mamma paaristikku, neljad reied ristastikku, kaks karvast kõrvustikku, pikka kaigas karvaste vahel? Hobused tiislis Pal 1889 (M. Uus)
F₁r₁.	Papa-mamma paaristiku, kahed reied ristimisi, kahed karvad vastamisi, kaigas kahe vahelt käib läbi? [Lahendus puudub] Pal 1922 (O. Kuusik)
F₁r₂.	Kahed reied ristastiku, papa-mamma paaristiku, kahed karvad vastastiku, kaigas karvade vahela? Villakraasid Lai 1894 (J. Remmelg)
F₁s.	Papa-mamma paaristikku, nende reied ristastikku, kahed karvad vastastikku, kaigas karvade vahel veel? Kraasid Ris 1937 (E. Ennist)
F₂.	Papad-mammad vastastikku, nende reied ristastikku, karvane asi vahel? Villakraasimine Rap 1974 (M. Hiiemäe)
F₃.	Isa-ema iiristikku, papa-mamma paaristikku, kahed reied ridastikku, kahed karvad kaksipidi? Villakaarid (kraasid) Aud 1964 (M. Proodel)
F₄a.	Isad-emad paaristikku, kahed karvad vastastikku? Villakraasid Vän 1963 (S. Karro)
F₄b₁.	Isa-ema paaristikku, kambris koos kaelastikku, karvad neil ka vastastikku? Villade kraasimine Plt 1899 (M. Luu)
F₄b₂.	Isa-ema paaritsite, tagakambrin kaalatsite, karvad karve vastu? Villukraasimine kraasidega Rkv 1940 (J. A. Reepärg)
F₄c.	Isa-ema paaristikku, tagakambris kaelastikku, kahed karvad vastastikku, kahed reied ristati? Kraasid VMr 1888 (J. Koit) E EM 47 (257); E EM² 43 (327)
F₄d.	Isa-ema paaristiku, tagakambris kaelastiku, nende reied ristamisi, kahed karvad vastamisi? Kraasid Sim 1940/1 (H. Joonuks)
F₄e.	Isa-ema paaristiku, tagakambris kaelastiku, kahed reied ristastiku, kahed karvad vastastiku? Villakraasid villadega VJg 1921 (M. Jürna)
F₅.	Eite-taati paaristikku, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Villakraasid Vän 1922 (L. Pärt)
F₆a.	Papa-mamma tagatoas, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Kraasid Sim 1929 (R. Viidebaum)
F₆b.	Papa-mamma tagatoas, risti-rästi karvad koos? Kraasid Iis 1955 (J. Viidalepp)
F₇a.	Eit ja taat olid tagakambris, jalad risti, reied püsti, kahed karvad vastamisi? Villakraasimine Vll 1995 (K. Tamm)
F₇b₁.	Eite-taati tagatoas, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Villakraasid Vän 1936 (E. Tammsoo)
F₇b₂*.	Eite-taati tagakambris, kahed karvad vastamisi, kahed reied ristamisi? Villakaarid Aud 1933 (M. Pommer) Aud, Trt - 2 var.
F₇b₃.	Eit ja taat tagatoas, kahed reied ristakute, kahed karvad püstakute? Kraasid Kuu 1935 (E. Kruusvall)
F₇c.	Eite-taati tagakambris, reied risti, karvad koos? Villakraasimine PJg 1995 (K. Jõulu)
F₇d.	Eit ja taat tagakambris, karvatutid vastamisi? Kaarid, villakraasid Hää 1954 (M. Mäesalu)
F₇e.	Eit aetiga koos, kahed karvad vastamisi? Villakraasid Khn 1971 (S. Saar)
F₈a₁.	Isa-ema tagatoas, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Kraasid Sim 1928 (R. Viidebaum)
F₈a₂.	Isa-ema tagatoas, kahed karvad vastastikku, kahed reied ristastikku? Kraasid Sim 1929 (R. Viidebaum)
F₈b.	Isa-ema tagatoas, reied risti, karvad koos? [Lahendus puudub] Nrv 1939 (E. Männioks)
F₈c.	Isa-ema tagakambris, kahed karvad vastastikku, reied ristastikku? Kraasid Emm 1938 (E. Ennist)
F₈d₁.	Isa ja ema tagakambris, karvad vastamisi? Kraasid Kod 1931 (S. Kitsak)
F₈d₂.	Isa ja ema kambris, karvad vastakuti? Kraasid Kuu 1964 (S. Mering)
F₉.	Isa-ema teises toas kaelatsidi, neljad reied ristamisi, kahed karvad vastamisi? Kraasid Trt 1930 (M. Sika)
F₁₀a.	Isa-ema istakute, kahed reied ristakute? Villakraasimine Hlj 1938 (J. A. Reepärg)
F₁₀b.	Isa-ema istakute, kahed reied ristakute, kahed karvad vastakute? Villakraasimine Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
F₁₀c.	Isa-ema istukile, tagakambris kaelastiku, kahed reied ristastiku, kahed karvad vastastiku? Villakraasid Pal 1922 (E. Konks)
F₁₁a.	Isa-ema ülestiku, kahed karvad vastastiku? [Lahendus puudub] KJn 1904 (K. Aint)
F₁₁b.	Isad-emad ülestikku, tagakambris paaristikku, kated karvad vastastikku? Villakraasid KJn 1926 (S. Köögardal)
F₁₁c.	Isa-ema ülestiku, tagakambris kaelastiku, kahed viud vidastiku, kahed karvad vastastiku? Villakraasid Tln dat-ta (L. Toome)
F₁₂.	Isa-ema kohastikku, mitmed reied ristastikku? Villakraasid JJn 1896 (J. A. Rehberg)
F₁₃.	Isa-emä vastastikku, tagakambris kaelastikku, neljäd reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Villakraasimine Kuu 1964 (J. Art)
F₁₄.	Isa-ema pealakute, tagakambris kaelakute, kahed reied ristikute, kahed karvad rästikute? Kraasid Hlj 1938 (J. A. Reepärg)
F₁₅.	Isa-ema kaksikite, tagakambris kaelakite, kahed karvad vastakuti? Kraasid Trm 1923 (A. Kuusik)
F₁₆a.	Isa-ema kahekesi tagakambris kaelastikku, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Kraasid Lai 1926 (H. Nigul)
F₁₆b.	Isa-ema kahekesi tagakambris ligistikku, kahed reied rististikku, kahed käivad vastastikku? Villakraasimine Tln 1991 (M. Janneste)
F₁₆c.	Isa-ema kahekeisi tagakambri[s] kaelastiku? [Lahendus puudub] Kod 1923 (L. Welt)
F₁₇.	Isa-ema kõhuli, kahed karvad vastakute? Kraasid Kos 1939 (T. Võimula)
F₁₈.	Isa-ema ahju peal, ühed reied ristamisi ja kahed karvad vastamisi? Kraasid Sim 1978 (E. Tampere)
F₁₉.	Isa-ema heinamaal, kahekesi kaare pääl, kahed reied rissastiku, kahed karvad vastastiku? Kangakudumine Lüg 1962 (M. Kaasik, G. Kallasto)
G.	Tipa-tapa paaristikku, tagakambris kaelastikku, kahed kaaned ristakuti, kahed vatid vastakuti? Kraasid Ann 1956 (A. Kagovere)
H.	Kaks meistert kahekeisi, kahed hambad vastastiku, kahed reied rististiku? Käsitsi kraasimise villakraasid Rkv 1972 (E. Tuisk)
I₁.	Isa-ema vastastikku, kahed reied rästastikku, valge vaht käib vahelt välja? Villakraasimine Trm 1935 (R. Jungholz) Kontam.: = 106K₁
I₂.	Kaks karust vastamisi, vinta-vänta vahepeal? Kraasid hännaga Mar 1937 (E. Ennist) Kontam.: = 106K₂
J.	Luised luisad, puised pulgad, kaks karust vastastikku, pikk ja sile vahel? Härja sarved, ike, härjad ise ja ader Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 86 (706); E EM² 75 (902) Kontam.: = 1765M
1534.	PAPI TILK PALAS, BAABA SUUGA KAND VJETT PÄÄLE? Suga - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Lut 1937 (A. Sang)
Vrd.	kk: Mina nägin und, et siga sittus lund, kassi perse põles ja sina tassisid suuga vett piale (Jür)
1535.	PAPI TITT MII SEEH? Hari - 0+3+31+4 = 38 (40) var.
Aa.	Papi titt mii seeh? Hari Se 1928 (T. Linna) Räp, 29Se, Lut - 31 var. • LMr 130 (141)
Ab.	Papi tilk mii seeh? Taaritõrdo haam Se 1977 (P. Hagu) 2Se - 2 var.
Ac.	Papi sõrm mii seeh? Taaripulk haani seeh Se 1929 (A. Gehrke)
Ad.	Papi naba mii seeh? Taarihaan Se 1929 (V. Savala)
B.	Vanamehe tilk um mii seeh? Harjahand um tõrva seeh Vas 1903 (J. Jakobson)
C.	Kähärä päägä tsura, hand mii seeh? Hari vaigu seeh Se 1888 (H. Prants)
D.	Õpetaja t[i]ll nõega? Päähari San 1970 (V. Hütsi)
1536.	PAPIKE PAJUN, LOKIKE PÄHÄN? Pütsik - 5+34+3+0 = 42 (85) var.
A₁a₁.	Papike pajun, lokike pähän? Pütsik Trv 1894 (J. Kuusk) Pöi?, Saa, Hel, 3Trv, 2Pst, 2KJn, Kam, 2Kan - 13 var. Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (20); RpS nr. 6 (1939) 191
A₁a₂.	Papikene paion, lokikene peal? Pütsk Urv 1889 (J. Janson)
A₁a₃.	Papp pajun, lokk pään? Pütsk Ote 1889 (V. Vaher)
A₁b.	Papike pajon, lopike pään? Siin Ote 1893 (J. Tammemägi) Trv, 2Pal, Trm, Ote - 5 var.
A₁c.	Papike paeun, lotike pään? Seen TMr 1888 (P. Birkenthal)
A₁d.	Papike pajas, lapike peas? Kännu otsas lumi Pal 1891/2 (H. Maasen)
A₁e.	Papike pajos, lõkike pääs? Pütsik (putk) Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 116 (1053); E EM² 102 (1393); Nurmik II 22 (5)
A₁f₁.	Papp paiuh, parok pääh? Pütsk Se 1888 (H. Prants)
A₁f₂.	Papp paiuh, parak pääh? Kikkapütsk Se 1927 (J. Orusaar)
A₁f₃.	Papp pajul, parõk peas? Öökull Se 1938 (A. Suvi)
A₁g.	Papp paiun, matt peas? Seen Võn 1896 (J. Juhkam)
A₂.	Papike pajopuhmas, lokike peas? Putke Plt 1878 (K. Moks)
A₃.	Papike pajupõõsan, läkike pään? Pütsikas Pst 1913 (J. Müür) Trv, Pst - 2 var.
A₄.	Papike pajustikus, lokike pääs? Putke (pütsik) Vil 1892 (H. Pihlap)
A₅.	Papikõne puhmun, lokikõne pään? Penipütsk Ote 1888 (H. Nugin)
A₆.	1) Papikene põõsas, lopikene pääs? Pütsik Hel 1874 (A. Wahlberg) 2) Papike põõsan, küpike pähan? Karuohak Hel 1889 (J. Keernik)
A₇.	Papp mõtsah, lokk pääh? Tatt (seen) Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B₁.	Poisike pajus ja lokikene pääs? Pütsik Tt dat-ta (anon) Wied. 285; E EM 125 (1149); E EM² 109 (1512); Kmpm. EL II¹⁰68; Metstak 20 ja 35 (211); Metstak² 57
B₂.	Poisikene pajustikun, lokikene pään? Pütsk Ote 1889 (V. Vaher)
B₃.	Poisikene suun, lokike pään? Siin Ote 1892 (J. Ainson)
Ca.	Pakike pajos, lõkike pääs? Pütsik (putk) Pst 1888 (J. Jaakson)
Cb.	Pakike pajun, lokike pähän? Pütsik Pst 1889 (J. Ainson)
D.	Vanamees põesas, loduke peas? Pütsikas põesas Tõs 1889 (H. Anniko)
E.	Paaba paiuh, paro pääh? Pütsk Vas 1895 (J. Tint)
Vrd.	1538 1659
1537.	PAPP LÄTT KERIKOHE, MÕISTA-AI KERIKOST VÄLLÄ TULLA'? Kala lätt riihtsähe - 0+4+3+2 = 9 (16) var.
Aa.	Papp läheb kirikusse, aga ei oska välja tulla? Kala võrgus Se 1960/1 (anon)
Ab*.	Papp lätt kerikohe, mõista-ai kerikost vällä tulla'? Kala lätt riihtsähe Se 1949 (V. Pino) 2Se - 2 var.
Ac.	Papp läts kerkohe, mõista-as kerkust tagasi minnä? Kala läts võrku, saa-as tagasi Se 1935 (T. Uiboaed)
B.	Noorik lätt kerikohe, mõista-ai' vällä tulla? Kala lätt võrko Se 1938/9 (E. Sõrmus) Vas, Se - 2 var.
C.	Mees lätt kirku, vällä ei saa? Kala võrgun Räp 1888 (J. Puksov) E EM 89 (745); E EM² 78 (948)
Da.	Mees läheb sauna, jätab ukse lahti, aga ei mõista enam tagasi tulla? Kala mõrdas Tor 1889 (J. Tilk) Vrd. 1272
Db.	Mees läheb sauna, uks on lahti, aga ei mõista tagasi tulla? Kala läheb püinusesse Tor 1889 (M. Tohv)
1538.	PAPP PAJUH, KÖSTRE KÜLÄH? Susi pajuh, pini küläh - 0+0+2+0 = 2 (5) var.
a.	Papp pajuh, köstre küläh? Susi pajuh, pini küläh Se 1930 (A. Nurmetu)
b.	Köstre küläh, papp pajuh? Pini küläh, susi pajuh Se 1929 (I. Sonts)
Vrd.	1536
1539.	PAPP SAIS SILLA PÄÄL, TÄNTÄS KÕIKI: ÄÄ KUSÕ? Samavar - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Lut 1937 (A. Sang)
Vrd.	8
1540.	PART VEES, SABA VÄLJAS? Kulp leemepajas - 1+5+1+4 = 11 (40) var.
A.	Must kukk meres, händ väljas? Kulp katlas Tt dat-ta (anon) Wied. 280; E EM 105 (923); Pet. HS I 19 (7); E EM² 93 (1222)
B₁a.	Part vees, saba väljas? Kulp leemepajas Kuu 1891 (T. Uustalu) 2Kuu - 2 var. Metstak² 26 ja 27
B₁b.	Parts vees, saba mäe otsas? Lusikas kausin Rõn 1889 (C. Berg) SSTT 48; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (22); Karlep-Vihm-Karu 16 (5); Metstak 12 ja 33 (78); Muhel VN 17 ja tagakaas (2); Metstak² 26 ja 27
B₂a.	Parts järveh, händ välah? Pang kaoh, nüür välah Se 1929 (V. Savala)
B₂b.	Part järves ja nokk kaldal? Kopsik vieämbris As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
B₃a.	Part jões ja nokk väljas? Kopsik veeämbris As 1992 (K. Peebo, A. Tuisk)
B₃b.	Part jões ja nokk kaldal? Kopsik vieämbris As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
B₄.	Parts ujus meren, a hand om perve pääl? Kopp om vee seen, a hand veere küllen As 1996 (A. Korb) Säde nr. 95 (1958) 4
C.	Harak meren, hand välän? Kulp paan Kan 1895 (G. Loodus) Vrd. 191
D.	Lind meres, saba kaldas? Kulp Iis 1889 (E. Ellert)
Vrd.	248D₁a₁ 573
1541.	PEA ALASPIDI, JALAD ÜLESPIDI? Sibul - 0+5+0+0 = 5 (13) var.
a.	Pea alaspidi, jalad ülespidi? Sibul Võn 1895 (P. Rootslane) Vig, 2Võn, Rõu - 4 var. E EM 117 (1064); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (4); E EM² 103 (1408)
b.	Pea alaspidi, saba ülespidi? Puu, mis kasvab Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Vrd.	938 1797
1542.	PEA MUL ON JA [NELI] JALGA, MITU KORD NÄIKSE MIND ILMA PEATA JA ILMA JALUTA JA SIISKI ELAN PRISKESTI? Siil - 0+4+0+0 = 4 (37) var.
a.	Pead mul on ja neli tervet jalga, siiski nähakse mind mitu kord peata ja jalata ja elan ikka priskeste? Siil O. R. Holtz (Holtz 212 (5)): omaloominguline tekst ° Holtz 212 (5); Lönnrot² 190 (122)
b+.	Pea mul on ja [neli] jalga, mitu kord näikse mind ilma peata ja ilma jaluta ja siiski elan priskesti? Siil Pal 1891 (H. Maasen) Hlj, Sim, Mih, Pal - 4 var. E EM 118 (1075); Pet. HS I 52; E EM² 104 (1421); E MM 13 ja 44 (187); E MM² 13 ja 47 (189); Bachman-Rebane I 126; Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8 (5); E MM³ 11 ja 39 (189)
1543.	PEA NÖÖKUS, PERSE KÖÖKUS, JALAD ALL KUI MURAKALEHED? Koer - 0+2+0+1 = 3 (6) var.
a₁.	Pea nöökus, perse köökus, jalad all kui murakalehed? Koer Tor 1888 (T. Tilk) E EM 118 (1074); E EM² 104 (1420)
a₂.	Pea köökus, perse nöökus, jalad all kui murakalehed? Koer Mus 1949 (V. Kuut)
b.	Nina nöökus, perse köökus, jalad nagu murakalehed? Koer Vil 1889 (J. Köögardal)
Vrd.	2038
1544.	PEA OTSAST RAIUTAKSE, SOOLED SEEST VÕETAKSE, SUU LÕHKI LÕIGATAKSE, SIIS ALLES MEHINE MEES VALMIS? Sulg - 0 (11) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 118 (1076); E EM² 104 (1422); E MM 13 ja 44 (188); E MM² 13 ja 47 (190); E MM³ 11 ja 39 (190)
Vrd.	1188
1545.	PEA PEAL NUPP, KÕHUS SAUN, ÜKS KÄSI, SEEGI SELJA PEAL? Teekann - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
A.	Pea peal nupp, kõhus saun, üks käsi, seegi selja peal? Teekann Nrv 1903 (M. Russmann) E EM² 104 (1424)
B.	Auk maa pool, auk taeva pool, sõel silmeks, üks ainuke käsi selja peal? Teekann Mih 1894 (A. Kappak)
Vrd.	46Aa*
1546.	PEA PELETU PEO SEES, KEHA MEELETU, MÕISTAB MÕNDAGO TÖÖD? Nuga - 0+1+0+0 = 1 (14) var. Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 25 ja 54 (105); E EM 119 (1078); E EM² 104 (1425)
1547.	PEA SÜIAKSE, NAHK MÜIAKSE, LIHA EI KÕLBA KOERTELEGI? Lina - 6+137+57+58 = 258 (560) var.
A.	Pää süüakse, nahk müüakse? Lina Trt 1927 (E. Hantson) Põld 21; Jänes-Parlo EKG IV 49; Sööt IX 119
Ba₁.	Pea süiakse, nahk müiakse, liha ei kõlba koertelegi? Lina VMr 1890 (A. Elken) 3Jõh, Lüg, Hlj, 2VMr, Amb, JJn, Koe, Kuu, Tln, Pld, Vig, Han, Vll, Tor, 2Hls, Krk, 2Trv, Pst, 3Vil, 2SJn, Ksi, Lai, Trt, Tt - 32 var. • Helle 368 (85); Hupel 121; Willmann 171 (79); Lönnrot 158; Nörmann 36 ja 55 (65); Ahlqvist 74; Mötleja 23 ja 53 (96); Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (23); KAH EKAl 162 ja 164 (82); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (9); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (9); Metstak² 60 ja 61
Ba₂*.	Pea süiakse ja nahk müiakse, liha ei kõlba koerdelegi? Linad Ris 1888 (J. Truusmann) Jür, Ris, SJn - 3 var.
Ba₃.	Nahk müvväs, pää süvväs, liha ei kõlba koertelegi? Kanep Räp 1959 (H. Rebane, I. Sarv)
Ba₄.	Pea süiasse, nahk müiasse, liha ei kõlba koertele? Lina Mih 1938 (V. Eenveer) Iis, Mih, Ans - 3 var.
Ba₅*.	Pää süüakse, nahk müüakse, liha see visatakse koerdele? Lina Kär 1889 (J. Mändmets) VMr, Kär - 2 var.
Ba₆.	Pää süüakse, nahk müüakse, liha ei kõlba koeralegi? Kanep Kõp 1896 (J. Laarmann) Pee, Rei, Saa, 2Trv, Vil, Kõp, Plt, Trm, Võn, Tt - 11 var. • Tõn. LLr 54 (6); Neumann 91
Ba₇*.	Pea süüakse, nahk müüakse, liha ei sünni koeralegi? Lina Var 1888 (M. Karotom) Var, Nõo - 2 var.
Ba₈.	Pia süiakse, nahk müiakse, liha ei kõlba külakuertele? Lina Sim 1953 (H. Joonuks)
Bb₁.	Pää süvväs, nahk müvväs, liha ei kõlba penile? Kanep Kan 1889 (J. Väggi) Trv, Ote, 2Kan - 4 var.
Bb₂*.	Pää süvvas, nahk müvvas, liha ei kõlba külapenelegi? Kanep Võn 1888 (J. Kripson) Võn, San, Se - 3 var.
Bc.	Pää süvväs, nahk müvväs, liha kõlba-ai kassilõgi? Kanep Rõu 1937 (J. Gutves)
Bd₁.	Pea süiakse, nahk müiakse, liha ei kõlba kuhugi? Kanep Vän 1889 (J. Tammann) Vai, Rak, Pai, Käi, Krj, Pöi, Vän, Tor, Hls, Krk, 2Hel, Trv, 2Pst, Vil, Pil, Pal - 18 var. Mihkla-Tedre EK⁹ 20 Vrd. 1999
Bd₂*.	Pea süüakse, nahka müüakse, liha ei kõlba kuhugi? Lina Pst 1888 (J. Leppik) Hls, Trv, Pst - 3 var.
Bd₃*.	Pää süvväs, nahk müvväs, liha ei kõlba koheki? Kanep Ote 1893 (J. Tammemägi) Hls, Hel, Trv, 3Võn, Kam, Rõn, 4Ote, San, 2Urv, Har, 2Rõu, Plv - 19 var.
Bd₄*.	Pää süvväs, nahk müvväs ja liha ei kõlba koheki? Kanep Ote 1893 (K. Parts) Nõo, Ote - 2 var.
Bd₅.	Pää süvvas, nahk müvvas, liha ei kõlba kohegile? Kanep San 1895 (J. Kuldsep) Krk, Ran, San - 3 var.
Bd₆*.	Pea söiakse, nahk müüjakse, liha ei sünni kohegile? Lina Tor 1888 (T. Tilk) Tor, Pst - 2 var.
Bd₇*.	Pää süvväs, nahk müvväs, liha ei kõlba kuskile? Kanep Hel 1889 (G. Habicht) Juu, Hää, Saa?, Hel, SJn, KJn - 6 var.
Be.	Pia süüakse, nahk müüakse, liha ei kõlba kellegile? Linad Pär 1888 (M. Lipmann) Pär, Vil, 3Ote, Plv - 6 var.
Bf.	Pia süiasse, nahk müiasse, aga liha ei kõlba? Lina Ksi 1926 (P. Berg) Kuu, Ksi - 2 var. EMrd II 328
Bg+.	1) Pää süvväs, nahk müvväs, liha visates maha? Kanep Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) 2) Pääd süvväss, nahka kannetass, liha pillutass välla? Lina As 1996 (A. Korb, E. Vahtramäe) Hel, SJn v. Ote, As - 3 var. CRJ Uar 30 (8); Sööt PA 6 (5); Mäesepp VP 13; Mäesepp UK 13; Tõn. ABDr12 38; Mäesepp K 40 (8)
C.	Pea süiasse, nahk müiasse, keha ei kõlba koertelegi? Linad: seemned ja luud Ksi 1889 (H. Paap)
D*.	Pää süvväs, nahk müvväs, luu ja liha kõlba ei kohegi? Kanep Vas v. Se 1894 (J. Sandra) Kuu, Vas v. Se - 2 var.
Ea*.	Pää süvvas, nahk müvvas, luu ei kõlba koiralegi? Kanep Kan 1895 (J. Tedder) VMr, Kuu, PJg, 2Hls, Trv, Kan, Tt - 8 var. • Wied. 283/4; E EM 119 (1081); E EM² 104 (1430); Nurmik II 78 (2)
Eb*.	Pea süiakse, nahk müiakse, luud-kondid ei kõlba koerdelegi? Kanep Saa 1889 (J. Tuul) Saa, Trv - 2 var.
Ec₁*.	Pea süiakse, nahk müiakse ja kondid ei kõlba koertelegi? Lina Rei 1939 (E. Ennist) Amb v. JMd, Var, Rei, Vän, San, Räp - 6 var. Huvit. II³ 146 ja 248 (14); Huvit. V Lisa 18 (65); Lasteleht nr. 10 ja 11 (1935) 160 ja 176
Ec₂.	Pea süiakse, nahk müiakse, kondid ei sünni koertelegi? Linad Tor 1889 (M. Sahl) Ris, Tor - 2 var.
Ed.	Pää süvväs, nahk müvväs, kondi' kõlba-ai' pineleke'? Kanep Se 1940 (M. Kivisaar)
Ee.	Pea süüakse, nahk müüakse, aga kondid ei kõlba kuhugi? Lina Vän 1939 (A. Vain)
F.	Pää süüakse, liha müüakse, nahk ei kõlba kuhugi? Kanep Vil dat-ta (J. Täht)
G.	Pea süüakse, liha müüakse, kondid ei kõlba koertele? Lina Aud 1892 (K. Tarkpea)
Ha₁*.	Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi? Lina VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo) Iis, 2Hlj, Kad, Rkv, 2VJg, Amb v. JMd, JJn, 5Kuu, Jõe, Tln, Mih, Var, 2Han, Mar, Phl, 2Rei, Emm, 2Khk, 2Pöi, Khn, Aud, Tor, Pär, Saa, Saa v. Hls, Krk, Hel, Pst, Plt, 2Pal, 2Trm, Kod, MMg, Kam, 2Nõo, Ote, San, 3Urv, Vas, Tt - 55 var. • Wied. 274; E EM 83 (673); Kmpm. KLr 110; Kmpm. KLr I⁴ 116 (158); E EM² 73 (861); E MM 11 ja 44 (135); Songi² 35; Kmpm. KLr II⁶ 57; Rull I 40; E MM² 11 ja 47 (137); Kmpm. EL II⁸ 58; Huvit. II 104; Ainelo III 50; Kmpm. EL II¹⁰86; Loorits VrP 25 ja 26 (28); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (28); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (13); Nugis 290 ja 313 (126); Selmet V (1945) 142 (3); Mihkla KlL 75 (26); Vih. (1950) 82 ja 83 (26); Sõgel 59 (3); Janno-Salun III 196; Remmel-Ordlik 176 (1); Praakli V 64 (11); Kriisa V 45 (3); Remmel VI 100 (6); Remmel V-VI 107 (10); Kauer-Kuus-Joonas 86 (8); Õunapuu VII 19 (1); Nahkur 46/7 (12); E MM³ 8 ja 38 (137)
Ha₂.	Liha süiakse, nahk müiakse, konta ei söö koeradki? Linad Rak 1890 (anon)
Hb.	Liha süvväs, nahk müvväs, kondi' ei kõlba penilegi? Lina: seemned süvväs, kiud müvväs ja luu ei kõlba koheki Kan 1966 (R. Praakli) Ote, San, Kan, Se - 4 var.
Hc*.	Liha süvväs, nahk müvväs, luu ei kõlba koeralõgi? Lina Plv 1893 (J. Tamm) 2Kos, 2Plv - 4 var.
Hd₁.	Liha süvväs, nahka müvväs, luu kõlba-ai pinilegi? Lina Se 1938 (A. Tammeorg)
Hd₂*.	Liha süvväs, nahka müvväs, luid süü-üi pinigi? Lina Se 1929 (I. Sonts) 2Se - 2 var.
Hd₃.	Nahk müvvas, liha süvvas, luid ei haisuta' pinigi? Kanep Har 1921/2 (P. Voolaine)
Hd₄.	Lihha süvväs, nahka müvväs, a luid süü-üi' Petsere pinike? Lina Se 1938/9 (E. Sõrmus)
He*.	Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba kuhugi? Linad Pil 1896 (J. Kuldkepp) Kse, Jäm, Hää, Pil, Urv - 5 var.
Hf₁.	Liha süvväs, nahk müvväs, luu ei kõlba kohegi? Lina Rõu 1894 (A. Assor) Urv v. Krl, Rõu - 2 var.
Hf₂.	Nahk müvvas, liha süvvas, luu ei kõlba kohegi? Kanep Kan 1888 (G. Veski) Kan, Se - 2 var.
I.	Liha söögiks, nahk katteks, kondid ei kõlba koeralegi? Lina MMg 1948 (H. Nõu)
J.	Nahk süüakse, pea müüakse, liha ei kõlva koirale? Kanebid Kär 1898 (T. Sömer)
K.	Nahk süüase, liha müüetse, kondid ei sünni koeralgi närida? Lina ümbertöötlemine Pöi 1958 (A. Tustit)
L.	Nahk ja pea süüakse, liha ei kõlba kuhugi? Linad PJg 1888 (H. Lussik)
M.	Kondid süiakse, nahk müiakse, liha ei kölba koirdelegid? Lina Jaa 1938 (A. Vinkel)
Na.	Pead lüüakse, nahk müüakse, luud ei kõlba koertelegi (Der Kopf wird geschlagen, die Haut verkauft, die Knochen taugen nicht einmal für Hunde)? Der Flachs Tt enne 1876 (anon) • Wied. 283/4
Nb.	Pea lüüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi? Lina Pal 1908 (H. Karro)
Nc.	Pää lüüasse, nahk müüasse, liha ei kõlba koerdelgi? Lina Tt dat-ta (anon) Kos, Tt - 2 var.
O.	Pää pöetes, nahk müvväs, liha ei kõlba penilegi? Lina Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Pa*.	Nahka müiakse, aga liha ei sünni koertelegi süia? Lina Hag 1889 (J. Luthverk) JJn, 2Hag - 3 var. Vrd. 958A₁f₂*
Pb.	Nahk müvväs ära, liha ei kõlba kohegi? Kanep Rõn v. San 1889 (P. Roose)
Q+.	1) Liha tarvitavad inimesed, linnud söövad pead, konta ei taha koeradki? Lina Juu 1888 (J. Valdt) 2) Kondid murtakse, liha müüakse, luud ei kõlba koertelegi? Lina Pal 1958 (J. Karma) Sim, Koe, Juu, Pal, Se - 5 var. E EM 118 (1071); E EM² 104 (1417); E MM 13 ja 44 (186); E MM² 13 ja 47 (188); E MM³ 11 ja 39 (188)
Ra₁.	Nahk kõlbab kuningapojale, liha ei süe kueradki? Linad ja luud Rak 1893 (J. Lilienbach) E EM² 95 (1270); E MM 12 ja 44 (167); Kmpm. KLr II⁷ 337; E MM² 12 ja 47 (169); E MM³ 10 ja 38 (169)
Ra₂.	Nahk kõlbab kuningale, liha ei kõlba koeralegi? Lina Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
Rb₁.	Liha kõlbab kuningalgi kanda, aga kondid ei kõlba koeralegi? Linad Hlj 1888 (J. Linkstein)
Rb₂.	Liha kõlbab kuningalle, kont ei kõlba koeralegi? Lina ja luud Hlj 1889 (J. N.)
Rc.	Luu ei kõlba kueralegi, liha kõlbab kuningale? Linakiud Hlj 1947 (E. Tarvel)
S.	Saks sööb, maamiis sööb, luu ei kõlba koerdel mitte? [Lahendus puudub] Krk 1889 (J. Kuusik) Kontam.: = 1897Ü
Za.	Suvel kuusk, talvel lehmäk, liha süvväs, nahka müvväs, luu ei kõlba koeralegi? Kanep Krk 1890 (J. Kuusik) Kontam.: = 2064Ea
Zb.	Suvel mõts, talve piim, liha süvväs, leem juvvas, luud ei laku penigi? Kanep Hel 1887/94 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 2064Eb
Vrd.	983 2114
1548.	PEA TAL PIKK JA PEENIKENE, JALG ON LAI JA LÜHIKENE? Labidas - 0+4+0+0 = 4 (5) var.
A.	Pitk, peenikene, suure peaga? Leivalasn Tõs 1890 (M. Kirikall)
B.	Pea tal pikk ja peenikene, jalg on lai ja lühikene? Labidas Tln 1892 (K. Puusemann)
C.	Eest ma lai ja õhukene, tagant pee[n] ja ümmargune? Labidas Hlj 1888/1902 (I. Lank)
D.	Otsast pitk ja pienikene, taka ümmargune kui kanamuna? Leivalabidas Kos 1892 (T. Wiedemann)
Vrd.	366B₁ 366B₂
1549.	PEA TULES, TEINE VEES? Piip - 0 (22) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 119 (1082); E EM² 105 (1431); E MM 13 ja 44 (189); E MM² 13 ja 47 (191); E MM³ 11 ja 39 (191)
1550.	PIA PUNANE, KAEL KARVANE, ISI ALASPIDI RIPAKILLE? Maasikas - 1+83+51+29 = 164 (210) var.
A₁a*.	1) Pia punane, kael karvane? Maasikas Hlj 1888 (K. Leetberg) 2) Punane pea, karvane kael? Maasik Kad 1927 (F. Einmann) Jõh, Hlj, Kad, Pee, Rap v. Mär, Kod - 6 var. EMrd IV 228 (123)
A₁b.	Pää paljas, punane, kael korre, karvane? Maasikas Võ 1875 (J. Hurt) E EM 118 (1077); E EM² 104 (1423)
A₂.	Kael karune, ots punane? Maasikas Kaa 1947 (V. Niit)
A₃.	Kand karvane ja ots punane? Maasikas Pst 1894 (J. Reevits)
A₄.	Ots punane, konts karvane? Maasikas Kuu 1935 (H. Meimer)
A₅.	Ots punane, juur karvane? Maasikas Kos 1890 (J. Härg)
A₆.	Latv punane, tüügas karune? Maasikas Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 80 (636); E EM² 70 (820); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 31 ja 32 (11)
B₁a*.	Punane pea ja karvane kael ja ots allapidi? Maasikas; murakas Jõe 1888 (H. Tutar) Jõe, Tor - 2 var.
B₁b*.	1) Pia punane, kael karvane, isi alaspidi ripakille? Maasikas Pil 1938 (J. Raidla) 2) Pea punane, kael karvane, ots allapidi ripakille? Maasikas Kad 1896 (J. Sõster) 3) Pea punane, kael karvane, allapidi ripakille? Maasikas Kad 1888 (J. Linkstein) Jõh, Hlj, 2Kad, Pee, Pai, Kuu, HJn, Jür, Kos, 2SJn, 2Pil - 14 var. E EM 128 (1184); E EM² 112 (1553)
B₁c*.	Pea punane, kael karvane, allapoole ripakille? Maasikas Hlj 1890 (K. Leetberg) 2Hlj, Kuu - 3 var.
B₁d.	Pea punane, kael karvane, ots alati ripakil? Maasikas HJn 1895 (J. Tannenthal)
B₁e.	Pea punane, kael karune, ise alaspidi tollekas? Maasikas Mar 1961 (A. Männi)
B₁f*.	1) Pea punane, kael karvane, ise ripub alaspidi? Maasikas Mär 1928 (R. Viidebaum) 2) Punane pea, karvane kael, ise alaspidi ripub? Maasikas Kos 1888 (J. Riesenkampf) 3) Pea punane, kael karvane, alaspidi ripub? Maasikas Pee 1927 (R. Viidebaum) Kad, Amb, 3Pee, Tür, Tln, Jür, 2Kos, Juu, Rap v. Mär, Mär - 13 var.
B₁g*.	Pea punane, kaul karvane, ise allepoole rippub? Maasikas Jõh 1889 (A. Tõnurist) Jõh, Sim - 2 var.
B₁h*.	1) Pea punane, kael karvane, ots allapidi riputab? Maasikas Hlj 1899 (N. Traks) 2) Punane pää, karvane kaul, allapidi riputab? Maasikas Jõh 1889 (J. Petrovitsch) Jõh, Hlj, Kad, Rak - 4 var.
B₁i*.	1) Pea punane, kael karvane, ots allapoole riputab? Maasikas Trm 1895 (S. Sommer) 2) Punane pea, karvane kael, pea allapoole riputab? Maasikas Lai 1897 (H. Asper) Sim, Lai, Trm - 3 var.
B₁j*.	1) Pea punetab ja kael karvendab, ise allapoole tolgendab? Maasikas Trm 1896 (E. Soodla) 2) Punane pää, karvane kael tilbendab ja tolbendab allapoole? Maasik Kod 1931 (L. Martinson) Koe, Tõs, Pal, Trm, Kod - 5 var. E EM² 104 (1427)
B₁k*.	Punane pea ja karvane kael, allapoole tolbutab? Maasikamari MMg 1890 (L. Jakobson) 2MMg - 2 var.
B₁l*.	Punane pea, karvane kael, allapidi tolbutab? Maasikas Lai 1890 (A. Sommer) 2Lai - 2 var.
B₁m.	Pää punane, kaul karvane, ots allapoole lotutab? Maasikas Lüg 1921 (M. Jürna)
B₁n*.	1) Pea punane, kael karvane, ots allapoole norus? Maasikas VJg 1984 (M. Kõiva) 2) Korutab ja norutab, kael karvane ja pea punane? Mantsikas Vai 1889 (H. Masing) Nrv, Vai, Iis, VJg, Sim, Tln - 6 var.
B₁o*.	1) Pea punane, kael karune, ise vahib maha? Maasikas Mih 1888 (H. Perkson) 2) Punane pea, karvane kael, isi vahib alaspidi? Maasikas Phl 1897 (T. Wiedemann) Lä, Mih, Phl - 3 var. E EM 119 (1079); E EM² 104 (1426)
B₁+.	1) Punane pää, karvane kaal, isi alaspidi kõver? Maasik Kõp 1888 (V. Reiman) 2) Punane pea, karvane kael, ise ripub teise külje peal? Maasikas Var 1938 (L. Roos) Jõh, Var, Kõp - 3 var.
B₂.	Pea punane, perse karvane, ise alatsi ripub? Maasikas HJn 1889 (H. Tiidermann)
B₃.	Punane pea, karvane juurik, ise allapidi lontis? Maasikas Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
B₄a*.	1) Ots punane, kael karune, ise alaspidi ripakile? Maasik Kär 1898 (T. Sömer) 2) Otsast punane, kaelast karvane, alaspidi ripakile? Maasikas Trv 1964 (A. Lättemäe) 2VMr, Kuu, Kär, Trv - 5 var. E EM 114 (1026); E EM² 101 (1361)
B₄b*.	1) Õts punane, kaul karvane, allapuole ripakile? Maasikas Jõh 1964 (V. Rünne) 2) Kael karvane, ots punane ja allapoole rippu? Maasikas Kuu 1992 (I. Kaisel) Jõh, 3Kuu - 4 var.
B₄c*.	Ots punane, kael karvane, ise allapedi riputab? Maasikas Hlj 1888/1902 (I. Lank) Hlj, JJn - 2 var.
B₄d*.	Ots punane, kael karvane, ise tolgendab? Maasikas Hlj 1895 (J. A. Rehberg) Hlj, Pöi - 2 var.
B₅.	Säär karvane, ots punane, ise riputab allapidi? Maasikas Rak 1892 (J. Lilienbach)
B₆a.	Ots punane ja juurikas karvane, kasvab allapidi longus? Maasikas Plt 1893 (M. Luu)
B₆b.	Juurest karvane, otsast sile ja punane, ise allapidi rippu? Maasikas KJn dat-ta (E. Asu)
B₇a.	Tüikast karvane, keskelt sile, otsast punane ja ise alaspidi tolkneb? Maasikas Pil 1888 (S. Käär) E EM 160 (1537); E EM² 139 (1999)
B₇b.	Ots lontis, ise punane, tüigas karvane? Maasikas KJn 1888 (J. Koit)
B₈.	Ots punane, vars karvane, ise allapidi riputab? Maasikas Amb 1938 (J. A. Reepärg)
B₉.	Ise karvane, õts punane ja allepoole ripub? Maasikas Vai 1936 (M. Tarum)
B₁₀+.	1) Pialt punane, kael karvane, ise allapidi tolgendab? Maasikas Sim 1947 (H. Joonuks) 2) Pea punetab, alt karvendab, ise allapoole tolbendab? Maasikas Lai 1926 (H. Nigul) 3) Mis on punane, karvane ja ripub allapoole? Maasikas Kuu 1992 (E. Veeleid) Iis, 3Sim, Amb v. JMd, 4Kuu, Hää, Lai, Tt - 12 var.
C₁.	Pea punane, kael karvane, ots allapidi riputab, noor teda armastab, vana ei salli? Maasikas HJn 1896 (J. Tannenthal)
C₂.	Karvane vars, punane tolk ripub, iga mees teda himustab? Maasikas JJn 1896 (J. A. Rehberg)
D₁.	Ülespidi kipub, alaspidi ripub, ise punane ja kael karvane? Maasikas Hag dat-ta (H. Mesikäpp)
D₂*.	Punane pää, karvane kael, allapoole ripub, ülespoole tikub? Maasikas Tln 1930 (L. Uibopuu) Tln, Kos - 2 var.
D₃*.	Alaspidi ripub, ülespidi kipub, punane ots ning karune kael? Maasikas Khk 1946 (H. Tarkin) Kuu, Kos, Mus, Khk - 4 var.
D₄*.	1) Ülespidi kasvab, alaspidi ripub, otsast punane ja konsust karune? Maasikas Vän 1888 (T. Tetsmann) 2) Ülespoole kasvab, allapoole tolkneb, otsast punane, kansust karvane? Metsmaasikas Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht) 4Vän, Ran - 5 var.
D₅.	Ülespidi kasvab, alaspidi ripub, otsast punane, kannast karune? Vaarikas Vän 1933 (L. Mägi) Vän, Vil - 2 var.
D₆a*.	Ots punane, juur karvane, ülespoole kasvab, allapoole tolgendab? Maasikas Ksi 1926 (P. Berg) Pst v. Pil, Pil, Ksi - 3 var.
D₆b.	Ülespidi kasvab, allaspidi õitseb, juurikas karvane ja ots punane? Maasikas Plt 1894 (M. Luu)
D₆c*.	Ületsipidi kasvab ja alatsi lontis, ots on punane ja juurikas karune? Maasikas Var 1933 (M. Jakobson) Var, 2Plt - 3 var.
D₆d.	Ülespidi kikki, alaspidi lotti, otsake punane, juureke karvane? Maasikas Kos 1930 (S. Veske)
D₆e.	Ülespoole lutti, allapoole lonti, verrev ots, karvane juur? Maasikmari Võn 1889 (J. Pint)
D₆f.	Ülespoole kasvab, allapoole torgub, verev ots ja karvane juurik? Maasik Nõo 1893 (V. Grünstamm)
D₇a*.	Ülespidi kasvab, alaspidi tolkneb, tüvist karvane, ots punane? Maasik Vil 1889 (H. Niggol) Tor v. SJn, Vil - 2 var.
D₇b*.	Ülessepidi kasvab ja alatspidi nookus, ots punane ja tüügas karvane? Maasikas Tor 1963 (A. Krikmann) VJg, Tor - 2 var.
D₇c.	Ülespidi kikkis, alapidi lontis, otsast punane, tüvikast karvane? Maasikas Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
D₈+.	1) Ülespidi kikki, allapidi lonti, ots punane ja pera karvane? Maasikas Pal 1889 (M. Uus) 2) Alt karune, ots punane, kasvab ülespoole, ripub allapoole? Maasikas Aud 1933 (E. Ester) 3) Maas ta kasvab, allapäidi rippub, ise punane, otsast karvane? Maasikas Jõe 1950 (G. Vilbaste) Kuu, Jõe, Aud, Pal, Äks - 5 var.
D₉*.	Ülespidi kasvab, alaspidi nokutab ja ots punane? Maasikas Pst 1894 (J. Reevits) Pst, Trt - 2 var.
D₁₀+.	1) Ülespidi kipub, alaspidi ripub, konsust karune, pealt punane? Maasikas Vän 1889 (J. Tammann) 2) Ülespidi kasvab, alaspidi nottis ja ladu punane ja tüügäs karvane? Maasikas KJn 1936 (L. Köögardal) Vän, 2KJn, Plt, Puh - 5 var.
Ea.	Pea sile, kael karvane ja allapoole tolbutab? Maasikas Trm 1935 (H. Kaasan)
Eb.	Pää sile ja kaul karvane, maas kasvab ja allapoole rippub? Maasikas Jõh 1889 (P. Paurmann)
F+.	1) Ise alaspidi ripakil ja kael karune? Maasikas Tln 1926 (M. Sengbusch) 2) Pea punane, kael karvane, püksis ta kasvab ja alaspidi ripub? Vaarikamari JJn 1888 (P. A. Pitka) Sim, JJn, Kuu, Tln - 4 var.
G.	Esti valge ja roheline, pärast konsust karune ja ots punane, ripub alaspidi? Maasikas Vän 1933 (M. Hansen) Kontam.: = 132M
H.	Hele, valge, kõva, kange, alaspidi ripub, püksis kasvab, punane ots ning karune kael, noored armastavad, vanad ei armasta? Pähkel Khk 1947 (A. Kannel) Kontam.: = 1574Ö
I₁.	Punaputs ja valge munn, aga allapoole ripakile? Maasikas Lai 1937 (P. Tammepuu) Kontam.: = 2486H₁
I₂.	Punane auk ja valge pulk, ülespoole kasvab, alaspoole ripub? Vaargas Vän 1897 (E. Tetsmann) Kontam.: = 2486H₂
1551.	PIA SILE, KEHA KARVANE? Viht - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.	Pia sile, keha karvane? Viht Amb 1889 (J. Ney)
B.	Üleüldse karvane, pihupesa sile? Saunaviht Nrv 1903 (M. Russmann)
Vrd.	1564
1552.	PIÄ MÄHKUS, PIÄ KIIRDUS, PIÄ VISKAS MULLI OTSA? Hummal - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Rõu 1936 (A. Raadla)
1553.	PÄÄ PALAS, JALA' KÜLMÄSE', NÄE TULÕKÕSÕ, SAA-AI MANU? Tare uss ahu veerehn - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.	Pää palas, jala' külmäse', näe tulõkõsõ, saa-ai manu? Tare uss ahu veerehn Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (142)
B.	Pää palass, jala' külmäse'? Ussõpiida' Lut 1927/32 (P. Voolaine)
Vrd.	1554
1554.	PÄÄ POLEB, JALAD MÄDÄNEVAD? Patsasammas (vist nn. tulikäpp, kus otsas piergu põletati) - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Kuu 1903 (J. Mikiver) E EM² 104 (1415)
Vrd.	1023 1553 1978 2706
1555.	PÄÄST JOOB, PÄÄST KUSEB? Pudel - 0+2+0+0 = 2 (2) var. Trv 1894 (K. Tober) Saa, Trv - 2 var.
1556.	PEALT MA TERAV, ALT MA LAI, SISU MAGUSAM KUI SAI, SININE ON MINU KOOR, ARMASTAB MIND IGA NOOR? Suhkrupea - 1+22+23+4 = 50 (84) var.
A₁a₁.	1) Päält ma terav, alt ma lai, sisu magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind iga noor? Suhkrupää J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (17)): omaloominguline tekst 2) Pealt ma terav, alt ma lai, sisu magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind iga noor? Suhkrupea Tor 1889 (M. Sahl) VMr, 2Kuu, Phl, Tor, Trv, Vas - 7 var. ° EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (17); EPost. nr. 19 ja 20 (1881) 75 ja 79; ER Kal. (1883) 87 ja 93; Gr. ELr II 38; KlR⁴ 51
A₁a₂.	Päält terav, alt lai, sisu magusep ku sai, sinine om miu koor, armastap mind ega noor? Suhkrupää Krk 1936 (M. Sarv) Krk, MMg, Nõo - 3 var. Kruus 44 (2); Org 29 (2); Kmpm. Kõ 37
A₁a₃.	Pealt vahe ning alt lai, sisu on magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind iga noor? Suhkrupea Ans 1946 (L. Truuvert)
A₁b₁.	Päält ma terav, alt ma lai, sisu magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind vana, noor? Suhkrupää Pst 1937 (A. Mikk) Sim, Hag, Ans, Pst, Trt - 5 var. Mötleja 27 ja 54 (112)
A₁b₂*.	Päält ma terav, alt ma lai, seest ma magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind vana, noor? Suhkur Trv 1894/1901 (J. Kala) Kuu, Kei, PJg, Trv - 4 var.
A₁c.	Pealt ma terav, alt ma lai, sisu magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind vanamoor? Suhkrupea Pee 1930 (M. Lauk) Pee, Krk - 2 var.
A₂*.	1) Alt ma lai, pealt ma terav, sisu magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind iga noor? Suhkrupää Tor dat-ta (T. Juurikas) 2) Alt om lag'a ja päält om terräv, sinine kleit ja valgõ hamõ' säläh ja seest om täüs magusat ja väikeisil latsil suur rõõm? Tsukrupää Se 1929 (A. Gehrke) Jõh, Hlj, Tor, Hls, KJn, Trt, Se - 7 var.
B₁.	Pealt terav, alt lai, sisu magusam kui sai, armastab mind iga noor? Viin pudelis Tõs 1921 (S. Lind)
B₂.	Alt ma lai, päält ma terav, sisu magusam kui sai, koor sinine ja sisu valge? Suhkrupää Tt dat-ta (anon)
C₁*.	Päält ma terav, alt ma lai, sinine on minu koor, armastab mind vana, noor? Suhkrupää Ran 1939 (L. Kallas) Jõh, Ran - 2 var.
C₂*.	1) Altpoolt lai, päältpoolt ahtakene, sinine mu koor, armastab mind vana, noor? Tsukrupää Räp 1933 (R. Viidebaum) 2) Alt lag'a, päält terräv, sinine om mino karv, sedä armastab ega nuur? Tsukrupää Kan 1895 (G. Loodus) Hlj, Prn, Kan, Räp, Tt - 5 var. Vrd. 1683
D.	Alt lai, pealt peenike, sinine koor ümber, sees magus kui mesi? Suhkrupea Tõs 1890 (M. Kirikall) Vrd. 2366
E₁a.	Päält mina terav, alt mina lai, sisu magusam kui sai? Suhkrupää Trv 1936 (J. Veskemäe) Vrd. 1169Pb
E₁b.	Pealt terav, alt lai, lapsel magusam veel kui sai? Suhkrupea Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
E₂*.	Alt ma lai, päält ma terräv, sisest magusamb ku sai? Tsukrupää Räp 1892 (M. Jennes) Mus, Räp - 2 var.
F.	Peald ma terav, alt ma lai? [Lahendus puudub] Kuu enne 1922 (J. & J. Kilström)
G+.	Kihast valge, rõiva sinitse, lajad jalad, terrav ülevast? Tsukrupää Plv 1890 (J. Tobre) Vil, Äks, Plv - 3 var.
H.	Alt lai, pealt terav, alt valge, pealt sinine? Sukrupea VMr 1888 (J. Koit) E EM 27 (27); E EM² 27 (34) Kontam.: = 1565B
I.	Pealt terav, alt lai, siiski magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind vana, noor, täna saab ta olema, homme juba oli ta? [Lahendus puudub] HMd 1925 (M. Soosaar) Kontam.: = 92C
J.	Pehme ja valge, kõva ja kange, sinine on ta koor, teda armastab vana ja noor? Suhkrupea VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo) Kontam.: = 1574X
Vrd.	1565
1557.	PEALT MUST, SEEST PUNANE, PISTAD SISSE, ON MÕNUS? Kaloss - 0+1+0+25 = 26 (26) var.
A₁a.	Pealt must, seest punane, hea jalga tõmmata? Kaloss Trm 1991 (M. Hiiemäe)
A₁b.	Seest punased, pealt mustad, seina peal ripuvad? Kallasid [sic!] Nõo 1992 (J. Toomsoo)
A₁c₁*.	Pealt must, seest punane, pistad sisse, on mõnus? Kaloss Nrv 1992 (E. Kampus) 2Nrv, Pde, Kei, Pöi, PJg - 6 var.
A₁c₂.	Pealt must, seest punane, pistad sisse, tunned mõnu? Vene kaloss Tln 1992 (K. Mihkelsoo)
A₁c₃.	Pealt must, seest punane ja kui sisse paned, on mõnus? Kaloss Trt 1977 (H. Aron)
A₁c₄*.	Pealt must, seest punane, sisse torkad, umbe mõnus? Kaloss Se 1992 (Ü. Talo) Pal, Se - 2 var.
A₁c₅*.	Seest punane, pealt must, sisse pistad, on mõnus? Kaloss PJg 1985 (K. Türk) PJg, Vru - 2 var.
A₁d₁*.	Pealt must, seest punane, pistad sisse, soe? Kaloss Pä 1992 (A. Männik) Pä, Kan - 2 var.
A₁d₂.	Must, seest punane, paned sisse, on soe? Kaloss Nrv 1992 (H. Illipe)
A₁e.	Pealt must, seest punane, lükkad sisse, on soe ja armas? Kaloss As 1963 (J. Olev)
A₁f.	Seest punane, väljast must, sisse paned, on hea? Kaloss Pöi 1992 (M. Kalm) Vrd. 1973I+
A₂.	Pealt must, seest punane ja pehme, paned sisse, on soe? Kaloss Äks 1992 (K. Serka)
A₃a.	Pealt must, seest roosa, paned sisse, on mõnus? Kaloss VMr 1992 (L. Liblik ja S. Rüntu)
A₃b.	Seest roosa, pealt must, sisse pista mõnus? Jalaskäidav kaloss Kuu 1992 (O. Oreskevits)
A₃c.	Väljast must, seest roosa, sisse paned, soe? Kaloss Trt 1992 (anon)
B.	Seest soe ja punane, pistad sisse, hakkab mõnus? Punase voodriga kaloss Tln 1991 (A. Loodus) 2Tln - 2 var.
C.	Seest punane ja karvane, pealt sile ja must? Nahkkinnad Plt 1894 (M. Luu) Kontam.: = 1564C
Vrd.	37Db 1921
1558.	PEALT PIIBEROODU, SABA KULLAKEERDU? Nooriku tanu - 1+7+4+0 = 12 (17) var.
Aa₁.	Pealt pipiroodu, saba kullakeerdu? Tanu Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 118 (1068); E EM² 103 (1413)
Aa₂.	Pealt piiberoodu, saba kullakeerdu? Nooriku tanu Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
Ab.	Saba oli kullakeerdu, pialt oli pipiroogu? Ketramine Sim 1940/1 (H. Joonuks)
Ba.	Mõesta, mõesta mõõru, läbi käte kääru, peala pilliroogu ja kuldsaba keeru? [Lahendus puudub] Vig 1896 (H. Laipmann) Vrd. 1366C₃
Bb*.	Mõissa, mõissa meerdu, läbi käte keerdu, pealt pipiroogu, saba kullakeerdu? Vokk MMg 1889 (K. E. Martinson) Ris, Vig, MMg - 3 var.
Bc.	Muista, muista mueru, muerust sueru, pää pipperlieru, saba kullakieru? Uss, madu Kuu 1937 (R. Põldmäe) Vrd. 1328
Bd.	Mõni asi nõnda, läbi käte kända, pea peteriia, saba kullakeerus? Lambaniitmine ja rauad Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu)
C.	Mõista, mõista mõõru ja läbi käte keerdu, pealt pilve roodu? Pastlapael PJg 1889 (H. Lussik)
D.	Mõsta, mõsta määru, läbi käte kääru, kuldsaba keeru? Koer Rap 1930 (J. Uustalu)
E.	Läbi käte käärdu ja pealt pilve roodu? Pastlapaela tegemine Tor 1926 (V. Erm)
Vrd.	1331
1559.	PEALT TEEB TIRITÄRINAD, ALT TA KOPSIB KULLERIDA? Kangakudumine - 0+3+0+1 = 4 (17) var.
A.	Mõista, mõista mõllerida, allapidi allerida, tillerid ja tallerid, peale kopsu kollerid? Kangasteljed MMg 1889 (K. E. Martinson)
Ba.	Tillerida, tallerida, alt ta kupib kullerida, pealt ta teeb tilitärinid? Ketramine Tor 1888 (T. Tilk) E EM 153 (1459); E EM² 133 (1906)
Bb.	Pealt teeb tiritärinad, alt ta kopsib kullerida? Kangakudumine Tor 1888 (M. Tilk) Mus, Tor - 2 var. E EM 118 (1072); E EM² 104 (1418); Nurmik II 78 (15)
Vrd.	1365S
1560.	PEALT VALGE, SEEST PUNANE? Inimene - 0+1+0+0 = 1 (6) var. Pst 1888 (J. Leppik) E EM 118 (1073); E EM² 104 (1419); RpS nr. 6 (1939) 189
Vrd.	320Bb 1565 1566 2486C₁c
1561.	PÄÄLT LAPILINE JA KÕVA, SEEST VALUSAT ÕHKU TÄIS? Ahi - 0+1+0+0 = 1 (5) var. MMg 1888 (G. Tenter) E EM 118 (1067); E EM² 103 (1412)
1562.	PÄÄLT MUST, SEEST VALGE? Kartohvel - 0+2+1+0 = 3 (4) var.
a.	Päält must, seest valge? Kartohvel Hls 1890 (J. Riiet)
b.	Pääl must koorõkõnõ, seeh valgõ süämekene? Kartohk Se 1929 (V. Savala)
c.	Päält mitmekarvaline, aga seest valge? Kartohvel Trv 1889 (H. Kallas)
Vrd.	1682
1563.	PÄÄLT NIMESTE, ALT NABA, VALLUS PIST MUSTA? Vana-aane väidsetupp - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
Aa.	Päält nimeste, alt naba, vallus pist musta? Vana-aane väidsetupp Plv 1893 (J. Tobre) Rõn, Plv - 2 var.
Ab.	Päältpoolt põlvi, altpoolt naba, vallus pist musta? Väitsetupp Tt 1889? (anon)
B.	Vallus pistap musta? Väits pannas tuppe Ote 1895 (C. Lipping)
Vrd.	37 1719
1564.	PÄÄLT SILLE, SISEST KARVANE? Kask - 0+6+1+3 = 10 (12) var.
Aa.	Päält sille, sisest karvane? Kask Kan 1895 (J. Tedder) Trv, KJn, Kan - 3 var. Metstak² 12 ja 14
Ab₁.	Seest karvanõ, päält sille? Kask Urv v. Krl 1892 (G. Seen) Hlj, Urv v. Krl - 2 var.
Ab₂.	Alt karvanõ, päält hille? Kasuk Se 1934 (A. Oinas-Tammeorg)
B+.	Pialt sile, seest karvane, kaks kõrva külles? Kasukas Pal 1889 (J. Varik) VNg, Pal, Võn - 3 var. Vrd. 2652
C.	Seest punane ja karvane, pealt sile ja must? Nahkkinnad Plt 1894 (M. Luu) Kontam.: = 1557C
Vrd.	30 583 1551 1916E 1921
1565.	PÄÄLT SININE, SEEST VALGE? Suhkrupää - 0+2+0+0 = 2 (9) var.
A.	Päält sinine, seest valge? Suhkrupää VMr 1887 (K. Roost) E EM 118 (1069); E EM² 104 (1414)
B.	Alt lai, pealt terav, alt valge, pealt sinine? Sukrupea VMr 1888 (J. Koit) E EM 27 (27); E EM² 27 (34) Kontam.: = 1556H
Vrd.	443 1556 1560 1566
1566.	PÄÄLT VALGE, SEEST MUST? Lumi ja maa - 0+3+0+0 = 3 (4) var.
a.	Päält valge, seest must? Lumi ja maa Hls 1890 (J. Riiet) Saa, Hls - 2 var.
b.	Pealt valge, alt must? Lumi ja maa Tor 1889 (J. Tilk)
Vrd.	1560 1565
1567.	PEATA LÖÖB PILLI, JALUTU TANTSIB? Tuisk ja tuul - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Peata lööb pilli, jalutu tantsib? Tuisk ja tuul Ris 1889 (J. Holts)
b.	Püll mängib puhumata, mees tantsib jaluta? Tuul ja lumetuisk Sa 1888 (V. Mägi)
Vrd.	426
1568.	PEDAJANE, TAMMINE, ÜLE KÕIGE MUST? Püss - 0+1+0+0 = 1 (4) var. San 1877 (J. Hurt) E EM 119 (1083); E EM² 105 (1432)
1569.	PEENÜ, PEENÜ JUNKRUKENE KARGAS TAREST USSE, KÕIK MÕTS KÄRÄHÄS? Püsüroho' - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (144)
1570.	PEENAR ÜMBER PERSEAUGU? Kajuseletised - 0+1+1+0 = 2 (5) var.
A.	Peenar ümber perseaugu? Kajuseletised Pöi 1889 (J. Koppel) RpS nr. 6 (1939) 189
B.	Peenar ümber peeruaugu, sulane pistab, peremees kummardab? [Lahendus puudub] Pöi 1927 (V. Noot) Kontam.: = 363P
Vrd.	922
1571.	PEENÄR PÕLDU, TÕINE MURU, KOLMAS KUUSEVÕSAKEST? Tarvastu ja Paistu muudi rihmutatud puhussaga kasuk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pst 1893 (J. Reevits)
1572.	PINNÄR ALL, PINNÄR PÄÄL, SAMMÕL KASUS VAIHÕL? Akna - 0+0+1+0 = 1 (3) var. Se 1930 (A. Nurmetu)
1573.	PEENKENE PREILI, KAVVÕNDÕHE SÜLGÄS? Püss - 0+19+38+17 = 74 (85) var.
Aa.	Pikk ja peenike, kavvede sülgäs? Püss Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ab.	Esi um pikk ja peenigine, kavõtahe sülgäs? Püss Vas 1902 (J. Jakobson)
Ba.	Pikk peenike preili, sülgäs kavvede? Prits Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Ote, Krl - 2 var.
Bb₁.	1) Peenükene preili, kavvõndallõ sülgäs? Püss Rõu 1894 (A. Assor) 2) Peenkene preili, kavvõndõhe sülgäs? Püss Se 1930 (M. Pihlapuu) 4Urv, Krl, 2Har, 4Rõu, 2Vru, Plv, Räp, Vas, 26Se - 42 var. Vrd. 1276
Bb₂.	Peenike preili, sülgäs kaugele? Püss Hel 1889 (G. Habicht) Hel, Ote, 3Har - 5 var.
Bb₃.	Peenike preili, aga sülgab kaugele? Püss Pal 1990/1 (H. Kaeval)
Bb₄.	Peenükene preilikene, kavvõdahe sülgäs? Püss Rõu 1897 (G. Raup) Kan, Urv, Rõu, Vas v. Se, 5Se - 9 var.
Bb₅+.	Peenükene preili, sülgäs tuld? Püssä lastas Rõu 1896 (H. Treu) Võn, Rõu - 2 var.
Bc*.	Pikk preili, sülgäs kavvõlõ? Püss Krl 1910 (H. Ojansuu) Krl, Se - 2 var.
Bd.	Pikä nõnaga preile, kavvõndõhe sülgäs? Püss Se 1938 (A. Tubli)
Be.	Pisike preili, aga kaugele sülitab? Püss Ote 1957 (O. Rääk)
Bf.	Illus prisk preili, kavvedele sülgäs? Püss Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Bg.	Kaits preilit sülgase õige kavve? Kate ravaga püss Urv 1890 (J. Teder)
C*.	Väikene mehekene, kavvõndõhõ sülgäs? Püss Se 1934 (M. Peramets) 3Se - 3 var.
D.	Peenikene poesikene, aga kaugele sülitab? Püss Vru 1908 (J. Samson) • Lasteleht nr. 4 ja 5 (1908) 64 ja 80 (2); Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 (4)
E.	Musta süü, kavvedele sülgas? Püss Urv 1887/9 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 1316C
1574.	PEHME JA VALGE, KÕVA JA KANGE, PÜKSIS KASVAB, PERSIS JUURIKAS, VANA TEDA EI TAHA, NOOR HIMUSTAB? Pähkel - 3+208+177+135 = 523 (610) var.
A*.	1) Noor teda ihkab, vana teda vihkab? Pähkel Pal 1889 (M. Uus) 2) Noor armastab, vana ei salli? Pähel Kad 1888 (J. Aab) 3) Himustab noor, aga mitte vana? Pähkel TMr 1926 (L. Berg) Kad, 2Kuu, Khk, Pal, TMr, Trt, Se - 8 var.
B*.	Kõva ja kange, noor teda himustab, vana teda ei taha? Pähkel Plt 1917 (M. Palm) Plt, Se - 2 var.
C₁a*.	Enne tüma ja valge, pärast kõva ja kange? Pähkel HJn 1895 (J. Kirschbaum) VMr, HJn - 2 var.
C₁b*.	1) Tüma ja valge, kova ja kange, noor teda armastab, vana ei armasta? Pähknes Kuu 1911 (K. Viljak) 2) Tüma ja valge, kova ja kange, nuort sallib, vana ei salli? Pähkel VNg 1892 (H. Lohk) VNg, Kuu, Tõs, Se - 4 var.
C₂a₁*.	1) Valge ja pehme, kõva ja kange? Pähkel Tor 1971 (A. Mälk) 2) Seest pehme ja valge, pealt kõva ja kange? Pähkel Var 1888 (M. Karotom) Jür, Vig, Var, Tor, Hää, TMr, Ran - 7 var.
C₂a₂.	Seest pehme ja valge, pealt kõva ja kange, muidu ei saa katki, kui lööd? Pähkel Pal 1897 (H. Karro) Vrd. 1653S₁
C₂a₃.	Mis on päält hall ja kõva, seest valge ja pehme? Pähkel Äks 1889 (A. Mauer)
C₂b*.	1) Edimält pehme ja valge, peräst kõva ja kange, nuurt ta sallip, vanna ei salli? Pähi Võn 1889 (T. Lätti) 2) Esmalt pehme ja valge, pärast kõva ja kange, iga noorem teda himustab, mis allapoole ripendab? Pähkel Ote 1982 (A. Väljaots) 3) Noorelt valge ja pehme, vanuti kõva ja kolne, noor teda himmustab ehk ka mõni vana? Pähes Kär 1890 (J. Mändmets) Iis, Kär, 2Trt, Võn, Ote - 6 var.
C₃.	Sile ja sirge, kõva ja kange, pehme ja valge, noor teda armastab, vana teda ei salli? Pähkel Vai 1936 (M. Tarum)
C₄.	Sile ja sirge, kõva ja valge, noor teda himustab, vana ei taha? Pähkel Hlj 1961 (E.-R. Ennuse, Ü. Kurs, E. Ojand, A. Virunurm)
C₅*.	Kõva ja kange, sile ja valge, noort armastab, vana ei salli ta? Pähkel Kad 1962 (K. Rannu, A. Rõõm, K. Torop) Jõh, Kad, VMr, Kos - 4 var.
C₆a.	Väike ja valge, kõva ja kange, kui katki teed, teeb priks-prõks? Pähkel Pal 1956 (A. Piir)
C₆b.	Veike ja valge, kõva ja karge, noor himustab, vana ei vaatagi? Pähkel Ksi 1889 (J. Pruuli)
C₇a*.	Päält kõva ja kalgõ, seest makus ja valgõ? Pähkel Võn 1950 (H. Suits) Jür, Võn - 2 var.
C₇b*.	Kõva ja kange, magus ja valge, nuar tädä tarvitab, vana ei saa kätte? Pähkel Jõh 1890 (N. Otto) Jõh, Kad, Kuu - 3 var.
C₈*.	Hele ja valge, kõva ja kange, noored tüdrukud teda tarvitavad? [Lahendus puudub] Lai 1966 (A. Tamm) VNg, Lai - 2 var.
C₉.	Hea ja magus, kõva ja kange, noor sööb, vana ei söö? Pähkel Kuu 1939 (I. Lehesalu)
C₁₀a+.	1) Valge ja tüma, pehme ja kõva? Pähkel Tõs 1921 (S. Lind) 2) Päält on kova, siest on valge, on kierus ja kierust maha plotsti? Pähkel Kuu 1937 (R. Põldmäe) VMr, Kuu, Tõs, Prn - 4 var. Vrd. 1330
C₁₀b+.	1) Uus ja vana, kõva ja kange, noored tahavad, vanad ei himusta? Pähkel Lai 1926 (H. Nigul) 2) Noorelt tüma, vanalt kõva, noorele maitseb, vana ei taha? Pähkel HJn 1912 (G. Sillam) 3) Noor ja tüma, vana ja kõva, noor armastab, vana ei armasta? Pähkel HJn 1896 (J. Tannenthal) Vai, 2HJn, Lai, Ote, Se - 6 var.
Da.	Kõva ja kange, kasus püksen? Pähkna Võn 1895 (J. Moodis)
Db₁*.	1) Püksis kasvab, kõva ja kange, noor himustab, vana ei salli? Pähkel Lai 1894 (J. Remmelg) 2) Kõva ja kangõ ja püksõh kasus, nuur taht, vanal olõ-õi asjagi õi? Pähkel (tera) Se 1938 (J. Ilvik) Sim, Kos, Lai, Nõo, 2Se - 6 var.
Db₂*.	1) Kõva on, püksis kasvab, noor himustab, vana ei taha? Pähkel Lai 1904 (J. Ermann) 2) Püksil kasvap, kõva, nuur tahap, vana ei taha? Pähkel Rõn 1949 (L. Pedajas) Mus, Lai, Rõn, Se - 4 var.
E₁a*.	1) Püksin kasvas, tümme ja valge, kõva ja kange? Pähel Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) 2) Noorelt tüma ja valge, vanalt kõva ja kange, püksis kasvab? Pähel HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann) Hag, HMd v. Ris, Rei, Hel - 4 var.
E₁b*.	1) Tüma ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, noor armastab, vana ei taha? Pähkel Äks 1926 (P. Berg) 2) Püksis ta kasvab, tüma ja valge, kõva ja kange, noor ega vana teda ei taha, keskigalist teda armastavad? Pähel Ris 1889 (J. Holts) Nrv, VMr, Ris, Äks, Tt - 5 var.
E₂a*.	Püksis ta kasvab, esiti valge ja pehme, pärast kõva ja kange? Pähkel Mär 1938 (S. Luts) Mär, Noa v. Hii, Vän, Tor - 4 var. E EM 119 (1085); E EM² 105 (1434)
E₂b*.	1) Pehme ja valge, kõva ja kange, püksis üles kasvanud, armastab iga noor? Pähkel Trm 1894 (E. J. Õunapuu) 2) Püksis kasvab, päält kõva ja kange, sisest pehme ja valge, noorele kõlbab, vanale ei kõlba? Pähen Rõn 1889 (J. Martin) Vän, Lai, Trm, Trt, Rõn - 5 var.
E₃a.	Kõva ja kange, sile ja valge, püksis kasvab? Pähkel Jõh 1889 (J. Petrovitsch)
E₃b.	Sile ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, noor teda armastab, vana ei salli sugugi? Pähkel Iis 1920/1 (P. Amer)
E₄*.	Hele, valge, kõva, kange, püksis kasvab, noor ihaldab, vana ei salli? Pähel Sim 1908 (V. Rosenstrauch, H. Siimer) Sim, Pal, Trm - 3 var.
E₅a.	Ilus ja valge ja kõva ja kange, kasvab püsti püksis? Pähkel TMr 1926 (L. Berg)
E₅b*.	Ilus ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, noor teda armastab, vana teda ei taha? Pähkel puus VNg 1889 (A. Krikmann) Vai, VNg, Ris - 3 var.
E₆*.	1) Veike ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, noorele maitseb hia, vana teda ei taha? Pähkel Pal 1888 (M. Uus) 2) Veike ja valge, kõva ja kange, püksis ta elab, noor teda armastab, vana ei salligi? Pähal Amb 1890 (K. Kuusik) Amb, JJn v. Koe, Saa, Lai, Pal - 5 var.
E₇*.	1) Must ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, noor tahab, vana ei taha? Uba Ote 1889 (E. Brücker) 2) Must ja valge, kõva ja kange, püksis kasvand, noor ihaldab, vana ei salli? Uba Lai 1932 (M. Joonas) Pil, Lai, 2Trm, Ote - 5 var.
E₈a.	Noor ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab? Pähkel Hag 1889 (J. Valdmann)
E₈b.	Noor ja valge, kõva ja kange, püksis ma kasvan, noor mind ihaldab, vana ei armasta? Pähkel Pal 1909 (H. Karro)
E₉.	Püksis kasvab, sile ja sirge, vahel punane ja kange? Pähkel Vai 1889 (H. Masing)
E₁₀a+.	1) Püksis ta kasvab, kange ja valge ja kõba? Pähkel LNg 1938 (E. Ennist) 2) Pükstepidi ripub, ise pea on all? Tammetõru ja pähkel võib ka olla Räp 1980 (M. Hiiemäe) 3) Püür kasvab püksis, ilus ja magus, iga mees teda himustab, noor teda nosib, vana teda vasib? Pähkel Kuu 1891 (T. Uustalu) Kuu, LNg, Kaa, KJn, Plt, Plv, Räp - 7 var.
E₁₀b*.	1) Noorelt noor ja valge, vanuti kõva ja kolne, püksis ta kasvab, noor teda armastab, vahest ka mõni vana? Pähkel Krl 1898 (T. Sömer) 2) Püksin kasvas, kõva ja valge, noorele mekis, vanale ei kõlba? Pähi Ote 1891 (V. Vaher) 3) Püksen kasvas, pehme ja kõva, noor taht, vana ei taha? Pähi Kan 1895 (J. Tedder) 4) Püksis ta kasvab, noorele tüma, vanale kõva? Pähkel SJn 1927 (V. Metsamärt) Jõh, VNg, Kos, Mar, Tor, SJn, Ote, Kan, Krl - 9 var.
F₁a.	Tupes ma kasvan, noor mind ihaldab, aga vana mind ei armasta? Pähkel Pal 1897 (H. Karro)
F₁b.	Tüma ja valge, kõva ja kange, tuppes ta kasvab ja tuules ta kõigub? Pähkel Tln 1926 (M. Sengbusch) Vrd. 2296U₂
F₁c*.	Tupes kasvab, estest pehme ja valge, pärast kõva ja kange, noor armastab, vana ei taha sugugi? Pähkel VMr 1978 (M. Hiiemäe) VMr, Pil - 2 var.
F₁d.	Sile ja valge, kõva ja kange, tupes ta kasvab, noor teda armastab, vana teda ei salli? Pähkel Hlj 1895 (A. Raid)
F₁e*.	Hele, valge, kõva, kange, tupes kasnud, nuur himustab, vana ei saa jagu? Pähkel Pal 1889 (L. Arst) Lai, Pal - 2 var.
F₂a.	Kõva ja kange, ilus ja valge, kasvab puu otsas? Pähkel Pst 1895 (H. Lensin) Ans v. Jäm, Pst - 2 var. E EM² 63 (685)
F₂b.	Kõva ja kangõ, puuh kass, nuur miis himostas, vana himosta-ai? Pähe Se 1927 (E. Põllula)
F₃.	Väike ja valge, kõva ja kindel, topsis kasvab, noor ihaldab, vana ei vaatagi? Pähkel Tt 1882 (anon) • Ol. Lisa nr. 43 ja 44 (1882) lk-ta (56)
F₄.	Tüma ja valge, kõva ja kange, mantlis ta kasvab, noort ta armastab, vana ta ei salli? Pähal Amb 1889 (J. Freimann)
F₅.	Väike ja valge, kõva ja kange, mütsis kasvanud? Pähkel Kod 1937 (E. Luigla)
F₆.	Hele, valge, kõva, kange, kotis kasnud, noor ihaldab, vana ei taha? Pähkel Lai 1890 (A. Sommer)
F₇.	Sile ja valge, kõva ja kange karvase sees? Pähkel Vai 1888 (H. Masing)
F₈.	Kõva ja kange, väike ja valge, karbis ta kasvab, noor teda tahab ja vana ei taha? Pähkel Amb v. JMd 1937 (H. Ader)
F₉a.	Kõva ja kangõ, kaadsoh kasunu'? Pähkne Se 1927 (P. Voolaine)
F₉b.	Kõva kaadsoh kasus, vana' ei pruugi, noorõ pruukva'? Pähklid Se 1937 (N. Ress)
F₁₀*.	Tüma ja valge, kõva ja kange, kaltsus ta kasvab, kõigile kõlbap, noor ja vana ei saa toime? Pähel Krk 1936 (M. Sarv) Krk, Hel - 2 var.
G₁.	Püssi tõuseb, püksis kasvab? Pähal Jür 1890 (K. Põldmäe)
G₂*.	Püksis kasvab, püsti seisab, vana ei salli, noor armastab? Pähkel Kad 1888 (J. Linkstein) Hlj, Kad, Plt - 3 var.
G₃a*.	Este tüma ja valge, pärast kõva ja kange, püsti seisab ja püksis kasvab? Pähklas Hlj 1888/1902 (I. Lank) Vai, Jõh, Hlj - 3 var.
G₃b*.	1) Tüma ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab ja püsti seisab, noored seda tahavad, vanad ei salli? Pähkel VJg 1889 (J. Ustallo) 2) Esteks täma kasvab tüma ja valge, pärast täma kasvab kõva ja kange, püksis täma kasvab, püsti täma seisab, noor täda armastab, vana ei armasta? Pähkel Jõh 1937 (A. Hallik) 2Jõh, Iis, Kad, VJg - 5 var.
G₄.	Kõva ja kange, pehme ja valge, püksis seisab, püsti kasvab? Kaer Vai 1936 (M. Tarum)
G₅a.	Sile ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, püsti seisab? Sigur VNg 1994 (A. Korb)
G₅b*.	1) Püksis kasvab ja püsti seisab, sile ja valge, kõva ja kange, noor teda armastab, vana teda ei taha? Pähklas Hlj 1888 (K. Leetberg) 2) Sile ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, püsti seisab, nuor teda armastab, vana ei salli? Pähkäl Hlj 1893 (I. Lootus) 3) Kõva ja kange, sile ja valge, püksis seisab, püsti kasvab, noor sallib, vana ei salli? Pähkel Iis 1958/9 (P. Kiiver) 4) Sile ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab ja püsti seisab, nuor saab teda kätte ja vana ei saa? Pähkel VJg 1984 (M. Kõiva) Iis, Lüg, 2Hlj, VJg, JJn, Pai, Kos - 8 var.
G₆.	Sile ja sirge, kõva ja kange, püksis ta seisab, püsti ta kasvab, noor teda armastab, vana ei salli? Pähkel Pal 1992 (M. Hiiemäe)
G₇a.	Ilus ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, püsti seisab? Pähkel Jõh 1935 (L. Jalakas)
G₇b*.	Ilus ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, püsti seisab, noor teda armastab, vana ei salli? Pähkel Hlj 1892 (J. A. Rehberg) Hlj, Jõe - 2 var.
G₈.	Hüve ja tüme, kõva ja kange, püksis kasvab, püsti seisab? Pähkel Jõh 1889 (A. Tõnurist)
G₉.	Sile ja karvane, kõva ja kange, püksis kasvab ja püsti seisab? Pähkel Hlj 1899 (N. Traks)
G₁₀.	Ilus ja kena, valge ja kõva, püksis ta kasvab ja püsti ta seisab? Pähkel Kad 1890 (F. Krass)
G₁₁+.	Tüma ja valge, kõva ja kange, tupes kasvab, püsti seisab? Pähkel Rak 1905 (K. Holm) 2Rak, Pil - 3 var.
H.	Püksis kasvab pikki seina, noored armastavad, vanad ei taha? Pähkel Jõh 1889 (P. Paurmann)
I₁a*.	1) Püksis kasvab, perses juured? Pähel kihnu sees Noa 1927 (P. Ariste) 2) Püksen kasvab, juure persen? Uba Puh 1889 (S. Sepp) Kos, Var, Hps, Noa, Rei, Vän, Tor, Ksi, Lai, Äks, Puh - 11 var.
I₁b.	Püksis kasvab, perses juurib, noortele maitseb, vanale kõva? Pähkel Äks 1983 (A. Korb)
I₂a*.	1) Kõba ja kange, tüma ja valge, püksis kasvab, perses juurikas? Pähkel Rap 1928 (R. Viidebaum) 2) Kõva ja kange, tüma ja valge, püksis ta paisub ja perses tal juurikas? Pähkel SJn 1893 (J. Mein) 3) Tümä ja valge, kõva ja kange, püksten kasvab, p[e]rsen juure? Kaal Trv 1897 (J. Vaine) 4) Kõva ja kange, tüma ja valge, püksis ta kasvab ja persest ta juurdub? Pähkel Vil 1892 (H. Pihlap) 5) Tüma ja valge, kõva ja kange, püksis ta pesa ja persis ta juurikas? Pähkel Vig 1896 (H. Laipmann) Sim, Rap, Kul, Vig, Emm, Khn, 3Tõs, Vän, Tor, Saa, 3Krk, Trv, Pst, 2Vil, 3SJn, 3KJn, Pil, Ksi - 27 var.
I₂b*.	Kõva ja kange, tüma ja valge, püksis kasvab ja pers juurikas, noor teda tahab, aga vana teda ei taha? Pähkel Tõs 1890 (M. Kirikall) Rap v. Mär, 2Tõs, Tt - 4 var.
I₃a*.	1) Pehme ja valge, kõba ja kange, püksis ta kasvab ja perssis ta juurikas? Pähkel Rid 1937 (E. Ennist) 2) Päält kõva ja kange, seest pehme ja valge, püksis ta kasvab ja juur tal perses? Pähkel Sim 1929 (R. Viidebaum) 3) Pögsin kasvab, juurik taka, sehest pehme ja valge, pääld kõva ja kange? Pähen Nõo 1957 (H. Keem) Sim, VMr, Kul, 2Vig, Var, Han, Rid, Khn, Tor, 4Saa, Kõp, Äks, Nõo, As - 18 var. EMrd III 237; Eas II 78 (68)
I₃b*.	1) Pehme ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, persis juurikas, vana teda ei taha, noor himustab? Pähkel Vig 1896 (H. Laipmann) 2) Püksin kasvab, juurik takan, pealt kõva ja kange, sisest pehme ja valge, noorele mekib ja vanale ei meki? Pähkel Ote 1949 (H. Pärkma) Vig, LNg, Tõs, Äks, Trt, Võn, Nõo, Rõn, Ote, As, Tt - 11 var.
I₄a*.	1) Sile ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab ja perses ta juured? Pähis Muh 1947 (M. Kolk) 2) Seest sile, valge, päält kõva, kange, püksin kasvab, persen juurib? Sarapuupähkel Nõo 1972 (A. Kivi) Muh, Kam, Nõo, 2Puh - 5 var.
I₄b.	Pialt kõva ja kange, seest sile ja valge, püksis kasvab ja perses juur, noorele sünnib, vanale ei sünni? Pähkel Ksi 1926 (P. Berg)
I₅a.	Ilus ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, juurikas perss? Pähes (pähkel) Krj 1938 (K. Lepp)
I₅b.	Ilus ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab ja taguotsas juurik, noor armastab, aga vana ei salli sugugi? Pähkel Lai 1935 (D. Vool)
I₆a*.	1) Tume ja valge, kõva ja kange, püksin tä kasvas, persen om juurikas? Pähkli San 1940 (L. Pedajas) 2) Kõva ja kange, tume ja valge, püksin kasvap ja kaltsan juurik? Pähkel Pst dat-ta (E. Normann) Kul, Pär, Pst, San, Tt - 5 var.
I₆b.	Tume ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, perses juurik, noor tahab, vana ei taha? Pähkel Hls 1893 (O. Sapas)
I₇a*.	Vähike ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, juurikas perses? Pähes Muh 1938 (R. Viidalepp) Pai, Muh - 2 var.
I₇b.	Veike ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, juurik taga, vana ei saa jagu, noorele mekib hea? Pähkel MMg 1888 (A. Artis)
I₈*.	Kõva ja kange, pisike ja valge, püksin kasvas, persen juurik? Pähel Krk 1936 (A. Grünvald-Univer) Tõs, Krk - 2 var.
I₉.	Selge ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, persis ta juured? Pähkel Mar 1936 (A. Iisberg)
I₁₀*.	Esite pehme ja tüme, viimate karge ja kõva, püksis ta kasvab, juurikas tal perses, igaüks tad himmustab, noor ja vana? Pähkel Saa 1889 (J. Tammann) Saa - 2 var.
I₁₁.	Hää ja magus, pehme ja kõva, püksis kasvab, juurikas külles? Pähkel Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 39 (162); E EM² 36 (201)
I₁₂a+.	1) Kova ja kange, magus ja valge, püksis kasvab ja perses on juured? Pähkel Kuu 1965 (E. Art) 2) Must ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab ja perses juured? Uba PJg 1928 (V. Erm) 3) Must ja tüma, valge ja kõva, püksis kasvab ja perses juurik? Pähkel Pst 1937 (A. Mikk) 4) Alt kõva, pealt karune, püksis kasvab, perssis juur? Pähkel Mar 1937 (E. Ennist) 5) Valge ja kõva, püksis kasvab, perse taga juurikas? Pähkel Pil 1891 (J. Järv) Kuu, Mar, Muh, Tõs, PJg, Tor, Saa?, Pst, Pil, Plt, MMg, Trt, Ote - 13 var.
I₁₂b+.	1) Kõva ja kange, libe ja valge, püksis tema kasvab ja perses juuritakse, igaühele kõlvab, noor ja vana ei saa hakkama? Pähel Noa 1927 (P. Ariste) 2) Püksin kasvas, juurik tahan, sisest valge, päält vahane, vanale ei meki, noorele mekis? Pähi Ote 1889 (H. Nugin) Noa, Ote, Har - 3 var.
I₁₃+.	1) Seest sile ja valge, päält kõva ja kange, perses juurikas? Pähkel Ksi 1926 (P. Berg) 2) Tuppes ta kasvab, püksis tal kangus ja perss tal juurikas? Pähäl Tõs 1948 (T. Soonets) 3) Valge seest, hall päält, karbis ta kasvab, juur perses? Pähkel Äks 1889 (A. Mauer) 4) Kalsun kasvap, juurik takan, päält om kõva ja mauta, sehest pehme ja makus? Pähem Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek) Tõs, SJn, Ksi, Äks, Nõo v. Ote - 5 var.
J.	Pehme ja valge, kõva ja kange, seelikus ta õitseb, pükstes ta kasvab, perseaugus tal juurikas? Pähkel Vai 1913 (A. Kingu, R. Wilmansen)
K.	Kõva ja kange, pehme ja vänge, püksis ta kasvab, persis ta sooned? Pähkel Mih 1888 (H. Perkson)
L₁.	Püksin pesa, persen purik, noort ta sallib ja vana ei salli? [Lahendus puudub] MMg 1983 (M. Kõiva)
L₂.	Töma ja kange, kõva ja valge, püksis ta kasvab ja purikas perses? Pähkel Kõp 1896 (J. Laarmann)
L₃.	Must ja valge, kõva ja kange, püksin asi ja persen purikas, nuur sallib ja vana ei salli? Pähkel Kod 1929 (P. Ariste)
M.	Kotis ta kasvab, ülal tal juured, ülespoole kipub, allapoole ripub? Pähkel Muh 1951 (S. Teevet)
N₁a.	Allapoole tutitab, ülespoole nutitab, püksin kasvab, persen juurib? Pähkel Pst 1946 (A. Pikamäe)
N₁b*.	Ülespidi kipub, alaspidi ripub, püksis kasub, persses juured? Pähes Jäm 1977 (M. Pihl) Amb, 4Jäm - 5 var.
N₂.	Alaspidi ripub, ülespidi kipub, püksis ta kasub ning persses ta juur, pehme ta on ning kõvaks ta läheb? Pähes Jäm 1977 (K. Koppel)
N₃*.	1) Pehme ja valge, köva ja kange, ülespidi kipub, alaspidi ripub, püksis ta kasvab ja perses tal juurikas? Pähkel Emm 1931 (S. Soosaar) 2) Tumekas valge, kõva ja kange, ülespidi kipub ja alaspidi ripub, püksis kasvab ja tagaotsas juurikas? Pähkel Juu 1987 (M. Hiiemäe) Juu, HMd, Emm, Jäm, Pöi - 5 var.
N₄.	Sile ja valge, köva ja kange, püksis kasub, alaspidi ripub ja ölespidi kipub? Pähes Kaa 1944 (A. Toomessalu)
N₅.	Tüma ja valge, kõva ja kange, ülespidi kipub, püksis ripub, taga juurikas? Pähkel tupes Nis 1990 (M. Hiiemäe)
N₆.	Ületsiti kipub, alatsiti ripub, püksis ta kasvab, perss ta juurikas, noor teda ihkab, vana teda vihkab, igaüks teda himmustab? Pähes Jaa 1938 (A. Vinkel)
O₁.	Ülespidi kipub, alaspidi ripub, juured persses? Pähkel Jäm 1977 (A. Kauksi)
O₂.	See valge, kõva ja kange, juurikas ülespidi ja allapoole puputab? Pähkel Pst 1889 (H. Henno)
P₁*.	Ületsite kipub, alatsite ripub, püksis ta kasvab? Pähkel Pöi 1953 (S. Rattur) Pha, Pöi, Prn - 3 var.
P₂.	Ülespidi kipub, alaspidi ripub, püksis kasvab, vanale paitab, noorel aitab? Pähkel Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp)
P₃*.	1) Tüma ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, ületsete kipub, alatsete ripub? Pähes Jaa 1892 (J. Ilves, J. Keerig) 2) Tümajas vänge, munajas valge, püksis kasub, alatsipidi ripub, ületsipoole kipub? Tammetõru Krj 1941 (K. Unger) Emm, 2Krj, Jaa - 4 var.
P₄.	Kõva ja kange, lumijas valge, allapoole tikub ja püksis ta ripub? Pähkel Pha 1973 (A. Kald)
P₅.	Püksis kasvab, alatspidi ripub, ületspidi kipub, kõva ja pehme, sile ja karune, ta ei kuule, ta ei näe ja tema pääle ei paista pää? Meisterahva suguorgaan Jaa 1937 (A. Toomessalu)
Q₁*.	1) Kõva ja kange, tümajas valge, alaspidi ripub, ülespidi kasvab? Hernes Khk 1958 (O. Jõgever) 2) Alatsepidi ripub, öletsepidi kipub, sile ja pehme, kõva ja kange? Pähkel Pöi 1960 (A. Toomessalu) Emm, Khk, Pöi - 3 var.
Q₂.	Ülespidi kasab, alaspidi tolkneb, vana ei saa jägu, noorele mekib magus? Pähkel Koe 1890/3 (H. Schultz)
R₁.	Püksis kasvab, ülespidi kipub? Uba kauna sees Pöi 1938 (A. Toomessalu)
R₂.	Kõva ja kange, püksis kasub ja ülal ripub? Pähes Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
R₃.	Ilus ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab ja püsti kipub? Pähkla kasvamine Krj 1938 (A. Toomessalu)
S₁a*.	1) Alaspidi ripub ja püksis ta seisab? Pähkel Trm 1894 (E. J. Õunapuu) 2) Püksis kasvab, alaspidi ripub, iga aasta uus augustikuus? Pähkel Pil 1993 (A. Korb) SJn, Pil, Trm, Ote - 4 var.
S₁b*.	1) Püksis ta kasvab, allapuole ripub, nuor teda ihkab, vana teda vihkab? Pähkel VNg 1994 (A. Korb) 2) Püksis ta kasvab, allapidi ripub, noor teda tahab, vana ei taha? Pähkel Pil 1938 (P. Tammepuu) 3) Alaspidi kasvab, püksis ripub, noori ihaldab, vanu ei salli? Pähkel Phl 1928 (M. Meiusi) 4) Püksis kasvab, alaspidi ripub, noorel maetseb ta väga hea, vana ei arva tast midagi? Pähkel SJn 1893 (J. Mein) 2Jõh, VNg, VMr, JJn, 2Kuu, 2Phl, Käi, 2Khk, Pöi, Vän, SJn, Pil, Plt, Nõo, 2Ote, Se - 21 var.
S₂a*.	Püksis kasvab, alaspidi ripub, kui valmis saab, on köva? Pähkel Mus 1978 (M. Janson, M. Kuusemets) Mus, Võn - 2 var.
S₂b*.	1) Pükste sihel kasvab, allapoole ripub, kõva ja kange, maitseb igale, nii noorele kui vanale? Pähkel Hel 1974 (H. Kala) 2) Kõva, kange, püksis kasvab, alaspidi ripakili, noor ihaldab, vana ei salli? Pähklad Kaa 1938 (T. Õunpuu) Kaa, Hel, Trt, Nõo - 4 var.
S₃a*.	1) Tüma ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, alaspidi ripub? Pähkel HJn 1889 (H. Tiidermann) 2) Tüma ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, ripakile seisab? Pähkel JJn 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe) 3) Tümajas valge, köva ja kange, püksis kasub, alastsipidi ripub? Pähes Krj 1939/40 (O. Jõgi) JJn, Tür, HJn, Sa, Krj, Krj v. Mus, Kaa, Pöi, Tor v. SJn, Trv, Pil - 11 var.
S₃b*.	1) Tüma ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, allapoole ripub, noortele maitseb, vanad tast suurt lugu ei pea? Pähkel Saa 1930 (A. Räägel) 2) Esti tema kasvab tüma ja valge, pärast tema kasvab kõva ja kange, püksis tema seisab ja alla vahib, noor teda tahab ja vana ei taha? Pähkel VMr 1889 (M. Kampmann) 3) Tümajas valge, kõva ja kange, alatsipidi ripub, püksis kasvab ja magus maitseb, vanad ei salli, noored armastavad? Pähkel Kär 1890 (J. Mändmets) VJg, 3VMr, JJn, Tür, Kär, Kaa, Saa - 9 var.
S₄a*.	Valge ja pehme, kõva ja kange, püksis ta kasvab ja alaspidi ripub? Pähkel Vän 1897 (E. Tetsmann) Vän, Ote - 2 var.
S₄b*.	1) Esiteks pehme ja valge, pärast kõva ja kange, püksis ta kasvab, alaspidi ripub, noor teda tahab ja vana ei taha? Pähkel Pil 1993 (A. Tuisk) 2) Püksis kasvab ja alaspidi ripub, esmalt pehme ja valge, pärast kõva ja kange, noorele mekib, aga vanale ei meki? Pähkel Pai 1892 (Sõnajalg) Pai, Saa, Pil, Võn, Rõu - 5 var.
S₅a*.	Sile ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab ja alaspidi ripub? Pähkel Pee 1927 (R. Viidebaum) Hlj, JJn, Pee, Pil, Ote - 5 var.
S₅b*.	Sile ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, allapoole riputab, noor teda armastab, vana teda ei taha? Pähkel VMr 1978 (M. Hiiemäe) VMr, 3Pee, Tür, Kuu, Trt - 7 var.
S₅c.	Sile ja valge, alapoole ripub, pükseh kasvab ja kõik noore' armastava'? Pähkmes Se 1949 (S. Lõhmus)
S₅d.	Sile ja valge, kõva ja kange, püsti seisab, püksis kasvab, allapoole ripub, tuule käes liigub, nuor teda ihkab, vana teda vihkab? Pähkel As 1993 (A. Korb) Vrd. 2296U₂
S₆*.	1) Hele, valge, kõva, kange, püksis kasvab, alaspidi ripub, noor ihaldab, vana ei salli? Pähkel Mus 1949 (V. Kuut) 2) Helle, valgõ, kõva, kangõ, püksõh kasus, allapoolõ ripakõlla, nuur ei taha', vana ei jovva'? Pähkme' Se 1936 (M. Vabarna) 2Sim, 4Mus, Khk, Kär, Se - 9 var.
S₇a.	Ilus ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, allapoole ripub? Pähkel Kos 1932 (T. Wiedemann)
S₇b*.	1) Ilus ja valge, kõva ja kange, alaspidi ripub, püksis ta kasvab, vanale ei meki, noorele mekib? Pähkel Tür 1926 (A. Palm) 2) Ilus ja valge, kova ja kange, püksis tema kasvab, alaspidi tema ripub, ei teda armasta vana, vaid nuor? Pähkel Kuu 1911 (K. Viljak) Tür, 2Kuu - 3 var.
S₈*.	Tume ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab ja alaspidi ripub? Pähkel Pst 1977 (A. Rannik) Krk, Pst - 2 var.
S₉a.	Väikene valge, püksis ta ripub, alapoole vahib, kõva ja kange? Pähkel Trt 1922 (M. Jaagu)
S₉b*.	Esiteks kasvab väike ja valge, pärast ta sirgub kõva ja kange, püksis ta kasvab, allapidi ripub, noored teda sallivad, vanad ei salli? Pähkel Sim 1938 (E. Lippus) 2Sim - 2 var.
S₁₀a.	Noorelt pehme ja vänge, vanalt kõva ja kange, püksist ta kasvab, allapoole ripub? Pähkel Jä 1930 (L. Birnbaum)
S₁₀b.	Esiti pehme ja vänge, pärast kõva ja kange, püksis kasvab, aluspidi ripub, noortel mekib, vanadel ei meki? Pähkel Vil 1938 (L. Takk)
S₁₁.	Sile ja sirge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, allapoole ripub, noored teda armastavad, aga vanad vihkavad? Pähkel Koe 1966 (E. Liivar)
S₁₂a*.	1) Kõva ja kange, valge ja vänge, püksis kasvab ja allapoole ripub? Pähkel Mär 1931 (J. Piilberg) 2) Püksen kasus, allapoole ripendas, päält karvanõ ja valgõ, sisest pehme ja latsilõ makus? Pähe (pähkel) Rõu 1977 (E. Tampere) Juu, Mär, Puh, Rõu, Se - 5 var.
S₁₂b*.	1) Kõva, kange, vintse, valge, pükstes kasvab, allapoole venib, noor tahab enam kui vana? Pähkmes või porgand Rõu 1934 (L. Raudsepp) 2) Kõva ja valge, tüma ja kange, allepidi ripub, püksis tema kasvab, noor teda armastab, vana ei salli? Pähkel Vai 1936 (L. Kraavik) 3) Vädajas vänge, simajas kange, püksis kasvab, alatspidi ripub, noor teda armastab, vana-p pane tähele? Pähes Kaa 1946 (V. Niit) Vai, VJg, Sim, VMr, Kuu, 2Khk, Kaa, Rõu - 9 var.
Š₁.	Kripe-krape, püksen kasus, allapoole vahis? Pähkel Rõu 1937 (H. Mõtus)
Š₂.	Sile ja valge, kõva ja kange, krube ja krabe, püksen ta kasvas, alla ta ripub, noor tad armastab, vana ei ihalda? Pähem Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Š₃*.	Krippõ-krappõ, pükstes kasvab, vana ei taha, noor tahab? Pähkel Rõu 1955 (Õ. Orro) 3Rõu - 3 var.
Z₁a.	Must ja valge, kõva ja kange, puus ta kasvab ja alaspidi rippus? Pähkel Juu 1888 (J. Eenok, H. ja J. Oras)
Z₁b*.	Kova ja kange, tümä ja valge, puus temä kasvab, allapidi ripub, vana teda ei armasta, aga noor teda armastab? Pähken Kuu 1911 (K. Viljak) 3Kuu - 3 var.
Z₁c.	Puu otsan kasus, allapoolõ' kaes, kõva ku kivi, noorõlõ armas ja vanalõ viha? Pähkel Urv 1958 (A. Reigo)
Z₂a.	Veike, valge, kõva ja kange, tupel ta seisab ja allapoole ripub? Pähkel Kod 1923 (H. Vilde)
Z₂b*.	Tuppes kasvab, alaspidi ripob, esteks tüma ja valge, pärast kõba ja kange, noorele mekib, aga vanale ei meki? Pähkel Tür v. Juu 1891 (M. Antje) Rak, Tür v. Juu, Kuu - 3 var.
Z₃a.	Metsas ta kasvab, ots allapidi ripub ja teise taha kipub? Pähkel Kuu 1956 (I. Lind)
Z₃b.	Metsas kasvab, allapoole ripub, ülespoole tikub, kõvaks läheb, noor teda tahab, vana ei taha? Pähkel Amb v. JMd 1937 (anon)
Z₄+.	1) Kahe vahel kasvab, allapoole ripub, noorelt pehme ja valge, vanalt kõva ja kange, noortele maitseb, vanad ei pea lugu? Pähkel Lüg 1971 (M. Kaasik) 2) Sile ja valge, kõva ja kange, karve sees kasvab, alaspidi ripub? Pähkel Trv dat-ta (A. Parts) Lüg, JJn, Trv, Urv - 4 var. Säde nr. 70 (1959) 4 (1)
Z₅a.	Kaadsoh kasus, allapoolõ ripus, nuuri himostas, vanno vihkas? Pähkli Se 1935 (D. Karnask)
Z₅b.	Kõva ja kangõ, kaatso kasus, allapoolõ ripus, noorõ inemisõ himostasõ, a' vana inemisõ õi himosta? Pähe Se 1934 (N. Oinas)
Ž₁a.	Kaltsus saab kasvatud, püksis saab peetud, maitseb saksale ja sandile? Pähkel Pil 1894 (A. Jung)
Ž₁b.	Noorelt pehme ja valge, vanalt kõva ja kange, püksis paisub ja kaltsus kasvab? Pähkel SJn 1895 (H. Mikkor)
Ž₂*.	1) Sille ja lippõ ja kerge ja valgõ ja pükses piat ja kaadsah kannat, noore' armastasõ, vana' es hooli'? Pähkla' Se 1991 (K. Jõulu) 2) Püksõh elänü ommõ, kaatsoh kasunu om, kõva ja kangõ om, nuur timmä taht, a' vana jovva-ai süvvä? Pähkel Se 1935 (A. Kits) 4Se - 4 var.
Ž₃.	Kaadsah kasunu, püksõh pejet, noorõ' himostas, vana' himosta-ai? Pähkme' Se 1938 (A. Tammeorg)
T₁.	Püksis õitseb, kaltsus kasvab? Uba (õitse ja kõder) Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 132 (132); E EM² 115 (1610)
T₂*.	1) Püksin õitseb, kalsan kasvab, ülespoole karvendab, allapoole tolgendab? Pähkel Pst 1935 (R. Viidalepp) 2) Kaldsan kasvab, püksin äidseb, allapoole nutendab, ülespoole karvendab? Pähkel Pst 1893 (J. Reevits) Hel, Trv, 2Pst, Tt - 5 var.
T₃.	Kõva ja kange, pehme ja valge, püksin kasvab ja kaltsun õitseb, allapoole nutitab ja ülespoole karvendab? Pähkel Trv 1890 (J. Käger)
T₄.	Altpoolt udjendab, pealtpoolt karvendab, kaltsus pükstes kasvavad juurikad? Pähklid Pil 1981 (H. Kalmu)
T₅.	Tüma ja valge, kõva ja kange, allapoole lutendav, pealtpoolt karvendav? Pähkel SJn 1890 (E. Saabas)
U₁*.	Püksis kasvab, kõvaks läheb, viimaks ka veel süüa sünnib? Pähkel Plt 1899 (M. Luu) Jür, Plt - 2 var.
U₂*.	1) Püksis kasvab ja kõvaks lääb, noor tahab, vana ei taha? Hernekaun Tor 1889 (K. Kirschbaum) 2) Püksis ta kasvab, kovaks ta lähäb, noor tarvitab ja vana ei tarvita? Pähkel Kuu 1965 (E. Art) 3) Püksen kasus, kõvas lätt, noorõlõ makus, vanalõ õel? Pähkmas Urv 1956 (A. Reigo) Sim, Kuu, Vig, Muh, PJg, Tor, Krk, Ran, Urv - 9 var. E EM 132 (1231); E EM² 115 (1609)
U₃.	Ennem pehme ja valge, pärast kõva ja kange, püksis ta kasvab, kõvaks läheb, noor tahab, vana ei taha? Pähkel Kei 1926 (A. Palm)
V₁*.	Kõva ja kange, pehme ja valge, püksis ta kasvab ja karvus ta elab? Pähkel LNg 1895 (J. Prooses) Var, LNg - 2 var.
V₂*.	Püksides kasvab, karvadest vahib, noorelt on ta nõrk, vanalt on ta vägev ja kange, noor teda armastab, vana teda vihkab? Pähkel SJn 1893 (J. Mein) SJn, As - 2 var. Eas II 194 (218)
V₃.	Püksis ta kasvab ja karvadest vahib, noorest pääst pehme ja valge, vanast pääst kõva ja kange? Pähkel Vln 1942 (P. Alvre)
W₁.	Püksis ta kasvab, särkis ta seisab, noora ta armastab, vanu ta ei armasta? Pähkel Tor 1889 (M. Tilk)
W₂.	Tüma ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, särgis ta sirgub, noor ihaldab, vana ei salli? Pähkel Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Õ₁+.	1) Kõva ja kange, tume ja valge, püksis ja tuppes, tummika otsas? Pähkel SJn 1896 (M. Käär) 2) Helle, valge, kõva, kange, kui noor om, kasvas püksin, kui vanas saa, siis puun? Pähel (pähkme) Hel 1889 (G. Habicht) 3) Kõva ja kõrge, tümä ja valge, püksin eläs, kotin kasus, ei sünni' süvvä ja sünnib kah? Pähel Har 1957 (S. Lätt) 4) Sile ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, ots tal välja paistab? Uba Koe 1925 (A. V. Kõrv) 5) Perses pesa, pükstes ase, kui noor, siis pehme, kui vana, siis kõva, noored tahavad, vanad ei taha? Pähkel Võn 1926 (M. Blum) 6) Püksen täl pesä, kõtun ase ja nuur armastas rohkemp kui vana? Pähkel kasvab puus Kan 1966 (R. Praakli) Hlj, Sim, Koe, Hel, SJn, Pil, Võn, Kam, Kan, Har - 10 var.
Õ₂+.	1) Maas tema kasvab, puus tema valmib, noorele kõlbab, aga vanale ei kõlba? Pähkel Puh 1988 (A. Korb) 2) Enne pehme ja valge, peräst kõva ja kange, esä täl hernen, pesä täl persen, piirak täl puun, nuurt ta sallip, vanna ei salli? Pähi Võn 1889 (T. Lätti) Hlj, Võn, Puh - 3 var.
Ä₁a*.	Üleval kõrges, tuules, tormis, kindlas kambris, piinas, painas, kotis kasvab, sopis juurekas? Pähkel Saa 1887 (G. Jakobson) Hää, Saa - 2 var. E EM 168 (1628); Kmpm. KH 41; E EM² 146 (2112) Kontam.: = 2296V₁a*
Ä₁b.	Tuule tuhend, pääva pahend, ülal kõrges, kindlas kamris, püksis kasvab, persses juurikas? Pähkel Var 1936 (R. Viidalepp) Kontam.: = 2296V₁b
Ä₁c.	Tuules, tormis, päeva varjus ja püksis kasvab? Pähkel HMd 1925 (M. Soosaar) Kontam.: = 2296V₁c
Ä₂a.	Tuules, tormis, kindlas kambris, püksis kasvab, kõva ja kange, tüma ja valge, noorele maitseb, vanale ei lähe? Pähkel Vän v. Trt 1956 (A. Piir) Kontam.: = 2296V₂a
Ä₂b.	Uudes hoones, tuules, tormis, kindlas kambris, püksis kasvab, alaspidi ripub, esiti noor ja valge, pärast kõva ja kange? Pähkel Vän 1889 (J. Tiss) Kontam.: = 2296V₂b
Ä₂c.	Pilves, paelas, pimedas kambris, pehme ja valge, kõva ja kange? Pähkel Hls 1939 (L. Laev) Kontam.: = 2296V₂c
Ä₂d.	Püksis kasvab, alaspidi ripub, pimes kottis, kindlas kambres, noorde inimeste meelepärast? Pähkel Khk 1958 (R. Põldmäe) Kontam.: = 2296V₂d
Ä₃.	Mõtsa kihinel, mõtsa kahinel, kaltsen kasvas, nuur ja vana ei saa tage toime? Pähel Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Kontam.: = 2296V₃
Ö.	Hele, valge, kõva, kange, alaspidi ripub, püksis kasvab, punane ots ning karune kael, noored armastavad, vanad ei armasta? Pähkel Khk 1947 (A. Kannel) Kontam.: = 1550H
Ü.	Esiteks haljendab rohi, pärast pehme ja valge, viimati punane ja kõva, pükstes kasvab, noor teda armastab, vana ei taha? Pähkmes Rõu 1934 (L. Raudsepp) Kontam.: = 132L
X.	Pehme ja valge, kõva ja kange, sinine on ta koor, teda armastab vana ja noor? Suhkrupea VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo) Kontam.: = 1556J
Y.	Mustem kui süsi, magusam kui mesi, noor tahab, vana ei tarvitagi? Uni Kad 1896 (J. Sõster) Kontam.: = 1051Q
1575.	PEHMEM KUI VILL, TIHEM KUI UDU JA LENDAB KUI LIND? Lumi - 0 (42) var. T. Wiedemann (1894): omaloominguline tekst E EM² 105 (1435); E MM 14 ja 44 (191); E MM² 14 ja 48 (193); Ainelo II-III 197; Huvit. II³ 175 ja 248 (6); Käis EV II/I lk-ta; Käis EV I/II nr. 7; LS 421; Aver-Alttoa (1963) 157; Muhel VN 21 ja tagakaas; Metstak² 65 ja 66; E MM³ 11 ja 39 (193)
Vrd.	898D*
1576.	PEKSA EHK PAITA, PAIGAL SEISAB, KATSU, KAS SÜLLE TULEB? Oma vari - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Kos 1891 (J. Härg)
1577.	PENI HAUGUB, PERSE PAUGUB, ESI SITUB SÕKLIT? Kolgits - 4+111+50+26 = 191 (230) var.
Aa₁.	1) Peni haugub, perse paugub? Kolgits Ran 1895 (J. Palu) 2) Pini hauk, perseh pauk? Linakolgits Se 1937 (I. Rohtla) MMg, Nõo, Ran, Ote, Kan, Har, 4Se - 10 var.
Aa₂.	Hatt hauk, perseh pauk? Koodiga' vilja pestas Se 1927 (M. Pihlapuu) 2Se - 2 var.
Aa₃.	Koer haugub, p[er]se paugub? Kurikas Plt 1891 (J. Reinthal) Plt, Har - 2 var.
Ab.	Koer haugub, tagumik kiunub? Pump Pst 1926 (I. Kurrik)
Ac.	Koer haugub, perse keksib? Linakolkimine Trm 1895 (S. Sommer)
B₁.	Kuer haugub, perse paugub, ise situb selgid kesi? Linalõugutamine Hlj 1893 (I. Lootus) 2Hlj, Rak - 3 var. E EM² 59 (627)
B₂a₁.	Koer haugub ja perse paugub, ise sittub sõklid? Linakolkimine Nrv 1893 (F. Valts)
B₂a₂.	1) Peni haugub, perse paugub, esi situb sõklit? Kolgits Kam 1933 (R. Viidebaum) 2) Peni hauk, perse pauk, esi situs sõklit? Linnu kolgitas Võn 1889 (T. Lätti) 3) Pini hauk, perse pauk, es situs sõklid? Linakolkmise massin Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik) Trt, 9Võn, 2Kam, 2Puh, 3Ote, 3Rõu, 7Plv, 12Räp, 4Vas, 15Se - 58 var.
B₂b*.	Pini hauk, pe[rse] pauk, esi si[tus] selgeid sõklid? Linajahvatamise masin Urv 1970 (anon) Võ, Urv - 2 var.
B₃a*.	1) Pini hauk, perse pauk, seest sitt sõklit? Linakolkimise masin Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane, S. Räppo) 2) Peni hauk, perse pauk, seest situs selgid sõklid? Linu kolgitakse kolgispuuga Rõu 1898 (A. Suurkask) 2Rõu, Räp - 3 var.
B₃b.	Pini hauk, esi pauk, seest aja sõklid vällä? Linno kolgitas Kan 1895 (G. Loodus)
B₄a*.	Peni hauk, perse pauk, suu situs sõklid? Lina kolgitas Kan 1888 (G. Veski) Kam, 7Ote, 2Kan, Urv, Rõu, Se - 13 var.
B₄b.	Peni hauk, perse pauk, suust situs sõklit? Linakolkmine Ote 1893 (J. Tammemägi) Ote, 3Kan, 2Urv, Se - 7 var.
B₄c.	Koer haugub, perse paugub, suust tulõb sõklid? Vesi Plv 1966 (O. Kõiva)
B₅a.	Peni haugub, perse paugub, esi situp küllest sõklit? Linakolgits Võn 1889 (J. Pint)
B₅b.	Koer haugub, perse paugub, ise situb läbi külle? Linu kolgitakse Pst 1889 (J. Henno)
B₆.	Peni hauk, perse pauk, esi situb läbi aia sõklid? Kolgitas linu Räp dat-ta (Sööt) E EM 119 (1086); E EM² 105 (1436)
B₇.	Peni hauk, perse pauk, peremiis situs lemmikit? Linamassin Krl 1889 (E. Kornel)
B₈+.	Pini hauk, mulk pauk, isi kaap sõklid? Linakolgispuu vanasti Plv 1939 (M. Edu)
C₁.	Esi hauk, perse pauk, sitamulk sõõrd sõklid? Kolgits, kellega linu purustati Krl 1942 (J. Sööt)
C₂a₁.	Peni hauk, perse pauk, sitamulk sõõrd sõklit? Linakolkmine Ote 1893 (J. Tammemägi) 2Hel, 2Nõo, Nõo v. Ote, Ran, Rõn, 3Ote, 3San, Urv, Rõu, 3Tt - 18 var. EMrd III 236
C₂a₂*.	Peni hauk, perse pauk, taguots sõõrd sõklit? Linakolgets Ote 1888 (H. Nugin) Puh, Rõn, Ote - 3 var.
C₂b₁*.	Peni haugub, perse paugub, sitaauk sõelub sõkleid? Kolgispuu, linu kolgitas Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Trv, Vil, KJn, Pal, MMg, TMr - 7 var.
C₂b₂.	Pini hauk, perse' pauk, sitamulk sõgul sõklit? Linakolkimine Kan 1937 (H. Keem) Rõn, Ote, Kan, Plv - 4 var.
C₂b₃*.	1) Peni hauk, perse pauk, tagaots sõõrd sõklid? Linakolgits Tt 1889 (anon) 2) Peni haugub, perse paugub, tagumik sõõlub sõklit? Kolgits Ran 1968 (A. Antuk, S. Kiin, J. Tammleht) Ta, Ran, Tt - 3 var.
C₃+.	1) Peni hauk, perse pauk, sitamulk situb sõklid? Veski Ote 1892 (J. Ainson) 2) Peni haugub, perse paugub, taguotsast jookseb sõklid? Linu kolgitas TMr 1889 (M. Napp) Pst, TMr, Puh, Ote, Se - 5 var.
D₁a*.	Koer haugub, perse pillub sõklid? Linakolbits Hls 1891 (J. Riiet) Saa, Hls, Krk, Trv, Pal - 5 var. Vrd. 1377A₃b 1377I
D₁b.	1) Peni haugub, perse pillub sõklid? Linu kolgitas Trv 1890 (J. Tinn) 2) Peni haugub, perse pillub sõglid? Suurmid tettase Trv 1894 (K. Tober) 3) Pini hauk, perse pill sõklit? Piiru lastas Urv 1888 (G. Seen) 2Saa, 2Krk, Hel, 9Trv, 6Pst, Vil, Pil, Urv - 23 var.
D₁c*.	Peni hauk, tagast pild sõklit? Lina rabamine Trv 1894 (A. Rull) Hls, Trv, Tt - 3 var.
D₁d.	Peni hauk, perse sõõrd sõklit? Linnu kolkmine San 1940 (I. Novek)
D₂.	Peni hauk, perse joosk rapa? Linakolgits Kan 1866 (J. Weitzenberg)
Ea.	Koer haugub, ise situb läbi külle sõkled? Linalõugut Ris 1892 (J. Holts)
Eb.	Koer haugub ja ise pillub sõklid? Linakolkimine Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Ec.	Koer haugub, ise seedib sõklu? Linu ropsitakse Äks 1893 (P. Sepp)
F.	Pini hauk, perse pauk, hatt hauk, hamba tsilgusõ'? Kolgits Har 1921/2 (P. Voolaine) Kontam.: = 201C
G.	Koer haugub, saba hammaste vahel, perse sõõlub sõkelid? Linu kolgitakse Vil 1936 (L. Köögardal) Vil, Plt - 2 var. Kontam.: = 699D
H.	Pini hauk, perse pauk, kest küllä kükäkil? Linakolkmisõ massin Se 1929 (T. Kõivastik) Kontam.: = 892G
Vrd.	599 1473
1578.	PINI ISTUS MÄE KÜLEL? Nõna - 0+0+2+2 = 4 (4) var.
a.	Pini istus mäe külel? Nõna Se 1949 (V. Pino) 3Se - 3 var.
b.	Miis külütas mäekaldõh? Nina Se 1960 (H. Keskküla)
Vrd.	566A1c3* 1941
1579.	PINI LÄTT PERIPÄIDI PUUDÕ? Tuli - 0+1+1+0 = 2 (7) var.
A.	Pini lätt peripäidi puudõ? Tuli Ote 1889 (G. Wulff) Meelej. nr. 35 (1887) 280 (34); E EM 122 (1113); E EM² 107 (1471)
B.	Väikene oravakõnõ juusk pääle ort piteh? Tuli Se 1934 (F. Paloots)
1580.	PINI SAIS USSÕ IIH, EI HAUGU, EI PURÕ', A SISSE KA EI LASÕ'? Lukk ukse ees - 0+4+5+2 = 11 (41) var.
A₁a.	Veike koer ja keerus magab, ei hammusta, ei haugu ja ei majase ka ei lase? Lukk MMg 1890 (L. Jakobson) Meie aasta (1953) lk-ta (28); Aver-Alttoa (1955) 24
A₁b.	Väikene pinikene, ussõ all maka, haugu ka-i, a' sisse ka lasõ-õi? Taba Se 1929 (V. Savala)
A₁c.	Väikene pini, ei hauk, ei purõ, tarrõ ka lasõ-õi? Taba Se 1935 (D. Karnask)
A₂*.	Must pini tarõ ussõ man, õi haugu', õi purõ, a' tarrõ ka' lasõ-õi'? Taba tarõ ussõ man Se 1930 (M. Pihlapuu) 2Se - 2 var. Kuusik KT 214 (31); Säde nr. 52 (1951) ja nr. 5 (1952) 4 (5)
A₃.	Pini sais ussõ iih, ei haugu, ei purõ', a sisse ka ei lasõ'? Lukk ukse ees Vas 1938/9 (E. Sõrmus)
A₄+.	Vaikiv koerake, majase ei lase? Lukk Pär 1901 (A. Gärtner) Tõs, Pär - 2 var. E EM² 146 (2120); Metstak² 20 ja 22; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (12)
Ba.	Ei haugu ega pure, aga sisse ei lase? Lukk Võn 1960 (G. R. Sordla)
Bb.	Haugu-ui, purõ-õi, tarrõ lasõ-õi? Tabalukk Se 1912 (S. Duplevski)
Bc.	Ei haugu ega hammusta, aga tuppa ei lase? Tualukk As 1970 (R. Ottesson)
1581.	PEOTÄIS PALJAST, KÜÜNAR KARVAST? Viht - 11+286+123+89 = 509 (650) var.
A₁a₁.	1) Peotäis paljast, küünar karvast? Viht TMr 1888 (P. Birkenthal) 2) Piutäis paljast, küinar karvast? Viht VMr 1888 (J. Koit) 3) Pihutäis paljast, küüner karvast? Viht Jõh 1891 (A. Tõnurist) 4) Peotäus pal'last, küünär karvast? Viht Har 1889 (J. Pähn) 5) Peotäis paljast, küünar karust? Viht HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann) 6) Peotäis pal'last, küünär karust? Viht Hls 1887 (M. Järve) 7) Püutäis paljast, küünar karust? Saunaviht Ans 1891 (J. Magus) 8) Peotäüs pal'last, küünär karust? Viht Krk 1888 (J. Kuusik) Vai, 2Jõh, 2Iis, VNg, Hlj, Rak, VJg, 2Sim, 2VMr, Amb, 2JJn, Pee, Tür v. Juu, 2Jõe, HJn, Tln, 2Kos, Juu, Kei, HMd v. Ris, Ris, 2Vig, Mih, Mar, Hps, Sa?, Kär, Ans, Vll, Pöi, 2Muh, Tõs, 2PJg, Vän, Tor, Pär, 2Hää, 4Saa, Saa?, Saa v. Hls, 7Hls, 4Krk, 11Hel, 12Trv, 10Pst, Pst v. Pil, 3Vil, 2SJn, SJn v. Ote, KJn, 4Pil, Ta, Ksi, Lai, 2Pal, 3Trm, MMg, 3Äks, TMr, 3Trt, 5Võn, 2Kam, 4Nõo, 3Puh, 5Ran, 5Rõn, 7Ote, 3San, 5Kan, 5Urv, 2Krl, 4Har, 7Rõu, 5Plv, Räp, 2Vas, 3Se, 2As, 9Tt - 205 var. • Helle 368 (86); Willmann 171 (80); Lönnrot² 190 (125); Nörmann 36 ja 56 (84); Wied. 284; • Mötleja 26 ja 54 (109); Kündja nr. 16 ja 17 (1885) 87 ja 95; Meelej. nr. 33 (1887) 263 (12); • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (35); KAH EKAl 162 ja 164 (83); Kodu Kal. (1906) lk-ta (4); EMrd V 73 (13); Eas II 78 (68)
A₁a₂.	1) Peutäis paljast ja küünar karvast? Viht MMg 1889 (A. S.) 2) Pihutäis paljass ja küünär karvass? Vist, kellegä viheldässe Kod 1942 (S. Tanning) 3) Peotäüs pal'ast ja' küünär karvast? Viht Se 1929 (A. Gehrke) 4) Peutäis paljast ja küünar karust? Viht Hag 1889 (J. Valdmann) 5) Peotäis pal'last ja küünär karust? Viht Hel 1962 (S. Lätt) Jõh, Iis, Kuu, 2Kos, Hag, Tõs, Saa, Hel, 2Trm, 2Kod, MMg, Äks, Trt, Võn, Puh, Ran, San, Urv v. Krl, 2Se, As - 24 var.
A₁a₃.	Peotäüs pal'ast, küündretäüs karvast? Sannaviht Plv 1889 (J. Tamm)
A₁a₄.	Üts peotäis pal'last, üts küünär karvast? Sannaviht Plv 1966 (O. Kõiva)
A₁a₅.	Pihu paljast, küünar karvast? Viht VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
A₁b.	Pihu paljast, küünär karvast, sinne tagub, kus tarvis on? Viht Kuu 1903 (J. Mikiver) Vrd. 178A₉a*
A₁c₁.	Peotäis paljast, küünar karvast, ihul armas ja kehal karmas? Viht Vil 1895 (A. Suurkask)
A₁c₂.	Peotäis paljast, küünar karvast, ihule armas, pihale paras? Viht Hls 1939 (M. Alliksaar)
A₁c₃.	Peotäis paljast, küüner karust, ihul hää, persel paras? Viht Trv 1903 (G. Lipp) Vrd. 38K₃ 1581W₆
A₂a₁.	1) Küünar karvast, peotäis paljast? Viht Vän 1889 (J. Tammann) 2) Küinar karvast, pihutäis pal'last? Saunas vihtlemise viht Äks 1889 (A. Mauer) 3) Küünär karvast, pihutäüs paljast? Viht Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak) 4) Küünär karvast, peotäis pal'last? Viht Vas 1975 (H. Keem) 5) Küünar karust, peotäis paljast? Viht Pst 1895 (H. Lensin) 6) Küinar karust, peutäis paljast? Viht Tor 1888 (M. Tilk) 7) Küünar karust, püotäis paljast? Viht Käi 1896/7 (J. Sooster) VNg, Rak, VMr, Pee, Kuu, Jür, Ris, Vig, Han, Käi, Vän, 2Tor, Pär, Hää, 6Hls, Krk, 2Hel, 4Trv, 4Pst, 2Vil, SJn, KJn, Pil, Ta, Ksi, Lai, Pal, Trm, MMg, Äks, 2Trt, 4Võn, 3Nõo, 3Puh, 2Ran, 3Rõn, Rõn v. San, 4Ote, 4San, Vlg, Võ, Kan, 2Urv, 2Krl, 4Har, 8Rõu, 2Plv, Räp, Vas, Se, As, 3Tt - 98 var. E EM 78 (613); E EM² 69 (791); EMrd III 236
A₂a₂.	1) Küünar karvast ja pihutäis paljast? Viht Vai 1936 (M. Tarum) 2) Küünär karvast ja peotäüs pal'last? Viht Kan 1963 (R. Praakli) 3) Küünar karust ja peotäis paljast? Viht Ris 1888 (J. Truusmann) Vai, Hlj, Rkv, Ris, Noa, Saa, Pal, Trm, Kod, Trt, Ote, Kan, Krl, Vas, As - 15 var.
A₂a₃.	Küünar karvast, a peotäüs pal'last? Viht As 1996 (A. Korb)
A₂a₄.	Künnär om karvast, peotäus om pal'ast? Viht Se 1930 (A. Nurmetu)
A₂b.	Küünar karvast, pihu paljast? Viht Kuu 1956 (I. Lind)
A₃.	Küünar paljast, pihutäis karvast? [Lahendus puudub] Trm 1906 (M. Sild)
A₄.	Peutäis karvast, küinar paljast? Viht Trv 1894 (K. Tober)
B₁.	Vass pal'ast, küünär karvast? Viht Rõu 1890 (M. Jennes) Rõu, Se - 2 var.
B₂.	Künnär karvast, vass pal'ast? Luud vai viht Se 1934 (N. Oinas)
C₁a₁.	1) Peutäis paljast, kamalutäis karvast? Viht Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich) 2) Pihutäis paljast, kamalikutäis karvast? Viht Lai 1897 (H. Asper) 3) Pöutäis paljast, kamalutäis karust? Viht Sa 1891 (E. B. Grepp) Vai, 2Sim, 2VMr, Amb, Koe, Pee, 2Kuu, Jõe, Jür, Sa, Ans, Pöi?, Aud, 2Tor, 2Pär, Saa, Vln, SJn, 2KJn, Pil, 3Plt, 2Ksi, 3Lai, Trm, 4MMg, Äks, Ote, Tt - 42 var. • Wied. 284; Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (10)
C₁a₂.	1) Piotäis pal'last ja kammalutäis karvast? Viht Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas) 2) Pihutäis paljast ja kamalutäis karust? Viht Hää 1936 (L. Kraavik) Kad, 2Sim, Vig, Kse, Pä, Hää, SJn, KJn, 2Plt, Trt - 12 var. EMrd II 368
C₁b₁.	Peotäis paljast, kamalutäis karva? Viht Vän 1922 (L. Pärt)
C₁b₂.	Pihutäis paljast, kamalatäis karvu? Viht Hlj 1888 (J. Linkstein) Hlj, Vän - 2 var.
C₁b₃.	Peotäis pal'last ja kamalutäis karvu? Vihtlemise viht Tor 1889 (C. Tults) Kos, Tor - 2 var.
C₂a.	Kamalutäis karvast, pihutäis paljast? Viht Hlj 1899 (N. Traks) Hlj, Lai, Tt - 3 var. Metstak² 15 ja 16
C₂b.	Kamalutäis karvast ja peotäis pal'last? Viht Pil 1938 (J. Raidla)
D.	Peutäis paljast ja kolm karust? S[auna]viht Tor 1888 (G. Volmerson)
E.	Peotäis pal'last, teine karvast? Viht Pai 1934 (H. Neumann)
F.	Peotäis karvast ja teine paljast? Viht Trt 1930 (L. Uibopuu)
G.	Pihutäis paljast, pihutäis karvast? Viht Lai 1932 (M. Lääne) Rkv, Lai - 2 var.
H₁a₁.	1) Peotäis sillet, küünar karvast? Viht Puh 1889 (D. Arak) 2) Peutäus silevet, küünar karust? Sannaviht Krk 1889 (J. Kivisäk) Sim, Jäm, Krk, Trv, Vil, Kõp, SJn v. Pil, Puh, San - 9 var.
H₁a₂.	Peutäis siledat ja küinar karvast? Vihtlemise viht Vil 1888 (J. Toss) Pai, Vil - 2 var.
H₁b.	Peotäüs sillet, küünär karvast alost? Viht Võn 1931 (L. Unt)
H₂.	1) Küüner karvast, pihutäis sileda? Viht Jõh 1889 (A. Tõnurist) 2) Küinär karvast, peotäüs siledät? Viht Urv 1932 (H. Tampere) Jõh, Trt, Urv - 3 var.
I₁a₁.	1) Pihutäis siledat, kamalutäis karvast? Viht Lai 1935 (E. Siepermann) 2) Pöutäis siled, kamalotäis karust? Päähari Rei 1889 (G. Tikerpuu) Sim, VMr, Tür, Rei, Pha, Jaa, Vil, 2KJn, Plt, Lai, Tt - 12 var. • Wied. 284; E EM 122 (1121); E EM² 107 (1480)
I₁a₂.	Pöotäes seledäd ja kammaletäes karost? Päähare Phl 1889 (J. Mey) Phl, Rei, Emm, Vil, Pil, Trm - 6 var.
I₁b.	Peutäis silet, kamalatäis karvi? Viht Kaa 1872 (I. Kallas) Emm, Kaa - 2 var. Wied. 284; E EM 122 (1121); E EM² 122 (1121)
I₂.	Kamalutäis karvast, pihutäis siledad? Viht Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
J.	Vaks silet, küünar karust? Saunaviht Khk 1955/9 (anon) Pld, Khk - 2 var. Vrd. 2353 2621
K.	Pöotäis silet, kaks karust? Viht Muh 1872 (O. T. K.) Wied. 284; E EM 122 (1122); E EM² 107 (1481)
L₁.	Püotäis libedat, küünar karust? Saunaviht Kul 1937 (L. Reetamm)
L₂*.	Küünäl karvõss, piotäüs ljõbõdad? Luud Khn 1934 (T. Saar) Khk, Khn, Prn - 3 var.
Ma.	Peutäis libedat, kamalutäis karust? Viht Var 1888 (M. Karotom) Var, Mar, Khk, Tor - 4 var.
Mb.	Piutäis libedat ja kamalutäis karvast? Viht Saa? dat-ta (anon)
N.	Peotäus puhast, kamaretäus karvast? Anumetuust San 1888 (K. Gross) KJn, 2San - 3 var.
O.	Piutäis pihku, kamalutäis karbu? Viht SJn 1894 (H. Raid)
P.	Peutäis pippu, kamalutäis karvi? Supikauss ja lusikad Kaa 1938 (T. Õunpuu)
Qa.	Peotäüs perst, kamaratäüs karvu? Peotäüs osju Se 1927 (M. Pihlapuu) Vas v. Se, Se - 2 var.
Qb.	Pihutäis perset, kamalutäis karvast? Viht JJn 1896 (J. A. Rehberg)
R₁.	Peotäis putsi, kamalatäis karvat? Vaarikas KJn dat-ta (J. Raidla)
R₂.	Peoga putsi, kamaluga karva, peotäis paljast, kamalutäis karvast? Päähari VNg 1930 (R. Põldmäe)
S.	Piotäüs putsi, käpätäüs karvu? Osjad Vas 1903 (J. Jakobson)
Z.	Peotäis munna, kamalutäis karvu? Viht SJn 1888 (J. Mein)
T₁a.	Peotäus pal'last, küünär hal'last? Viht Hls 1891 (J. Riiet) Hls, Hel, Trt, Urv, Rõu, Tt - 6 var. Jürjens 36
T₁b.	Peotäis paljast, küünarnukini haljast? [Lahendus puudub] Lai 1932 (M. Joonas)
T₂.	Küünar hal'ast, peotäus pal'ast? Saunaviht Räp 1905 (V. Songi) Kod, 2Ote, Urv, Räp - 5 var.
U.	Vaks haljast, küünar karvast? Viht VMr 1890 (K. V. Lurich)
Va.	Peutäis silet ja kammalutäis karust, mida ligemal perset, seda magusam maitseb? Viht ja vihtlemine Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 122 (1120); E EM² 107 (1479)
Vb.	Peutäis pehmet, kamalutäis karust, mida rohkem per[se] ligi peksad, seda magusam maitseb? Vihtlemine Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
W₁.	Tükk paljast, tükk karvast, süda kutsub, perse sallib? Saunaviht Kod 1937 (E. Luigla) Kontam.: = 38Q₁
W₂.	Küinar karvast, peotäis paljast, süda kutsub ja perse sallib? Viht Tt 1896 (A. Suurkask) Kontam.: = 38Q₂
W₃.	Ihu himustab, reied rõõmustavad, tükk tühja, patakas pal'last, küünar karust? Vihtlemine saunas Rap v. Mär 1938 (E. Poom) Kontam.: = 38Q₃
W₄.	Peotäis paljast, kamalutäis karvast, ihu himustust ja reie rõõmustust? Vihtlemine Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal) Kontam.: = 38Q₄
W₅a.	Peotäis paljast, kamalutäis karvast, ihu ihaldab, süda sallib, reied rõemustavad? Saunaviht Sim 1939 (H. Joonuks) Kontam.: = 38Q₅a
W₅b.	Piutäis paljast ja kamalutäis karvast, ihu ihaldab, süda sallib ja reied rõemustavad? Vihaga anna vasta kannikaid Sim 1942 (H. Joonuks) Kontam.: = 38Q₅b
W₆.	Piotäis paljast, kamalutäis karvast, ihule hea ja persele paras, ihu himustab, perse tahab? Vihtlemine Lai 1904 (J. Ermann) Kontam.: = 38Q₆ Vrd. 1581A₁c₃
W₇.	Piutäis siled ja kamalutäis karust, ihu higistab ja reied rõõmustavad? Saunas vihtlemine, piutäis siled on viha tüü, kamalutäis karust viha latv Jaa 1937 (A. Toomessalu) Kontam.: = 38Q₇
Õ.	Hani haljas, peutäis paljast? Viht Trt 1889 (A. Puusep) Kontam.: = 178L
Vrd.	vs: EV 5203
1582.	PERE ILMA HINGETA, ÕUE ILMA KOERATA? Surnuaed - 1+6+3+1 = 11 (17) var.
A₁a.	Pere ilma hingeta, õue ilma koerata? Surnuaed Hel 1874 (A. Wahlberg) Pär, Hää, Saa, Krk, Hel, Plt - 6 var.
A₁b.	Pere hingeta, õu koerata? Kabel Lai 1897 (H. Asper) Lai, Pal - 2 var.
A₂.	Kus on inimesed ilma hingeta ja õue ilma koerata? Surnuaias Saa 1888 (P. Sitzka)
B.	Maja ilma kassita, õue ilma koerata, pere ilma hingeta? Surnuaed PJg 1889 (H. Lussik)
C.	Pere hingeta, aed lukuta, õu koerata, varas ei varasta millalgi? Kabeliaed Pal 1889 (H. Maasen)
1583.	PERE MURRAB PESEMATA KOOKI? Toa uks - 2+47+10+4 = 63 (83) var.
A.	Pere murrab pesematta käega? Ukse lahti tegemine Hlj 1888/1902 (I. Lank)
B₁.	Pere murrab pesemata kätega kooki? Inimesed käivad uksest HJn 1890 (H. Tiidermann)
B₂a.	Pere murrab pesemata silmadega kooki? Toa uks Jõe 1889 (H. Pahlberg)
B₂b.	Iga hommiku murtakse kooki ilma silma pesemata? Toa ust võetakse lahti Kos 1890 (J. Härg)
B₂c.	Perememm teeb pesemata silmadega kooki? Tua uks Kad 1897 (A. K. Kivi)
B₃a₁.	Pere murrab pesemata kooki? Toa uks Jõe 1888 (H. Redlich) 3Hlj, VJg, VMr, JJn, 3Kuu, Jõe, Kaa, Ksi - 12 var. E EM 119 (1088); E EM² 105 (1439)
B₃a₂.	Pere lõikab pesemata kooki? Toa uks on pesemata kook Kos 1892 (T. Wiedemann)
B₃b.	Pere murrab iga hommiku pesemata kooki? Toa uks Var 1888 (M. Karotom)
B₃c.	Keik pere murdvad hommikust ilma pesemata ühte kooki? Keik pere käivad hommikust õues Muh 1872 (O. T. K.)
B₃d.	Pere murrab iga pääv pesemata kooki? Uks Noa 1927 (P. Ariste)
B₄a₁.	Keik pere murdvad musta kooki? Toa uks Kär 1890 (J. Mändmets) Sa?, Kär - 2 var. Wied. 270; E EM 69 (515); E EM² 62 (669)
B₄a₂.	Pere murdab musta kooki? Uks, sest ennevanal ajal olid uksed mustad Kuu 1935 (E. Kruusval)
B₄b.	Pere murrab homikul musta kooki? Ukse avamine Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B₄c.	Pere murrab musta kooki, ilmaski ei saa kõhtu täis? Uksest käimine Kuu 1909 (A. Ploompuu)
B₅.	Pere murrab kooki? Uks Kuu 1891 (T. Uustalu)
C₁.	Pere murdab musta leibä? Uksest väljumine Kuu 1935 (V. Haksalu) 2Kuu - 2 var.
C₂.	Pere murrab pesemata leiba? Kui hommikul käiakse pesemata silmi Pee 1927 (R. Viidebaum)
Da₁.	Pere murrab musta koorikest? Tare uss Trv 1890 (A. Rull)
Da₂.	Kõik pere murrab musta koorikest? Tare uks (kõik pere võtab teda lahti) Pst 1888 (J. Jaakson)
Db.	Rahvas tuleva hommiku üles, murrava kõik ütte musta leiva koorikut? Uksest inimesed käivad Puh 1889 (J. Andresson)
E₁a.	Hommiku vara murrad musta karaskit? Vanasti uksed San 1970 (V. Hütsi)
E₁b.	1) Iga hommuga murrat musta karaskit? Uss (uks) Urv 1890 (J. Teder) 2) Igä hummugu murra musta karaskit? Usselingi tõstmine Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
E₁c.	Igal hommikul murrab mustal karaskil tüki? Hommikul välja minek uksest San 1929 (L. Kuusik)
E₁d₁.	Tulõt igäl hommikul, murrat musta karaskit? Köögiukse link Urv 1958 (A. Reigo)
E₁d₂.	Tule hummogu üles, murra musta karaskit? Tare ust võetas valla Kan 1895 (J. Tedder)
E₁d₃*.	Hommugu tulõd üles, murrad musta karaskit? Ussõlink ehk uss Urv v. Krl 1892 (G. Seen) Ote, Urv v. Krl - 2 var.
E₁e.	Hommikul tuled unest üles, murrad musta karaskid? Ukse lahti võtmine Urv 1889 (J. Janson)
E₁f.	Hommiku tõused asemelt, murrad musta karaskit? Võtad ukse lahti Plt? dat-ta (anon)
E₁g.	Mina murra, sina murrad, egäüts murd musta karaskit? Tare uss Urv 1933 (R. Viidebaum) 2Urv - 2 var.
E₂.	Must tõrvane karask, igaüits murd, otsa ei lõpe? Uss (uks) Ote 1893 (K. Parts)
E₃a.	Tõrvatu karask, kõik teda murdva, ära ei lõppe? Tare uks Ta 1892 (J. Trull)
E₃b₁.	Tõrvatud karask, kõik murravad, aga otsa ei saa? (Rehe) uks TMr 1930 (E. Schmidt)
E₃b₂.	Tõrvane karask, kõik murdva ja niipia otsa ei saa? Maja uss Ote 1893 (J. Tammemägi)
E₃c₁*.	Tõrvane karask, egäüts murd, otsa ei saa kunagi? Rehe uss Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Ote - 2 var.
E₃c₂.	Tõrvane karask, egäüts murd, otsa ei saa? Tare uss Ote 1889 (O. Grossschmidt)
F.	Pere murd ütte kuuki, ilmaski ei saa otsa? Tare uss Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Ga₁*.	Pere murrab ühte kooki, ei saa ilmaski katki? Tua uks Vän 1888 (J. Karlson) Vän, Trv - 2 var. • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (15)
Ga₂.	Pere murrab ütte kooki, ei saa katski konagi? Uss (uks) Rõn 1889 (J. Martin)
Ga₃.	Pere murrab aga ühte kooki, ei saa katki millagi? Uks MMg 1889 (K. E. Martinson)
Ga₄.	Kõik pere murrab ühte kooki, aga ilmas ei lähä katki? Uks Vän 1889 (M. Jaason)
Ga₅.	Kõik inimest murdvad ühte kooki, aga kook ei katke? Uks Noa 1931 (A. Toomann)
Gb₁.	Pere murrab kooki, ei sua ilmaski katki? Uks: ust keeratasse käimisega nii kui kooki, aga katki ei lähe Trm 1965 (J. Sildvee)
Gb₂.	Pere murd kuuki, kunagi ei murdu ära? Uss (uks) Urv 1890 (J. Teder)
H.	Kamber inimesi täis, aga ei jõua üht karaskid katki murda? Põrmand Trv 1895 (J. Sims)
I.	Pere murrab ütte leiba, aga ei saa kunagi katki? Tare uss Trv 1890 (H. Kallas)
Vrd.	702
1584.	PERE SÖÖB, LAUD LAULAB? Emis imetab põrsaid - 14+251+153+131 = 549 (817) var.
A₁a₁.	1) Pere sööb, laud laulab? Emis imetab põrsaid Lai 1904 (J. Ermann) 2) Pere sööb, loud loulab? Siga põrsastega Rei 1938 (E. Ennist) 3) Pere süöb, laud laulab? Emis porsastega Kuu 1957 (H. Kokamägi) 4) Pere sööb, laud laalab? Emis ja põrsad MMg 1889 (K. E. Martinson) 5) Pere süüb, laud laalab? Põrsad imevad Äks 1889 (A. Mauer) 6) Pere süüb, laud laulab? Siga imetab poige Võn 1889 (J. Pint) 7) Pere sööp, laud laulap? Emmis imetap poige Rõn 1888 (A. Andrei) 8) Pere sööp, laud laul? Emmis poigega Võn 1895 (H. Mikkel) 9) Pere süü, laud laul? Põrsa imese nissa San 1888 (K. Gross) 10) Pere sööse, laud laul? Emmis Võn 1911 (J. ja M. Kärt) 8Jõh, 7Iis, Lüg, 6Hlj, 2Kad, 3Rak, VJg, 3Sim, 3VMr, 4Amb v. JMd, JMd, 3JJn, Koe, Pee, Ann, 2Tür, Tür v. Juu, 15Kuu, 2Jõe, HJn, 3Tln, Jür, 3Kos, 2Rap, 2Hag, Nis, HMd, HMd v. Ris, 2Pld, Kul, Vig, Mih, 2Han, Kse, 3Mar, 2Phl, Rei, 2Emm, Hii, Krj, 2Khk, Jäm, 2Kaa, 2Pöi, 2Muh, Sa, 2Khn, 3Tõs, 3Aud, 4PJg, 4Vän, 4Tor, Tor v. SJn, Pär, Hää, 10Saa, 8Hls, 6Krk, Vl, 9Hel, 12Trv, 11Pst, Pst v. Pil, Vln, 12Vil, Kõp, 5SJn, SJn v. Ote, 6KJn, 8Pil, Plt, 3Ta, 4Ksi, 8Lai, 5Pal, 5Trm, 6Kod, 3MMg, 7Äks, 4TMr, 5Trt, 6Võn, Kam, 4Nõo, Elv, 5Puh, 3Ran, 4Rõn, Rõn v. San, 20Ote, 5San, 5Kan, 6Urv, 4Krl, 3Har, 4Rõu, 2Plv, 8Räp, Vas, Vas v. Se, 10Se, 2As, Lut, Kra, 4Tt, eL - 377 var. • Helle 369 (90); Hupel 121; Willmann 171 (81); St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 250 (14); • Hupel² 173; Lönnrot 158; Ahlqvist 74; Wied. 284; • Mötleja 24 ja 53 (97); • Liiv LMt 45 (95); Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (22); • OM nr. 6 (1886) 204; Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 (9); Meelej. nr. 37 (1887) 296 (57); Malm⁹ 31 (5); E EM 119 (1089); • LMr 130 (145); Sööt PA (1898) 6 (2); KAH EKAl 162 ja 164 (84); • KMr 125 (20); Pet. HS I 35 (17); Elken³ 15 (5); E EM² 105 (1443); Kmpm. KLr I⁸ 41; Pet. EüK² 65; Kmpm. EL I⁹ 76; Huvit. V Lisa 18 (49); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (20); Nugis 293 ja 314 (195); ÜÕÕ 29 (1); Säde nr. 26 (1956) 3; Kriisa V 45 (1); LS 420; Hellerma Eü 101; Remmel V-VIII⁵ 171; Maanso-Valgma-Villand 26; Hellerma IV-V 93; Metstak 16 ja 34 (135); Muhel VN 31 ja tagakaas (1); Õunapuu 146 (1); Hiie-Müürsepp IV/I 47; Metstak² 40 ja 43
A₁a₂*.	Pere söövad, laud laulab? Siga Kaa 1889 (A. Pea) Kär, Kaa, Vll - 3 var.
A₁a₃*.	Pere sööb ja laud laulab? Siga ja põrsad Juu 1987 (M. Hiiemäe) Vi, Nrv, Jõh, Iis, Hlj, Hlj v. Kad, 2Kad, Rak, 2VJg, 4Sim, 3VMr, 2Amb v. JMd, Pee, 4Kuu, Tln, Jür, Kos, Juu, Rap v. Mär, Kul, 2Vig, Mih, 2Var, Lih, Noa, Noa v. Hii, Phl, Rei, Emm, Sa, Khk, Pha, Muh, 4Tõs, PJg, 2Vän, Tor, Pär, Saa, Saa?, Hls, Hel, Pst, Vil, SJn, 4KJn, Pil, Plt, Ksi, 4Lai, Pal, Trm, 3Kod, 2MMg, MMg v. Äks, 4TMr, 3Trt, 2Võn, Nõo, Ran, Ote, Kan, Plv, 3Räp, Võ-Se, 2Se, 2As, Tt - 104 var. Laste prillid I 18 (2); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (44); Loorits VrP 25 ja 26 (44); Selmet V (1945) 142 (1); Pioneer nr. 4 ja 8 (1950) lk-ta; Sõgel 59 (1); Meie aasta (1953) lk-ta (35)
A₁a₄.	Perekond sööb, laud laulab? Siga imetab oma põrssaid HJn 1912 (G. Sillam) Jürisson 89 (5)
A₁b*.	Laud laul, pere süü? Immis imetäs Rõu 1894 (A. Assor) Sim, Amb v. JMd, Mär, LNg, 3Tor, Hel, Vln, SJn, Plt, TMr, 2Võn, Puh, Ran, Ote, San, 2Kan, Urv, Krl, 3Har, 7Rõu, Plv, Räp, Se, As - 36 var.
A₁c*.	Pere süü, laud liigus? Siga imet poige Urv 1932 (H. Tampere) 2Urv - 2 var.
A₁d*.	Pere sööb, laud karjub? Põrsastega emis Pha 1947 (A. Sepp) Emm, Pha - 2 var.
A₁e.	Pere sööb, laud röögib? Emmis oma põrstege Hls 1889 (M. Ilus)
A₁f.	Laud maka ja hel'os, pereh süü? Immis maka, põrsa sööva nissa Se 1935 (A. Jänessoo)
A₁g.	Pere sööb, laud kõneles? Imis oma poigega Har 1934 (O. Lipstok)
A₁h.	Pere sööse, laud luge? Emmis imetas poige Võn 1888 (J. Kripson)
A₂a.	Pere sööb ja rend loeb? Emis imetab põrssaid Ans 1891 (J. Magus)
A₂b*.	Pere sööb, rend laulab? Emis imetab põrsaid Pöi 1894 (T. Undritz) Krj, Kär, Jäm, 2Kaa, 4Pöi, 2Muh, Tt - 12 var.
A₃.	Pere sööb, leib laulab? Emis põrsastega Kaa 1889 (M. Kallas) 2Kaa - 2 var.
B*.	Latsõ sööva, laud laul? Põrsa sööva nissa Vas 1902 (J. Jakobson) Rõu, Vas, 2Se, Tt - 5 var.
1585.	PEREKOND PUUJUURDE ALL? Tuhlid varre all - 0+1+0+1 = 2 (5) var.
a.	Perekond puujuurde all? Tuhlid varre all Pöi 1888 (J. Trull) E EM 119 (1087); E EM² 105 (1437)
b.	Perekond juurte all? Kartul Ote 1982 (T. Tammo)
1586.	PEREMIES TOSTAB PEITLÄ ÜLES, KAIK PERE LÄHTEB PILLA-PALLA? Lamba sittumine - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Peremies tostab peitlä üles, kaik pere lähteb pilla-palla? Lamba sittumine Kuu 1892 (M. Odenberg)
b.	Peremies tostab peugla üles, pere kaik lähteb pilla-palla? Lamba sittumine Kuu 1903 (J. Mikiver)
Vrd.	1883C₁ 2557 2591
1587.	PERENAINE PÖÖRAKAELA, SIDUS OHELIKU ORJA KAELA, SAATIS ÕUE HAUKUMA, VÄRAVASSE VAHTIMA? Kangaseadmine - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Lai 1894 (J. Remmelg) E EM² 105 (1441)
Vrd.	rl: Perenaene, pöörakaela! / Köitis köie koera kaela, / teise otsa orja kaela. / Siis aas õue haukumaie, / väravasse vahtimaie: /- - -/ (ERlA II:2, nr. 3316 symbol 60 f "Symbol" s 9< JMd)
1588.	PERENAINE SÕHKAT-SAHKAT ÜLES JA ALLA, PERSE TEEB TAGANT NÕHKAT-NAHKAT? Leivasõtkumine - 0+0+1+0 = 1 (1) var. TMr 1926 (L. Berg)
1589.	PERSE ÄÄREST, PERSE SEEST, LAKUB PERSET? Singiliha, kanamuna, härjakeel - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Iis 1939 (E. Luht)
Vrd.	924 1050
1590.	PERSEST TSILGAHAS, SUUHTÕ PANDAS? Kanamuna - 0+3+0+1 = 4 (4) var.
Aa.	Persest võtab, suhu pistäb? Linu aetas Nõo 1888 (K. R. Sprohgis)
Ab.	Persest tsilgahas, suuhtõ pandas? Kanamuna Se 1912 (S. Duplevski)
Ba.	Roog tuleb persest? Muna Lai 1897 (H. Asper)
Bb.	Mis on roog persest? Kanamuna Tln v. Trt 1981 (J. Viikberg)
Vrd.	2554 kk: Kõige parem toit saab tagumikust: sea pekk, härja keel ja kanamunad (Tt)
1591.	PERSSEST SÖÖB JA SUUST SITUB? Vähk - 0+2+1+0 = 3 (4) var. Koe 1890/3 (H. Schultz) Koe, Pai, Tln - 3 var.
Vrd.	64 1938
1592.	PESA MAAS, MUNAD TAEVAS? Õunapuu - 1+7+68+50 = 126 (298) var.
Aa₁.	1) Pesa maas, munad taevas? Õunapuu Sim 1978 (E. Liiv) 2) Pesa maas, muna' taivas? Marjapuu Krl 1910 (H. Ojansuu) 3) Pesä maan, muna' taivan? Humal Urv 1964 (A. Kurg) 4) Pesä maah, muna' taivah? Uibo Se 1929 (A. Gehrke) 3Iis, VNg, 2Hlj, Kad, Rkv, Sim, 3Kuu, HJn, Tln, Juu, 2HMd, Pld, 2Var, Han, Kir, Jaa, Pöi, Muh, 2Tõs, Aud, Vän, Tor, 3Prn, Saa v. Hls, 2Hls, 3Krk, 2Hel, Pst, 2Kõp, 2SJn, 4Pil, Ksi, 4Lai, 3Pal, Trm, Kod, TMr, 2Trt, 2Nõo, Ran, Ote, San, Kan, 4Urv, Krl, 3Rõu, 9Se, As - 87 var. E EM 120 (1090); Pet. HS I 44; Kmpm. KLr I⁴ 39 (70); E EM² 105 (1445); Nurmik I 145; Nurmik EKÕr 141; Kmpm. EL I⁹ 50; Jürisson 73 (4); Huvit. II³ 146 ja 248 (15); Kmpm. EL II¹⁰77; Huvit. V Lisa 18 (36); Nugis 293 ja 314 (196); Nurmik EK III 133 (2); LS 420; Mihkla-Tedre EK⁹ 20; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (7); Belskaja-Aleksejeva VI 162 (20); Kuut VI (1972) 104; Muhel VN 9 ja tagakaas (1); Belskaja-Aleksejeva VII⁴ 153 ja 173
Aa₂.	Pesa maas ja munad taevas? Humal SJn 1888 (J. Mein) Vai, 2Iis, Lüg, Kad, Amb v. JMd, Kuu, Juu, Rap, HMd, Mar, Khn, Prn, Pst, SJn, Plt, Pal, 2Trm, Kod, Võn, Ote, Kan, Võ-Se, As - 25 var. Täheke nr. 7 (1962) 3 (7); SSTT 94; Kuut VI (1972) 105 ja 111 (2); Metstak 19 ja 34 (186); Metstak² 53
Aa₃.	Pesa maas, aga munad taevas? Õunapuu Pld 1925/6 (L. Gering)
Ab.	Munad taevas, pesa maas? Õunapuu Pha 1947 (A. Sepp)
Ac.	Pesa maa sees, munad taevas? Õunapuu Amb v. JMd 1937 (anon)
Ad.	Pesä maa pääl, taevah muna'? Uibos ja ubina Se 1933 (N. Oinas)
Ae.	Pesa maa all, munad taevas? Õunapuu PJg 1990 (K. Reinthal)
Af.	Pesa all, muna taevan? Uibo Har 1927 (E. Potsepp) Pöi, Har - 2 var.
Ag.	Munad taevas, pesa all? Õunapuu Kul 1929 (H. Tampere)
Ah.	Pesa maas, munad õhus? Õunapuu TMr 1932 (R. Viidebaum)
Ai.	Pesa maas, munad üleval? Õunapuu Pal 1911 (H. Karro)
Aj.	Pesa majas ja munad taevas? Õunapuu VJg 1984 (M. Kõiva)
B+.	Jalad maa sees, munad taevas? Õunapuu KJn 1961 (A. Seep) Lih, KJn, Nõo - 3 var.
Vrd.	1593
1593.	PESA SEES, MUNAD VÄLJAS? Kartulipealised (seemne-)munadega - 0 (6) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 120 (1091); Okas 78; E EM² 105 (1446)
Vrd.	1592
1594.	PIDO PINDA, RADO RAUDA, TUNGELPÄÄ JA TÕRVASPÜTT? Lootsik - 0+1+0+0 = 1 (4) var. Räp 1888 (J. Puksov) E EM 120 (1093); E EM² 106 (1448); RpS nr. 6 (1939) 190
Vrd.	973
1595.	PIGINE POISIKE, RAUDSED JUUKSED? Päähari - 0+1+0+0 = 1 (31) var. Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 120 (1094); Pet. Ah 41; Pet. ELA 60; E EM² 106 (1449); SSTT 29; Metstak 9 ja 32 (35); Metstak² 15 ja 16
Vrd.	2356
1596.	PIGISTA-PAAGISTA JA PANE NAPPI? Või pane nappi, vitsikusse - 0+4+1+0 = 5 (6) var.
A₁.	Pigista-paagista ja pane nappi? Või pane nappi, vitsikusse Kad 1888 (J. Aab)
A₂.	Virtsub ja vartsub, piigista ja paagista, pane nappa? Püstkernuga võitegemine, kus männaga klopiti VJg 1889 (J. Ustallo)
B.	Pigin natta, pagin natta, panen natta nappikusse, nappikust sõin nahka? Või Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
C₁.	Piigi puitsi, paagi puitsi ja pane puitsi napiku ja napikuga lauale? Või Jõh 1892 (T. Wiedemann)
C₂.	Pese putsi ja piigista putsi ja pane putsi lauale? Või Iis 1938 (A. Hallik)
1597.	PEUSE MAHUB, PÜTTA EP MAHU? Härjavits - 4+12+3+2 = 21 (38) var.
Aa₁.	Peose mahub, pütta mahu mitte (In die Hand raumt es, aber nicht in die Tonne)? Die Ochsenruthe Sa 1814 (J. W. L. v. Luce) • Beitr. III (1814) 114 (2a); Lönnrot 158
Aa₂.	Mõuse [sic!] mahub ja pütta mahu mitte? Härjavits Sa? dat-ta (anon)
Ab₁.	Peuse mahub, pütta-p mahu? Härjavits Mus 1890 (T. Palk) Mus, 3Kär, Ans, Kaa, Pöi - 7 var. Wied. 284; E EM 122 (1118); E EM² 107 (1476); Täheke nr. 12 (1961) 13 (3); SSTT 136; Säde nr. 58 ja 68 (1970) 7 ja 8 (8); Metstak 19 ja 34 (187); Metstak² 53
Ab₂.	Peuse mahub ja pütta ei mahu? Härjavits Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Ab₃.	1) Piosse mahub, aga pütti ei mahu? Härjavits Jäm 1925 (T. Kaljo) 2) Pöuse mahub, aga pütta ep mahu? Härjavits Kaa 1889 (J. Koppel) Mus, Kär, Jäm, Kaa, Pha, Vll - 6 var.
Ac.	Piu mahub, püta sisse ep mahu? Härjavits Ans 1937 (A. Ahurand)
Ad.	Mis see on, mis peuse mahub, mitte püta sisse? Vits Sa 1867 (R. Kallas)
B.	Peosse mahub, tasku ei mahu? Karjavits Rkv 1972 (E. Tuisk)
C.	Peusse maub, töndri ei maho? Härjavets Phl dat-ta (M. Pihhelgas)
D.	Pihku sünnib, vakka ei sünni? Villad Pal 1897 (H. Karro)
Vrd.	595 1598
1598.	PIHKU MAHUB, SAINA VAHELE EI MAHU? Muna - 3+30+1+1 = 35 (65) var.
A.	Käes seisab, seina vahel ei seisa? Kanamuna KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 59 (396); E EM² 53 (505); E MM 9 ja 43 (87); E MM² 9 ja 46 (89); E MM³ 6 ja 37 (89)
Ba₁*.	Peus seisab, seina vahel ei seisa? Kanamuna Vil 1889 (H. Niggol) Pöi?, 3Vil - 4 var. E EM² 107 (1478); E MM 14 ja 45 (195); E MM² 14 ja 48 (197); E MM³ 11 ja 39 (197)
Ba₂.	Seina vahel ei seisa, peus seisab? Kanamuna Vil 1893 (J. Evert)
Bb*.	Pihku mahub, saina vahele ei mahu? Muna TMr 1888 (P. Birkenthal) Vil, Lai, 2TMr, Nõo, 2Puh, 2Rõn - 9 var. RpS nr. 6 (1939) 190
Bc₁*.	1) Pihku sünnib, seenä vahele ei sünni? Kanamuna Kod 1888 (J. Liiv) 2) Pihku sünnib, aga seina vahele ei sünni? Kanamuna Lai 1895 (K. Taras) Jõh, Ksi, Lai, 3Pal, 2Kod, Äks, TMr - 10 var.
Bc₂.	Saena vahele ei sünni, piiu sünnib? Kanamuna Puh 1889 (J. Loskit)
Bd*.	Pihku sünnib, seina ei sünni? Kanamuna Lai 1904 (J. Ermann) 2Lai, 3MMg - 5 var.
Be.	Peiu sünnis, lahi vaiele ei sünni? Kanamuna Võn 1895 (J. Moodis)
C.	Puhu sünnib, saina vahele ei sünni? Kanamuna Nõo 1889 (J. Amberg)
D.	Suhu sünnib, seina ei sünni? Muna MMg 1888 (G. Tenter) Tõs, MMg - 2 var. E EM 144 (1358); E EM² 125 (1776)
Vrd.	595 1597 1795 1926
1599.	PIHKANE PÄÄL JA HARJANE ALL? Päähari - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Hlj 1933 (M. Toomse)
1600.	PIHLAPUU PIIRI PÄÄL, OSSA' SAISVA' SAARÕ PÄÄL? Kuningas ja sõda - 0+5+2+1 = 8 (8) var.
Aa.	Pihlapuu piiri pääl, ossa' saisva' saarõ pääl? Kuningas ja sõda Se 1928 (T. Haak) Vas, Vas v. Se, 3Se - 5 var.
Ab.	Pihlapuu piiri pääl, ossa saisva Saarõmaal? Sõamiis ja timä umatsõ Se 1888 (H. Prants) Vas, Se - 2 var.
B.	Tamm sais Saarõmaal, ossa küünüse siia maalõ? Sõda Se 1888 (E. Aun)
Vrd.	963D₂ 1601