Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin Foorum
401.ISE ON ELAV, AGA SÖÖB ELAVAID? Kass - 0 (11) var.
J. A. Kangur (1896): omaloominguline tekst
E EM2 45 (362); E MM 8 ja 43 (69); E MM2 8 ja 46 (71); Ainelo III 51; E MM3 6 ja 37 (71)
Vrd.102
402.ISE ON KIVIST, AGA ANNAB SOOJA? Ahi - 0 (2) var.
J. A. Kangur (1896): omaloominguline tekst
E EM2 45 (368)
403.ISE PIKK JA PEENIKENE, LÄHEB MÜDA ILMA LAIALI? Suits - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Ksi 1926 (P. Berg)
Vrd.396 410
404.ISE PIKK JA PEENIKENE, PEA OTS KUI SARI? Luud - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Äks 1889 (K. Blaubrik)
Vrd.410 1619E2
405.ISE PISUKE KUI PIHU, VAHEST PÕLVEKÕRGUNE? Kirp - 0+1+0+0 = 1 (6) var.
Mih 1889 (H. Perkson)
E EM 50 (296); E EM2 46 (376)
406.ISE SEISUB PAIGAL, AGA SABA LEHVIB TUULES? Korstnasuits - 0+0+0+1 = 1 (2) var.
Kuu 1978 (M. Must, P. Raud)
407.ISE TIÄB, ISE POEB, ÜHED TEGÄD KIIKS-KIIKS? Linnupesa - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Khn 1934 (T. Saar)
408.ISE VÄLJAS, VARBAD VARJUL? Puu kasvab - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.Ise väljas, varbad varjul? Puu kasvab
Krj 1940 (V. Kruusmägi)
B.Keha väljas, sabad maa sees? Puu
Rak 1905 (K. Holm)
409.ISE ÕÕNES TONNIKENE, AGA HULGA ELAVAD TA SEES? Mesipuu - 0 (5) var.
J. A. Kangur (1896): omaloominguline tekst
E EM2 46 (374); Metstak 18 ja 34 (176); Metstak2 49 ja 50
410.ISI PIKK JA PEENIKE, TÜÜ MUL JÄME, LÜHIKE? Köis - 0+6+2+0 = 8 (31) var.
a1*.Isi pikk ja peenike, tüü mul jäme, lühike? Köis
Vil 1937 (A. Mikk)
Iis, Pär, Pst, Vil, San, Tt - 6 var.
• Mötleja 6 ja 51 (16); E EM 50 (295); E EM2 46 (375)
a2.Ise pikk ja peenikene, töö paks ja lühikene? Köis, koorm
Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
b.Pikk ja pienike mies, löhike ja jäme töö? Köis
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 106 (1462)
Vrd.396 403 404
411.ISI PUU, AGA MIKK NIMI? Lõmmu südä-mikk - 0+2+0+0 = 2 (14) var.
a.Isi puu, aga Mikk nimi? Lõmmu südä-mikk
KJn 1888 (J. Reial)
E EM 50 (297); Pet. Ah 41; E EM2 46 (377); E MM 8 ja 43 (70); E MM2 8 ja 46 (72); E MM3 6 ja 37 (72)
b.Ise puu ja Mikk nimi? Südamik
Plt 1878 (K. Moks)
412.ISI SEISAB, ISI JOOSEB? Veski - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Noa 1927 (P. Ariste)
Vrd.keerdküsimus: Mis asi seisab, käib ja jookseb ühel ajal? Töö seisab, viinavõtmine käib ja palk jookseb (VNg)
413.ISSA MEEREN, TAIVA TEEREN, KUST SEE TONT ON VÄLJA TULNUD, KEL KIKSIN-KÕKSIN KÕRVAD PEAS JA SIRKEN-SORKEN SABA TAGA, NELI RIPSET JALGU ALL? Kass - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
SJn 1934 (L. Köögardal)
414.ISSAMEIEKE, TEINE TEIEKE, TULEB KIVIVAREST VÄLJA, PIKK PIITS PEUS, HÕBEHELM OTSAS? Kaevuvinn - 1+1+0+1 = 3 (24) var.
Aa.Issameieke, teine teieke, tuleb kivivarest välja, pikk piits peus, hõbehelm otsas? Kaevuvinn
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 47 (264); E EM2 43 (335); Nurmik I 14; Huvit. V Lisa 18 (34); RpS nr. 6 (1939) 189
Ab.Issameieke, teine teieke, tuli kivivarest välja, pikk piits peos, hõbehelm otsas? Kooguga kaevust vee tõmbamine
San 1981 (T. Keis)
B.Taara isake, taara emake, Jumal istub suure kive otsas, pitk piits käes, raudsõlm otsas, üht ta lööb, teist ta tongib? Vanakuradi palve
Vai 1888 (H. Masing)
415.ISTU IIH, TAARILASKÕ TAKAH? Türä - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Se 1934 (N. Oinas)
416.ISTUB KUI ISAND, SÕIDAB KUI SAKS, TALLATAKSE KUI VANA KOERA? Vokk - 0+93+23+8 = 124 (208) var.
A1a.Istub kui isand, tallitakse kui koera? Vokk
Pst 1891 (J. Leppik)
A1b.Istub kui isand, tallata kui vana koera? Vokk
Hlj 1888 (J. Linkstein)
A2.Sõidab kui saks, aga tallatakse nagu koera? Vokk
Kul 1936 (A. Samet)
A3a1.Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui koera? Vokk
MMg 1888 (A. Artis)
Jõh, Kad, Hag, Pil, Trm, MMg - 6 var.
E EM 50 (300); E EM2 46 (380); E MM 8 ja 43 (71); Kmpm. EKl I2 141; E MM2 8 ja 46 (73); Puus. KH 10; Puus. KH II5 99; Ronk nr. 16 (1926) 401; Ainelo III 67; Nugis 287 ja 313 (69); E MM3 6 ja 37 (73)
A3a2.Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse tagast kui koera? Vokk
Trt 1930 (P. Ariste)
A3b1.Istub ku isänd, sõidab ku saks, tallatakse ku va koera? Okk
Trv 1892 (J. Kill)
A3b2.1) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana koera? Vokk
HJn 1888 (N. Jegorov)
2) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallata kui vana kuera? Vokk
Hlj 1893 (I. Lootus)
3) Istub ku isänd, sõidab ku saks, tallatse ku vana koera? Okk
Hls 1888 (P. Ruubel)
4) Istus ku esänd, sõit ku saks, tallatas ku vanna koira? Vokk
Har 1888 (anon)
Vi, Jõh, 3Hlj, Rak, 2VMr, HJn, Tln, Kos, Rap, HMd, Vig, Noa v. Hii, Jäm, Kaa, 2Tõs, 3PJg, 2Hls, Trv, Pst?, Kõp, Pil, Plt, Ksi, 2Trm, MMg, Võn, Ote, Har, 2Rõu - 38 var.
Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (18)
A3b3.Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse nagu vana koera? Vokk
Kuu 1891 (T. Uustalu)
A3b4*.1) Istub kui isand, sõidab kui saks ja tallatakse kui vana koera? Vokk
Vai 1893 (J. Sorro)
2) Istub ku isänd, sõidab ku saks ja tallatse ku va koera? Vokk
Pst 1893 (J. Reevits)
Vai, Pst, Pal, Rõu - 4 var.
A3b5.Istub kui isand, sõidab kui saks, aga tallatakse kui vana koera? Vokk
Pil 1888 (S. Käär)
Mih, Pil, Trm - 3 var.
A3b6.Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana koera ise? Okk
Mus 1939 (K. Lepp)
A3b7.Istub kui isand, sõidab kui saks, tallab kui vana koer? Oki
LNg 1894 (J. Reimann)
A3c1.Istub kui isand, sõidab kui saks, talutakse kui vana koera? Voki
PJg 1888 (H. Lussik)
PJg, SJn - 2 var.
A3c2.Istub kui isand, sõidab kui saks ja tallutakse kui vana koera? Vokk
Plt 1892/6 (M. Luu)
A3d.Istub kui isänd, sõidab kui saks, aga tallutakse kui vigast koera? Voki
Saa 1889 (J. Jakobson)
A3e.Istub ku isant, sõidab ku saks, aga sõkutas änämp ku ütte vana koera? Okk
Hls 1891 (J. Riiet)
A3f.Istub kui isand, sõedab kui saks, väetakse taga just kui va koera? Voki
Mär 1937 (R. Lundt)
A3g.Istub ku isand, seisab ku saks, tallatakse ku vana koera? Vokk
KJn 1898 (C. Sööt)
Khn, KJn, Lai - 3 var.
A3h.Istub kui isand, sööb kui saks, tallatakse kui vana koera? Voki
Tõs 1889 (M. Kampmann)
A4a1.Istus ku esänd, sõit ku säks, tallatas ku vanna pinni? Vokk
Räp 1889 (J. Poolakess)
Ran, Rõn, Rõu, Räp - 4 var.
A4a2.Istus ku isänd, sõit ku saks, tallates ku va peni? Okk
Trv 1895 (P. Teckel)
A4b.Istus ku isänd, sõit ku saks, tallates tõist ku va peni? Okk
Trv 1894 (A. Rull)
A5a.Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatas kui hatta? Vokk
TMr 1889 (M. Napp)
A5b.Istus kui esänd, sõit kui säks, tallatas kui vanna hatta? Vokk
Rõu 1894 (A. Assor)
A6a.Istus ku imänd, sõit ku säks, tallatas ku koira? Praaditaja vokk
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
A6b.Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana koera? Vokk
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
A6c.Istus kui' imändäkene, sõit kui' saksakõnõ, sõkutas kui' külapinni? Vokk, vokiga langa tegemine
Se 1938 (V. Aalik)
A6d.Sõit ku säks, istus ku imand, tallatas ku küläkoera? Vokk
Vas 1895 (J. Tint)
A6e.Sõidab kui saks, istub kui emand, tallab kui koer? Vokk
Vln 1927 (V. Metsamärt)
A7.Istub kui proua, sõidab kui härra, tallatakse nagu vana koera? Vokk
VMr 1889 (J. Elken)
A8.Istus kui herra, sõit kui saks, tallates kui vanna koera? Vokk
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hag, Hls, Krl - 3 var.
A9.Istus kui saks, sõit kui krahv, sõkutas kui vanna pinni? Vokk
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
A10.Istub kui Iisrael, sõidab kui saks, tallatakse kui vanna koera? Vokk
As 1995 (A. Korb)
B1.Istub kui isand, tallatakse kui litsi? Vokk
Pai 1926 (R. Viidebaum)
Vrd. 258
B2.Sõidab kui saks, tallatakse kui lits? Vokk
Jõe 1878 (F. Matson)
B3a1.Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana litsi? Vokk
VMr 1888 (J. Koit)
VMr, Amb - 2 var.
B3a2.Istub ku isänd, sõidab ku saks, tallatakse ku va litsi? Okk
Trv 1892 (J. Kill)
B3b.Istub kui isand, seisab kui saks, tallataks nagu litsi? Vokk
Koe 1889 (V. Viitmann)
B4a1.Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse kui litsi? Voki
Tor 1888 (T. Tilk)
Tor, Saa - 2 var.
B4a2.Istub kui emand, sõidab kui saks ja tallatakse kui litsi? Oki
Tor 1889 (M. Tohv)
Pee, Tor - 2 var.
B4b.Istub kui emand, sõidab kui saks, ennast tallatakse kui l[it]se? Vokk
Jõe 1888 (H. Tutar)
B4c.Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse ümber kui litsi? Vokk
Saa 1928 (E. J. Kase)
B4d.Istub kui emand, sõidetakse kui saksa ja tallatakse kui litsi? Vokk
Kos 1932 (T. Wiedemann)
B4e.Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse nagu vana litsi? Vokk
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
B4f.Istub kui emand, sõidab kui saksa, töötab kui litsi? Vokk
Vai 1893 (H. Masing)
B5.Istub kui noorik, aga tallatakse kui litsi? Voki
Tõs 1893 (J. Öövel)
B6.Istub kui emand, sõidab kui neitsit, tallatakse kui vana litse? Vokk
Kad 1890 (F. Krass)
B7a.Istub kui emand, tallatakse kui litsi? Vokk
JJn 1888 (M. Roosileht)
B7b1.Ist kui emand, tallatas kui vanna litsi? Vokk
Ote 1888 (V. Vaher)
B7b2.Istub kui emand, tallatakse nagu vana litsi? Vokk
Ris 1896 (J. Niinas)
B8.Sui istub kui emand, talve tallatakse kui litsi? Vokk
Han 1889 (A. Reimann)
Han, Kse - 2 var.
B9.Suvel makab, talvel tallatas kui litsi? [Lahend puudub]
Plv 1894 (H. Huik)
C1.Istub ku isänd, sõidab ku saks, tallatse ku vana maita? Okk
Hls 1889 (M. Ilus)
C2.Istub kui isand, sõidab kui saks, veedakse kui vana raisk? Vokk
Jõh 1889 (P. Paurmann)
D+.1) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui orja? Vokk
Pde 1934 (H. Neumann)
2) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallutakse nagu vana atra? Vokk
Pil 1894 (T. Saks)
3) Istub kui isand, sõidab kui saks, talutatakse kui kana? Vokk
Tt 1883 (anon)
• Ol. Lisa nr. 32 ja 33 (1883) lk-ta; Käis EV I5/II 53; Säde nr. 87 (1956) 4 (10)
E+.1) Istub kui isand, sõidab kui saks, tallab kui talupoeg? Voki
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
2) Istus kui säks, sõit kui esänd, talitas kui vana juudas? Vokk
Kan 1896 (G. Loodus)
3) Istus ku isänd, sõit ku saks, süü ku härg? Okk
Krk 1896 (J. Hünerson)
F.Istub kui koer, sõidab kui saks, sõkutas kui santi, viis kitse närivad ühe heinakuhja all? Lõnga ketramine
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Kontam.: = 900X
G.Istup kui herr, sõit kui saks, mis rohkemb sõit, see ramsamas lätt? Ketramine
Vas 1895 (P. Saar)
Kontam.: = 1793Z
H1.Pihu linu, pinu puid, riga-raga rauda, triga-traga traati, istub kui emand, sõidab kui saks? Vokk
Kad 1930 (O. Paalberg)
Kontam.: = 973U1
H2.Lugu luid, pugu puid, nael rauda, pund rasva, istub kui emand, sõidab kui saks, tallatud kui lits? Voki
Saa 1895 (J. Avikson)
Kontam.: = 973U2
I.Istub kui isand, sõidab kui saks, raudhambad suus, tallatakse nagu kiigelauda? Vokk
Pai 1934 (H. Neumann)
Kontam.: = 717V
Vrd.417 418 421
417.ISTUB KUI ISAND, SÖÖB KUI SAKS, PEKSAB TAGA PIITSAGA? Kõht - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Amb 1893 (J. Freimann)
Vrd.416 418 421
418.ISTUB KUI ISAND, TOLMAB KUI TONT? Korsnas - 0+0+9+10 = 19 (104) var.
Aa.Istub kui isand, tolmab kui tont? Korsnas
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
Kuu, Var, Hää, Hel, 2Trm, Rõn?, Urv - 8 var.
E EM2 46 (381); E MM 8 ja 43 (72); Nurmik I 13; E MM2 8 ja 46 (74); Huvit. II 216 ja 224 (36); Tamman 36; Huvit. V Lisa 18 (35); ÜÕÕ 58 (9); Säde nr. 64 (1966) 8; Metstak 11 ja 32 (59); Säde nr. 70 ja 83 (1989) 1 ja 4; Hiie-Müürsepp IV/I 32; Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 20 ja 22; Müürsepp-Viisimaa 74; E MM3 6 ja 37 (74)
Ab*.Istub kui isand, tormab kui tont? Korsten
Trm 1947 (K. Kuuse)
Hel, KJn, Pil, Pal, 2Trm - 6 var.
Leht 8 (12); Juhani-Tammoja 13 (12); Säde nr. 80 (1985) 4; Leht VIII2 54 ja 56 (9); EMrd IV 55 (28)
B.Magab kui parun, tormab kui tont? Korsten
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
C*.Istub kui kuningas ja tormab kui tont? Korsten
Pst 1936 (L. Köögardal)
Pst, Har - 2 var.
D.Sais ku' saadan, tolmas ku' tont? Korstna
Se 1968/9 (K. Tarend)
E.Karp maas, karune kübar peas, istub kui isand, tolmab kui tont? Maja
Mar 1996 (K. Tamm)
Kontam.: = 562B
Vrd.416 417 421
419.ISTUS PESA BÄÄL UN LÄBI KÕTU OM SAAVAS? Ainu kuhi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lei 1911 (H. Ojansuu)
420.ISTUS PINGI PÄÄLE, SIS OMMA IIH, LÄTT TARRÕ, SIS OMMA TAKAH? Taaritõrdo haam - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Se 1977 (P. Hagu)
421.JÕSTUB KUI ISÄND, SIESÄB KUI SAKS, KÕIKÕLÕ NÄÜTÄB VALGUST? Majak - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Khn 1934 (T. Saar)
Vrd.416 417 418
422.JALA JÄMMEMB, PÄÄ PEENEMB? Linapund - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
423.JALGE ALL UM, A KINNI JÕVA EI VÕTTA? Vari - 0+3+0+0 = 3 (13) var.
A.Jalge all um, a kinni jõva-ai võtta? Vari
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (27); E MM2 8 ja 46 (59); E MM3 5 ja 37 (59)
B+.Küll käin ma so ees ja taga, aga siiski sa mind kätte ei saa? Vari
Tln 1892 (K. Puusemann)
Tln, Saa - 2 var.
Lasteleht nr. 1 (1909) 16 (3); Külvaja nr. 17/18 (1926) 8; Väikeste Sõber nr. 12 (1927) 8
424.JALGEGA SÕTKUTAKSE, KÕHUGA NÜHITAKSE, KESKEL MULK, SINNA PANNAKSE PULK? Kangakudumine - 1+2+0+0 = 3 (3) var.
a.Jalguga sõkutakse, kõhuga hõõrutakse, mulgust pistetakse sisse? Kangakudumine
Äks 1893 (P. Sepp)
b.Jalguga sõkutas, kõtuga hõõrutas, keskpaigan mulk, pista sisse lups? Kangast koetas
Nõo 1875 (J. Kerg)
c.Jalgega sõtkutakse, kõhuga nühitakse, keskel mulk, sinna pannakse pulk? Kangakudumine
Plt? dat-ta (anon)
425.JALUTA JOOKSEB, KÄSITA KÄRBIB, SILMITA KÄIB SIHTI KAUDU? Käärid - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst
E EM2 40 (277)
Vrd.426
426.JALUTA JOOKSEN, KÄSITA KISUN, KÕRITA KARJUN, VALUTA VINGUN? Tuul - 1+9+15+33 = 58 (264) var.
Aa1.Jaluta jooksen, käsita kisun, kõrita karjun, valuta vingun? Tuul
Tt 1871 (J. Hurt)
KJn, Tt - 2 var.
• EPost. Lisal. nr. 25 ja 27 (1871) 148 ja 160 (5); Mötleja 7 ja 51 (20); ER Kal. (1882) 106 ja 110 (3); Kruus 45 (3); Mickwitz Kal. (1910) lk-ta
Aa2.Jaluta jookseb, käsita kisub, kõrita karjub, valuta vingub? Tuul
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Rap v. Mär, Trv - 2 var.
E EM 44 (224); Pet. ELA 99; Jürjens 26; E EM2 40 (276); E MM 8 ja 43 (58); E MM2 8 ja 46 (60); Pet. UA7 104; Raud LK III 213 (12); Ainelo III 68; Raud VMj 213 ja 214 (12); Nugis 287 ja 313 (61); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (5); Laugaste 134; ÜÕÕ 16 (13); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (23); Mihkla-Tedre 57; Janno-Salun III 211; Terri 6 (2); Mihkla-Tedre EK9 21; Maanso-Ordlik-Rukki 66 (2); Maanso-Rukki V 53 (2); Muhel VN 32 ja tagakaas (2); Hiie-Müürsepp IV/I 32; E MM3 5 ja 37 (60)
Ab.Jalutu joosep, käsitu kisup, valuta vingup, kõrita karjup? Tuul
Rõn 1888 (H. Urb)
Rap v. Mär, Rõn - 2 var.
Ac.Jaluta jooksen, kõrita karjun, käsita kisun, valuta vingun? Tuul
Võn 1896 (P. Rootslane)
Kodu Kal. (1906) lk-ta (3); Huvit. V Lisa 18 (77)
Ad.Valuta vingun, suuta karjun, käsitä kisun, jaluta jooksen? Tuul
Lüg 1889 (E. Bachmann)
Ae.Eluta jooksen, käsita kisun, kõrita karjun, valuta vingun? Tuul
Pst 1888 (J. Jaakson)
B1+.1) Jaluta jookseb, käsita kisub, hääleta ulvab? Tuul
Hel 1962 (P. Kippar)
2) Suud ei ole, aga vilistab, jalgu ei ole, aga jookseb, käsi ei ole, aga kisub? Torm
Saa 1888 (P. Sitzka)
Tln, Tõs, Saa, Hls, Hel - 5 var.
Säde nr. 2 ja 12 (1968) 5
B2.Käsita kisun, jaluta jooksen, hädata karjun? Tuul
SJn 1889 (T. Köstner)
B3a1*.Jaluta jookseb, käsita kisub, valuta vingub? Tuul
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Iis, VJg, JJn v. Koe, Kuu, Kos, Mih, Kir, Khk, Muh, Vän, Kõp, KJn, Lai, Trm, 2Se, As - 17 var.
Kmpm. KLr 46; Kmpm. KLr I4 52 (89); Freymann 238; Kmpm. KLr II6 348; Nurmik I 100; Nurmik EKÕr 141; Huvit. II 216 ja 224 (35); Tamman 23; Kmpm. EL I9 118; Kmpm. EL II10 65; Seilental II 52; Bachman-Rebane I 253; Bachman-Vilbok II 240; Siim-Vallner III 35; Praakli III 76 (3); Metstak2 63 ja 66
B3a2.Jaluta jookseb, käsita käib ja valuta vingub? Seinakell
Khn 1948 (J. Sulengo)
B3a3.Jaluta jookseb, käsita vehib, hääleta vingub? Tuul
Plv 1966 (O. Kõiva)
B3b.Jaluta jookseb, valuta vingub, käsita kisub? Tuul
Rõu 1932 (E. Mihkelson)
B3c1*.Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta vingub? Tuul
San 1966 (A. Hollo, P. Keldrimägi, R. Kotkas)
Kad, Jäm, Ote, San - 4 var.
B3c2.Käsita käib, jaluta jookseb, valuta vingub? Tuul
Lüg 1973 (M. Kaasik, G. Kallasto)
Lüg, As - 2 var.
B3c3.Käsita kiunub, jaluta jookseb, valuta vingub? Tuul
Krk 1974 (A. Vari)
B3d1*.Käsita kisub, valuta vingub, jaluta jooseb? Tuul
Jaa 1938 (A. Vinkel)
Lüg, Kuu, Jaa, Räp - 4 var.
B3d2.Käsildä kisk, vialda ving, jalolda käü? [Lahendus puudub]
Se 1927 (P. Voolaine)
B3e.Valuta vingub, käsita kisub, jaluta jookseb? Tuul
Jaa 1958 (P. Vinkel)
Ca.Jaluta jooseb, käsita kisup? Tuisk, torm
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
Kuus-Markvart 14 (5)
Cb*.Jaluta jooseb, valuta vingub? Tuul
Pst 1889 (H. Henno)
Kuu, Lih, Pst - 3 var.
Spuhl 19
Cc.Käteta kisub, valuta vingub? Tuul
Puh 1988 (A. Pure)
Cd1.Jalgadeta jookseb, suuta ulub? Tuul
KJn 1961 (A. Seep)
Cd2.Jalguta jookseb, suuta puhub? Tuul
Vai 1893 (H. Masing)
Ce+.Hädata karjub, valuta vingub? Tuul
Vln 1942 (P. Alvre)
Vln, Tt - 2 var.
Lasteleht nr. 3 ja 4 (1908) 48 ja 64 (5)
D.Tiivuta lennab, valuta vingub? Tuul
Jõh 1940 (E. Mets)
Kontam.: = 334N
Vrd.334 425 880 1567
427.JALUTU JAAN LÄHEB SEINA KAUDU ÜLES? Suits - 6+78+27+23 = 134 (225) var.
Aa1.1) Jalutu Jaan läheb seina kaudu üles? Suits
Kär 1889 (T. Jank)
2) Jaluta Jaen leheb seina kaudu üles? Suits
Khk 1973 (V. Lonn)
Juu, Lih, Käi, Emm?, 2Sa, Mus, Khk, 5Kär, 3Jäm, 3Kaa, Pha, Vll, 5Muh, Tõs, 3Tt - 30 var.
• Beitr. III (1814) 114 (9); Lönnrot 151; Ahlqvist 72; • Wied. 266; Wied. 266; E EM 44 (225); Lasteleht nr. 5 (1905) 80 (4); E EM2 40 (278); Nurmik II 6 (7)
Aa2.Jalutu Jaan läheb seina mööda ülesse? Suits
Aud 1895 (R. Niemann)
Kad, Kse, 2Khk, Aud, Trv, Vil - 7 var.
Aa3.Ilmä jalgude Jaan läts saina möödä üles? Suits
Hel 1889 (G. Habicht)
Pär, Hel, Pst, SJn, Nõo v. Ote - 5 var.
Aa4*.Jalutu Jaanike lääb mööda seina üles? Tuli
Hls 1891 (J. Riiet)
2Jäm, Pär, Hls, Vil, Võn, San - 7 var.
Aa5*.Ilma jaluta Jaan lätt saina pite üles? Suits
Ote 1892 (J. Ainson)
3Ote, Kan - 4 var.
Ab1.Jalutu Jaan jookseb seina kaudu üles? Suits
HMd 1895 (A. Melsas)
Ab2*.Jalutu Jaan jookseb seina mööda ülese? Suits
Aud 1889 (K. Tarkpea)
Kse, Aud - 2 var.
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (27); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (27); Huvit. V Lisa 17 (20)
Vrd. 1735
Ab3*.Jalutu Jaan jookseb mööda seina? Suits
Vig 1896 (H. Laipmann)
Kuu, Vig, Tõs, Pil, Trm, Ote - 6 var.
Ac1.Jaluta Jaan ronib seina kaudu üles? Suits
Kaa 1946 (V. Niit)
Ac2*.Ilma jaluta Jaan ronib saina mööda ülese? Suits
TMr 1889 (M. Napp)
Vil, TMr, Ote - 3 var.
Metstak2 23 ja 25
Ad1.Jalutu Jaan keib mööda toaseina? Suits
Rei 1939 (E. Ennist)
Ad2.Jalutu Jaan keib seina kautu, piip suus? Suits
Käi 1939 (E. Ennist)
Vrd. 692
B.Jalp Jaan läheb mööda seina üles? Suits
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
C.Pöliti Jaan keib seina kautu üles? Suits
Emm 1938 (E. Ennist)
D.Toripea Jaen lihab seina kautu üles? Suits
Vll 1890 (M. Kolm)
Ea*.Jalutu Jaak läheb seina möeda ülesse? Suits
Phl 1897 (T. Wiedemann)
Phl, Krj v. Mus - 2 var.
Eb.Jalutu Jaak leheb seina kauda laudile? Suits
Phl 1938 (P. Palmeos)
Fa1.Jalutu Juhan lähäb seina kaudu üles? Der Rauch
Jaa 1817/22 (anon)
Wied. 266; E EM 44 (225); E EM2 40 (278)
Fa2.Ilma jaluta Juhan läheb müda seina üles? Suits
Ksi 1926 (P. Berg)
Fb.Jalutu Juhan keib seina koutu üles? Suits
Emm 1938 (E. Ennist)
Fc.Jalutu Juhan ronib mööda seina üles? Aur, suits
Ote 1957 (M. Villemson)
Ga.Jalutu Juri läheb seina kaudu üles? Suits
Pöi 1894 (T. Undritz)
Pöi, Muh - 2 var.
Gb.Jalutu Jüri läheb seina mööda laudile? Suits
Pöi 1933 (J. Riim)
Gc*.Jaluta Jüri jookseb seina mööda? Suits
Emm 1928 (M. Meiusi)
Emm, Muh - 2 var.
H.Ilma jalgeda Jüts lääb seinä möödä üles? Suits
Saa 1888 (P. Sitzka)
I.Uimane Juri läheb seina mööda ülesse? Suits
Tõs 1890 (M. Kirikall)
J.Jalutu Ants läheb seina kauda ülese? Suits
Krj 1959 (S. Lätt)
K.Jaluto Toomas läheb ilma kartate lautile? Suits
Hii 1888 (G. Tikerpuu)
Vrd. 1072A6e*
La.Jaluta poiss läheb seina mööda üles? Suits
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
Lb.Jalutu poiss roomab mööda seina? Suits
Käi 1939 (E. Ennist)
M*.Ilma jalulda miis lätt saina pite üles? Toss
Rõu 1897 (G. Raup)
Jäm, Rõu - 2 var.
N.Hall mees läheb seina kaudu üles? Suits
Saa 1888 (F. W. Ederberg)
O.Must mees läheb seinu kautu üles? Suits
Jäm 1937 (A. Ahurand)
Pa*.Jaluta Jaan lätt nukka pitti üles? Suits
Urv 1890 (J. Teder)
Hls, Krk, Hel, Ote, San, Urv - 6 var.
Vrd. 1072C17a*
Pb*.Jalutu Jaan jookseb nurka kaudu üles? Suits
Krj 1938 (K. Lepp)
Krj, Hls - 2 var.
Qa1.Käsita-jaluta läheb seina kauda üles? Suits
Krj 1938 (A. Toomessalu)
Qa2.Käsitu-jalutu, aga seinä möödä lähäb üles? Suits
Trv 1897 (J. Vaine)
Qa3*.Ilma käsitä ja ilma jalota, lätt saina pitte üles? Toss
Kan 1896 (G. Loodus)
Kan, Rõu - 2 var.
Qa4.Ei ole kässa, ei ole jalgu, lääb mööda seina üles? Suits lähab uksest välja
Hls 1894 (J. Riiet)
Vrd. 427T 427Äb 1119
Qb*.Käsitä, jalota, juusk saina müüdä üles? Vari
Räp 1889 (J. Poolakess)
VMr, Räp - 2 var.
Qc+.Käteta ja jalgeta, läheb mööda seina üles kui prussakas? Suits
Saa? dat-ta (anon)
Kuu, Saa? - 2 var.
Ra.Jalutu läheb seina kaudu üles? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
Rb.Ilma jalota ja kõnd saina pääl? Toss
Kan 1896 (G. Loodus)
Sa1.Käsita ja jaluta, jooseb nukka müüda üles? Suits
Nõo 1889 (J. Tüklov)
Lai, Nõo, Tt - 3 var.
• Wied. 268; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (8); E EM 60 (403); E EM2 54 (514); Kal. (1973) 128 (4)
Sa2.Käsitu-jalutu, juusk nukka pitti üles? Tuli
Ote 1895 (C. Lipping)
Ote, Kan - 2 var.
Sa3*.Ilma käsita, ilma jalota, juusk nukka pitti üles? Tuli
Plv 1893 (J. Tamm)
2Plv - 2 var.
Sb1*.Käsitu ja jalutu, läeb mööda nukka üles? Tuli
Kod 1947 (U. Mägi)
Hls, Krk, Kod - 3 var.
Sb2*.Käsiltä-jalalda, lätt nulka piteh üles? Sau
Se 1888 (H. Prants)
Urv, Se - 2 var.
Z.Ilma silmitä, kõrvuta, ninata, suuta, kässitä, siiski lätt nukka piti üles kui kass? Suits
Ote 1890 (J. A. Palm)
T.Ei käsi ega jalg, aga ronib puu otsa? Humalas või vääned
Mih 1938 (V. Eenveer)
Vrd. 427Qa4 427Äb
U.Jaluta ja käsita, läheb kaba mööde lakka? Suits
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
V.Jalutu Jaan läheb toa peale? Suits
Mih 1920 (A. Leppik)
W.Jaluta Jaan läheb taevase? Suits
Mar 1936 (A. Hiiemägi)
2Mar - 2 var.
Vrd. 237
Õ*.Jaluta Jaan katussen? Korsten ehk suits
Võn 1958 (G. R. Sordla)
Võn, Rõn - 2 var.
Tander 13; Kuhlbars 20 ja 27 (139)
Äa.Mees ronib ilma käte ja jalgeta? Suits
Rap 1938 (E. Poom)
Äb.Pole käsi ega jalgu, siiski ronib üles? Tapud
Tor 1939 (Õ. Raab)
Vrd. 427Qa4 427T
428.JASKA TANTSIB JÄÄ PEAL, KÕHT ÕIEL EES? Kedervars - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ris 1889 (J. ja T. Asper)
Vrd.442
429.JAVOOL, JAVOOL, JAVOOL, VÄRTEN, LÜHTER, KÜÜR, KRUUPINK, RATAS, NÖÖR? Vokk - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Võn 1986 (S. Pent)
430.JOOKSEB TUULE KIIRUSEL, AGA ISE ON ILMA ELUTA? Jõgi - 0+2+0+0 = 2 (24) var.
A.Jookseb tuule kiirusel, aga ise on ilma eluta? Jõgi
Trv 1895 (J. Sams)
E EM2 42 (314); E MM 8 ja 43 (64); E MM2 8 ja 46 (66); E MM3 6 ja 37 (66)
B.Ööd ja päevad käib ja liigub, ise ilma hingeta? Tunnikell
Mih 1888 (H. Perkson)
E EM 114 (1027); E EM2 101 (1362); E MM 13 ja 44 (175); E MM2 13 ja 47 (177); Ainelo III 68; E MM3 10 ja 38 (177)
Vrd. 1875
Vrd.326 2582
431.JOOKSEB ÖÖD JA PÄEVAD ILMA VÄSIMATA? Vesi - 0+7+3+4 = 14 (36) var.
Aa.Ikka jookseb, aga ära ei väsi kunagi? Tuli
Rõn 1889 (C. Berg)
Ab.Jookseb ööd ja päevad ilma väsimata? Vesi
Hls 1894 (J. Riiet)
Lasteleht nr. 4 ja 5 (1935) 64 ja 80; Täheke nr. 12 (1961) 13; SSTT 171; Eisen EKTv 9 (4); Eisen A 119; Metstak 24 ja 35 (254); Metstak2 70 ja 71; Postimees Extra nr. 244 (1993) 5 (4)
Ac*.Üüd ku päiva käü, ära ei väsü kunagi? Kell
Rõu 1977 (E. Tampere)
Kuu, Pld, Mih, Rõu, As - 5 var.
Ad.Käib kõik ilma läbi, aga ära ei väsi? Tee
Kuu 1963 (J. Olev)
Ae.Käib ilma käte-jalgadeta ega väsi kunagi ära? [Lahendus puudub]
Vil 1928 (H. Tõnson)
Ba*.Mees käib ööd, käib päived, ei väsi ilmaski? Kell
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Jõh, Hlj, Vän - 3 var.
Metstak2 28 ja 30
Vrd. 878
Bb.Miis laul üüd ja päevä, ärä ei väsi kunagi? Saenakell
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
C.Lind lindas, hand perähn, ei väsü kunagi är? Kellälipats
Rõu 1897 (G. Raup)
Vrd.433 610 880Bc 944 1429A7a6 1613 1703 2150A10
432.JOOKSEN, JOOKSEN, TEEVEN, TEEVEN, SINI OLLI SILMA, KULD OLLI KONTI, AAVEL OTSA KIRJUTEDU? Hani - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
433.JUUSSE PÄÄVÄ, J[UUSSE] ÜÖSE, TÜÜD EI JOUA LÕPETA? Urg - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lei 1911 (H. Ojansuu)
Vrd.431
434.JOPP-JOPP JAAMA, SISSE PEAB SAAMA? Hobuste paaritamine - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
A.Jopp-jopp jaama, sisse peab saama? Hobuste paaritamine
Trm 1935 (H. Kaasan)
B.Kahe rattaga kaarik, pihutäis heinu persse all, jopp jaama, sisse peab saama? Hobuste paaritamine
Trm 1935 (H. Velt)
Kontam.: = 475D
435.JUMAL TEED, MES NIMI OM: KUI ÜTTE EI OLE, KÕIK LÕPPE? Mehitse', imä - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (31)
436.JUNKRU ISTUS NULGAH NI KULLANÕ MÜTS PÄÄH? Küündlekene - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Lut 1937 (A. Sang)
Vrd.1659
437.JUPSI, JUPSI, MIDA ROHKEM SA JUPSID, SEDA PAREM TULEB? Leivasõkkumine - 0+14+6+4 = 24 (35) var.
A1a1.Jupsi, jupsi, mis sa jupsid, enam jupsid, parem tuleb? Leivasõtkumine
Muh 1888 (T. Kuusik)
E EM 51 (301); E EM2 46 (382)
A1a2.Lupsi, jupsi, mis sa jupsid, jupsi rohkem, parem tuleb? Leivasõtkumine
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
A1b1.Jupsi, jupsi, mis sa jupsid, mida rohkem jupsid, seda parem tuleb? Leivasõtkumine
Iis 1956 (H. Kihno)
A1b2*.Jupsi, jupsi, mida rohkem sa jupsid, seda parem tuleb? Leivasõkkumine
Plt 1894 (M. Luu)
Plt, Trm - 2 var.
A1b3.Jupsi, jupsi, mida rohkem jupsid, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine
Rid 1928 (M. Meiusi)
A1b4.Jumpsi, jumpsi, mida rohkem jumpsit, seda paremp saap? Leiba kastetas
Ote 1895 (C. Lipping)
A1c.Enam jupsid, parem soad? Leivasõtkumine
Jür 1890 (J. Põldmäe)
A2.Supsi, supsi, miks sa ei supsi, kauem supsid, parem saab? Leivakastmine
KJn 1973 (A. Seep)
A3.Mida rohkem litsud, seda parem saad? Leba tegema
Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
E EM2 82 (1034)
B.Mida enam turgitakse, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine
Kos 1890 (J. Härg)
C1.Liksub, laksub, mida enam sisse pistad ja välja tõmmad, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine
Phl 1897 (T. Wiedemann)
Kontam.: = 1664Q1
C2.Pista sisse, tõmba välja, mida enam teed, seda parem saad? Leivakastmine
Pst 1889 (H. Henno)
Kontam.: = 1664Q2
C3.Perse öörab-töörab, töö läheb korda, nikuta, nikuta, parem saab? Leivategemine
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Kontam.: = 1664Q3
C4a.Nikerda niusi, kikerda keha, änam sa nikerdad, paremaks ta läheb? Leivategemine, leivataina sõtkumine
Käi 1979 (E. Tampere)
Kontam.: = 1664Q4a
C4b.Nikerda niusi, kikerda keha, änam sa sisse pistad ja välja võtad, seda paremaks läheb? Leivasõtkumine
Phl 1938 (E. Ennist)
Kontam.: = 1664Q4b
D.Alomane nõvvab, päälmine väsib, mis enamb torgib, seda paremb saab? Leivakastmine
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Kontam.: = 1200O
E1a.Puupukk, luulukk, mida enam sorgitakse, seda paremaks lähab? Leiba kastma
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 130 (1206); E EM2 113 (1583)
Kontam.: = 1780H1a
E1b*.Puuvitt, luutüra, midä enämb sorgit, sedä paremb saap? Leiba kastetas
Rõn 1888 (H. Urb)
Krk, Rõn - 2 var.
Kontam.: = 1780H1b*
E1c.Puust puts ja luust türä, medä rohkemb sa pistäd, sedä parembas lähäb? Leiväkastmine
Ran 1964 (A. Tamm)
Kontam.: = 1780H1c
E1d.Luine ja puine, mida enam pistab, seda sitkem seisab? Leivasõtkumine
Vai 1893 (H. Masing)
Kontam.: = 1780H1d
E2.Puuputs ja nahktüts, mida enam sa pistad, seda magusamaks läheb? Leivasõtkum[ine]
Rap 1928 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 1780H2
F.Puust puts, luust türa, pistab sisse, tõmbab välja, nikutab niudid, mida rohkem sa sõtkud, seda enam ta tahab ja seda parem ta on? Leivasõtkumine
Pil 1894 (T. Saks)
Kontam.: = 1200M 1664S 1780I
438.JÕED KOKKU JOOKSEVAD, HARUD KOKKU AEAVAD? Rahvas läheb kirikusse - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd.963A9*
439.JÕGI JOOKSEB, JÕHVID SUUS? Naisterahva asi - 0+22+5+2 = 29 (48) var.
A1*.1) Jõgi jookseb, jõhvid suus? Naisterahva asi
Hlj 1888 (J. Linkstein)
2) Jõgi jookseb, jõhved suus? Vokk
LNg 1937 (E. Ennist)
3) Joki juokseb, johvet suus? Inimene pissib
Jõe 1950 (E. Tael)
4) Jõgi jookseb ja jõhved suus? Vokk
Noa v. Hii 1888 (J. Lievoh)
3Hlj, 2Kuu, Jõe, LNg, Noa v. Hii, 2Phl, Sa, Kär, Jäm, 3Muh, Tõs, 2Vän, Pst, 2Vil, SJn, KJn, Pil, Plt, Lai - 27 var.
E EM 46 (252); E EM2 42 (316); SSTT 123; Säde nr. 58 ja 68 (1970) 7 ja 8 (3); Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (2); Metstak2 17 ja 19; EMrd V 73 (13)
A2.Jõgi jookseb jõhvide vahelt, saviaugu taga? Kusemine
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
B.Jõgi jookseb, kihvad suus? Vitt
Vai 1889 (H. Masing)
Vrd.221Ka 2496
440.JÕGI JOOSEB ÜLES, JÕGI JOOSEB ALLA, VETT EI NÄE IIALGI? Joomine - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 42 (318)
Vrd.2496b
441.JÕÕSSUKE, NÕÕSSUKE, TUHAT TUTTI TAMMELATTI? Humal - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Vil 1938 (L. Takk)
442.JÄKK TANTSIB JÄÄ PÄÄL, KUSKI JÄKKI JÄLGI EI TUNTA? Vokk - 1+26+7+1 = 35 (49) var.
Aa.Jänes tantsib, jälgi ei tunne? Vokivänt
Vai 1888 (H. Masing)
Ab.Jänes jookseb, jälgi ei jää? Vokk
Vai 1893 (D. Torpan)
Ac.Jänes kargab, aga jälge ei näe? Vokk
Trm 1895 (S. Sommer)
B1a.Jänes tantsib jää peal, ei tunne jälgi (Ein Hase tanzt auf dem Eise, man merkt keine Spuren)? Die Spindel
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 266; E EM 45 (235); E EM2 41 (289)
B1b1.Jänes keksib jäe peal, jälgi ei näe? Vokk
Iis 1889 (E. Ellert)
B1b2.Jänes keksib jää pääl, ei saa jälgi elades? Vokk
Iis 1936 (M. Tarum)
B2a.Jänku tantsib jää pääl, kunagi jänku jälgi ei tunne? Vokk
Jõh 1935 (V. Võhman)
B2b.Jäku tansib jäe pial, ilmas jäku jälgi ei näe? Vokk
Sim 1940/1 (H. Joonuks)
B2c.Juku tansib jäe pial, jälga põle kuskilgi näha? Vokikeps
Sim 1953 (H. Joonuks)
B3a.Jäkk jookseb jää pääl, jälgi ei ole? Vokkiratas
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
B3b1.Jäkk tantsib jää pääl, kuski jäkki jälgi ei tunta? Vokk
Jõh 1889 (P. Paurmann)
B3b2.Jekki tantsib jäe peal, jälgi ei jäe järele? Vokk, kedramine
Hlj 1892 (G. Kungur)
B4a.Jäks tantsib jää pääl, siiski jälgi järele ei jää? Vokk
Vai 1936 (L. Kraavik)
B4b.Jõks kõnnib jõe pial, jõks ei jälga tunnegi? Tuisk
VNg 1892 (H. Lohk)
B5.Jäts tantsib jäe peal, jätsi jälgi ei tunne? Vokkivänt
Iis 1888 (A. Valter)
B6a.Jättis tantsib jää pääl, jättise jälgi ei tunnegi? Vokikarguti
Hlj 1888 (K. Leetberg)
B6b.Jättis tantsib jää pääl, jälgi taha ei jäägi? Vokikarguti
Hlj 1888 (K. Leetberg)
B6c.Jätis tantsib jääda mööda, jälgi pole kuskil? Vokitald
Rak 1902 (A. K. Kivi)
B7a.Jässi tantsib jää pääl, ei jässi jälgi tunne? Tuisk
Hlj 1895 (A. Raid)
B7b.Jäss tallab jäe peal, jässi jälgi ei kuskilgi? Voki tallapuu
Rak dat-ta (C. M. Redlich)
B8a.Jääger tantsib jäe peal, ilmaski jälgi taha ei jäe? Vokki[g]a kedramine
Hlj 1895 (M. S.)
B8b.Jääger kõnnib jäe pial, ei ükski tema jälgi näe? Tuul
Sim 1892 (T. Franzdorf)
B9.Jäära sõidab jääda mööda, jäära jalgu ei tunne keegi? Tuisk
Rak 1905 (K. Holm)
B10.Täkk tantsib jäe pääl, aga ilmaski jälgi ei jää? Vokikeps
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 130 (1862)
B11.Näkk tantsib jää peal, aga jälgi ei ole? Vokk
Nrv 1903 (M. Russmann)
B12.Täss tantsib jäe pial, tässe jälgi tunnegi? Vokivärten
Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
B13.Eta tantsib jäe peal, jälgi siiski taha ei jäe? Ketas
VMr 1890 (J. Reise)
B14.Rätsep tantsib jää pääl, ei jää jälgegi järele? Puuleht
Kuu 1938 (J. Eplik)
C.Jäska tansib välja peal, jäska jälga ei tunnegi? Tuiskamine
Amb 1894 (J. Neublau)
E EM2 41 (290)
D.Jänes jäntsib mööda tuba, jäntsi jälga maha ei jääda? Oki
Saa? dat-ta (anon)
E.Kettas keksib määl, aga jälgi taha-i jää? Vokk
Jõh 1940 (E. Mets)
F.Minda lätt, juus'ka juusk, a jälgi tunne-ei? Loodsik lätt
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 129 (109)
G.Tiidu sõidab tiida mööda, Tiidu jälgi ei tunnõgi? Tuul
Vas 1902 (J. Jakobson)
Vrd. 1971C1a1*
H.Jeku tantsib jää pääl, raudhambad suus, keegi jeku jälgi ei tunne? Vokk
Sim 1938 (E. Lippus)
Kontam.: = 717T
I.Jänis juoksep jäätä müötä, sapa suurta saarta müötä, jälki ei jää taha suguki? Tuisk
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Kontam.: = 450B
Vrd.428 445 447 448 450 453 455 456 458 2096 2745
443.JÄME JALG JA KITSAS SUU, MAIUST TÄIS KUI MESIPUU, SININE SÄRK JA VALGE KEHA, MITMES MAJAS ON MIND NÄHA? Suhkrupea - 0+21+9+2 = 32 (39) var.
Aa1*.1) Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge keha, mitmes majas on mind näha? [Lahendus puudub]
Anonüümne autor (EPost. Kal. (1879) 108 (2)): omaloominguline tekst
2) Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge keha, mitmes majas on mind näha? Suhkrupea
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, Juu, Hää, Hel, Trv, Plt, Pal, 2Trt - 9 var.
° EPost. Kal. (1879) 108 (2)
Aa2.Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge värk, mitmes majas on ta erk? Suhkrupea
Vai 1889 (H. Masing)
Ab.Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge keha, igas talus on mind näha? Suhkrupää
Tür 1926 (R. Viidebaum)
Pee, Tür - 2 var.
Ac.Sa jäme jalg ja kitsas suu ja maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge kehä, igäs peres on ta nähä? Suhkrupea
KJn 1936 (L. Köögardal)
Ba*.Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge hame? Suhkrupää
Nõo 1888 (P. Unt)
Nõo, Rõn - 2 var.
Bb.Jäme jalg ja kitsas suu, sinine särk ja valge ihu, ise täis kui mesipuu? Viinapodel
Kos 1894 (T. Wiedemann)
E EM2 40 (282)
Bc*.Sinine särk ja valge ihu, jäme jalg ja terav suu, maiust täis kui mesipuu? Suhkrupea
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
2Tor - 2 var.
C.Sinine särk ja valge vüü, maiust täis kui mesipuu, igas peres on viil näha? Suhkur (pää)
Ksi 1900 (J. Kool)
Da*.Jämme jälg [sic!], kitsas suu, makust täis kui meepuu? Suhkrupää
Hel 1889 (G. Habicht)
Koe, Tln, Hel - 3 var.
Db.Kitsas suu ja jäme jalg, maiust täis kui mesipuu? Pudel
Puh 1888 (D. Sell)
Ea*.Sinine särk ja valge kõht, mitmes majas on ta näha? Suhkrupia
Äks 1889 (A. Mauer)
Jõh, Vil, Äks - 3 var.
Eb.Sinine särk ja valge keha, igas talus pole mind näha? Suhkrupea
Kan 1981 (B. Ilver)
Ec.Sinine kleit ja valge keha, mitmes majas on mind näha? Sukrupea
JJn 1888 (M. Roosileht)
Ed.Sinine särk, valge kasukas, igas majas on neid näha? [Lahendus puudub]
Hlj 1894 (J. A. Rehberg)
Ee.Sinine nahk ja valge liha, igas majas on ta näha? Suhkur
Trv 1894 (K. Tober)
Vrd. 1169Jd
F.Jämme jalg, sinine särk, valge ihu, täis maiust nii kui mesipuu? Piip
Urv 1890 (J. Teder)
Urv, Plv - 2 var.
Vrd.1565
444.JÄME MEES, PEENIKE SÜDA? Metsapuu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ran 1895 (J. Palu)
445.JÄNES ISTUB JÄÄ PÄÄL, PAAPÕHI PÄÄ PÄÄL? Hainakuhi - 0+21+1+2 = 24 (28) var.
Aa1*.Jänes istub jää pääl, pajupõesas pää pääl? Heinakuhi
Pst 1889 (H. Henno)
2Pst, Vil - 3 var.
Aa2.Jänes jää pääl, pajopõõsas pää pääl? Heinakuhi
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Ab1.Jänes istus jää pääl, pajopuhmas pää pääl? Hainakuhi
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Võn, Nõo, Ote - 3 var.
Ab2.Jänes istub künka pääl, paiupuhm pää pääl? Linahari
Kam 1889 (A. S.)
Ac1.Jänes istub jää pääl, paapõhi pää pääl? Hainakuhi
Puh 1889 (D. Arak)
Saa, Plt?, Võn, 2Puh, Rõn, Rõu - 7 var.
Ac2.Jänes kükitäb jää pääl, paapõhi pää pääl? Haenakuhjal mätäs varda otsan
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Ad1.Jänes istub jää pääl, paaperse pää pääl? Kuhi
Nõo 1888/9 (J. Tüklov)
Ad2.Jänes kükitab jää pääl, paaperse pää pääl? Hainakuhi
Puh 1889 (J. Loskit)
Ae.Jänes istus iä pääl, paalok [sic!] pää pääl? Hainakuhi
Kan 1895 (G. Loodus)
Af.Jänes istub jää pääl, paalohk pää pääl? Kana pesä pääl
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ag.Jänes tandsib jää pääl, padalatt pää pääl? Ägel
Hel 1889 (H. Karolin)
Ah.Jintskane jää pääl, padakonn pää pääl? Kan'n ja kaas
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 124 (4)
Ai.Juusk jänes jää pide, paateri pää pääl? Lava pääl soolanappi lükätäs
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (34)
B.Hani jää pääl, paapõhi pää pääl? Kuhjal varda otsas mätas
Plv 1894 (H. Huik)
Vrd.442 447 455
446.JÄNES ISTUS AIA TAKAN, KATS PULKA PERSEN? Ader - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd.1878 2332 2333Ab
447.JÄNES ISTUS MÄÄ PÄÄL, LIHATUTT PÄÄ PÄÄL? Kikas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kan 1896 (G. Loodus)
Vrd.442 445 1072
448.JÄNES JOOKSEB JÄÄD MÖÖDA, VALGED SULED TAGA? Tuisk - 0+1+0+0 = 1 (8) var.
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 45 (232); E EM2 41 (286)
Vrd.442
449.JÄNES JOOKSEB ÜLE MÄE? Tuisk - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Jänes jookseb üle mäe? Tuisk
Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
B.Jänes lätt üles mäe, ei saa kunagi üles? [Lahendus puudub]
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.451 1377E
keerdküsimus: Miks jookseb jänes üle mäe? Sellepärast, et mäest läbi ei saa (Juu)
450.JÄNES JUOKSEB JÄÄDÄ MÜÖDE, SABA SOITAB SAARI MÜÖDE? Tuisk - 0+2+1+2 = 5 (7) var.
Aa.Jänes juokseb jäädä müöde, saba soitab saari müöde? Tuisk
Kuu 1939 (S. Hirrend)
2Kuu - 2 var.
Metstak2 65 ja 66
Ab.Jänes juokseb jäädä müödä, saba soudab saarta müödä? Tuisk
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu - 2 var.
E EM2 41 (286)
B.Jänis juoksep jäätä müötä, sapa suurta saarta müötä, jälki ei jää taha suguki? Tuisk
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Kontam.: = 442I
Vrd.442
451.JÄNES KÜKITÄP MÄE KÜLLE PÄÄL? Kõrv - 0+2+0+2 = 4 (4) var.
a1.Kats jänest istuva mäe külle pääl? Kõrvad
Võn 1950 (L. Kilk)
a2.Kats jänest kükitaseva mäe küle pääl? Kõrvad
Räp 1959 (I. Link)
b.Jänes kükitäp mäe külle pääl? Kõrv
Ote 1889 (J. Kivisaar)
c.Kats jänest kükitäse tõnõ tõsõl puul mäke? Kõrva
Ote 1890 (J. A. Palm)
Vrd. 503Wa
Vrd.449 566B2a2* 593 1377E 1941
452.JÄNES LAKK LÄBI UHERDIMULGU LÄÄTSI? Aida võti - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Plv 1925 (H. Kasvandik)
Vrd.2485
453.JÄNES LÄHEB ÜLE MERE, TUHAT TUISKU PERSES? Sõelumene - 0+6+0+0 = 6 (36) var.
Aa.Jänes jookseb järve ääres, tuhat tuisku sabas? Piibu suitsetam[ine]
Trm 1889 (H. Mann)
Ab.Jänes läheb üle mere, tuhat tuisku perses? Sõelumene
Ksi 1888 (T. Riomar)
Ac.Jänis juoksep jäätä müöte, tuhat tuisku perse'essa? Jahu seulamine
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Ba.Jänes läheb merde, tuhat tolmu perses? Jahu sõelumine
PJg 1888 (J. Reinson)
E EM 45 (234); E EM2 41 (288); Metstak 13 ja 33 (101); Metstak2 31
Bb.Jänes jookseb mööda teed, tuhat tolmu perses? Tuulispask
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
C.Jänes hüppas jääd mööda, tuhk tuiskas taga? Jahud sõelas
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 44 (229); E EM2 40 (283); Nurmik II 7 (25); Puus. KH III5 74
Vrd.442
454.JÄNES PANDAS AHJO, SOE VÕETAS VÄLLA? Leevä - 0+1+1+2 = 4 (5) var.
A.Jänes pandas ahjo, soe võetas välla? Leevä
Kan 1889 (J. Väggi)
B.Valged härjad aetakse lauta ja tõmmud aetakse välja? Leivad ahjust
Krj 1938 (K. Lepp)
C.Valge mees leheb ajab lambad lauta, must mees leheb ajab lambad lautast välja? Leibade ahjupanem[ine] ja väljavõtm[ine]; levalasn on valge ning ahjuroop on must
Khk 1946 (H. Tarkin)
Vrd. 1302R1a1*
D.Punased sead tulevad laudast välja, valged sead lähvad lauta? Söed tulevad ahjust välja, leivad lähevad ahju
Iis 1955 (R. Viidalepp)
455.JÄNESEKENE IÄ PÄÄL, LAVVAKÕNÕ PÄÄ PÄÄL? Lavva pääl joogikann - 2+17+27+4 = 50 (77) var.
A1.Jänes kükitap jää pääl? Kana muneb pesan
Ran 1889 (A. Tobber)
A2a.Jänesekene juusk ja valgõ lavvakanõ pää pääl? Vesi, mis juusk talvõl iä all
Se 1929 (N. Nurmetu)
A2b.Jänesekene sõit, lavvakanõ pää pääl? Iä ja vesi
Se 1930 (A. Nurmetu)
A3a.Jänes istus iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Mõsupink
Räp 1953 (S. Kaarheit)
A3b1.Jänes jää pääl, lavvakene pää pääl? Joogitoop
Räp 1888 (J. Puksov)
Räp, 3Se - 4 var.
E EM 44 (231); E EM2 41 (285)
A3b2.1) Jänesekene iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Lavvajala'
Se 1927 (M. Pihlapuu)
2) Jänesekene iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Lavva pääl joogikann
Se 1949 (V. Pino)
10Se - 10 var.
A3b3*.Jänesekene iä all, lavvakanõ pää pääl? Vesi iä all
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
2Se - 2 var.
A3b4.Jänes jää pääl, laud pää pääl? Lihakauss lavva pääl
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
Rõn v. San, Se - 2 var.
A4.Jänes eä pääl, lavak pää pääl? Joogikässik lavva pääl, kaas pääl
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Räp, Se - 2 var.
A5a1*.Jänes istup iä pääl, lauakilt om piä pääl? Kaaluga kaiv
Vas 1936 (A. Raadla)
3Rõu, 2Plv, 2Vas, Vas v. Se, Se - 9 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (26); Metstak2 26 ja 27
A5a2.Jänes istus jää pääl, lauakild lae pääl? Mõsupink ja tõlv
Räp 1949 (J. Sulengo)
A5b.Jänes kükitab jää pääl, lauakild pää pääl? Taarikann
Trv 1890 (J. Tinn)
Krk, Trv, Pst - 3 var.
A5c.Jänes sõit iä pääl, lavvakilt pääh? Joogikann lavva pääl
Se 1888 (H. Prants)
A5d.Jänes jää pääl, lavvakilt pää pääl? Peraregi
Vas 1895 (P. Saar)
Trv, Vas, 3Se - 5 var.
SSTT 48; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (3)
A6.Jänes istus ia pääl, puukilt pää pääl? Mõsipink
Rõu 1897 (G. Raup)
A7.Jänes jää pääl, tammelast pää pääl? Taarikann
Hel 1874 (A. Wahlberg)
A8.Jänes järve pääl, lavvakilst pää pääl? Joogikann
Se 1930 (V. Ruusamägi)
A9.Jänes istus mäe pääl, lauakilt pää pääl? Tõlv mõsipingi pääl
Vas 1902 (J. Jakobson)
E EM 44 (230); E EM2 40 (284)
B.Pinikäne iä pääl, lavvakanõ pää pääl? Söögilaud
Se 1932 (A. Nurmetu)
C.Rebäsekäne sõit, valgõ lavvakõnõ pää pääl? Vesi juusk ojah iä all
Se 1928 (N. Nurmetu)
D.Ivvokõnõ iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Pesulaud
Se 1960/1 (anon)
Vrd.442 445
456.JÄNIS JOOKSEB JÄÄDÄ MÖÖDÄ, TIMBA-TAMBA TEEDA MÖÖDÄ? Lumi sadab - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Jänis jookseb jäädä möödä, timba-tamba teeda möödä? Lumi sadab
Vai 1893 (J. Sorro)
B.Jänes jookseb jääd mööda, timbut tuleb teed mööda, pärast pistab pinu pragusse? Tuisk
Vai 1889 (H. Masing)
Vrd.442
457.JÄRV TARÕH? Sau tarõh - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1928 (T. Linna)
458.JÄTSIKAS TANTSIB JÄE PEAL, LAI LAKK PEAS, KALANIISK SUUS? Kedervars, long - 1+2+1+0 = 4 (18) var.
A.Jätsikas tantsib jäe peal, lai lakk peas, kalaniisk suus? Kedervars, long
Sa? dat-ta (anon)
Wied. 266; E EM 44 (228); E EM2 40 (281); Nurmik I 20; Lä 138; EKMS I 822
B.Jinsib-jänsib jääda mööda, lakikene peas, kalaniisukene suus? Kedervars
Pöi 1894 (T. Undritz)
C1.Pisike poisike tansib jääd kauda, lai lakike peas, kalaniisuke suus? Kedervars
Jaa 1938 (A. Vinkel)
C2.Pisike poiss jooseb pingialust pitte, hall lakk pääs, kalaniisuke suus? Pitkad kedervarred (pitk kederus), kui lõnga korratakse
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Vrd.442
459.JÄÄ ALL, JÄÄ PÄÄL, LIBE KALA KESKEL? Kangakudumine - 6+144+58+24 = 232 (359) var.
A1a1.Libe all, libe pääl, libe kala keskel? Kangas, uikoda
Saa 1888 (P. Sitzka)
Jõh, VJg, Sim, VMr, Tür, Kuu, Jür, Rap, HMd v. Ris, Pöi, Hää, Saa, Hls, 2Trv, 2Pst, SJn, 2KJn, Ote, Urv, Tt - 23 var.
• Helle 365 (53); Hupel 120; Willmann 168 (49); Lönnrot 155; Ahlqvist 73; Wied. 274; E EM 81 (653); KAH EKAl 161 ja 163 (50); Okas 62; Jürjens 70; E EM2 71 (839); Muuk-Mihkla III 133; Mihkla-Tedre EK9 9; Puhvel IX 9
A1a2*.Libe all, libe pääl, libe kala keskpaigan? Puul kotspoolin
Nõo 1875 (J. Kerg)
Vil, Nõo - 2 var.
A1b.Libe all ja libe peal, libe kala lipsab keskel? Kangakudumine
SJn 1893 (J. Mein)
A1c.Libe pääl, libe all, libe kala keskel? Keel
Hel 1889 (H. Karolin)
Jõh, Hel - 2 var.
A2.Nilbõ all, nilbõ pääl, nilbõ kala keskel? Puul, tsolohk
Vru 1904 (O. Jõgeva)
B.Sile all, sile piäl, sile kala keskel? Kangasüstik käib
KJn 1888 (J. Reial)
Ca.Hea all, hea peal, libe kala keskel? Kangakudumine
Trm 1896 (E. Soodla)
Kos, Hls, 3Trm - 5 var.
Cb.Hea all, hea peal ja libe kala jookseb läbi? Kangakudumine
Juu dat-ta (J. Valdt)
D1a1.Jää all, jää pääl, libe kala keskel? Kangakudumine
Vai 1936 (M. Tarum)
Nrv, Vai, 6Jõh, 5Hlj, 2Rak, 2VJg, 2VMr, Amb, JJn, 2Kuu, Jõe, HJn, Trv, Pst, Plt, 3Lai, 4Pal, 4Trm, Kod, 4MMg, TMr, Võn, 2Nõo, 2Puh - 50 var.
E EM 44 (226); E EM2 40 (279)
D1a2*.Jäe all ja jäe peal, libe kala keskel? Surnukas
Kad 1888 (J. Aab)
2Jõh, Kad, Rak, Kuu, Lai, 2Trm, Äks - 9 var.
D1a3*.Iä all ja iä piäl, libe kala keskpaegan? Kangast kudutas
Kod 1894 (J. Tamm)
Trv, 2Kod - 3 var.
D1a4.Jää all, jää pääl, libe kala vahepääl? Jääd on kanganiidid, kala on surnukas
Vai 1893 (J. Sorro)
D1b*.Jää all, jää pääl, limbe kala käi keskelt? Kotspool
Hel 1889 (G. Habicht)
Kuu, Hel, MMg, Se - 4 var.
SSTT 123
D1c.Jää all, jää pääl, libe kala ujub keskel? Kangakudumine
Jõh 1935 (anon)
D1d.Libe kala jää vahel? Surnukas
Jõh 1888 (A. M. Saar)
E EM 82 (654); E EM2 71 (840)
D1e.Libe kala kahe jää vahel? Surnuk
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
D1f.Kahel pool jääd ujub libe kala? Süstik
Jõh 1982 (M. Kõiva)
D1g*.All jää, pääl jää, lipe kala keiskel? Kangas
San 1940 (L. Pedajas)
Pst, MMg, San - 3 var.
D2a1.Iä all, iä pääl, nilbõ kala vaihõl? Kangast koetas
Se 1928 (T. Linna)
Vas, 5Se - 6 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (25)
D2a2.Iä pääl, iä all, nilbõ kala vaihhõl? Tsõlokna
Se 1933 (A. Tammeorg)
D2b*.Iä all, iä pääl, nilbõ kala käüse vaihhõlt? Kangas
Se 1929 (P. Voolaine)
Ote, Rõu, 12Se - 14 var.
D2c*.Iä all, iä pääl, vahelt joosk nilbe kala? Kangast koetas
Kan 1888 (J. Väggi)
Kan, Plv, Se - 3 var.
D2d*.Jää all, jää pääl, nilbe kala keskel? Kangast koetas
Ote 1895 (C. Lipping)
Ote, Rõu, Se - 3 var.
D2e*.Jää all, jää peal, nilbe kala käib keskel? Kangalahk ja ui
Pst 1888 (J. Leppik)
Pst, Se - 2 var.
D2f.Iä all, iä pääl, nilbõ kala juusk keskel? Kangast koetas, tsolok
Kan 1964 (M. Märtinson, T. Talv)
Kan, Urv - 2 var.
D3.Iä all, iä pääl, hille luts vaihhõl? Tsölökna kangavaeliku vaihhõl
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
D4.Eä all, eä pääl, nilbe lootsik käise läbi? Kangakudamine
Räp 1875 (J. Jagomann)
D5.Jää all, jää pääl, libe palk keskel? Kangapool
Hls 1893 (J. Stamm)
D6.Jää all, jää pääl, libe jookseb keskel? Kangast kootakse
Ta 1932 (L. Zirk)
D7a.Jää all, jää pääl, kalake keskel? Kangas telgedel
Rõu 1938 (H. Pill)
D7b*.Jää all, jää pääl, kala ujub keskel? Kangakudumine
Lüg 1935 (A. Pärtman)
Lüg, Se - 2 var.
D7c*.Jää all, jää peal, kala ujub vahepeal? Kangakudumine
Se 1960/1 (anon)
Hlj, Se - 2 var.
D7d*.Iä all, iä pääl, kala juusk vahelt läbi? Kangast koetas
Rõu 1896 (H. Treu)
Urv, Rõu - 2 var.
D7e.Iä all, iä pääl, kala mäng vaihhõl? Kangast koetas ja tsölökna juusk vaeliku vaihhõl
Se 1932 (N. Sõrmus)
D7f*.Jäe all, jäe peal, kahe jäe vahel kala? Süstik
Pil 1891 (J. Järv)
Pil, Urv, Vas - 3 var.
D7g*.Iä all, iä pääl, kala käüse läbi? Kangast koetas
Se 1937 (F. Ilvik)
Rõu, Se - 2 var.
D7h.Iä all, iä pääl, kala käü läbi ku lind? Tsolokas
Rõu 1897 (G. Raup)
D8*.Jää all, jää pääl, kuldkala keskel? Kangas, kuutspuul veede vahel
Hää 1933 (M. Martinson)
Hää, Trm - 2 var.
D9.Jää all, jää pääl, hõbekala keskel? Kangakudumine
Jõh 1935 (anon)
Säde nr. 60 ja 69 (1959) 4 (1)
D10*.Eä all, eä pääl, merekala juusk vahelt läbi? Kangast koetas
Rõu 1894 (A. Assor)
San, Rõu - 2 var.
D11.Eä all, eä pääl, havvekala keskeni? Kangas ja tsolok või süstik
Rõu 1898 (A. Suurkask)
D12.Iä all, iä pääl, vahelt käü vallaskala? Kangakudamine
Ote 1890 (J. A. Palm)
D13.Iä all, iä pääl, siiakala juusk vahelt? Kangakudamine
Rõu 1936 (A. Raadla)
D14.Jää all, jää pääl, ojakala käi keskelt? Kangakodamine
Ote 1888 (V. Vaher)
D15.Iä all, iä pääl, kullanõ kana juusk keskpaigast? Kangast koetas ja tsolokna juusk
Se 1929 (A. Gehrke)
E.Sula ees, jää taga, kala kargab keskel? Pool
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 145 (1370); E EM2 126 (1790)
F.Jää ees, järv taga, kala keskel? Pool kangal
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 44 (227); E EM2 40 (280)
G.Iä all, vesi pääl, kala mäng vaihhõl? Tsolokna, minga kangast koetas
Se 1930 (A. Nurmetu)
H.Jõgi all, jõgi peal, libe kala käib keskel? Süst (surnukas)
Aud 1889 (K. Tarkpea)
E EM 46 (251); E EM2 42 (315); RpS nr. 6 (1939) 189
I1.Meri all, meri pääl, lipõ kala keskpaagah? [Lahendus puudub]
Räp 1889 (J. Poolakess)
I2.Meri all, meri pääl, kuldkala keskel? Kanga otspuul
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Krl, Har - 2 var.
I3.Meri all, meri pääl, veike kala keskel? Kutspool kangakudumises
Jür 1890 (J. Põldmäe)
J1.Vesi all ja vesi peal, libe kala jookseb keskelt läbi? Kangasüstik
Kuu 1911 (K. Viljak)
Mihkla-Tedre EK9 9; Puhvel IX 9
J2.Vesi all, vesi pääl, kala kargas vaihhõl? Tsölokna käüse kangah
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
K1.Sild all, sild pääl, libe kala keskel? Piirits
Ran 1889 (A. Tobber)
TMr, Ran - 2 var.
Mihkla-Tedre EK9 9; Puhvel IX 9
K2*.Sild all, sild pääl, sille kala keskel? Kangas või kangavaelik tsolohkaga
Plv 1903 (J. Semm)
2Plv, Vas v. Se - 3 var.
L1a1.Lagi all, lagi pääl, libe kala keskel? Surnukas
Jõh 1888 (N. Otto)
Vi, 2Jõh, Hlj, 2Sim, 2VMr, 2Amb, Kuu, Jõe, Tõs, Trv, Trm, Äks, Ran - 17 var.
E EM 79 (623); E EM2 69 (802); Metstak2 18 ja 19
L1a2*.Lagi all ja lagi pääl ja libe kala keskel? Kangast kootakse, süstik ehk kotspuul
As 1994 (A. Korb)
Rap, Mar, Lai, As - 4 var.
Eas II 195 (218)
L1b*.Lagi all, lagi pääl, libe kala käib keskel? Kangakudamine
Trv 1892 (J. Kill)
Rak, Trv, Võn - 3 var.
L2*.Lagi all, lagi pääl, nilbe kala käü vaihelt? Kangast koetas
Se 1972 (K. Salve)
Rõu, 2Se - 3 var.
L3.Lagi all, lagi peal, libe keel keskel? Kangas
Iis 1889 (E. Ellert)
L4a.Lagi all, lagi pääl, kala käüse keskel? Tsöloknaga koetas kangast
Se 1930 (N. Nurmetu)
L4b.Lagi all, lagi pääl, kala ujub vahel? Kangakudumine
Võn 1896 (P. Rootslane)
M*.Laud all, laud peal, libe kala jookseb keskel? Kangakudumine
Hlj 1890 (L. Lepp-Viikmann)
2Hlj - 2 var.
Mihkla-Tedre EK9 9; Puhvel IX 9
N*.Puu all, puu pääl, libe kala keskel? Süstik
Vil 1891 (J. Karus)
Vil, SJn - 2 var.
Vrd. 1757
O*.Aed all, teine peal, libe kala keskel? Surnu kirstus
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
Vän, Tor, Pal, Tt - 4 var.
• Wied. 262; E EM 25 (2); E EM2 25 (2); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (11)
P.Kumm all, kumm peal, libe kala keskel? Keel
Trm 1895 (S. Sommer)
JJn, Trm, Äks - 3 var.
Q+.1) Noot all, noot pääl, libe kala keskel? Süstik
Võn 1895 (P. Rootslane)
2) Suga all, suga peal, libe kala keskel? Kangalõngad ja surnukas
Lai 1888 (M. Kolluk)
Kei, Lai, Võn, Kan - 4 var.
Pet. Ah 38
Ra.Meekara, meestekara, naakara, naistekara, mede keeli külakara, libe all, libe pääl, libe kala keskel? Kangastelled
Äks 1898 (E. Tomberg)
Kontam.: = 1603Üa
Rb.Libe all, libe pial, libe kala keskel, läks läbi lipsti, tõmmas kinni klõpsti? Kangakudumine
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Kontam.: = 1603Üb
S.Jää all, jää pääl, libe kala keskel, silma suitsu sõgeneva, jala alla mädaneva? Kangakudumine
Puh 1889 (J. Andresson)
Kontam.: = 1978B
460.JÕÕGRE LÄTT IIN, JAHT TAGA? Vaarao lätt läbi mere - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Jõõgre lätt iin, jaht taga? Vaarao lätt läbi mere
San 1893 (J. Tammemägi)
B.Veene lukk ja puune võti, jõõkri läeb een ja jaht läeb taga, jõõkri peasse pakku ja jaht jäes kinni? Iisraeli rahvas ja egiptlased Punases meres
Ta 1892 (J. Trull)
Kontam.: = 2492Q
Vrd.Piibel: 2 Mo 14
461.KAANT EI OLÕ, KINNI PIÄP, NUURÕ EI OLÕ, KOKKO VIDÄ? Suu - 1+2+1+1 = 5 (9) var.
A.Kaant ei olõ, kinni piäp, nuurõ ei olõ, kokko vidä? Suu
Kan 1895 (G. Loodus)
B1a.Kaks aganakotti jooksvad ilma rookspaelata kokko? Kaks persimutti
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 51 (310); E EM2 47 (395)
B1b.Krookpaela põle, aga kokku veab? [Lahendus puudub]
Sim 1929 (R. Viidebaum)
B2.Mis ilma nöörita kokku tõmbab? Taga-auk
Rõu 1895 (J. Gutves)
C.Kääre tal ei ole, aga juppe ta lõikab, kaant tal ka ei ole, aga vett ta peab? Loomusund, naissugu
Krk 1974 (A. Vari)
Kontam.: = 887D
462.KAADSA KATE OTSAGA? Niidsekera - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kan 1895 (J. Tedder)
Vrd.546 2279Za1 2548
vs: EV 2920
463.KADAKAS KASVAB MÄEL, ILMA TUULETA TUDISEB? Vanataadi pard - 0+10+0+0 = 10 (27) var.
Aa1.Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta tohiseb? Habe
Hlj 1890 (J. A. Rehberg)
2Hlj - 2 var.
Aa2.Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta täriseb? Habe
VJg 1889 (J. Ustallo)
Aa3.Kadakas mäel, ilma tuuleta tõriseb? Mehe habe
VMr 1890 (A. Elken)
Ab.Kadakas mäe all kasvab, ilma tuuleta tuigub? Vanamehe habe
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Ac.Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta tudiseb? Vanataadi pard, habe
Hlj 1888 (J. Linkstein)
RpS nr. 6 (1939) 188; ÜÕÕ 134 (11); Kuut VI (1960) 215 (9); Kuut VI (1972) 104
Ad.Kadajas määllä kiikub tüvenellä ilma'alla? Habe
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu - 2 var.
E EM2 46 (384)
Ae.Kadakas kaldas, ilma tuuleta väriseb? Habe
VNg 1892 (H. Lohk)
B.Kadakas kärsseb ilma tuleta mäel? Vokk ketrab
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
Vrd.938L
464.KAJU KADAKAPÕÕSAS? Naise suguelund - 0+4+8+5 = 17 (22) var.
Aa1.1) Kaev kadakapõõsas? Suu habemes
Nis 1990 (M. Hiiemäe)
2) Kaju kadakapõõsas? Naise suguelund
Krj 1940 (V. Kruusmägi)
Rkv, Sim, Nis, Krj, Tõs, Vän, Hää, Lai - 8 var.
Aa2*.Kaev keset kadakapõõsast? Naisterahva suguosa
Tor 1937 (J. Tammsalu)
Rei, Tor, Lai - 3 var.
Ab.Kaju pajupõõsas? [Lahendus puudub]
Jaa 1939 (K. Lepp)
Ac.Kaju kamarapõõsas? Naise pissa
Tor 1985 (L. Rohtla)
Ad.Kaev kuusikus? Silm
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 51 (304); E EM2 46 (387)
B.Põrguhaud kesk kadakapõõsast? Naisterahva suguelund
Vän 1937 (E. Tammsoo)
C.Länikukõnõ kadajapuhma seeh? [Lahendus puudub]
Se 1927 (P. Voolaine)
D.Kaev kadakapõesas, virstasammas kuusikus? Loodud sunni abinõud
VJg 1889 (J. Ustallo)
Kontam.: = 2488F
Vrd.35 465 473 2488
kk: Mu poeg ikka ütleb: vaadake, kuidas viin kadakapõõsasse läheb (Nis)
465.KAO KAHE MÄTTA VAHEL? P[e]rseauk - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Rap 1930 (J. Uustalu)
Vrd.464
466.KATÕKESE VELIDSE, ÜTSKI ÜTELE JÄRGI SAA-AI? Jäla' - 0+2+2+0 = 4 (7) var.
A1.Katõkese velidse, ütski ütele järgi saa-ai'? Jäla'
Se 1912 (S. Duplevski)
A2.Kadõkõsi veltsid, ütstõist ajava taka, eloiä õi saa kätte? Kuu ja päiv
Se 1934 (N. Oinas)
B1.Kaks meest jooksevad üle välja, aga teineteist nad iialgi kätte ei saa? Jalgratas
Rõu 1938 (H. Pill)
B2.Kats miist juuksva võiki, ütski ette ei saa? Rattatsõõr
Vru 1905 (G. Sandra)
E EM2 48 (422)
Vrd.1429E6d3* 2517
467.KATÕKESE VELITSE ÜTE VÜÜRÄTIGA KINNI KÖÜDEDÜ? Aiasaiba' - 11+163+73+15 = 262 (376) var.
A1a*.Katõkese velitsid ütte kokko köüdedü? Aiateibad
Se 1939 (M. Ilvik)
Urv, 3Se - 4 var.
A1b.Hulka velli ütte köidet? Pirrumühk
Urv 1890 (A. Koort)
A2.Kats miist ütte kinni köüdedü? Aiasaiba
Vas 1905 (O. Jõgeva)
B1.Kaits velle üte vitsage ütte köudet? Aiateibä
Hls 1891 (J. Riiet)
B2.Kaks venda ühe vitsa sees? Ajateibad
Phl 1897 (J. Pöijal)
C*.Kats velja, a' üte rihmaga' kinni' köüdedü'? Aiasaiba'
Se 1930 (M. Pihlapuu)
2Se - 2 var.
D1*.1) Kats velle üte köidusega köidetu? Aiapaari
Kan 1888 (J. Väggi)
2) Kaits velle üte köidsega köidetu? Aiasaiba
Ote 1895 (C. Lipping)
Trv, Ote, Kan, Räp - 4 var.
D2.Kaks venda ühe köiega kinni seotud? Aiateibad
Hää 1953 (M. Mäesalu)
D3*.Kaits poisikest üten köidikun kinni? Aiateibä
Trv 1897 (J. Vaine)
2Trv - 2 var.
E.Kats velle umma üte rätiga kinni köüdetü? Saibapaar
Rõu 1894 (A. Assor)
F.Katõkeske velitse, mõlõmba üte kaalarätiga kinni köüdetö? Aiasaiba' vitsaga kinni mähidö
Se 1929 (N. Nurmetu)
G1.Katõkõsõ üte vüürätiga kinni köüdedü? Paar aiasaibid üte vitsaga kinni köüdedü
Se 1934 (N. Oinas)
G2.Katõkesi umadsõ üte vüürätigä kinni köüdedü'? Aiasaiba'
Se 1927 (M. Pihlapuu)
G3*.Katõkeske sõsaritse üte vüürätiga kinni köüdedö'? Aiasaibapaar, üte vitsaga kinni köüdedö'
Se 1956 (V. Pino)
3Se - 3 var.
G4*.Kats poiskõst üte vüürätiga kinni? Aiateibad paaris
Se 1938 (J. Ilvik)
2Se - 2 var.
G5a1.Kats miist üte vööräti all? Aiatsaiba'
Räp 1949 (J. Sulengo)
Vrd. 508 1446Qa
G5a2.Kats meest üte vöörätiga? Kats saivast roodmõtsõh aiah
Se 1953 (U. Mägi)
G5b*.Kats miist üte vüürätiga köüdetü? Aiasaiba'
Se 1937 (P. Tammepuu)
Plv, Se - 2 var.
G6a1.Katõkese velidse üte vüürätiga köüdedü? Aiasaibapaar
Se 1912 (S. Duplevski)
Vas v. Se, Se - 2 var.
G6a2.Katõkese veltsit üte vüürätiga köüdedü? Aiasaibad
Se 1934 (A. Kits)
3Se - 3 var.
G6a3.Katõkese velidse' üte vüürätiga' kinni köüdedü'? Aiasaiba'
Se 1928 (T. Haak)
Vas, 9Se - 10 var.
G6a4.Katõgesi veltsit üte vöörätiga' kinni köüdedü'? Aiasaibapaar
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
11Se - 11 var.
G6a5*.Katõkese veltset ühe vöörätiga kinni? Aiateibapaar
Se 1941 (G. Ränk)
5Se - 5 var.
G6a6.Katõkeske velitse' üte vüürätiga kinni köüdetü', imä pääle maaha pantova'? Aiasaiba' kinni köüdedü' paariviise, maa pääle või sisse lüüdölt
Vas 1938/9 (E. Sõrmus)
G6a7.Katõkese vele üte vüürätiga kinni köüdedü? Aiasaiba kinni köüdedü vitsaga
Se 1933 (A. Tammeorg)
2Se - 2 var.
G6b1.Kats velle üte vüürätiga kinni mähit? Saibapaar
Rõu 1891 (A. Jennes)
G6b2*.Kats velle üte vüürätiga kinni köüdet? Aiasaiba
Rõu 1896 (H. Treu)
Kan, 3Rõu, Plv, Vas, 2Se - 8 var.
G6b3.Kats veljä üte vüürätiga' kokko köüdetü? Saibapaari'
Se 1937 (I. Rohtla)
Vas, Se - 2 var.
G6b4.Kats velist vüürätiga ütte köidetü? Teibapaarid
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 48 (1887) 383 (3)
G7.Kats venda üte vüürätiga kinni köüdet? Aiasaiba
Se 1973 (Ü. Ende, P. Hagu, S. Mägar, A. Mälk, I. Potseps)
H1a1.Katõkese velidse üte vüüga kinni köüdedü? Aiasaibapaari'
Se 1936 (M. Vabarna)
4Se - 4 var.
H1a2*.Katõkeske velitse' üte vüüga' kinni panto'? Aiasaibad paari seotud
Se 1940 (M. Kivisaar)
Vas, 4Se - 5 var.
H1b1*.Kats veljä üte vüüga kinni köüdedü'? Saibapaar vitsaga' kinni
Se 1940 (M. Linna)
Krk, Hel, TMr, Ote, Kan, 2Se - 7 var.
H1b2*.1) Kats velle üte vüüga kinni? Aiateibad
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
2) Kats velist üte vöökeisega ütte köidet? Aiasaiba'
Lut 1894 (O. Kallas)
Nõo v. Ote, Kan, Vas, Se, Lut - 5 var.
• LMr 127 (54)
H1b3.Kaits velle üte vüüga keidetu? Aiasaiba
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ran, Ote, Urv - 3 var.
H2a1*.Kaks venda ühe vööga siutud? Ajateibad
JJn 1888 (J. Piber)
JJn, Kuu, Tõs, Kod - 4 var.
H2a2.Kaks venda ühe vööga kokku siutud? Aiateibad
Jõh 1888 (N. Otto)
H2a3.Kaks vennakest ühe ööga ümmert seutud? Aiateivad
SJn 1893 (J. Mein)
Vil, SJn - 2 var.
H2a4*.Kaks vennast ühe vööga kinni siutud? Teibad
Kad 1888 (J. Linkstein)
Hlj, Kad, Vän, Pär, Kõp, Se - 6 var.
H2b1.Kaks venda ühe vööga kinni keidetud? Ajasaibapaarid
TMr 1889 (M. Napp)
TMr, Se - 2 var.
H2b2.Kaks venda ühe vööga köidetud? Aiateibad
Pal 1897 (H. Karro)
H2c.Kaks vennakest ühe ööga kinni pantud? Aiateivad
Saa? dat-ta (anon)
H2d*.Kaks venda ühe vööga vööditud? Aateibad
Kad 1896 (J. Sõster)
Kad, Kuu - 2 var.
H1e1.Kaks venda ühe vööga ümbert kinni? Aiateibad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
VNg, Rak, Amb, Mih, Hel, 2Pil - 7 var.
Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (13)
H2e2.Kaks kaksikvenda ühe vöega ümbert kinni? Ajateibad
VMr 1890 (J. Reise)
H2e3*.Kaks venda ühe vüüga kinni? Aeateibad
Vän 1889 (J. Peterson)
Kad, Rkv, Vän, Trm, Tt - 5 var.
H2e4.Kaks venda ühe vööga koos? Aiateibad
Jäm 1937 (A. Ahurand)
Rap, Jäm - 2 var.
H2f*.Kaks vända ühä vöö sees? Ajateibad
Rei 1889 (G. Tikerpuu)
VMr, 2Rei - 3 var.
H2g.Kaks venda, üks vöö? Aiateibad
Pst 1891 (J. Leppik)
Krk, Pst - 2 var.
H3a1.Kaks meest ühe vööga kinni seotud? Aiateivad
Pil 1891 (J. Järv)
Iis, Pai, 2Tõs, Pär, Pil, Äks - 7 var.
H3a2.Kaks meest seotakse ühe vööga ümbert kinni? Aiateibad
Tõs 1890 (M. Kurul)
Metstak2 20 ja 22
H3a3.Kaks mees[t] ühe vöega seotud? Aiateivad paaristikku kinni seotud
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
H3b1.Kats meest üte vööge kinni keidetu? Aiasaiba
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, San, Tt - 3 var.
H3b2.Kaits miist üte vööga köidetü? Aidsaiba
San 1893 (J. Tammemägi)
Ote, San - 2 var.
H3c.Kaks meest seisavad kahe vööga kinni? Aiateibad
Hel 1889 (H. Karolin)
H3d1.Kaks meest ühe vööga kinni? Ajateivad
Tor 1889 (M. Tohv)
Koe, Pai, Ris, Aud, Vän, 2Tor, Hls - 8 var.
H3d2.Kaks miest ühe vüöga ümbert kinni? Aiateibad
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
H3d3.Kaks meest ühe vööga ühes? Ajateivad
Hag 1889 (J. Luthverk)
2Hag - 2 var.
H3e+.Kaks meest ühe vöö vahel? Aeateivad
Käi 1938 (E. Ennist)
Koe, 2Käi - 3 var.
H4.Kaks poissi ühe vöö sees? Aiatäibad
Phl dat-ta (M. Pihhelgas)
H5a1.Kaks neitsit ühe vööga seotud? Aiateivad
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Vig, Mih, SJn - 3 var.
E EM 54 (335); E EM2 48 (425)
H5a2.Kolm neitsit ühe üüga siutud? Aiateibad ja tugiteibas vahel
Hää 1939 (M. Mäesalu)
H5a3.Kaks neitsitit kõrvu, vööga vahelt seotud? Ajateibad
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
H5a4.Kaks neitsikest ühü ööga kinni siutud? Aeateibad
Vig 1889 (A. K. Saalist)
H5b1.Kaks neitsid ühe vööga kinni köidetud? Aiateibad
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Nõo, Vas - 2 var.
H5b2.Kaks neitsid ühe vööga kinni? Aeateivad
Khn 1889 (A. Lepik)
Juu, Khn, Plt - 3 var.
H5c.Neli neitsikest ühe vöögä ümbert kinni? [Lahendus puudub]
Kod 1887 (S. Käär)
H6*.Kaks neiukest ühe vööga kinni seutud? Ajateibad
Hää 1889 (E. Grant)
2Hää, Pil - 3 var.
H7.Kaks piigad ühe vööga ümbert kinni? Aiateibad
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
H8*.Kaks õde ühe ööga kinni? Saunaviht
PJg 1888 (H. Lussik)
PJg, Se - 2 var.
H9a.Kats sõsard üte üüga kinni köüdedu? Aidsaiba
Krl 1889 (E. Kornel)
H9b.Kats sõsard maka üte üü sisen? Aidsaiba
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
H9c.Kats sõsarat üte vüü all? Aiateibad
Nõo 1888 (J. Tüklov)
H9d.Sõsarepaar üte üüge kinne köidet? Aiasaiba
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
H10a*.Kaits saksa üte vüüga köidetu? Aidsaiba
Ote 1891 (V. Vaher)
Ote, Kan - 2 var.
H10b.Kats saksa siidivööga kinni köüdetu? Aidsaiba
Kan 1896 (J. Ots)
H11.Kaks kuningat ühe vööga ümbert kinni? Aiateibad
Pal 1930 (M. Jürgenson)
I1a1.Kaks vennaksid ühe sidemega seutakse ([Zwey] Brüder-Kinder werden mit einem Bände gebunden)? Zwey Zaunstacken
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 363 (26); Hupel 119; Willmann 166 (25); Gressel (1808) lk-ta (9); Holtz 214 (23); Lönnrot 152; Nörmann 35 ja 54 (43); Ahlqvist 72; Wied. 267; KAH EKAl 160 ja 163 (25)
I1a2*.Kaks venda ühe sidemega siutakse? Aiateibad
VMr 1888 (J. Koit)
2VMr, Pil - 3 var.
I1b1.Kaks vennaksed ühe sidemega seotud? Aiateibad
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Hii, Sa, MMg - 3 var.
E EM 55 (346); E EM2 49 (441)
I1b2.Kaks vennast ühe sidemega seutud? Ajateibad
HJn 1890 (H. Tiidermann)
2Hlj, VJg, HJn, Vig - 5 var.
I1b3.Kaks vennakest ühe sidemega seutud? Aeateivad
Tor 1889 (M. Sahl)
2Tor, 3Saa, Hls, Pst, Vil, SJn, KJn, 2Tt - 12 var.
Just Sak. Kal. (1882) 151 (2)
I1b4.Kaks venda ühe sidemega seotud? Aeateivad
Kei 1890 (H. Morell)
Tür v. Juu, HJn, Kos, Kei, Ans, Jäm, Kaa, Pöi, 2Pär, Trv, Pst, KJn, Pil, Lai - 15 var.
I1b5*.Vennad kahekesti ühe sidemega seotud? Aiateiba
Trv 1889 (J. Käger)
Trv, Vil - 2 var.
I1b6.Kaks venda ühe sidemega paari seotud? Aiateibad
Jõh 1889 (P. Paurmann)
I1b7.Kaks venda ühe sidemega kinni seotud? Aiateibad
Tt 1932 (E. Glass)
I1b8.Kaks vennakset ühe sideme sisse seotud? Ajateivad
Emm 1938 (E. Ennist)
I1c.Kaks vennakest ühe sidemega küüdedud? Aiateibäd
Saa 1888 (P. Sitzka)
I1d1*.Kaks vennakest ühe sidemega kinni? Aiateivad
Pil 1894 (H. Keller)
Kuu, Pil - 2 var.
I1d2.Kaks venda ühe sidemega koos? Aiateibad
Kaa 1872 (I. Kallas)
Kse, Kaa - 2 var.
Wied. 267; E EM 55 (346); E EM2 49 (441)
I1d3.Kaks vennakest ühe õlesidemega seutud? Aiateibas
Saa 1889 (J. Tammann)
I2a*.Kaits vellekest üte sidemege seut? Aiateibad
Pst 1893 (J. Reevits)
Krk, Trv, Pst - 3 var.
I2b.Kaits lehast velle üte sidemega seot? Aiateibä
Trv 1892 (J. Kill)
2Trv - 2 var.
I2c.Veli ja veli, ühe sidemega siutakse? Aiateivad
Rak dat-ta (C. M. Redlich)
I3.Kaks vennast ühü nidemega niutud? Ajateivad
Aud 1892 (K. Tarkpea)
I4.Kaks vanakest ühe sidemega koos (Zwei Greise mit einem Bande verbunden)? Ein Paar Zaunstangen
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 267
I5.Kaks meest ühe sidemega seutud? Aiateibad
KJn 1870 (J. Tiedemann)
I6.Kaks neitsid ühe sidemega kinni? Aiateivad
PJg 1888 (J. Reinson)
I7.Kaks siutakse ühe sidemega? Ajateibad
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
J+.1) Kaks venda ühe kütkega seutud? Ajateivad
Tür 1888 (M. Tults)
2) Kats miist ütte puuhtõ kinni köüdet? Aidsaiba
Räp 1892 (M. Jennes)
Tür, Kod, Krl, Räp, Se - 5 var.
Vrd.523 2279
468.KATÕKÕISI VELITSID, ÜTS KÄU ÕGA PÄIVI SANNA, TÕÕNÕ SAA-AI UMA IA SANNA? Kivi man ommõ kats ratast, üts ommõ kõõ viise, tõõsõlõ saa' kunagi vett pääle - 0+7+4+0 = 11 (12) var.
A1.Kaks vennakest, teine peseb alati, teine ei iial? Veskerattad
SJn 1890 (M. Kielas)
A2a.Üts veli käü ega päivi sanna, tõõne saa-ai kunagi? Veskikivid
Se 1924 (H. Jänes)
A2b1.Kats veljo eläse, üts veli käu õga päivi sanna, a tõõnõ veli saa-ai uma ia sanna minnä? Kivi kats ratast, üts ommõ hämm ratas, a tõõnõ ommõ kuiv ratas
Se 1930 (A. Põhi)
A2b2.Katõkõisi velitsid, üts käu õga päivi sanna, tõõnõ saa-ai uma ia sanna? Kivi man ommõ kats ratast, üts ommõ kõõ viise, tõõsõlõ saa' kunagi vett pääle
Se 1930 (A. Põhi)
A2b3.Katõkese velitse eläse, üts käu õga päiv sannah ja tõõnõ õi käu kunagi sanna? Kuivratas ja vesiratas
Se 1930 (V. Ruusamägi)
A3a.Kats velle käivä sannan, musta kui hüdsi, kats velle ei käi sannan, valge kui lumi? Veskiratas ja veskikivid
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Vrd. 1322C1a*
A3b.Üten majan elas kats velle, üts käü alati sannan ja om must, tõne ei käü sukugi ja om valge? Veske vesi- ja kuivratas
Kan 1895 (J. Tedder)
A3c.Katekeske velitse, üts käü eloeä sannah ja om paljo mustemb tõisest, kea kunagi sanna ei lää? Veski kuiv- ja vesiratas
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
A3d.Katõkeske velitse, tõnõ käü ega päivi sannah, a um must, tõnõ olõ-õi uma iä sanna saanu, a um valgõ? Vesi- ja kuivratas kivi man
Se 1888 (H. Prants)
A4.Tõne veli vihus, tõne veli ei vihu, mida enämb vihus, sedä mustembas lätt? Vesiveski ratta
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vrd. 2601
B.Mees käüp ega päiv sannan, om siski must, tõine ei käü kunagi ja om valge? Veski vesi- ja kuivratas
Vas 1895 (P. Saar)
469.KATESSE EMMÜST, KAITS PAHRUKÕIST? Sõrme ja pässä - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
San 1888 (K. Gross)
470.KAIGAS ALL, KAIGAS PEAL, KAIGAS KARVADE VAHELE? [Lahendus puudub] - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rak 1890 (anon)
Vrd.43 1533C8d
471.KOIGAS KARVE SEHEN? Kuhjavarras - 0+2+0+1 = 3 (3) var.
A.Koigas karve sehen? Kuhjavarras
Trv 1889 (J. Käger)
Ba.Torukõne villu sissen? Titt
Har 1888 (anon)
Bb.Verrev torokõnõ villu seeh? Künnel
Kam 1959 (A. Relli)
Vrd.1869 2488
472.KAHE JALAGA ASTUB, KAHEKSAGA KANNAB? Regi - 0 (52) var.
V. Luik (Meelej. nr. 47 (1887) 375 (3)): soome mst tõlge
° Meelej. nr. 47 (1887) 375 (3); E EM 51 (307); E EM2 46 (391); E MM 8 ja 43 (73); E MM2 8 ja 46 (75); Jürisson 178 (5); Huvit. II3 175 ja 248 (5); Huvit. V Lisa 18 (42); Käis EV I5/II 32; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (11); E MM3 6 ja 37 (75); EMrd IV 55 (28)
473.KAHE KAEVO PEAL KASVAVAD KADAKAPÕESAD? Silmad - 0 (12) var.
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM 51 (308); E EM2 46 (392); Nugis 287 ja 313 (71)
Vrd.464
474.KAHE NÄPUGA VÕTA, PISTA KARVASESSE AUKU, MÕNUS KÕTISTUS JA PESU MÄÄRIMINE? Ninatubak - 0+0+3+1 = 4 (5) var.
Aa.Kahe näpuga võta, pista karvasesse auku, mõnus kõtistus ja pesu määrimine? Ninatubak
Pde 1926 (A. Palm)
Ab.Näpuga võtad, karvase auku paned, enne kõdistab, pärast määrib? Ninatubakas
Jõh 1935 (V. Võhman)
Ac.Kahe näpuga võtan, panen karvasesse auku, esiti magus kõditus, pärast riide määrimine? Nuusktubaka ninna panemine ja muu toiming seejuures
Vän 1937 (E. Tammsoo)
B.Kahe näpuga pane karvasse auku? Nina ja ninatubakas
Jõh 1946 (A. Krikmann)
Vrd.2554
475.KAHE RATTAGA KAARIKAS, SÜLETÄIS HEINU PEAL? M[unn] - 0+10+7+1 = 18 (26) var.
Aa*.Kahe rattaga kaarikas, sületäis heinu peal? M[unn]
HJn 1889 (H. Tiidermann)
Sim, HJn - 2 var.
Ab.Kahe rattaga kaarikus tuust heinu peal? Püksipoiss
Vän 1887 (J. Peterson)
Ac.Kaheratta kaarikuga, pihutäis heinu tagumiku all? [Lahendus puudub]
Trm 1935 (H. Kaasan)
Vrd. 1480C
B1.Ühä silmaga mies istub kaherattase kaarika pääl? Mieste suguelundid
Jõh 1939 (E. Mets)
B2.Kapten sõidab kaherattalise kaarikuga Moka mõisa võerusele? [Lahendus puudub]
Vil 1894 (A. Suurkask)
B3.Ühe silmaga Siim läheb käharpea Kadrile võeraks kaherattase kaarikuga, takutopp pealael? [Lahendus puudub]
Hlj 1933 (J. A. Rehberg)
B4a.Vesisilma Indrik läks kaheratta kaarikuga Petlema lepiku Tiigimäe talusse, viljakott veel persse all? Põlegi seletust, kes ise aru saab, see tehku mis taht
VJg 1931 (R. Põldmäe)
B4b.Vesise silmaga Peeter läks kaheratta kaarikuga Petlemma lepikusse Ojaotsa talusse? Coitus
VJg 1925 (B. Sööt)
C1a.Ühe silmaga punu härg, kahe rattaga kaarik järel, saat heinu peal? Munn
Sim 1908 (V. Rosenstrauch, H. Siimer)
C1b.Punasepäits härg, kahe rattaga kaarikas, tuut heinu peal? Munnid
Vän 1888 (T. Tetsmann)
C2a.Ruskepäitsu härg läheb Jõhvi jõest juua saama, kaks nahkratast taga ja natuke sooheina otsa peal? Mehe asi
Mus 1949 (H. Valk)
C2b.Punasepäits härg käib Jõhvi jõele jooma, kahe rattaga kärru järel ja piutäis heinu otsa pial? Munn
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
C2c.Punane päitspea härg läheb kaju juure jooma, tuut heinu turja peal, kaks ratast taga? [Lahendus puudub]
Pär? 1889 (I. Vakermann)
D.Kahe rattaga kaarik, pihutäis heinu persse all, jopp jaama, sisse peab saama? Hobuste paaritamine
Trm 1935 (H. Velt)
Kontam.: = 434B
E1.Kate rattaga kaarikuga vanamees lääb karvakõrtsi, hainamärs perse all? [Lahendus puudub]
Ran 1889 (H. Raag)
Kontam.: = 1480D1
E2.Katõ rattaga postimiis sõit karvakõrtsi sisse? Ñàâîêóïëåíèå
Rõu 1889 (G. Raup)
Kontam.: = 1480D2
F.Kahe rattaga kaarik läheb sisse, tuleb välja, perse teeb taga jonkat-jonkat? Levasõtkumine
Trm 1935 (H. Velt)
Kontam.: = 1664Z
Vrd.220A2 283D 1519Bb 1689 1791D
nlj: AT 1735
476.KAHED KÄLID KAELAKU, MAMSLID KESKELT KÖIDETUD? Aed ja teibad, väädiga seutud kahekute - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Trm 1896 (J. Soodla)
E EM2 46 (389)
477.KAHED VENNAD VIHTLEVAD, ÜKS KUIVALT, TEINE VEEGA? Veskirattad - 1+12+0+1 = 14 (23) var.
Aa1.Kahed vennad vihtlevad, üks kuivalt, teine veega? Veskirattad
Pst 1895 (H. Lensin)
Pst, Pil, Pal, Trm - 4 var.
E EM 51 (306); Mäesepp P 25 (2); E EM2 46 (390)
Aa2.Kahed vennad vihtlevad, teine veega, teine kuivalt? Vesiveski ja tuuleveski
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Ab.Kahed vennad vehklevad, üks kuivalt, teine veega? Veskirattad
Trv 1895 (J. Sims)
Ac*.Kahed vennad vihklevad, ühed kuivalt ja teised veega? Veskirattad
Ans v. Jäm 1899 (K. Loiken)
Nrv, Ans v. Jäm, Vil - 3 var.
Ad.Kaks vennaksed vihtlevad, üks kuivalt, teine veega? Veskirattad
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Ae.Neljad vennad vihtlevad, teised kuivalt, teised viega? Pardid ujudes
Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
B.Kaks venda vihtlevad, teine kuival ja teine vees? Vesiratas ja veskikivid
Plt 1899 (M. Luu)
C.Kaks venda vihtlevad, teine veeta, teine veega ? Tuule- ja vesiveski
Hlj 1894 (J. A. Rehberg)
D.Kaks venda vihtlevad ühes saunaleilis, teine kastab iga kord vihta vette ühel aal, aga teine ei kasta mitte ühel aal? Vesi veski rattades
Trm 1896 (J. Soodla)
478.KAITS HÕBELEHEKEST TÕINE TÕISPUUL MÄE KÜLLE PÄÄL? Kõrva - 0+2+0+1 = 3 (3) var.
A.Kaits hõbelehekest tõine tõispuul mäe külle pääl? Kõrva
Pst 1889 (J. Ainson)
B+.Kaks kaapsalehte mäe külle pääl? Kõrvad pää küljes
Hää 1944 (M. Mäesalu)
Pär, Hää - 2 var.
Vrd.1941Ce
479.KAITS KASKE KASVAS ÜTEST JUUREST VÄLLÄ? Lehmä sarve - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Krk 1890 (J. Hünerson)
E EM2 47 (405)
480.KAITS KULDPÜTTI LIHA TÄIS? Pääaju - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Vrd.487C1 2323
481.KAITS KÕRENTID VALGID HAMMID TÄIS? Hambad suus - 0+11+1+0 = 12 (16) var.
A1.Kaks õret valgid särka täis? Hambad suus
Tür 1888 (M. Tults)
A2a.Kõrent valgeid särke täis? Hambad
Hls 1898 (J. Sõggel)
A2b.Kaits kõrentid valgid hammid täis? Hambad suus
Krk 1889 (J. Kunimägi)
2Krk - 2 var.
A2c1.Punane kõrend valgid särka täis? Hammaigemed
Tor 1889 (C. Tults)
A2c2.Valged särgid kuivavad punase kõrenda peal? Hambad
Juu 1890 (J. Trull)
B1.Kats orrõtäüt valgid rõivid? Hamba
Plv 1890 (J. Tamm)
B2a.Kaks kõrendaid valgeid riideid päälakute? Hambad
VMr 1887 (K. Roost)
B2b1.Punane kõrend, valgid riidid täis? Igemed ja hambad
Vig 1895 (T. Pulst)
B2b2.Kaits punast kõrendit valgit rõõvit täüs? Igemed ja hambad
Pst 1893 (J. Reevits)
C1.Kaks kõrendat valget pesu? Hambad
Vän 1933 (M. Hansen)
C2.Valged pesud punase nööri peal? Hammad
Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
482.KAITS MATTI LINASIIMNIT KÜLVÄ MAHA JA KÕIK MAAILM TÄIS? Silmä - 0+13+3+0 = 16 (21) var.
A1.Kahe mati linaseemnega võib Riia linnast saadik külvata? Silmad
San 1877 (J. Hurt)
E EM 51 (309); E EM2 47 (394)
A2a1.Kaits matti linasiimnit külvä maha ja kõik maailm täis? Silmä
Ote 1889 (H. Nugin)
A2a2.Kaks matti külvavad kõik maailma linaseemnid täis? Silmad
Hel 1889 (H. Karolin)
A2a3.Kats matti linasiimnit külv üle ilmamaa? Silma
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
A2a4.Kaits matti linasiimnit küünis üle ilmamaa? Silmä
Ote 1889 (J. Kivisaar)
A2b.Peremehel kats mõõtu linasiimnit, kõik maailma külbva ar'? Silmad
Se 1934 (M. Peramets)
A2c.Katõ puuda linasiimnidiga külb ar kõõ maailma? Silmad
Se 1937 (N. Ress)
B.Kats matti seemend külvä mitu tuhat vakkala maad täis? Silma
Ote 1890 (J. A. Palm)
C.Kaits matti terri, noidega külvä kõik maailm täis? Silmä
Urv 1890 (J. Teder)
D.Kate külümitu rügadega külväd kik maailma täis? Silmä
Trv 1890 (A. Rull)
Ea.Kats uakeist, kõõ nurme är külbvä? Silmä'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (51)
Eb.Kats uakeist, kõõ ilma är külbvä? Silmä'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (50)
F.Kaks väikest hernekest külvavad üle kõige ilma? Silmatera
Har 1934 (O. Lipstok)
Metstak2 10 ja 11
Ga.Kaits külimitu külvava üle ilmamaa? Kõrvad
Puh 1890 (P. Kalk)
Gb.Külün kahe mõeduga kõik maailma ära? Silmad
Urv 1889 (J. Janson)
Gc.Kate matige külvät poole maailma? Silmä
Hel 1889 (G. Habicht)
483.KAITS MEEST KAMMITSEN, KÜMNEST KINNI KEIDETU? Inimese jala - 0+2+0+0 = 2 (7) var.
A.Kaits meest kammitsen, kümnest kinni keidetu? Inimese jala
Puh 1889 (J. Loskit)
RpS nr. 6 (1939) 189
B.Kümme kinni köidetu, kats kammitsen ja herits nuhklemada? Jalad kängitud ja nägu pesemata
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
484.KAITS NEITSID TANTSIVA ÜTE SAAPASEERE SISEN? Terri survetas uhmren - 4+105+46+16 = 171 (205) var.
Aa.Kaks kargavad ühe saapasääre sees? Uhmrinuiad uhmris
Ta 1913 (J. Müür)
Ab*.Katõkese üte saapaseere seeh kargasõ'? Terri surbutas
Se 1928 (T. Linna)
2Se - 2 var.
Ba.Kaks kurge nokivad ühe saapasääre seest? Tera tampimine
MMg 1888 (G. Tenter)
E EM 53 (326); E EM2 48 (413); Saareste 34
Bb1.Kaks kurge kargavad ühe saapasääre sees? Uhmer ja uhmrinuiad
Võn 1926 (M. Blum)
10Võn, Ote, Kan, 3Plv, 3Räp - 18 var.
Bb2*.Kats kurge karglese üte saapaseere sisen? Kesvi survutas
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, 3Plv - 4 var.
Bc.Kats kurgõ tsagava üte saapaseere sisse? Kesvi surmutas
Räp 1889 (J. Poolakess)
C1a1.Kats velle tands üte saapaseere seen? Uhmõr
Har 1921/2 (P. Voolaine)
Nõo, Har, Rõu - 3 var.
C1a2.Kats velle tantsva üte saapa sisel? Suhterä suhrminõ
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Rõn, Krl - 2 var.
C1a3*.Kats vellekeist tandsva üte saapaseere sisen? Kesva suhrmine ohmren
Har 1889 (J. Pähn)
2Har, Rõu, Räp - 4 var.
C1a4*.Katekeske velitse üte saapaseere seen tantsva? Terri surbutas
Vas 1902 (J. Jakobson)
Vas, 3Se - 4 var.
C1b1*.Kats velje kargasõ üte saapaseere sehen? Terri tambitas
Rõu 1896 (G. Raup)
Rõu, 2Vas - 3 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 383 (4)
C1b2.Kats veljä üteh saapaseereh kargasõ, kokko ka saa-ai? Uhmrõh terri surbatas
Se 1935 (A. Põhi)
Vrd. 503Õ4a 503Õ4b
C1b3*.Katekesi veltsid üte saapaseere seeh kargase? Terri surbutas
Se 1927 (E. Põllula)
Vas v. Se, 10Se - 11 var.
C1b4.Katõkõsi veltsit üteh saapa seeh kargasõ? Teri surbtäs pekliga
Se 1949 (S. Lõhmus)
2Se - 2 var.
C1b5*.Katõkeske velitse kargase üte saapaseere seeh? Terri surbutas
Vas 1895 (J. Tint)
Vas, 3Se - 4 var.
C2.Kolmõkeske velidse' üte sapaseere seeh kargasõ'? Kolmõkeske terri surbutas
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
D*.Katõkese sõsaritsõ' kõõ üte saapaseere seeh kargasõ'? Uhmrõh surbutas peklediga terri
Se 1938 (A. Tubli)
9Se - 9 var.
E.Kats tütrikko kargas üte saapaseere seeh? Uhmõr
Se 1937 (N. Ress)
F.Kaits preilit tandsva üte saapaseere sisen? Terri survetas
Ote 1888 (V. Vaher)
Ote, Vas - 2 var.
Ga1.Kaits neitsid tantsiva üte saapaseere sisen? Terri survetas uhmren
Rõn 1888 (A. Andrei)
Pst, Vil, Lai, Äks, TMr, 2Nõo, Puh, 2Ran, Rõn, 5Ote, 2Kan, Urv, Har, Rõu - 21 var.
Meelej. nr. 36 (1887) 287 (42); E EM 53 (334); E EM2 48 (424)
Ga2*.Üten saapaseeren tandsva kats neitsikest? Surviterri survitas
Rõu 1894 (A. Assor)
Ote, 2Har, 2Rõu - 5 var.
Gb.Kats neitsikest sõkva üte saapaseere sisen? Kirvõ uhmrõn
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
H.Kats neidud tands üte saapaseere sisen? Uhmõr
San 1925 (E. Päss)
Hel, San - 2 var.
Ia.Kats poisikõst karglõsõ üte saapaseere siseh? Kesvi survotas
Vas 1888 (C. Lenzius)
Urv, Vas - 2 var.
Ib1.Kats poisikest tantsvad üte saapasääre seen? Kesvi survutas
Kan 1888 (G. Veski)
2Pal, Kam, Nõo, Kan, Räp, Tt - 7 var.
Ib2.Kaks poissi tansivad ühe saapasääre siden? Uhmri sees odra tampimine
MMg 1889 (K. E. Martinson)
MMg, TMr - 2 var.
J1*.Kaits saksa poissi tandsva üte saapaseere sisen? Terasuruja
Rõn v. San 1895 (P. Roose)
Äks, Rõn v. San - 2 var.
J2.Sada saksa poisikest tantsva ühe saapaseere sees? Teri survetas uhmre sees
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Ka1.Kats saksa tandsiva üte saapaseere sisen? Terri survetas
Rõn 1889 (A. Rahi)
Hel, Vil, Trm, Kod, 2Võn, Kam, Nõo v. Ote, 3Puh, Ran, Rõn, 8Ote, 3San, 2Kan, 4Urv, 2Urv v. Krl, 2Krl, 3Har, Rõu - 38 var.
E EM 53 (334); E EM2 48 (424)
Ka2.Kaits saksa tantsivad üte saapasääre sisse? Terasurumine uhmre sees
Tt 1896 (A. Suurkask)
Ka3*.Kats saksa tantsva üte saapa sehen? Ohmer
Har 1959 (H. Oona)
Kan, Urv, Har - 3 var.
Kb.Kaits saksa kargava üte saapaseere sehen? Uhmris surutakse kesvi
Plv 1939 (J. Kelt)
Kc.Kaks saksa tambivad ühe saapasääre sees? Teri tambitakse kotti
Vil 1873 (H. Leoke)
Kd.Kats saksa ühe saapaseere sehen? Tambitas teri
Nõo 1889 (J. Amberg)
L.Kaks tarka tantsivad ühe saapasääre sees? Uhmerdamine
Plt? dat-ta (anon)
Ma.Kats miist tandseva üte saapaseere seen? Terasurvmine
Rõu 1890 (M. Jennes)
Puh, 2Rõn, Har, 3Rõu - 7 var.
Mb.Kaks meest tantsivad ühes saapasääres? Terade surumine uhmris
Rõu 1937 (H. Mõtus)
Vrd.544 1430 1434
485.KAITS SILMA, ÜITS NÕNA? Sitakonks - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1890 (J. Teder)
486.KAITS VAATI JA ÜTESUGUNE ÕLU? Nina - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
A.Kaits vaati ja ütesugune õlu? Nina
Hls 1930 (E. Sitska)
B.Pikk vaat, säärvand vahel, mõlemal poolel ühesugune mõdu? Nõna
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Vrd. 488
Vrd.487H
487.KAKS AITA RASVA TÄIS? Nina - 6+125+50+16 = 197 (250) var.
A1a1.1) Kaks aita rasva täis? Nina
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
2) Kats aita rasva täis? Tatine nõna
Nõo 1875 (J. Kerg)
Hlj, VMr, Vän, Tor, Pst, Vln, Kõp, KJn, Pil, 2Ksi, Lai, Nõo, 2Rõn, 3Ote, San, Rõu, Plv - 21 var.
A1a2*.Kaits aidatäit rasva? Ninatatt
Urv 1890 (J. Teder)
Urv, 2Rõu, Plv, Se - 5 var.
A1b.Kats aida kõrvotsidõ, mõlõmba rasva täüs? Nõna noho aigu
Se 1912 (S. Duplevski)
A2a1.Kaks aita mäda rasva täis? Tatine nina
KJn 1926 (S. Köögardal)
Vän, KJn, MMg, TMr - 4 var.
A2a2.1) Kaks aita mädanud rasva täis? Ninasõõrmad
Vil 1895 (H. Niggol)
2) Kaks aita mädand rasva täis? Tatt ninas
Tor 1888 (A. Martson)
Sim, Vän, Tor, Hel, 4Vil, Trm, Trt, 2Võn, Nõo, Puh, 5Ote, Räp - 20 var.
A2a3+.Kats väikest aidakest, mõlemba määnud rasva täüs? Nõna
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
2Tor, Trt, Ran, Rõu - 5 var.
A2a4*.Kats aidatäüt määnut rasva? Nõlõ' nõnah
Se 1928 (T. Linna)
2Ote, 3Kan, Urv, Räp, Vas v. Se, 9Se - 17 var.
Meelej. nr. 32 (1887) 255 (3)
A2b.Kolmõnulgalinõ ait, kõik määnüt rasva täüs? Nõna
Se 1929 (A. Gehrke)
Vrd. 719
A3.Kaks aidatäit vana mädanud rasva? Nina
Kan 1981 (B. Ilver)
A4.Kaks aidatäit vanna rasva? Nina
Kan 1962 (R. Praakli)
A5a.Kats aita valgõt rasva täüs? Nõna
Kan 1896 (G. Loodus)
A5b.Kats aidatäüt valget rasva? Tatt ninas
Se 1924 (H. Jänes)
Har, 2Se - 3 var.
A6.Kaks aita halli rasva täis? Nena nattane
Jõh 1890 (N. Otto)
Jõh, Tür - 2 var.
A7.Kaks aita hanirasva täis? Nina
MMg 1888 (A. Artis)
Vän, Hls, MMg, Äks - 4 var.
A8*.Kaks aita sularasva täis? Nohus nina
Pil 1927 (A. Tensing)
Pöi?, Pil, Plt, Se - 4 var.
B1a*.Kaits kammerd rasva täis? Ninaaugud
Pst 1889 (J. Henno)
2Trv, 4Pst, Trm, Ran, Rõn - 9 var.
B1b.Kats kambrõtäüt rasva? Tatt ninas
Urv v. Krl 1910 (M. Pehka, R. Tamm)
San, Urv v. Krl, Rõu - 3 var.
B2a1.Kats kambrit mätä rasva täus? Nina
Urv 1958 (A. Reigo)
B2a2.Kaks veikest kamrikest määnud rasva täis? Nõna
Urv 1889 (J. Janson)
B2b.Kats kambrõt'aut määnõt rasva? Tatt nõnah
Se 1949 (V. Pino)
2Võn, Kan, 2Urv, Har, 3Se - 9 var.
B3.Kaks kammert hanirasva täis? Ninasõõrmed
Hel 1874 (A. Wahlberg)
B4.Kaits kambretäit kanarasva? Kaits nõnasõõrmed tatti täis
Ote 1895 (J. Kukrus)
Rõn, Ote - 2 var.
C1.Kaits pütti rasva täüs? Ninasõõrdme
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Amb, 2Hel, Pst, Puh - 5 var.
Vrd. 480
C2a1.Kaks pütikest mäda rasva täis? Ninasõõrmed
KJn 1898 (C. Sööt)
VMr, Tor, Hää, Vil, 3KJn - 7 var.
C2a2*.Kaits mädänüt püttü rasva täis? Nina tatine
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Hls, 3Trv, Pst, Vil, SJn - 7 var.
C2b*.Pütt mädaned rasva täis? Tatt ninas
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
2Vai, Hlj, Tt - 4 var.
• Kas. Talur. Kal. (1881) 40 (14)
C2c.Pisikene pütikene mäda rasva täis? Nina
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
3Kuu - 3 var.
D1.Kats salvõtäüt rasva? Tatt nõnah
Se 1937 (A. Reinola)
D2*.Kats salve määnut rasva täüs? Nõna
Räp 1891 (S. Keerd)
Räp, Se - 2 var.
D3.Kats salvõtäut valgõt rasva? Nõna
Se 1935 (M. Reinola)
San, 2Se - 3 var.
D4.Kaks salve hanirasva täis? Nina
Hel 1889 (H. Karolin)
E1a.Kaks sarve rasva täis? Nina
Trv 1889 (J. Käger)
Trv, Plt - 2 var.
E1b.Kats sarvõtäut rasva? Nõna
Se 1935 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
E2.Kats sarve mädänd rasva täis? Nõna
Hel 1889 (G. Habicht)
E3.Kats sarvetäut valgõt rasva? Nõna
Urv 1940 (I. Novek)
E4.Kaks sarve sula rasva täis? Nina
Vil 1894 (G. Karu)
F1a.Kaks tonni rasva täis? Nina
Pst 1888 (J. Jaakson)
Pst, Vil - 2 var.
F1b.Kaks valged tonnikest rasva täis? Ninasõõrmed
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
F2a1.Kaits tünni mädä rasva täis? Nõna
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Saa, Trv, Nõo - 3 var.
F2a2.Kaks tönni mädanut rasva täis? Tatt ninas
Pst 1888 (J. Leppik)
Pst, Kõp - 2 var.
F2b.Kaks lihast tünni, mõlemad mäda rasva täis? Nina
MMg 1889 (G. Tenter)
F2c.Kaks tannikest lageda niidu pääl maas, mäda rasva täis? Nina
Krk 1888 (J. Mägi)
E EM 54 (343); E EM2 49 (437)
F3.Kaits tonni hanirasva täüs? Tatine ninä
Hls 1889 (M. Ilus)
Ga.Kaks tõrt mädand rasva täis? Nina
SJn 1888 (J. Mein)
Gb.Kats tõrdutäut määnud rasva? Nina
Plv 1889 (G. Pennert)
Urv, Plv - 2 var.
H.Kats vaati mäännüt rasva? Nõnasõõrme'
Plv 1927 (I. Kilk)
Vrd. 486
I.Kaks toobert sula rasva täis? Nina
Vil 1889 (J. Meomuttel)
J.Kats potitäüt määnüt rasva? Tatt
Räp 1892 (M. Jennes)
K*.Kats kannitäit mädanud rasva? Nõna
Võn 1895 (J. Moodis)
4Krk, Võn - 5 var.
L.Kaits nurikut mädänut rasva täüs? Ninasõermed
Pst 1893 (J. Reevits)
Ma.Kaits mollikest rasva täis? Nõna
Trv 1890 (A. Rull)
Mb.Kats mollitäit mädänüt rasva? Nõna
Võn 1889 (T. Lätti)
N.[Kaks] länigutäut rasva? Nõna
Se 1927 (P. Voolaine)
2Se - 2 var.
O*.1) Kats anomatäüt määnüt rasva? Tatt nõnah
Plv 1893 (J. Tamm)
2) Kats anumatäüt vanna rasva? Nina
Urv 1964 (A. Kurg)
Trv, Urv, Plv, Se - 4 var.
P.Kaks rakikest rasva täis? Nina
Kad 1896 (J. Sõster)
Q+.1) Kats aidatäüt mädänüt liha? Nõna
Rõu 1890 (M. Jennes)
2) Kaits tõrdut mädänusi kapstit täis? Nõnasõõrme
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Saa, Ksi, TMr, Ran, Ote, Kan, 2Rõu, Räp - 9 var.
488.KAKS AITA, VAHE ON VAHEL? Nina - 1+1+0+0 = 2 (3) var.
a.Kaks aita, vahe on vahel? Nina
Hel 1874 (A. Wahlberg)
b.Kõrvusi kats kaevu, vaihõkõnõ vahel? Nõna
Vru 1903 (G. Sandra)
Vrd.486B
489.KAKS AKENT ILMA KLAASITA? Silmad - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ksi 1889 (M. Mauer)
490.KAKS ALATI KÄIVAD, KAKS ALATI SEISAVAD, KAKS ALATI TEEVAD HEAD, KAKS ALATI TEEVAD KURJA? Kuu ja päike käivad, maa ja taevas seisavad, soe ja vihm alati teevad head, külm ja nälg alati teevad kurja - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
491.KAKS AUKU VASTASTIKKU, PISTA SISSE NOH? Toober - 5+66+13+13 = 97 (112) var.
A.Kaks auku vastastikku? Toobri kõrvad
Tor 1888 (M. Tilk)
2Tor, Krk - 3 var.
Ba.Kaits auku vastastikku, mõlembide sissi pistetse? Tuubri kõrvad
Pst 1893 (J. Reevits)
Bb.Kaks auku vastastiku, pista läbi mõlembist? Toobri kõrvat
Räp 1895 (R. Kirotof)
Ca*.Kaks auku kohastiku, puu läbi pista? Toober ja puu
Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
Vig, KJn - 2 var.
Cb.Kaks auku vastastiku, pista purre läbi? Toobri kõrvad
Pst 1889 (H. Henno)
D.Üks nõu, kaks auku, puu lähab sisse kui knohti? Toober
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 164 (1585); E EM2 142 (2062)
Ea1.1) Kaks auku vastastikku, pista sisse noh? Toober
Äks 1894 (P. Sepp)
2) Kaits auku vastasteku, pista sissi näh? Toober ja kannipuu
Trv 1890 (J. Tinn)
PJg, Saa?, Hls, Hel, 5Trv, Pst, 2Lai, Äks - 13 var.
Ea2.Kaks auku vastamisi, pista sisse noh? Toobri kõrvad
Äks 1926 (P. Berg)
Tõs, Äks - 2 var.
Ea3.Kaks auku vastamisi, pista sisse sauh? Toobripuu
JJn 1888 (M. Roosileht)
Ea4.Kaks auku vastakute, pista sisse, tõmba välja noh? Toovri kõrvad
Pal 1897 (H. Karro)
Vrd. 1664
Eb1*.Kaks auku kohastikku, pista sisse noh? Toobripuu sissepanemine
Trm 1889 (H. Mann)
Pee, Pä, Vän, Pst, KJn, Plt, Trm - 7 var.
Eb2.Kaks auku kohastikku, pista läbi noh? Toobri kõrvad
Lai 1904 (J. Ermann)
Eb3.Kaks auku kohakute, pista sisse noh? Tuuver
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Plt, Trm, 2MMg - 4 var.
Ec.Kaks auku kõrvuti, pista sisse noh? Lehma nina ja keel
Hää 1954 (M. Mäesalu)
Fa1.Auk augu kohal, pista sisse noh? Toobripuu, ka kõrbad
SJn 1891 (J. Köstner)
2VMr, Vil, SJn, Plt, Lai, Äks, San - 8 var.
E EM 28 (38); E EM2 27 (47)
Fa2.Auk augu kohal, pista sisse ka[u]hti? Toober
Vil 1872 (H. Leoke)
Fa3.Auk augu kohal, pista sisse lups? Toober
MMg 1948 (H. Nõu)
Fa4.Auk augu kohal, pista sisse lips? Tooripuu
SJn 1889 (T. Köstner)
Fb1.Auk auguga kohastiku, pista sisse noh? Toorvepuu
Võn 1874 (G. Soo)
Fb2.Auk auguga kohakute, pista läbi supsti? Toovri kõrvad
Äks 1894 (J. J. Millert)
Fc.Auk auguga vastastiku, piste sisse noh? Toovri kõrvad
MMg 1888 (A. Artis)
G.Auk augu vastas? Veetoovri kõrvad
Hlj 1888 (J. Linkstein)
H1a1*.Kaits mulku vastastiku, tsuska sisse noh? Toovripuu
Urv 1890 (J. Teder)
Trt, 2Urv, Plv, Räp, Vas, Se - 7 var.
H1a2*.Kats mulku vastatside, tsuska sisse noh-noh? Toovripuu
Ote 1896 (H. Maasen)
Pal, 2Nõo, Rõn, Urv - 5 var.
H1a3.Kaits mulku vastatside, tsuska sisse tsolpst? Toori kõrva
Ote 1893 (J. Tammemägi)
H1b.Kaits mulku kotatside, suska sisse noh? Toobripuu
Trt 1962 (A. Vigla)
H2a1.Kaks mulku vastastiku, pista sisse noh? Toobrekõrva mulgud
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Võn, Puh, Kan, Räp - 5 var.
H2a2.Kaits mulku vastatside, pista sisse sopst? Tuuvrele aetas puu perrä
Ote 1889 (J. Kivisaar)
H2b.Kaks mulku kohastiku, pista sisse noh? Toober
TMr 1890 (J. Mägi)
H2c.Kats mulku katsipäidi, pistä sisse vuhti? Toober
Ote 1890 (J. A. Palm)
H3.Kats mulku vastastikku, panõ sisse noh? Toober ja puu
Se 1924 (H. Jänes)
Kan, Se - 2 var.
H4.Kats mulku vastastikku, tõuka sisse noh? Tuurja
Urv 1958 (A. Reigo)
H5.Kats mulku vastastikku, võta sälgä noh? Tuurja võetas selga
Rõu 1957 (S. Lätt)
I1a1.Mulk mulgu vasta, tsuska sisse noh? Toobripuu
Rõu 1893 (P. Kanger)
I1a2.Mulk mulgu vasta, tsuska as'sa noh? Toobripuu
Räp 1933 (R. Viidebaum)
I1b.Mulk mulgu kotal, tsuska sisse noh? Tuurjapuu
Rõu 1936 (A. Raadla)
Kan, 2Rõu, Räp - 4 var.
I2a.Mulk, mulk vastastikku, pista läbi pluuht? Toobripuu
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
I2b.Mulk mulgu kotsil, pista sisse noh? Toovri kõrva
Ote 1895 (C. Lipping)
Ran, Ote - 2 var.
I3.Mulk mulgu pääl, panõ sisse molks? Tuurja
Se 1934 (N. Oinas)
Ja.Suska sisse noh? Toobripuu
Võn 1960 (L. Järvemäe, K. Kõivumägi)
Jb.Tsuska sisse "noh" pääle? Toobriga vee kandmine
Räp 1959 (I. Sarv)
Jc.Sisse pane noh? Taaritõrdu pulk
Vas 1895 (J. Tint)
K.Kats mulku vastatside, pistä sisse? Tuurile puu sisse pistmine
Ote 1939 (A. Kroon)
L.Kats mulku vastastikku? Toobri kõrva
Puh 1888 (J. Kenkmann)
M.Kats mulku vastastikku, ajava vahelt vattu välja? Veskikivid
Puh 1889 (J. Andresson)
Kontam.: = 106O
N.Kriibi, kraabi kõhtu pidi, suska sisse summ? Kooguga kaev
Trt 1956 (A. Piir)
Kontam.: = 843P
492.KAKS EMA, KÜMME POEGA, KÕIK ÜHENIMELISED? Kaks kätt ja sõrmed - 0+5+0+0 = 5 (38) var.
a.Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? Kaks kätt ja sõrmed
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 52 (312); E EM2 47 (397); Metstak 8 ja 32 (21); Metstak2 11
b.Kahel emal kummagil viis poega, aga kõik ühe nimega? Käed ja sõrmed
TMr 1889 (J. Tootsi)
Niggol LVKÕR 7; Kuusik KT 212 (18); E EM2 46 (393)
c.Kaits emmä, kummalgil emäl om viis last, kiigil latsil ütesugune nimi? Käsi, sõrmed
Urv 1890 (J. Teder)
d+.Üks isa ja viis last? Käevars ja sõrmed
Sa 1888 (V. Mägi)
Sa, Plt - 2 var.
Vitka 39
Vrd.2671
493.KAKS HÄRGA ÜHES IKKES, TEINE KÜNNAB SOOMAAD, TEINE ARUMAAD? Vesiveski rattad, kuib ja märg ratas - 3+29+5+2 = 39 (98) var.
A1.Kaits härga üte ikme otsan? Veskikivi
Ote 1893 (J. Tammemägi)
A2a.Teine härg künnab soomaad, teine härg arumaad (Ein Ochse pflügt morastig Land, der ander hart Land)? Ein Mühl- und Kamm-rad
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 370 (110); Hupel 170; Willmann 173 (100); Hupel2 173; Lönnrot 160; Ahlqvist 74; Wied. 288; E EM 150 (1427); KAH EKAl 162 ja 164 (104); E EM2 130 (1869)
A2b.Üks härg künnab aru-, tõine soomaad? Tuule- ja vesiveski
Tor 1889 (J. Tilk)
A3.Kaks härga künnavad, tõine soomaad, tõine arumaad? Vesi- ja tuuleveske
Tor dat-ta (J. Tilk)
A4.Kaks härga künnavad, teene künnab soomuad, teene põllumuad? Vesiveski, kuiv- ja vesiratas
Pil 1888 (T. Sander)
A5a.Kaks härga ikkes, üks künnab soomaad, teine arumaad? Tuulik ja vesiveski
Pee 1927 (R. Viidebaum)
A5b1.Kaks härga ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveski rattad, kuib ja märg ratas
Pil 1894 (H. Keller)
A5b2.Kaks härga ühes ikkes, üks künnab soomaad, teine künnab arumaad? Vesiveski
Pil 1888 (S. Käär)
A5c.Kaks härga ühe ikke otsas, teine künnab soo-, teine arumaad? Vesiveske rattad, teine vesiratas, teine kuiv ratas
Tür 1888 (M. Tults)
A5d.Üks härg künnab soomaad, teine künnab arumaad, ühe ike otsas mõlemad? Veski (ratastega)
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A5e1.Kaks härga künnavad ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Veskirattad
Sim 1889 (M. Fliedermann)
A5e2.Kaks härga künnavad ühe ikke otsas, teine künnab arumaad, teine künnab soomaad? Veski kuiv ratas künnab aru-, vesiratas soomaad
Hlj 1892 (G. Kungur)
A5f.Kaks härga veavad ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveske rattad
Tor 1887 (M. Kiisk)
A5g.Paar härgi ühes ikkes söövad, üks künnab arumaad, teine soomaad? Vesiveski rattad
Hlj 1888 (J. Linkstein)
A5h.Kaks härga künnavad, ühes ikkes veavad, teine künnab soomaad, teine arumaad (Zwei Ochsen pflügen, ziehen in einem Joche, der eine pflügt Sumpfland, der andere trockenes Land)? Die Eimer am Radbrunnen
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 266/7; E EM 52 (313); E EM2 47 (398); E MM 8 ja 43 (75); E MM2 8 ja 46 (77); Ainelo II-III 122; Ainelo III 30; E MM3 6 ja 37 (77)
A6a.Kaks härga ühe ikke ots, teine künnab suumuad, teine künnab põllumuad? Vesiveski
Ksi 1888 (T. Riomar)
A6b.Kaits härgä üte ikke otsan, üits künnäb soomaad, tõine põllumaad? Veskeratta
Hls 1891 (J. Riiet)
A6c.Kaits härgä künnave üte ikke otsan, üits künnab suumaad, tõine põllumaad? Vesiveske ratta
Pst 1895 (J. Ainson)
A7.Kats härga üten ikken, teine künd kuiva maad, teine vesist maad? Vesiveski ratta
Räp 1875 (J. Jagomann)
A8.Kaks härga ikkes, üks maa pääl, tõine soo pääl? Veski, vesi- ja kuivratas
Pst 1888 (J. Jaakson)
A9a1*.1) Kaks härga ühes ikkes, üks supeldab sooda mööda, teine kõnnib kuiva maada? Kaks vesiveske ratast, üks vee sees, teine kuival maal
Tt 1878 (C. E. Malm)
2) Kaks härga ühes ikkes, teine sopleb sooda mööda, teine kõnnib kuiva maad? Vesiveski
Sim 1950 (V. Murumaa, Ü. Tedre)
2Sim, Tt - 3 var.
• Mötleja 14 ja 52 (52)
A9a2*.Kaits härgä üten ikken, üits suplep suud müüdä, tõine kõnnip kuiva maad müüdä? Vesiveski
Krk 1937 (S. Tanning)
Saa, Krk, Trv - 3 var.
A9b.Kats härgä ikken, üts sõperdas suud piti, tõne kuiva maad piti? Veskiratta
Võn 1889 (T. Lätti)
A9c.Kaits härgä ühes ikkes, tõine kõnnib kuiva maad müüda, tõine tsiplep sood müüda? Veskeratta
Rõn 1888 (H. Urb)
A10a.Kaits härgä üte ikke ehen, tõne sops suud müüdä, tõne marss maad müüdä? Veske, vesi- ja kujuratas
Krk 1892 (J. Hünerson)
A10b.Kaks härga kõnnive üten ikken, tõine käib sooda mööda, tõine marsib maada mööda? Kaks veskeratast
Pst 1889 (H. Henno)
A11.Kaks härga ühes ikkes kinni, teine supleb vett mööda, teine kuiva maad mööda? Vesiveski rattad
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
A12.Kaks härga ühes ikkes, üks neist kõnnib kuiva maada, teine aga märga maada? Veskirattad
Pee 1894 (O. J. M.)
B.Kits kõnd kuival maal, tõine supas suud mööda? Veskerattad
Trv 1896 (J. Sikk)
Ca.Teine sahk künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveske vesi- ja kuivratas
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 150 (1429); E EM2 130 (1871)
Cb.Üks sahk künnab arumaad, teine soomaad? Vankriratas ja vesiratas
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
D.Kaks vennakest, teine supseb sooda mööda, teine kõnnib kuiva teeda? Veskerattad
SJn 1890 (M. Kielas)
E1.Üks künnab suumaad, teine künnab arumaad? Vesiveski ja tuuleveski
Hää 1939 (M. Mäesalu)
E2.Üks supleb sooda mööda, teine kõnnib kuiva maada? Veskirattad
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
F.Üks härg künnab soomaad ja teine künnab arumaad, olgu kuiva ehk märga, üks tolm on ühtepuhku? Vesiveski ja tuuleveski
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
Kontam.: = 1851L
Vrd.2032
rl: /- - -/ Sui ma soidan sooda mööda, / talve marsin maada mööda, /- - -/ (VK VI:1, nr. 168A < Hlj)
494.KAKS HÄRGA, HÄRJAL JALAD, JALGEL SARVED, SARVEDEL PÜSS? Ige - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
495.KAKS JALGA ALL, SADA PULSTI PÄÄL? Kana - 0+3+0+1 = 4 (14) var.
A.Kaks jalga all, sada pulsti pääl? Kana
San 1877 (J. Hurt)
San, Urv, Tt - 3 var.
E EM 52 (316); E EM2 47 (401); RpS nr. 6 (1939) 189
B.Kera jookseb õue peal, kaks pulka all? Kana
Lai 1894 (J. Remmelg)
496.KAKS KARUST EES, KARUSTEL KOOK, KOOGUL TUUT, TUUDIL NIPATS, NIPATS: KARNIUHTIK? Härgadega kündmine - 1+31+11+4 = 47 (56) var.
Aa*.Pisikesed piigutised, piigutised puigutised, nihksed-nahksed nibi-nabi, tamm taga sagaras, tammel tuut otsas, tuudil napard peus, napardil vars taga? Härgadega kündmine
Jaa 1921 (V. Jõgever)
3Jaa, Pöi - 4 var.
Ab.Pisikesed piigakesed, piigakesed, puigukesed, nihksed-nahksed nibid-nabid, tamm taga sagaras, sagaral tuut otsa pääl, tuudil napart pöus, napartil vars taga? Härgadega kündja: härjad piigakesed, puigukesed, ige jutad nihksed nibid-nabid, tamm taga sagaras adravannas, tuut inimene, napart piits
Vll 1890 (M. Kolm)
Ba.Luised luigerdavad ja puised puigerdavad, nahksed nabanööbid, tampsed tagasagarad? Härjad igega: sarved, ige, jutad, väupulk
Khk 1898 (T. Sömer)
Bb.Luised luud, puised puud, nahast nibi-nabinad, tammest tagusagarad? Härjad ikkes
Pöi 1891 (T. Kõrv)
C.Luust luigad, puust puigad, tutt ja nips, kaks karust ja konks? Kündes: sarved, ige, inimene, vits, härjad, ader
Rei 1889 (G. Tikerpuu)
Da.Uiksed uiad, puiksed puiad, nahksed nibust-nabust, kaks karust ees, karuse taga kook, koogu taga tuut, tuudi taga näpistaja? Härjad kündvad
Rid 1911 (C. Kreek, J. Muda)
Db.Nihksed-nahksed, luised luisad, puised puisad, kaks karu, karul kook, koogul tuut, tuudil neps, neps teeb kreps? Härjad, ader, inimene, vits
Rei 1889 (P. Reikmann)
Dc*.Puksed puised, luksed luised, nahksed nibu-nabukesed, kaks karvast, karvaste taga kook, koogu taga uisk, uisu vankus roosk? Paari härgadega kündmine
Hää 1889 (E. Grant)
Tor, 2Hää - 3 var.
Ea.Luised luisad, puised pulgad, kaks karust, karustel kook, koogul tuut, tuudul näpped, näppel niits? Härgadega kündmine: luised luisad - härgade sarved, puised pulgad - ikked, kaks karust - härjad, karustel kook - sahk, koogul tuut - inimene, tuudul näpped - inimese käed, näppel niits - käes on piits
Tt 1924 (anon)
• Ronk nr. 26 ja 27 (1924) 632
Eb1.Luised luisad, puised pulgad, nahksed naabramehed, kaks karust, karusel kook, koogul tuut, tuudil niipsat? Härgadega kündmas
Phl 1938 (E. Ennist)
Eb2.Luised luisad, puised pulgad, nihksed-nahksed naabrimehed, kaks karust, karusel kook, koogul tuust, tuustil niips? Härjad künnavad adraga: tuust - mees, niips - vits
Emm 1928 (M. Meiusi)
F.Neepsidi-naapsidi naabrimehed, kaks tükki karust, karustel kook, koogul tuut, tuudil nupp? Kündja
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Ga*.Kaks karust, karusel kook, koogul nook, noogul tudi, tudil ludi? Härjad, ader, inimene, vits
Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp)
3Jäm - 3 var.
Gb.Kaks karust ja kook, koogul tuut, tuudil luud? Härgadega künd
Jäm 1906 (H. Usin)
Gc1.Kaks karust, karustel kook, koogul tuut, tuudil näpard, näpardil niuh? Kündmine: härjad, atr, adrakurg, inimene, piits
Pöi 1888 (J. Trull)
E EM 52 (318); Schneider Elusal. Kal. (1906) 9 ja 32 (18); E EM2 47 (403)
Gc2.Kaks karust, karustel kook, koogul tuut, tuudil nipardid, niparditel nihvakas? Naine künnab härgadega
Mus 1946 (V. Heinmets)
Gc3.Kaks karust ees, karustel kook, koogul tuut, tuudil nipats, nipats: karniuhtik? Härgadega kündmine
Kär 1897 (A. Väli)
Gd1*.Kaks karu, karu kook, koogu tuut, tuudi tiitsak? Härgega kündmine
Phl 1897 (T. Wiedemann)
Phl, Tt - 2 var.
• Wied. 266
Gd2*.Kaks karu ja karu kook, tuut ja tuudi hiips? Härjad, ader, inimene, piits
Phl 1938 (E. Ennist)
Phl, Emm - 2 var.
Gd3.Kaks karu ja karu kook, nuut ja nuudi nipsat? Härgadega kündmine
Krj 1939/40 (O. Jõgi)
Gd4.Kaks karu, karul kook, koogul tuut, tuudil natsad? Kaks härga, ader, inimene, vits
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Gd5.Üks tuut ja tuudi niips, kaks karu ja karu kook? Naine künnab härgega, piits kääs
Emm 1939 (E. Ennist)
Ge1.Kaks karust koos, karuste vahel kook, koogu küljes nipard ja nipardi küljes niuh? Härgadega kündmine
Khk 1937 (H. Kirt)
Ge2.Kaks karust koos, karuste vahel kook, karuste kohal nipart, nipardi otsas niuh? Igis härjad
Khk 1946 (H. Tarkin)
Gf.Kaks karu, karul käimad, käimal tipid, tipil püss, püssil nook, noogul tuut, tuudil niuhk? Piits
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
Gg.Kaks karust koos, karustel kaheksa, kaheksal kook, koogul tuut, tuudil nipart, nipardil nepsaka, nepsakal niuh? [Lahendus puudub]
Mus 1889 (T. Palk)
Gh.Kaks karu, karu taga kook, koogu taga tallitaja, tallitaja käes nipaski? Mees künnab härgadega
Var 1888 (M. Karotom)
Gi.Kaks karust, karusel nigi-naginad, nigi-naginal tuut, tuudil karniuh? Härjad, jutad, mees ja piits
Jür 1889 (K. Angelus)
Gj.Kaks karumikku, neli veermikku, nips, karviuh? Härjad rataste ees
Pöi 1894 (T. Undritz)
Vrd. 497E
Gk.Karvatsel loomal kouk taga, kougu taga nakas, nakasil nikats, nikats tiib karviu? Hobune, ader, miis ja piits
Nõo 1889 (J. Amberg)
Ha1.Kaits oli kaarus, kaarussel oli hark, hargil oli näpästus, näpätsel oli viuh, sii oli ka viuh? Härgega kündmine
Trv 1890 (A. Rull)
Ha2.Kats om karvust, karvust[el] om hark, hargil om näpästus, näpästusel om viuh, tää om kah viuh? Hobene, ader, miis, piits
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hb1.Kaits karvast, karvatsil om hark, hargil om näpits, näpitsel om karviuhti? Mees künd härgega, roosk peon
Trv 1894 (A. Rull)
Hb2.Kaits kaarust, kaarusel oli hark, hargil oli näpastus ja näpastusel oli viuh? Hobesa ja adraga kündmine
Trv 1896 (J. Tõllasson)
I.Püstänt, püständil köngärt, köngärdil paarid, paaridel lipart? Mees, ader, paar härgi, piits
Hls 1889 (J. Lepik)
J1.Esite kaks, kahel kaheksa, kaheksal näpats, näpatsil köögats, köögatsil tükk vissi? [Kaks] härga, [kaheksa] jalga, ader, kündja, piits
Äks 1893 (P. Sepp)
Kontam.: = 580N1
J2a.Kooguts, nooguts, nipits, näpits, kaks pead ja kaheksa jalga? Härjad kündvad
Pär 1888 (M. Lipmann)
Kontam.: = 580N2a
J2b.Kooguts, nooguts, kaks pead ja kaheksa jalga? Ader [kahe] härjaga
Aud 1893 (J. Sauga)
Kontam.: = 580N2b
497.KAKS KARUST, NELI SILET, SI[T]AKUKKUR OTSA PEAL? Härjad sõnnikukoormaga - 0+16+3+3 = 22 (27) var.
A.Kaks karvast, üks sile, sitakukkur taga? Härgadega kündja
Ksi 1889 (M. Mauer)
Ba*.Neli siledat, kaks karvast, kikk ja kiki kukutaja? Härgadega kündmine
Pal 1888 (E. Uus)
Pal, Tt - 2 var.
• Ol. Lisa nr. 44 ja 45 (1882) lk-ta
Bb1.Kaks karvast, neli pal'ast, seitsmes sitanasike? [Kaks] härga, [neli] ratast, seitsmes inimene
Ksi 1889 (H. Paap)
Vrd. 324Ö
Bb2.Kaks karvast, [neli] paljast, seitsmes s[ita]mässukas? Hobune, heinakoorem ja mees
Kad 1899 (A. K. Kivi)
VNg, Hlj, Kad - 3 var.
Bc.Kaks karust, neli silet, si[t]akukkur otsa peal? Härjad sõnnikukoormaga
Ans 1891 (F. Peters)
Sa, Ans - 2 var.
E EM 52 (319); E EM2 47 (404)
Bd.Kaks karust, [neli] silet, kullakukur otsa pääl? Härjad sõnikukoorma ees
Kär 1890 (J. Mändmets)
Be*.Uisut-tuisut, tuisut-too, vana aga nahka näputis, kaks karust, neli silet, sitakukkur otsa pääl? Härjad sõnnikukoormaga
Ans 1891 (F. Peters)
4Kär, Ans - 5 var.
Bf.Sipsutised-nipsutised, kaks karust, neli siled, sitakoa otsa pääl? Härjad sõnnikukoorma ees
Krj 1938 (A. Toomessalu)
Bg.Ipsutis-nipsutis, nahka luuse lipsutis, kaks karust, neli siled, sitakukkur otsa peal? Härgadega vedamine
Krj 1938 (K. Lepp)
Bh.Ilbutised-nilbutised, nahksed niputised, neli siled, kaks karust, sitakukur otsa peel? Härjad, rattad ja sõnnikukoorm
Kaa 1889 (J. Koppel)
C*.Uisutasid, puisutasid, nahksed niputised, kaks karust, neli siled, kannab puukoormad peal? Härjad vankri ees
Ans 1946 (L. Truuvert)
Ans, Pha - 2 var.
D.Usidi-pusidi nahk aga naela nitakat, puu vahel, pulk ees, sitakukkur otsa pääl? Sõnnikuvanker härgadega
Krj 1938 (K. Lepp)
E.Kaks karumikku, neli veermikku, viies sitakukkur? Kaks härga, [neli] ratast, sõnnikukoorem
Juu 1889 (P. Talts)
Vrd. 496Gj
498.KAKS KEERDKADAKAT KASVAVAD MÄE KÜLJE PÄÄL? Kõrvad - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hls 1893 (J. Stamm)
Vrd.1941
499.KAKS KITSI ÜHE KÖKSI JUURES, TEMBELDAVAD TAADRIRAHASI? Lina aamine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hls 1889 (H. Kase)
500.KAKS KOERA KISUVAD TÜKI TÜMA KALLAL? Villakraasid - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Koe 1895 (O. Hintzenberg)
Vrd.501
501.KAKS KOIRA JOOKSVAD VÕIDU, TEINETEISEST MÖÖDA EI SAA? Reetallad - 0 (34) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 52 (322); E EM2 47 (408); Kmpm. KLr II6 37; Kmpm. EL II8 39; Kmpm. EL III10 94; Nugis 287 ja 313 (73); Metstak2 37 ja 38
Vrd.500 1429J1 1429J2
502.KAKS KORDA SÜNNIB, RISTIMATA JOOKSEB? Kanapoeg - 7+66+38+15 = 126 (361) var.
A1a1.Jookseb ristimata, kaks kord sündind? Kana
Kuu 1891 (T. Uustalu)
A1a2.Joosep ristmada ja om kats kõrd sündinu? Kana
Võn 1895 (H. Mikkel)
Tln, Võn, 2Tt - 4 var.
• Helle 363 (20); Hupel 119; Willmann 165 (19); Lindf. (1787) lk-ta (7); St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (5); Gressel (1808) lk-ta (7); Holtz 214 (21); Lönnrot 151; Nörmann 34 ja 54 (40); Ahlqvist 72; • Wied. 266; E EM 46 (250); KAH EKAl 160 ja 163 (19); E EM2 42 (313); E MM 8 ja 43 (63); Kmpm. KLr I8 32; E MM2 8 ja 46 (65); Nurmik II 22 (11); Kmpm. EL I9 34; Puus. KH III5 74; Kmpm. EL II10 145; Puus. KA I-II 56; Nugis 287 ja 313 (63); Kal. (1973) 128 (3); E MM3 6 ja 37 (65)
A1a3*.Jookseb ilma ristimatta ja on kaks kord sündinud? Kanapoeg
VMr 1890 (K. V. Lurich)
VMr, Vig, Saa? - 3 var.
A1a4*.Ristmata jookseb, ise kaks korda sündinud? Kanapoeg
Pst 1889 (H. Henno)
Hls, Hel, Pst - 3 var.
A1b.Joosep, kats kõrd sündinu, siiski ristmata? Kana, muna
Plv 1889 (G. Pennert)
A1c1.Kaks korda sünnib, ristimata jookseb? Kanapoeg
Saa 1930 (A. Räägel)
Kaa, Saa, Krk, Pal - 4 var.
Huvit. V Lisa 18 (56)
A1c2.Kaks korda sünnib ja ristimatta jookseb? Kanapoeg
Ris 1889 (J. Holts)
Ris, Mih, Äks - 3 var.
A1c3.Kaks kõrda sünnib, ilma ristmata jooseb? Kanapoig
Hls 1889 (J. Lepik)
Jõe, Jäm, Hls - 3 var.
Loorits VrP 25 ja 26 (15); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (15); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (5)
A1c4.Kaks korda sünnib, jookseb ilma ristimata? Kanapojukesed
Saa 1889 (J. Tammann)
Hlj, Saa - 2 var.
A1c5*.Kaks kord sünnib ilmale, ilma ristimata jooseb? Kana
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
Pöi, Plt - 2 var.
A1c6*.Kaks korda sündind, ristimata jookseb? Kana
Iis 1889 (E. Ellert)
Iis, Hlj, VMr, Var, Nõo, Urv - 6 var.
A1c7*.Kes on kaks korda sündinud ja jooseb ilma ristimata? Kana
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Tln, Pil - 2 var.
A2a1.Kaks korda sünnib, ristmata kõnnib? Kanapoeg
Saa 1889 (J. Tuul)
Vai, 2Jõh, Lüg, Hlj, Kad, 4Sim, HJn, Kos, Saa, KJn, Pal - 15 var.
A2a2*.Kaks korda sünnib, ilma ristimata kõnnib? Kana
Iis 1936 (M. Tarum)
Nrv, Jõh, 2Iis, 2Sim - 6 var.
A2b.Mis kaks kord sünnib ja ristimata kõnnib? Lind
HJn 1895 (J. Tannenthal)
A3*.Kaits kõrda sünnib, ristmada eläb? Kanapoeg
Pst 1893 (J. Reevits)
JJn, Mär, Pst - 3 var.
A4.Kaks kord sünnib, ristimata sureb? Kanapoeg
Ris 1896 (J. Reimann)
A5a1*.Kats kõrd sünnib, ilma ristmata? Kanapoeg
Plv 1894 (H. Huik)
Muh, Trt, Kan, Plv, Se - 5 var.
A5a2*.Kaks kord sündind ja siiski ilma ristimata? Kukk
Kaa dat-ta (anon)
Jõh, Kaa, Rõu - 3 var.
Tõn. LPr 3 (2)
A5a3*.Olen kaks korda sündinud, aga ristimata? Kana
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, Emm - 2 var.
A5a4.Kahele korrale sündinud, ise ilma ristimata? Kana
Lai 1888 (M. Kolluk)
A5b.Kats kõrda sündünu, vuurigi olõ-õi ristet, a vanahalv pelgäs? Kikas
Se 1935 (D. Karnask)
A5c.Mis sünnib kaks kord, ilma ristimatta? Kanapoeg
Ksi 1889 (M. Mauer)
Ba1.Kaits kõrda sünnib, üits kõrd sureb? Lind
Trv 1897 (J. Vaine)
HMd, Kir, Kär, Vän, Hää, 2Trv, Rõu - 8 var.
Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (4); NP 3; Jürisson 178 (7); Metstak 17 ja 34 (159); Metstak2 47
Ba2.Kaks korda sünnib, ühe korra sureb? Kana, lind
VJg 1984-1985 (S. Vaikvee)
VJg, Kuu, 2Trm - 4 var.
Pet. ELA 94; Pet. UA7 98; Säde nr. 27 (1958) 1 (1)
Ba3.[Kaks] korda sünnib, korra sureb? Lind
Vig 1888 (M. J. Eisen)
Kuu, Vig - 2 var.
E EM 53 (323); Tander 44; E EM2 47 (409); E MM 9 ja 43 (78); Nurmik I 28; E MM2 9 ja 46 (80); Nurmik EKÕr 141; Ainelo III 64; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (12); E MM3 6 ja 37 (80)
Ba4*.Kaks korda sünnib ja üks kord sureb? Kana
Noa 1938 (E. Ennist)
Tln, Noa - 2 var.
Bb.Mis see on, kes kaks korda sünnib ja üks kord sureb? Kana
Juu 1987 (E. Tampere)
Bc.Üks kord sureb, kaks korda sünnib? Kana
Emm 1938 (E. Ennist)
Kir, Emm - 2 var.
Bd.Kats kõrd sünnüss, üts kõrd koolõss? Lind
Urv 1964 (A. Kurg)
C1.Kats vuuri sünnüs ilma? Kana
Se 1937 (I. Rohtla)
C2a1.Kes on kaks korda sündinud? Kukk ja kana
Võn 1926 (M. Blum)
Tln, Aud, Trv, KJn, 3Võn, Rõn - 8 var.
Kuusik La 18 (2) ja 26 (2); Laste prillid I 21 (2) ja 30 (2)
C2a2*.Kes sünnib kaks korda? Kana
Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
Kuu, Ris, Pst, Vil, Krl, Tt - 6 var.
C2a3*.Kes sünnib kaks kord ilmale? Kukk
Võn 1896 (P. Rootslane)
Amb, Võn, Plv - 3 var.
C2b.Kes sünnüs kats vuuri? Kana
Se 1937 (A. Reinola)
C3*.Mis kats kõrda sünnüs? Kana
Se 1937 (N. Ress)
Rei, Vil, Se - 3 var.
D+.Kaks korda sünnib, maad mööda kõnnib? Kana
Trv 1889 (J. Käger)
Ris, Krj, Muh, Trv, Vil, Pil, Nõo, Elv, Se - 9 var.
Meie aasta (1953) lk-ta (14)
E.Kats kõrra sünnüs ilma, taasperi tege tüüd? Kana salitsäs
Se 1888 (H. Prants)
Kontam.: = 50C
F.Kaks kord sündind, siiski ristimata, nime loe eest ehk takka, ikka ühesugune? Kukk
JJn 1888 (M. Roosileht)
Kontam.: = keerdküsimus
Vrd.770
tähemäng: Kolm väikest kirjatähekest / sul avaldavad mehikest, / kes kaks kord oli sündinud, / seepärast ei sa nime saa, / kuid tema kuulsa nime saab, / saad eest ehk takka hüüdma. / Kui uhke rüütli pojal / tal kannuksed on jalal / ja uhke kübar pääs. / Ta aitab ööd ja [päeva] pikkused / kui kõige parem tunnikell (Rid)
503.KAKS KUKKE KAKLEVAD, TÕINE TÕISEL POOL MÄGE, AGA ILMASKI KOKKU EI SAA? Inimese silmad - 12+244+66+27 = 349 (565) var.
A1a1*.1) Kaks kukke kaklevad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa eladeski? Silmad
Tt dat-ta (anon)
2) Kaks kukke kaklevad, teine teisel pool mäge, ei saa elades kokku? Silmad
Kõp 1903 (M. Evert)
Kuu, Hps, 2Vil, Kõp, SJn, Tt - 7 var.
Wied. 267; ER Kal. (1883) 89 ja 93 (16); Mickwitz Kal. (1916) lk-ta
A1a2*.1) Kaks kukke kaklevad, tõine tõisel pool mäge, aga ilmaski kokku ei saa? Inimese silmad
Vil 1888 (J. Toss)
2) Kaks kukke kaklevad, teine teisel pool mäge, aga ei saa ilmaski teineteisega kokku? Silmad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
VMr, JJn, Kos, Tõs, Hls, Hel, Pst, Vil, KJn - 9 var.
A1a3*.Kaks kukke kaklevad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa? Silmad
Hel 1926 (K. Puusepp)
Hel, Urv - 2 var.
A1a4*.Kaks kukke kaklevad tõene tõesel puol mäge, aga ilmaski üste ei sua? Silmad
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
Pst, Kod - 2 var.
A1a5.Kaits kukke kakleve, tõine tõisel pool mäge, aga ei saa kumbki tõinetõise ligi? Silmad
Trv 1889 (H. Kallas)
A1b*.Kaks kukke kaklese, mägi nende vahel, kokku nad ei saa? Silmad
Trv 1894/1901 (J. Kala)
Vän, 2Trv, Rõu, Tt - 5 var.
• Mötleja 14 ja 52 (51)
A1c.Kaks kukke kaklevad üle mäe, aga ei saa iial üksteise ligi? Kaks silma
Hls 1889 (J. Jung)
A1d1.Kaits kukke kakleve, tõine tõisel pool mäge? Silmä
Trv 1890 (A. Rull)
Tor, Saa, 3Hls, 7Trv, 5Pst, Pst?, Pil, MMg, Nõo, Ote, 2Tt - 24 var.
• OM nr. 6 (1886) 204
A1d2.Kaks kukke kaklevad, mägi nende vahel? Silmad
Hls 1893 (J. Stamm)
A1e.Kats kukke tahtvad kakelda, mägi vahel, ei saa? Silmad
Plv 1894 (H. Huik)
A1f*.Kaits kukke kakleve, iialgi ei saa kokku? Silmäd
Hls 1888 (P. Ruubel)
Kos, Hls, Trm, Plv - 4 var.
A2a1*.Kaks kukke taplevad, teine teine pool mäge, kokku ei saa elades? Silmad
Lai 1888 (M. Kolluk)
SJn, Lai - 2 var.
E EM 53 (325); E EM2 48 (411)
A2a2*.Kaks kukke taplevad, teine teisel pool mäge ja ilmaski kokku ei saa? Silmad
Pal 1889 (E. Uus)
2Vän, Pal - 3 var.
A2a3.Kaks kukke taplevad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa? Silmad
Mih 1929 (H. Tampere)
Amb, Mih - 2 var.
A2a4.Kaks kukke, teine teisel pool mäge taplevad, ei saa ial ühte (Zwei Hähne streiten, einer auf der einen, der andere auf der anderen Seite des Berges, aber zusammen kommen sie im Leben nicht)? Die Augen
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 267
A2a5.Kaks kukke taplevad, teine teine pool mää, ei teine saa teise ligi ega teine teise ligi? Silmad
Ris 1889 (J. Holts)
A2b1.Kaks kukke taplevad, teine teine pool mäge? Silmad
Pal 1888 (M. Saar)
Vai, Pst, 2Plt, Ta, Pal, TMr - 7 var.
A2b2.Kaks kukke taplevad üle mäe? Silmad
Kad 1896 (J. Sõster)
A2c*.Kaks kukke püiavad tapelda, mägi on vahel? Silmad, nina on vahel
Tür 1888 (M. Tults)
Tür, Vän - 2 var.
A2d.Kaks kukke taplevad üle aia, aga ilmaski kokku ei saa? Silmad
JJn 1897 (A. Mohrfeldt)
A2e.Kaks kukke taplevad üle õrre? Silmad
Pal 1888 (M. Uus)
A2f*.Kaks kukke taplevad, aga ei saa kokku kunagi? Silmäd
KJn 1888 (J. Reial)
Jõh, KJn - 2 var.
Metstak2 10 ja 11
A3a1*.Kaks kukke riidlevad, teine teisal mäge, aga iialgi kokku ei saa? Silmad, nina nende vahel
Muh 1898 (K. Raud)
Hlj, Muh - 2 var.
Laste prillid I 22 (3)
A3a2*.Kaks kukke riidlevad, teine teine pool mäge, ilmaski kokku ei saa? Silmad
VJg 1921 (M. Jürna)
VJg, Muh, PJg - 3 var.
A3a3.Kaks kukke riidlevad, teine teisel mäge, aga ei saa eladeski kokku? Silmad
Muh 1888 (T. Kuusik)
A3a4.Kaks kukke riidlevad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa? Silmad
Amb 1889 (M. Neumann)
A3b*.Kaks kukke riidlevad, teine teisel mäge? Silmad vihavad
Muh 1872 (O. T. K.)
Hlj, Kse, Krj v. Mus, Muh, Tor - 5 var.
A3c.Kaks kukke tahavad riidlema minna, suur mägi vahel? Silmad ja nina
Vil 1937 (A. Mikk)
A3d.Kaks kukke riidlevad, teine teisel pool maja, aga iialgi kokku ei saa? Silmad
Muh 1938 (M. Viidalepp)
A3e.Kaks kukke riidlevad, teine teisel pool köögihoonet, aga kokku ei saa? Silmad
Vai 1889 (H. Masing)
A3f.Kaks kukke riidlevad üle aia vastikku? Silmad
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 53 (325); E EM2 48 (411)
A4a*.1) Kaks kukke kisuvad, teine teine pool mäge ja ei saa kokku iialgi? Silmad
Var 1888 (M. Karotom)
2) [Kaks] kukke kisuvad kahel pool mäge, ei saa iialgi kokku? Silmad
Vän 1887 (J. Peterson)
Amb v. JMd, Koe, Var, Vän, Pil - 5 var.
A4b.Kaks kukke tikuvad kiskuma, teine teine pool mäge? Silmad
Tõs 1889 (M. Kampmann)
A4c.[Kaks] kukke kisuvad, teine teine pool maja, aga kumbki ei saa teist lüia? Silmad
Hag 1889 (J. Valdmann)
A5.Kaks kukke kisklevad, mägi nende vahel? Silmad, ninä
Saa 1888 (P. Sitzka)
A6a.Kaks kukke agulevad, teine teisel mäge? Silmad
Jäm 1906 (H. Usin)
A6b.Kaks kukke tahtvad agulada, aga mägi vahel (Zwei Hähne wollen streiten, aber es ist ein Berg dazwischen)? Die Augen
Sa 1814 (J. W. L. v. Luce)
• Beitr. III (1814) 114 (11); Lönnrot 151; Ahlqvist 72
A7.Kats kukke laulavad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa? Silmä'
Kan 1966 (R. Praakli)
A8.Kaks kukke kaagutavad, teine teine pool mäge? Silmad
VMr 1890 (K. V. Lurich)
A9a*.Kaks kukke vahivad teine teine pool mäge, aga ei saa elades kokku? Silmad
Pil 1889 (J. Kärsten)
SJn, Pil - 2 var.
A9b.Kaks kukke vahivad ööd ja päävad, ei saa kokku iialgi? Silmad
SJn 1889 (T. Köstner)
A9c.Kaks kukke vahivad teine teine pool penni, kumbki ei saa teist kätte? Silmad
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Vrd. 2255Ö
A10.Kaks kukke vaatavad vastamisi, aga ilmaski kokku ei saa? Silmad
Kos 1939 (T. Võimula)
A11a*.Teine kukk teispool mäge, ilmaski kokku ei saa? Silmad
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
Jäm, Tõs - 2 var.
A11b*.Kaks kukke, tõine tõisel pool mäge, kokku ei saa elades? Inimese silmad
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Han, Aud, KJn, Nõo - 4 var.
A11c+.Kaks kukke mäe taga, tahavad teineteisega kokku saada? Silmad
Plt 1892/6 (M. Luu)
Kos, Plt - 2 var.
A11d.Kaks kukke, teine teisel pool mäge, kumbki ei näe teineteist? Silmad
Amb v. JMd 1937 (R. Tammet)
2Amb v. JMd - 2 var.
A11e.Kaks kukke kahel pool küngast, ei saa iialgi kokku? Silmad
JJn 1888 (P. A. Pitka)
A11f.Teine kukk teipool õrt? Silmad
Kaa 1872 (I. Kallas)
Wied. 288; E EM 150 (1428); E EM2 130 (1870)
B1a*.Kaks kullast kukke taplevad, teine teisel pool mäge, aga elades kokku ei saa? Silmad
Vil 1889 (J. Köögardal)
Vän, Vil - 2 var.
B1b+.Kaks kullast kukke taplevad, teine teisepool mäge? Silmad
Tor 1889 (A. Juurikas)
Jõh, Tor - 2 var.
B1c+.Kaks kullast kukke taplevad üle õrre, teineteest kätte ei saa? Silmad
HJn 1890 (H. Tiidermann)
JJn, HJn, Äks - 3 var.
B1d.Kuldsed kuked üle tee taplevad, mägi vahel? Silmad
Lai dat-ta (M. Toommägi)
Lai, Trm - 2 var.
B2.Kaks kuldkukku riitlevad, teine teisepool mäge, aga iialgi kokku ei saa? Nina on mägi ja silmad on kugud
Kuu 1935 (V. Kruusval)
B3.Kaks kuldast kukku, üle orre voitlevad? Silmad
Kuu 1903 (J. Mikiver)
B4.Kaks kullast kukke vaatavad üle õrre? Silmad
Kuu 1891 (T. Uustalu)
2Kuu - 2 var.
B5.Kaks kuldast kukku vahtivad üle orre vastutigu, üks ei nää üht egä toine toist? Silmäd
Kuu 1892 (M. Odenberg)
B6a.Kaks kullast kukke, teine teise pool mäge, ei saa eladeski kokku? Silmad
Tor 1889 (C. Tults)
B6b.Kaks kullast kukke, teine teine poole mäge? Silmad
Pee 1927 (R. Viidebaum)
C.Kaks kurja kukke vahivad vastakute, ilmaski üksteist ei näe? Silmad
VMr 1889 (K. Roost)
D1a*.Kats kikast kaklese, tõne tõsel puul mäke, kokku ei saa kunagi? Silmä
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Rõn, 2Ote, Kan, Räp - 6 var.
D1b.Kaits kikast kakleva, tõne tõsel pool mäkke? Silma
Ote 1888 (H. Nugin)
Vän, TMr, Võn, Kam, Nõo, 3Puh, Rõn v. San, Ote, 2Kan, Plv - 13 var.
D2a*.Kats kikast tapleva, tõine tõisel pool mäkke, kokku ei saa kunagi? Silma
Võn 1894 (J. Suits)
2Võn, 2Rõu, Plv, Räp, 2Se - 8 var.
D2b.Kats kikast taplõsõ, tõõnõ tõõsõl puul mäke? Silmä
Plv 1893 (J. Tamm)
Rõu, Plv, Räp - 3 var.
D2c.Kikka' taplõsõ' üle mäe? Silmä
Se 1928 (T. Linna)
D2d.Kats kikakõist taplõs pääle üle mere, kokko ka' saa-ai'? Silmälaka
Se 1927 (M. Pihlapuu)
D2e.Kikka' üle mere taplõsõ? Silmä
Se 1940 (M. Linna)
2Se - 2 var.
D2f.Verevä kikakõsõ' kõõ läbi aia taplõsõ? Silmä'
Se 1937 (I. Rohtla)
D3*.Kats kikast kirgvä', tõõnõ tõõsõl puul mäke, kokku ei saa kunagi? Silmä
Rõu 1895 (A. Perli)
Rõu, Lut - 2 var.
• LMr 127 (43)
D4+.1) Kats kikakõist lätva usse, kolm(?) nurme är joostelese'? Silmä
Lut 1894 (O. Kallas)
2) Kats kikast lindava, tõnõ tõsõl puul mäkke, ei saa kokku kunagi? Inemise silmä
Ote 1891 (J. Jürgenson)
Ote, Se, Lut - 3 var.
• LMr 127 (42)
Vrd. 2575C2a
D5a.Kats kikkakeist ümbre mäe? Silmä'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (44)
D5b.Kaks kikast tõine tõisel pool mäge, ei saa iial kokko? Silmad
Võn 1895 (P. Rootslane)
Võn, Rõu - 2 var.
E.Kats nõgikikast taplese, tõine tõisel pool mäkke? Silmad
Võn 1888 (J. Kripson)
F*.Kats tsipäkõist tsäunva pääle mäe küleh, a ütski ütte õi näe? Silmä
Se 1929 (V. Ruusamägi)
2Se - 2 var.
G1a.Kaks kaarnat kaklevad, teine teispool, aga ühte ei saa? Silmad
Saa 1939 (H. Hõimoja)
G1b*.Kaits kaarnet kaklev, tõine tõispuul mäge, ei saa ilmangi kokku? Silmä
Krk 1890 (J. Hünerson)
3Krk, Hel, 2Trv, KJn, Pal - 8 var.
G1c.Kaits kaarnad kakleve, tõine tõispuul mäge? Silmä
Pst 1889 (J. Ainson)
2Hls, Krk, Trv, 3Pst, Vil - 8 var.
G1d.Kaks kaarnat kaklevat üle mäe? Silmad
Pst 1888 (M. Juurik)
G2.Kaks kaarnast kiskuvad, teine teine pool mäge, aga ilmaski kokku ei saa? Silmad
Pär 1888 (M. Lipmann)
G3a*.Kaks kaarnat vahivad üle mäe, ei saa kokku elades? Silmad
SJn 1889 (T. Köstner)
Vln, 2SJn - 3 var.
G3b*.Kaits kaarnakest vahiva, teene teesel puul mäge? Silmad
Trv 1936 (L. Köögardal)
Trv, SJn - 2 var.
G3c.Kaks kaarnast vahivad teineteise otsa, elades ei saa kokku? Silmad
Tür 1888 (M. Tults)
G4a*.Kaks kaarnat, teine teisel pool mäge, ei saa elades kokku? Silmad
Kõp 1903 (M. Evert)
Tor, Hls, Krk, Hel, Kõp - 5 var.
G4b.Kaks kaarnast, teene teene puul mäge? Silmad
SJn 1894 (H. Raid)
SJn, Trm - 2 var.
H.Kats ronka tahtva kaklema minnä, aga mägi vahel? Silmä
Hel 1889 (G. Habicht)
I1.Kaits kulli tahave kakleme minnä, aga ei saa, mägi vahel? Silma
Hls 1891 (J. Riiet)
I2.Kats kulli ragova, tõine tõisel pool mäkke, kokko ei saa? Silma
Plv 1890 (J. Tobre)
I3.Kaks kulli vahivad, teine teispuul mäge, aga ilmaski kokku ei saa? Silmad
Vil 1938 (L. Takk)
I4.Kaks kulli kõõristavad, teine teispool mäge, aga kokku ei saa ega teineteist ei näe? Silmad
Vil 1936 (L. Takk)
I5.Kaks kulli, tõine tõispool mäge? Kaits silmä
Krk 1960 (S. Lätt)
J.Kaits kotkast kakleve, tõine tõispool mäge? Silmäd
Hls 1889 (M. Ilus)
Hls, Puh - 2 var.
K.Kaks linnukest, tõine tõese mäe peal, ei saa eladeski ühte? Silmad
Hls 1893 (M. Kuum)
L.Kaks hani kaklevad, teine teisel pool mäge? Silmad
Vil 1893 (J. Täht)
M1a*.Kaks härga püüdvad tapelda, aga mägi on vahel? Silmad
Äks 1889 (A. Mauer)
Jõh, Hlj, VMr, Tür, Äks, Tt - 6 var.
• Helle 363 (23); Willmann 166 (22); Gressel (1808) lk-ta (5); Holtz 214 (19); Hupel2 170; Lönnrot 151; Körber VRMK 40 (6); Ahlqvist 72; Wied. 267; E EM 52 (314); KAH EKAl 160 ja 163 (22); Jürjens 70; E EM2 47 (399)
M1b.Kaks härga läheksid taplema, kui maa oleks ilma mäeta? Silmad
VJg 1889 (J. Ustallo)
M2a1*.Kaks härga püüdvad puskleda, mägi vahel? Silmad ja nina
Aud 1888 (P. Jagor)
Aud, KJn - 2 var.
M2a2*.Kaks härga tahavad pukslema minna, mägi vahel? Nina ja silmad
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
Tor, Võn - 2 var.
M2a3.Kats härgä tükise pusklema, mägi vahel, ei saa kokku? Inemise silmä
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
M2b.Härja pusklese, tõine tõisel pool mäke, ei saa kokku kunagi? Silma
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
M2c.Kaits härga puskleve, suur mägi vahel? Silma
Trv 1890 (H. Kallas)
M3a1*.Kaks härga tahavad kaevelda, aga mägi vahel? Silmad
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Kos, Hii, Saa, MMg - 4 var.
M3a2.Härjad tükivad kaevlema, mägi vahel? Silmad
Plt 1936 (L. Köögardal)
M3b.Kaks härga kaevlevad, aga mägi vahel? Silmad
Lai 1897 (H. Asper)
M3c.Kaks härga mäe taga kaevlevad, aga kokku ei saa? Silmad
MMg 1888 (G. Tenter)
M3d.Kaks härga kaevlevad, kokku ei saa eladeski? Silmad
Tor 1889 (M. Sahl)
M3e.Kaks härga tahavad kaelada, aga aed on vahel? Silmad ja nina
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
M4*.Kaks härga püüavad riielda, aga mägi on vahel? Silm
Tür 1926 (A. Palm)
Tür, Tln - 2 var.
M5*.Kaks härga pöörlevad, teine teisel pool mäge, aga elades nad kokku ei saa? Silmad
Rak 1888 (M. Tamm)
Rak, Võn - 2 var.
M6.Kaks härga jooksvad ümber mäe ja ei saa kunagi kokku? [Lahendus puudub]
TMr 1890 (H. Uus)
M7+.Kats härgä kõõritasõ, tõõnõ tõõsõl puul mäke, ei saa kunagi kokku? Silmad
Rõu 1895 (P. Kanger)
VMr, Noa v. Hii, Rõu - 3 var.
M8*.1) Teine härg teist poolt mäge, ei saa ilmas kogu? Silmad
Rei 1889 (P. Reikmann)
2) Kaks härga, teine teisipool mäge, ei saa iialgi kokku? Silmad
Kär 1890 (J. Mändmets)
VMr, Phl, Rei, Kär, As - 5 var.
N1+.Kaks halli härga tahavad kaklema minna, aga mägi vahel? Silmad
Pöi 1894 (T. Undritz)
Pöi, Tt - 2 var.
N2a*.Kaks halli härga, teine teise pool mäge, ei saa ial kokko? Silmad
Kär 1898 (T. Sömer)
2Kär, Kõp - 3 var.
N2b.Kaks halli härga, teine teisel mäel, kumbki ei saa teineteist kätte? Silmad
Khk 1955/9 (anon)
Vrd. 2255Ü
N2c.Teine hall härg teine pool mäge, kumbkid ep nää teineteist? Silmad
Käi 1896/7 (J. Sooster)
O.Kaks musta härga kraabivad, teine teine pool mäge, aga taplema ei pääse? [Lahendus puudub]
Hlj enne 1917 (H. Länts)
P.Pullikesed tahavad kaevlema minna, aga mägi vahel? Silmad
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
Q.Kaks lehma püüavad tapelda, aga mägi on vahel? Silmad
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
R*.Kaks kitse, teine teisel pool mäge, ilmaski ei saa kokku? Silmad
Kuu 1909 (A. Ploompuu)
Kuu, Prn - 2 var.
S.Kaks sikku kaklevad, tõine tõisel pool mäge? Silmad
Vil 1894 (G. Karu)
Z.Kaks koera, teine teispool mäge, ühte asja näevad, tõinetõist ei näe? Silmad
Saa 1889 (J. Tammann)
T.Kaks rakatsid vaatavad, teine teine pool mägi, iialgi kokku ei saa? Silmad
Saa? dat-ta (anon)
U*.Kaks rebast, teine teine pool mäge? Silmad
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Hlj, Tõs - 2 var.
V.Kaks luurajat hunti, teine teisel mäge, ei saa ligi iialgi? Silmad
Kär 1890 (K. Loiken)
Wa.Kaits jänest, tõine tõisel pool mäge, ei saa kokku? Silma
Krk 1889 (J. Kivisäk)
Vrd. 451c
Wb.Kaits jänest, tõine tõistpuul mäke, aga kumbki ei näe tõõnetõist? Silmad
San 1954/5 (K. Neevits)
Wc.Ütel puul mõtsa üts jänes, tõõsõl puul tõõnõ? Silmä
Rõu 1895 (A. Perli)
Õ1a1*.Kaits vendä elävä tõene tõesel puul tiid, aga kumb kumbagi ei näe? Silmä, nõna om vahepääl
Rõn 1949 (L. Pedajas)
Rõn, Vru - 2 var.
Õ1a2*.Velitse üle tiikese eläse, a ütstõist kunagi õi näe? Silmäd
Se 1934 (A. Kits)
Prn, Vru, Se, As - 4 var.
Õ1b*.Kaks venda elavad ligistikku, kokku ei saa? Põrand, lagi
Vil 1895 (H. Niggol)
HMd, Vil - 2 var.
Kuusik KT 215 (44); Säde nr. 52 (1951) ja nr. 5 (1952) 4 (2)
Õ2a*.Kaks venda vaatavad teineteise peale, aga kokku ei saa? Kaks silma
Tõs 1893 (J. Öövel)
2Tõs - 2 var.
Vrd. 525
Õ2b.Teene vend uatab teeneteese piäle, jõlmaski sua võerusile? Silmäd
Khn 1948 (S. Lätt)
Kuusik KT 213 (23); SSTT 62; Metstak 10 ja 32 (56); Säde nr. 80 (1985) 4; Leht VIII2 54 ja 56 (15); Metstak2 20 ja 22
Õ3.Katõkese velidse', tõõnõtõist nägevä, uma iäge kokko saa-ai? Tõõnõ mägi tõõsõl puul ojja
Se 1936 (M. Vabarna)
Õ4a.Katõkeski velidse taplese, tõõne tõõsel pool mäkke, kunagi saa-ai kokko? Kats silmä
Se 1929/30 (E. Põllula)
Vrd. 484C1b2
Õ4b.[Kaks] velje taplese, tõne tõsel puul mäkke, kumbki ei saa kumba kätte? Kaks silma
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
Vrd. 484C1b2
Õ5*.Kats velist käülese, üts üten poolen mäke, tõne tõsen poolen mäke, kunagi ütte saa-ai? Silmä
Lut 1894 (O. Kallas)
Iis, Lut - 2 var.
• LMr 127 (53)
Õ6.Üks vend läheb ühelt poolt mägi, teine vend läheb teise poolt mägi, aga kokku ei saa ilmaski? Silmad
Har 1895 (J. Reimann)
Õ7.Kats velle uikuva, üts ütel pool mäge, tõne tõsel pool, ei saa iial ütstõisega kokku? Silmä
Har 1888 (anon)
Õ8.Kats velle ikva, tõne tõspuul mäke, kokku ei saa kunagi? Silmä
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Õ9a1*.Kaks venda, teine teisel pool mäge, ei saa kunagi kokku? Silmad
Har 1925 (S. Lõhmus)
Hää, Vil, Har - 3 var.
Õ9a2.Katõkese velidse', tõõnõ tõõsõl puul mäke, uma iäge saa-ai kokko? Kõrva'
Se 1949 (V. Pino)
Õ9a3*.Üts veli ütel puul mäke, tõõnõ veli tõõsõl puul mäke, ei saa kokku kunagi? Silmä
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Har, Rõu - 2 var.
Õ9b*.Vend vennaga, teine teisel pool teed, aga kumbki ei näe teist? Silmad
TMr 1889 (J. Tootsi)
Iis, TMr - 2 var.
Õ9c1.Üks vend ühel pool, teine vend teisel pool, kokku ei saa kunagi? Silmad
Nõo 1956 (A. Piir)
Õ9c2.Kats veljä, üts ütel puul, tõõnõ tõõsõl puul, a ütstõist ei näe'? Silmä'
Se 1956 (V. Pino)
Õ9d*.Kaits venda kõrvu ja tõinetõist ei näe? Silma
As 1996 (A. Korb)
Trt, As - 2 var.
Metstak2 10 ja 11
Õ9e.Katõkese velidse, ütski ütte näe-ei? Silmä
Se 1912 (S. Duplevski)
Äa.Katekeisi sõsaridse' lätva öö, päivä, kunagi ütte saa-ai, mägi vaihhel? Silmä'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (41)
Äb.Kaks sõsarakest mõlembil pool mäge? Silmad
Rõn 1889 (C. Berg)
Ö.Kaks naist vaatavad tõine tõisel pool mäge, ei saa ühte elades? Silmad
Krk 1888 (J. Mägi)
Ü1*.Kaks meest tükivad taplema, mägi vahel? Silmad
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
2Hlj - 2 var.
Ü2a.Kaks meest küll püidvad riielda, suur mägi on neil vahel? Inimese silmad
HJn 1888 (N. Jegorov)
Ü2b.Kaks meest riidlevad, teine teine pool mäge? Silmad
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Ü3.Kaks miest võitlevad, ilmas kokku ei saa? Silmad
SJn 1891 (J. Köstner)
Vrd. 1426
Ü4a.Kaks meest vahivad alati vastastiku? Toobre kõrvad
Kos 1890 (J. Härg)
Ü4b.Mehed vahivad üksteisele otsa, aga kokku ei saa? Lagi ja põrand
Sim 1978 (E. Liiv)
Ü4c.Kaks meest vahivad vette, aga ei saa iialgi kokku? Silmad
VNg 1994 (K. Ribenis)
Ü4d.Kaks meest vahivad üle tussumäe? Silmad vahivad üle nina
Plt 1899 (M. Luu)
Vrd. 904I2a*
Ü5+.Kats meest vehkleva, tõine tõisel pool mäkke, ialgi na kokku ei saa? Silma
Ote 1889 (E. Brücker)
Nõo, Ote - 2 var.
Ü6+.Teine mees teine pool mäge, aga kumbki ei saa teineteisega kokku? Silmad
Plt 1892/6 (M. Luu)
Khk, Saa, Plt - 3 var.
Mihkla-Tedre 56; Pioneer nr. 2 (1964) 22; Mihkla-Tedre EK9 19; Metstak 8 ja 32 (11); Metstak2 10 ja 11; Siirak EKTv VII2 58 (4)
Vrd. 2172
X1.Kaits kuningat kakleva, mägi vahel, ei saa kokku kunagi? Silma
Rõn 1888 (A. Andrei)
X2*.Kaks kuningad ühe mäe all, aga kunagi ei saa kokku? Silmad
Räp 1895 (R. J. N. Org)
Kär, Räp - 2 var.
E EM2 48 (412)
X3.Kaks kuningat, ei näe teineteist ilmaski? Silmad
Plt 1891 (J. Reinthal)
Y+.1) Isandid, emandid, tõne tõse tua sees, ei saa kokku kunagi, üte mõtte mõlemil? Silmad
Trv 1894 (J. Kala)
2) Kaits poisikest tõine tõispool mäge? Silmad
Pst 1889 (A. Luts)
Rkv, Rid, Hls, Trv, Pst, Ote, Rõu, Plv, Tt - 9 var.
E EM2 43 (338); RpS nr. 6 (1939) 190; Nugis 287 ja 313 (68); Säde nr. 63 (1958) 3
Vrd.521 608 1371G1 1429 1941Ce
504.[KAKS] LAEVA MEREL, TEINE EI SAA TEIST KÄTTE? Kuu, päike - 0 (5) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 53 (327); E EM2 48 (414); Jürisson 166 (4)
Vrd.536
505.KAKS LODULOMBIKEST JA LUHTROHI ÜMBER? Silmad - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trm 1906 (M. Sild)
506.[KAKS] LOOTSIKUT MEREL, [ÜKS] TÕUSEB, TEINE VAJUB? Kuu, päike - 0 (22) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 53 (330); E EM2 48 (417); Nugis 287 ja 313 (74); Metstak2 63 ja 66
507.KAKS MAAS, KAKS SEISAVAD, VIIES KÄIB, KUUES JUHATAB, SEITSMES LASEB LAULU? Uks - 0+3+1+0 = 4 (14) var.
A.Kaks maas, kaks seisavad, viies käib, kuues juhatab, seitsmes laseb laulu? Uks
Vil 1895 (J. Täht)
Kuusik KT 213 (24); E EM2 48 (419); Vikerk. nr. 2 ja 3 (1922) 64 ja 95 (4)
B.Kaks magavad, [kaks] seisavad, viies veab, kuues laulu laulab? Uks ja inimene
Rõn 1889 (C. Berg)
C+.Kats sais, kats maga, viis egä voori käülese? Uss
Lut 1894 (O. Kallas)
Se, Lut - 2 var.
• LMr 127 (48); Nurmik IV 36
508.KAKS MEEST ÜHE KÜBARA ALL? Härjad ikkes - 1+6+1+0 = 8 (15) var.
1) Kaks meest ühe kübara all? Aja tugiteibad, ühe kübara all ja ühe ööga kinni koa
Nis 1938 (R. Põldmäe)
2) Kaks meest ühe kübara all? Härjad ikkes
Hag 1889 (J. Valdmann)
3Hag, Nis, 2Vän, Tor, KJn - 8 var.
RpS nr. 6 (1939) 189
Vrd.467G5a1 710 1369Ab 1446
509.KAKS MEID KÕRVO SEISMA PANDI, MÕNELE MEID ENAM ANTI, PÄÄLT MEIL KIRJO KLAASI NÄGO, AMMETIS MEIL AKNA TEGO, KERGEST MEIE KEERLEME, SINNA-TÄNNA VEERLEME, KÄIME KINNI, KÄIME LAHTI, SEKS ME TÄIEST SAIME MAHTI, ÜKSI VÄLJA VÕIB MEIST NÄHA, TÕISIPIDI EI VÕI TEHA? Silmad - 1+9+3+3 = 16 (24) var.
A*.Kaks meid kõrvo seisma pandi, mõnele meid enam anti, päält meil kirjo klaasi nägo, ammetis meil akna tego, kergest meie keerleme, sinna-tänna veerleme, käime kinni, käime lahti, seks me täiest saime mahti, üksi välja võib meist näha, tõisipidi ei või teha? Silmad
Tt 1871 (J. Hurt)
Kuu, Tor, Tt - 3 var.
• EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (21); Mötleja 15 ja 52 (57); ER Kal. (1882) 106 ja 110 (6)
B.Kaks meid kõrvu seisma pandi, mõnele meid enam anti, pealt meil kirju klaasi nägu, ammetiks meil akna tegu, käime kinni, käime lahti, mõni saanud see-eest mahti, keerleme ja veerleme, sinna-tenna veerleme? Silmad
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
C*.Kaks meest kõrvu seisma panti, mõlemil neist rohkem anti, pealt tal kirju klaasi nägu, ametis tal akna tegu, käeme kinni, käeme lahti, siis me viimaks saame mahti? Silmad
Kõp 1970 (P. Kippar)
Kõp, Nõo - 2 var.
D*.Piält meil kirju klaasi nägu, ametiks meil akna tegu, käeme kinni, käeme lahti, seks me saame täiest mahti? Silmäd
KJn 1936 (L. Köögardal)
Kos, KJn - 2 var.
E*.Kaks meest kõrvu seismä panti, ametid neil kätte anti, ametis neil akna tegu, mitmed karva klaasi nägu? Silmäd
KJn 1888 (J. Reial)
Kos, Vän, 2KJn - 4 var.
F+.1) Kaks meid kõruti seisma panti, esmalt kirju klaasi nägu, viimaks akna oma tegu? Silmad
Rei 1889 (P. Reikmann)
2) Kierleme, vierleme, köeme kinni, köeme lahti, ametiks meil akna tegu, alt meil aknalaasi nägu? Silmad
Muh 1896 (H. Laipmann)
LNg, Rei, Muh, Pil - 4 var.
510.KAKS MIIST TEEVÄ ÜTTE TÜÜD, TÕISE TÜÜ KAHANEB JA TÕISEL KASVAB? Koormat teevad - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Pst 1936 (L. Köögardal)
Vrd.598
511.KAKS NEITSID ÜHE KULDSE KARBI SEES? Läätsed kauna sees - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
Vrd.1931Ac1
512.KAKS NEITSIKEST TULEVAD EMALT JA NUTAVAD? Veepanged - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Plt 1878 (K. Moks)
Vrd.514
513.KAKS NEITSIT LÄHEVAD LÄBI METSA, ISE LAULAVAD? Lammasrauad - 0+5+2+2 = 9 (37) var.
Aa1.Kaks neitsit lähevad läbi metsa, ise laulavad? Lammasrauad
VMr 1887 (K. Roost)
E EM 53 (333); E EM2 48 (423); Kmpm. KLr I8 38; Kmpm. EL I9 40; Metstak2 31
Aa2.Kaks neitsid lähevad läbi metsa ja laulavad? Lambaniitmise käärid
Sim 1957/60 (H. Joonuks)
Aa3.Kaks neitsid lähvad läbi metsa lauldes? [Lahendus puudub]
VMr 1889 (M. Kampmann)
Ab1.Kaits näiut lääve läbi lehtse mõtsa, esi laulave? Lambapügamine
Krk 1936 (M. Sarv)
Ab2.Kaks neitsit lähevad läbi lehese metsa lauldes? Lammaste rauad
Tor 1889 (J. Tilk)
Ab3.Kaks neiud lähvad läbi lehtse metsa lauluga? Lambaniidus - rauad villast läbi
VJg 1921 (M. Jürna)
Ac.Kaks neitsid lähvad läbi lehtse laane lauldes? Lamba niitmine
Tor 1889 (M. Tohv)
Ba.Kaks neitsit lähevad läbi paksu metsa, ikka kliuh-klauh, kliuh-klauh? Lambaniitmine lambaraudadega
Kuu 1964 (O. Jahe)
Bb.Kaks neitsid lähvad läbi lehtse metsa, kriuks-kriuks-kriuks? Lambaniit raudadega
VMr 1890 (J. Palm)
Vrd.1361 1431
514.KAKS NEITSIT LÄHVAD NUTTES ÜLE NURME? Veepanged - 0+3+2+0 = 5 (5) var.
A.Kaks neitsit lähvad nuttes üle nurme? Veepanged
Mih 1939 (L. Mäearu)
B1a.Kaks neitsid lähevad üle turu, silmad tilguvad vett? Veega täidetud panged
Äks 1893 (P. Sepp)
Kontam.: = 181Z1a
B1b.Kaks neitsid lähevad üle nurme nuttes, ninad tilguvad verd? Aerudega sõudmine
Vil 1894 (G. Karu)
Kontam.: = 181Z1b
B2.Kaits hani lääve üle nurme nutten, nõna tilguve verd? Vee kandmine õlbetega (kaalpuud)
Trv 1893 (J. Kuusk)
Trv, Vln - 2 var.
Kontam.: = 181Z2
Vrd.512 1431 1432
515.KAKS NÄDALAD KASVAB, KAKS KAH[A]NEB? Kuu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ksi 1889 (M. Mauer)
Vrd.265 598
516.KAKS PEAD, NELI SILMA, KUUS JALGA, ÜKS HÄND? Ratsamees - 2+26+11+21 = 60 (153) var.
A.Kaks pääd, neli kõrva, neli silma, kaks suud, kaks rinda, kaks nina, kaks lakka, kaks selga, kuus jalga, kaks saba, kaks vittu? Preili sõidab ratsa
Vil 1937 (A. Mikk)
B.Kaits pääd, [kuus] jalga, [neli] kõrva, [neli] silmä, [kaits] suud, [kaits] kätt, [üits] hand? Ratsal miis
Rõn 1889 (C. Berg)
C.Kuus jalga, kaks kätt, neli kõrva, kaks nina, neli silma ja üks saba? Ratsamees hobusega
Plv 1934 (S. Kuusik)
D.[Kaks] pead, [kolm] silma, [kuus] jalga, [neli] kõrva, [üks] saba, [kaks] nippi? [Ühe] silmaga tüdruk istub märahobuse selgas
Mär 1939 (D. Puu)
E.Kaks kätt, kaks piad, neli silma, neli kõrva ja kuus jalga? Ratsaline
Vig 1889 (A. K. Saalist)
F.Kuus jalga, kaks pead, neli silma, üks saba ja neli kõrva? Hobune ja inimene seljas
Jõe 1888 (H. Redlich)
E EM 77 (600); E EM2 68 (776)
G.Kaks pead, kolm silma, kuus jalga, kaks putsi, üks händ (Zwei Köpfe, drei Augen, sechs Füsse, zweierlei Scham, ein Schweif)? Ein einäugiges Weib reitend
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 267
H.Kats pääd, kats kätt, kuus jalga, kats perst ja üts hand? Miis hõbõsõ säläh
Se 1935 (A. Põhi)
Ia*.Kaks pead, kaks kätt, neli silma ja kuus jalga? Ratsamees
Han 1894 (A. Reimann)
Kos, Vig, Han - 3 var.
E EM 52 (320); E EM2 47 (406); E MM 9 ja 43 (77); E MM2 9 ja 46 (79); Jürisson 166 (6); E MM3 6 ja 37 (79)
Ib.Kahe käega, kahe peaga, nelja silmaga ja kuue jalaga? Ratsamees
Rap 1889 (M. Lemmerkänd)
Ja.Kaks pead, neli silma, kuus jalga, üks händ? Ratsamees
Saa? dat-ta (anon)
Jb.Kuus jalga, neli silma, kaks pead, üks saba? Mees hobuse seljas
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
E EM 54 (340); E EM2 49 (431); Lasteleht nr. 5 (1937) 103 (3)
K*.Kaks pead, kaks kätt, kuus jalga, kümme varvast? Ratsasõitja
Pil 1889 (J. Kärsten)
Noa v. Hii, Pst, 2Pil, Tt - 5 var.
• ER Kal. (1881) 103 (9); E EM 54 (339); Kmpm. KH 37; E EM2 49 (430); E MM 9 ja 43 (79); E MM2 9 ja 46 (81); Nurmik I 36; Nurmik EKÕr 84; Puus. KH III5 77; Ainelo II-III 122; Ajusp. Mag. nr. 4 (1934) lk-ta; Nugis 288 ja 313 (75); Nurmik EK III 12; Metstak2 40 ja 43; E MM3 6 ja 37 (81)
L.Kaks pead, üks saba, kaks kätt, kuus jalga? Ratsasõitja
Nrv 1903 (M. Russmann)
M.Kaks pead, kaks perset, [üks] saba ja [kuus] jalga? Inimene hob[use] seljas
Vil 1873 (H. Leoke)
N.[Neli] silma, [neli] kõrva, [kaks] kätt, [kuus] jalga? Ratsanik ja hobune
Trm 1992 (M. Uuspalu)
Oa.Kuus jalga, neli kõrva, neli silma, üks saba? Ratsasõitja
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Ob.Kuus jalga, kaks saba, neli silma, neli kõrva? Harakas sea seljas
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
P.Kaks kätt, kuus jalga, kümme varvast, neli silma? Ratsamees
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Q.Neli silma, kuus jalga, kaks perset, üks saba? Inimene hobuse selgas
Krj 1940 (O. Grepp)
R*.Kuus jalga, kaks pääd ja kaks kätt? Ratsanik
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Koe, Tõs, PJg - 3 var.
S+.Kaks pead, kuus jalga, üks saba? Ratsanik hobuse seljas
Jür 1981 (E. Leek)
Kuu, Jür, Kir, Khk - 4 var.
Täheke nr. 12 (1972) 15
Z.Kaks pead, kaks t[uss]i, [kuus] jalga? Mõisapreili märahobuse seljäs
Trm 1962 (M. Kaasik, G. Kallasto)
T.Kuus jalga, kaks kätt, neli silma? Ratsamees
Tõs 1889 (H. Anniko)
U*.Kaks pead ja kuus jalga? Vares sea seljas
Pär 1888 (H. Martinson)
VJg, Rap, Kse, Pär, Hls, Trm - 6 var.
Õpilasleht nr. 31 (1934) 2 ja 8; SSTT 113
V.Kuus jalga ja kaks putsi? Naine hobuse selgas
Kos 1939 (T. Võimula)
Wa.Kaks pead, kuus jalga, üks perse vastu selga? Hobune ratsanikuga
Pal 1990/1 (H. Kaeval)
Wb1.Kaks pead ja kuus jalga, sitaauk on keset selga? Ratsanik hobuse seljas
Plt 1981 (M. Hiiemäe)
Wb2.[Kuus] jalga, [kaks] pead, sitamulk on keset selga? Ratsanik hobuse seljas
Vlg 1992 (R. Püvi)
Wc.Kaks pead, kuus jalga, tuutuauk on keset selga? Ratsamees
Ann 1956 (A. Kagovere)
Wd.Kaks pead ja kuus jalga, vitt keset selga? Naisratsanik
Hää 1970 (E. Maasik)
We.Kaks pead, kuus jalga ja üks puts keskpaiga selga? Hobune, naine seljas
Tln 1940 (T. Võimula)
Wf.Kuus jalga, [kaks] pead, prigu keskpaika selga? Naisratsanik
Kuu 1992 (K. Eepold)
Wg.Kaks pead ja kuus jalga ning munad on keskpaiga selga? Ratsanik ja hobune
Koe 1966/7 (E. Liivar)
Wh.Kuus jalga, kaks pääd, teine istub teise seljas? Ratsanik hobusega
Hää 1954 (M. Mäesalu)
Wi1.Kuus jalga, [kaks] pääd ja punane rist keskel? Halastajaõde hob[use] seljas
Trt 1931 (R. Viidebaum)
Wi2.Kuus jalga ja kaks pääd ja rist keskpaegas? Halastajaõde sõan ratsal hobese sällän
Võn 1961 (G. R. Sordla)
Õ1a.Kuus jalga, neli silma ja see asi keset selga? Brigadir Tiiu ratsahobuse seljas
SJn 1992 (R. Hansen)
Õ1b.Neli silma, kuus jalga ja tuss keset selga? Naisterahvas hobuse seljas
As 1992 (K. Peebo)
Õ1c.Kuus jalga, neli silma, ahi kesk sälgä? Ratsanik hobusel
Urv 1967 (L. Briedis)
Õ2.Kuus jalga ja neli silmä? Vares söö konna
San 1893 (J. Tammemägi)
Õ3.Kümme jalga, kolm silma, teed käivad ja koorma veavad? Kaks ühe silmaga hovost ja [üks] ühe silmaga mees lähvad teed mööda
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ä.Kats kätt ja katõssa jalga? Vähk
Plv 1893 (J. Tamm)
Ö.Kuus jalga ja pärakas keset selga? Hobune ja ratsanik
Tln v. Trt 1976 (J. Viikberg)
Vrd.580A4* 1222 2680 2720
mst-jutt: RKM II 3, 110 (3) < Kaa
517.KAKS POEGA UPUTAVAD ISA ÄRA? Munn - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Kaks poega uputavad isa ära? Munn
Khk 1909 (O. Liiv)
b.Kaks poega uputavad pime isa ärä? [Lahendus puudub]
Ans 1898 (T. Sömer)
518.KAKS RIDA KALU ELAVAD VEIKSES KRAAVIS, SUUREMAKS EI KASVA, VEIKSEMAKS EI LÄHE, UJUVAD EDASI-TAGASI, AGA HINGESID EI OLE? Pärlid kaelas - 0 (2) var.
A. Feldbach (1893): omaloominguline tekst
E EM2 49 (440)
519.KAKS SANTI UKSE TAGA? Tatine nina - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kuu 1893 (J. Ploompuu, H. Rebane)
520.KAKS SARVE, NELI JALGA JA BREŽNEVI NÄGU EES? Teler - 0+0+0+4 = 4 (5) var.
Aa.Kahe sarvega ja neljä jalaga? Televiisor laual
Kuu 1980 (E. Lindström)
Ab.[Neli] jalga all ja [kaks] sarve peas? Televiisor
Pal 1991/2 (U. Lainesaar)
Ba.Kaks sarve, neli jalga ja Brežnevi nägu ees? Teler
Tln v. Trt 1976/7 (J. Viikberg)
Bb.Neli jalga all, kaks sarve peas ja Ljonja nägu ees? Televiisor
Hää 1978 (M. Mäesalu)
Vrd.2645Rb 2693
521.KAKS SEENT KASVAVAD TÕINE TÕISEL POOL MÄGE? Kõrvad - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd.503 1941Ce
522.KAKS SURNUT VASTUPIDI JA TEEVAD HÄÄD TÖÖD EDASI? Linalõuk - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
523.KAKS TEIVAST, VITSTEGA VAHELT SEOTUD? Paar rahvast - 1+0+0+0 = 1 (1) var.
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Vrd.467
524.KAKS VALDA, KÜMME TEOPOISSI? Käed - 0+1+0+0 = 1 (9) var.
San 1877 (J. Hurt)
E EM 54 (345); Kmpm. KH 37; E EM2 49 (439)
525.KAKS VENDA VAHIVAD VETTE, AGA EI SAA ILMASKI ÜHTE? Jõekaldad - 0+1+0+0 = 1 (15) var.
Pil 1888 (S. Käär)
E EM 55 (347); E EM2 50 (442); Pioneer nr. 1 ja 2 (1940) 31 ja 63 (2) ; Säde nr. 52 (1951) ja nr. 5 (1952) 4 (1); Metstak2 70 ja 71
Vrd.503Õ2a*
526.KAKS ÕDE TÕMBAVAD ÜHE SIIDIRÄTIKU ÜMBER, EI SAA IALGI KATKI? Ajateivad ja vits - 0+1+1+0 = 2 (8) var.
a.Kaks õde tõmbavad ühe siidirätiku ümber, ei saa ialgi katki? Ajateivad ja vits
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 54 (336); E EM2 49 (427); Lä 138
b.Kaks õde kisuvad aastate kaupa ühe siidiplehi paela kallal, aga katki ei saa? Ajateibad
Noa 1926 (L. Berg)
527.KATEST TOMBIST VALMIS SAAP, KALMUKÜNKA KAUNISTAP? Rist - 0+2+1+1 = 4 (7) var.
a.Katest tombist valmis saap, kalmukünka kaunistap? Rist
Plv 1890 (J. Tobre)
Kõp, Ote, Plv - 3 var.
• Meelej. nr. 37 ja 38 (1887) 295 ja 304
b.Kahest tombust valmistud, kalmuküngast kaunistab? Rist
KJn 1932 (J. Grauberg)
528.KATS HIIRT, NELI HANDA? Soog (pastal) - 0+2+1+0 = 3 (18) var.
Aa.Kaks hiirekest, neli sabakest? Paar pastlid
Har 1895 (J. Reimann)
Ab.Kats hiirt, neli handa? Soog (pastal)
Hel 1889 (G. Habicht)
RpS nr. 6 (1939) 189
B.Kaks rotti ja neli saba, vanad pastlad ja paelad taga? [Vanad pastlad ja paelad taga]
Muh 1922 (T. Kolk)
Vrd.2663
529.KATS HÕBELEHTE, KOLMAS KULLALEHT? Suviste-, talviste- ja lihavõttepüha - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Räp 1888 (J. Puksov)
E EM 52 (315); E EM2 47 (400)
Vrd.840Af
530.KATS JALGA ISTUS KOLMÕ JALA PÄÄL, TEGE ÜTTE JALGA, NELI JALGA TULÕ JA TAHT ÜTTE JALGA ÄR VÕTTA, KATS JALGA VÕTT ÜTE JALA JA LÜÜ NELÄ JALALÕ NII, ET KOLM JALGA SAA? Kängsepp, kolmõ jalaga pink, saabas ja pini - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
A.Kats jalga istus kolmõ jala pääl, tege ütte jalga, neli jalga tulõ ja taht ütte jalga är võtta, kats jalga võtt üte jala ja lüü nelä jalalõ nii, et kolm jalga saa? Kängsepp, kolmõ jalaga pink, saabas ja pini
Rõu 1894 (A. Assor)
B.Kahejalgne kolmejalgsel töötab rahulikul palgel, nel'lajalgne kargab kauhti, äkki häälitsedes auhti, kahejalgne kahmab kähku kolmejalgse kohe pihku, neljajalgsel läigutab, ehmatajaid heidutab? Kingsepp töötab kolmejalgsel pingil, järsku kargab koer talle kallale, kingsepp tõmbab kolmejalgse pingi ja virutab koerale
Tor v. SJn 1963 (E. Raudsepp)
C.Neljajalgne on kambris ja üks jalg on suus, sealt tuleb kahejalgne, võtab kolmejalgse ja viskab neljajalgsele järele? Koer kondiga, mees, kolmejalgne iste
Pee 1927 (R. Viidebaum)
531.KATS KAES, KATS KULLÕS, SADA VALMITSAS? Hõbõsõ silmä', kõrva' ja hand - 0+0+1+0 = 1 (16) var.
a.Kats kaes, kats kullõs, sada valmitsas? Hõbõsõ silmä', kõrva' ja hand
Se 1936 (A. Tammeorg)
b.Üks räägib, kaks vahivad ja kaks kuulavad? Suu, silmad, kõrvad
T. Kuusik (Kuusik KT 217 (58)): vene mst tõlge
° Kuusik KT 217 (58); Nurmik EK III 88; Muhel VN 35 ja tagakaas (1); Metstak2 10 ja 11
532.KATS MEEST KÄÄVA ÜLE MÄE, ÜTS LÄTT ÜLES, TÕÕNÕ ALLA? Kuu ja päiv - 0 (2) var.
G. Sandra (1905): omaloominguline tekst
E EM2 48 (420)
533.KATS ORRÕTÄÜT VALGET KANNO? Hamba' - 14+198+130+77 = 419 (655) var.
A1a1.Kats orrõtäüt valget kanno? Hamba'
Se 1949 (V. Pino)
Jõh, 2Pär, 4Hel, KJn, TMr, 6Trt, 7Võn, Kam, Puh, 5Rõn, Rõn v. San, 11Ote, 4San, 8Kan, 11Urv, 3Krl, 5Har, 11Rõu, Vru, 4Plv, 4Räp, 4Vas, Vas v. Se, 59Se, As, Tt - 158 var.
Meelej. nr. 35 (1887) 280 (37)
A1a2.Kats orrõtäüt om valgit kanno? Hamba'
Se 1953 (U. Mägi)
A1a3.Kats orrõtäüt valgõid kanassõid? Hambakõsõ'
Har 1948 (S. Nigol)
3Har - 3 var.
A1a4.Kats orrõtäüt valgid kanassid? Hamba
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
San, Krl, Rõu - 3 var.
A1a5*.Kats orrõkõsõtäüt valgit kannu? Hamba'
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Har, 6Se - 7 var.
A1a6*.Kats orrõtäüt kanassõid? Hambad
Har 1947 (A. Kuus)
Har, 2Se - 3 var.
A1a7.Kaks õrretäit valgid kano täis? Hambad
Hel dat-ta (A. Wahlberg)
2Hel - 2 var.
A1a8+.Kaks õrretäit valgeid kanu magavad? Hambad
Ta 1913 (J. Müür)
Ta, Trm, Se - 3 var.
A1b1.Kaits ort valgit kannu täis? Hamba
Ote 1893 (K. Parts)
Hlj, Kad, 2VMr, 2Amb, Koe, Pee, 2Tür, HJn, Tln, Mih, Sa, Muh, Tõs, Vän, Saa, Pst, 6Vil, Kõp, SJn, 6KJn, 3Pil, 2Plt, 3Ksi, Lai, 2Pal, Trm, MMg, 2TMr, 2Trt, Nõo, Puh, 2Ote, San, Vas, Tt - 57 var.
• Helle 363 (25); Willmann 166 (24); Hupel2 171; Lönnrot 152; Ahlqvist 72; Körber VRMK 40 (7); Wied. 167; E EM 54 (338); KAH EKAl 160 ja 163 (24); Jürjens 33; E EM2 49 (429); Krikmann 99
A1b2.Kaks õrt täis valgeid kanu? Hambad suus
Saa? dat-ta (anon)
Vai, Saa? - 2 var.
A1b3*.Kaits õrrekest valgid kanu täüs? Inimese hambad
Hls 1889 (M. Ilus)
2Hls, Pst, KJn - 4 var.
A1b4.Kahed õrred valgid kanu täis (Zwei Stangen voll weisser Hühner)? Die Zähne
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 267
A1b5.Kaks õrt valgeid kanu täis, aga kõik ilma savata? Hambad suus
VJg 1889 (J. Ustallo)
Vrd. 947A2a
A1b6.Kaks õrt kanu täis? Hambad
Kuu 1894 (J. Abreldal)
A1b7*.Kats orrekeist valgeid kanu? Hamba'
Lut 1894 (O. Kallas)
Nõo v. Ote, Lut - 2 var.
• LMr 127 (45)
A1c*.Orrõksõtäüs valgid kanassid? Hamba'
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Puh, Urv v. Krl, Krl - 3 var.
A1d.Õrs valgit kannu täis? Hamba
Krk 1889 (M. Kõdar)
Hlj, Krk, Se - 3 var.
A1e.Kats ort valgid kanu tares? Hambad suus
Plv 1894 (H. Huik)
A1f*.Laudah kats õrretäut valgit kanno? Hamba'
Se 1927 (P. Voolaine)
Rõu, Se - 2 var.
A2+.Kaks laudatäit valgeid kanu? Hambad
Se 1937 (M. Lillemägi)
Kos, Se - 2 var.
A3a1.Kaits kõrentid valgid kanu täus? Hamba
Pst 1889 (J. Ainson)
Jõh v. Iis, Hlj, Kad, VJg, VMr, Tür v. Juu, Kuu, Jõe, Kos, PJg, Tor, Krk, Trv, 2Pst, 4Vil, 2SJn, KJn, Lai - 23 var.
Sak. Kal. (1880) 82 (7)
A3a2.Kats kõrendi täis valgid kanu? Hambad
Hel 1889 (J. Keernik)
A3a3.Kaks kõrendad valgid kanu? Hambad
Lai 1888 (M. Kolluk)
2Vai, Jõh, VMr, Tor, Lai - 6 var.
A3a4.Kaks kõrendat valgeid kanu täis, üks vommib ühte, teine teist? Valged hambad suus
Trm 1896 (J. Soodla)
Vrd. 713B
A3b*.Kõrend valgid kanu täis? Hamba
Trv 1890 (J. Tinn)
Juu, Hel, Trv, Äks - 4 var.
A3c.Hulk valgid kanu kõrentin? Hambad
Krk 1889 (J. Kivisäk)
A3d.Valge kana kõrendin? Hamba
Krk 1936 (M. Sarv)
Krk, Trv - 2 var.
A4a.Kaks pennitäit valged kanno? Hambad
Tt dat-ta (anon)
A4b.[Kaks] penni valgid kanu täis? Hambad
Vig 1896 (H. Laipmann)
Vig, Krj v. Mus, Jaa, Pöi - 4 var.
A5.Varn valgeid kanu täis? Hambad
Krk 1889 (J. Mägi)
E EM 175 (1708); E EM2 151 (2213)
A6*.1) Kaks rida valgeid kanu? Hambad
Tür 1894 (J. Johannson)
2) Kaks rida valgeid kanu täis? Hambad
Pai 1926 (R. Viidebaum)
JJn, Pai, Tür - 3 var.
A7*.Kats tõrdutäut valgit kannu? Hamba
Plv 1889 (G. Pennert)
VMr, Muh, Plv - 3 var.
A8.Aet valgid kanu täis? Hambad suus
Tt dat-ta (anon)
Pöi?, Tt - 2 var.
A9*.Kats paarakeist valgeid kanakeisi? Hamba' suuhn
Lut 1894 (O. Kallas)
Se, Lut - 2 var.
• LMr 127 (47)
A10+.1) Väikene majakene täus valgit kannu? Hamba suun
Rõu 1894 (A. Assor)
2) Kaks parve täis valgeid kanu? Hambad
Vai 1893 (D. Torpan)
3) Oras valgit kanno täüs? Hambad suus
Se 1938 (J. Ilvik)
Vai, Rõu, 3Se - 5 var.
Täheke nr. 8 (1960) 6 (2)
B1a.Kaks õrretäit valgeid hanesid? Hambad
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
B1b.Kaks õrt valgeid hani täis? Hambad
JJn 1888 (J. Piber)
JJn, Kuu - 2 var.
B2a*.Kaks kõrendat valgeid hani täis? Hambad suus
Kuu 1891 (T. Uustalu)
3Kuu, Ris - 4 var.
B2b.Kõrendad valgid hanisid? Hambad
Trm 1906 (M. Sild)
B3.Kaks rida valgi hani? Hambad
Kuu 1903 (J. Mikiver)
C.Kats orrõ täüs valgit tsipu? [Lahendus puudub]
Se 1937 (N. Ress)
D.[Kaks] penni valged kukkesid? Hambad
Sa dat-ta (C. Allas)
E.Kaks korendi valge luike täis? Igemed ja hambad
Kuu 1911 (K. Viljak)
F1a.Kats õrretäit valget lambid? Hambad
Trt 1949 (O. Hildebrand)
F1b.Orrõtäüs valgid lambid? Hambad
Se 1985 (M. Parksepp)
F2a.Laut valgeid lambaid täis? Hambad
Han 1937 (L. Uusküla)
Iis, VMr, Kos, Han, Sa, Hää, Pst, Pst? - 8 var.
Vrd. 1786B
F2b*.Laut on valgeid lambaid täis? Suu
Trt 1934 (K. Kirss)
Pee, Kuu, Vän v. Trt, Trt, Vru, Se - 6 var.
Kuusik KT 213 (22)
F3.Ait valgid lambaid täis (Ein Vorrathshaus voll weisser Schafe)? Der Mund mit den Zähnen
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 262; E EM 26 (14); E EM2 26 (15); Jürisson 196 (1)
G1a1*.Kaks õrretäit valgid kanu, punane kukk keskel? Hambad, keel
Rei 1889 (P. Reikmann)
Rei, Kär, Ote - 3 var.
G1a2*.Kaks õrretäit valgeid kanu ja punane kukk laulab keskel? Keel ja hambad
Mus 1949 (H. Valk)
Rei, Mus, 2Jäm - 4 var.
G1b1.Kaks õrt valgid kanu täis, punane kukk keskel? Hambad ja keel
Kaa 1889 (J. Koppel)
G1b2.Kaks õrt valgid kanu täis, punane kukk laulab keskel? Hambad ja keel
Kär 1890 (K. Loiken)
Hii, Kär, Pha - 3 var.
G1b3.Kaks õrt valgid kanu täis, punane kukk istub keskel? Suu
Kaa 1889 (A. Töll)
G1b4.Kaks õrt valgeid kanu, punane kukk keskel? Hambad
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
G1c.Valged kanad õrsil, punane kukk keskel? Suu
Kaa 1889 (A. Pea)
Kuu, Kaa, Ote - 3 var.
G2a.Laut valgi kanu täis, punane kukk keskel? Hambad ja kiil
Hää 1933 (M. Martinson)
Huvit. V Lisa 17 (7)
G2b.Laut valgit kannu täüs, punanõ kikas keskel? Hambad ja keel
Urv 1958 (A. Reigo)
G2c.Laut valgeid kanu täis, punane kukk laulab keskel? Keel ja hambad
Khk 1956 (anon)
G3a.Kaks rida valgid kanu, punane kukk keskel? Hambad ja keel
Pöi 1894 (T. Undritz)
G3b.Kaks rida valgeid kanu, punane kukk laulab keskel? Suu
Khk 1955/9 (anon)
H1a.Laut valgid lambud täis, punane kukk keskel? Suu
Kär 1889 (J. Mändmets)
Jõh, Rkv, Kuu, 2Var, Kir, 2Krj, Khk, Kär, 2Kaa, Tõs, 2Lai, Äks, Rõn, Ote, Tt - 19 var.
Wied. 274; E EM 81 (643); E EM2 71 (827); Nurmik I 78; Huvit. II 215 ja 224 (8); Jürisson 178 (9); Nugis 289 ja 313 (121); Bachman-Rebane II (1955) 81 (2); ÜÕÕ 133 (8); Janno-Salun III 223; Kuut VI (1960) 215 (6); Mihkla-Tedre EK9 19; Vaino 24 (3); Muhel VN 9 ja tagakaas (2); Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (7); Metstak2 10 ja 11
Vrd. 943 945 946
H1b*.Laut lambaid täis ja punane kukk keskel? Suu ja keel
Juu 1987 (M. Hiiemäe)
Juu, Sa - 2 var.
H1c.Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? Keel ja hambad
HMd 1927 (A. Viilas)
H1d.Laut valgeid lambud täis, punane kukk laulab keskel? Suu
Khk 1947 (A. Kannel)
H1e*.Lout lambud täis ning punane kukk loulab keskel? Suu, hambad ning keel
Jäm 1977 (A. Arming)
Jäm, Pöi - 2 var.
H2+.1) Laut valged lambed täes, öks ponane pukk oo käskel? Hambad ja keäl
Phl 1889 (J. Mey)
2) Laut valgid lambi täis, punane post keskel? Hambad ja keel
Kär 1898 (T. Sömer)
3) Laut valgid lambud täis, punane koer keskel? Keel ja hambad suus
Han 1969 (I. Aavekukk)
Han, Kir, Phl, Kär, Jäm - 5 var.
I+.Laut valgeid põrssaid täis, üks punane emis keskel? Hammad, keel
Emm 1938 (E. Ennist)
Rap v. Mär, Emm - 2 var.
Noorus nr. 4 (1971) 73
Ja.Kaks punast õrt valgi kanu täis? Igemed ja hambad
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Vig, Aud, Tor, 3Saa, Pst, Vil, 2SJn, KJn, Äks - 13 var.
Metstak 8 ja 32 (12); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (6); Metstak2 10 ja 11
Kontam.: = 1744Ca
Jb.Kaks punast kõrendat valgeid kanu täis? Hambad
Vän 1889 (J. Tammann)
Kos, Sa, Vän, Vil - 4 var.
Kontam.: = 1744Cb
Jc.Kaks punast ort valgid hanne täis? Hambad
Nõo 1888 (P. Unt)
Kontam.: = 1744Cc
K.Harktus, paun, tsälktus, kats õrretäit valgit kannu, pilktus, noss, varik ja varikun musta tsea tsongva? Poiss
Se 1941 (G. Ränk)
Kontam.: = 200T
534.KATS PAARI JA ÜTS? Suu, silmä ja kõrva - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Rõu 1936 (A. Raadla)
535.KATS PIIKI, KATS VAHTI, NELI MAAJUUSKJAT, ÜTS SÕAJUHT? Lehm - 0+0+3+0 = 3 (3) var.
a.Kats piiki, kats vahti, neli maajuuskjat, üts sõajuht? Lehm
Rõu 1936 (A. Raadla)
b.Kaks latti, kaks tutti, neli maasronijat, viies sõjapäälik? Lehm
TMr 1923 (R. Jõgi-Soom)
536.KATS PINNI VILÄPÕLLUH, TÕÕNÕTÕIST KÄTTE EI SAA? Kuu ja päiv - 0 (4) var.
G. Sandra (1905): omaloominguline tekst
E EM2 49 (432); Metstak 23 ja 35 (229); Metstak2 63 ja 66
Vrd.504
537.KATS PULKA VAEVAVA ÜHTE AUKU JA ISE VISKAVAT VAHEST KUST SISSE? Uhmer, teradest kruubi tegemine - 0+0+0+2 = 2 (2) var.
a.Kats pulka raiuva ühte auku ja ise viskavat vahest kust sisse? Uhmar (pikk nõu), teradest kruubitegemine
Trt 1949 (O. Hildebrand)
b.Kats pulka vaevava ühte auku ja ise viskavat vahest kust sisse? Uhmer, teradest kruubitegemine
Trt 1949 (O. Hildebrand)
Vrd.94 2008
538.KATS RÕNGAST, KATS OTSA JA RAUDNAGÕL KESPAIGAH? Käärid - 0+4+5+0 = 9 (26) var.
A1a.Kats rõngast, kats otsa ja raudnagõl kespaigah? Käärid
Se 1937 (N. Ress)
Kuusik KT 218 (65); E EM2 49 (426)
A1b.Kats otsa, kats sõrmust, kestpaigah raudnagõl? Kääri'
Se 1912 (S. Duplevski)
2Se - 2 var.
A1c.Kaks otsa ja kaks võru ja keskpaigas nael? Käerid
VJg 1921 (M. Jürna)
A2.Neli otsa, raudnael keskel? Käärid
Rõu 1933 (V. Talalajev)
B.Kats otsa, kats rõngast, keskel pulk? Käärid
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
Vas, Vas v. Se - 2 var.
C.Kats otsa, kats ringast, keskpaigah naba? Kääri'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (46)
D.Kats orra, kats sõrmust, kespaigast kinni pant? Kaar'e [sic!]
Se 1929 (T. Kõivastik)
539.KATS SUSKASE', KATS KOKUTASE'? Na'ne kast käsiga leiba, nisuga kokutas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (49)
540.KATS SÕSARAT SILITSEVA VÕID? Regi - 0+4+0+0 = 4 (6) var.
a.Kats sõsarat silitseva võid? Regi
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Nõo, Rõn, Krl - 3 var.
b.Kats neitsit silitäse võidu? Saanijalasõ
Rõu 1895 (A. Perli)
541.KATS SÜLDA KÕOPUID, ÜTS HALG LEPAPUUD? Hamba ja kiil - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.20 841 2108b 2621
542.KATS TÜKKI SITUSE, VIIS TÜKKI VÕTVA VASTU? Nõna nuuskamine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
543.KATS VALGET TSIRKUKÕST TAPLÕSE KATUSE PÄÄL? Lumi - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Har 1927 (E. Ariste)
544.KATS VELJÄ TSUKLÕSÕ, KOLMAS KAES MAN? Pang kaoh, kannipuu käeh - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
A1.Katõsi veltsit lätsi ütte kaevu tsuklõma? Viipangi, kaost kistas vett
Se 1933 (N. Oinas)
A2.Kats veljä tsuklõsõ', kolmas kaes man? Pang kaoh, kannipuu käeh
Se 1927 (J. Orusaar)
B.Katekõisi sõsaridse' ütevärki tsuklese, üts eeh, tõne peräh? Kats pangi
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 124 (5)
Vrd.484
545.KATS, VEEL KATS, JALGU VAHEL KATS, A KUIS TUUD KUTSTAS, KUN KÄEHN PEETAS? Jala', käe', muna', titt (tilk) - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (52)
546.KATÕ OTSAGA ORIK? Netsvä - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1933 (A. Põhi)
Vrd.462 716D 2548
547.KALA KOEB KULDSES KAMBRIS? Vili sarjas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Jõe 1878 (F. Matson)
548.KALEVIST KATEL TULE PEAL, LIHAST PUDRU TÄIS? Müts peas - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst
E EM2 50 (443)
549.KANA ALL, MUNA PÄÄL? Uibu - 2+18+12+2 = 34 (55) var.
a.1) Kana all, muna peal? Kirikukukk
Pal 1889 (H. Maasen)
2) Kana all, muna pääl? Uibu
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Pst, Pal, TMr, Võn, 3Nõo, Puh, 3Kan, 3Urv, Krl, Rõu, 2Räp, Vas, 6Se - 25 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (62); E EM 55 (348); E EM2 50 (444); Metstak2 53
b.1) Kana all, muna' pääl? Uibo om kana, ubina omma pääl
Se 1934 (J. Mägiste)
2) Kana all, munad pääl? Ubinad
Vas 1895 (J. Tint)
Kan, Rõu, Vas, 6Se - 9 var.
Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 32 (19)
Vrd.551 552 585 2327
550.KANA HAUD MUSTÕ MUNNÕ PÄÄL? Saunaviht - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Urv 1963 (L. Lust)
551.KANA MAA PÄÄL, MUNA OMMA MAA ALL? Kartohka - 0+1+5+0 = 6 (9) var.
Aa.Muna maa all, kana maa pääl? Kartok
Se 1933 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
Ab*.Kana maa pääl, muna omma maa all? Kartohka
Se 1934 (A. Kits)
2Se - 2 var.
Ac.Kana pääl ja munad all? Õõnap
Äks 1894 (J. J. Millert)
B.Muna' maa all, parts maa pääl? Kartohk
Se 1928 (T. Haak)
Vrd.549 1128
552.KANA SÕELA ALL, MUNAD SÕELA PIAL? Saanaahi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Vrd.549
553.KANAJALA PÄÄL TARÕKÕNÕ JUUSK ÜMBRE? Hunn, vurr - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1929 (V. Savala)
554.KANAPESÄH KATSTÕISTKÜMMEND MUNNA, ÕGAL MUNAL ESE NIMI? Aistagah ommõ katstõiskümmend kuud ja õgal kuul ommõ ese nimi - 0+0+2+1 = 3 (9) var.
A.Kanapesäh katstõistkümmend munna, õgal munal ese nimi? Aistagah ommõ katstõiskümmend kuud ja õgal kuul ommõ ese nimi
Se 1930 (A. Põhi)
2Se - 2 var.
Pet. ELA 88; Pet. UA7 80
B.Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaksteist kanapesa, igas pesas neli muna, igas munas seitse poega? Aasta
Han 1960 (I. Aavekukk)
Vrd.1359
555.KANDA JÕUAB, KÄIA EI JÕUA? Tool - 0+1+0+0 = 1 (7) var.
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
RpS nr. 6 (1939) 189; Metstak2 28 ja 30
Vrd.556
556.KANDA JÕUAD, LUGEDA EI JÕUA? Juuksed - 3+44+41+24 = 112 (265) var.
Aa1.Kanda jõuad, lugeda ei jõua? Juuksed
KJn 1870 (J. Tiedemann)
VJg, Tür, Tln, PJg, Vän, Tor, Prn, Saa, 2Hls, 2Trv, 4Pst, Vil, 2Kõp, SJn, KJn, Pil, Plt?, Pal, Trt, Trt?, Võn, Nõo v. Ote, San, Kan, 2Urv, Krl, Rõu, 2Räp, 2Vas, 25Se, Lut - 64 var.
Kündja nr. 21 (1885) 111 (25); E EM 55 (350); • LMr 126 (37); Schneider Elusal. Kal. (1905) 25 ja 42 (29); Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (5); Lasteleht nr. 7 ja 8 (1910) 112 ja 128 (2); E EM2 50 (447); E MM 9 ja 43 (83); E MM2 9 ja 46 (85); Huvit. II 215 ja 224 (5); Tamman 53; Raud KL III 213 (15); Ainelo III 124 ja 130; Raud VMj 213 ja 214 (15); Huvit. V Lisa 17 (6); Nugis 288 ja 313 (76); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (2); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (17); ÜÕÕ 133 (10); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (2); Terri 58; Kuut VI (1960) 215 (8); Kriisa-Villand 51 (15); Kuut VI (1972) 104; Säde nr. 80 (1985) 4; Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (8); Säde nr. 70 ja 83 (1989) 1 ja 4 (1); E MM3 6 ja 37 (85); Mihkel nr. 6 (1995) 54 (4)
Aa2.Kanda jovvat, a' lukõ jovva-ai'? Hiusõ pääh
Se 1928 (T. Linna)
Jõh, VJg, Kuu, Tln, Tor, 2Hls, Trv, Vil, 2KJn, Pil, Vlg, Vas, 4Se - 18 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (68); Muhel VN 34 ja tagakaas (1)
Aa3.Kanda jovvat hindäga, a lukõ ei jovva? Hiusõ, juuksed
Se 1931 (N. Sõrmus)
Aa4.Kanda jõuad ja lugeda ei jõua? Juuksed
Saa 1895 (P. Ramberg)
Ab*.Lugeda ei jõua, kanda jõuad? Juuksed
Pst 1936 (L. Köögardal)
Jõh, Pst - 2 var.
Ac1.Kanda jõuab, lugeda ei jõua? Juused
SJn 1894 (H. Raid)
Tln, Mär, Pöi?, Tor, Saa, 2Pst, Pst v. Pil, 2Vil, SJn, Pil, Nõo - 13 var.
Metstak 8 ja 32 (18); Hennoste 38 (2); Metstak2 10 ja 11
Ac2.Kanda jõuab, aga lugeda ei jõua? Inimene oma juuksid
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Kuu, Hel, Nõo - 3 var.
Lasteleht nr. 6 ja 13 (1939) 104 ja 217 (2)
Ad.Kanda jõutas, a lugõda ei jõuta? Hiussõ inemise pään
Rõu 1961/3 (K. Kalkun)
Ae.Ära jõuad kanda, ära ei jõua lugeda? Juuksed
Vil 1895 (H. Niggol)
Af.Kanda jaksad, lugeda ei jaksa? Juuksed
Kuu 1992 (O. Oreskevits)
Mihkla-Tedre EK9 19
Ba.Tõsta jõuat, lugõda ei jõua? Kihä karva'
Kan 1964 (M. Meho)
Bb*.Nõsta jovvad, aga lukõ' ei jovva'? Hiusõ
Se 1938 (V. Aalik)
4Se - 4 var.
Bc.Lukõ' jovva-ai, nõsta jovvat? Hius
Se 1934 (M. Peramets)
C.Peo sisse mahup, lugeda ei jõvva? Juusse
Rõn 1888 (A. Andrei)
Vrd. 595A*
Vrd.555 892Cg 2168 2304
keerdküsimus: Midäs jovva-ai ar lukõ? Hiusõ (Se)
557.KANDJA HINGAS, SÄLÄTÄUS HINGA-AI? Hiuse' - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (38)
558.KANGAS EI KOETA, VÕLLAS EI VÕRGITA, SELJAS SÜNNIB PIDADA? Kasuk - 3+11+1+0 = 15 (31) var.
Aa*.Kangas ei koeta, võllas ei võrgita, seljas sünnib pidada? Kasuk
Pst 1888 (J. Jaakson)
Hlj, VMr, Pst, Lai, Kam, 2Tt - 7 var.
Wied. 267; • Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (5); ER Kal. (1883) 89 ja 93 (17); E EM 55 (351); E EM2 50 (448)
Ab*.Võllas ei võrguta, kangas ei koota, aga seljas sünnib pidada? Kasukas
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
VMr, Jõe, Võn - 3 var.
E EM2 156 (2291); Metstak2 12 ja 14
Ba.Võllan ei võeta, kangan ei koeta, rõivas kui ennegi? Kask
Nõo 1875 (J. Kerg)
Bb.Tellil ei tehta, võllil ei võeta, rõivad kui ennemuistegi? Kasukas
Plt? dat-ta (anon)
Bc.Tellil ei tetta, võllil ei võeta, parem kui keegi muu? Kasepuu
Hel 1874 (A. Wahlberg)
C.Miä olõ-õi kangah koet, ai välläh veet, ku är umblõ, sis saa sälgä ka aia? Kasuk
Se 1888 (H. Prants)
D.Kangal ei kuduta, aga siiski soendab keha? Kasukas
Tt dat-ta (M. J. Eisen)
559.KARGUT, KARGUTI ALL KOOGID, KOOKIDE ALL RENN, RENNI ALL TÖNN, TÖNNI SEES JAHUD? Käsikivid - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hlj 1895 (D. Pruhl)
560.KARI TUND KAR'UST, A' KAR'US TUNNE-EI KARJA? Papp ja rahvas kerikoh - 0+5+18+2 = 25 (38) var.
A1a1.Kari tund kar'st, kar's tunnõ-õi karja? Rahvas ja papp
Se 1927 (E. Põllula)
Vas, 3Se - 4 var.
RpS nr. 6 (1939) 190
A1a2.Kari tund kar'ust, a kar'us tunne-ei karja? Papp ja rahvas kerikoh
Se 1972 (K. Salve)
Vas v. Se, 4Se - 5 var.
A1a3*.Kari tund är' kar'usõ, kar'us tunnõ-õi' karja? Papp ja rahvas
Se 1929 (P. Voolaine)
Kam, 2Se - 3 var.
A1b1.Kari kar'ust tund, kar'us karja tunnõ-õi'? Papp
Se 1927 (P. Voolaine)
Rõu, 2Se - 3 var.
A1b2.Kari kar'ust tund, a kar'us karja tunnõ-õi? Preester ja rahvas, kirik
Se 1935 (J. Orusaar)
4Se - 4 var.
A2*.Kar'us ei tunnõ karja, a kari tund kar'usõ? Papp ja rahvas
Se 1888 (H. Prants)
4Se - 4 var.
B.Kar'us tunnõ-õi umma karja? Papp ja rahvas kerkoh
Se 1929 (V. Savala)
C.Tõbras kar'ust tund, kar'us tõbrast tunnõ-õi? Kerkesand
Lut 1927/32 (P. Voolaine)
561.KARJANE SARVIGA, LEHMAD ILMA SARVITA? Kamm ja täid - 0 (4) var.
A. Feldbach (1893): omaloominguline tekst
E EM2 50 (452)
Vrd.374
562.KARP MOAS JA KARVANE KÜBAR PIAS? Maja - 0+0+0+1 = 1 (9) var.
A.Karp moas ja karvane kübar pias? Maja
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 50 (456); Nurmik I 13
B.Karp maas, karune kübar peas, istub kui isand, tolmab kui tont? Maja
Mar 1996 (K. Tamm)
Kontam.: = 418E
Vrd.688 1064 1398 1472 1612
563.KAHR KATE KÜÜDSE PÄÄL? Tare uss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd.566A2e3
564.KAHR MAKA, KARVA KARGASÕ? Uhmõr - 0+2+1+0 = 3 (4) var.
a.Kahr istus, kõrva kargase'? Uhmer, pekli, kun surteri surbutas
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (36)
b.Kahr sais, kõrva kargas? Terri surbtas
Se 1934 (N. Oinas)
c.Kahr maka, karva kargasõ? Uhmõr
Se 1888 (H. Prants)
Vrd.294M2 576 1947Bb2
565.KAHR PERSEGA KERKOHE LÄTT? Pang lätt kaivu - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
Lut 1927/32 (P. Voolaine)
2Lut - 2 var.
566.KAHRU KÕND KALLAST MÜÜDA, RAUDSAAPA JALAN? Ader - 7+189+50+72 = 318 (500) var.
A1a1*.Kahru kõnd kallast müüda, raudsaapa jalan? Ader
Ote 1891 (V. Vaher)
2Iis, Sim, VMr, Juu, Khk, Pär, Hls, Krk, Hel, 5Vil, Plt, Elv, Ran, 6Ote, San, Võ, 2Urv, Rõu - 29 var.
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (15); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (15); Selmet V (1945) 142 (6); Mihkla KlL 75 (14); Vih. (1950) 81 ja 82 (14); Sõgel 59 (6); Säde nr. 87 (1956) 4 (9); Mihkla-Tedre 56; Kriisa V 45 (6); Juhani-Kõll-Rosin 8 (2); Pioneer nr. 2 (1964) 22; Mihkla-Tedre EK9 19; Juhani-Lindsaar-Rosin 81; Hellerma IV-V 38; Kõlli-Lipp-Rimpaum 8 (2); Metstak2 59 ja 61
Vrd. 575Ac
A1a2.Karu kõnnib kallast mööda, raudkingad jalas? Kündmine
Pst 1895 (H. Lensin)
Pär, Pst, Rõn v. San, San - 4 var.
A1a3.Karu kõnnib jõekallast mööda, raudkingad jalas? Ader
Saa 1889 (J. Tuul)
A1a4.Karu istub kalda pääl, raudsaapad jalas? Adra
MMg 1888 (G. Tenter)
4MMg - 4 var.
A1a5.Karu istub tiikaldas, raudsaabad jalas? Adra
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
A1a6.Karu istub kraavikaldal, raudkingad jalgas? Adra
Trm 1895 (J. Tihane)
A1a7.Karu kaldas, raudsaapad jalas? Atra
VNg 1892 (H. Lohk)
Huvit. V Lisa 18 (61)
Vrd. 657Qb
A1a8.Karu kalda peal, raudkingad jalas? Adra
Lai 1897 (H. Asper)
A1b1.Karu kõnd kallakun, raudsaapa jalan? Künnets harkadrage
Krk 1936 (M. Sarv)
Krk, 2Pst - 3 var.
Kündja nr. 16 (1885) 87 (1); E EM 56 (358); E EM2 50 (460)
A1b2.Karu kõnd kallakut müüdä, raudsaapa jalan? Ader
Krk 1890 (J. Kuusik)
Hls, 5Krk, Hel - 7 var.
A1c1*.Kahru kõnnib mäkke mööda, raudsaapad jalan? Hobene, ravva jalan
Rõn 1888 (A. Andrei)
Pst, 2Rõn - 3 var.
ÜÕÕ 14 (1); Säde nr. 78 (1959) 4
A1c2.Kahru kõnd mäe pääl, raudkängä jalan? Adr
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A1c3*.Karu istub mäe õtsas, raudsuapad jalas? Adra
Pal 1888 (M. Uus)
Lai, Pal, 2Urv - 4 var.
Vrd. 1578
A1c4.Karu tantsib mäe pääl, raudsaapad jalas? Ader
Pst 1888 (J. Jaakson)
A1c5.Karu tantsib mäe pääl, raudpüksi jalas? Ader
Pst 1888 (J. Jaakson)
A1c6.Karu kükitäb mäe pääl, raudkängä jalan? Ader
Nõo 1889 (J. Tüklov)
Nõo, Tt - 2 var.
A1c7.Kahr mäe otsah, ravvadsõ kingad jalah? Harkader
Se 1935 (A. Kits)
A1c8.Karu mäel, raudjalad all? Ader
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
A1d1.Karu läheb üle välja, raudsaapad jalas? Ader künnab
Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
A1d2.Karu seisab välja pial, raudsaapad jalas? Ader
Pal 1889 (J. Varik)
A1d3.Karu kükitäb välläl, raudsaapad jalas? Ader
KJn 1890 (A. Pihlak)
A1d4*.Karu istub väljal, raudsed saapad jalas? Ader
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Kuu, TMr - 2 var.
A1d5.Karu istub välja pääl, raudkingad jalas? Ader
TMr 1889 (J. Mägi)
A1d6.Karu väljal, raudsaapad jalas? Adra
VJg 1889 (J. Ustallo)
A1e1*.Karu kõnnib põldu mööda, raudsaapad jalas? Ader
Hls 1893 (J. Stamm)
Hls, Ote - 2 var.
A1e2.Karu istub põllu peal, raudkingad jalas? Ader
Ksi 1889 (M. Mauer)
Ksi, Tt - 2 var.
A1f1*.Karu kõnd nurme möödä, raudsaapa jalan? Ader
Hel 1889 (G. Habicht)
Saa, 3Hls, 3Hel, Trv, Pst, Puh - 10 var.
A1f2.Karu istub nurme peal, raudsaabas jalas? Ader
Nõo 1897 (A. Koger)
A1g.Karu istub nurmepeenral, raudsaabas jalas? Ader
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Hlj, Jõe - 2 var.
Loorits VrP 24 ja 26 (2); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 24 ja 26 (2); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (2)
A1h+.1) Karu istus ahervarre otsan, raudsaapa jalan? Ader
Krk 1888 (J. Kuusik)
2) Karu istub katusse all, raudkingä jalan? Harkader
Hel 1962 (E. ja H. Tampere)
Krk, 2Hel, Pil, Tt - 5 var.
A1i.Karu kõnnib küürakille, raudsaapad jalas? Ader
Puh 1888 (D. Sell)
Plt?, Kam, Puh - 3 var.
A1j*.Kahr astus, ravvadsõ' saapa' jalah? Adõr künd
Se 1949 (V. Pino)
VMr, Rõn, Se - 3 var.
A2a1*.1) Karo istus mäe otsan, kulladsõ kängä jalan? Adõr
Kan 1895 (G. Loodus)
2) Kahr istus mäe pääl, kullatse kinga jalan? Ader
Kan 1888 (G. Veski)
Pst, 2Võn, 4Ote, 8Kan, Urv, Rõu, Plv, 2Räp - 20 var.
Meelej. nr. 35 (1887) 280 (40); E EM 55 (356); E EM2 50 (457); Jürisson 166 (7)
A2a2*.Kahr mäe pääl, kullatsõ kängä jalah? Adr
Räp 1892 (M. Jennes)
2Kan, Räp, Vas - 4 var.
A2a3.Kahõr kalinamäel, kuldkota' jalah? Harkadõr
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
A2a4.Kahru istup mäe pääl, kullatse käpa all? Ader
Urv 1890 (J. Teder)
A2b.Kaher istus kengo pääl, kullatse känga jalah? Ader nurme pääl
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
A2c*.Karu istub väljä piäl, kuldkingad jalan? Ater
Kod 1888 (J. Liiv)
Kuu, Kod - 2 var.
A2d.Karu istub põllul, kuldsed kingad jalas? Adra põllul
MMg 1888 (A. Artis)
A2e1.Karu kükitab nurme pääl, kullatse kängä jalan? Ader
Nõo 1875 (J. Kerg)
A2e2.Kahr istse nurme pääl kullatse käpa all? Ader
Kan 1888 (J. Väggi)
A2e3.Kahru nurme pääl, kullatse küüdse all? Ader
Kan 1896 (J. Ots)
Vrd. 563
A2f*.Karu kõnnib kallast mööda, kuldsed kingad jalas? Ader
Pil 1889 (J. Kärsten)
Kõp, Pil - 2 var.
A2g+.1) Karu kükitab aia taga, kuldkingad jalas? Ader
TMr 1889 (J. Tootsi)
2) Kaher istus kadastikus, kuldkengä jalah? Ader
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
Hää, TMr, Har, Räp - 4 var.
A3a1.Karo istus mäe otsah, hõpõkinga' jalah? Ader
Vas 1937 (I. Daniel)
A3a2.Kahr mäe külen, hõpetse känga jalan? Ader
Plv 1889 (G. Pennert)
A3a3.Kaher mäe otsah, hõpetse käpä? Ader
Räp 1889 (K. Tamberg)
A3b.Kahru sais muru pääl, hõpõkängä' jalan? Adõr
Urv 1888 (G. Seen)
A4.Karu tantsib mäekingu pääl, kingad jalas? [Lahendus puudub]
Hel 1891 (J. Lammas)
B1a1.Jänes kükkäs mäe pääl, raudsaabas jalan? Ader
Har 1959 (A. Reigo)
B1a2*.Jänes kükkäb mäe pääl, raudkängä jalan? Harkader
San 1962 (H. Kukk)
Trt, San - 2 var.
B1b.Jänes juusk põldu müüdä, raudpüksi jalah? Kündmine
Räp 1892 (M. Jennes)
B1c.Jänes kükitäs nurme pääl, raudjala all? Ader
Võn 1888 (J. Jalajas)
B2a1.Jänes kükkäs mäe otsan, kulladsõ saapa jalan? Harkatr
Har 1945 (S. Tanning)
2Har - 2 var.
B2a2*.Jänes kükitab mäe külje pääl, kullatse kinga jalas? Ader
Trt 1944 (S. Lõhmus)
Trt, Võn, Har - 3 var.
Vrd. 451
B2a3*.Jänes istus mäe pääl, kuldkängä jalan? Ader
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Ote, Rõu, Plv - 3 var.
B2a4.Jänes istus mäe otsah, [kolm] kullast känga jalah? Sahk, ader
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
B2a5.Jänes mäe otsan, kullatsõ kängä jalan? Harkader
Urv 1956 (A. Reigo)
SJn, Urv - 2 var.
B2a6*.Jänesekene mäe pääl, kulladsõ kotakõsõ' jalah? Harkadõr
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
B2a7.Jänes mäe pääl, kuldjala' all? Harkadõr
Se 1937 (A. Reinola)
B2b*.Jänes istus nurme pääl, kullatse kängä jalan? Adr
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Võn, Krl - 2 var.
B2c.Jänes kükkas põllu pääl, kolm kullast saabast jalah? Adõr põllul
Vas v. Se 1897 (J. Sandra)
B2d.Jänes istup mulla pääl, kullatsõ kängä jalah? Ader
Vas 1888 (C. Lenzius)
B2e.Jänes kükütas perve otsan, kulladse känga jalan? Harkader
Rõu 1977 (E. Tampere)
B2f.Jänes sais, kulladsõ' kota' jalah? Harkadõr
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B3a1.Jänes kükkas mäe otsan, hõpesaapa jalan? Ader
Har 1958 (M. Kokk)
B3a2*.Jänes kükitas mäe otsan, hõpetse känga jalan? Ader
Urv 1890 (J. Teder)
Ote, San, Urv, 2Har, Rõu - 6 var.
B3a3.Jänes kükitas mäekaldal, hõbepüksi jalan? Harkader kate haraga ja hobene on een ja künnab
Ote 1982 (T. Tammo)
B3b*.Jänes ist mäe küllen, hõbekänga jalan? Ader
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Rõn, San, Rõu - 4 var.
B4a.Jänes istus mäe pääl, vasksaapa' jalan? Atr
Har 1921/2 (P. Voolaine)
B4b.Jänes nurme pääl, vasitse kängä jalan? Adr: hairaraud puu otsan
Räp 1933 (R. Viidebaum)
B5a.Jänes nurme pääl kükitas, sinitse saapa jalan? Ader
Võn 1895 (J. Moodis)
B5b.Jänes istus nurme pääl, sinitse pöksi jalah? Ader nurmeh
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
B6a.Jänes kükitäs nurme pääl, siiditse püksi jalan? Ader
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
B6b.Jänes istus aia takka, siidipüksi jalan? Ader
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
Vrd. mst-laul
B7.Jänes mäe pääl, kängäkese' käe pääl? Atr
Se 1958 (H. Haljaste, I. Link, L. Mühlberg)
Ca.Hall hunt istub mäel, raudsaapad jalas? Sahk
VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
Cb.Hunt istub nurme pääl, raudkänga jalan? Ader
Ote 1889 (E. Brücker)
D1.Susi makkas nurme pääl, raudkängä jalan? Ader
Rõn 1889 (C. Berg)
D2a.Susi istub mäe külle pääl, kullatse küüdse all? Ader
Ote 1889 (J. Birkenbaum)
D2b.Susi mäe pääl, raudkota' jalah? Harkader
Se 1940 (M. Kivisaar)
E.Repän ists mäe pääl, kulladsõ kängä jalah? Repän
Se 1935 (D. Karnask)
Fa.Siga istub tamme all, raudsed saapad jalas? Ader
Khk 1947 (A. Kannel)
Fb.Siga sungib nurme pääl, raudsaapad jalas? Ader
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
G1a1*.Kurg istub mäe peal, raudkingad jalas? Ader
Vig 1894 (M. Aitsam)
Tln, Vig - 2 var.
G1a2.Kurg mäel, raudsaapad jalas? Harkader
Tõs 1921 (S. Lind)
G1b.Kurg kõnnib välja pääl, raudkingad jalas? Ader
Krk 1888 (J. Mägi)
E EM 76 (587); Pet. Ah 41; E EM2 67 (759)
G1c.Kurg kõnd nurme müüda, raudsaapa jalan? Adr
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
G1d.Kurg kõnnib põldu müüda, raudsaapad jalas? Ater
Hää 1969 (M. Mäesalu)
G1e.Kurg aja taga, raudsaapad jalgas? Ater
Aud 1895 (R. Niemann)
E EM2 64 (759)
G2a*.Kurg istus mäe otsah, kuldkängäd jalah? Adõr
Vas 1895 (J. Tint)
Ote, Vas - 2 var.
G2b.Kurg nurme pääl, kuldsaapa jalan? Ader
Võn 1895 (J. Moodis)
G2c.Kurg istub välja peal, kuldkingad jalan? Ader
TMr 1889 (J. Tootsi)
G2d.Kurg kõnnib kuiva peal, kuldsaapad jalas? Sahk
Plv 1886 (J. Melzov)
G3.Kurg kõnnip nurme pääl, hõpetse saapa jalan? Ader
Võn 1889 (T. Lätti)
H+.1) Lita istus mäe pääl, kullatse kängä jalan? Harkader
Kan 1966 (R. Praakli)
2) Härg taga tare, raudsaapa jalas? Ader
Trv 1888 (H. Utso)
Rkv, Hää, Trv, Vil, Kan - 5 var.
I1a1.Kurat kükitas nurme pääl, raudkänga jalan? Ader
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
I1a2*.Kurat kõnnib nurme mööda, raudsaapad jalas? Ader
Hls 1893 (M. Kuum)
Hls, 2Puh, Ote - 4 var.
Vrd. 717K
I1b.Vanakurat kõnnib õue pääl, raudsaapad jalas? Ader
Hel 1874 (A. Wahlberg)
I1c1*.Kurat kükitab mäe peal, raudsaapad jalas? Ader
Urv 1889 (J. Janson)
Tln, Urv - 2 var.
I1c2.Vana saatan kükitas mäe pääl, raudsarve pääs? Äkel
San 1970 (V. Hütsi)
I1d1.Vanakurat kivi otsas, raudsõrad jalas? Ader
Pil 1888 (S. Käär)
E EM 175 (1700); E EM2 151 (2203)
I1d2.Kurat istub kivi otsas, raudsaapad jalgas? Sahad
Plt 1878 (K. Moks)
I1e*.Vanapagan kõnnib kõrt mööda, raudsaapa jalan? Ader
Hls 1887 (M. Järve)
Hls, SJn - 2 var.
Vrd. mst-laul: /- - -/ kesse kõnnib kõrta mööda, /- - -/ kärbene kodukanane, see'p see kõnnib kõrta mööda, /- - -/ (ERlA I:1, nr. 747 < Kad)
I1f+.1) Kurat kõnd kessä piti, raudsaapa jalan? Ader
Võn 1889 (T. Lätti)
2) Vanakurat väljal, raudsaapad jalas? Adra
Äks 1889 (A. Mauer)
Hää, Äks, Võn, Tt - 4 var.
I2a.Vanakurat mäe pääl, kullatse saapa jalan? Ader
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
I2b1.Vanatont nurme pääl, kuldsaapa jalan? Ader
Puh 1889 (S. Sepp)
I2b2*.Tont istus nurmõ pääl, kuldkängä jalah? Adõr
Plv 1890 (J. Tamm)
2Plv, Räp - 3 var.
I3.Vanakurat kükitab välja pääl, hõbekingad jalas? Adra
MMg 1887 (K. Pedak)
J1a1.Vanamees kõnd mäke pite, raudsaapa jalan? Ader
Kan 1888 (G. Veski)
Vrd. 2429
J1a2.Vanamiis mäe otsan, raudkängä jalah? Adõr
Vas 1936 (A. Raadla)
Vrd. 2429
J1b*.Vanamiis väljü piäl, raudkingad jalan? Adõr
Kod 1894 (J. Tamm)
Vig, Kod - 2 var.
E EM 174 (1690); E EM2 150 (2192)
J1c.Vanamees nurme pääl, raudsaapa jalan? Ader
Hls 1891 (J. Riiet)
J2a*.Vanamees mäe otsas, kullatud kingad jalas? Ader
Rõu 1887 (anon)
TMr, Har, Rõu - 3 var.
E EM 173 (1676); E EM2 149 (2177)
Vrd. 168C 1659Bf
J2b.Vanamiis istus mäe külle pääl, kulladsõ saapa jalan? Ader
Rõu 1895 (P. Kanger)
K1a*.Miis kõnd mäke piteh, raudsaapa jalan? Harkader
Rõu 1957 (O. Jõgever)
Tln, Äks, Rõu, Se - 4 var.
Vrd. 1072C22a1
K1b.Miis kõnnib nurme müüda, raudsaapad jalan? Ader
Pst 1893 (J. Reevits)
Vrd. 2762H2a
K2a*.Miis istus mäe otsan, kuldkängä jalan? Ader
Rõu 1890 (M. Jennes)
2Rõu - 2 var.
Mihkla-Tedre EK9 19
Vrd. 1132
K2b.Mees kõnnip nurme pääl, kullatse känga jalan? Ader
Võn 1894 (J. Suits)
Metstak2 59 ja 61
La.Poiss põllul, raudkingad jalas? Ader
Tõs 1892 (J. Weltmann)
Lb.Pisikene poisikene, raudsaapad jalas? Adra
VMr 1890 (K. V. Lurich)
M*.Sant mäe otsas, kuldsed kingad jalas? Harkader mäe otsas
Rõu 1937 (H. Mõtus)
2Rõu - 2 var.
Vrd. 2762A2e
N1a.Säks mäe otsah, kullatse kängä jalah? Ader
Vas 1902 (J. Jakobson)
N1b.Saks võtap kartuli, kuldkänga jalan? Ader
Ote 1889 (J. Kivisaar)
N2.Saks kõnd mäkke müüda, kardsaapa jalan? Ader
Ote 1895 (C. Lipping)
O1a*.Kuningas mäe otsah, kuldkängä jalah? Adõr
Se 1888 (H. Prants)
Räp, Se - 2 var.
Vrd. 809
O1b*.Kunigas mäe otsah, kulladsõ kota jalah? Adõr ja adra haera
Se 1930 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
O2.Kuningas astub põldu mööda, raudsaapad jalas? Ater
Hää 1933 (M. Martinson)
O3.Kuningas istub mäe peal, vanad saapad jalas? Adra
Äks 1894 (J. J. Millert)
P1*.Preili istus mäe otsahn, kullatsõ kängä jalahn? Adõr
Rõu 1895 (A. Perli)
Võn, Ote, 4Rõu, Se - 7 var.
P2*.Preili istse pindre pääl, hõpekängä jalan? Ader
Rõu 1957 (O. Niinemägi)
Ote, Urv, 2Rõu - 4 var.
P3.Preili istus mäe pääl, valusa kängä jalan? Adõr
Rõu 1896 (H. Treu)
2Rõu - 2 var.
Q*.Mamsel istup mäe pääl, kullatse känga jalan? Ader
Plv 1890 (J. Tobre)
Pst, Plv, Vas - 3 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (32); E EM 88 (733); E EM2 77 (933)
R1a1*.Neitsi sais mäe takan, kuldkängä jalan? Ader
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Nõo v. Ote, As - 2 var.
Vrd. 657O*
R1a2*.Neitsi istub mäe küljel, kuldkingad jalas? Ader
Rõu 1932 (E. Mihkelson)
2Rõu - 2 var.
R1b*.Neitsi sais nurme pääl, kullatse kängä jalan? Adr
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
TMr, 2Urv - 3 var.
Vrd. 1412B1a1 2092A3c
R2.Neitsi istus mäe otsan, hõpetse känga jalan? Ader
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Sa1*.Mõrsja istus mäe otsan, kullatsõ kängä jalan? Harkadõr
Vas 1936 (A. Raadla)
3Rõu, Vas - 4 var.
Sa2.Mõrsja sais mäe pääl, kuldkänga jalan? Ader
Kan 1895 (J. Tedder)
Sb.Mõrsja istus mäe pääl, kolm kullast kängä jalan? Adõr
Rõu 1963 (K. Kalkun)
Za*.Noorik nurmõ pääl, kulladsõ kota' jalah? Adõr
Se 1930 (N. Sõrmus)
2Se - 2 var.
Vrd. 1083P 1371F1c 1471
Zb.Noorik nurmõ pääl, kulladsõ kängä jalah? Adõr
Se 1977 (P. Hagu)
T+.1) Vanamoor mäe otsas, raudsed kingad jalas? Harkader
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
2) Kuntsin mäe otsan, kuldse saapa jalan? Ader
Hel 1889 (G. Habicht)
2Hel, Trt?, Rõu - 4 var.
Vrd. 809
U.Surnu kõnnib nurme müüdä, raudsaapa jalan? Ader
Pst 1889 (J. Ainson)
V1.Miki-kiki mäe pääl, ravvatse' kängä' jalah? Ader
Se 1924 (H. Jänes)
Vrd. 657 658
V2a*.Miki-kiki mäe otsah, kulladsõ kota' jalah? Harkader
Se 1939 (M. Ilvik)
4Se - 4 var.
V2b*.Kiki-miki mäe otsah, kuldkinga käe otsah? Harkader
Se 1953 (O. Jõgever)
2Se - 2 var.
Vrd. 657 658
W.Nukk nurmel, raudjala all? Atr
Krl 1909 (J. Sööt)
Õ+.Kullanõ keng om mäe otsah? Ader
Se 1951 (R. Viidalepp)
Har, Se - 2 var.
Ä.Karu kõnnib kallast mööda, suvel sukkis, talvel suketa? Ader
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Kontam.: = 2073B
Ö.Karu kõnnib kallast mööda, raudsaapad jalas, rigadi-ragadi rauda, rebasenahk perse pääl? Hobune, ader ja kündja
Tt dat-ta (anon)
Kontam.: = 973Ü 1843E
Vrd.569 1486
567.KARU HINGAB KAHEST OTSAST? Elumaja - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Karu hingab kahest otsast? Elumaja
Han 1889 (A. Reimann)
B.Härg magab ja hingab kahest otsast? Ilma korsnata maja, mis katuseungadest suitsu välja ajab
Var 1888 (M. Karotom)
Vrd.294 579 1947
568.KARU ISTUB JÄRVE KALDAL, VASAK JALG PERSE ALL? Uks - 0+3+0+1 = 4 (5) var.
Aa.Karu istub järve kaldal, vasak jalg perse all? Uks
Plt 1894 (M. Luu)
2Plt - 2 var.
Ab.Karu istub augu kaldal, vassak jalg p[er]se all? Uks
Plt 1896 (M. Luu)
B.Karu istub kaldas, kaks käppa perses? Uks ja põenad ehk sagarad
Kad 1896 (J. Sõster)
Vrd.657Qa 657Qb
569.KARU ISTUB KATUSEL, KULDSED KINGAD JALGAS? Korsten - 0+13+1+0 = 14 (15) var.
A1.Karu tareharja pääl, raudkengä jalan? Ader
Trv 1892 (J. Kill)
2Trv - 2 var.
A2.Karu katusel, raudkinga jalan? Ader
Trv 1894 (K. Tober)
A3a1.Karu katuse pääl, kuldkengad jalas? Ader
Trv 1894 (J. Liller)
2Trv - 2 var.
A3a2.Karu kattussel, kuldsed kingad jalas? Lumi kattussel sädendab päiväpaistel
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Tor - 2 var.
A3b.Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas? Korsten
Tor 1888 (A. Martson)
Jõh, 3Tor, Tt - 5 var.
• Sak. Kal. (1880) 82 (13)
A4.Karu katusse pääl, kuldkuub sellän? Katussesammal
Pst 1893 (J. Reevits)
B.Kurat katusel, kuldkingad jalas? Korsten
Ran 1939 (L. Kallas)
Vrd.566
570.KARU KEIB TEED KOUTU, KARVAD TILKUVAD MAHA? Heinakoorm - 2+7+5+2 = 16 (27) var.
Aa.Karu köndis teed kaudu, karvad tilkusid maha (Der Bär ging längst dem Wege spazieren und die Haare trieften herunter)? Ein Fuder Heu
Sa 1814 (J. W. L. v. Luce)
• Beitr. III (1814) 113 (3); Lönnrot 152; Ahlqvist 72
Ab.Karu könsib tee kaudu, karvad poovad maha? Heufuder
Mus 1817/22 (anon)
Wied. 267
Ac.Karu läheb teed kaudu, karvad tilkuvad? Heinakoorem teel
Khk 1947 (A. Kannel)
Ad1*.Karu keib teed koutu, karvad tilkuvad maha? Heinakoorm
Emm 1939 (E. Ennist)
Emm, Kär, Ans, Kaa - 4 var.
Ad2.Karu käib teed kaudu, mõlemist küljest tilgub karvi maha? Heinakoorm
Kär 1889 (J. Mändmets)
Ad3.Karu käib tiid mööda ja karvad tilkuvad tii-ääri mööda? Heinakuurm
Mus 1949 (V. Kuut)
Ba.Karu käib teed kaudu, karvad tilkuvad verd? Heinakoorm
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Bb.Karu läheb teed kaudu, karvad tilguvad verd? Heinakoorm
Sa 1888 (F. W. Ederberg)
Bc.Karu tuleb metsast, karvad tilkuvad verd? Heinakoorem
Pöi 1939 (A. Truu)
C.Karu keib, karvad venivad? Heinakoorem
Pöi 1937 (M. Viidalepp)
Da.Karu kõntsib teed kaudu, karvarada taga? Heinakoorm
Ans 1891 (F. Peters)
Db.Karu käib teed mööda, karvarada järges? Heinakoorm
Kaa 1938 (T. Õunpuu)
E.Karu kõnnib teed mööda, jätab karvad tee ääre? Heinakoorem
Mus 1920ndad (M. Kaasik)
Vrd.181A12
571.KARU KÕNNIB TEEDA MÖÖDA, KARU PERSET ROABITAKSE? Heinakoorm - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pöi 1894 (T. Undritz)
572.KARU KÄPAKILLE, PERSE PAHUPIDI? Kana - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
KJn 1939 (J. Raidla)
2KJn - 2 var.
573.KARU KÄPP MERES? Supikulp - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Karu käpp meres? Supikulp
Kõp 1895 (J. Laarmann)
B.Kassi saba meres? Kulp pajas
Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
Vrd.957 1540 1602 2550
574.KARU KÜKITÄB KULLASE MÄE ÕTSAN? Pada tulel - 0+1+0+0 = 1 (7) var.
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 56 (361); E EM2 51 (463); RpS nr. 6 (1939) 191
Vrd.813 1243E2 2247
575.KARU LÄHEB TEED KAUTU, KARVAD JOOKSEVAD MAAD KAUTU? Heinakoorem - 0+6+0+3 = 9 (18) var.
Aa*.Karu läheb teed kautu, karvad jooksevad maad kautu? Heinakoorem
Jäm 1977 (K. Koppel)
Ans, Jäm - 2 var.
E EM 56 (359); E EM2 50 (461)
Ab.Karu käib teed mööda, karvad lohisevad maad mööda? Heinakoorm
Pöi 1888 (J. Trull)
Ac.Karu läheb kallast mööda, karvad jooksevad maad mööda? Heinavedu
Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp)
Vrd. 566A1a1*
B+.1) Sikakõnõ sõit üle silla, karva juuskva ligi maad? Hainu veetäs
Rõu 1894 (A. Assor)
2) Kits läheb silda mööda, karvad jooksvad mööda maad? Heinakoorem
Hls 1889 (J. Meomuttel)
3) Susi sõit, karva juuskeva maad müüda? Heinakoorm
Har 1888 (anon)
Ans v. Jäm, Hls, Har, Rõu, Vas v. Se - 5 var.
Vrd.908
576.KARU MAGAB, KÕRV KÕIGUB? Maja uks - 0+2+1+3 = 6 (30) var.
a.Karu magab, kõrv kõigub? Maja uks
Kse 1889 (K. Karu)
Tln, Han, Kse, Muh - 4 var.
ÜÕÕ 58 (1); Mihkla-Tedre 56; Siim-Vallner III 225; Hellerma V-VIII 21; SSTT 62; Metstak 10 ja 32 (54); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (9); Metstak2 20 ja 22; Müürsepp-Viisimaa 76
b.Karu magab, kõrv liigub? Maja, uks liigub
Nis 1938 (R. Põldmäe)
Nis, Trt - 2 var.
Vrd.294M2 564 1947Bb2
577.KARU NÄITAB ÜLE METSA KÄPPA? Tulekahju - 0+5+3+0 = 8 (9) var.
a.Karu paestab üle metsä käppä? Tulekahju
Vil 1894 (H. Niggol)
b.Karu näitab üle metsa käppa? Tulekahju
Vil 1937 (A. Mikk)
3Vil, 2Ksi - 5 var.
c.Karu näitäb üle mere käppä? Vikerkaar
KJn 1936 (G. Must)
2KJn - 2 var.
EMrd II 369
578.KARU PEKSAB KAHTE KÄPPA KOKKU? Villakraasid - 0+15+4+1 = 20 (27) var.
Aa.1) Karu peksab kahte käppa kokku? Villakraasid
Aud 1892 (K. Tarkpea)
2) Karu pess katte käppä kokku? Villu kaarsitas
Võn 1889 (T. Lätti)
Aud, 2MMg, TMr, Trt, Võn, Ote - 7 var.
Ab.Karu lüöb kaste käppä kokku? Villu kraasitakse
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
Ksi, Kod - 2 var.
Ac.Karu peksab kahte kätt kokku? Villakraasimine
Lai 1888 (M. Kolluk)
Lai, 3Kod - 4 var.
E EM 56 (364); Kmpm. KH 48; E EM2 51 (466)
Ad1.Karu lööb kahte kätt kokku? Kraasid
Pal 1889 (M. Uus)
Pal, Äks - 2 var.
Ad2.Karu lööb kaks kätt kokku? Villakraasid
TMr 1926 (L. Berg)
B1a.Karu peksab kahte kätt kokku, vita-vata vahepial? Kruasimene
Ksi 1888 (T. Riomar)
Kontam.: = 106L1a
B1b.Karu lööb kahte kätt kokku ja vita-vata vahel? Villakraasimine
Pal 1888 (M. Saar)
Kontam.: = 106L1b
B2.Karu peksab kahte kätt kokku, vitu-vatu vahel? Villakraasimine
Äks 1894 (P. Sepp)
Kontam.: = 106L1c
B3.Karu peksab kahte kätt kokku, vaht käib vahelt välja? Villkraasid
Äks 1894 (J. J. Millert)
Kontam.: = 106L2
579.KARU PÕLETAB [KAHE] OTSAGA PIIPU? Tuaungad (nukad) - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Tln dat-ta (H. Stein)
E EM 56 (365); E EM2 51 (467)
Vrd.567
580.KARU TULEB KALDA'ASTA, KAKS PÄÄD, KAHEKSA JALGA, NELI SILMA PÜÜRÜSILLÄ, NELI KORVA KUULASILLE, TÜKK ON LUUDA, TOINE PUUDA, KOLMAS HILBA-HALBAKADA? Härjapaar ikkes ja kündja - 2+66+20+7 = 95 (130) var.
A1a.Kaks pead, [kaheksa] jalga, tükk puud, teine luud, nahkased nibu-nabulad, kuuskised kubu-kabulad, pädakased persepulgad? Ikkes härjad
Kad 1896 (J. Sõster)
A1b.Kaks pääd, kaheksa jalga, tükk luud, tükk puud, tükk nahkanuutsakud? Härjad ikkes
Jõh 1889 (P. Paurmann)
A1c.Kaks pead, [kaheksa] jalga, tükk puuda, teine luuda, kolmas heina amblikuida [sic!]? Herjad ikkes
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A2a.Kaksi päätä, kaheksa jalka, neli silmä pöllütüvät, tukk on luuta, toinen puuta, kolmas nahka napustinta? Küntämine
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
A2b*.Kaks pead ja kaheksa jalga, neli silmasombukest, kaks hannarootsukest, tükk olli puust ja teine luust, kolmas nirtsu-närtsudest? Härgiga ehk härjadega künnetas
Tt dat-ta (anon)
Nõo, Tt - 2 var.
A3a.Kats piad ja katesa jalga, neli silma sõõrilist, kats handa rootsulist? [Lahendus puudub]
Nõo 1895 (M. Obst)
A3b.Kaks pead ja kaheksa jalga, neli silma aliale [sic!], kaks taga niskurile [sic!]? Mees läheb ikkes härgadega põllule
VMr 1891 (C. Mastberg)
A4*.Kaks piäd ja kaheksa jalga, neli silmäkulmu? Vähk
Kod 1942 (P. Tammepuu)
2Kod - 2 var.
Vrd. 516
A5a.Kaks piäd, kahessa jalga, ühte kandvad mõlemad? Härjäd ikkes
KJn 1890 (A. Pihlak)
A5b.Üks kannab, kaks pead ja kaheksa jalga? Lammas toob [kaks] talle
Jõe 1888 (H. Redlich)
E EM 163 (1573); E EM2 141 (2045)
Vrd. 1222
B1a1*.Tükk puud, tükk luud, tükk nahanuustakud? Taose'
Lut 1894 (O. Kallas)
Äks, 2Se, Lut - 4 var.
• LMr 132 (199)
B1a2.Tükk puud, teine luud, natuke nahahilbakast? Piip
Tõs 1921 (S. Lind)
B1b1*.Tükk oli puud, tükk oli luud, tükk oli nahka nätsakut, neli kinnast hilbakut? Härjad ikkes
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Vai, Hlj - 2 var.
B1b2.Tükk puud, tükk luud, tükk nahanatsakad, neli kinnast hilbakad, kaks saba uiutusest? Härjad ikkes
Amb 1902 (K. Kuusik)
B1c.Tükk puud, tükk luud, tükk nahka mustakas, kaks hända roodu ees? Härjaike, härja sarved, ikkejutad (ehk rihmad), sahad ja kaks härga saha ees
Koe 1890/3 (H. Schultz)
B1d.Tükk oli puud, tükk oli luud, neli küinart hilbakus? Ike
Äks 1926 (P. Berg)
Se - 1 var.
B1f.Tükk luud, tükk puud, tükk liha, tükk rauda, tükki nahka nuustakast, tükki ennast hilbakast? Kündja väljal
Jür 1896 (A. Suurkask)
E EM2 138 (1995)
B2a*.Tükk puud, tükk luud, tükk nahka nuustakut, iseennast hilbakut, [kaks] pead ja [kaheksa] jalga? [Kaks] härga ikkes
Pee 1927 (R. Viidebaum)
2Pee - 2 var.
B2b.Tükk puud, tükk luud, tükk nahka nuustakast, [kaks] pead ja [kaheksa] jalga, [kaks] hända ruudulist? Härjad ikkes
Pee 1927 (R. Viidebaum)
B2c.Tüki puuda, tüki luuda, tüki nahka nuustakussa, kaks pead ja kaheksa jalga, neli henda roodule [sic!]? Künnihärjad
Plt 1891 (J. Reinthal)
B2d.Tükka puida, tükka luida, tükka nahka nustakiida, kaks sidu, kaheksa jalga, neli alla roodevei [sic!]? Tõld ja hobesed
Pal 1888 (E. Uus)
B2e.Natuke puud ja natuke luud ja natuke nahanarmaid, kaks pead ja kaheksa jalga? Paaris härjad
PJg 1889 (H. Lussik)
B2f.Tükk puud, tükk luud, kaks pead, neli sarve, kaheksa jalga, kaks keha, kaks parmupiitsa? Härjad ikkes
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 160 (1533); E EM2 138 (1994)
Vrd. 1416
C1a*.Karu kõnnib kalda kaudu, kaks pead ja kaheksa jalga? Vähk
SJn 1889 (T. Köstner)
Kos, 4Vil, SJn, KJn - 7 var.
C1b1*.1) Karu tuleb Kallelaanest, kaks pead ja kaheksa jalga? Vähk
Jõe 1888 (H. Redlich)
2) Karu lätt Kallemõtsa, kats pääd, katessa jalga? Regi
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
VMr, Jõe, Kam - 3 var.
E EM 56 (367); E EM2 51 (469)
C1b2.Karu tuleb Kaalemetsast, kaks pead ja kaheksa jalga? Härjad ikkes
Kad 1897 (A. K. Kivi)
C1b3.Kahru tule Kaagvere mõtsast, kats pääd, katessa jalga? Vähk
Ote 1889 (G. Seen)
C1c.Kahr lätt Kaagumäele, kats pääd, katessa jalga? Vähk
Se 1972 (K. Salve)
C1d1.Kahr tulõ Kallinna maalt, katõsa jalga, kats pääd? Vähk
Se 1937 (I. Rohtla)
C1d2*.Kahr lätt kaagõ maalõ, kats pääd, katõsa jalga? Vähk
Se 1888 (H. Prants)
2Se - 2 var.
C1e.Kahr lätt kaugemahe, kats pääd, katõsa jalga? Vähk
Se 1888 (E. Aun)
C2.Karu tuleb Kalmunõmmest, kaks pead ja kaheksa jalga, tükk puud ja teine luud, nahkased nibu-nabulad? Härjad ikkes
Kuu 1937 (I. Lehesalu)
C3a.Karu tuleb Karjalaanest, tükk puud, teine luud, kolmas heinahilbukene, kaheksa jalga ja kaks saba? Härjad veavad heinasaadu
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
C3b.Karu tuleb, kaks pead ja kaheksa jalga, tükk on puud, teine luud, kolmas heinahilbakaid? Ikkes härjad
Hlj 1889 (M. Punsel)
C4.Karu tuleb kalda'asta, kaks pääd, kaheksa jalga, neli silma püürüsilla, neli korva kuulasille, tükk on luuda, toine puuda, kolmas hilba-halbakada? Härjapaar ikkes ja kündja
Kuu 1911 (K. Viljak)
C5a*.Karu tuleb kalda'asta, kaks pääd ja kaheksa jalga, neli silmä püürüsilla, neli korva kuurusilla? Härjad ikkes
Kuu 1937 (A. Kronström)
2Kuu - 2 var.
C5b.Karu tuleb kaerast, kaks pead, kaheksa jalga, neli silma pilguteleb, neli kõrva kuulateleb? Härjad ikkes
Kuu 1891 (T. Uustalu)
C6.Karu tuleb Kalmenõmme poolt, tükk puud, teine luud, nahkased nibu-nabulad küljes? Künnihärg
Kad 1981 (J. Sõster)
C7.Karu tuleb Kaalemaalt, tükk puud, teine luud, saba süllane taga? Härjad ikkes
Amb 1894 (J. Neublau)
C8.Karu tuleb Kallelaanest, tükk oli luuda, teine puuda, kolmas heinahagudesta? Heinakoorem
Kuu dat-ta (J. Ploompuu)
C9.Kahru lätt Kaigaste mäele, neli silmä pilkles, kaits handa välkles? Härja ikken
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
C10.Karu sõidab kallast mööda, kaks kätt ja kaheksa jalga? Vähi
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 56 (357); E EM2 50 (458)
C11.Karu kaldas, kaheksa jalga all? Vähä
Vän 1889 (J. Peterson)
Sim v. VMr, Vän, Tor - 3 var.
D.Susi tule suurest mõtsast, kahru tule kasumõtsast, kaits pääd ja katessa jalga? Vähi
Ote 1893 (J. Tammemägi)
E*.Kari käib kallast mööda, [kaks] pääd ja kaheksa jalga? Elaja vari ja elajas
Pst 1888 (J. Jaakson)
Lüg, Pst, Tt - 3 var.
• Sak. Kal. (1880) 82; E EM 55 (354); Pet. HS I 35 (23); E EM2 50 (453); Kmpm. EL II10 50
F.Kits tulõ Kullõmõtsast, kats pääd, katõsa jalga? Vähk
Se 1888 (H. Prants)
G.Härg lätt mäkke, kats pääd, katessa jalga? Vähk
Ote 1889 (G. Seen)
H1.Mehed Võnnusta tulevad, tükk puud, tükk luud, tükk nahknuustakud, tükk ennast hilbakud, kaks pääd, kaheksa sarve, kaks hända roodulesta, kaks auku mulgulesta? Härjad ikkes ja mees
Plt 1889 (G. Seen)
H2a.Mehed Võnnust tulevad, tükk puud, tükk luud, tükk nahka nuustakus, iseennast hilbakus? Künnihärjad
SJn 1893 (J. Mein)
SJn, 2Plt - 3 var.
H2b.Mehe Võnnusta tuleva, tükk olli luuda, tõine puuda, kolmas handa keerulista? Suure adraga kündma
Trv 1890 (V. Mõts)
I.Mõrsi tuli metsast välja, mõrsil kassi silmad, neli jalga, üks oli puusta, teine luusta, kolmas nahka nuustikusta? Härjad ikkes
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
Ja.Molgud metsasta tulevad, kaks pead ja kaheksa jalga, neli silma molgusella, tükk on puuda, teine luuda, nahkased nibi-nabinad? Härjapaar
Jõh 1927 (E. Kaup)
Jb.Mõtsast tulli meiku-leiku, neli silma neiku-leiku, kats pääd ja katessa jalga, puust tettu puki-paki, nahast nibu-nabu? Kats härga tuleva künmast
Võn 1894 (J. Suits)
Jc.Metsast tulli kiiku-liiku, kaks pead ja kaheksa jalga, puust oll tettu pukit-pakit, nahast oll tettu nipit-napit? Kaks hobust om adra iin, tuleva kodo
Räp 1980 (E. Tampere)
Jd1.Melkud metsast tulevad, neli silma peas, kaks pead, kaheksa jalga? Härjad ikkes
Trm 1896 (J. Soodla)
E EM2 81 (1006)
Jd2.Melgu metsast tuleb, kaks pead, kaheksa jalga, neli silma melgul peas? Härjad ikkes
VJg 1921 (M. Jürna)
Je.Melku metsasta tulekse, neli silma, neli kõrva, kaks pead ja kaheksa jalga? Ikkes härjad
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
Jf.Metsast mõlguksed tulid, kaks pead, kaheksa jalga? [Lahendus puudub]
Kad 1972 (J. Valdur)
K.Koppeta kõrrest tulevad, kaheksa jalga kilka-kolka, neli silma vilka-volka, kaksi händä õõra-tõõra? Härjad künnavad
TMr 1889 (J. Mägi)
La.Kõpu-kõpu, kõnnu-kõnnu, kaks kaela, kaheksa jalga? Vähk
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Lb.Kõpu-kõpu, kõnnu-kõnnu, [kaks] pead ja [kaheksa] jalga, [neli] silmakulmu? Vähk
MMg 1888 (A. Artis)
Lc.Kõpa-kõpu, kõnnu-kõnnu, kõpu kõrvusta tulevad, kaks pead ja kaheksa jalga? Härjad ikkes
Pal 1889 (E. Uus)
M1.Karu tuleb kalda'asta, [kaks] pääd, [kaheksa] jalga, neli silmä pöllükillä, neli korva kuulatavad, luust luigud ja puust puigud, nahkased nibu-nabulad? Paaris härjäd
Kuu 1891 (M. Odenberg)
Kontam.: = 1765H2
M2.Karu tuleb Kaanemetsast, kaks piad ja kaheksa jalga, puised pulgutid, luised lulgutid, nahkased nigi-näginad? Paar härgi ikkes
Hlj 1889 (V. Klaas)
Kontam.: = 1765H3
M3.Kaks pead, kaheksa jalga, neli silma siiluvad peas, puust pulgutid, luust lulgutid, nahkased nigi-naginad? Härjad ikkes
Vai 1889 (H. Masing)
Kontam.: = 1765H4
M4.Kahte piad ja nelja silma, kaheksat jalga, mulda-malda, puust pulgutid, emanahka nakatsid? Paar härgi künnavad
Jõh 1937 (A. Hallik)
Kontam.: = 1765H5
M5.Kaks pead, kaheksa jalga, puust puik, luust luik? Härjad ikkes
Vän 1896 (E. Tetsmann)
Kontam.: = 1765H1
N1.Esite kaks, kahel kaheksa, kaheksal näpats, näpatsil köögats, köögatsil tükk vissi? [Kaks] härga, [kaheksa] jalga, ader, kündja, piits
Äks 1893 (P. Sepp)
Kontam.: = 496J1
N2a.Kooguts, mooguts, nipits, näpits, kaks pead ja kaheksa jalga? Härjad kündvad
Pär 1888 (M. Lipmann)
Kontam.: = 496J2a
N2b.Kooguts, nooguts, kaks pead ja kaheksa jalga? Ader [kahe] härjaga
Aud 1893 (J. Sauga)
Kontam.: = 496J2b
O.Kaks kätt, kaheksa jalga, kui elab, siis must, kui keedetu, siis punane? Vähk
Trt 1927 (I. Kalk)
Kontam.: = 1814J
Vrd.581
581.KARU TULEB KAUGELT METSAST, SEEST KARVANE, PEALT KARVANE? Heinakoorem - 0+0+1+1 = 2 (4) var.
a.Karu tuleb kaugelt metsast, seest karvane, pealt karvane? Heinakoorem
Kuu 1938 (H. Martinson)
Metstak 22 ja 35 (219); Metstak2 59 ja 61
b.Karu tuleb kaugelt maalt, seest karvane ja pealt karvane? Heinakoorem
Kuu 1964 (S. Mering)
Vrd.580 1916E
582.KARU TÕUSIS PAHNAST, KARVU KÕIK MAAILM TÄIS? Tuisk - 0 (6) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 56 (366); E EM2 51 (468); Metstak 24 ja 35 (252); Metstak2 65 ja 66
583.KARV ALL, IHU PÄÄL? Riideta kasukas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd.1564
584.KARVA' ALL, KARVA' PÄÄL, JUMMAL HOIDKU MULGUKÕIST? Silm - 1+22+23+13 = 59 (70) var.
A.Karva all, karva pääl, oh hoia mu mulgukest? Silmad
Vas 1895 (J. Tint)
Vrd. 340
B1a1.All karu, pääl karu, Jummal hoia mulgukõisi? Silmä'
Se 1927 (P. Voolaine)
Trt, Rõu, Se, Tt - 4 var.
E EM2 26 (22); Nurmik I 78
B1a2*.Karva' all, karva' pääl, Jummal hoidku mulgukõist? Silm
Urv 1940 (I. Novek)
Ote, 3Urv, Rõu - 5 var.
B1a3.All karva, pääl karva, Jummal hoia mulgukõist? Silm
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Urv v. Krl, Räp - 2 var.
B1b.Karv all, karv pääl, Jummal hoia' mulgu iist? Silmä'
Urv 1956 (A. Reigo)
2Urv - 2 var.
B1c*.All karva', pääl karva', Jummal hoia mulku? Silm
Se 1934 (M. Podrätšikov)
6Se - 6 var.
B2a*.Karva' all, karva' pääl, Issänd hoia mulku? Silmä
Se 1930 (A. Tammeorg)
Räp, Vas v. Se, 4Se - 6 var.
B2b.Karvane all, karvane pääl, Issand hoit mulku? Silm
Rõu 1897 (G. Raup)
B2c.Karva all, karva pääl, a Issänd hoia, ku mulku saa? Silmä'
Se 1949 (S. Lõhmus)
B2d*.Karva all, karva pääl, Issand kaitsõ mulku? Silmä
Se 1934 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
C.All karva, pääl karva, esänd hoid mulgu? Silm
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
D.Karva all, karva pääl, esäne hoit mulku? Silm
Se 1938 (J. Ilvik)
E.Pääväl valla, üüse kinni, Jummal hoia mulgukõisi? Silmä
Rõu 1936 (A. Raadla)
Kontam.: = 2611B
F.Alt karvane, päält karvane, keskest ellav loomakene, Jummal hoia mulgukest? Silm
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Kontam.: = 975N
Ga.Issand hoia mulku? Silmä
Se 1953 (U. Mägi)
Gb.Issänd hoia mulko tsuskamast? Silm
Se 1936 (M. Vabarna)
H.Pealt karvane, alt karvane, sisse torka, siis Jumal hoidku? Silm
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
Ia1*.All karvad ja pääl karvad, keskel Jumal hoidku? Silmad
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Hlj, Ote - 2 var.
Ia2.Karva all, karva pääl, kestpaik Jumal hoia? Silm
Vas 1903 (J. Jakobson)
Ia3.Alt karvane, päält karvane, keskelt Jumal hoidku? [Lahendus puudub]
Hls 1939 (L. Pukits)
Ib+.Karvad all ja karvad pääl, keskelt kui Jumal paraku? Silmad
Äks 1894 (P. Sepp)
Äks, Urv - 2 var.
J.Ümmargune auk, karvad ümberringi, Jumal hoidku, kui sisse torkad? Silm
Trm 1991 (M. Janneste)
K.Üleval karvad ja all karvad, keskpaigas ise märg, Jumal hoia? Silm
Trt 1930 (L. Uibopuu)
La*.Seest vesine ja ümmertringi karvane? Silm
Khn 1948 (J. Sulengo)
Vig, Khn - 2 var.
Lb.Ümberringi karvane ja seest märg? Silm
Tln 1972/4 (R. Viidalepp)
Lc.All karvad, peal karvad, keskelt tilgub vett? Silm
Phl 1897 (T. Wiedemann)
Ma*.All karva, pääl karva, keskpaigan imelik? Silm
Rõn 1889 (C. Berg)
Phl, Rõn, Ote - 3 var.
Mb.All karvad, peal karvad, keskel imeasi? Silm
Kos 1897 (T. Wiedemann)
Mc.Peal karvad, all karvad ja keskelt imehea? Silmad
Tor dat-ta (A. Madisson)
Md.Alt on karvane, pealt on karvane, keskelt kõige ilusam? Silm
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Me.Ülalt karune, alt karune, keskpaigast kõige kallim? Silm
Kaa 1889 (A. Töll)
N+.Alt karvane ja pealt karvane, ümmargune veereb keskel? Silm
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, Vil, Tt - 3 var.
585.KARVAD ALL JA MUNA PEAL? Kaal - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Plt 1891 (J. Reinthal)
Vrd.340 549
586.KARUNE IIS JA URIN JÄRGES? Hobune vankri iis - 0+0+0+1 = 1 (2) var.
Mus 1949 (V. Kuut)
587.KARUNE KAHE LIBEDA VAHEL? Hobune aiste vahel - 2+48+21+7 = 78 (107) var.
A1a.Karune kahe libeda vahel? Hobune aiste vahel
Kse 1890 (M. Reimann)
Ris, Han, 2Kse, Kir, Khk, Kär, Tor, Trm - 9 var.
A1b*.Karune läheb kahe libeda vahele? Hobune ja aisad
Tor 1888 (J. Volmerson)
Ris, 2Vig, Var, Lih, Mar, 2Tõs, 3Tor - 11 var.
A1c.Karune pannakse kahe libeda vahele? Hobune aeste vahele
Tor 1889 (M. Tohv)
A1d.Karune pistetakse kahe libeda vahele? Hobune aeste vahel
Vän 1939 (A. Tammai)
A1e.Karune liigub kahe libeda vahel? Hobune aisade vahel
Vän 1939 (A. Vain)
A2a.Üks karune kahe libeda vahel? Hobune
LNg 1989 (A. Korb)
Kuu, 2Kul, LNg, Hää - 5 var.
A2b.Üks karune läheb kahe libeda vahele? Hobune aeste vahel
Ris 1889 (J. Holts)
Ris, LNg - 2 var.
B1a.Karune kahe sileda vahel? Hobune aiste vahel
Vän v. Trt 1956 (A. Piir)
B1b.Karvane lähäb kahe sileda vahele? Hobone pannakse aisade vahele
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Pee, SJn - 3 var.
B1c.Karvane pane kahe sileda vahele? Hobune aiste vahele
Juu dat-ta (J. Valdt)
B1d*.Karvane läheb siledate vahele? Hobest pannasse ette
Äks 1894 (J. J. Millert)
Pöi, SJn, Äks - 3 var.
B1e.Karune pannakse sileda vahele? Hobuse rakendamine
HMd 1925 (M. Soosaar)
HMd, Ote - 2 var.
B2a.Üks karune kahe sile vahel? Hobu aissade vahel
Khk 1947 (A. Kannel)
B2b.Üks karune läheb kahe sileda vahele? Hobuse rakendamine
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
B2c.Kaks siledad, üks karvane pannakse vahele? Hobune aisade vahele
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
Ca.Karvane kahe palja vahel? Hobu rakkes
Hls 1893 (M. Kuum)
5Vän, Tor, 2Saa, 3Hls, Vil, Pil - 13 var.
Cb.Karune lähab kahe palja vahele? Hobune lähab aeste vahele
Tür 1888 (M. Tults)
Cc.Karune katab kahe palja vahe? Hobune aiste vahel
Tt dat-ta (M. Undi)
Da.Karune reide vahel? Hobune aisade vahel
Sa 1909 (O. Liiv)
Vrd. 2717
Db.Karvane kahe palja reie vahel? Hobune aiste vahel
Vai 1893 (H. Masing)
Vrd. 743Bb
Dc.Karune läheb sileda reite vahele? Hobune aeste vahele
Tür 1926 (A. Palm)
Tür, Tln - 2 var.
Dd.Karvane kahe reie vahel kraabib? Hobune aeste vahel kraabib
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
E.Karvane kahe kaika vahel? Hobune aeskade vahel
HJn 1888 (N. Jegorov)
Jõe, HJn, Jür - 3 var.
Fa.Karvane kahe puu vahel? Hobune rakkes
JJn 1888 (P. A. Pitka)
JJn, Vig - 2 var.
E EM 56 (362); E EM2 51 (464); Nugis 288 ja 313 (77)
Fb.Ütel puul puu, tõesel puul puu, karvane veetäs keskele? Hopene ja vehmre
Rõn 1889 (C. Berg)
G.Karvane kahe haru vahel? Hobune aeste vahel
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
H.Karvane kahe vahepääl? Villakaarid
Hää 1944 (M. Mäesalu)
I+.Karm lähäb libedade vahele? Hobune läks aiste vahele
LNg 1937 (E. Ennist)
LNg, Tor, Pär - 3 var.
J.Karvane asi libeda vahel? Hobune aiste vahel
Saa 1939 (H. Tehver)
K.Pane karune poiss reide vahele? Hobune aiste vahele
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 116 (1052); E EM2 102 (1392)
L1.Karvane makerjas kahe reie vahel? Hobune aiste vahel
Kos 1892 (T. Wiedemann)
L2.Karune makerjas kahe reba vahel? Hobone aeste vahel
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
Vrd.1973K1a1
588.KARUNE KURISTAB KIVIVARE OTSAS? Kana haudub - 5+104+34+9 = 152 (247) var.
A1a1.Karune kuristab kivivare otsas? Kana haudub
Pst 1888 (M. Juurik)
Iis, Jõe, Mih, Kär, Pöi, Vän, 2Tor, Tor v. SJn, 2Trv, Pst, Vil, SJn, Tt - 15 var.
• Mötleja 14 ja 52 (53); E EM 56 (363); E EM2 51 (465); Loorits VrP 25 ja 26 (14); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (14); Pioneer nr. 4 ja 8 (1950) lk-ta
A1a2.Karune kuristap kivivareme pääl? Haudja kana
Võn 1888 (J. Kripson)
SJn, Võn - 2 var.
A1b.Karune koorustab kivivareme ots? Kana haub
Vil 1938 (L. Takk)
2Vil - 2 var.
A1c.Karune kolistab kivivaremete peal? Kana pesa peal
Pär 1888 (H. Martinson)
A1d.Karune kükitab kivivareme kohas? Kana pesa pääl
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A1e.Karvane kuristaja kivivare otsas? Kana pesa peal
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
A2.Karvane kuristab ahervarre otsan? Kana
Trv 1889 (H. Kallas)
A3.Karune kuristes kiviahervarre otsan? Kana pesa peal
Krk 1888 (J. Kuusik)
B*.Kivivarre nurme pääl, vana karvak otsan? Kana pesa pääl
Ote 1895 (C. Lipping)
Nõo, Ote - 2 var.
C.Kivivare all, karvatuustak peal? Kana pesa peal
Saa 1891 (J. Tiitus)
Vrd. 2152
D.Karvane paganas kükitab kiviahervarre otsas? Kana pesa pääl
Hää 1889 (E. Grant)
E1*.Karvane kurat ahervare otsan? Kana munade pääl
Trv 1890 (A. Rull)
2Trv, Vil - 3 var.
E EM 56 (368); E EM2 51 (470); Nurmik II 22 (12)
E2a.Karvane korat kiviahervarre otsan? Kana haub
Pst 1893 (J. Reevits)
2Hää, Trv, Pst, Pil, Trm - 6 var.
E2b*.Karune kurat kükitab kiviahervarre pääl? Kana munade pääl
Kõp 1896 (J. Laarmann)
Vil, Kõp - 2 var.
E2c.Karune kurat istub kiviahervarre otses? Kana haub
SJn 1893 (J. Mein)
E2d.Karune kurat magab kiviahervare otses? Kana haudub
Hää 1933 (M. Martinson)
E2e+.Tuline kurat kiviahervarre õtsan? Kana pesä piäl
Kod 1888 (J. Liiv)
Tür, Kod - 2 var.
E3a.Karune kurat kivivare otsas? Kana pesa pääl
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Tor, Hls, 3Vil, 5KJn - 10 var.
Metstak2 42 ja 43
E3b.Karvane kurat istub kivivare otsas? Kana pesal
KJn 1926 (S. Köögardal)
Trv, 2KJn - 3 var.
E3c*.Karvane kurat kükitab kivivare otsas? Kanapesa
Tt 1889 (anon)
VMr, Tõs, Vil, Tt - 4 var.
E3d+.Vanakurat kivivare otses? Kana haub munakuhja ots
KJn 1936 (G. Must)
Tõs, Vil, KJn - 3 var.
EMrd II 368
E4.Valge kivivare ja karvane korat pääl? Kana havvub
Puh 1889 (S. Sepp)
E5a.Ahervars nurgan, karvane kurat pääl? Kana haub
Pst 1935 (R. Viidalepp)
E5b.Kurat nurgas, ahervars all? Kana haudub
Pst 1888 (J. Jaakson)
E6a.Ahivars all, karvane kuri pääl? Kana havub
Kam 1888 (J. Voites)
E EM 25 (3); E EM2 25 (3); Kmpm. EL III10 165
E6b*.Ahervars allpuul, karune kurat päälpuul? Kana muneman
Pst 1936 (L. Köögardal)
Pär, Pst, Vil - 3 var.
E6c.Ahervars aia all, karune kurivaim peal? Kana pesa peal
Hls 1894 (J. Sõggel)
E7.Karune kurat kivihuniku otsas? Kana pesa pääl
Hls 1889 (H. Kase)
E8a.Karune kurat keresel? Kana muneb
Vän 1889 (J. Tammann)
Ris, 2Vän, Krk - 4 var.
E8b.Karvane kurivaim kerisel? Kana pesal
Kuu 1935 (H. Meimer)
E8c.Kurat istub keresel? Kana haub
Pil 1889 (J. Kärsten)
E9.Karvane kurat nulgan, kivine keres kõtu all? Kana muneb
Krl 1889 (E. Kornel)
E10+.1) Härbär all, karune kurat peal? Kana pesas
Tor 1889 (C. Tults)
2) Valge kurat all, must kurat pääl? Kana havvub
Puh 1890 (P. Kalk)
Tor, Hää, Puh, San - 4 var.
F1*.Karvane jumal kiviahervarre otsan? Kana pesa pääl
Trv 1894 (J. Sirul)
Trv, Kod - 2 var.
F2a1.Karvanõ jummal ahivarrõ otsah? Kana haub pesal
Se 1938 (E. Kirss)
Saa, Trv, Pst, 5Se - 8 var.
F2a2.Karvanõ jummal ahivarrõ otsah üleveh? Kana pesä pääl
Se 1934 (A. Kits)
F2b.Karvane jumal istub ahervarre otsas? Kana haudub
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, 2Trv - 3 var.
F3a*.Ahivars all, karvanõ jummal pääl? Kana havvus
Rõu 1894 (A. Assor)
Saa, 2Hls, Krk, Pst, 2Vil, SJn v. Ote, 2Võn, Nõo v. Ote, Rõn, Kan, 3Rõu, 2Räp - 18 var.
F3b.Kiviahervars, karune jumal pääl? Ku kana haudub
Hls 1891 (J. Riiet)
F3c.Karvane jummal pääl, ahivars all? Kana pesä pääl
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
F4a.Karvane jummal kerese pääl? Kana munadel
Se 1924 (H. Jänes)
Urv, Se - 2 var.
F4b.Karvane jummal kivitse keresse pääl? Kana pesä pääl
Ote 1889 (J. Kivisaar)
F4c.Karvanõ jummal istus kividse keresse pääl? Kana
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
F4d.Karvane jumal istub kersekivide otsal? Kana haudumas
San 1929 (L. Kuusik)
F4e*.Karvanõ jummal kambrõn, kivikeres kõtu all? Kana munnõ pääl
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Hel, Krl, Rõu - 3 var.
F5.Kivikuhi all ja karvane jumal peal? Kana haudub
Hls 1893 (M. Kuum)
F6*.Karvanõ jummal istus ahuotsa pääl? Kana
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Urv v. Krl, 2Se - 3 var.
F7+.1) Kivine huuv, karvanõ jummal pääl? Kana sabistas
Räp 1892 (M. Jennes)
2) Ahuluud all ja karvanõ jummal pääl? Kana pesä pääl
Krl 1973 (V. Pino)
Vil, Krl, Rõu, Räp - 4 var.
Ga.Kure jumal istub vare otsas? Kana pesa peel
Kaa 1889 (J. Koppel)
Gb*.Koru jumal vare otsas? Kana pesa peal
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Ans, SJn - 2 var.
Vrd. 736
H1.Karune juudas valge vare otsan? Kana haudub
Hls 1889 (J. Lepik)
H2.Ahivars all, karvanõ juudas pääl? Kana, muna
Rõu 1890 (M. Jennes)
Võn, Rõu - 2 var.
H3.Karvane juudas kambren, kivine keres kõtu all? Kana haudub
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
I1.Karvane kunigas istub kiviahervarre otsan? Kana haub
Pst 1889 (J. Ainson)
I2.Karvane kuningas istub kivivare otsas? Kana haub
Pst 1888 (J. Leppik)
I3.Karvanõ kuningas ahivarrõ otsah? Kana haudumas
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (61)
J1.Karu kivivarre otsas? Kana haub munadel
Trt? dat-ta (M. J. Eisen)
J2.Karu kuristab kiviahervarre otsas? Kana haudub
Hls 1894 (J. Riiet)
J3.Karu kükitab kivikuhja otsas? Kana haudub
Saa 1888 (P. Sitzka)
Ka.Karune käpp pääl, ahevars all? Kana pesa pääl
Räp 1875 (J. Jagomann)
Kb.Ahervars all, karukäpp pääl? Kana haudumine
Krk 1890 (J. Hünerson)
L+.1) Karune kuusk kuldse ahervarre otsas? Kana pesa peal
Pst 1891 (J. Leppik)
2) Ahivars all, karvanõ ul'l pääl? Kana munnõ pääl
Se 1928 (T. Linna)
Jäm, Pst, Rõu, Se - 4 var.
589.KARVANE LÄHEB KARVASE SISSE? Müts pähe - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
590.KAS SA KÜKITAJA KÜLAS OLED KÄINU? KAS SA MIKUTAJA JASKAT OLED NÄNNU? KÄIB SUVI JA TALV KAABUKÜBAR PÄÄS JA KARUNE KASUK SEL'LAS? S.t. meesterahva riista - 0+0+0+1 = 1 (2) var.
As 1994 (A. Korb)
Eas II 194 (218)
591.KAS TUNNED SEDA MEISTRIMIIST, KES VALAS LUKU VÄLJA SELGEST VIIST JA TEMA SULAST PÖLGTUD SUUST, KES VESTIS VÖTME VÄLJA VÄIKSEST PUUST? Jumal: kui Iisraeli rahvas Punasest merest läbi tuli, siis Jumal tegi luku ja Mooses võtme - 0+0+0+1 = 1 (2) var.
Mus 1949 (V. Kuut)
Vrd.Piibel: 2 Mo 14
592.KASS AHJUS, KÄPP VÄLJAS? Tatt ninast väljas - 1+1+1+1 = 4 (10) var.
Aa.Kass ahjus, käpp väljas? Tatt ninast väljas
Kaa 1872 (I. Kallas)
Krj, Kaa - 2 var.
Wied. 268; E EM 57 (378); E EM2 52 (481)
Ab.Kass ahjus, händ väljas? Tatt
Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
B.Koer majas, kepp väljas? Tatt
Vll 1995 (K. Tamm)
593.KASS KÜKITAS KANARIKUPUHMA ALL? Kõrv - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1889 (V. Vaher)
Vrd.451 1941Da2
594.KASS SÖÖB KONTA, LIHA JÄTAB JÄRELE? Linalõugut - 0+4+0+0 = 4 (16) var.
a1.Kass sööb konta, liha jätab järele? Linalõugut
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 58 (380); E EM2 52 (484)
a2.Kass sööb luu ära, jätab liha järele? Linamasin
Vän 1894 (E. Tetsmann)
b1.Koer sööb kondid ära, liha jääb järele? Lõuguti purustab luud, linad jäävad järele
Han 1894 (A. Reimann)
SSTT 12
b2.Mu isal on seuke koer, kes kondid ära sööb ja liha järele jätab? Lõuget
Tõs 1889 (M. Kampmann)
595.KASSI JÄLJESSE MAHUB, AGA AITA EI MAHU? Tapuvääne - 1+16+1+0 = 18 (61) var.
A*.Peosse mahub, tuppa ei mahu? Ritv
Vig 1888 (M. J. Eisen)
Vig, Vän - 2 var.
E EM 122 (1119); E EM2 107 (1477); E MM 14 ja 45 (194); E MM2 14 ja 48 (196); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (14); E MM3 11 ja 39 (196)
Vrd. 556C
Ba.Tuppa ei mahu, kanapesasse mahub? Tapuroigas
Juu 1890 (J. Trull)
Juu, Lai - 2 var.
E EM2 138 (1984)
Bb.Tuppa ei sünni, aga kanapesasse sünnib? Tappuritv
Iis 1889 (E. Ellert)
Ca.Kanapesasse mahub, härja asemele ei mahu? Tapupiste püsti ja pikuti
HJn 1888 (N. Jegorov)
Cb.Härjalauta ei mahu, aga kanapesasse mahub? Teibad, tapupisted
Kad 1888 (J. Linkstein)
D.Härjalauta ei sünni, aga härja jälje sisse sünnib? Tapuviane
Kos 1892 (T. Wiedemann)
E EM2 36 (199)
E.Lojuse jala sisse mahub, lojuse lauta ei mahu (In des Thieres Fuss hat es Raum, in des Thieres Stall nicht)? Eine Hopfenstange
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 275; E EM 85 (700); Kmpm. KH 40; Schneider Elusal. Kal. (1905) 19 ja 42 (20); E EM2 74 (896)
Fa*.Tuppa ei mahu, kassi jälje sisse mahub? Tapud
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Pai, 2Vän - 3 var.
Fb*.Kassi jäljesse mahub, aga aita ei mahu? Tapuvääne
Tor 1888 (M. Tilk)
4Tor - 4 var.
E EM 25 (5); E EM2 25 (6)
Ga.Mahub hiiriauku, ei mahu majasse? Pikk ritv
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 88 (732); E EM2 77 (932); E MM 12 ja 44 (148); E MM2 12 ja 47 (150); E MM3 9 ja 38 (150)
Gb.Hiireauku mahub, tuppa ei mahu? Tapupihe, ritv
Kad 1896 (J. Sõster)
Vrd.1597 1598
596.KASUKAS JA KUUB KÕNNIVAD KORRAGA MÖÖDA MÄGESID? Lammas - 0+1+0+2 = 3 (20) var.
a1.Kasukas ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid? Lammas
Amb 1894 (J. Neublau)
Lasteleht nr. 8 ja 10 (1921) 128 ja 160; Selmet 43; Meie aasta (1953) lk-ta (46)
a2.Mägede mööda jalutab kuub ja kasukas? [Lahendus puudub]
Lai 1966 (A. Tamm)
b.Kuub, kasukas ja pehmed kingad, kõik mäed ja orud läbi käib? Lammas
Kad 1968 (J. Valdur)
597.KASVA MAA SISEST, KATA KEISRIT JA SANTI? Lina - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
a.Ma tulen mullast ja katan sind, ma olen kallim kullast, nii sant kui vürst tahab mind? Lina
Anonüümne autor (Meelej. nr. 19 ja 21 (1885) 97 ja 110 (8)): omaloominguline tekst
° Meelej. nr. 19 ja 21 (1885) 97 ja 110 (8)
b.Ma kasvan maa seest ja katan iga meest, nii keisrid, kuningaid ja iga saunameest? Lina
Rõn 1889 (C. Berg)
c.Kasva maa sisest, kata keisrit ja santi? Lina
Urv 1890 (J. Teder)
598.KASVAP JA KAHANEP, AGA OTSA EI SAA KUNAGI? Kuu - 0+3+0+3 = 6 (98) var.
Aa.Kasvap ja kahanep, aga otsa ei saa kunagi? Kuu
Räp 1895 (R. Kirotof)
E EM2 52 (486); E MM 9 ja 43 (86); E MM2 9 ja 46 (88); Raud KL III 213 (16); Ainelo III 124; Mihkla 69 (3); Raud VMj 213 ja 214 (16); Nugis 288 ja 313 (80); Taev-Mihkla 51; Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (8); Metstak 23 ja 35 (230); Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 63 ja 66; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (14); Siirak EKTv VII2 58 (9); Müürsepp-Viisimaa 48; E MM3 6 ja 37 (88)
Ab1.Kasvas ja kahanes, aga otsa ei saa? Kuu
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
Han, Krk - 2 var.
Muhel VN 14 ja tagakaas (2)
Ab2.Kasus ja kahanes, otsa ei saa? Kuu
Urv 1958 (A. Reigo)
RpS nr. 6 (1939) 190; ÜÕÕ 16 (6); Säde nr. 26 (1956) 3; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (4); Siim-Vallner III 111; Säde nr. 12 ja 20 (1968); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (11)
B+.Kasvab ja kahaneb, siiski ei sure? Kuu
Sa 1889 (V. Mägi)
2Sa - 2 var.
Vrd.265 510 515
599.KATEL ALL JA KATEL PÄÄL, SEEST PUISTAB SÕKLIT? Veskikivid - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Rõu 1977 (K. Kleinmann, P. Mandre, E. Pauskar)
Vrd.1577
600.KATLA MAA ALL, VANG MAA PÄÄL? Kuulnu inemine ja nimi - 0+5+1+1 = 7 (8) var.
a1.1) Katla maa all, vang maa pääl? Kuulja
Se 1888 (E. Aun)
2) Katla maa all, vang maa pääl? Kuulnu inemine ja nimi
Se 1972 (K. Salve)
3Se - 3 var.
a2.Katal maa sees, vang maa peal? Surnukirst ja rist
TMr 1889 (M. Napp)
b1.Pada all maa, vang pääl maa? Matus
Puh 1890 (P. Kalk)
Puh, Ran - 2 var.
b2.Pada all maa, sang peal maa? Surnud inimese nimi
Pil 1889 (J. Kärsten)