Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik
Lihtotsing Täisotsing
Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin Foorum
201.HATT HAUK, HAMBA TSILGUSÕ? Linno kolgitas - 0+9+24+3 = 36 (45) var.
A1a.Hatt hauk, hamba' pudovase? Ku kolk linnu, nii luu pudovase
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 124 (2)
A1b1.Hatt hauk, hamba tsilgusõ? Linno kolgitas
Se 1888 (H. Prants)
Vas v. Se, 14Se - 15 var.
A1b2*.1) Hatt hauk, hamba' usse tsilguse'? Kolgits, linu kolgadas
Lut 1894 (O. Kallas)
2) Hatt hauk, hamba' suust tsilgusõ? Linnu kolgitas
Se 1940 (N. Koplimägi)
2Se, Lut - 3 var.
• LMr 126 (19)
A1c*.Külähatt hauk ja hamba tsilgusõ? Linnu kolgitas
Se 1953 (U. Mägi)
3Se - 3 var.
A2a.Peni haogup, hamba pudinase? Linnu rabatas
Rõn 1889 (C. Berg)
A2b1.Peni hauk, hamba tsilguse? Linakolkmine
Se 1897 (F. Treijal)
Vas, 5Se - 6 var.
A2b2.Pini hauk, hamba' tsilgusõ suust vällä? Linno kolgõtas
Se 1933 (V. Ruusamägi)
A2c.Küläpini hauk, hamba silguse? Linamasin
Se 1895 (J. Tint)
A3*.Koer haugub, hambad pudenevad? Linamasin
Plt 1891 (J. Reinthal)
Plt, Räp, Se - 3 var.
B.Pini hauk, persest tsilgus luid? Linnu kolgõtas kolgitsaga
Se 1940 (M. Linna)
Meelej. nr. 47 (1887) 375 (2)
C.Pini hauk, perse pauk, hatt hauk, hamba' tsilgusõ'? Kolgits
Har 1921/2 (P. Voolaine)
Kontam.: = 1577F
202.HAUD PÄÄL, HAUD ALL, TEDREKEELE KESKEN? Reheparred - 0+4+0+0 = 4 (5) var.
a1.Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken? Reheparred
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
a2.Haud all, haud pääl, tedrekeele keskel? Parred rehes ehk tares
Rõu 1898 (A. Suurkask)
b.Maa all, maa pääl, tedrekeele kesken? Kooljahaud
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
c.Lagi all, lagi pääl, tedrekeele kesken? Sari
Rõu 1888 (A. Jennes)
203.HEA MEES, KUI EI SAA, PAHA MEES, KUI SAAB? Laenaja - 0 (12) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 39 (164); E EM2 36 (203); E MM 7 ja 42 (44); E MM2 7 ja 46 (45); E MM3 5 ja 36 (45)
Vrd.vs: EV 5260
204.HÄÄ SÖÖK HERRALE, KAUNIS SÖÖK KUNINGALE, TARVIS TALUPOEGADELE, SIISKI EI SÖÖ SIGA EGA KÕLBA KOERTELE? Sool - 2+28+6+2 = 38 (93) var.
A1a1*.Hää söök herrale, kaunis söök kuningale, tarvis talupoegadele, siiski ei söö siga ega kõlba koertele? Sool
Tt 1871 (J. Hurt)
Sim, Kuu, Krj, Tõs, Võn, Plv, Räp, Tt - 8 var.
• EPost. Lisal. nr. 5 ja 7 (1871) 30 ja 42 (2); Undritz ELKk II 122 (9); ER Kal. (1882) 105 ja 110 (1); Mickwitz Kal. (1910) lk-ta
A1a2.Hää söök härräle, kaunis kunigale, vaja talupoigile, siski ei söö siga ega kõlba penile? Sool
Hel 1889 (G. Habicht)
A1a3*.Hää roog härrale, kallis roog kuningale, tarvis talupoigele, mis ei taha siga ega kõlba koerale? Sool
Trv 1894 (J. Kuusk)
Kuu, Trv, KJn - 3 var.
A1a4.Hea härrale, kaunis kuningale, tarvis talupojale, siiski ei söö sead ega kolba koertele? Sool
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
A1b.Hea söök herrale, kaunis söök kuningale, tervis [sic!] talupoegadele, siiski ei söö siga? Sool
SJn 1889 (J. Tammann)
A1c.Herräle hää süük, kuningallõ kaunis süük, tarvis talopojalõ, sõski ei kõlba pinilegi? Suul
Kan 1896 (G. Loodus)
A1d.Hea roog härrale, läheb tarvis talupojale, ei teda süö sead ega kõlba koertele? Seened
VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
A1e.Ole hää söök härrale, ole hää söök kunigale, ole hää söök talumehele? Sool
Rõn 1888 (A. Andrei)
A2a.Hea söök saksale, kallis söök kuningale, tarvis talupoegadele, ei teda söö siga, ei kõlba koertele? Sool
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
A2b.Hää söök säksale, kaunis talopojale, siski ei söö tsiga? Sool
Plv 1890 (J. Tobre)
A3.Ilus söök oli isandale, kaunis söök oli kuningale, tarvis talupoegadele? Sool
Pld 1938 (M. Viidalepp)
Metstak2 32 ja 33
A4a.Kaunis toit kuningale, tarvis talupoegadele, aga ei kõlba koertele? Suul
MMg 1889 (H. Rätsepp)
A4b.Hea söök kuningal, tulus talopojale, sial siiski kõlbmata? Sool
Võn 1895 (P. Rootslane)
A5+.Hea söök herrale, aus ametnikule, tarvis talupoegille, siga ega koer ei söö? Sool
Vil 1889 (H. Niggol)
Iis, JJn, Vil - 3 var.
Ba.Hää süük härräle, kaunis süük kuningale, siski ei süü siga egä kõlba koerale? Suul
Ote 1889 (J. Birkenbaum)
Jõh, Jõe, Mih, Kam, Ote - 5 var.
E EM 39 (166); E EM2 36 (205); E MM 7 ja 43 (45); E MM2 7 ja 46 (46); Raud KL III 213 (11); Raud VMj 213 ja 214 (11); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (6); Metstak 13 ja 33 (111); VJr 39 ja 40 (8); Metstak2 32 ja 33; E MM3 5 ja 36 (46); EMrd V 73 (13)
Bb.Aus söök härrale, kallis söök kunningale, siiski ei söö teda sead ega kõlba koerdelegi? Sool
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
C1a.Kuningale kõlbab, koer teda ei söö? Sool
JJn 1888 (M. Roosileht)
C1b.Kõlbab kuningale, kõlbab inimisele, siiski siga ei söö? Sool
Krj dat-ta (C. Allas)
C2a.Ei seda söö siga ega katsu koer, siiski sööb saks ja tahab talupoeg? Sool
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 30 (65); E EM2 29 (80)
C2b1.Olgu ta saks ehk sant, kõik teda söövad, aga anna koertele, need teda ei söö? Sool
VMr 1888 (J. Koit)
C2b2.Saks sööb, sant sööb, viska maha, koergi ei söö? Vorstivarras
Lai 1888 (M. Kolluk)
C2c.Saks sööb, aga siga ei söö? Sool
Sim 1893 (T. Franzdorf)
C3.Koerad ja sead ei söö, inimesed söövad? Keedusool
Kse 1889 (F. Põld)
Vrd.1896 1897
205.HÜÄ LIND, LIHA SÜVVÄ-ÄI, HÜÄ PUU, PALKI SAA-AI? Mehine ja taropakk - 0+8+17+5 = 30 (157) var.
A1a1.Hüä lind, liha süvvä-äi, hüä puu, palki saa-ai? Mehine ja taropakk
Se 1888 (H. Prants)
Pil, Rõu, Se - 3 var.
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (13); E EM 39 (163); EkÕ 17 (6); Lasteleht nr. 7 (1909) 112 (3); E EM2 36 (202); E MM 7 ja 42 (43); Kmpm. KLr I8 16; E MM2 7 ja 45 (44); Kmpm. EL I9 16; Raud KL III 213 (10); Raud VMj 213 ja 214 (10); Huvit. V Lisa 18 (58); Nugis 286 ja 313 (39); Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (11); ÜÕÕ 82 (3); Janno-Salun III 220; Säde nr. 60 ja 69 (1959) 4; Remmel-Ordlik 208 (1); Ordlik EKÕ (1960) 139; Aver-Alttoa (1963) 231; Siim-Vallner III 282; Kriisa-Villand 51 (10); Täheke nr. 12 (1972) 15; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (9); E MM3 5 ja 36 (44)
A1a2.Hia lind ja liha ei söö ja hia puu ja palki ei saa? Membrum virile (mehe liige)
Ksi 1926 (P. Berg)
A1a3.Lind hüä, lihha õi süvvä, puu paras, palki õi saa? Mehiläne ja vabarnas
Se 1934 (A. Tammeorg)
A1b.Hüvä lind, lihha süvvä-äi, paras puu, varrast saa-ai? Mesilane ja vabarnas
Se 1938 (E. Kirss)
3Se - 3 var.
A1c.Lind hüä, lihha süvvä-äi, puu paras, parrast saa-ai? Mehiläne, vabarnas
Se 1888 (E. Aun)
A1d.Hüä lind, lihha süvvä-äi, paras puu, asja saa-ai? Mesiläne, vabarnas
Se 1927 (E. Põllula)
A1e.Lind om, liha ei saa, puu om, palki ei saa? Tarupakk ja mehilese'
Krl 1910 (H. Ojansuu)
A1f.Lind hüä, lihha saa-ai, puu hüä, varrast saa-ai? Mehine, vaparn
Se 1930 (A. Põhi)
A1g.Lind hüä, liha saa-ai, puu hüä, pird saa-ai? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
A1h*.Hää lind, liha ei saa, hää puu, pulka ei saa? Mesilane, vabarnas
Vas 1894 (P. Saar)
Vas, Se - 2 var.
A2a*.Hea puu, aga palki ei saa, hea lind, aga liha ei sööda? Linnupuu, mesilind
SJn 1903 (M. Evert)
SJn, Har, Rõu, Räp - 4 var.
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (17); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (17); Muuk-Mihkla I 21; Mihkla KlL 75 (16); Vih. (1950) 81 ja 82 (16); Metstak 18 ja 34 (175); Metstak2 49 ja 50
A2b1*.1) Puu hüä, pulka saa-ai', lind hüä, lihha süvvä-äi'? Vabarnavars ja mehiläne
Se 1928 (T. Haak)
2) Puu om, pulka saa-ai', lind om, lihha süvvä-äi'? Vabarnavars ja mehiläne
Se 1938 (A. Tubli)
Vas, 5Se - 6 var.
A2b2.Paras puu, pulka õi saa, hüä lind, lihha õi süvvä? Vabarnas ja mehiläne
Se 1933 (A. Tammeorg)
A2c.Paras puu, varrast saa-ai', hüä lind, lihha saa-ai'? Vabarnas ja mehiläne
Se 1928 (T. Linna)
B.Hüä puu, a palki õi saa? Kadajas
Se 1939 (M. Ilvik)
2Se - 2 var.
Laur IV 22
C.Lind hüä, lihha süvvä-äi? Mehine
Se 1937 (I. Rohtla)
Laur IV 13
Vrd.liitsõnamäng: Missuguse linnu liha ei süüa? Mesilinnu (Ote); Missugusest puust ei saa palki ei laudu? Mesipuust (Ote)
206.HEENUS KÕNNIB, EI KABISE? Inimese vari - 0+18+7+0 = 25 (45) var.
A1a.Heinte peal käib, aga ei kobise? Vari
Vän 1889 (J. Tammann)
A1b1.Haina pääl käib ja ei kabise? Vari
Kam 1889 (A. S.)
A1b2.Heenus kõnnib, ei kabise? Inimese vari
KJn 1890 (A. Pihlak)
A1c.Heinas käib, ei kahise? Päike
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
A1d.Käib üle heinte, aga ei sahise? Vari
Hls 1939 (L. Sakk)
A1e.Käib heinte peal, aga ei pragista? Vari
Trt 1927 (K. Pormeister)
A2a.Kes heinte peal käib, aga ei kabise? Vari
Vän 1888 (J. Karlson)
• Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (1); E EM2 55 (547); E MM 20 ja 48 (46); E MM2 20 ja 51 (50); E MM3 17 ja 42 (50)
A2b*.Kes käib heinte peal, aga ei kabista? Vari
TMr 1889 (J. Tootsi)
Pee, TMr - 2 var.
A2c.Kes heinte peal käib ja ei krabise? Vari
MMg 1889 (K. E. Martinson)
A2d1.Kes käib heinte pääl, aga ei kahista? Vari
Pal 1930 (M. Jürgenson)
A2d2.Kes käib heinte pääl kahinata? Inimese vari
Äks 1889 (A. Mauer)
A2e.Mis kõnnib mööda heinu ja ei kõhista? Vari
Pee 1928 (R. Viidebaum)
A2f.Mis läheb kabinata heinast läbi? Vari
Vil dat-ta (J. Täht)
A2g.Mis lähab kahisemata heinalattu? Päävapaiste
Hlj 1895 (A. Raid)
B.Õlge pial tallab, aga ei sabise? Vari
MMg 1889 (H. Rätsepp)
C.Kõnnib ja ei kõbisa? Vari
Trv 1890 (A. Rull)
D.Tiiuke kõnnib, ei kõbise? Inimese vari
Trm 1896 (J. Soodla)
E.Pitkem puist, pitkem maist, heinus kõnnib, ei kõbise? Vari
KJn dat-ta (I. Kampus)
Kontam.: = 1610M
F1a.Tulõn ei pala, viin ei upu, mullan ei mädäne, olgi pääl ei kõsise? Inemise nimi
Har 1889 (J. Pähn)
Kontam.: = 2490Q1a
F1b.Viih ei upo, tulõh ei pala, olgi pääle sateh kõsahtõ ka õi'? Vari
Vas 1888 (C. Lenzius)
Kontam.: = 2490Q1b
F2a.Tullõ lätt, pala-ai, vette lätt, upu-ui, olgi piteh lätt, kõsisõ-õi? Vari
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Kontam.: = 2490Q2a
F2b.Lätt vette, upu-ui ar, lätt tullõ, pala-ai ar, lätt läbi olgi, kõsisõki-i'? Päiv
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
Kontam.: = 2490Q2b
G.Isi tillu mutikene, kõrvad kõku-rõkukesed, saba tillu-tallike, õlis kõnnib, ei kõbise? Kirp
Ksi 1889 (H. Paap)
Kontam.: = 1648Q
H.Vette lätt, vesi ei liigu, ruugu lätt, ruug ei kõhise, tulle lätt, tuli ei paluta? Vari
Ote 1892 (J. Ainson)
Kontam.: = 1197J 2490P
207.HEINAKUHI METSAS JA MEHED JOOKSEVAD ÜLE KUHJA? Sipelgapesa - 0 (12) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 36 (206); Nugis 286 ja 313 (40); Laur IV 15
208.HIIDÄ HALUKENE - EI HALUKENE, VÕTA TSIRK KINNI - EI TSIRK, KAKU PUDSAJID - EI PUDSAJ, SÖÖ LIHA - EI LIHA? Kala - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (20)
209.HELE PUU, HELE TAMM, SEAL ON KULDA, SEAL ON HÕBEDAT (HELLKLINGENDER BAUM, HELLKLINGENDER STAMM, DA IST GOLD, DA IST SILBER)? Eine Kirche - 3+7+0+0 = 10 (51) var.
Aa.Hele puu, hele tamm, seal on kulda, seal on hõbedat (Hellklingender Baum, hellklingender Stamm, da ist Gold, da ist Silber)? Eine Kirche
Tt 1732 (A. Thor Helle)
JJn, Vig, Saa?, Vil, Lai, Võn, Tt - 7 var.
• Helle 362 (13); Willmann 165 (12); Lönnrot2 178 (14); Wied. 264; E EM 39 (168); KAH EKAl 160 ja 163 (12); Kmpm. KLr 13; E EM2 36 (208); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (11); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (11)
Ab.Hele puu ja hele tamm, sääl om kulda, sääl om hõbet, sääl om kikke? Kirik
Trv 1897 (J. Vaine)
Ba.Helle kuus, helle tamm, sääl om kulda, sääl om hõpet? Kirik
Hel 1889 (G. Habicht)
Bb.Hele kuusk, kole tamm, seal kulda, seal hõbe? Kirik
Krj 1875 (T. Rohke)
Vrd.705 803 1847 1853
210.HELE TÄHT, TUME TÄHT, RIKKA MIHE MAJA KÜLLES? Aken - 0+4+1+0 = 5 (11) var.
Aa.Hele täht, tume täht, rikka mihe maja külles? Aken
Rak 1893 (J. Lilienbach)
Ab.Hele täht, tume täht, rikka mehe aida ees? Aidavõti
Rak 1888 (M. Tamm)
E EM 39 (169); E EM2 36 (209)
Ba.Hele täht rikka mehe läve all? Aknad
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Vrd. 832V1
Bb.Hele täht rikka mehe räästa all? Akken
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
C.Ilus leht, kena leht, rikka mehe tua ees? Aken
Koe 1889 (R. Rapin)
Vrd.705 1847 1853
211.HELISEB KUI EMAND, KUMISEB KUI KUNINGAS, TULEB TUPPA KUI SAKS, LÄHEB VÄLJA KUI SANT? Joulud - 3+24+12+7 = 46 (114) var.
A.Heliseb kui kell, tuleb sisse kui kuningas, läheb välja kui sant? Jõulud
Tt dat-ta (anon)
B.Heliseb ja kõliseb, tuleb sisse ku saks, lääb välla ku sant? Pühapäe
Hää 1933 (M. Martinson)
C.Heliseb kui isand, kuliseb kui kuningas, tuleb seia kui saks, lähäb ära kui sant? Suured pühad
Jõe 1878 (F. Matson)
D1a.Heliseb kui emand, kumiseb kui kuningas, tuleb tuppa kui saks, läheb välja kui sant? Joulud
Kuu 1911 (K. Viljak)
Kuu, HJn - 2 var.
E EM 39 (172); Schneider Elusal. Kal. (1905) 29 ja 42 (33); E EM2 36 (212); E MM 7 ja 43 (46); E MM2 7 ja 46 (47); Ainelo III 69; E MM3 5 ja 36 (47)
D1b.Heliseb kui emand, kõliseb kui kuningas, saab siia saks, läheb ära kui sant? Pühad
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Ainelo III 67
D2a*.Helisep kui emänd, kuulus kui kuningas, tuleva meile kui saksa, läävä ära kui sandi? Pühi
Ote 1895 (C. Lipping)
Lai, Ote - 2 var.
D2b1*.Kuulus kui kuning, heliseb kui emand, tuleb kui saks, läheb kui sant? Pühad
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Plt, Trm - 2 var.
D2b2*.Kuulus kui kuning, heliseb kui emand, tuleb sisse kui saks, läheb välja kui sant? Jõulud
Lai 1888 (M. Kolluk)
VMr, Plt, Lai - 3 var.
D2c.Kuulus kui kuningas, heliseb kui emand, saab siia kui saks, lähab ära, ei ole sant? Pühad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
D2d.Kuulus kui kuningas, heliseb kui emand, saab süüa kui saks, läheb ära kui sant? Pühad
Tt 1901 (A. Raudkell)
E.Kuulsa kui kuningas, helijäs kui herr, tule siiä kui saks, lätt är kui sant? Pühi (pühad)
Rõu 1894 (A. Assor)
Fa*.Kuulus kui kuningas, sõidab sisse kui saks, aga lähab välla kui sant? Pühad
Ote 1889 (E. Brücker)
Rap v. Mär, Vil, KJn, Ote, Räp - 5 var.
Fb*.Kui kuulda, siis kuningas, saab siia, siis saks, lähab ära kui sant? Pühad
Vil 1872 (H. Leoke)
Kuu, Vil - 2 var.
Fc*.Kaugelt kuulus kui kuningas, saabub kui saks, läheb kui sant? Pühad
KJn dat-ta (E. Asu)
Hlj, KJn - 2 var.
Fd*.1) Kui tulemas, siis oo kuulus kui kuningas, saab siia kui saks ja läheb mööda kui sant? Jõulupühad
Kul 1938/40 (V. Eenveer)
2) Kui ligidal on tulemas, siis kuulus nii kui kuningas, tuleb seia kui saks, lähäb müeda kui sant? Jõulud
Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
Hlj, Koe, Kos, Kul - 4 var.
Fe*.Tulles kuulus kui kuningas, saab mööda läind, siis kui sant? Suured pühad
Amb 1889 (J. Ney)
Hlj, Amb - 2 var.
G.Kui tuleb, siis kuningas, kui käes, siis saks, kui lähab, siis sant? Pühad
SJn 1888 (J. Mein)
E EM 72 (543); E EM2 64 (711); E MM 10 ja 43 (118); E MM2 10 ja 47 (120); Ainelo III 67; E MM3 8 ja 38 (120)
H.Tuuakse tuppa kui härra, istub kui isand, viiakse välja kui sant? Jõuluõled
Pai 1926 (R. Viidebaum)
I.Tuleb kui härra, istub kui isand, läheb välja kui kerjaja? Jõulud
Tür 1930 (R. Viidebaum)
J*.Tuleb kui kuningas, läheb välja kui sant? Suured pühad
Koe 1889 (V. Viitmann)
Koe, Har - 2 var.
Huvit. II3 170 ja 248 (2); Käis EV II/I lk-ta
K1a*.Tulevad kui saksad, lähevad kui sandid? Pühad
Pal 1958 (J. Karma)
Pal, 2Trm, Urv - 4 var.
E EM 159 (1521); E EM2 137 (1978); Jürisson 166 (15)
K1b.Sant ast vällä, saks ast sisse? Vana ja vastne aasta
Ote 1895 (C. Lipping)
K2.Tuleb kui sant, läheb kui saks? Pühad
Rkv 1935 (H. Lemeti)
L1*.Tuleb kui isand, läheb kui sant? Pühad, valmistad selle vastu ja pärast, kui mööda on, siis oled väsind
Pil 1993 (A. Korb)
VMr, Pil - 2 var.
L2.Tuleb kui sant, läheb kui isand? Jõulud
Krj 1940 (O. Grepp)
M.Äilib kui härra, saab seie, kuningas, üks kord aastas? Jõulud
Kad 1890 (F. Krass)
Vrd.257
vs: EV 9363
kk: Pühade kohta: kuulus nagu kuningas, saab siia, siis saks, lähäb ärä nagu sant (Vil)
212.HELLE HELLE HEITIS SUURE KUUSE OTSA PIKA POISI HÕLMA? Hernes - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Plv 1894 (H. Huik)
213.HELMID TÄIS HEINAMAA, NOPPIMA EI LÄHE ÜKSKI? Kaste - 0 (30) var.
M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst
E EM 40 (173); E EM2 36 (213); Nugis 286 ja 313 (42); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (5); LS 420; Metstak 24 ja 35 (246); Metstak2 64 ja 66
214.HENG-HENG-HENG, KAITS PAARI KÄNGI, MATT RAUDRÕNGID, KÜLIMIT KISALUID? Lehm - 0+2+0+1 = 3 (4) var.
a.Ingli-ängli, kaks paari kingi, külimit kiisaluid, matt raudrõngaid? Kell
Ote 1955/6 (M. Lill)
b.Heng-heng-heng, kaits paari kängi, matt raudrõngid, külimit kisaluid? Lehm
Trt 1889 (A. Puusep)
c.Engi-engi, kaits paari kängi, matt raudrõngit, külimit kisalikke? Kõrva
Ote 1889 (J. Kivisaar)
215.HERELESE EMÄ, MURELESE MUNA, KARI KAPA RÄÄKS? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst 1893 (J. Reevits)
216.HERM ON TOAS, HERM ON KOJAS, HERMU KARVAD KATUSEL? Suits - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Käi 1896/7 (J. Sooster)
217.HERNED PARSIL PAJATAVAD, ÜHES KOORIS KOHISEVAD, PÕRANDALLE PÕGENEVAD, VASTA MAADA MADISEVAD, EI NAD SÜNNI PATTA PANNA EGA VILJAKS VESKEL VIIA? Rahe - 0 (3) var.
M. Tõnisson (1893): omaloominguline tekst
E EM2 37 (214)
218.HIILGAB KUI HÕBE, PAISTAB KUI PÄE, SÄRAB KUI KULD? Tuli - 0 (3) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 37 (217)
219.HIIR ISTUB, MÜTS PEAS, KASS KÄIB ÜMBER, KINDAD KÄES? Sinepott, sinetaja - 0+2+0+0 = 2 (5) var.
a.Hiir istub, müts peas, kass käib ümber, kindad käes? Sinepott, sinetaja
TMr 1889 (J. Tootsi)
b.Hiir istub, kübar peas, kass ajab taga, kindad käes? Mees situb, kübar peas, ja siga ajab taga, sõrad jalgade otsas
Võn 1895 (P. Rootslane)
Lasteleht nr. 17/18 (1939) 296
220.HIIR LÄÄP URGU, KAITS KUL'LUST KAALAN? Mehe asi - 1+20+20+3 = 44 (47) var.
A1a1.Hiir lääp urgu, kaits kul'lust kaalan? Mehe asi
Krk 1936 (M. Sarv)
2Krk, Trv, Pst, Nõo, 3Ote, Har - 9 var.
A1a2.Hiir läks urgu, kaks kuljust kaelas? Jalg ja pastlanöörid
Kan 1981 (B. Ilver)
Kan, Krl - 2 var.
A1a3.Hiir lääp urgu, kaits kul'lust om kaalan? Elunui (meesterahva suguliige)
Krk 1931 (L. Lepp)
A1b1.Hiir läts uustõ, kats kuljust kaalan? Suguline ühinemine
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Võn, Kan, Har, 2Rõu, 2Se - 7 var.
A1b2*.Hiir läits uuste, kats kõllust takan? Sugutamine
Rõu 1898 (A. Suurkask)
3Rõu, Vas v. Se - 4 var.
A1b3.Hiir juusk uuste, kats kuljust kaalah? Krõpsminõ, nus'mine
Rõu 1936 (A. Raadla)
A1c*.Hiir lätt uusi, kats kella kaalan? Too sama...
Räp 1967 (H. Heering)
4Räp, 2Se - 6 var.
A1d1.Hiir läheb auku, kaks kuljust kaelas? Munn
Äks 1926 (P. Berg)
Vän, Saa, Hls, Pst, Vil, 2Lai, Trm, Äks - 9 var.
A1d2.Hiir läheb auku, kaks kul'lust taga? Coitus
Ksi 1926 (P. Berg)
A2.Hiir läheb auku, tuut heinu turja pial, kaks kul'lust kaelas? Coitus
Ksi 1926 (P. Berg)
Vrd. 475
B.Rott lääb urgu, kaits kul'lust kaalan? [Lahendus puudub]
Ran 1889 (H. Raag)
Nõo, Ran - 2 var.
C.Hiir läheb auku, jätab kotikud kolu ääre peale? Vili läheb kolust alla
Lai 1897 (H. Asper)
Kontam.: = 2474G
Vrd.1865 2663A1b6
221.HIIRE TEERADA ÜMBER TOA? Räästad tilguvad - 3+165+41+13 = 222 (301) var.
A1a*.Hiire tee ümber tua? Räästad tilguvad
VNg 1892 (H. Lohk)
Nrv, 2Vai, 4Jõh, VNg, Hlj, Tõs, Pst, Ksi, Lai, 2Äks - 15 var.
A1b.Hiire tie käip ümper tua? Katusse räistat tilkuvad
Lüg 1948 (M. Must)
Jõh, Lüg, Kad, Kos - 4 var.
A1c.Hiire tii läheb ümber tua? Räästad tilguvad
Ksi 1926 (P. Berg)
A1d.1) Hiire tee jookseb ümber toa? Vihm sadab
Lüg 1935 (A. Pärtman)
2) Hiire teerada ümber toa? Räästad tilguvad
Lai 1897 (H. Asper)
Vi, Jõh, Iis, Lüg, 6Hlj, Kad, Sim, 2VMr, 5Kuu, Jõe, HJn, Tln, Kos, 2Kei, 2Vig, Tõs, Tor, Pär, Hel, 3Pil, 2Plt, 3Lai, Äks, Nõo, Tt - 42 var.
Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (47); E EM 40 (178); E EM2 37 (221); Metstak2 70 ja 71
A2b.Hiire tierada käüb ümber tua? Räüstätilgete viir
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
2Hlj, Kad, Rak, 3Kuu, Emm, Plt - 9 var.
A2c.Hiire teerada jookseb ümber tua? Tilkerida
Nis 1888 (M. Neumann)
Jõe, Kos, Juu, Nis, Pil, Äks - 6 var.
A2d.Hiire teerada lääb ümber toa? Räästatilkmede asemed
Lüg 1889 (E. Bachmann)
A2e*.Hiire teerada ümber tua, aga ei ole jälge näha sisse minevat ega välja tulevat? Räästatilgad
Mih 1888 (H. Perkson)
Mih, Vil - 2 var.
E EM 40 (177); E EM2 37 (220)
A3a.Hiire rada ümmer tua? Räästätilgutsed
KJn 1936 (G. Must)
3Jõh, Iis, Rak, VJg, 2Sim, Tür, Kuu, 2Tor, 2Pär, 2Hls, 2SJn, 4KJn, Pil, Lai, Trm, MMg - 26 var.
Nugis 286 ja 313 (44); EMrd II 369
A3b.Hiire rada jooseb ümmer tua? Räästatilked
SJn 1893 (J. Mein)
2SJn - 2 var.
A3c.Hiiri rada käib ümber tua? Katuseräästad tilguvad
Tõs 1890 (M. Kirikall)
A4a.Hiire tii ümbre tare? Rästa tsilgusse
Ote 1895 (C. Lipping)
Trv, 2Pst, Kod, Ote, Urv - 6 var.
Vrd. 1863
A4b.Hiire tee käib ümber tare? Räästad tilguvad
KJn 1870 (J. Tiedemann)
A5a.Hiire tiirada ümbre tare? Vihma tsilgup rästa külest
Võn 1894 (J. Suits)
4Trv, Vil, TMr, 3Võn, San, Tt - 11 var.
A5b.Hiire teerada jookseb ümber tare? Räästatilke ase maa pääl
Plt 1895 (T. Kukk)
Vln, Vil, Plt - 3 var.
Vrd. 1793I1c
A5c.Hiire teerada käib ümber tare? Räästa tilkmine
Vil 1889 (H. Niggol)
Vil, Trm - 2 var.
A5d*.Hiire teerada lätt ümbre tare? Kaarusealune
San 1895 (J. Kuldsep)
San, Rõu - 2 var.
A6a.Hiire rada ümmer tare? Rästä tilguve
Pst 1889 (J. Ainson)
Pöi?, Saa, Hls, Trv, 4Pst, Pst v. Pil, Vil, Kõp, Trm, Kod, Ran - 14 var.
A6b.Hiire rada jooseb ümber tare? Räästasilge
Puh 1888 (J. Kenkmann)
A7a.Hiire tie ümmer maja? Riastast tilkumene
Kos 1892 (T. Wiedemann)
A7b.Hiire tee käib ümber maja? Räästatilked
Jõh 1888 (N. Otto)
A8a.Hiire teerada ümber maja? Vihmapiiskadest tekkinud augud
Pil 1981 (H. Kalmu)
ÜÕÕ 26 (5)
A8b.Hiire teerada käib ümber maja? Räästatilkad
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
A9.Hiire rada ümber maja? Räästatilgad
Tt 1888 (A. J.)
A10.Hiire rada ümber elu? Räestatilgad
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
A11.Hiire tee viib mööda saana seena jaart? Riastad tilguvad
Pil 1888 (T. Sander)
A12.Hiire tierada ümber mää? Riastatilked
Amb 1889 (J. Ney)
A13.Hiire rida ümber toa? Räästatilgad
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
VMr, Saa, SJn, KJn, Lai - 5 var.
A14+.Hiirte hännad ümber toa? Räästatilgad
Saa 1888 (P. Sitzka)
Jõh, Saa, Vil, Tt - 4 var.
A15.Hiire jäle ümbre tarõ? Kaartõ tsilkmõ
Se 1929 (I. Sonts)
Kan, Se - 2 var.
A16.Hiir jookseb ümber tare, helmekord kaelas? Purad räästas
Vil dat-ta (J. Täht)
A17.Hiire juuskva ümbre liina? Kaarda tsilgusse
San 1888 (K. Gross)
B.Kuku-muku kummuli, hiire rada ümberringi, seemned sees elavad? Maja
Kse 1889 (M. Reimann)
Kontam.: = 735L
C1*.Roti teerada ümmer toa? Räästatilgad
Vän 1889 (J. Tammann)
Vän, Tor - 2 var.
C2.Roti tee ümbre tare? Rästatsilkme alune
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
C3.Roti tiirada ümbre tare? Räästad tilguvad
Nõo 1889 (J. Tüklov)
C4.Roti rada ümmer tare? Rästa tilguva
Hel 1889 (J. Keernik)
C5+.1) Roti tire jooseb ümmer tua? Räästatilked
SJn 1893 (J. Mein)
2) Roti rida ümmer tua? Räästatilgad
Tor 1889 (C. Tults)
Mih, Tor, SJn, Nõo - 4 var.
D1.Kassi teerada ümber tarõ? Kaartõ tsilkme'
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
D2.Kassi teerada jookseb ümber tua? Räästatilgad
Pär 1902 (J. J. Pulst)
D3*.Kassi rada ümmer tua? Rästätilgutes
KJn 1890 (A. Pihlak)
Tõs, KJn - 2 var.
E1a.Tsia tii ümbre tarõ? Kaartõ vesi
Se 1932 (V. Ruusamägi)
2Se - 2 var.
E1b.Tsiakar'a tii ümbre tarõ? Kaartõ tsilgusõ'
Se 1927 (J. Orusaar)
E2*.Tsia tiirada ümbre tarõ? Kaartõ tsilkmõ'
Se 1928 (T. Linna)
Nõo v. Ote, Rõn, Ote, Kan, 7Se - 11 var.
E3.Tsia tee ümber toa? Kaartõ tsilgusõ
Se 1938 (A. Suvi)
E4*.Sea teerada jookseb ümber tua? Tua reastas
Plt 1878 (K. Moks)
Saa, Saa?, Plt - 3 var.
E5.Sigade rada ümber toa? Räästatilgad
Ris 1896 (J. Niinas)
E6.Tsia tiirada ümbre tii? Kaarte jooskva
Kan 1888 (J. Väggi)
E7.Tsia rasv ümbre tarõ? Tarõrästä tsilgusõ
Se 1927 (P. Voolaine)
F.Orava tee käib ümber toa? Räästatilked
Vig 1895 (M. Väli)
G.Kuke teerada jookseb ümber toa? Reastatilke rada
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
H.Kana tee ümbre maja? Kaarde tsilgusse
Ote 1892 (J. Ainson)
Ia.Linnu tee ümber tua? Räästad tilguvad
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Ib.Tsirgu tee ümbre tare? Jääpurikad
Räp 1888 (J. Puksov)
J.Mis tee on ümber tua? See, mis räestatilkmed sünnitavad
Koe 1889 (R. Rapin)
Ka.Jõgi jookseb ümber toa? Reasta rend
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
Koe, Kos - 2 var.
Vrd. 439 2496b
Kb.Ümbre tarõ oja? Kaartõ tsilgusõ
Se 1930 (A. Põhi)
L+.1) Raudrõngas ümmer tua? Rästätilgutes
KJn 1890 (A. Pihlak)
2) Hõbepits ümber toa? Jääpurikad räästas
Sim 1978 (E. Liiv)
Sim, VMr, Jür, KJn - 4 var.
M+.Mõõga mõlemispool tare? Räästatilad
Pst 1889 (H. Henno)
Trv, Pst, KJn, Se - 4 var.
Vrd.1310
222.HIIRE UUS, PÕDRA MAGAUS? Pütt - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Hiire uus, põdra magaus? Pütt
Se 1888 (E. Aun)
b.Hiire uus ja põdra magahus? Pudel
Se 1929/30 (E. Põllula)
Vrd.1784
223.HIIREPESA LEVALÕIME OTSA SIIS? Naisterahva asi - 0+0+1+1 = 2 (3) var.
Hää 1969 (M. Mäesalu)
2Hää - 2 var.
224.HILBAT-HILBAT TEENISTUSSE, TEENISTUSEST TEDREMETSA, TEDREMETSAST MAJORISSE, MAJORIST MATSI KIRIKU, MATSI KIRIKUST KELLATORNI, KELLATORNIST LUUGNASSE, LUUGNAST NAKKAJALGA, NAKKAJALAST KAABUMETSA, KAABUMETSAST VÄLJA VURR-TUM? Söömine - 0+5+2+1 = 8 (10) var.
A.Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremetsa, tedremetsast majorisse, majorist matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist luugnasse, luugnast nakkajalga, nakkajalast kaabumetsa, kaabumetsast välja vurr-tum? Söömine
Plt 1891 (J. Reinthal)
B.Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremetsa, tedremetsast majorisse, majorist läks matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist alla vurtstun? Inimese toitmine
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Ca.Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremärki, tedremärgist damajori, damajorista matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist luubna, luubnast nahkajalga, nahkajalast joonusele, joonuselta kaabumetsa, kaabumetsast voorimetsa, voorimetsast vordou? Inimese söögi käik
Plt 1878 (K. Moks)
Cb.Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremärki, tedremärgist majuristi, majuristist kellatorni, kellatornist matsi kiriku, matsi kirikust luunahka, luunahast nakajalga, nakajalast joonusele, joonuselt kaabumetsa, kaabumetsast voorimetsa, voorimetsast vurr-tuu? Söömine
Plt 1899 (M. Luu)
D.Nilbat-nilbat teenistusse, teenistus läks tedremärki, tedremärgist läks maori, maorist läks kellatorni, kellatornist läks luugna, luugnast läks kaabumetsa, kaabumetsast oorimetsa, oorimetsast pordon? Seedimine
Plt 1917 (M. Palm)
E.Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremärki, tedremärgist joonusele, joonuselt läks majorisse, majorist matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist nahknuia, voorimetsa vurduu? Seedimine
Trt 1927 (K. Pormeister)
F.Hilbat-halbat teenistusse tedremäele, tedremäelt läks kaabumetsa, kaabumetsast kellatorni, kellatornist välja vurdi? Inimene sööb
Plt 1932 (A. Zimmermann)
G.Elpsak-elpsak eesikusse, eesikust läheb keelikusse, keelikust läheb kellatorni, kellatornist läheb krveih minema? Söömise käik
Pil 1981 (H. Kalmu)
225.HILBIB JA HÄLBIB, ENNE SURMA VALMIS EI SAA? Ristikhein - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Nõo 1888 (J. Tüklov)
226.HILBUTEGA, HILPA-HALPA JA LIHVA-LAHVA? Hobene hilbutega, inimene hilpa-halpa, regi lihva-lahva - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kan 1888 (J. Väggi)
227.HILP EES, TALLUKAS TAGA, LIPPI-LAPPI LIPPERDIS? Hernehirmutis - 0 (16) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 40 (182); E EM2 37 (225); Nurmik II 42 (16)
Vrd.kk: Käib hilp ies, tallukas taga (lohakas) (Kuu)
228.HIMMUPUU, HAMBAVAG'A? Piip - 0+3+0+0 = 3 (8) var.
Har 1890 (J. Pähn)
2Har, Rõu - 3 var.
E EM 40 (174); E EM2 37 (215)
229.HINGELINE ALL, HINGELINE PEAL, HINGETA VAHEL? Hobune, ratsamees, sadul - 9+52+5+0 = 66 (148) var.
A1a1*.Hingeline all, hingeline peal, hingeta vahel? Hobune, ratsamees, sadul
VMr 1888 (J. Koit)
VMr, Juu, Rap, Pöi?, PJg, 2Tor, Hls, KJn, Räp - 10 var.
Wied. 265; E EM 40 (183); E EM2 37 (226)
A1a2*.Hingeline all, hingeline peal, hingetu vahepeal? Mees ratsa
Jõh 1888 (A. M. Saar)
Jõh, Pil, Pal, Ote - 4 var.
A1a3.Hingeline all, hingeline pääl, hingetu kahe vahel? Ratsasõitja, sadul vahel
Kär 1890 (T. Jank)
Vig, Kär - 2 var.
A1b*.Hingeline all, hingeline peal ja hingetu keskel? Inimene sadulas
Saa 1930 (A. Räägel)
Jõh, Hlj, Jõe, Jür, Saa, Hel, Pst, Kõp, Pil, Urv - 10 var.
Metstak2 40 ja 43
A1c1*.Hengeline all, hengetu vahel, hengeline pääl? Hobene, satul, inime
Hel 1889 (G. Habicht)
Jõh, VJg, JJn, HMd v. Ris, Ris, Kaa, Vän, 2Hls, Hel, Trv, Äks, Tt - 13 var.
• Helle 362 (14); Hupel 119; Willmann 165 (13); Lönnrot 150; Nörmann 34 ja 54 (36); Körber VRMK 40 (3); Ahlqvist 71; Wied. 265; Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 58 ja 60 (2); KAH EKAl 160 ja 163 (13); Kal. (1973) 128 (2)
A1c2.All hingeline, vahel ilma hingeta, pääl jälle hingeline? Hobone, sadul ja ratsamees
Jõh 1889 (P. Paurmann)
A2a1*.Hingega all, hingega pääl ja hingetu vahepääl? Hobone, inimene ja sadul
Vai 1893 (J. Sorro)
Vai, Hel - 2 var.
Wied. 265
A2a2.Hingega all, hingega peal, hingeti kahe hinge vahel? Mees hobuse sel'las, sadul vahel
Muh 1937 (R. Viidalepp)
A2a3.Hingega pääl, hingega all, hingeta vahel? Mees, hobene, sadul
Vil 1893 (J. Evert)
A2b*.All hengege, pääl hengege, keskpaigan ilma hengete? Hobene, mees, sadul
Hls 1889 (M. Ilus)
Hls, Krk, Tt - 3 var.
A2c.Hengege all, hengetu vahel, hengege pääl? Hobune, sadul ja mees
Trv 1890 (J. Tinn)
Trv, Lai - 2 var.
A2d*.Hingega peal, hingetu vahel, hingega all? Ratsasõit
Tor 1889 (J. Tilk)
Tõs, Tor - 2 var.
A3a*.Heng all, heng pääl, hengetu vahepääl? Hobene, inimene, sadul
Pst 1895 (J. Ainson)
Trv, Pst - 2 var.
E EM2 37 (218); Nugis 286 ja 313 (43)
A3b.Hing all, hing piäl, keskel ilma hingetä? Miis hobese selläs
KJn 1890 (A. Pihlak)
B.Hengeline all, hengeline pääl, eluta vahel? Miis hobese sällän
Ote 1895 (C. Lipping)
C.Pealt hingeline ja alt hingeline? Ratsanik
SJn 1889 (J. Tammann)
D.Tossuline all, tossuline pääl, kodu vaihõl? Mees hobuse seljas
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (40); E EM 155 (1483); E EM2 134 (1937)
Ea.All eluge, pääl eluge, kestpaigast elute? Miis istus hobese sellän, sadul perse all
Krk 1892 (J. Hünerson)
Eb.Elav all, elav peal, eluta keskel? Mees hobuse seljas sadulas
Tln 1940 (G. J. Kallus)
Ec.All elab, peal elab, keskel surnud? Hobu, inimene, sadul
Mih 1894 (A. Kappak)
F1.Lihane all, lihane pääl ja puine keskel? Hobune, inimene, sadul
Tt dat-ta (anon)
2Tt - 2 var.
Wied. 275; E EM 82 (661); E EM2 72 (848)
F2a.Liha all, liha pääl, puu kesken? Mees sõidab hobuse seljas
Rõu 1893 (P. Kanger)
Tor, Rõu - 2 var.
F2b.Liha all, liha pääl, puu vahel? Hobune, sadul, sõitja
Vil 1895 (H. Niggol)
G.Liha all, liha pääl, väädsega ei saa lõigata, panni pääle ei saa ka panda? Veike rinnalaps emal käe peal
Räp 1905 (V. Songi)
Kontam.: = 1897X
230.HINGETU KUKK LAULAB PÄEVAS MITU KORD? Seinakell - 0+2+3+0 = 5 (44) var.
a.Hingetu kukk laulab päevas mitu kord? Seinakell
VMr 1890 (J. Reise)
b.Eluta kukk laulab mitu korda päevas? Kell
VMr 1888 (J. Koit)
c.Eluta kukk laulab ööd ja päevad? Kell
Sim 1939 (V. Fuchs)
Sim, Har, Se - 3 var.
E EM 32 (80); E EM2 30 (96); E MM 6 ja 42 (28); Songi2 34; Kmpm. KLr I8 5; E MM2 6 ja 45 (28); Kmpm. EL I9 5; Jürisson 190 (2); Meigas LLL 19 (1); Meigas LKA 22; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (2); E MM3 4 ja 36 (28)
Vrd. 878
231.HIRJUKESE, HARJUKESE LÄÄVA ALLA KIVIST SILDA MÖÖDA? Vesi juusk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1889 (H. Nugin)
232.HIRM HINDÄL KAALAH? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Se 1888 (H. Prants)
233.HIRMULINE LÄHEB ARMULISELE KOSJA, PIKA PIIBU JA LAIA KAABUGA? Kaev - 8+222+101+26 = 357 (495) var.
A1a.Puujumal läheb veejumalale kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaev
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, Kõp - 2 var.
A1b.Puujumal lää veejumalel külla, pikk piip suhun ja lai kabi all? Kooguge lättest veevõtmine
Krk 1936 (M. Sarv)
A1c.Puujumal tuleb veejumalat kumardama, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaev
Rak 1902 (A. K. Kivi)
A1d1.Puujumal lää viijumalel käümä, pikä varrege piip suhun? Kaevust võets vett
Krk 1890 (J. Kuusik)
A1d2.Puujumal läheb veejumalale käima, pikk piip suus, lai kabi all? Kaivuvaldas
Tt dat-ta (M. Undi)
A1d3.Puujumal läheb veejumalale käima, saba taga, pikk piip suus? Kaivuvaldas
Tt dat-ta (M. Undi)
A1e1.Puujumal läheb veejumalale kosja? Veepang läheb kaosse
Pil 1931 (R. Viidebaum)
Khk, Pil - 2 var.
A1e2.Puujumal läks veejumalale külla? Kaev
Hel 1928 (E. J. Kase)
A1e3.Puujumal lää viijumalel käüme? Läte
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
A2a1*.Puujumal läheb maajumalale kosja, pika piibuga ja laia laabuga? Vinnaga kaev
Vil 1937 (A. Mikk)
Hlj, Vil, SJn - 3 var.
A2a2*.Puujumal läheb maajumalale kosja, suure pika piibuga, suure laia kaabuga? Vett võetakse
Trt 1927 (K. Pormeister)
Var, Trt - 2 var.
A2a3*.Puujumal lääb maajumalalle kosju, pika piibuvarrega ja laia kaabuga? Vinnaga kaev
Vil 1938 (L. Takk)
Pär, Vil - 2 var.
A2a4.Puujumal lääp maajumalale kosja, pikk piip suun ja lai jalg all? Kaev
TMr 1890 (J. Mägi)
A2a5.Puujumal läheb maajumalale kosja, suure pika kapaga, suure laia nokiga? Pang läheb kaevu
Tõs 1921 (S. Lind)
A2b1*.Puujumal lääb maajumalale võeraks, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaevust veevõtmine
Kad 1888 (J. Linkstein)
2Hlj, Kad, Rak, Kos - 5 var.
A2b2.Puujumal läheb maajumalale võõrsi, pitk piip hambas, kaabukübar peas? Vinnaga kaev
Nrv 1905 (M. Russmann)
A2c*.Puujumal läheb maajumalat kummardama, pika piibuga ja laia kabjaga? Kaevust veevõtmine
Ris 1925 (M. Soosaar)
Ris, Ksi - 2 var.
A2d1*.Puujumal lääb maajumalal käümä, pikk piip suhun, lai kapp kähen? Lättest kistas vett
Hls 1889 (M. Ilus)
2Hls, Krk, Vlg - 4 var.
A2d2.Puujumal lääb maajumalel käimä, pikk piip suhun, pudikapake käe otsan? Läte
Hls 1887 (M. Järve)
Ajusp. Mag. nr. 4 (1934) lk-ta
A2e*.Puujumal läheb maajumala käest tuld saama, suure pika piibuga, kahe laia kaanega? Kooguga kaost vett võtta
Aud 1888 (P. Jagor)
2Aud - 2 var.
A2f1.Puujumal läheb maajumalale kosja? Kaevukook
Var 1888 (M. Karotom)
A2f2.Puujummal lääb maajumalale külaliseks? Kaevukook (ling) lääb kaevu
Krk 1888 (J. Mägi)
A2f3*.Puujummal lätt maajummalele käimä? Kaeost viitoomine
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Krk, Krl - 2 var.
A2f4.Puujumal läheb maajumalat kumardama? Kaev ja kook
Hää 1921 (A. Ammon)
A3a*.Maajumal lääb viijumalal kosju, laia kaabuga, pika piibuga? Vinnaga kaev
Vil 1936 (L. Takk)
Hlj, Tln v. Mär, Vil - 3 var.
A3b*.Maajumal läheb veejumalale küllä, pikk piip suus, lai kabi otsan? Kaev kooguga
Trv 1940 (J. Veskemäe)
Hel, Trv, Trt - 3 var.
A3c.Maajumal lähab veejumalal võõraks, pikk saba ja lai nokk? Kaev
Hls 1893 (M. Kuum)
A3d.Maa- ja veejumal lähevad kokku, suure pika piibuga, suure laia kapaga? Kaevukook
Kse 1889 (K. Karu)
A4.Maajumal lähab soojumalale kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaeuvinn, kook, pang ja kaeuvesi
SJn 1889 (T. Köstner)
Hls, SJn - 2 var.
A5a1*.Maajumal läks taevajumalale kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaevust võetakse vett
Pst 1888 (J. Leppik)
Aud, Trv, 2Pst - 4 var.
A5a2.Taevane jumal lähäb maajumalale kos'su, pika puiega, laia käppadega? Pang lähäb kaevu
Pst 1888 (J. Jaakson)
A5b1*.Taevajumal tuleb maajumalal käüma, pikk piip suhun, lai kapp kähen? Lättevinn, kook
Hls 1888 (P. Ruubel)
2Hls, Hls v. Pst - 3 var.
A5b2.Taevajumal lääb maajumalale käima, pitka varrega piip suus? Kaevupang
Hls 1889 (E. Kitzberg)
2Hls - 2 var.
A5c.Taevajumal läheb maajumalale võõraks, pika varrega piip suus, laia äärega kübar peas? Vinnaga kaevust veevõtmine
Kuu 1937/8 (I. Lehesalu)
A5d.Taevajumal lääb maajumale kos'sule? Vee vinnamine kaevust
Hls 1889 (M. Laarman)
A6.Maajumal lähäb kivijumalale kõsse, oma pika piibuga ja laia kaabuga? Kaiv
Jõh 1939 (E. Mets)
A7.Luujumal lähäb puujumalale kosja, suure pika piibuga, kahe laia kopaga? Inimene, vett tooma
Aud 1892 (K. Tarkpea)
B1a.Puukuningas läheb veekuningale võõraks, pika piibuga, laia kaabuga? Veeämber läheb kaevu
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
JJn v. Koe, Jõe - 2 var.
Loorits VrP 25 ja 26 (35); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (35); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (15)
B1b.Puukuningas läheb veekuningale külla? Puune pang läheb kaevu
Urv dat-ta (S. Joa)
B2a.Puukuningas lääb maakuningale käima, oma pika piibuga ja suure laia paunaga? Kaevovinn
Hel 1874 (A. Wahlberg)
B2b.Puukunigas lää maakunigale käimä? Kaeo
Trv 1894 (A. Rull)
B3a.Maakuningas läheb veekuningale kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaevust vee väljavõtmine
Pil 1891 (J. Järv)
B3b+.Maakuningas läheb merekuningale kosja, suure pika piibuga ja suure laia laevaga? Kaevukook
Rap 1926 (A. Hamburg)
Rap, Prn - 2 var.
B4a1*.Maakuningas lääb sookuningale kosja, pika piibuga, laia kaabuga? Kaev
Saa 1892 (J. Tiitus)
2Saa, 2SJn, Pil, Plt, Rõn - 7 var.
B4a2*.Maakuningas tuleb sookuningale kosju, suure pika piibuga ja madala laia kaabuga? Kaevust võetakse vett
Saa 1888 (J. Miländer)
Vän, Saa - 2 var.
B4a3.Maakuningas läheb sookuningale kosja, pika piibuvarrega, laia kahaga? Kaevust võetakse vett
Vil dat-ta (J. Täht)
B4a4.Maakuningas läheb sookuningale kosja, pika piibu ja laia kaabega, tuleb välja, väristab pead? Kajo
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Vrd. 768
B4a5*.Sookuningas läheb maakuningale kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Vinnaga kaev
Plt 1950 (H. Pärkma)
Krk, Pst, Plt, Puh - 4 var.
B4b*.Maakuningas läks sookuningal külaliseks, pika piibu ja laia laabuga? Vinnaga kaju
Kõp 1897 (J. Laarmann)
Kõp, Plt, Ote, Tt - 4 var.
B4c*.Maakuningas läheb sookuningale võersiks, pika piibu ja laia kaabuga? Veevõtmine
Vil 1889 (H. Niggol)
VMr, Vil, SJn - 3 var.
B4d1*.Maakuningas läheb sookuningale käima, suure pika piibuga, madala laia kaabuga? Kaev
Saa 1928 (E. J. Kase)
2Saa - 2 var.
B4d2.Maakuningas lähäb sookuningale käima, suure pika piibuga, laia kõrge kaabuga? Pang, kaev, kook
Saa 1888 (P. Sitzka)
B4d3.Maakunigas lääb sookunigale käümä, pika varrega piip suhun, lai kapp külen? Ku lättest vett võets
Hls 1891 (J. Riiet)
B4d4.Maakuninges läts suukuningele käimä, lag'a kipp kähen? Kaiv
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B4e.Maakuningas läheb sookuningat vaatama, pikka piibuga ja kaapkübaraga? Kaevukouk ja ämber
Iis 1888 (A. Valter)
B4f.Maakuningas läheb sookuningast kosja? Pang lääb kaevu
Pil 1894 (H. Keller)
Hel, Pil - 2 var.
B5a*.Arukuningas tuleb sookuningale kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaevust veevõtmine
Pil 1889 (J. Kärsten)
SJn, Pil - 2 var.
E EM 28 (33); E EM2 27 (42)
B5b.Sookuningas läks arukuningale kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaev
Plt 1891 (J. Reinthal)
B6a*.Taevakuningas lähäb maakuningale kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaev kooguga
Vig 1894 (J. Getreu)
Vig, Pst - 2 var.
E EM 148 (1400); E EM2 128 (1831)
Vrd. 2129V
B6b*.Taevakuningas läheb maakuningale kosja, pika piibuga ja laia laabuga? Veevõtmine kaevust
Vil 1895 (H. Niggol)
Vil, KJn - 2 var.
B7a.Ilmakuningas läheb maakuningale kosja, pika piibuga ja laia kahvaga? Kaevust võetakse vett
Pst 1890 (J. Leppik)
B7b.Ilmakuningas lähäp maakuningale külalises? Vett võetakse kaevust
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
B8.Suukuningas lääb laanekuningalle kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Kajovinn ja vesi
KJn 1898 (C. Sööt)
B9.Metsakuningas tuleb sookuningale võersiks, pitka piibuga ja laia kaabuga? Kaev
Pil 1887 (S. Käär)
B10.Põhjakuningas läheb Rootsi kuningale laia kaabuga kosja? Vinnaga kaev
Kad 1899 (J. Dania)
B11.Soome kuningas tuleb moakuningalle kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaev
VMr 1890 (K. V. Lurich)
B12.Säksä kuningas lätt maakuningallõ kosjullõ? Vett võetas kaost
Kan 1895 (G. Loodus)
B13.Võeras kuningas tuleb meie kuningale kosja, pikk piip suus, lai kaap käes? Kaev
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
C1.Maamees läheb meremeest kosja, suure pitka piibuga ja kahe laia kaabuga? Kaev
Juu dat-ta (J. Valdt)
E EM 87 (717); E EM2 76 (915); Nugis 290 ja 313 (129)
C2a.Maamees läheb soomehele kosja, pika piibu ja laia laabuga? Kaevust veevõtmine
Vln 1927 (V. Metsamärt)
C2b.Soomees läheb maamehele kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Koogukaev
Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
C3+.Määmees lääb moameest kosja, pika piibu ja valge koabuga? Kaevuvinn, kook, ämmer ja kaev
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Koe, Kuu - 2 var.
D1*.Kilmulane läheb kalmulasele kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Vinnaga kaev
VNg 1892 (H. Lohk)
VNg, Räp - 2 var.
Vrd. 871
D2.Kilboline lähäb kalbolisele kosti õma pitkä piiboga? Kaevu mõistatus
Kod 1940 (S. Tanning)
D3a1*.Ilmuline lähäb kalmulisele kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaevukook, kaev, pang
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Pee, KJn, Plt, 2Kod, Ote, Räp, 2Se - 9 var.
E EM 45 (242); E EM2 41 (302)
D3a2.Ilmuline lätt kalmulist kosjule, pikä piibuga ja laia kübärägä? Kaivule minek
Se 1896 (F. Treijal)
D3a3.Ilmuline lätt kalmulisele kosjulõ, pikk piip suuh, lagja kaap pääh? Vii perrä mineja
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
D3a4.Ilm läheb kalmule kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaev
Vi 1921 (A. Martinson)
D3b*.Ilmaline lätt kalmulist kaema, pikä piibuga ja laja kaoga? Paariga minnakse vee järele
Se 1924 (H. Jänes)
Kam, 5Se - 6 var.
D3c1*.Ilmaline lätt kalmulisele kos'tma, pikä piibuga, laja kaabuga? Kaiv
Se 1930 (N. Sõrmus)
Kod, Räp, Se - 3 var.
D3c2*.Ilmaline lätt kalmulisele kos'tma, pikk piip suuh, lag'a kaap pääh? Kaivovaldas lätt pangiga kaivo
Se 1938 (A. Tubli)
Plv, 4Se - 5 var.
D3c3.Ilmuline lätt kalmulisele kos'tma, suur nui käeh, lag'a kaap pääh? Vii kiskmine, valtaga kaiv
Se 1937 (J. Mägiste)
D3d.Ilmuline lätt kalmulisele vii perrä, pikä piiboga, laia kaoga? Veetoomine kannuga
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 411 (83)
D3e.Ilmulinõ lätt kalmulisõlõ vasta, pikä piibuga, laja kaaboga? Naane lätt vii perrä
Se 1928 (T. Haak)
D3f.Ilmuline lätt kalmulisele puhtile, pikk piip suuh, kaapküpär pääh? Katusega kaiv
Plv 1893 (J. Tobre)
D4.Hirmuline läheb kalmulist kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaevust veevõtmine
Trm 1895 (S. Sommer)
D5a1*.Hirmuline läheb armulisele kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaev
Tor 1889 (J. Tilk)
Hlj, 3Tor, 2Pär, Saa, Pst, 4KJn, Plt, Ta, 2Ksi, Pal, Äks, Trt, Rõu, Tt - 21 var.
Metstak2 31
D5a2*.Hirmuline läheb armulisele kosja, suure pika piibuga ja suure laia kaabuga? Kaev
Vän 1957 (A. Schmuul, M. Tiitsmaa)
Vän, Pst v. Pil - 2 var.
D5a3*.Hirmuline läheb armulisele kosja, kahe pika piibuga ja ühe laia kaabuga? Tüdrek läheb vett tooma
Vän 1894 (E. Tetsmann)
Vän, Pal - 2 var.
D5a4*.Hirmulene läheb armulest kosja, pika piibu ja valge kaabuga? Kaev
Ksi 1888 (T. Riomar)
Saa, 2Pil, Plt, 2Ksi - 6 var.
D5a5*.Hirmulik läheb armulikku kosja, suure pika piibuga, kahe laia kaabuga? Veetooja kaelkoogu ja pangedega
Vän 1887 (J. Peterson)
Vän, Tor, Hää - 3 var.
E EM 41 (184); E EM2 37 (227)
D5a6*.Hirmuke lääb armuksele kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaev
Ksi 1933 (A. Lübek)
VMr, Vil, 2Ksi - 4 var.
D5a7.Hirm läheb armule kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Linamasin
VJg 1921 (M. Jürna)
D5a8*.Hirmus läheb armuselle kosja, pika piibuga, laia kaabuga? Kaost vett võtma
Khn 1889 (A. Lepik)
Kuu, Hii, Khn - 3 var.
EMrd V 186 (85)
D5a9.Hirmuke lääb armuksel kos'sole, pika puiega, laia käppadega? Veetoomine
Pst 1888 (J. Jaakson)
D5a10.Hirmuline läheb armulisele kosja, pika piibuga, laia kaabuga ja verise vemmaldega? Tüdruk, vesi, kaelkoogud, pang, käed
Äks 1893 (P. Sepp)
D5a11.Hirmuline läheb armulisele kosja, oma pika piibuga, oma valge kaabuga, läheb ära ja kõliseb? Kaevust võetasse vett
Pal 1888 (E. Uus)
D5a12*.Armus lääb hirmusel kosja, pika peebuga ja laia kaabuga? Kaevult tuuakse vett õlpade ja pangedega
Kõp 1896 (J. Laarmann)
Tor, Kõp, Ran - 3 var.
D5b1*.Hirmuline lähäb armulisele kostile, pika piibuga, laia kaabuga? Veetoomine
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Trm, 2Kod, TMr - 4 var.
D5b2*.Hirmuline läheb armulisele kosti, pika piibuga ja valge kaabuga? Kaevust veevõtmine
Pal 1888 (M. Uus)
2Pal - 2 var.
D5c.Hirmuline lähäb armulisele lavvale, suure pikä piibuga, suure laia laabuga? Viitooja
Nõo 1888/9 (J. Tüklov)
D5d.Hirmus läks armusele külla, pika piibuga, laia kaabuga? Kaevupang koogu otsas
Plt 1950 (M. Jäger)
D5e.Armuline läheb hirmulisele võeraks, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaev
Jõh 1935 (anon)
D6.Kirmuline lätt karmulist kaema, pika piibuga, l[aja?] kaoga? Vee perra mindäs
Vas 1895 (J. Tint)
D7a.Ilm läheb armukesele kosja, pika piibuga, laia laabuga? Kaelkoogud
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
D7b.Armuline lätt ilmulist kaema, oma pika piibuga ja oma laia laabuga? Kaost tuvvas vett
Urv 1890 (J. Teder)
D8a1*.Ilmuline lätt almulisele kosja, pika piibuga, laia kaabuga? Vett mindas tooma
Kan 1896 (J. Ots)
Sim, Amb, Kuu, Kan - 4 var.
D8a2*.Ilmus lääb almuselle kosja, pika piibuga ja laja kaabuga? Kaevokook lääb ämbriga kaevu
Tt dat-ta (anon)
Kos, Kõp, Tt - 3 var.
D8a3.Ilmuke läheb almukesele kosja, pika piibuga, laia kaabuga? Kooguga kaevust vett võtmas
VMr 1890 (J. Reise)
D8a4*.Ilmus lähteb almusse kosi, pikke piibuga, laia kaabuga, vaskise vilega? Kaevukouk
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Kuu, Kos - 2 var.
D8b.Ilmus läheb almusele kostile, pika piibuga ja laia kaabuga? Kooguga kaev
Ta 1913 (J. Müür)
D9.Ilmaline läheb altmaalisele kosja, pika piibu, laia kaabu ja verise vemblega? Linguga kaev
MMg 1890 (L. Jakobson)
D10a*.Hilpus lääb halpusele kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kajupang ja kook
Hls 1889 (J. Lepik)
Kos, Saa, Hls - 3 var.
D10b.Ilbus läheb albusele kosja, toob halli naise? Kaju, kui vett võõtakse
Kaa 1889 (J. Koppel)
D11a*.Tillukõ lätt tallukõsõlõ kos'tele, pikä piibuga, laja kaabuga? Kaiv
Räp 1889 (J. Poolakess)
2Räp - 2 var.
D11b.Tillukene läks tallukesele võõrsiks, pika piibuga ja laia kaabuga? Valtaga kaevust vettvõtmine
Räp 1905 (V. Songi)
D12.Hiline lääb talist kos'sa, talisel on koabu pias ja piip suus? Mees lääb kaolt vett tooma
Koe 1890/3 (H. Schultz)
E1a.Himuline lätt armulisele kosja, pikä piibuga ja laja kaabuga? Veetoomine
Ote 1890 (J. A. Palm)
E1b.Himuline läheb armulist katsma, pika piibuga ja laia laabuga? Kaev
Lai 1902 (K. A. Simmer)
E1c.Himuline läheb armulisele kosti, pika piibu ja laia kaabuga? Kaev
Lai 1889 (A. Sommer)
E2a.Imulane lääb amulasele kosse, pitka piibuga ja suure kaabuga? Kaiv, kouk ja ämber
Jõh 1889 (P. Paurmann)
E2b.Iimuke läks aamukest kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Inimene läks kaevule vett tooma, kaelkoogu otsas rippuvate pangidega
Kuu 1911 (K. Viljak)
E3+.1) Ulpus läheb alpusele kosja, suure pika piibuga ja laia kaabuga? Kaev
Saa 1928 (E. J. Kase)
2) Tilder viib tolderile juua, pika piibu ja laia kaabuga? Käia pääle pannakse vett
Kõp 1903 (M. Evert)
Saa, Kõp, Pil, Plt - 4 var.
F1a1.Indu läheb Andule kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaevust võetakse vett
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 46 (248); E EM2 42 (310)
F1a2*.Intu läks Antule kosja, pika piibu ja laia koabuga? Kaevuvinn, kaev, ämber
Jür 1890 (J. Põldmäe)
Jür, Rap v. Mär - 2 var.
F1a3*.Ints läks Antsu kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Vinnaga kaev
Kuu 1964 (O. Jahe)
2Kuu, Jõe - 3 var.
F1a4*.Hint läheb Andile kosja, pika piibuga, laia kaabuga? Vinnaga kaevust veevõtmine
Kuu 1891 (T. Uustalu)
3Kuu, HJn, Ksi, Lai - 6 var.
F1a5*.Hinn läheb Annu kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? Kaevuvinn
Kad 1896 (J. Sõster)
Kad, Tln - 2 var.
F1a6*.Hints läks Antsu kosja, pika piibuga, laia kaabuga, üle pea torni? Vinnaga kaev
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Jõe, HJn - 2 var.
F1b1*.Hint lähäb Hantile kosti, pitka piibuga, laia kaabuga? Pang läheb kaevu
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Lai, 2Pal, 2MMg, Võn - 6 var.
F1b2.Hint läheb Händule kosti, pitka piibuga, laia kaabuga, saab ligi, siis kääpab? Vee väljavõtmine kaevust
Trm 1896 (J. Soodla)
F2*.Iidu läheb Aadud kosja, suure pitka piibuga ja suure laia kaabuga? Vinnaga kaev
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Nrv, Jõe - 2 var.
F3a.Hiibu läheb Haabule kosja? Kaiv
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
F3b*.Iibuke läheb Aabukest kosja, pika piibuga, laia kaabuga, tagasi tulles toob kosjaviina? Kaevust kougu ja ämbriga veevõtmine
Tln 1940 (G. J. Kallus)
2Tln - 2 var.
F4a*.Peep läheb Paabule kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaev
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, Äks - 2 var.
F4b.Piip läts Paabule kostile, pikä piibuga, laja kaabuga? Kaevost kistas vett
Räp 1933 (R. Viidebaum)
F4c.Piip lätt Paabule küllä, pikk piip suun? Kaeost viivõtmine
Võn 1889 (T. Lätti)
F4d.Piip lätt Paabu poole kos'tma, kiika-kaaka? Loogusõ'
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
F5a.Piibel läheb Paabelile kosja, oma pikka piibuga ja laia kaabuga? Vinnaga kaiv
Jõh 1940 (E. Mets)
F5b.Piilan läheb Paalanile kosja, pika varre ja piibuga ja suure laia kaabuga? Kaevuvinn läheb kaevu ämbriga
Trm 1991 (A. Tuisk)
F6.Kulle läheb Källele kosja, pika piibuga, laia kaatsaga, kõige vägevama väega? Kaev
Han 1889 (A. Reimann)
G1*.Vaene lähäb rikkale kosja, pika piibuga, laia kaabuga? Vinnaga kaev
Plt 1964 (A. Tamm)-2Plt - 2 var.
G2+.1) Tütar läheb emale külasse, pika piibuga, laia laabuga? Vinnaga kaevust vett väljatõmbamine
Pal dat-ta (H. Maasen)
2) Taevataadi poeg läheb maataadi tütrele kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Vinnaga kaev
Vig 1889 (T. Jeerik)
3) Lihalik lähäb vaimulikku kõsja, pikka piibuga ja laia kaabuga? Inimene lähäb kaevust vett tuama, kaevukongu ja ämbriga
Iis 1889 (D. Timotheus)
4) Iidlane lähäb aablasele kosja, pika piibuga, laia kaabuga? Kaev
Trm 1937 (A. Hallik)
5) Tullar läheb villarid kosja, pitka piibuga, laja kaabuga? Kaevust vett võtma
Sim 1888 (h. Aman)
Jõh, Iis, Sim, JJn, Vig, Jaa, Pst, Vil, Lai, Pal, Trm - 11 var.
Vrd. 2325
H1a1.Mees läheb kosja, pika piibu ja laia kaaboga? Kaevovinn
Tor 1889 (J. Tilk)
H1a2.Miis lätt naist kosjalõ, pikä piibu ja laja kaabuga, alt maa toassa? Kaevust viivõtmine
Räp 1891 (S. Keerd)
H1b1.Pika piibu mees, laia kaabu mees, läheb maa alt pruuti tooma? Kaevuvinn
Hlj 1890 (K. Leetberg)
H1b2.Laia kaabuga mees käis altrahval kosjas? Kaevust toodi vett
Jõh 1935 (L. Jalakas)
Prn - 1 var.
H2.Puune poiss läks alla peresse kosja? Kaevuvinn
Emm 1938 (E. Ennist)
H3*.Pisike Hans läheb kosja, pitka piibuga ja laia kaabuga? Veevõtmine
HJn 1888 (T. Kuusik)
2HJn - 2 var.
H4+.1) Sõeakuningas lääb kosja, pitka piibuga ja laia kaabuga? Kaevust vee votmine
Hlj 1890 (L. Lepp-Viikmann)
2) Maaisandad, maaemandad tulevad meid teretama, suure pika piibuga, laia laterguse kaabuga? Kaev
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Hlj, Pee, Vas - 3 var.
Ia*.Pika piibuga ja laia kaabuga, läheb algmisele kosja? Kaev, vinnaga
Võn 1926 (M. Blum)
Tür, Jaa, 2Võn, Puh, Tt - 6 var.
• Kas. Talur. Kal. (1881) 40 (13)
Ib1*.Pika piibuga, laia kaabuga, läheb maa alla kosja? Veeämber
Sim 1938 (E. Lippus)
4Sim - 4 var.
Ib2.Suure pikka piibuga, suure laia kaabuga, läheb maale kosja? Kaevust vett võtma
Hlj 1895 (M. S.)
Ic1.Pikä piibuga, laia kaabuga lähäb allilmalistele kosja? Kaevuling
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Ic2.Pika piibuga, laia laabuga, tuleb ülevalt toast, läheb alla tuppa kosja? Kaevust veevõtmine
Kos 1890 (J. Härg)
Ic3.Pika piibuga, laia kaabuga, läheb alla külasse kosja, toob halli kleidiga pruudi? Ämber, vesi
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Id.Pika piibuga, laia kaabuga, läheb kuningatüttart kosja? Vinnaga kaev
Hlj 1890 (V. Klaas)
Hlj, Kuu, 2Vän - 4 var.
Ie.Pika piibuga, laia kaabuga, lääb maakuningale kosja? Kaev
Vil 1894 (H. Jaanson)
If.Pika piibuga, laia laabuga, läheb teise peresse kosja? Kaevust vett võt[ma]
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Ig.Pika piibuga, laia kaabuga, läheb oma sugulast kosima? Kaevuvinn
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
Ih.Pika piibuga, laia kaabuga, läheb külamehele kosja? Kaev
Iis 1931 (L. Uustalu)
Ii.Timpidest-tompidest tehtud, läks alla tuppa kosja? Veeämber läks kaevust vett tooma
Käi 1938 (E. Ennist)
Vrd. 233Le*
Ij.Hilpudest-halpudest kogu pandud, läheb alaspidi korsna? Raand läheb kaju
Emm 1889 (J. B. Mäns)
Vrd. 233Le* 1009Q
Ja.Pika piiboga, laia kaaboga? Kaevukook
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 121 (1102); E EM2 106 (1457)
Jb.Pikk piip suun, lai laber otsan? Läte
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
Jc.Pikk piip ja lag'a kaas? Kaiv
Ote 1889 (G. Seen)
K1*.Puujumal läheb veejumalale kosja, tühjalt läheb ja täielt tuleb? Vett tõmmame kaevust
Tt dat-ta (anon)
Sim, Pee, Tt - 3 var.
Wied. 285; E EM 129 (1201); E EM2 113 (1575)
Kontam.: = 2318B1*
K2a*.Sookuningas läheb maakuningal kosju, pika piibuga, laia kaabuga, tühjalt läheb, täielt tuleb? Kaev
Kõp 1965 (E. Laur, E. Liivaste)
Vil, Kõp - 2 var.
Kontam.: = 2318B2a*
K2b.Ilmakuningas lääb maakuningale kosju, pika piibuga ja laia kaabuga, tühjalt lähäb, aga täielt tuleb? Vett võetakse kaeokooguga, pangiga kaeost
Vil 1889 (J. Toss)
Kontam.: = 2318B2b
K3*.Int läheb Anti kosja, pika piibuga, laia kaabuga, tühjalt läheb, täielt tuleb? Veetoomine
Hlj 1929 (E. Tiitsen)
Hlj, Jõe - 2 var.
Kontam.: = 2318B3*
K4.Suure piibuga, laia laabuga, kurg läks kaarnale kosjale, tühjalt läks, täielt tuli? Kaevust veevõtmine
Vil 1894 (H. Niggol)
Kontam.: = 2318B4
K5.Pika piibuga ja laia kaabuga, läheb vesiselle kosti, tühjalt läheb, täielt tuleb? Kaevust veevõtmine
Lai 1888 (M. Kolluk)
Kontam.: = 2318B5
La*.Pitk putk, vaskvile, ilbus läheb albusele kosja? Kaju
Kaa 1889 (D. Jakson)
2Sa, Kaa - 3 var.
E EM 121 (1109); E EM2 107 (1465)
Kontam.: = 1975Ba*
Lb.Pitk putk, vaskvile, läheb üle Ilbuküla Albukülase kosja? Kaju
Ans 1946 (L. Truuvert)
Kontam.: = 1975Bb
Lc.Pitkne, putkne, vaskne vile, läheb ülevelt alavele kosja? Kao
Pöi 1894 (T. Undritz)
Kontam.: = 1975Bc
Ld.Sile puu, vile puu, läheb ülalt alla kosja? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
Kontam.: = 1975Bd
Le*.Hilpidest ja halpidest kokku pandud, läheb kosja, pitka putku, vaskest vile? Kajukook ja vibu
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Phl, Hii - 2 var.
Kontam.: = 1975Be*
Vrd. 233Ii 233Ij
Ma.Mees pika piibuga, laia kaabuga, vahib merepõhja? Kooguga kaev
Saa 1930 (A. Räägel)
Kontam.: = 2443Qa
Mb.Ilmuline liäb almulisele kosti, pitkä piibuga, laia kaabuga, loeb taevatähti ja kua meresõmerid? Kaevokuuk
Kod 1888 (J. Liiv)
Kontam.: = 2443Qb
N.Külakoer kükitab, pikk piip suus, lai kabi otsas, loeb taevatähti ja vahib merepõhja? Kaev
Hls 1939 (S. Pärt)
Kontam.: = 892E 2443R
O1.Taivajummal lätt maajumalale kostile, kui sisse lätt, sis raputap, kui vällä tulõ, sis tilgutap? [Lahendus puudub]
Võn 1889 (T. Lätti)
Kontam.: = 768E1
O2a.Pika piibuga ja laia kaabuga, läheb sisse ja väriseb, tuleb välja ja tilgub? Kaevukook ja pang, mis sisse aetes väriseb ja välja tulles tilgub
Pal 1889 (L. Arst)
Kontam.: = 768E2a
O2b.Suur pikk miis, pika piiboga, laia kaaboga, sisse lätt, lõngutas, vällä tule, pilgutas? Kaavost kistas vett
Räp 1889 (K. Tamberg)
Kontam.: = 768E2b
P.Hilise ree pial, talise tee pial, koabu pias ja piip suus? Kaevuvinn ja kook
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Kontam.: = 324Y
Vrd.692 2128A4
234.HIRNUB, KARGAB RAUDNE TÄKK, KEL SUITSUST, AURUST UHKE LAKK? Vedur - 0+1+2+6 = 9 (12) var.
Aa.Sääl sõidab, jookseb raudne täkk, kel suitsuaurust uhke lakk? Rong
Ote 1955/6 (B. Ommuk)
Ab.Hirnub, kargab raudne täkk, kel suitsust, aurust uhke lakk? Vedur
Khk 1955/9 (I. Roost)
2Khk - 2 var.
Ac.Siin hirnub, karjub raudne täkk ja suitsust tema lakk? [Lahendus puudub]
Äks 1933 (P. Lukk)
Ba.Raudne täkk ja aurust, suitsust valge lakk? Raudne hobu, raudteevedur
Kad 1968 (J. Valdur)
Bb.Raudne täkk, valge lakk? Aurukatel
Rkv 1972 (E. Tuisk)
Bc.Raudne täkk, suetsust lakk? Aurumasin
SJn 1894 (H. Raid)
Bd.Suitsust tukk, aurust lakk? Rongivedur
Rid 1961 (R. Säinas)
C.Suitsust tukk ja aurust lakk, ise hirnub kaugel maal, hääl kostab meie maal? Rong
Mar 1937 (E. Ennist)
Kontam.: = 242N
Vrd.799 1835
ul: Varsti aga valjad väl'lä toodi, / raudtee täkku rakendati. / Tal suitsust, aurust uhke lakk / ja väga kena kerge käik (RKM II 252, 503/505 (9) < Kse)
235.HIRV ISTUB, SABA LIIGUB? Maja ja uks - 0 (7) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 41 (185); E EM2 37 (228)
236.HOBENE JOOSK, OHJA SAISVA? Jõgi - 6+68+21+8 = 103 (239) var.
Aa1.Hobene joosk, ohja saisva? Jõgi
Hel 1889 (G. Habicht)
Iis, Rak, VMr, HJn, Juu, Saa, Hel, 2Lai, Trt, Võn, 2Rõu, Vas v. Se, As, Tt - 16 var.
• Helle 363 (16); Willmann 165 (15); Gressel (1808) lk-ta (2); Holtz 213 (16); Hupel2 170; Lönnrot 150; Ahlqvist 71; Wied. 282; E EM 41 (189); KAH EKAl 160 ja 163 (15); Kmpm. Kõ 70; Kmpm. KLr I4 62 (100); Rätsep EEH II 15; E EM2 38 (233); Kmpm. KLr I8 106; Kmpm. EL III10 68; Nugis 286 ja 313 (48); Remmel VI 26 (5); Eas I 195 (285)
Aa2.Hobu jooseb, ohjad seisavad? Jõgi
Ksi 1888 (T. Riomar)
Tür, Kuu, 2Vig, Noa v. Hii, Mus, Aud, Vän, Tor, Saa, Hls, Hel, 2Pst, 2Vil, SJn, 2KJn, Pil, Plt, Ksi, Trm, Äks, Võ, Räp - 26 var.
Kmpm. KLr 55; ÜÕÕ 94 (5); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (2)
Aa3.Hoben joosk ja ohja seisave? Jõgi
Krk 1936 (M. Sarv)
Vän, Pär, Krk - 3 var.
Aa4.Hopõn juusk, uh'a' saisva' paigah? Oja
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Ab*.Ohad seisvad ja hobu jookseb? Vesi jookseb ja kallas seisab
Tor 1889 (C. Tults)
Tor, Har - 2 var.
Ac.Hobune jookseb, ohjad ei jookse? Jõgi, kallas
MMg 1888 (G. Tenter)
2MMg - 2 var.
Ad1.Hopõn sõit, oh'a' saisva'? Lats hal'lün
Lut 1894 (O. Kallas)
Vil, Võn, San, Kan, 3Har, 2Rõu, Vas, Lut - 11 var.
• LMr 126 (23)
Ad2.Hobu sõidab, ohjad seisavad? Jõgi
Hää 1889 (E. Grant)
Vän, Pär?, Hää, MMg, 2Rõn - 6 var.
B1a.Hobu jookseb, aisad seisvad? Jõgi
Emm 1938 (E. Ennist)
Phl, 2Käi, Rei, Emm, Võn, Se - 7 var.
B1b.Hobõnõ joosõp, vehmre saisva? Jõgi juusk, perve saisva
Plv 1889 (J. Tamm)
Võn, Krl, 2Rõu, Plv, Se - 6 var.
B1c.Hopõn sõit, vehmre saisva'? Uja
Se 1929 (V. Savala)
2Kan, Räp, 12Se - 15 var.
B1d.Hobõnõ lätt, vehembre saisva? Jõgi
Räp 1889 (J. Poolakess)
B2a*.Hopõn juusk üüd kui päivä, vehmre ei liigu kunagi? Jõgi
Rõu 1895 (A. Perli)
Rõu, Plv - 2 var.
B2b.Hopen juusk alasi, vehmre ei liigu kunagi? Jõgi
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
B2c.Hobõnõ juusk, vehmre saisva', kunage saa-ai kodo õi peräle? Jõgi juusk
Se 1938 (A. Tubli)
Ca.Hobene sais, ohja juuskva? Jõgi
San 1888 (K. Gross)
Cb.Hobene sais, vehmre liigusse? Perve, jõgi
Räp 1888 (J. Puksov)
D.Vars jookseb, valjad seisavad? Tuli (?)
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.244 245 1494
237.HOBENE LÄTT OHJUGE TAEVALE? Suits - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.427W
238.HOBENE VEDA KOORMA, EI LIIGU KOHEGI? Inemine istus tooli pääl - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1890 (A. Koort)
239.HOBESELE EI SAA MUIDU PÄITSID PÄHÄ, KUI ISTU SÄLGÄ? Ahjuluud - 0+8+10+1 = 19 (27) var.
A1a1.Hobesele ei saa muidu päitsid pähä, kui istu sälgä? Ahjuluud
Kan 1896 (J. Ots)
A1a2.Muido saa-ai hobõsõllõ päitset päähä panda', ku piät sälgä istma? Aholuuda köüdetäs
Se 1938 (A. Tubli)
RpS nr. 6 (1939) 190
A1a3.Hobene ei lase muido päitsit pähä ajada, kui istu sälgä? Ahjoluuda köidetas
Kan 1888 (J. Väggi)
A1b.Inne saa-ai päitsid päähä panda, koni istu sälgä? Aholuuda köüdetäs
Se 1934 (N. Oinas)
A1c1*.Inne saa-ai hobõsõlõ päitsit päähä panda, ku istu sälga? Aholuuda köüdetäs
Se 1940 (N. Koplimägi)
Vas, 2Se - 3 var.
A1c2.Inne saa-ai hobõsõlõ päitsid pähhä aia, ku' istu sälgä? Aholuuda köüdetas
Se 1929 (P. Podrätšikov)
A2*.Inne ei saa päitset pähe õga suitset suuhtõ, ku piät sälgä istma? Ahjuluua köitmine
Se 1937 (N. Ress)
2Se - 2 var.
A3a.Mees ei saa muidu hoost rakke, kui lääb selga? Ahjuluua otsapanemine
Hlj 1888 (J. Linkstein)
A3b.Inne saa-ai' hobõst ette panda, ko sälga ei istu? Aholuuda ei saa' inne kinni köütä, kui katsi-ratsi kõlla pääle ei lää'
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B1*.1) Inne istutas sälga ja peran aias päitse pähä? Aholuvva köütmine
Kan 1895 (J. Tedder)
2) Inne istutas hobõsõlõ sälgä, peräh pandasõ päitse päähä? Aholuvva tegemine
Se 1888 (H. Prants)
Kan, 3Se - 4 var.
B2a.Mies issob enne hobese selgä, siis paneb valjaid pähä? Ahjuluuda köidetakse õtsa
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
B2b.Naane istus katsiratsikalla säläh ja aase hobõsõllõ päitset päähä? Naane köüt aholuuda nuia otsa, eis om katsiratsikella nuia säläh
Se 1929 (N. Nurmetu)
C.Täkk käib nädalas korra toas, kellele naisterahvas valjad pähä paneb? Leivaahju luud
Jõh 1888 (N. Otto)
E EM 149 (1420); E EM2 130 (1860)
240.HOBU AAB UMBRATSA, AGA ISE-P ASTU MITTE SAMMUGID EETSI? Okk - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Muh 1940 (J. Arike)
241.HOBU AIA TAGA, ÕLETUUST PERSEN? Kartohvlikoop - 0+4+0+0 = 4 (5) var.
Aa.Mullu suri must härg, õletort jäi persse? Kelder
VMr 1890 (A. Elken)
Vrd. 1284A2a*
Ab.Must härg, õletupp p[ersse]s? Karduliauk, -kuhi
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Ba.Hobu aia taga, õletuust persen? Kartohvlikoop
Võn 1896 (P. Rootslane)
Bb.Hoposõ ussaian, olõtuusti persen? Maja ja majadõ kahruperse
Plv 1889 (J. Tamm)
Vrd.1506 2404
242.HOBU HIRNUB HIIUMAAL, HÄÄL KOSTAB MEIE MAALE? Müristamine - 10+247+163+155 = 575 (856) var.
A.Hobu hirnub Hiiumaal? Äike
Sim 1929 (R. Viidebaum)
Sim, Mar - 2 var.
B1.Hobo hirnub Hiiomual, saba taga Saksamual? Müristamine, välk
Kod 1888 (J. Kook)
B2.Hobu hirnub Hiiumaal, tee tolmab toisel maal? Piksemürin
VNg 1889 (S. Talo)
B3.Hobu hirnub Hiiumaala, varssa karjub kaugel maala? Müristamine
VMr 1890 (K. V. Lurich)
C1a.Hobu hirnub Hiiumaal ja kuulub üle maailma? Äike
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
C1b1.Hobu hirnub Hiiumaal, kuulus ära meie maale? Pikken müristab
Trv 1890 (J. Tinn)
C1b2.Hobu hirnub Hiiumaal, meie maale kuulda? Müristamine
Ote 1982 (E. Tampere)
C1c1.Hobu hirnub Hiiumaal, siia maale kuulda? [Lahendus puudub]
Tt 1883 (anon)
Hel, Trt, Ote, Tt - 4 var.
• Ol. Lisa nr. 42 (1883) lk-ta
C1c2.Hopen hirnus Hiiumaal, siia maalõ om kuulda? Pikse
Har 1934 (K. Meho)
Trt, Har - 2 var.
C1c3.Hobune hirnub Hiiumaal, siia maale kuuldakse? Müristamine
Var 1888 (M. Karotom)
C1c4.Hobu hirnub Hiiumaal, siia maale kuulukse? Müristamine
MMg 1887 (K. Pedak)
2Mar, Trm, MMg, TMr - 5 var.
C1c5.Hobu hirnub Hiiumaal, siia maale kuuldaks ära? Müristam[ine]
Tt dat-ta (anon)
C1c6.Hobu hirnub Hiiumaal, siia maale kuulus ära? Müristamine
TMr 1926 (L. Berg)
C1c7.Hobu hirnub Hiiumaal, siia maale kuulukse ära? Müristamine
KJn 1932 (J. Grauberg)
C1c8.Hobene hirnub Hiiumaal, ära kuulus siia maale? Müristamine
Trv 1894 (J. Liller)
C1d1*.1) Hobune hirnub Hiiumaal, siia ikka kuulda? Müristab
Kod 1923 (H. Vilde)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, aga siiagi on kuulda? Müristamine
Ote 1955/6 (I. Nagelman)
Kod, TMr, Trt, Ote - 4 var.
C1d2*.1) Hobu hirnub Hiiomaal, siia kuulukse ära? Müristab
Saa 1889 (J. Tuul)
2) Hobo hirnub Hiiumaal, siia kuulusse kua? Müristämene
KJn 1898 (C. Sööt)
Tõs, Saa, KJn, Ote - 4 var.
C1d3.Hobõnõ hirn Hiiumaal, siiä kuules? Pikne
Se 1937 (N. Ress)
C1e.Hobu hirnub Hiiumaal, meile kuuldakse ära? Müristamine
Mus 1931 (V. Lind)
C2a.Hobu hirnub Hiiumaal, aga kostab meie maale? Müristamine
Amb v. JMd 1937 (anon)
C2b.Hobu hirnub Hiiumaal, siiski kostab siia maal? Müristamine
Ksi 1889 (T. Kiipus)
C2c.Hobu hirnub Hiiumaal, meile kostub ära? Pikken, äike
Trm 1992 (M. Rosin)
C3a1*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? Müristamine
Pil 1891 (J. Järv)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, häält kuulda meie maal? Müristamine
Pal 1930 (M. Jürgenson)
Jõh, Amb, JMd, Tln, Lih, Mar, Jäm, Kaa, Vän, Vil, SJn, Pil, Pal, Trm, Rõn, San, Krl - 17 var.
Mihkla-Tedre 57; Metstak 23 ja 34 (236); Hennoste 38 (13); Metstak2 63 ja 66
C3a2.Hobu hirnub Hiiumaalt, hääl kuulda meie maale? Müristamine
Hel 1925 (E. Päss)
Iis, Han, Sa, Hls, Hel, Trt - 6 var.
Mihkla-Tedre EK9 21
C3a3.Hobu hirnub Hiiumaal ja häält kuulda meie maal? Müristamine
Trt 1949 (O. Hildebrand)
C3a4.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl on kuulda meie maal? Müristamine
TMr 1926 (P. Berg)
Var, Äks, TMr, 2Trt, Nõo, 2Ote - 8 var.
Ainelo I-II 74; Tamman 13
C3a5.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl om kuulda meie maale? Pikse müristamine
Rõu 1977 (E. Tampere)
Prn, Rõu - 2 var.
C3a6*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, heal kuuldub meie maal? Müristamine
Tõs 1890 (M. Kirikall)
2) Hobune hirnub Hiiomaal, hääl kuulub meie maal? Müristamine
Vi enne 1883 (F. W. Ederberg)
Vi, Kuu, Var, Han, 2Mus, 3Muh, Tõs, Nõo, 2Räp, Vas - 14 var.
Käis EV II/II lk-ta
C3a7*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, heal kuulub meie maale? Äikese müristamine
Vai 1893 (D. Torpan)
2) Hopõn hirn Hiiumaal, hääl kuulus mii maalõ? Pikne
Rõu 1895 (A. Perli)
Vai, 2Jõh, 2Iis, Lüg, VNg, Hlj, Rkv, VMr, Amb v. JMd, 2Kuu, Tln, Kos, Khk, Tor v. SJn, Trm, Puh, Rõn, Rõu, Räp, As - 23 var.
C3a8.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl see kuulub meie maal? Müristab
Rak 1890 (anon)
C3a9.Hobu hirnub Hiiumaal ja hääl kuuldub meie maale? Müristamine
Kuu 1935 (A. Mägi)
C3a10.Hobone hirnub Hiiumääl, hääl kuulub meie maal? Äikest müristab
Vai 1893 (J. Sorro)
C3a11.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuluss meie maal? Pikne
KJn 1931 (O. Loorits)
KJn, Trt, Räp, Vas - 4 var.
C3a12*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuluks meie maal? Müristamine
Vän 1887 (J. Peterson)
2) Hobu hirnub Hiiumual, jääl kuulusse meie mual? Mürissämine
Kod 1939 (A. Univere)
Kad, Amb, Ann, Pld, Khk, Khn, PJg, Vän, Hls, Vl, Vln, Plt, Ksi, 3Kod, MMg, Tt - 18 var.
• CRJ KLr I7 132 (4); Mäesepp 21 (2)
C3a13.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuluks meie maale? Müristamine
Lai 1904 (J. Ermann)
Ann, Kuu, 2Ans, Vil, SJn, Lai - 7 var.
C3a14.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl tal kuulukse meie maale? Müristamine
Tt 1901 (A. Raudkell)
C3a15.Hobo hirnub Hiiumaal ning hial kuullukse meie muale? Müristamine
Khn 1948 (S. Lätt)
C3a16.Hobu hirnub Hiiumaal, kuid hääl kuulukse meie maal? Müristamine
KJn 1961 (A. Seep)
C3a17*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldaks meie maal? Müristamine
Pil 1894 (A. Jung)
2) Hobene hirnub Hiiumaal, hääl kuuldas meie maal? Müristamine
Vil 1893 (J. Täht)
Rkv, VMr, Pld, Han, 2Mus, Kaa, PJg, Trv, 2Vil, Pil, Trm - 13 var.
C3a18.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldaks meie maale? Müristamine
VMr 1939 (M. Ross)
VMr, Vän, Hel, Vil - 4 var.
Tõn. LPr 6 (3)
C3b1.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda siia maal? Müristamine
Hls 1887 (M. Järve)
2Tõs, 2Hls - 4 var.
C3b2.Hobo hirnub Hiiumaal, hääl kuulda siia maale? Piksemürin
Trv 1889 (A. Rull)
Vl, Hel, Trv, Rõn - 4 var.
C3b3.1) Hobu hirnub Hiiomaal, heal on kuulda seie maale? Müristamine
Hel 1888 (J. Pastarus)
2) Hobu hirn Hiiumaal, hääl om kuulda siiä maale? Pikse müristamine
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2Hel, Krl, Rõu, Plv - 5 var.
C3b4.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldakse seie maal? Müristamine
Kse 1889 (M. Reimann)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, heal kuuldas siia maal? Müristamine
Vil 1894 (H. Jaanson)
Tür, Tln, Kse, 2Vil, KJn - 6 var.
C3b5.1) Hobu hirnub Hiiomaal, hääl kuuldakse siia maale? Müristam[ine]
Tor 1889 (J. Tilk)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldas siia maale? Müristab
Pst 1889 (J. Henno)
3) Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kuuldaks siia maal? Müristab
Pär 1888 (H. Martinson)
2Mih, Vän, 5Tor, Pär, Pär?, Trv, 2Pst, Vil, 2SJn, Äks, Tt - 18 var.
C3b6.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldub siia maal? Müristamine
Saa 1888 (J. Miländer)
2) Hobu hirnub Hiiemaala, heala kuulub seia maala? Müristamine
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
3) Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kuulub siia maal? Müristab
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
2Jõh, Hlj, Kuu, Saa, Hls - 6 var.
C3b7*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulub siia maale? Piksemürin
Vai 1889 (H. Masing)
2) Hobu hirnub Hiiemaalla, heale kuulub seie maale? Müristamine
Kad 1896 (J. Sõster)
3) Hobune hirnub Hiiomaal, hääl kuulub siia maale? Äiekese mürin
Jõh 1888 (N. Otto)
Nrv, Vai, Jõh, 3Iis, 3Hlj, 3Kad, Sim, Lih, Mar, Noa v. Hii, Muh, Tor, Krk, Hel, Trv, Lai, Pal, TMr, Puh - 25 var.
C3b8.Hobune hirnus Hiiumaal, hääl kuuldus siia maal? [Lahendus puudub]
Kei 1934 (S. Kokamägi)
C3b9.1) Hobu hirnub Hiiomaal, hääl kuuleb siia maale? Müristab
Saa 1891 (J. Tiitus)
2) Hobune hirnub Hiiumaal, heali kuuleb siia maale? Müristamine
Ris 1892 (J. Holts)
Ris, 2Saa, Hls - 4 var.
C3b10.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulus siia maale? Vanamb müristab
Trv 1890 (V. Mõts)
2) Hobõnõ hirnub Hiiomaal, hääl kuulus siia maale? Pikse müristamine
Võn 1889 (J. Pint)
Lih v. Mar, Hls, Hel, 2Trv, 2Pst, TMr, Võn, Nõo, Tt - 11 var.
C3b11.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldus siiä maale? Kõu müristamine
Pst 1893 (J. Reevits)
2) Hoben hirn Hiiumaal, hääl kuuldus siia maale? Müristamine
Krk 1889 (J. Kuusik)
2Krk, Pst - 3 var.
C3b12.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulduks siia maale? Müristamine
Pär 1888 (H. Saat)
Vig, Tor, Pär - 3 var.
C3b13.Hobu hirnub Hiiumaal, häel kuuluks siia maal? Müristamine
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Vig, Pst, Äks - 3 var.
C3b14*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulukse siia maale? Kõueke
Vig 1889 (A. K. Saalist)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, healt kuulukse siia maale? Müristamine
Vil 1889 (H. Niggol)
3) Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kuuluks seia maale? Kirikukellad
Tln 1891 (A. Bernstein)
Koe, Tür, Tür v. Juu, 2Tln, Rap, Vig, Khk, Tor, Hls, Pst, Vil, SJn, Plt, Lai, Äks, Tt - 17 var.
• OM nr. 6 (1886) 204
C3b15*.Hobu hirnub Hiiumaal, siia maal kuuluks heal? Müristab
TMr 1889 (M. Napp)
Pst, TMr - 2 var.
C3b16.Hobene hirnub Hiiumaal, hääl kuulun siia maal? Tümistämine
Pst 1931 (O. Loorits)
C3c.Hobune hirnub Hiiomaal, hääl kuuldakse meile? Müristamine
KJn 1888 (J. Koit)
C3d1.Hobu hirnub Hiiumaal, siiä kuuldas hääl ärä? Müristab
Pst 1889 (J. Ainson)
C3d2*.Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kuulub siin? Müristamine
Rak 1931 (A. Okas)
Jõh, Rak, Aud, Lai - 4 var.
C3d3*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, heal kuulub seie ära? Müristamine
Lai 1937 (P. Tammepuu)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulus siiä ärä? Müristamine
Trv 1890 (A. Rull)
C3d4.Hobune hirnub Hiiumaal, aga hääl kuulduks siie ära? Müristamine
MMg 1889 (H. Rätsepp)
C3d5.Hobune hirnub Hiiomaal, hääl kuulukse seia? Müristamine
HJn 1888 (N. Jegorov)
HJn, Plt - 2 var.
C3d6.Hobu hirnub Hiiumaal, siia hääl kuulukse? Müristamine
Tür 1936 (H. Neumann)
C4a1*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maal? Müristamine
HMd 1927 (O. Niimann)
2) Hobu hirn Hiiumaal, hääl kostus meie maal? Müristämine
Urv 1956 (A. Reigo)
3) Hobune hirnub Hiiumaal, jaal kostuks meie maal? Müristamine
Jür 1888 (M. Petroff)
3Sim, 2Amb v. JMd, JJn, Pee, Jõe, Tln, Jür, HMd, Noa, Jäm, Pöi, Tor, Prn, Saa, Hls, Kõp, KJn, Pil, Trt, San, 2Urv - 25 var.
C4a2.Hobu hirnub Hiiumaal ja hääl kostab meie maal? Müristab kõvasti
Trt 1949 (O. Hildebrand)
C4a3*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maale? Müristamine
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
2) Hobune hernub Hiiumaal, hääl kostab meie maale? Pikne
Käi 1939 (E. Ennist)
3) Housta hirnub Hiiomaalla, hääli kostab meie maale? Müristamine
Lüg 1889 (E. Bachmann)
Lüg, Amb v. JMd, JJn, Koe, Pee, 2Tln, Rap v. Mär, 3Nis, Kei, Kir, Noa, Käi, Emm, Mus, Jäm, Kaa, Pöi, Muh, Pär, Hls, Pst, Pil, Lai, 2Pal, Trt, Võn, San, Urv, As - 33 var.
Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (38); Loorits VrP 25 ja 26 (38); Muuk-Mihkla I 90; Huvit. V Lisa 18 (73); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (17); Pioneer nr. 9 ja 11 (1949) lk-ta (4); Bachman-Vilbok II 24; Ordlik EKTv 14 (1); Nahkur 46/7 (2)
C4a4.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl ju kostab meie maale? Müristamine
Amb v. JMd 1937 (E. Heinamägi)
C4b1*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab siia maal? Kõue müristamine
VMr 1891 (C. Mastberg)
2) Hobune hirnub Hiiumaal, hial kostab seia maal? Pikse müristamine
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
VMr, Kos, Kul, Hää, Pst, Trt - 6 var.
Hellerma V-VIII 20
C4b2*.1) Hobo hirnub Hiiomoal, heal kostab seia moale? Müristamine
JJn 1889 (J. Piber)
2) Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kostab siia maale? Müristamine
Nrv 1903 (M. Russmann)
Nrv, Hlj, JJn, Juu, 2Hag, Ris, Mar, Jäm, 2Ksi, 2Trt - 13 var.
Nugis 286 ja 313 (46); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (16); ÜÕÕ 16 (9); Janno-Salun III 15; Terri 38; Hiie-Müürsepp IV/II 150
C4b3.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl see kostab siia maale? Müristamine
Pee 1927 (R. Viidebaum)
VMr, Pee, Mär, Muh - 4 var.
C4b4.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl tal kostab siia maale? Müristamine
Amb 1894 (J. Tannenthal)
C4c.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab siiamaani? Äike
Tln 1994 (R. Thalfeldt)
C4d.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab meile? Müristamine
Var 1969 (E. Maasik)
C4e1*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, jaal kostab seia? Müristamine
Jür 1890 (K. Põldmäe)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab siiani? Pikne
Vl 1932 (A. Zimmermann)
3) Hobune hirnub Hiiomaal, heal kostab seie? Müristamine
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
JJn v. Koe, Jõe, 2Jür, Nis, Mär, Rid, Vl, Hel, MMg - 10 var.
C4e2.Hobu hirnub Hiiomaal, hääl kostab siia ära? Müristamine
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
C4e3*.Hobune hirnub Hiiumaal ja hääl kostab seie? Müristamine
Ris 1889 (J. Holts)
VMr, Ris - 2 var.
C5.Hobu hirnub Hiiomaal, hääl helkib meie maal? Pitksemürin
Tt 1878 (C. E. Malm)
SJn, Tt - 2 var.
• Mötleja 7 ja 51 (21)
C6.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl heliseb meie maal? Müristamine
Trv 1894/1901 (J. Kala)
C7.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kaikub meie mail? Müristamine
Jõh 1935 (E. Block)
C8.Hobu hirnub Hiiomaal, hääl see kõigub meie maal? Müristab
Trm 1895 (S. Sommer)
C9a.Hobune hirnub Hiiumaal, kisa kuulukse meie maale? Müristamine
Rak 1888 (C. M. Redlich)
C9b1.Hobu hirnub Hiiumaal, kisa kostab meie maal? Müristamine
Kuu 1939 (H. Martinson)
Kuu, Jõe - 2 var.
C9b2.Hobu hirnub Hiiumaal, kisa kostab meie maale? [Lahendus puudub]
Jõe 1925 (H. Tomander)
C10a.Hobu hirnub Hiiumaal, kära kuulda meie maal? Müristamine
Trt 1930 (A. Pfeiffer)
C10b.Hobu hirnub Hiiumaal, kära kostab meie maale? Müristamine
Amb v. JMd 1937 (H. Ader)
C10c.Hobu hirnub Hiiumaal, kära kostab siia maale? Müristamine
Pee 1927 (R. Viidebaum)
C11a.Hobu hirnub Hiiumaal, müra kostab meie maale? Müristamine
Juu 1981 (E. Tampere)
C11b.Hobu hirnub Hiiomaal, mürin kostab seie? Müristamine
Iis 1889 (E. Ellert)
C12.Hobu hirnub Hiium[aal], valju kolinad kuulukse meie maale? Müristamine
Kuu 1955 (G. Vilbaste)
C13.Hobu hirnub Hiiumaal, menu kuuluks meie maale? Müristamine
Kuu 1909 (A. Ploompuu)
C14.Hobu hirnub Hiiumaal, sõnum kostub meie maal? Müristamine
Pld 1927 (A. Grep)
C15.Hobune hirnub Hiiumaal, hirnumine kostab meie maal? Müristamine
Sim 1947 (H. Joonuks)
C16a1.Hobu hirnub Hiiumaal, heli kuuldas meie maale? Müristamine
As 1994 (A. Korb)
C16a2.Hobu hirnub Hiiumaale, helü kuulub meie maale? Piksemürin
Nõo 1926 (E. Päss)
Nõo, Rõn - 2 var.
C16a3.Hobo hirnub Hiiumaal, helü kuulus meie maal? Pikse müristamine
Plv 1966 (L. Briedis)
Urv, Plv - 2 var.
C16a4*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, heli kuulus meie maale? Pikne müristab
Kam 1888 (J. Voites)
2) Hobene hirnub Hiiumaal, hel'u kuulus mede maale? Müristamine
Trv 1892 (J. Kill)
Trv, Kam, Räp - 3 var.
EMrd III 236
C16a5.Hobu hirnub Hiiumaal, heli kuuluks meie maale? Kõue hääl
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
C16b1.Hobene hirn Hiiumaal, helli kuulda siia maale? Vanemb tege helli
Hel 1889 (G. Habicht)
C16b2.Hobu hirnub Hiiumaale, heli kuuldaks siia maale? Müristab
Trv 1889 (H. Kallas)
C16b3.Hobu hirnup Hiiumaal, heli kuulup siia maal? Müristap
Võn 1895 (H. Mikkel)
C16b4.1) Hobu hirnub Hiiumaal, heli kuulub seia maale? Pikne kärätseb kaugel
Pär 1911 (A. Karu)
2) Hobu hirnus Hiiumaal, helü kuulub siia maalõ? Müristamine
Võn 1931 (L. Unt)
Pär, 2Võn, Ran, Kan - 5 var.
C16b5*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, helü kuuldus siia maale? Pikne
Ote 1889 (J. Birkenbaum)
2) Hobõnõ hirn Hiiumaal, heli kuuldus siia maalõ? Pikne
Kan 1964 (M. Märtinson, T. Talv)
2Ote, Kan, Tt - 4 var.
C16b6*.1) Hobu hirnup Hiiumaal, heli kuulus siia maale? Vanamb müristap
Rõn 1888 (A. Andrei)
2) Hobu hirnus Hiiomaal, helü kuulus siia maale? Pikne mürstas
Räp 1889 (K. Tamberg)
3) Hobõnõ hirn Hiiumaal, helü kuulus siia maalõ? Pikne
Ote 1889 (G. Wulff)
Trv, 2Võn, Kam, Nõo, 4Puh, 2Rõn, 6Ote, San, 3Kan, Urv, Rõu, Plv, 2Räp, Vas, Tt - 28 var.
Meelej. nr. 34 (1887) 271 (24)
C16b7*.Hobõnõ hirn Hiiomaal, siiä maalõ kuulus helü? Müristäs
Räp 1889 (J. Poolakess)
TMr, Võn, Räp - 3 var.
C16b8.Hobu hirnub Hiiumaal, heli kuuluks siia maale? Müristab
Hel 1889 (H. Karolin)
C16c.Hobo hirn Hiilumaal, helü kuulus sele maale? Müristamine
Plv 1924 (H. Jänes)
C16d.Hobune hirnub Hiiumaal, hel'u kuulub meile? Müristamine
Plv 1932 (M. Torop)
C16e1*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, heli kuulus siia? Müristamine
Ran 1889 (A. Tobber)
2) Hobene hirn Hiiumaal, heli kuulus siiägi? Pikne
Võn 1895 (J. Moodis)
Võn, Ran, Kan - 3 var.
C16e2*.Hobu hirn Hiiumaal, siiä kuulus helü? Pikse müristam[ine]
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
Rõn, 2Se - 3 var.
C17a.Hobu hirn Hiiumaal, helü kost meie maale? Pikne
Ote 1938 (A. Kroon)
Hel, Ote - 2 var.
C17b.Hobu hirnub Hiiumaal, heli kostab siiä maale? Pikse müristämine
San 1929 (E. Voormann)
D1.Hobune hirnub Hiiumaal, aga suurele maale kostab ära? Müristamine
Pil 1981 (H. Kalmu)
D2.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldaks Eestimaal? Müristamine
SJn v. Ote 1946 (L. Lausing)
D3.Hobu hirnub Hiiumaal, heal kuulub Kuuramaale? Müristamine
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
D4.Hobõnõ hirnub Hiiomaal, hääl kuulus kaugel maale? Pikse müristamine
Võn 1889 (J. Pint)
D5a1.Hobu hirnub Hiiomäel, kuuluks Saaremaal? [Lahendus puudub]
Tt dat-ta (anon)
Wied. 282; E EM 41 (186); E EM2 38 (229)
D5a2.Hobu hirnub Hiiumaal, siiski kuulub Saaremaal? Müristamine
Rei 1889 (P. Reikmann)
D5b1.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda Saaremaal? Pitkne
Kär 1898 (T. Sömer)
Kär, Pöi - 2 var.
D5b2.Hobu hirnub Hiiumaal, häält kuuldakse Saaremaale? Pikne, müristamine
Vll 1995 (A. Korb)
D5b3.Hobu hirnub Hiiomaal, hääl kuuldaks Saaremaal? Kõue müristab
Kär 1889 (J. Mändmets)
D5b4.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulub Saaremaal? Müristamine
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
D5b5.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulukse Saaremaal? Kõue
Krj 1940 (K. Lepp)
D5c.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kõlab Saaremaale? Müristamine
Kär 1890 (K. Loiken)
D6a.Kui hobu hernub Saaremaal, kuulukse Hiiumaale? Isu
Phl 1933 (R. Viidalepp)
D6b.Saaremaal hobo hirnub, hirnumine kostab Hiiumaale? Müristamine
Käi 1938 (L. Annus)
D6c.Hobu hirnub Saaremaal, hääl kuuldaks meie maal? Müristamine
Käi 1896/7 (J. Sooster)
D6d.Hobu hirnub Saaremaal, heli kostab meie maal? Müristamine
Hii 1957 (J. Kreos)
D7.Hobu hirnub suurel maal, hääl kostab meie maale? Müristamine
Phl 1938 (E. Ennist)
D8.Hopõn hirn heinamaal, hääl kuulus meie maale? Pikne käü
Rõu 1936 (A. Raadla)
D9.Hobu hirnub Iirimaal, hääl kostab meie maale? Pikne
Pil 1993 (A. Korb)
D10.Hobune hirnub Saksamaal, hääl kuulub meile? Müristamine
Tt 1888 (A. J.)
D11.Hobu hirnub teises maal, hääl kostab siia maale? Pikne
Mus 1931 (V. Põder)
D12.Muul maal hopõn hirn, a siiä tulõ heli? Piksemürin
Rõu 1936 (A. Raadla)
D13a1.Tuul maal hopõn hirn, s'oole maale kuultah? Pikse müristäs
Se 1937 (A. Reinola)
D13a2.Tuul maal hopõn hirn, s'oolõ maalõ kuulus? Pikne
Se 1935 (M. Reinola)
D13b.Tuun maan hopõn hirn, s'uule maale helü kand? Vanaesä müristeles
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (197-198)
D14a.Tuuh ilmah hobõnõ hirn, s'ooho ilma kuulus helü? Jummal mürstäs
Se 1935 (A. Jänessoo)
D14b1.Tuo ilma hopõn hirn, suo ilma helü kand? Jumal tõrelas
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (196)
D14b2.Tuul ilmal hopõn hirn, s'uul ilmal helü kand? Vanaesä müristeles
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (197-198)
E.Hobo hirnub Hiiumual ja valjust kuulta Venemual? Pitkne müristäb
Kod 1888 (J. Liiv)
F1.Hobu hirnub Hiiumaal, valjad on Venemaal, hääl kuulukse üle ilma? Müristamine
Lai 1888 (M. Kolluk)
F2a*.1) Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kuulukse tenna maal, valjad on Venemaal (Ein Pferd wiehert auf Daghden, die Stimme wird gehöret bey uns, der Zaum ist in Russland)? Der Donner
Tt 1732 (A. Thor Helle)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, heal kuuluks tenna maal, valjad paistvad Venemaal? Välk ja müristamine
Pil 1888 (S. Käär)
Krk, Pil, Tt - 3 var.
• Helle 362 (15); Hupel 119; Willmann 165 (14); Lönnrot 150; Neus 393 ja 390 (10); Ahlqvist 71; Wied. 282; KAH EKAl 160 ja 163 (14)
F2b.Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab tenne maal ja val'lad joosvad Venemaal? Müristamine
Kod 1926 (P. Berg)
F3a1*.Hobune hirnub Hiiumaal, valjad näikse Venemaal, heal kuuluks meie maal? Välk
VMr 1890 (A. Elken)
Sander 71 (7); Kmpm. KLr I8 88; Kmpm. EL I9 115; Kmpm. EL II10 181
F3a2.Hobu hirnub Hiiumaal, valjad paistvad Venemaale, menu kostab meie maale? Müristamine
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
F3a3.Hobu hirnub Hiiumaal, heal kuulub meie maal, valjad Vene piiri peal? Müristamine
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
F3b1*.1) Hobune hirnub Hiiumaal, valjad on Venemaal, hääl kuulukse seie maale? Müristamine
VJg 1889 (J. Ustallo)
2) Hobo hirnub Hiiumaal, valjad on tal Venemaal, hääl kuuldas siia maal? Pikse müristamine
SJn 1890 (M. Kielas)
VJg, Hel, SJn, Pil - 4 var.
E EM 41 (187); E EM2 38 (230); E MM 7 ja 43 (47); E MM2 7 ja 46 (48); E MM3 5 ja 37 (48)
F3b2*.Hobu hirnub Hiiumaal, valjad on tal Venemaal, hääl kostab seie maal? Müristamine
Kos 1894 (T. Wiedemann)
Kos, Jäm - 2 var.
F3b3*.1) Hobu hirnub Hiiomaal, hääl kuuluks seie maal, valjad on Venemaal? Müristamine
KJn 1870 (J. Tiedemann)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldas siia maale, valjad on tal Venemaal? Müristamine
Vil 1937 (A. Mikk)
3) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuuldakse siia maale, valjad, päitsed Venemaal? Müristamine
PJg 1888 (H. Lussik)
PJg, Saa?, Vil, SJn, KJn - 5 var.
Nörmann 34 ja 54 (37)
F3b4.Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kostab siia maal, valjaotsad Venemaal? Müristamine
Pee 1894 (O. J. M.)
F4.Hobune hirnub Hiiumaal, valjad Venemaal, hääl kuulukse Eestimaale? Müristamine
Kuu 1891 (T. Uustalu)
F5.Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kostab Kuuramaale, valjad välkvad Venemaal? Pikne
Muh 1888 (T. Kuusik)
F6.Hobu hirnub Hiiumual, hiäl kuuldus Pärnumuale, valjad kuuldi Venemuale? Pikse müristamine
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 41 (187); E EM2 38 (230); E MM 7 ja 43 (47); E MM2 7 ja 46 (48); Ainelo III 62; E MM3 5 ja 37 (48)
G1a1.Hobune hernub Hiiumaal, valjad Venemaal? Pikne ja pilved
Käi 1939 (E. Ennist)
G1a2.Hobo hirnub Hiiumaal, valjad seisvad Venemaal? Kõu
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
G1a3.Hobune hirnub Hiiumaal, valjad vasta Venemaad? Müristamine ja välk
Kos 1888 (J. Pikkel)
G1b.Hobu hirnub Hiiumaal, rangid ja roomad Venemaal? Müristamine
MMg 1888 (G. Tenter)
G2.Hobu hirnub Hiiumual, val'lad paistvad Venemuale? Pikken
Pil 1888 (T. Sander)
G3*.Hobõnõ hirn Hiiomaal, päitse' paistva' siia maale? Müristäs ja sis välki löö
Kan 1910 (H. Ojansuu)
2Kan - 2 var.
G4a.Hobu hirnus Hiiumaal ning saun suitses Saaremaal ning valjad kölisesid Venemaal? Kõueilm
Khk 1937 (L. Köögardal)
G4b1.Hobu hirnub Hiiumaal, suitsed kõlisevad Saaremaal? Müristamine
Krj 1938 (K. Lepp)
G4b2.Hobu hirnub Hiiumaal, päitsekõrin kuuluks Saaremaal? Müristab
Tt 1897 (A. Suurkask)
G4c1.Hobu hirnub Hiiumaal, suitseste kõlin kuulukse meie maal? Müristamine
Jäm 1906 (H. Usin)
G4c2.Hobu hirnub Hiiumaal, suitsed kölisevad meie maal? Müristamine
Jäm dat-ta (R. Andreas)
G4c3.Hobune hirnub Hiiumaal, päitsed kõlisevad meie maal? Müristamine
Pha 1934 (A. Kuusk)
G4d1.Hobu hirnub Hiiumaal, suitseste kõlin kuulukse siia maale? Kõuemürin
Kaa 1872 (I. Kallas)
Wied. 282
G4d2.Hobu hirnub Hiiumaal, päitsed kölisevad siia maale? Müristamine
Mus 1939 (K. Lepp)
G4d3.Hobu hirnub Hiiumaal, päitsed helisevad siia maale? Vikerkaar
Khk 1932 (O. Loorits)
G4e.Hobune hirnub Hiiumaal, valjad kõlisevad seia? Müristamine
Ris 1889 (J. ja T. Asper)
H+.1) Hobu Hiiumaal, hääl kuulub siia maale? Müristus
Pil 1931 (R. Viidebaum)
2) Tõsõh maailma veereh pandas hobõst ette, a hobõsõ hirnmine kostus siiä? Pikne, müristamine
Rõu 1985 (L. Aaresild)
3) Hobu jookseb üle mere, müdin kuuldakse siia maale? Müristamine
Vän 1889 (J. Tammann)
Amb v. JMd, Vän, Pil, Ote, Rõu - 5 var.
I1.Täkk hirnub Hiiumaal, siia kuulukse ära? Vanab müristab
Trv 1889 (J. Käger)
I2.Täkk hirn Hiiumaal, hääl kuuleb siiä maale? Müristemine
San 1925 (E. Päss)
J.Vars hirn võõral maal, helü kuulus siia maale? Pikne
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
K.Mujal maal hirnahas, siia päitse välgähäse? Pikse - pikne
Se 1912 (S. Duplevski)
L1a*.Härg ammub Hiiumaal, hääl kuulukse meie maale? Müristamine
Aud 1964 (M. Proodel)
Mih, Aud - 2 var.
L1b*.Härg ammub Hiiomaal, hääl kuuluks siia maale? Pikne
Aud 1888 (P. Jagor)
Mih, Aud - 2 var.
L2.Hall härg ammub Hiiumaal, kuuldakse Saaremaale? Müristab
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
L3.Must härg ammub muial maal, hääl kuulub siia maale? Müristemine
Hls 1930 (E. Sitska)
2Hls - 2 var.
L4.Must härg möirab Muhumaal, meie maale kuuldakse? Müristamine
Phl 1939 (E. Ennist)
L5a.Härg mürab Hiiomaal, seia maale kuulda? Müristamine
Nõo 1888 (P. Unt)
L5b.Härg mürräs Saarõmaal, hel'u kuulus siia ärä? Pikne
Ote 1890 (J. A. Palm)
L6a.Härg möirgab teisel pool maailma, hääl kuulub siia? Äike
Kan 1981 (B. Ilver)
L6b.Tõõsõ ilma veereh häräkene müügähäs, s'oohtõ ilma kuulus? Pikne müristäs
Se 1936 (M. Vabarna)
L6c.Võõral maal härg müüg, mii maalõ helü kuulus? Jummal mürstas
Se 1929 (M. Pihlapuu)
M+.Tõisen ilman riieldas, siia kuulus ära? Müristamine
Trv 1894 (A. Jakobson)
Tõs, Trv - 2 var.
N.Suitsust tukk ja aurust lakk, ise hirnub kaugel maal, hääl kostab meie maal? Rong
Mar 1937 (E. Ennist)
Kontam.: = 234C
O.Härg mürab kahe mäe vahel, hääl kostab siia maale? Äike
Pil 1993 (A. Korb)
Kontam.: = 2420Q
P1*.1) Hobu hirnub Hiiumaal, look paistab meie maale? Vikerkaar
Muh 1927 (T. Kaljo)
2) Hobu hirnub Hiiumaal, look paistab meie maal? Kõueilm
Pha 1947 (A. Sepp)
Lüg, Kär, Kaa, Pha, Pöi, Muh, 3As - 9 var.
Kontam.: = 1216Ö1*
P2.Hobune hirnub lõunamaal, look paistab meie maale? Vikerkaar
TMr 1992 (H. Kevend)
Kontam.: = 1216Ö2
Q1a.Mees raiub Hiiumaal, hääl kuuldaks siia maale? Müristmine
Pil 1896 (J. Kuldkepp)
Kontam.: = 2174Y1a
Q1b.Hiiumaal raiutse puid, hääl kuuleb meie maale? Müristamene
Saa 1966 (R. Viidalepp)
Kontam.: = 2174Y1b
Q2.Vanamees taob kaugel maal, mürin kostab meie maal? Pikne
Mar 1937 (E. Ennist)
Kontam.: = 2174Y2
Vrd.1216 1405 1952 2087
rl: /- - -/ hobu hirnub Hiiumaala, varsa karjub kauge'ella. /- - -/ (VK VI:1, nr. 184L < Hlj)
243.HOBU ILMA UHJULDE, VARS ILMA VANGÕRDÕ? Tuul - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1910 (H. Ojansuu)
244.HOBU JOOKSEB OHJATA? Jõgi - 2+3+1+4 = 10 (13) var.
A1a.Ööd ja päevad jookseb ilma ohjuta? Jõgi
Se 1949 (R. Viidalepp)
A1b.Hobune sõit ööd ja päävad ilma ohjeta? Jõgi
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 42 (198); E EM2 38 (242)
A1c*.1) Hobu jookseb ohjata? Jõgi
Tor 1889 (J. Tilk)
2) Hobu jookseb ohjata? Tuul
Jõh 1993 (E. Valter)
Jõh, Pöi?, Tor, Kan - 4 var.
A1d.Hobune ohjata? Ein Schosz, auch ein Bach
Mus 1817/22 (anon)
A2.Missugune hobu jookseb ilma ohjata? Jõgi
San 1970 (V. Hütsi)
Ba.Hobene jooseb ohjeta, kargab kaaramatita? Vokk
Puh 1888 (J. Loskit)
Bb.Hobu jookseb ohjata ja ilma kaeramatita? Vedur
Kos 1939 (T. Võimula)
Vrd.236 247 1625
vs: EV 1334
rl: /- - -/ Hobu mul jooksis ohja tõttu, / kargas kaeravaka tõttu /- - -/ (ERlA I:1, nr. 702 < Kse)
245.HOBU JOOKSEB, KRAAV JÄEB TAHA? Laev - 0+0+0+2 = 2 (24) var.
Aa.Hobu jookseb, kraav jäeb taha? Laev
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM 41 (188); E EM2 38 (231)
Ab.Hobune jookseb, vagu taga? Laev
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
Rid, Hel - 2 var.
E EM 41 (188); E EM2 38 (231); Jürisson 196 (4); Nugis 286 ja 313 (47); Ordlik EKTv 18 (7)
B.Hobu jookseb teed mööda, kaks jalga kraavis? Ader
J. Lammas (1891): omaloominguline tekst
Metstak2 59 ja 61
Vrd.236
246.HOBU JOOKSEB, LIHA VÄHENEB? Takukoonal - 3+12+1+1 = 17 (75) var.
Aa1.Hobu sõit, liha viab vähemaks? Vokk, ketramine
Hel 1889 (K. Gross)
2Hel, Krl - 3 var.
Aa2.Hobune sõidab ja liha veab vähemaks (Pferd reitet oder fährt und das Fleisch zieht sich weniger (wird dünner))? Das Spinnen
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 363 (18); Willmann 165 (17); Lindf. (1787) lk-ta (5); Gressel (1808) lk-ta (4); Holtz 214 (18); Lönnrot2 179 (20); Wied. 283; KAH EKAl 160 ja 163 (17)
Ab.Hobune jooseb, liha jääb vähämaks? Linakoonal
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Tür, Tor - 2 var.
Ac1.Hobene jooseb, leha vähänep? Okk ja kootsel
Trv 1892 (J. Kill)
Juu, 2Trv - 3 var.
Ac2.Hobu jookseb, liha väheneb? Takukoonal
MMg 1888 (A. Artis)
MMg, Äks - 2 var.
Ad1.Hobene sõidab, liha väheneb? Vokk ketrab, takukoonal väheneb
Sim 1950 (V. Murumaa, Ü. Tedre)
E EM 42 (196); E EM2 38 (240); E MM 7 ja 43 (48); E MM2 7 ja 46 (49); Kmpm. EL II10 95; Kmpm. EL III10 130; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (15); E MM3 5 ja 37 (49)
Ad2.Hobu sõidab, liha väheneb? Vokk
Vig 1869 (M. J. Eisen)
Ae.Hobune sõidab, liha vähe? Ketramine
Muh 1937 (R. Viidalepp)
B.Hobu sõidab, liha vaob? Okk
Pöi 1894 (T. Undritz)
C.Hobu jookseb, liha väriseb? Vokk
Trm 1896 (J. Soodla)
E EM2 38 (232)
D.Hobu sõidab, liha seisäb, istja väsib, istutav ei väsi? Ketramine
TMr 1890 (J. Mägi)
Kontam.: = 730G
Vrd.1793F2a
247.HOBU OHJATA, MEES PIITSATA, TEE TOLMUTA? Laev - 9+118+85+98 = 310 (592) var.
Aa1.Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? Laev
Vai 1936 (M. Tarum)
2Vai, Jõh, 2Iis, Kad, Rkv, Rak, Sim, 2VMr, 2Amb, 2Amb v. JMd, JJn, Koe, Pee, Tür, 3Kuu, 2Jõe, 2Tln, Kos, Nis, HMd, Mär, 4Vig, Lih, Noa, Sa, 2Krj, Kär, 5Jäm, 2Kaa, Pha?, Vll, Jaa, Pöi, Muh, 2Tõs, Aud, PJg, 2Vän, 2Tor, 2Prn, Pär, Hää, 3Saa, Saa v. Hls, 3Hls, 3Krk, Hel, 4Trv, 3Pst, 2Vln, 4Vil, Kõp, 3SJn, 3KJn, 4Pil, 2Plt, Ksi, 3Lai, 2Pal, 2Trm, Kod, 2TMr, 2Trt, 2Võn, 2Ran, Rõn v. San, 4Ote, San, 2Urv, 2Har, Rõu, Plv, 2Räp, As, 2Tt - 135 var.
• Mötleja 7 ja 51 (22); Meelej. nr. 8 ja 10 (1885) 34 ja 42 (2); CRJ KLr I7 132 (1); Tõn. Tln. Tähtr. (1889) 58 ja 60 (1); Tõn. LLr 54 (4); Tõn. LPr 17; Mäesepp P 21 (1); Kuusik KT 214 (39); Nurmik II 10; Nurmik EKÕr 104; Huvit. II 69; Huvit. II (1927) 92; Loorits VrP 25 ja 26 (25); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (25); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (12); Selmet V (1946) 144 (13); Mihkla KlL 75 (23); Pioneer nr. 7 ja 8 (1949) lk-ta (4); Vih. (1950) 82 (23); Meie aasta (1953) lk-ta (27); Kõrgesaar-Lahi II 19; Hellerma Eü 63; Praakli III 76 (4); Metstak 25 ja 35 (259); Muhel HK II 23 ja 64; Kivi-Roosleht II/2 78; Metstak2 70 ja 71
Aa2.Hobu ohjeta, mees piitsata, tee tolmuta? Lootsikuga sõitmine
Pst 1893 (J. Reevits)
Nrv, Hlj, Sim, Kuu, Tor, Saa, Hel, 2Pst, KJn, Puh, Krl, Rõu, 2Tt - 15 var.
Meos III-IV 32; Meos III 49; Nurmik EKÕM II 119
Aa3*.Hobu ohjata ja miis piitsata ja tii tolmuta? Latsõ kiik
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
Lüg, Kad, VMr, Pee, Kuu, 2Tln, Pil, Trt, Kan - 10 var.
Gressel Uus ABDr 11 (7)
Aa4.Hobu on ohjata, mees piitsata ja tee taga tolmuta? Laev mere pääl
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
Aa5*.Hobu ilma ohjata, miis ilma piitsata, tii ilma tolmulda? Meresõit
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Trv, Rõu - 2 var.
Aa6.Hobu ohjata, kutsar piitsata, tee tolmuta? Laev merel
Pil 1990 (L. Kolk)
Ab1.Hobune ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? Laev
Kei 1890 (H. Morell)
VJg, Koe, Kos, Juu, Kei, Ris, Tor, Prn, Saa?, Kod, Ran, Rõn, Plv, Tt - 14 var.
• Helle 363 (17); Hupel 119; Willmann 165 (16); Lindf. (1787) lk-ta (4); Gressel (1808) lk-ta (3); Holtz 213 (17); Lönnrot 150; Nörmann 34 ja 54 (38); Körber VRMK 40 (4); Ahlqvist 71; Körber Uus ABDr 11 (1); Wied. 282; ER Kal. (1888) 100 ja 103 (12); E EM 41 (193); KAH EKAl 160 ja 163 (16); Univer-Laurits IV 8; Sööt PA 6 (7); Kmpm. KH 45; Kmpm. KLr 359; Jürjens 26; E EM2 38 (237); Kmpm. KLr II6 348; Kmpm. KLr I8 121; Kmpm. EL I9 142; Kmpm. EL IV 259; Jürisson 208 (4); Kmpm. EL II10 234; Kmpm. EL III10 279; Käis EV II/II lk-ta; Nugis 286 ja 313 (49); Krikmann 99
Ab2.Hobene ohjeta, mees piitsata, tee tolmuta? Aurumasin
Puh 1888 (J. Loskit)
Ab3*.Hobune ilma ohjata, mees ilma piitsata, tee ilma tolmuta? Laev
Pär 1888 (H. Martinson)
Tln, Pär - 2 var.
Ab4.Kus on hobone ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? Laevatee meres
Rkv 1888 (A. Heraklides)
CRJ Uar 29 (1); Kruus 37 (6); Tõn. ABDr12 38 (1); Mäesepp K 40 (1); Pioneer nr. 7 (1971) 21
Ba1.Hobu ohjata, tee tolmuta, mees piitsata? Meretee
Jür 1890 (K. Põldmäe)
2Iis, Hlj, Amb v. JMd, Tür, Tln, Jür, Rap, Nis, Khk, Ans, Tor v. SJn, 2Saa, Hls, 2Krk, Vil, SJn, KJn, Plt, Ksi, 2Trm, 2MMg, TMr, Trt, 2Ote, Har, Räp - 32 var.
Aver-Alttoa (1955) 18
Ba2.Hobu ohjuta, tee tolmuta, mees piitsata? Laev
Ksi 1938 (M. Viidalepp)
Koe, Kos, Hel, Ksi, Rõu - 5 var.
Ba3.Kos om hobo ohjata, tee tolmuta, mees piitsata? Vene jõe pääl
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Bb1.Hobune ohjata, tee tolmuta, mees piitsata? Laev
Lai 1888 (M. Kolluk)
Vig, PJg, Lai, Har - 4 var.
Bb2.Hoben ohjate, tii tolmute, miis roosate? Meretii
Krk 1890 (J. Hünerson)
Bb3.Hobene ohjuta, tii tolmuta, miis piitsata? Suur laiv
Võn 1895 (H. Mikkel)
Sa, Hel, Võn - 3 var.
Ca1.Tii tolmuta, hobo ohjata, miis piitsata? Jõgi
Ksi 1926 (P. Berg)
Iis, Amb v. JMd, JJn, Tln, Muh, Hel, Pst, Ksi, Äks, Võn - 10 var.
Lasteleht nr. 17/8 (1939) 296
Ca2.Tee tolmuta, hobu ohjeta, mees piitsata? Lootsikuga sõitmine
Nõo 1888 (P. Unt)
2Krk, Nõo - 3 var.
Cb.Tii tolmuta, hopen ohjata, miis piitsata? Laev merel
Har 1934 (K. Meho)
Kod, Har, Räp - 3 var.
D.Tii tolmuta, miis piitsata, hobu ohjata? Miis paadiga jõe pääl
Kan 1966 (R. Praakli)
Iis, JJn, Pai, PJg, Hel, Kan - 6 var.
Wolde ÕkÕ2 14
E*.Mees om piitsata, tee om tolmuta, hobu om ohjata? Masinaga sõidetas
Võn 1909 (J. Moodis)
Sim, Kul, Võn - 3 var.
F*.Mees piitsata, hobu ohjata, tee tolmuta? Laev
Vln 1942 (P. Alvre)
Krj, Prn, Vln, Äks, TMr - 5 var.
G*.Hobu ohjata ja mees piitsata? Tuul
Trm 1991 (A. Korb)
VJg, Koe, Kos, Hel, Trm, Kan, Har - 7 var.
H.Mees piitsata, hobu ohjata? [Lahendus puudub]
TMr 1927 (E. Karu)
Ia.Hobu ohjeta, tee tolmuta? Lootsik
Puh 1888 (H. Huik)
Tln, Plt, Puh, Rõu - 4 var.
Juhani-Lindsaar-Rosin 82 (12)
Ib.Söö ratsu, sõida ratsu, hobu ohjata, tee tolmuta? [Lahendus puudub]
San 1971 (L. Voormann)
J*.Tii tolmuta, hobene ohjuta? Meri, laev
Har 1888 (anon)
Amb v. JMd, HMd, Har - 3 var.
K.Mees piitsata, tee tolmuta? Laev sõidab merel
Tõs 1952 (U. Kolk)
2Kuu, Krj v. Mus, Tõs, Vän v. Trt - 5 var.
L*.Tie tolmota, mies piitsata? Lae purjutab
Khn 1948 (S. Lätt)
Khk, Khn, Trv - 3 var.
M+.1) Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta, aga lähevad edasi? Laev
Trm 1966 (H. Alver, H. Kulo, T. Roosmaa)
2) Hobu ohjuta, mees piitsata, tee tolmuta, ise viib maailma läbi? Pili
Mus 1939 (K. Lepp)
Tln, 2Mus, Hls, Vil, 2Trm - 7 var.
N+.1) Tii tolmuta, hobu piitsata? Laev
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
2) Jaak jalota, tee tolmuta? Massin
Räp 1875 (J. Jagomann)
Sa, Tor, Äks, Räp - 4 var.
O1a1.Suur katel ilma kaaneta, tie tolmuta, hobu ohjata ning mies piitsata? Meri, laev
Khn 1948 (J. Sulengo)
Kontam.: = 2048C1a1
O1a2*.Suur katel ilma kaaneta, hobu ohata, mees piitsata, tee tolmuta? Meri, laev merel
Han 1972 (I. Aavekukk)
Rap v. Mär, Han, SJn - 3 var.
Kontam.: = 2048C1a2*
O1b.Suur sinine katel ilma kaaneta, hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? [Lahendus puudub]
Kuu dat-ta (Rumberg)
Kontam.: = 2048C1b
O2a1.Tee tolmuta, hobu ohjata, mees piitsata, suur katel ilma kaaneta? Laev merel
Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm)
Pöi, Muh - 2 var.
Kontam.: = 2048C2a1
O2a2.Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta, suur katel ilma kaaneta? Laev, meri
Mar 1923 (E. Labi)
Jõh, Mar, Pst - 3 var.
Kontam.: = 2048C2a2
O2a3.Mees piitsata, tee tolmuta, hobu ohjata, suur katel ilma kaaneta? Kapten, meri, laev, meri ilma jääta
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
Kontam.: = 2048C2a3
O2b.Hobu ohjata, tee tolmuta, suur katel ilma kaaneta? Mere peal lae, meri
Muh 1937 (M. Viidalepp)
Muh, Puh - 2 var.
Kontam.: = 2048C2b
O2c.Hobu ohjata, mees piitsata, suur katel ilma kaaneta? Paat merel
Pöi 1951 (V. Truumets)
HMd, Pöi - 2 var.
Kontam.: = 2048C2c
P*.Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta, läheb võõrale maale, ei ole jälgegi järel? Laev
Han 1937 (L. Uusküla)
Jõh, Han - 2 var.
Kontam.: = 2096D*
Vrd.244 1131 1625
248.HOBU TALLIS, SABA RÄÄSTAS? Tuli ja suits - 13+204+92+43 = 352 (596) var.
A1a1.1) Hobu tallis, saba räästas? Tuli ja suits
Pst 1888 (J. Jaakson)
2) Hobu tallin, saba rästän? Suits
Hls 1888 (P. Ruubel)
Vai, 2Jõh, Iis, Lüg, 2Hlj, Rkv, Amb, Amb v. JMd, JJn, Tür, Tür v. Juu, 4Kuu, Jõe, Tln, Jür, Ris, Kul, Vig, LNg, Noa, 4Käi, Rei, Emm, Khk, Ans, Kaa, Vll, Jaa, PJg, 3Vän, 4Tor, Pär?, Saa, Saa?, 2Hls, Krk, Hel, 4Trv, 6Pst, 4Vil, Kõp, 9SJn, SJn v. Pil, 4KJn, 5Pil, 2Plt, Lai, 2Pal, 4Trm, 2TMr, Trt, Võn, Nõo, Ote, As, Tt, eP - 103 var.
Nurmik II 6 (8); Puus. KH III5 74; EMrd IV 55 (28)
A1a2.1) Hobune tallis, saba räästas? Suits
Koe 1931 (R. Viidebaum)
2) Hobene tallis, saba räästan? Suits
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
Jõh, 2Iis, Lüg, 2Rak, 2VJg, Sim, 3VMr, Amb, Amb v. JMd, Koe, Pee, Tür, Kuu, Jõe, HJn, 2Tln, 2Kos, Rap, Rap v. Mär, 2Hag, Nis, Mär, Kul, Vig, Var, Han, Rei, Emm, Khk, Saa, Pst v. Pil, Vil, 2Pil, 2Trm, 2Kod, Võn, Ote, Tt - 49 var.
• Helle 363 (19); Hupel 119; Willmann 165 (18); Lindf. (1787) lk-ta (6); St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (4); Gressel (1808) lk-ta (6); Holtz 214 (20); Lönnrot 150; Nörmann 34 ja 54 (39); Körber VRMK 40 (5); Wied. 283; Malm 15 (1); E EM 42 (199); Univer-Laurits IV 8; Sööt PA 6 (4); KAH EKAl 160 ja 163 (18); Kmpm. KH 41; Elken3 15 (1); E EM2 38 (243); E MM 7 ja 43 (50); E MM2 7 ja 46 (51); Ainelo III 62; Huvit. II3 175 ja 248 (11); Kmpm. EL III10 134; Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (46); Loorits VrP 25 ja 26 (46); Muuk-Mihkla I 101; Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (21); Pioneer nr. 2 ja 3 (1950) lk-ta (1); Nahkur 46/7 (11); E MM3 5 ja 37 (51)
A1a3*.Hobu tallis ja saba räästas? Suits
Lih 1949 (Ü. Kreek)
VMr, JJn v. Koe, Koe, Pee, Ha, Kuu, Tln, Rap, Lih, Emm, Khn, Vän, Hls, Tt - 14 var.
• Mötleja 7 ja 51 (24)
A1a4.Hobõnõ tallih, saba rästä all? Suits
Räp 1892 (M. Jennes)
A1b1.Hobu tallin, händ rästän? Tuli ahjun
Trv 1890 (A. Rull)
Krj, Muh, 2Khn, Tõs, PJg, 2Pär, Hää, 2Saa, 2Hls, Krk, 3Hel, 5Trv, Pst, Ote - 24 var.
• Liiv LMt 44 (73)
A1b2.Hobune tallin, händ rästan? Suits
Krk 1889 (M. Kõdar)
Tor, Pär, Hls, 3Krk, Hel, Võn, Ote - 9 var.
Ahlqvist 71; Meelej. nr. 35 (1887) 280 (35)
A1b3.Hobu tallis ning händ räästas? Suits
Khk 1947 (A. Kannel)
A1c.Valge hobu tallis, saba räästas? Tuli ahjus
Kir 1937 (S. Pent)
A1d.Valge hobene tuleb tallist välja ja viskab saba kohe räästa ala? Aur
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
A2a.Hobu laudas, saba räästas? Suits
Mar 1937 (E. Ennist)
A2b.Hobune lautas, händ räästas? Uksest väljuv suits, kui veel korstnat polnud
Pöi 1961 (A. Rand)
A3*.Hobu toas, händ räästas? Suits
Kär 1952 (A. Tuim)
Hlj, Kär - 2 var.
A4.Hobu taren, saba rästan? Suits
Võn 1888 (J. Kripson)
A5.Hoben aidan, händ rästen? Suits
Krk 1892 (J. Hünerson)
Ba1.Täkk tallis, saba räästas? Ahi kööb
Sim 1889 (H. Aman)
2Jõh, Sim, Ann, Kei, 2Han, Kse, Lih, 2Kir, Mar, Noa v. Hii, Phl, Hii, 2Krj, Mus, Kär, Jaa, Pöi, 2Muh, 4Tõs, Aud, Tor, Pär, Trt, Nõo, Tt - 33 var.
Wied. 288; E EM 150 (1422); E EM2 130 (1863)
Ba2.Täkk tallis ja saba räästas? Tuasuits
Tor 1889 (M. Ostrov)
Ris, PJg, Tor - 3 var.
Bb*.Täkk tallis, händ räästas? Suits lähab uksest välja
Muh 1872 (O. T. K.)
Var, Rid, Kaa, 3Muh, Tõs, PJg, 2Trv, Urv - 11 var.
Bc*.Hall täkk tallin, hand räästan? Toss
Nõo 1888 (P. Unt)
HMd v. Ris, Pld, Mih, Nõo - 4 var.
Bd*.Punane täkk tallis, saba räästas? Tulekahju
Kos 1888 (J. Pikkel)
Kos, Saa - 2 var.
C.Härg lautas, saba räestas? Suits
Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
D1a1.Hobu tallis, saba väljas? Aidavõti
Vil 1888 (H. Niggol)
Kuu, Vig, Kir, Tor v. SJn, Hää, Trv, Pst v. Pil, Vil, Lai, Trm - 10 var.
Vrd. 1540
D1a2.Hobune tallis, saba väljas? Tuli ahjus
Var 1888 (M. Karotom)
VMr, Vig, Var, Tõs, Hls, 2Lai, Pal - 8 var.
E EM 42 (200); E EM2 38 (244)
D1b*.Hobune tallis, händ väljas? Suits, mis toast välja läheb
Pär 1888 (M. Oiderman)
2Tõs, Pär, Trv, Plv, Räp - 6 var.
D2.Hobu lakas, saba väljas? Suits
Lai 1895 (V. Ervart)
E1*.Täkk tallis ja saba väljas? Suits
Rei 1939 (E. Ennist)
Rei, 2Aud, Vän, Krk, Lai - 6 var.
E2.Täkk keldris, saba vällas? Võti lukuaugus
Vän 1937 (E. Tammsoo)
F.Lehm laudas, saba väljas? Aidavõti luku sees
Kan 1929 (L. Ass)
G.Härg laudan, händ vällan? Suits
Pst 1895 (J. Ainson)
H.Lammad laudas, sabad väljas? Lusikad vaagnas
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 79 (628); E EM2 70 (810); Jürisson 178 (8)
Ia1.Hobo tallin, saba lakan? Ahi lõõskab
Kod 1888 (J. Liiv)
Iis, Hlj, Kad, Amb, JJn, 2Kuu, Pöi?, Plt, Ta, Ksi, Lai, 2Trm, Kod, 4MMg, Äks, Trt - 21 var.
Ia2.Hobune tallis, saba lakas? Suits
Pal 1888 (M. Saar)
Vi, VMr, Pee, Lai, Pal - 5 var.
Ib*.Hobu tallis, saba talli lakkas? Suits
Plt 1895 (M. Luu)
Kuu, Plt - 2 var.
J+.Täkk tallin, saba lakan? Ahi lõõskab küdeda
Kod 1940 (S. Tanning)
Krj v. Mus, Kod, 2Ote? - 4 var.
EMrd IV 228 (123)
K1a*.Hobu tallis, saba taevas? Korsten
Vil 1937 (A. Mikk)
Pär, Pst, Vil, 2KJn, Pil, Plt, Tt - 8 var.
SSTT 62; Metstak 11 ja 33 (68); Karlep-Vihm-Karu 16 (2); Metstak2 23 ja 25
K1b.Hobu tallis, händ taevas? Suits
Aud 1896 (anon)
Aud, Räp - 2 var.
K2.Hobu aedas, saba taevas? Suits korstnast
Var 1970 (E. Maasik)
L+.1) Hobene tallin, hand talli pääl? Saunaahju
Vas 1895 (P. Saar)
2) Hobu toas, händ rehalas? Suits
Mus 1898 (T. Sömer)
3) Täkk tallin, hand kaarusõn? Tuli
Rõu 1896 (A. Perli)
Rkv, Amb v. JMd, Mus, Lai, Võn, Rõn, Rõu, Vas - 8 var.
M.Täkk tallis, lakk väljas? Korstnasuits
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
N.Hobu tallis, lakk lakkas? Tuli ahjus, suits unkas
Jür 1890 (K. Põldmäe)
O.Täkk tallis, lakk lakkas, saba üle räästa? Suits
JJn 1888 (P. A. Pitka)
Vrd.251 252 254 256 951 2310
249.HOBU TEETA, KAMM JÄLJETA? Äke (äestamine) - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
250.HOBUNE JOOKSEB, TEE EI VÄHENE? Veske - 0 (7) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 41 (190); E EM2 38 (234)
251.HOBUNE MAHUB TALLI, SABA EI MAHU? Lõngakera - 0 (9) var.
A.Hobune mahub talli, saba ei mahu? Lõngakera
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 41 (191); E EM2 38 (235)
B.Härg läheb lauta, härja saba ei lähe? Kera, lusikas, roop
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 38 (153); E EM2 35 (189)
Vrd.248
252.HOBUNE METSAS, SABA SELJAS? Das Eichhörnchen - 1+0+1+0 = 2 (36) var.
a.Hobune metsas, saba seljas (Ein Pferd ist im Walde, der Schweif auf dem Rücken)? Das Eichhörnchen
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 282; E EM 41 (192); E EM2 38 (236); RpS nr. 6 (1939) 190; ÜÕÕ 55 (2); Mihkla-Tedre 57; Kuut VI (1960) 116 (12); Siim-Vallner III 134; Randmäe 51; Säde nr. 64 (1966) 8 (2); Metstak 17 ja 34 (155); Metstak2 44
b.Hobu metsas ja saba selgas? Suits; saba selgas on suits ja hobu on lõke või tuli, mis seal tehakse
Kul 1940 (V. Eenveer)
Vrd.248
kk : Joosep saba sel'las, meel kaikaga õlal (Plt)
253.HOBUNE SÖÖB LÄBI RAUDSE KARTSA? Ein Schlüssel - 1+5+0+2 = 8 (11) var.
A1.Hobune sööb läbi raudse kartsa? Ein Schlüssel
Khk 1817/22 (anon)
Wied. 283; E EM 41 (195); E EM2 38 (239)
A2a.Raudtäkk sööb läbi raudkarssa? Veti
Ans 1891 (J. Magus)
A2b.Raudtäkk närib läbi raudkarssa? Võti lukiaukus
Ans 1891 (F. Peters)
A3*.Pisike päts sööb läbi raudkarssa? Öuvekamri vöti
Jäm 1977 (H. Tomingas)
2Jäm - 2 var.
B1.Must härg sööb läbi raudkartsa? [Lahendus puudub]
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B2.Härg sööb läbi raudkarssa? Võti keerab lukku lahti
Kär 1889 (T. Jank)
C.Oinas sööb läbi raudkartsa? Voti
Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
Vrd.148
254.HOBUNE TALLIS, KABJAD VÄLJAS? Sarikad - 3+18+7+1 = 29 (43) var.
A1a1.1) Hobune tallis, kabjad väljas? Sarikad
Sim 1889 (H. Aman)
2) Hobune tallis, kabjad väljas? Nuga tuppes
Tor 1889 (J. Tilk)
Sim, VMr, Rid, 2Tor, KJn, Pil, Räp - 8 var.
A1a2.Hobo tallis, kabjad välläs? Hoone nurgad
KJn 1888 (J. Reial)
Hps, Jäm, 2Tor, Hel, SJn, KJn, Äks - 8 var.
A1a3.Hobu tallis ning kabja väljas? Ukselukk ning vöti väljas
Jäm 1977 (M. Jaago)
A1a4.Hobused tallis, kabjad väljas? Katuse saarikad
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 42 (202); E EM2 38 (246)
A1b.Kaits hobest tallin, neli kapja väljan? Taretala
Hel 1889 (J. Keernik)
2Hel - 2 var.
A2a.Täkk tallis, kabi väljas? Elu nõumpuu
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Jäm, Pha - 2 var.
A2b.Täkk tallin, kabja välan? Palgi ots
Urv 1888 (G. Seen)
Tor, SJn, Urv - 3 var.
E EM 150 (1421); E EM2 130 (1861)
A3.Loom lautas, kabi väljas? Elu naumpuu, sarika ots
Jäm 1937 (A. Ahurand)
Ba.Täko tallin, jala välän? Tarõtala
Kan 1896 (G. Loodus)
Bb.Hopõn tallih, jala väläh? Katusõkoogu
Se 1934 (M. Peramets)
C.Hopõn tallih, kundsa väläh? Katusõpaari
Se 1938 (A. Tubli)
Vrd.248 255
255.HOBUNE TALLIS, PEA VÄLJAS? Nuga tupes - 0+3+1+0 = 4 (4) var.
Aa.Hobune tallis, pea väljas? Nuga tupes
Emm 1925 (S. Perv)
Ab.Täkk talles ja pää väljes? Noga toppes
Phl 1889 (J. Mey)
Ac.Päts tallis, pää väljas? Nuga tuppes
Rei 1889 (P. Reikmann)
B.Härg lautas, pää väljas? Nuga seinas
Phl 1897 (J. Pöijal)
Vrd.254 1970
256.HOBUSED VEAVAD VETT, PEAD MERE PÕHJAS, SABAD VÄLJAS? Lusikad - 0 (9) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 42 (203); Schneider Elusal. Kal. (1906) 9 ja 32 (17); E EM2 38 (247)
Vrd.248
257.HOBUSTEGA TULEB, HÄRGADEGA LÄHEB? Haigus - 3+4+12+19 = 38 (145) var.
a1*.Hobusega tuleb, härjaga läheb? Haigus
PJg 1888 (J. Reinson)
2Kuu, Tln, Jür, Rap, PJg, Trm - 7 var.
E EM 42 (204); Kmpm. KH 49; Pet. ELA 69; E EM2 39 (248); Pet. UA7 39
a2.Härjaga läheb ja hobusega tuleb? Haigus
Rap 1928 (R. Viidebaum)
a3*.Hobusega tuleb, härgadega lähäb? Haigus
Han 1969 (I. Aavekukk)
VNg, Kuu, 2Tln, Han, Sa, Tor, Lai - 8 var.
Kmpm. KLr 39; Kmpm. KLr I4 44 (79); Kmpm. EL I9 98; Jürisson 89 (6); Kmpm. EL II10 122; Aver-Alttoa (1955) 19; Aver-Alttoa (1963) 160
a4*.Hobustega tuleb, härgadega läheb? Haigus
Kaa 1872 (I. Kallas)
Vai, Kad, Kuu, Rei, Sa?, Krj, 2Kaa, Khn, Saa v. Hls, Hel, Trv, Vln, 2Pal, Trm, Trt, Kam v. Rõn, Urv, Vas - 20 var.
Nugis 286 ja 313 (50); Sööt X 39; Metstak 8 ja 32 (4); Metstak2 8 ja 9
b.Hobestega tule, aga härgiga ei lähä äräki? Haigus
San 1967 (R. Praakli)
c.Luigel tuleb, härjal läheb? Häda, haigus
Nis 1888 (M. Neumann)
Mst-teks on loetud tekstid, mis originaalkäsikirjas paiknevad mst-te hulgas
Vrd.211 301
vs: EV 758, 1758
kk: Hobustega tuleb, härgadega lähäb (haiguse kohta) (Rei)
ll: /- - -/ hobustega tulgu, härgadega mingu /- - -/ (ERlA III:3, nr. 6746 < Vll)
258.HOIETAS KUI EMANDAD, SÕKUTAS KUI LITSI? Vokk - 1+11+2+2 = 16 (26) var.
A1.Hoietas kui emandad, sõkutas kui litsi? Vokk
Kan 1896 (J. Ots)
Vil, Nõo v. Ote, Kan, Urv v. Krl - 4 var.
A2a.Hoitas kui emandad, tallatas kui litsi? Vokk
Puh 1890 (P. Kalk)
A2b.Hoiab kui emandat, tallab kui litsi? Vokk
KJn 1870 (J. Tiedemann)
A2c.Hoitav kui emand, talletav kui lits? Vokk
Sim 1908 (H. Siimer, V. Rosenstrauch)
A2d.Hoia kui emandad, talla kui vana l[itsi]? Vokk
KJn 1961 (A. Seep)
A2e.Talla kui litsi, hoia kui emandad? Vokk
KJn 1888 (J. Reial)
E EM 148 (1401); E EM2 128 (1834)
B1.Hoia kui saksa, sõku kui litsi? Oki
Saa? dat-ta (anon)
B2.Tallatse kui litsi, hoitse kui saksa? Oki
Pär dat-ta (J. Martinson)
C.Hoia kui venda, talla kui litsi? Oki
Saa 1892 (H. Langholts)
Vrd. 2113A2
D.1) Hoietas kui lilli, sõkutas kui litsi? Vokk
Ote 1892 (J. Ainson)
2) Hoia kui emandat, talla kui kuradit? Vokk
Urv 1959 (M. Saar)
E1.Kurat kolme jalaga, raudhambad suus, sõkutas kui litsi, hoietas kui emandat? Vokk
Ote 1889 (J. Illak)
Kontam.: = 717Q1
E2.Kurat kolme jalaga, sõkutas kui litsi, hoidas kui mamselli? Vokk
Ote 1939 (A. Kroon)
Kontam.: = 717Q2
Vrd.416B1
259.HOMINGU SÜNDIS JA ENNI ÕHTUT OLI NAINE? Eeva - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Kul 1938 (E. Ennist)
Vrd.Piibel: 1 Mo 2, 18, 21-23; 3, 20
260.HOMMIKU KÕRVAD, LÕUNAAEG SILMAD, ÕHTU SARVED? Uba - 1+0+0+0 = 1 (11) var.
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 42 (207); E EM2 39 (253); Nugis 286 ja 313 (51)
Vrd.263
261.HOMMIKU TULEB, ÕHTU LÄHEB? Päike - 0+1+1+2 = 4 (5) var.
a.Hommiku tuleb, õhtu läheb? Päike
Hag 1890 (H. Raudvere)
Kad, Hag, Rõu - 3 var.
b.Õdagu lätt, hummugu tulõ? Päike
Rõu 1972 (F. Sillavee)
262.HOMMIKUL MA OLEN PIKK, LÕUNAL VÄIKE NAGU TIKK, TULEB ÕHTU VIDEVIK, SIIS MA OLEN JÄLLE PIKK? Vari - 0+2+2+2 = 6 (15) var.
A1.Vara hommikul ma olen pikk, lõuna ajal nagu tuletikk, hakkab tulema ju õhtueha, sirgub jälle pikaks minu keha? Vari
Nõo 1924 (L. Rosenberg)
Lasteleht nr. 8 (1901) 128 (2); Kuhlbars 6 ja 24 (19); Lasteleht nr. 1 (1912) 16
A2*.1) Hommikul ma olen pikk, lõunal väike nagu tikk, tuleb õhtu videvik, siis ma olen jälle pikk? Vari
Mus 1958 (E. Rosin)
2) Hommingul ma olen pikk, päeval lühike kui tikk, tuleb õhtu videvik, siis ma olen jälle pikk? Kell
Kir 1969 (M. Tuul)
Lugemist Lastele nr. 4 (1937) 32 ja nr. 1 (1938) 8; Õpilasleht nr. 24 ja 27 (1938) 10; Pioneer nr. 6 ja 7 (1949) lk-ta
B.Hommikul pikk, lõuna lühike, õhtul pikk? Vari
Mih 1939 (L. Mäearu)
C.Hummongult ja õdangult pikemb puid, kestpäävä löhemb uhmrõpakku? Inimise vari
Vas v. Se 1897 (J. Sandra)
D.Päeval olen seltsiks, öösel hirmuks, hommiku ja õhtu olen suur, südapäeval pisikene? Vari
Hag 1889 (J. Valdmann)
263.HOMMIKUL NELJA JALAGA, LÕUNAAEG KAHE JALAGA, ÕHTA KOLME JALAGA? Inimene - 4+96+40+69 = 209 (355) var.
Aa.Hommiku ühe jalaga, söömaajal nelja jalaga, lõunaajal kahe jalaga, õhtu kolme jalaga? Inimene: laps mähkmetes, roomates, suur
Pst 1889 (H. Henno)
Ab.Esiteks ühe peal, siis nelja peal, siis kahe peal ja lõpuks kolme peal? Inimese eluiga
Trt 1930 (L. Birnbaum)
Ac.Esiti sünnib ilma ilma jalgadeta, siis saab neljajalgseks, selle järgi ta on kahejalgne, kõige viimaks on kolmejalgne? Inimene
Kär 1946 (M. Noogen)
B1a1*.Hommiku käüb nellä jalaga, lõunaajal katõ jalaga, õhtal kolme jalaga? Inimene
Rõu 1957 (O. Jõgever)
Tür, Tür v. Juu, Jõe, Tln, Kos, Kir, Vän, Saa, Vln, 2SJn, KJn, Kod, Ote, Rõu - 15 var.
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (1); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (1); Muuk-Mihkla-Tedre IV 37; Mihkla KlL 74 (1); Selmet V (1949) 95 (10); Vih. (1950) 81 ja 82 (1); Kõrgesaar-Lahi II 18 ja 19; Bachman-Rebane I 20; Bachman-Vilbok I 23; Kriisa V 45 (10); Eisen-Hiie 36; Hellerma IV-V 43
B1a2*.Hommikul käib nelja jalaga, lõunal kahega, õhtul kolme jalaga? Laps, täismees, rauk
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
Kuu, Var, Aud, Tor, Krk, Vil, Nõo, 2Ote - 9 var.
B1a3*.Hommiku käin ma nelja jalaga, lõuna käin kahe jalaga ja õhta käin ma kolme jalaga? Inimese eluiga: laps roomab, täiskasvanud käib kahe jalaga ja vanainimene kepiga
Rap 1895 (J. Reinthal)
Rap, PJg - 2 var.
B1a4*.Hommiku käib nel'la jala pial, lõuneaeg kahe, õhtul kolme? Inimene
Ksi 1926 (P. Berg)
Iis, Pst, Ksi, Trm, MMg, Trt, Rõn, Har, Vas - 9 var.
B1a5*.Hommikul käib neljal jalal, lõunaaigu kahel jalal, õhtu kolmel jalal? Inimene
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
Tln, Pal, 5Ote, Krl, Räp - 9 var.
B1a6.Hommiku käib neljajalgsi, lõunal käib kahejalgsi, õhtul käib kolmejalgsi? Inimene
Trt 1933 (A. Mirt)
B1b*.Hommikul kõnnit nelja jalge peal, lõunaaegu kahe jala ja õhtu kolme peal? Inimene
Urv 1889 (J. Janson)
Rak, 2KJn, Urv - 4 var.
B1c.Hommigu läheb nelja jalaga, lõunaaeg kahe jalaga, õhtu kolme jalaga? Inimene lapsepõlvest vanaduseni
Ksi 1889 (M. Mauer)
B1d.Homiku olen ma nel'la jala pääl, lõunat süüma lähän kahe jala pääl, kui aga õhta jõuab, lään magama kolme jala pääl? Inimene: lats käperdab nel'lal jalal, täisinimene käib kahel jalal ja vanake käib kepiga, kolmel jalal
Kan 1963 (R. Praakli)
B1e*.Hommikul on nelja jalaga, lõuna on kahe jalaga, õhta on kolme jalaga? Inimene
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, Krl, Rõu - 3 var.
B1f1*.Hommikul nelja jalaga, lõunaaeg kahe jalaga, õhta kolme jalaga? Inimene
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Jõh, 2Hlj, Amb, Pee, Tln, Rid, Khk, 2SJn, KJn, Plt, Äks, Nõo, Ran, Ote, Krl - 17 var.
E EM2 39 (254); E MM 7 ja 43 (51); E MM2 7 ja 46 (52); Huvit. II 215 ja 224 (2); Ainelo III 124; Ainelo III 64; Huvit. II3 227 ja 248 (2); Huvit. V Lisa 17 (2); Nugis 286 ja 313 (52); Mihkla-Tedre 56; Maanso-Ordlik-Rukki 66 (1); Maanso-Rukki V 53 (1); E MM3 5 ja 37 (52)
B1f2*.Hommugu nelä jala pääl, lõuneaigu kate jala pääl, õdagu kolme jala pääl? Lats, täiskasunu inemine ja vana inemine
Võn 1889 (T. Lätti)
Kei, Prn, Saa, Hel, Vil, Pal, Kod, Võn, Rõn, Kan, Urv, Vas - 12 var.
B1f3*.Hommiku neljal jalal, lõunaajal kahel jalal ja õhtu kolmel jalal? Inimene
Rak 1905 (K. Holm)
Rak, Tln - 2 var.
B1f4.Hommiku nelläjalgne, lõunaaigu kate jalaga, õhta kolme jalaga? Inimene
Võn 1950 (H. Suits)
B1f5*.Hommiku nelläjalgne, lõuna kahejalgne, õhtu kolmejalgne? Inimeseigä
Kõp 1888 (V. Reiman)
Jõh, Amb, Han, Phl, 2Vän, 3Tor, Prn, 2Pst, Kõp, Pil - 14 var.
B1f6.Hommigul neljajalgne, lõunaajal kahejalgne, pärast lõunat kuni õhtuni kolmejalgne? Inimene
Sa dat-ta (C. Allas)
B1f7+.Hommiku neli, lõunal kaks ja õhtul kolm jalga? Inimene
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
Hlj, Kam v. Rõn - 2 var.
B1g*.Hoomiku käib nelja päel, lõuna kahe päel ja õhtul kolme päel? Eluiga: neljakäpali, kahel jalal ja kepiga
Sa 1904 (A. Valtin)
Kuu, Sa, Hel, Vil, Äks, Vru, Plv - 7 var.
Niggol LVKÕR 34
B1h*.Hommikul nelja käpa pääl, lõuna ajal kahe jala pääl ja õhtul kolme jala pääl? Inimene: inimene on lapsepõlves nelja käpa pääl, kui ta keskealine on, siis käib ta kahe jala pääl, ja vanaeas käib ta kepi najal
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Kuu, Tor v. SJn, Nõo - 3 var.
B1i.Hommikul käib nelja käpa pääl, lõunal kahe ja õhtal kolme käpa pääl? Inimene: väikesed nelja käpa peal, suurest kahe jalaga, vanast kepiga, siis on kolme jalaga
Se 1938 (V. Uibomägi)
B1j1*.Kis käu hommukul nellä jalaga, lõunaaigu kattõ jalaga, õdakul kolmõ jalaga? Inemine
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Tln, Rõu - 2 var.
Stein VN 12
B1j2.Kes lähab hommiku nelja, lõuna kahe ja õhtu kolme jalaga? Inimene: lapsena käpakil, täiskasvanuna ja vanana kepiga
Pär 1888 (H. Saat)
B1j3*.Kes kõnnib hommungu ajal nelja jala pääl, lõunaaegu kahe ja õdangu kolme jala pääl? Inimene: latsepõlv, täisiga ja vanaiga
Võn 1895 (P. Rootslane)
Iis, Mär, Krk, Võn - 4 var.
B1k+.Hommikul, kui ma olen kõige väetim, käin ma käpakille, lõuna ajal, kui ma kõige tugevam ja suurem olen, käin ma kahe jalaga ja õhtul, kui ma jõuetuks olen jäänud, käin ma kolmega? Inimene
SJn 1969 (T. Jaanus, K. Jüriado)
SJn, Pil - 2 var.
Niggol Lug. 3
B2a*.Hummogolt käüse nelä jalaga, kespäävä aigo katõ jalaga', õdagolt kolmõ jalaga'? Inemine
Se 1949 (V. Pino)
Amb v. JMd, Tln, Trv, Ta, Pal, Ran, Vas, 2Se - 9 var.
B2b*.Hummogo kõnd nelja jalaga, keskpäva aigo kate jalaga, õdango kolme jalaga? Inemise eloaeg
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Kuu, Räp, Tt - 3 var.
B2c*.Hummuku nelja jala pääl, keskpäval kate jala pääl, õhto om kolme jala pääl? Inimene
Trv 1936 (L. Köögardal)
VJg, 3Trv, KJn, Kod, Vas - 7 var.
Kuusik KT (1910) 212 (17)
B2d*.Hommiku neljajalgne, keskpäeval kahejalgne, õhtu kolmejalgne? Inimene
SJn 1889 (J. Tammann)
Phl, SJn - 2 var.
B2e*.Hommugul käü nelja käpä pääl, päivä käü kate käpä pääl, õdagult käü kolme käpä pääl? Inimene
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
Võn, Krl - 2 var.
B2f.Kis keib homiku nel'la jala pial, lõuna kahe jala pial ja õhtul kolme jala pial? Inimene, väiksena roomab neljakäpakile, siis käib kahel jalal ja elu lõpul käib kepiga, st. kolmel jalal
Tor 1963 (E. Raudsepp)
Niggol VKÕR5 115; LR nr. 3 ja 4 (1940) 70 ja 94 (6)
B3.Hommuku nellä, poole päevä aigu kate, õdagu kolme jala pääl? Inimese eluigä
Trv 1894 (A. Rull)
B4a*.Homigu käib nel'la jala pial, pääva kahe jala pial ja õhta kolme jala pial? Inimene: pissest piast roomab nel'lakäpukil, vanaduses käib kahe jala ja kepiga
Han 1969 (I. Aavekukk)
Rkv, Tln, Han, Emm, Hel, Ran, San, Kan - 8 var.
B4b.Hommiku kõnnib nelja jalaga, päeval kahe jalaga ja õhtul kolme jalaga? Inimene
Trt 1927 (E. Urm)
B4c*.Hommikul nelja jalaga, päeval kahe jalaga, õhtul kolme jalaga? Inimese elupäevad
Krj 1938 (A. Toomessalu)
Sim, Krj, 2Trt - 4 var.
Mihkla-Tedre EK9 19; Parbo-Seledets 64
B4d.Hoomingu nelja jalaga, pääva kahe jalaga, öhta kolme jalaga ja mida rohkem jalgu, seda vähem jöudu? Inimene
Mus 1978 (M. Rae)
B5*.Kevade käib nelja jalaga, suvel kahega, sügise kolmega? Inimene
Plt 1981 (M. Hiiemäe)
Plt, TMr - 2 var.
B6a*.Nooren käin ma nelja, vanan kolme ja keskean kahe jalaga? Inimene
Trv 1889 (J. Käger)
Var, Kär, Hls, 2Trv - 5 var.
Maarah. Nädalal. nr. 17 (1821) 136; Borm Prn. Er Kal. (1879) 3
B6b+.Noorelt neljajalgne, keskealiselt kahejalgne ja vanalt kolmejalgne? Inimene
Tor 1889 (M. Tohv)
Tor, Hel, Vil - 3 var.
E EM 112 (1000); E EM2 99 (1330); Metstak2 10 ja 11
B7a*.Esti käib nelja jalaga, siis kahe jalaga ja lõpuks kolme jalaga? Inimene
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Iis, VNg, Pee, Vig, Trt, 2Se - 7 var.
B7b*.Edimelt kõnnib nellä jalaga, siss kahe jalaga, viimäti kolme jalaga? Inimene
Saa 1928 (E. J. Kase)
Saa, Pil, Ote, Räp, Tt - 5 var.
B7c*.Esiti nelja jalaga, siis kahe jalaga, viimaks kolme jalaga? Inime: käpuli, püsti, kepiga
Jür 1892 (K. Põldmäe)
Jür, Prn, Trv, Vas - 4 var.
B7d*.Esiteks neljajalgne, siis kahejalgne, viimaks kolmejalgne? Inimene: lapsena roomab, noorelt käib kahe jalaga, vanalt käib kepiga, mis kolmandaks jalaks on
KJn 1930 (J. Rätsepp)
Pöi, KJn - 2 var.
B7e.Edimält neli jalga, perast kaits jalga, viimate kolm jalga? Laits, mees, vanake
Urv 1890 (J. Teder)
B7f*.Esite kõnnib neljaga, pärast kahega, kõige viimaks kolmega? Inimene
Pal 1888 (M. Uus)
Emm, Trv, Pal, Äks, Puh - 5 var.
C.Sünnib ilmale, siis käpuli, pärast kahe jala peal, siis aga kolme jala peal, kolmas on kepp? [Kolmas on kepp]
Ran 1982 (V. Soo)
D.Edimeld pikäli, peräst perseli, siis nellä käpä pääl, kige viimate kate jala pääl? Inimene
Trv 1890 (A. Rull)
E.Kes käib [kolme] jalaga ja vaatab [nelja] silmaga? Inimene vana ia sees
Tln dat-ta (H. Stein)
F1a.Tal vara neli jalga ja lõunal kahest küll ka, käib kolmel aga õhtu? Inimene: laps roomab, mees käib püsti, vana rauk kõnnib kepi naal
Tt 1881 (anon)
• ER Kal. (1881) 102 (4)
F1b*.Tal vara neli jalga, kesklõunal kahest küll ja õhtu iel käib kolmega? Inimene
Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
Kos, Rap v. Mär, MMg - 3 var.
F2*.Hommikul, kui koidupuna taeva serval punetab, tarvitan ma nelja jalga, kunni see aeg otsa saab, keskpäeval, lõunaajal kõnnin kahe jala pääl, õhtul videvikus astun julgest kolmega? Inimese elupäevad: hommikune aeg on see, kui pisike laps hakkab käima, esitiks ta käib ju neljakäpakil, lõunaaeg, see on täismeheiga, õhtune aeg on inimesel vanadus, siis, kui ta käib kepiga
Jaa 1937 (A. Toomessalu)
Kär, Jaa - 2 var.
G.Üheksa päikesekuud olli vangitornis, kaksteistkümme nädalad olli pakus, homiku olli neljajalgne, lõunaaeg olli kahejalgne, õhta olli kolmejalgne? Inimese eluiga
Ksi 1889 (H. Paap)
Kontam.: = 2619B
Vrd.260 1819
264.HOMMOKUL SÜNNIB, ÕHTUL SUREB? Päikene - 0+3+0+0 = 3 (58) var.
Aa.Hommokul sünnib, õhtul sureb? Päikene
Lai 1904 (J. Ermann)
E EM2 39 (255); E MM 7 ja 43 (52); Songi2 35; E MM2 7 ja 46 (53); Nugis 287 ja 313 (53); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (23); ÜÕÕ 16 (8); Bachman-Rebane I 207; Terri 54 (3); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (3); Siim-Vallner III 111; Belskaja-Aleksejeva VI 7 (1); Turu-Uuspõld-Valmet 160; Valmet-Uuspõld-Turu 149; Belskaja-Aleksejeva VII4 7 ja 173 (1); Metstak2 63 ja 66; E MM3 5 ja 37 (53)
Ab.Õdagu koolõs, hummogu nõsõs? Päiv
Vru 1903 (G. Sandra)
B.Hommikul sünnib, õhtul sureb, tema peale ei lauleta ega loeta? Päike
Lai 1897 (H. Asper)
Vrd.1630 2121 2604
265.HOMMIKUST PÄEVA KAHANEB, ÕHTUST PÄEVA KASVAB? Vari - 0+0+2+0 = 2 (3) var.
a.Hommikust päeva kahaneb, õhtust päeva kasvab? Vari
Pde 1927 (R. Viidebaum)
b.Hommikust päeva kahaneb ja õhtust päeva kasvab? Vari
Tür 1926 (A. Palm)
Vrd.515 598
266.HOOBITAB, LOOBITAB, EI TAPA AGA KEDAGI? Vihk ehk linaropsimise mõek - 0 (6) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 43 (208); E EM2 39 (256)
Vrd.liitsõnamäng: Missugune mõõk ei lõika liha ega luid? Ropsimõõk (Emm)
267.HOONE ROOGA TÄIS, KATUST POLE PEAL? Viljaväli - 0 (25) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
Metstak2 60 ja 61; E EM 43 (209); Pet. ELA 86; E EM2 39 (257); Kmpm. EL III10 31; Nugis 287 ja 313 (54); Metstak 22 ja 35 (225)
268.HOONE SUURUNE, UDUSULE RASKUNE? Suits toas - 0 (23) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 43 (210); E EM2 39 (258); E MM 7 ja 43 (53); E MM2 7 ja 46 (54); Mihkla EK III/II 132; RpS nr. 6 (1939) 191; E MM3 5 ja 37 (54)
Vrd.675 1034
269.HOT' MINNO KÜLL HAR'AGA HARITAS, KAARSSÕGA KAKUTAS, SUAGA SUITAS JA NITSEDÕGA NIMITÄS, SISKE ÕKS ISTU MA NOORIGO NUPU OTSAH? Linaluu noorigo linige seeh - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
A.Hot' minno küll har'aga haritas, kaarssõga kakutas, suaga suitas ja nitsedõga nimitäs, siske õks istu ma noorigo nupu otsah? Linaluu noorigo linige seeh
Se 1938 (A. Tubli)
B.Nitse nihk, suga sugi, sõski istub mõrsja pää pääl? Linaluu
Räp 1905 (V. Songi)
C.Küll minno võrgitas, ma iks mõrsja pää pääl istu? Linaluukene kaali sees
Se 1924 (H. Jänes)
Vrd.vs: EV 5867
270.HULGUB KUI KOER, ILMASKI PEREMEEST PÕLE? Raha - 0+1+0+0 = 1 (27) var.
Amb 1894 (J. Neublau)
E EM2 39 (265); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (13); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (13); Nugis 287 ja 313 (56); Mihkla KlL 75 (12); Vih. (1950) 81 ja 82 (12); Metstak2 34 ja 35; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (9)
271.HULL HANS AJA ALASTI HANSU TAKKA? Tuli põleb, suits - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Aud 1893 (J. Sauga)
272.HULLÕMB KUI HUNT, KUR'EMP KUI KURI VAIM JA PAHÕMP KUI PAHA VAIM? Kuri nainõ - 0+1+0+0 = 1 (13) var.
Aa.Hullõmb kui hunt, kur'emp kui kuri vaim ja pahõmp kui paha vaim? Kuri nainõ
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Ab.Hullem kui hunt, pahem kui pagan, kurjem kui kurivaim? Naene, tulehark
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 43 (216); Schneider Elusal. Kal. (1906) 9 ja 32 (16); E EM2 39 (266)
B.Esiti hea kui ingel, pärast paha kui pagan? Naene
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 33 (100); E EM2 31 (121); Jürisson 196 (3)
273.HUNDIPIPS KESK VÄLLA? Naba - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Hundipips kesk välla? Naba
Amb 1889 (J. Ney)
B.Vurrnupp kesk välja? Naba
Vi enne 1883 (F. W. Ederberg)
274.HUNDID ULUVAD, KARUD KIUNUVAD, VANA SÕGE HOBUNE LÄHEB LÄBI? Vene koses - 0+7+0+0 = 7 (11) var.
a.Hundid uluvad, karud kiunuvad, vana sõge hobune läheb läbi? Vene koskes
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 43 (217); E EM2 39 (267)
b1.Hundid uluvad, karud karjuvad, vana sõge hobune lähäb nende vahelt läbi? Lootsik lähäb tõkke silmast läbi
Tor 1888 (M. Tilk)
b2*.Hundid uluvad, karud karjuvad, sõge hobune läheb läbi? Jääsulg
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vän, Tor - 2 var.
c.Hundid uluvad, karud käratsevad, sõge hobene lääb keskelt läbi? Kangast koetasse
Kõp 1888 (V. Reiman)
d.Hundid-karud käratsevad, sõge hobune lähab vahelt läbi? Kanganui
Pär 1888 (H. Saat)
e.Hundid-karud uluvad, vana ruun läheb keskelt läbi, ei kardagi? Lootsik laende sees
Tor 1889 (M. Tohv)
275.HUNT AIA TAGA, REHE TAGA? [Lahendus puudub] - 0+2+0+0 = 2 (7) var.
a.Hunt aia taga, rehe taga? [Lahendus puudub]
Vig 1888 (M. J. Eisen)
b.Hunt aja taga, sepapaja taga? Äke
Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
E EM 43 (218); E EM2 40 (268)
276.HUNTI JUOKSEP UNTA-RANTA, PÄÄ VÄRISEP VÄNTÄ-RÄNTÄ, MINÄ SAVAST PITELIN, SAVARUOTO ROKSASTAS? Ketrus - 0+7+3+1 = 11 (20) var.
A.Indu-tindu, vindu-vändu, sabaroodu raks? Vokk
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
B.Hunt jookseb uura-aara, pää täriseb täntä-räntä? Joobnud mees
Vai 1893 (J. Sorro)
Ca*.1) Hunt jookseb hura-hara, pää täriseb pärta-ränta, sabaroodu ronta-ronta? Vokk
Vai 1893 (D. Torpan)
2) Hunti jookseb undu-rundu, pea täriseb tändu-rändu, saba rõksti rõndus? Vokk
Hlj 1923 (M. Lepik)
Vai, VNg, Hlj - 3 var.
E EM2 40 (269); Nurmik I 20
Cb1.Hunt jookseb undu-rundu, pää käib tända-randa, savaluu teeb raksti? Vokiga kedramine
VNg 1889 (A. Krikmann)
2VNg - 2 var.
Cb2.Hunt käib punta-panta, pää käib lonta-lanta, savaroog tratsastab? Vokk
Lüg 1921 (M. Jürna)
D.Hunti juoksep unta-ranta, pää värisep väntä-räntä, minä savast pitelin, savaruoto roksastas? Ketrus
Vai 1935 (H. Reitsnik)
2Vai - 2 var.
E.Hunt jookseb undar-undar ja täriseb se tändar-ändar, isi hoiab händast kinni? Vokk
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Vrd.701
277.HUPST TORNI? Saabas tsusatas jalga - 0+12+17+1 = 30 (39) var.
A.1) Hupst torni? Saabas tsusatas jalga
Se 1888 (H. Prants)
2) Hups torne? Saabas jalga
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
17Se - 17 var.
Ba.Tops-tops tormi, tõmba rihmad kinni? Kingad
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 155 (1480); E EM2 134 (1934); RpS nr. 6 (1939) 189
Bb.Tips-taps torni, tõmba rihmad kinni? Naesterahva saapa jalgapanemine
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
C.Upst-upst torni, ligi perset must? Säärsaabas
Pee 1925 (A. V. Kõrv)
D.Upst-upst turni, ligi perset linna, tõstan neitsi tõlda, panen rinnad kinni? Särgi selgapanek
Trm 1939 (P. Tammepuu)
E1.Ups-tups torni, tõsta neitsid tõlda, pane rihmad kinni? Undruka selgapanemine
Lai 1902 (K. A. Simmer)
E EM2 139 (2001)
E2.Ups-ups saali, aita neitsit tõlda, pane rihmad kinni? Särgi selgapanemine
Trm 1927 (B. Sööt)
F1.Tõsta neitsi tõlda, pane rihmad kinni? Pane särk selga
Trm 1895 (S. Sommer)
F2.Õps-tõps tõlda, tõmma rihmad kinni? Seelikud selga panema
VMr 1890 (A. Elken)
F3a1.Õps-tõps tõrde, tõmma rihmad kinni? Saapa jalgapanemine
Hlj 1888 (J. Linkstein)
F3a2.Ups-tups tõrde, pane rihmad kinni? Seeliku selgapanemine
VMr 1889 (K. Roost)
F3b.Hõps-tõps tordi, tõmbab rihmad kinni? Hobuse rakkendamine
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Ga.Venita nahka, siruta nahka, uppub [sic!] torni? Saabast aetas jalga
Ote 1895 (C. Lipping)
Kontam.: = 2471Ca
Gb.Venita nahka, siruta nahka, up-up torni? Saabast aetas jalga
Ote 1889 (H. Nugin)
Kontam.: = 2471Cb
Vrd.ll: Pöu-pöu paabu, / aja härjad roodu, / võta neitsi tõlda, / pane junker juure, / kirjud kinda'ad kätte, / lai lakk pähe (ERlA III:3, nr. 6749 < Mus)
278.HUULED MUSTAD, SUU PUNANE? Ahjusuu ja tuli - 0 (13) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 43 (219); E EM2 40 (270); Nugis 287 ja 313 (57)
279.HÕBEJOON MÖÖDA MAAD? Jõgi - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
Pil 1888 (S. Käär)
E EM 43 (211); E EM2 39 (259); Metstak2 70 ja 71
280.HÕBEKEPP, KULDNUPP? Rukis - 3+53+46+19 = 121 (267) var.
A1a*.1) Hõbekepp, kuldnupp? Rukis
Kod 1889 (V. Lepp)
2) Hõbekepp ja kuldnupp? Lina
Trm 1895 (J. Tihane)
Vai, Jõh, Iis, Kad, 2VMr, 2Amb v. JMd, Koe, Pee, Tür, 3Kuu, Kos, Rap, Nis, HMd, 2Pld, Han, Mar, Rei, Sa, Krj, Kaa, Aud, Tor, Saa, Saa v. Hls, Hls, Krk, 2Hel, 2Pst, 2SJn, 2Plt, 3Pal, 3Trm, Kod, TMr, 2Ote, Urv, 2Se - 53 var.
Kmpm. KLr I4 37 (68); Kmpm. KLr II6 342; ÜÕÕ 70 (10); Mihkla-Tedre 57; Bachman-Vilbok I 143; Siim-Vallner III 27; Mihkla-Tedre EK9 20; Metstak 22 ja 35 (222); Metstak2 60 ja 61
A1b*.Kuldnupp ja hõbõkepp? Rüäkõrs ja -pää
Krl 1910 (H. Ojansuu)
2Kuu, Krl - 3 var.
A2.Hõbekett, kuldnupp? Linad
Trm 1896 (J. Soodla)
E EM2 39 (261); Nurmik II 78 (1)
Ba*.1) Kuldkepp, hõbenupp? Rukkikõrs ja -pea
Trm 1889 (H. Mann)
2) Kuldkepp, hõbenupp? Lina
Nõo 1971 (K. Käppa)
Vai, Jõh, VJg, 2VMr, Kuu, HMd, Kir, Vän, Hls, Plt, Lai, Pal, Trm, Kod, MMg, 2Äks, Trt, Nõo - 20 var.
E EM 73 (559); Kmpm. KLr 35; E EM2 65 (728); Nurmik II 42 (5); Nugis 289 ja 313 (110); Säde nr. 87 (1956) 4 (1)
Bb*.Hõbenupp ja kuldkepp? Sibulas
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
Hää, Trt, As - 3 var.
Bc.Kuldkepp, hõbenupp, kähar pää otsas? Viljapää
Trt 1927 (M. Jürgenson)
Vrd. 1694
Bd.Kuldkupp, hõbenupp, raha raksub massinas? Vartaga rehepeksmine
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ca.Vaskkilp, kuldnupp? Rukipää
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Cb.Vasksed varred, kuldsed nupud? Vahrakad
Vil 1872 (H. Leoke)
D.Kullane kepp, vasine nupp? Rüga
Ote 1889 (E. Brücker)
E1*.1) Kuldkurik, vaskvars? Odrapää
Pst 1936 (L. Köögardal)
2) Kuldne kurik, vaskne vars? Odrapiä ja -kõrs
KJn 1898 (C. Sööt)
3) Kuldne kurikas, vaskne vars? Viljapea ja -kõrs
Tõs 1894 (A. Niemann)
4) Kuldne kurik ja vaskne vars? Oder
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
5) Kuldene kurikake, vaskene varreke? Nisupää ja -kõrs
Trv 1897 (J. Vaine)
Var, Sa, Tõs, Tor, 2Saa, 2Krk, 6Trv, 2Pst, 2Vil, 2SJn, KJn, Pil, Nõo, Tt - 24 var.
E EM 74 (562); E EM2 65 (731)
E2*.Vaskne varras, kuldne kurikas? Rukikõrs ja -pea
Tor dat-ta (T. Juurikas)
2Tor - 2 var.
E EM 176 (1711); E EM2 152 (2217); Kmpm. EL II10 188
E3a.Kuldkurik, vasksaba? Rukipea
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 74 (562); E EM2 65 (731)
E3b.Kuldkurik, vaskhänd? Kesväpää varrega
Trv 1890 (A. Rull)
F.Vaskvarras, kuldne kaarikas? Rukis
Tor 1889 (J. Tilk)
G.Kuldne kulp, vaskne vars? Rügä
Trv 1894 (A. Rull)
2Trv - 2 var.
Ha.Kuldkoot, vasine vars? Rüäpää
San 1893 (J. Tammemägi)
Hb.Vaskvars ja koot otsas kuldne? Rüga
Trv 1889 (J. ja J. Viira)
I.Kuldine kirveke, vaskine varreke? Kesväpää
Pst 1895 (J. Ainson)
J.Kuldine kurik, hõbedine vars perän? Kesväpää
Krk 1892 (J. Hünerson)
K.Hõbekepp ja kuldnupp, talvel on lühike, suvel on ta pikk, keskpaik keldris ja kabjad kambris? Rukis
Äks 1894 (P. Sepp)
Kal. (1972) 265 (4)
Kontam.: = 1284C
Vrd.801E
281.HÕBELEHT UKSE ALL? Prees - 0+22+1+0 = 23 (37) var.
Aa.Hõbelaast ukse all? Prees rinnas
Pil 1888 (S. Käär)
2Pil - 2 var.
Ab1.Hõbeleht ukse all? Prees
Plt 1878 (K. Moks)
JJn, Pst v. Pil, Plt - 3 var.
Ab2.Hõbeleht ukse ees? Raha kaulas
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Iis, Plt - 3 var.
Ac.Hõbelaud ukse all? Prees
KJn 1888 (J. Koit)
Ad.Hõbehaud ukse all? Sõlg rinnas
Plt? dat-ta (anon)
SJn, 3KJn, Plt? - 5 var.
Ae.Hõbekaev ukse all? Prees rinnas
KJn 1932 (J. Grauberg)
Af.Hõbepakk ukse all? Rees
SJn dat-ta (T. Köstner)
Saa?, SJn - 2 var.
Ag.Hõbeliud ukse all? Prees rinnas
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
B1a.Hõbelipp lääve all? Kaelaraha
Khn 1889 (A. Lepik)
Vrd. 2259
B1b.Hõbelaast läve all? Rees lõua all
Vil dat-ta (J. Täht)
Juu, Vil, Puh - 3 var.
E EM 43 (213); E EM2 39 (262); Nugis 287 ja 313 (55); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32
B2.Kuldlast läve all? Raha
Puh 1889 (S. Sepp)
Vrd.284 832 832V2
282.HÕBEÕHJAD, VASKVALJAD, SEEST SIIDINE, PÄÄLT PÄRLINE? Lõõtsapill, härmoonik - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vrd.1832
283.HÕBEORA, KULDKERA, KAKS TEEMANDIKIVI SEES? Munnid - 1+18+2+1 = 22 (34) var.
A1a.Hõbeoda, kuldkoda, kaks timmandikivi sees? Ropu tähendusega
Vän 1889 (J. Peterson)
A1b.Hõbekett, kuldkott, kaks timmandikivi sees? Ropu tähendusega
Vän 1889 (J. Peterson)
A1c1.Hõbeora ja kuldkotid ja kaks tiimandikivi sees? Kellad, äåòîðîäíûé ÷ëåíú
Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
A1c2*.Hõbeork, kuldkott, kaks teemantikivi sees? Inimese asjad
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Kos, PJg - 2 var.
A1d*.Kuldkukur ja hõbeora, kaks teemantikivi sees? Munnid
Ris 1888 (J. Truusmann)
Amb, Ris - 2 var.
A1e.Hõbeora, kuldkera, kaks teemandikivi sees? Munnid
Lai 1888 (J. Remmelg)
Vai, Hlj, Kos, Lai - 4 var.
A2.Raudora, kuldkera, kaks teemandikivi sees? Seemekott
Hlj 1890 (J. A. Rehberg)
B1a.Kaks teemandikivi, üks hõbeora? K - K - K [sic!]
Muh 1872 (O. T. K.)
Wied. 267; E EM 54 (344); E EM2 49 (438)
B1b.Üks hõpeora ja kaks teemandikivi? Meester[ahva] suguosa
Muh 1940 (J. Arike)
B2.Üits kuldora ja kaits marmonikivi? Elunui (meesterahva suguliige)
Krk 1931 (L. Lepp)
B3a1.Hõbevile, kaks teemandikive? M[unn]
Lüg 1889 (E. Bachmann)
B3a2*.Üks hõbevile, kaks teemandikive? Meesterahva s[ugu]o[rgan]
Iis 1958/9 (P. Kiiver)
Iis, Jäm - 2 var.
B3b.Hõbevile ja kaks pilgarikive? [Lahendus puudub]
Sim 1893 (T. Franzdorf)
C+.Üks ora ja kaks kivi? Meeste munnid
Ris 1888 (J. Truusmann)
Ris, Pal - 2 var.
D.Porilind põesas, tust heinu turja peal ja kaks teemanti sees? Inimese kusemise toru
Jür 1889 (K. Angelus)
Kontam.: = 1791D
Vrd. 475
284.HÕBERAHA AIDA ÄÄRE PEAL? Päike, kui pas'tab lõuneaeg - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Hõberaha aida ääre peal? Päike, kui pas'tab lõuneaeg
Kul 1894 (J. Reimann)
b.Hõberubla aida ääre peal? Kuu taevas
Kul 1895 (J. Reinson)
Vrd.281 832 1961 2225 2328
285.HÕBEVITS VÄÄNDUB, KULDKAUSS LÕHKEB, VAHVAD POISID VÄSIVAD, VESKI JÄÄB SEISMA? Inimene sureb - 1+7+1+1 = 10 (13) var.
Aa.Kuldköüds ärä kakõs, hõpõliud lahki läts? Kuulmine
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Ab.Hõbekarp lääb lõhki, kuldküüs lääb taevas? Inimene sureb, hing lääb taevas
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 43 (212); E EM2 39 (260)
Ac.Hõbekarik lääb katik, kuldköüs lääb taevase? Inimese heng
Pst 1895 (J. Ainson)
B.Aken katetes musta linikuga kinni, hõbekarik läheb lõhki, kuldköüds jääb taevasse? Välk
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
C.Kiriku luugid lähavad kinni, savipott lähab lõhki, kuldköis venib taeva? Inimene sureb
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Da.Hõbevits väändub, kuldkauss lõhkeb, vahvad poisid väsivad, veski jääb seisma? Inimene sureb
Iis 1956 (H. Kihno)
Db.Hõbevits veandib, kuldkauss lõhkeb, jahvatajad seisavad, vahvad mehed väsivad? Surm, süda, hambad, silmad
Plt 1878 (K. Moks)
E.Kuldkauss läheb katki, hõbeköis venib, veskikohin läheb alla ja kojahoidjad tukuvad? Inimene sureb
Lai 1897 (H. Asper)
Fa.Ratas kakki kaevu ääres, hõbetaldrek lõhki lähäb, kuldköis venib? Inime sureb, südä lähäb lõhki, hing lähäb vällä, sii on sii kuldköis
SJn 1925 (A. Kruus)
Fb.Ratas lähab kaeu ääres katki, kuldkauss lähab lõhki, hõbekauss venib? Inimene
Vil 1873 (H. Leoke)
Vrd.Piibel: Kg 12, 3-6: /- - -/ siis kui koja valvurid värisevad ja kanged mehed kisuvad küüru; kui jahvatajad on jõude, sest neid on pisut järele jäänud, ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks; kui välisuksed sulguvad, kui veski mürin vaibub, kui üles tõustakse juba linnuhääle peale, kui kõik lauluviisid lakkavad; /- - -/ enne kui hõbeköis katkeb ja kuldkauss puruneb, kruus allikal kildudeks kukub ja kaevuratas laguneb /- - -/
286.HÄMM PUU RAJOTAS, KUIVA LASTU KARGASE? Kella löömine - 1+0+0+1 = 2 (3) var.
a.Hämm puu rajotas, kuiva lastu kargase? Kella löömine
Räp 1875 (J. Jagomann)
b.Märga tamme raiutakse, kuiva' lastu' kargase? Lammast niidetakse
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
287.HÄRG ALL MAA, HÄND PÄÄL MAA? Kaal - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
Aa*.Härg all maa, händ pääl maa? Kaal
Trv 1889 (A. Rull)
Saa, Trv - 2 var.
Ab.Hall härg maa all, kahar händ peal maa? Kaal
Trv 1895 (J. Sims)
B.Verrev pullike maa all? Põrgen
Rõn 1889 (C. Berg)
Vrd.1128
288.HÄRG ILMA SARVITA? Saepukk - 0 (2) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 35 (183)
289.HÄRG KODU, SOOLED METSAS? Puu - 6+48+4+1 = 59 (156) var.
Aa*.Põder kodus, sarved metsas? Palk
SJn 1889 (T. Köstner)
Rid, SJn, KJn, Plt, Äks, Trt?, Tt - 7 var.
• Mötleja 26 ja 54 (108); E EM 126 (1162); E EM2 110 (1527); Ordlik EKTv 18 (5)
Ab.Põder metsäs, sarved kodus? Palk, oksad
Saa 1888 (P. Sitzka)
B.Kits kodu, sarved metsas? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
Ca.Härg kodus, sarved metsas? Palk kodus, juured metsas
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Jäm, 2Hls - 3 var.
Cb.Härg tuvvas mõtsast kodo, sarve jäetäs mõtsa? Puu tuvvas kodo, ossa jäetäs mõtsa
Kan 1889 (J. Väggi)
Da1.1) Härg kodu, sooled metsas? Puu
HJn 1888 (N. Jegorov)
2) Härg kodu, suoled metsas? Palk
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Hlj, 2Kuu, HJn, Juu, Hag, Vig, Käi, Sa, Jäm, Pöi, SJn, Tt - 13 var.
• Helle 362 (8); Willmann 164 (7); • Beitr. III (1814) 115 (12); Lönnrot 150; Ahlqvist 71; Wied. 264; KAH EKAl 160 ja 163 (7)
Da2.Härg kodun, soolikse mõtsan? Puu, mis kodu toodu, hao mõtsan
Hel 1889 (G. Habicht)
Tür, Mär, Tor, 2Hel, Võn, Vas - 7 var.
Metstak2 53
Da3.Härg on kodu, sooled metsas? Puu kodu, oksad metsas
Jõh 1889 (D. Timotheus)
Da4.Härg kodu laudas, soolikad metsas? Puu kodu, juured metsas
Tln dat-ta (H. Stein)
Db1.Härg tuuakse koju, sooled jäävad metsa? Puu tuuakse koju, oksad jäävad
Hlj 1888 (J. Linkstein)
Hlj, Jaa, Krl - 3 var.
Wied. 264; • KM EKLA, ÕES, M. A. 130, l. 35p.
Db2.Härg veetäs kodu, soolika jäävä mõtsa? Palk tuvvas kodu
Võn 1889 (T. Lätti)
Db3*.Härg tooda metsast välja, sooled jäävad metsa? Puu
Rei 1889 (P. Reikmann)
Jõe, Rei - 2 var.
Db4.Härg tuuakse metsast koju, sooled jäetakse maha? Puu
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 38 (160); E EM2 35 (196); Nugis 286 ja 313 (37); Metstak 11 ja 33 (65); Metstak2 22
Dc.Härg ammub kodu, sooled mädanevad metsas? Puust uks, oksad metsas
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 37 (148); E EM2 35 (182)
Dd+.Härg hagerikus, sooled soos? Puu kodu, juured metsas
Tln dat-ta (H. Stein)
Tln, Hii - 2 var.
E*.Härg kodus, sooned metsas? Puu ja kand
Saa 1892 (H. Langholts)
Kse, Aud, Saa, Hel, 2Trv, 2Pst, Räp - 9 var.
F.Härg kotun, sulõ mõtsan? Puu ja puuossa'
Urv 1888 (G. Seen)
Koe, Urv - 2 var.
Ga.Lind kotun, sule mõtsan? Puu
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Gb.Mõtsan lastas lind, sulõ jäässe mõtsa, lind tuuas kodu? Puu tuuas kodu, ossa jäässe mõtsa
Har 1889 (J. Pähn)
H.Mees toodi metsast koju, aga sooned jäivad metsa? Puu tuuakse koju, oksad metsas
Tõs 1890 (M. Kirikall)
I.[Mees] toas, pea õues? Palk
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 93 (787); E EM2 80 (997); E MM 12 ja 44 (155); E MM2 12 ja 47 (157); RpS nr. 6 (1939) 191; E MM3 9 ja 38 (157)
Vrd. 1115 1441 2442
Vrd.1409C 1784D1d
290.HÄRG KOPLIS, KUUS SILMA PEAS, IGA KUUE PÄEVA TAKKA KÄIAKSE VAATAMAS? Kirik - 0+9+3+0 = 12 (28) var.
A.Ilus post, kaunis post, nädalas käia kord katsumas? Kerik
Jõh 1889 (P. Paurmann)
B.Härg koplis, kuus silma peas, iga kuue päeva takka käiakse vaatamas? Kirik
Mih 1888 (H. Perkson)
E EM 37 (149); E EM2 35 (184); E MM 7 ja 42 (41); E MM2 7 ja 45 (42); Ainelo III 68; E MM3 5 ja 36 (42)
C.Kont koplemäel, kuus kullatud silma peas? Kirik
Juu dat-ta (J. Valdt)
E EM 67 (494); E EM2 60 (641)
Kontam.: = 2365H
D1a.Valge kont koplis, iga kuue päeva järele käiakse teda vaatamas? Kirik
Hag 1890 (H. Raudvere)
Kontam.: = 2365J1a
D1b.Valge kont koplemäel, iga kuue päeva takka käiakse vaatamas? Kirik
Kul 1895 (J. Reinson)
Kontam.: = 2365J1b
D1c.Kont koplemäel ja iga kuue päeva takka keisid teda vaatamas? Kirik
Kul 1940 (V. Eenveer)
Kontam.: = 2365J1c
D2.Kont koplemäel, iga seitsme päeva takka käiakse vaatamas? Kirik
Kul 1929 (H. Tampere)
Kontam.: = 2365J2
D3a1.Valge kont kopli peal, iga nädal käia katsumas? Kirik
Vai 1893 (D. Torpan)
Kontam.: = 2365J3a1
D3a2.Valge kont koples, iga nädal käiakse kord vaatamas? Kirik
Hag 1889 (J. Valdmann)
Kontam.: = 2365J3a2
D3b.Valge kont koplis, vareksed käivad iga nädalas üks kord vaatamas? Kirik
Hlj 1890 (K. Leetberg)
Kontam.: = 2365J3b
D4a.Valge kont tagakoplis, iga pühapäeva hommikul käiakse teda teretamas? Kirik
Mar 1923 (E. Labi)
Kontam.: = 2365J4a
D4b.Valge kont koplis, inimesed käivad iga pühapääv teretamas? Kirik
Kse 1889 (F. Põld)
Kontam.: = 2365J4b
291.HÄRG LAUDAS, SARVED VÄLJAS? Mõek tuppes - 3+12+6+0 = 21 (107) var.
Aa1.1) Härg laudas, sarved väljas? Mõek tuppes
Kuu 1891 (T. Uustalu)
2) Härg lautas, sarved väljas? Veski
Han 1889 (A. Reimann)
3) Härg lautas, sarved väljas? Õllenõu
Pöi 1937 (M. Viidalepp)
4) Härg laudan, sarvõ välän? Tigu
Ote 1889 (G. Wulff)
Jõh, Kuu, Han, 2Pöi, Muh, Vän, 2Hel, Ote, Tt - 11 var.
• Helle 362 (10); Willmann 164 (9); Wied. 264; Meelej. nr. 38 (1887) 304 (65); KAH EKAl 160 ja 163 (9); Jürjens 20
Aa2.Härg lautas, sarv väljas? Elunurk
Kaa 1872 (I. Kallas)
St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (3); Wied. 264; E EM 38 (151 ja 152); Kmpm. KH 32; E EM2 35 (187 ja 188); Nugis 286 ja 313 (35)
Ab.Härg laudan, sarve' usehn? Tala, risthirs
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 125 (16)
B*.1) Lehm laudas, sarved väljas? Uksepöör
Krj 1939 (V. Fuchs)
2) Lehm laudan, sarvõ välan? Talaotsa
Rõu 1894 (A. Assor)
Krj, Rõu, Lei - 3 var.
C.1) Oinas laudahn, sarvõ väläh? Korstnaga ahi
Vas 1887 (H. Prants)
2) Oinas laudas, sarv väljas? Korsten
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, Hls, Rõn, Vas - 4 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (33); E EM 113 (1013); E EM2 100 (1348)
D.Oinas laudan, pää väljan? Majanurk
Har 1934 (O. Lipstok)
Vrd.1231 1970
292.HÄRG LÄHEB MÜRADES MÄELE, EI KÕHUS KÕRREKEST, EI MAUS MARJAVARREKEST? Torupill - 0+44+7+6 = 57 (80) var.
A1a1*.1) Härg liäb müüraten mäele, ei õle kõhun kõrrekestä, maun marjavarrekestä? Lõõtsapill
Kod 1887 (S. Käär)
2) Härg läheb mürades mäele, ei kõhus kõrrekest, ei maus marjavarrekest? Torupill
Pal 1889 (E. Uus)
VMr, Khn, Plt, 3Lai, Pal, 3Kod, 2MMg, Äks - 13 var.
E EM 38 (154); E EM2 35 (190)
A1a2.Härg läheb möirates mäele, ei kõhus kõrrekest, ei maus marjaterakest? Pasun
Pil 1889 (J. Kärsten)
A1a3*.Härg lätt müüräten mäele, ei ole kõtun kõrrekest, ei maon marjakest? Passun
Võn 1889 (T. Lätti)
KJn, Võn - 2 var.
A1a4.Härg läheb möirates mäele, ei ole kõhus kõrrekest ega vatsas marjavarrekest? Torupill
Pal 1888 (M. Saar)
A1b*.Härg läks möirates mäele, põle tal kõhun kõrrekest, ei maon marjavarrekest? Härmoonik
Kod 1955 (O. Niinemägi)
Kod, MMg - 2 var.
A1c.Must härg läits mõiraten mäele? Sitasitik
Puh 1889 (D. Arak)
A1d.Härg läks möirates mäele, põle kõhus kõrrekest, ei maos marjavarrekest, isi ku torupillike? Torupill
KJn 1936 (L. Köögardal)
A1e.Härg lähäb luesates mäele, põle kõhus kõrrekest, ei maos marjavarrekest? Toropill
KJn 1890 (A. Pihlak)
A2a*.Härg lääb määle möirates, põle kõhus kõrrekest, ei maus marjavarrekest? Pill
Pal 1888 (H. Maasen)
Tln, Pal, MMg, Ote, Rõu - 5 var.
A2b1.Härg läks mäele möirates, pole kõhus kõrrekest, maos marjavarrekest? Pasun
Võn 1926 (M. Blum)
A2b2.Härg läks mäele möirates, ei olnud kõhus kõrrekest ja maos metsamarjakest? Torupill
Sim 1940/1 (H. Joonuks)
Metstak2 36
B1a*.1) Härg lää mõtsa müräten, ei ole kõtun kõrrekest, naha vahel varrekest? Härmoonik
Trv 1888 (J. Jalajas)
2) Härg lätt mõtsa müräten, ei ole kõtun kõrrekest, ei maasikmarja varrekest? Passun
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Trv, 2Ote, Krl - 4 var.
B1b1*.Härg läts mõtsa mürräten, ei ole kõtun kõrrekest, ei maasikmarja varrekest? Lõõtspill
Rõu 1957 (O. Jõgever)
Urv v. Krl, Krl, Rõu - 3 var.
B1b2.Härg läts mõtsa müraten, ei ole kõtun kõrrekest, ei maon marjavarrekest? Lõõtsapill
Kam 1889 (A. S.)
B2a.Härg läts mõtsa mürraten, tulli kodu jõrraten, es ole kõtun kõrrekest, ei marjapuu all marjakest? [Lahendus puudub]
Nõo 1888 (J. Tüklov)
B2b.Härg lääb mõtsa mõiraten, tuleb kodu tõrraten, ei ole kõtun kõrrekest, ei ka hainaraasukest? Sitasitik
Puh 1889 (J. Loskit)
B2c.Härg lätt mõtsa mürraten, tule koda jõrraten, es ole hainakõrrekest ega õlekõrrekest? Lõõtspill
Kan 1888 (J. Väggi)
B2d.Härg läts mõtsa mürraten, kodu tulli jõrraten, suun ei hainakõrrekest ega viljavarrekest? Härmoonik
Kan 1896 (J. Ots)
B3a.Must härg läks metsa mürrates, ei ole kõhus kõrrekest ega maasikmarja varrekest? Vanaaegne lutusarv
Trt 1927 (O. Sermat)
B3b*.Pull läts mõtsa mürräten, ei olõ kõtun kõrrõkõist ja maasikmarja varrõkõist? Pasun
Urv 1961 (M. Külaase)
San, Urv - 2 var.
B3c.Pull lätt mõtsa mürräten, ei ole kõtun kõrrekest? Vii järele min[emise] paarid seljas
San 1925 (E. Päss)
C.Must härg läheb mööda möirates, kõhus pole õlekõrtki? Lõõtspill
Nõo 1971 (K. Käppa)
D.Hall härg läks ammudes, küla kajule karjudes, tal põle kõhtus kõrrekest, maos marjavarrekest? Torupill hüiab
Tür 1888 (M. Tults)
Ea.Härg tuleb arust ammutesse, ei ole kõhus korrekesta, maus ei marjavarrekesta? Loetsapill
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Eb.Härg tuli koju möirates, ei olnud kõhus kõrrekest? Mängitakse harmoonikat
Hel 1926 (K. Puusepp)
F.Härg läheb möirates, ei ole kõhus kõrrekest ega maos marjavarrekest? Torupill
KJn 1946/8 (R. Sünter)
ÜÕÕ 45 (8)
G.Mees läheb metsa möirates, pold taal kõhtus kõrrekest, maos marjavarrekest? Torupill
Jür 1888 (M. Petroff)
H.Kena oinas, keerud sarved, keksib külatanavil, ei ole kõhus kõrrekest, ei maos marjavarrekest? Saan
Trm 1895 (E. J. Õunapuu)
Kontam.: = 623B
I.Kena oinas, ketsud sarved, läheb möirates mäele, tairutes üle tammi? Konn
Plt? dat-ta (anon)
Kontam.: = 623C
J1.Härg läheb mäele möirates, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Rkv 1888 (A. Heraklides)
Kontam.: = 156Ü1
J2a.Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile, läheb üle mäe möirates? Sitikas
JJn 1888 (M. Roosileht)
Kontam.: = 156Ü2a
J2b.Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile ja läheb möirates mäele? Veski
Krj 1939 (V. Fuchs)
Kontam.: = 156Ü2b
J3.Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile, sauna sarvile ja läheb möirates mäele? Tuuleveske
Pil 1894 (A. Jung)
Kontam.: = 156Ü3
Vrd.181F 1268
ul: Meie aga me'ed kui metsapullid, / Arujaani hallid sõnnid. / Lähvad metsa möirates, / aru poole ammudes (ERA II 251, 17/8 (3-4) < Kul)
293.HÄRG MAGAB MÄÄL, SILMAD KÜLJE PEAL? Saun - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pöi 1902 (J. Prooses)
294.HÄRG MAGAB, MAKSAD LIIGUVAD? Maja inimestega - 10+197+76+28 = 311 (412) var.
A1a1.1) Maarik maka, massa liiguse? Kaivuvesi
Se 1961 (E. Normann)
2) Maarik maka, massa liigusõ'? Ahi küttüs
Se 1940 (N. Koplimägi)
TMr, 4Har, 3Rõu, Plv, Vas, Vas v. Se, 10Se, 2Lut - 23 var.
E EM 87 (720); • LMr 129 (101); E EM2 76 (918); Metstak2 20 ja 22
Vrd. 1042
A1a2*.Maarik maka maah, a massa liigusõ? Järv ja lainõ
Se 1888 (H. Prants)
Urv, Se - 2 var.
A1a3*.Maarik maka, massa seeh kõik liigusõ? Mustsõh suitsutarõh sau liigus üleveh
Se 1935 (A. Kits)
3Har, Vas, Se - 5 var.
A1b*.Maarik maka, massa' siseh hel'osõ'? Kaivosalvõ' ommava paigah, a vesi siseh liigus
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
2Se - 2 var.
A1c.1) Maarik maka, massa' tõrguse'? Läte
Se 1924 (H. Jänes)
2) Maarik maka, massa' tõrgusõ'? Sau tarõh
Se 1929 (M. Pihlapuu)
4Se - 4 var.
A2.Maarik magab, maksad-kopsud liiguvad? Tare inimestega
Räp 1895 (R. J. N. Org)
Võn, Räp - 2 var.
A3.Maar'k maka, täü liigus? Elomaja
Se 1935 (A. Jänessoo)
Ba1.1) Maasik maka, massa liigusõ? Kiisla livvah
Se 1937 (F. Ilvik)
2) Maasik maka, massa' liigusõ? Pliidi all tuli
Urv 1958 (A. Reigo)
San, 3Urv, Har, Rõu, Vru, Plv, 3Räp, 2Vas, 2Se - 15 var.
Ba2*.Maasik maka, massa' siseh liigusõ'? Inimesed liiguvad majas
Vas 1938/9 (E. Sõrmus)
2Vas - 2 var.
Bb.1) Maasik maka, massa' hel'osõ'? Järvelainõ'
Se 1949 (V. Pino)
2) Maas'k maka, massa' hel'osõ? Kiisla
Se 1940 (M. Kivisaar)
4Se - 4 var.
C.Mahe maka, massa liiguse? Tare, inemise sisen
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Rõu, Räp, Lut - 3 var.
• LMr 129 (102)
D.Mustik maah, sooliku halosõ [sic!]? Kaiv
Se 1888 (H. Prants)
E1*.Lehm maka ja massa' liigusõ'? Tarõn inemise kõndva
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
Kan, Rõu - 2 var.
E2.Lehm seisab ööd ja päävad, kopsud ja maksad sees liiguvad? Maja
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
F1a1.1) Härg magab, maksad liiguvad? Maja inimestega
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
2) Härg magab, maksad liiguvad? Kartulid keevad
Jõh 1888 (A. M. Saar)
2Jõh, Hlj, 2VMr, JJn, Pee, Ann, 2Kuu, 3Jõe, HJn, Kos, 2Vän, Plt, 2Lai, 3Pal, 2MMg, Äks, 2Trt, 2Puh, Rõn, Ote, 2San, 4Kan, 3Urv, 2Urv v. Krl, 3Krl, Har, 10Rõu, 3Plv, 6Räp, Se - 67 var.
Meelej. nr. 32 (1887) 255 (2); E EM 38 (157); E EM2 35 (193)
F1a2.Härg magab ja maksad liiguvad? Kuuseoksad
Kos 1930 (R. Viidebaum)
Jõh, Iis, Koe, Kos - 4 var.
F1a3*.Härg maka, massa seehn liigusõ? Majarahvas
Rõu 1897 (G. Raup)
Vän, Rõu - 2 var.
F1b*.Härg makka, mass seen liigus? Tare
Urv 1890 (H. Lellep)
Juu, Urv - 2 var.
F2.Härg magab, kopsud liiguvad? Meri
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
JJn, Plt, Trm, San, Urv, eP - 6 var.
F3a1.1) Härg magab, kopsud-maksad liiguvad? Õlut käib
Vän 1897 (E. Tetsmann)
2) Härg magab, kopsud-maksad liiguvad? Allikas keeb
Pil 1888 (T. Sander)
Jõh, Tõs, PJg, Vän, Tor, Hel, Pst, Vil, Kõp, SJn, KJn, Pil, Lai, Äks, Trt, Võn, Nõo, San, Krl - 19 var.
F3a2*.Härg magab, kopsud ja maksad liiguvad? Järv ja kalad
Trv 1895 (J. Sams)
Vai, Trv - 2 var.
F3a3.Härg magab ja kopsud-maksad liiguvad sees? Maja
Var 1888 (M. Karotom)
F3a4.Härg magab maas, kopsud-maksad liiguvad? Maja
Amb v. JMd 1937 (L. Aalde)
Amb v. JMd, Rap - 2 var.
F3a5*.Härg magab maas, kopsud-maksad liikvad sees? Elumaja inimestega
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Mih, Hel - 2 var.
F3b+.1) Härg magab seina ääres, kopsud-maksad liiguvad? Ollevaat
Trm 1895 (J. Tihane)
2) Härg seliti maas, kopsud-maksad liikvad sees? Käsikivi
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Hlj, LNg, Tõs, Trm - 4 var.
F4a.1) Härg makas, massa-kopsu liigusse? Elutare
Ote 1888 (V. Vaher)
2) Härg maka, massa-kopsu liigusse? Rehetare
Kan 1896 (J. Ots)
3) Härg maka, massa-kopso liiguse? Pada keese
Räp 1875 (J. Jagomann)
Vai, Koe, Krk, Vil, MMg, 2TMr, 4Võn, Kam, 2Nõo, Ran, Rõn, Rõn v. San, 9Ote, Vlg, Võ, 5Kan, 3Urv, Plv, 3Räp, Vas - 41 var.
F4b*.Härg makas mäe pääl, massa-kopsu liigusse? Talumaja
Võn 1889 (J. Kripson)
2Võn, Ote - 3 var.
F4c*.Härg sais, massa-kopsu liiguse? Maja, elanikud
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
Ran, Rõn - 2 var.
F5.Härg magab, süda, maksad liikuvad? Inimesed keivad toas
Kul 1895 (J. Reinson)
F6*.Härg magab maas, sooled liiguvad sees? Tuba, inimesed liiguvad sees
Hlj 1888 (J. Linkstein)
2Hlj - 2 var.
F7*.Härg magab, sooned liiguvad? Õllevaat
PJg dat-ta (anon)
PJg, Hää - 2 var.
F8*.Härg magab, sapsud lõdisevad? Haavapuu
JJn 1888 (M. Roosileht)
JJn, Kuu - 2 var.
G1a1.Hall härg magab, kopsod-maksad liikvad? Pilved
Tõs 1890ndad (M. Kurul)
Vai, Tõs, Hls, MMg - 4 var.
Vrd. 155A8b
G1a2*.Hall härg, kopsu-massa liiguve? Maja
Hls 1891 (J. Riiet)
Rap, Pär, Hls - 3 var.
G1a3.Hall härg magab maas, kopsud-maksad liikvad sees? Maja, inimesed sees
Tõs 1952 (U. Kolk)
Ris, Tõs - 2 var.
G1b*.1) Hall härg magab vainul, kopsud-maksad liikuvad sees? Kirik
Tõs 1893 (M. Kurul)
2) Hall härg tee ääres maas, kopsud-maksad liiguvad? Elumaja
Vän 1922 (L. Pärt)
G2.Hall härg makas, massa-kopsu liigus? Inimesed elumajas
Krk 1889 (J. Kuusik)
Krk, Pal, Ote - 3 var.
G3.Hall härg lautas, kopsud liiguvad? Veski, eks kibi käi ringi
Juu 1930 (L. Hammermann)
G4.Hall härg maas, sooled liiguvad sees? Tuba
Nis 1888 (M. Neumann)
G5.Hall härg magab maas, sooned liiguvad? Tuba, millel inimesed sees
Pst 1888 (J. Leppik)
H1a*.Must härg magab, kopsud-maksad liiguvad? Tuba ja inimesed
Tor 1888 (T. Tilk)
Vai, Tür v. Juu, LNg, 3Tor, Krk - 7 var.
H1b*.Must härg makab maas, kopsud-maksad liikväd sies? Elumaea
Vig 1894 (J. Getreu)
Ris, 2Vig, Mih, 2Tõs - 6 var.
H1c.Must härg magab mäel, kopsud-maksad liikuvad sees? Maja
Pöi 1894 (T. Undritz)
Vrd. 2360A3 2361
H1d*.Must härg magab koplis, kopsud-maksad liiguvad? Inimesed toas
Mih 1889 (H. Perkson)
Mih, Har - 2 var.
H2a.Must härg makas, massa-kopsu liiguve? Vesiveske
Krk 1936 (M. Sarv)
Hls, Krk, Hel, SJn, Võn, Nõo, Rõn, 2Ote, 3San, Tt - 13 var.
H2b.Must härg makab mulla pääl, massa-kopsu liiguva? Majarahvas
Ran 1889 (A. Tattar)
2Ran - 2 var.
H3.Must härg makap, kopsu liiguva sisen? Tare inemistega
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
H4*.Must härg magab maas, sooled liikuva sees? Elumaja
Hii 1888 (G. Tikerpuu)
E EM 104 (907); E EM2 91 (1202)
H5.Must härg magab maas, sooled-maud liikuvad? Tuba
Vig 1869 (M. J. Eisen)
H6.Must härg magab, sisikõnnad liiguvad? Tuba, kus inimesed sees hulguvad
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, 2VMr - 3 var.
I1a.Vana härg magab maas, sooled liiguvad (Ein alter Ochse liegt an der Erde, steht still, die Därmen regen sich)? Ein bewohnt Haus
Tt 1732 (A. Thor Helle)
Khk, Tt - 2 var.
• Helle 372 (127); Willmann 175 (117); Lönnrot2 194 (164); Wied. 293; E EM 171 (1660); KAH EKAl 163 ja 164 (121); E EM2 148 (2159)
I1b.Vana härg seisab maas, sooled liiguvad (Ein alter Ochse liegt an der Erde, steht still, die Därmen regen sich)? Ein bewohnt Haus
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 372 (127); KAH EKAl 163 ja 164 (121)
I2a.Vana härg magab ja sooned liiguvad? Tuba
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
I2b*.Vana härg magab maan ja soone liiguva sehen? Elumaja
Pst 1936 (L. Köögardal)
2Trv, 2Pst - 4 var.
I3.Vana härg ära koolu, kopsu-massa liiguve? Tare
Trv 1890 (J. Tinn)
J+.1) Surnu härg, kopsud-maksad liiguvad? Kammer
Saa 1888 (P. Sitzka)
2) Härg eläs, kõru palas, kopsu-massa liiguse? Tuli ja suits
Hel 1887/94 (J. ja P. Einer)
Rak, Pha, Saa, Hel - 4 var.
K.Lammas makas, massa-kopsu liigus? Lammas om maja või hoone, liikje massa-kopsu om eläniku huune sehen: inimese või eläje
Krk 1893 (J. Hünerson)
L.Kits makas ja maksa-kopsu liigusse? Elumaja
San 1967 (R. Praakli)
M1a.Karu magab, kopsud-maksad liiguvad? Maja
Pil 1889 (J. Kärsten)
M1b.Karu magab mäe peal, kopsud-maksad liiguvad? Ader
Hls 1889 (J. Meomuttel)
M2.Vana karu magab, süsikond liigub? Elumaja
Mih 1894 (A. Kappak)
Vrd. 564 576 1947Bb2
M3.Karu on koolu, aga kopsud-massad elave? Maja ja inimesed majas
Vil 1894 (A. Suurkask)
E EM2 50 (459)
N+.Mees magab, maksa-kopsu liiguva? Maja, inimesed toas
Võn 1958 (G. R. Sordla)
Hel, Trm, Võn - 3 var.
O.Härg makab, massa liigu, hanna viskab tare otsa pääle üles? Maja, inimesed, suits (toss)
Plv 1894 (H. Huik)
Kontam.: = 951E
P.Lammas magab härja sees, kopsud-maksad liiguvad? Sukk saapa sees ja jalavarbad liiguvad
Pal 1888 (M. Uus)
Kontam.: = 927H
Q.Härg magab, vasikas nina all, maksad-kopsud liiguvad? Tuli ahjus on härg, kolle on vasikas, maksad-kopsud liiguvad on tuli liigub
SJn 1890 (H. Kuresson)
Kontam.: = 2468D
R.Hall härg ja hangus sarved, kopsud-maksad liikuvad sees, keerab ümmer kihelkonna? Tuuleveske
Kul 1938 (V. Eenveer)
Kontam.: = 156X
Vrd.567
295.HÄRG MAKAS MÄE PÄÄL, HAND ALAN HAAVISTIKUN? Puu vari - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Võn 1888 (J. Jalajas)
Vrd.1042E4b2
296.HÄRG MÖIRAB HARJUMAAL, LAPSED KARDAVAD KARJAMAAL? Kõueke - 0 (5) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 38 (158); E EM2 35 (194)
297.HÄRG MÖIRAB IGA KUUE PÄÄVA TAGA? Kirik - 0+3+0+0 = 3 (6) var.
Aa.Härg möirab iga kuue pääva taga? Kirik
Rei 1889 (P. Reikmann)
Ab.Punane härg ammub ega kuue pääva takka? Kirik
Kse 1889 (K. Karu)
B.Valge härg mää pääl, üks sari pääs, ega seitsme pääva taga möirab? Kirik
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Kontam.: = 2361C
Vrd.153 298 784A32e2
298.HÄRG MÜRRÄS MÜÜRÜ SISEN, SUURÕN PIKÄN PEDÄJÄN? Kirikukell - 1+51+25+17 = 94 (125) var.
Aa1*.Härg mürrä müürü pääl? Vanaaolinõ kivi
Se 1930 (V. Ruusamägi)
2Se - 2 var.
Aa2.Härg mürras müüri sisen? Kerkokell tornin
Plv 1889 (J. Tamm)
Plv, Se - 2 var.
Aa3.Härg müüg müürü seeh? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
Ab.Must härg mürräs müürü sisen? Pada kiis
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ac.Härg müüg müürü pääl, nii õt tolm tuiskas? Kerigukell
Se 1936 (A. Tammeorg)
Ad.Härg mürrä müürü seeh, nii et maa käeh kõik värises? Kerigukellä lüvväs
Se 1935 (A. Kits)
Ba.Härg mürä jämmen pedajan? Kerikukell
Räp 1889 (K. Tamberg)
Bb.Härg möirgab suures pedajas? Kirikukell
Ote 1957 (O. Rääk)
Bc.Härg möö pikä pedäjä otsan? Kell kerigutornihn
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (17)
Bd.Härg mürrä pühäh pedäjäh? Opõtaja kantsli pääl kerkoh
Plv 1910 (H. Ojansuu)
2Plv - 2 var.
Be.Pühä härg mürräs pühä pedajan? Kerikul kell
Võn 1889 (J. Kripson)
Bf.Härg mürrä tühän pedäjän? Kell tornis
Võn 1931 (L. Unt)
Bg.Härg mürra pikäh pühäh pedäjäh? Kell kerkotornih
Räp 1889 (J. Poolakess)
Bh*.Härg mürrä, härg jõrra, pitäh pühäh pedäjäh? Kirikukell
Vas 1887 (H. Prants)
Vas, Vas v. Se - 2 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 383 (2)
Bi.Härg mürrä, härg jõrra, püha pikse pedäjäh? Kerikukell
Vas 1895 (J. Tint)
4Vas - 4 var.
Bj.Härg möirab püha palus männi otsas? Õpet[aja] kantslis
Lai 1897 (H. Asper)
Ca.Härg müüg müürü seeh, pääle pikä pedäjäh? Kerigukellü lüvväs
Se 1934 (A. Tammeorg)
Cb1*.Härg mürrä müürü seeh, pikäh puuh pedäjäh? Kerkokell
Se 1929/30 (E. Põllula)
Räp, 2Se - 3 var.
Cb2.Härg müüg müürü seeh, pikä puu pedäjäh? Kerigukellä
Se 1929 (V. Ruusamägi)
2Se - 2 var.
Cc1.Härg mürräs müürü sisen, suurõn pikän pedäjän? Kirikukell
Ote 1889 (G. Wulff)
TMr, 3Võn, Ran, 2Rõn, 8Ote, 10Kan, 6Urv, Krl, Har, Rõu, 2Plv, Räp, Se - 38 var.
Meelej. nr. 32 (1887) 263 (18); E EM 38 (159); E EM2 35 (195)
Cc2.Härg mürräs müürin, suuren pikän pedäjen? Kirikukell
Hel 1889 (G. Habicht)
Cc3.Härg mürräs müürü takan, suuren pikän pedäjän? Kerikukell
Ote 1895 (E. Palm)
Nõo v. Ote, Ote, Rõu, 2Plv - 5 var.
Cc4*.Härg müüg müüri takan, suuren pikan pedajan? Kerikukell
Kan 1888 (G. Veski)
Kan, Urv, Rõu - 3 var.
Cd*.Härg mürrä müürü seeh, pikäh korgõh pedäjäh? Kerigukell
Se 1928 (T. Linna)
Plv, Se - 2 var.
Ce.Härg mürrä müürü sisen, pikän, piinün pedäjän? Kellä kerkun
San 1924 (E. Päss)
Cf.Härg müüräs müürü seehn, pikähn kuivahn pedäjän? Kerigukell
Rõu 1895 (A. Perli)
Cg1.Härg mürrä müürü seen, pikän pühan pedäjän? Kerigokell
Rõu 1936 (A. Raadla)
2Rõu, Plv - 3 var.
Cg2*.Härg mürrä müürü seen, pühän pikän pedäjän? Kerikukell
Rõu 1896 (H. Treu)
2Rõu - 2 var.
Ch.Härg mürräs müürü seehn, pühä pikse pedäjähn? Kerigukell
Rõu 1897 (G. Raup)
Urv, 2Rõu - 3 var.
Ci.Härg mürä müürü seen, pühä elu pedäjän? Kerk
Rõu 1891 (A. Jennes)
D.Härg müürgas müüri seen, pika suurõ torni seen? Kirikukell
Plv 1970 (L. Sults)
E.Härg mürab müüri sees, suures kõrges taeva all? Kirikukell
Tt 1907 (anon)
• Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (6); Lasteleht nr. 7 ja 8 (1910) 112 ja 128 (1)
Fa.Härg müüg müürü pääl, sooligu orrõ all? Sainakellä
Se 1929/30 (V. Ruusamägi)
Kontam.: = 655Fa
Fb.Härg mürrä müürü pääl, sooligu ribah? Kerigukell
Se 1934 (F. Paloots)
Kontam.: = 655Fb
G.Kikas kirg tõrdun, härg mürrä müürü seen? Hõrilit mängitäs
Rõu 1896 (H. Treu)
Kontam.: = 784N
Vrd.297 299 354 784A32e2 875 1232 1289 2220
299.HÄRG MÜÜG MÜÜRÜ PÄÄL, LIHALIUD PÄÄ PÄÄL? Kikas - 0+5+18+1 = 24 (32) var.
A1a.Härg müürü pääl, lihaliud pää pääl? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
A1b1.Härg mürrä müürü pääl, lihaliud pää pääl? Kikas
Se 1934 (M. Peramets)
2Se - 2 var.
A1b2*.Härg mürrä müürü seeh, lihaliud pää pääl? Kukk
Se 1937 (N. Ress)
2Se - 2 var.
A1c.Härg mürises müürü pääl, lihaliud pää pääl? Kikas, hari pää pääl
Se 1933 (A. Tammeorg)
A1d.Härg müüg müürü pääl, lihaliud pää pääl? Kikas
Se 1935 (D. Karnask)
8Se - 8 var.
A2*.Härg mürrä müürü pääl, lihatükk pää pääl? Kerigukellä'
Se 1927 (M. Pihlapuu)
2Se - 2 var.
A3.Härg müürü pääl, kiviliud pää pääl? Kellä lüvväs
Se 1929 (A. Gehrke)
B.Härg müüg moro pääl, lihaliud pää pääl? Kikas kirg, hari pääh
Se 1888 (H. Prants)
Ca*.Härg mürab tare peal, lihaliud peas? Kukk
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, Vil - 2 var.
Cb.Härg müra ümmer tare, lihaliud pää pääl? Kukk
Krk 1936 (M. Sarv)
Cc.Härg kõnd ümmer tare, lihaliud pää pääl? Kukk
Krk 1889 (J. Kunimägi)
Cd.Must härg kõnd ümmer tare, lihaliud pää pääl? Kukk
Krk 1889 (J. Kivisäk)
D.Härg lääb laudil, lihakauss pää otsan? Kukk
Krk 1961 (A. Toompalu)
Vrd.298 1072C1a1
300.HÄRG SEES, VIKID VÄLJAS? Õllenõu - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Pöi 1937 (M. Viidalepp)
301.HÄRGADEGA TULEVAD, HOBUSTEGA LÄHEVAD? Jõulupühad - 0+1+3+2 = 6 (37) var.
A*.Härgadega tulevad, hobustega lähevad? Jõulupühad
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
Jõe, Kaa, Pha, Jaa, Lai - 5 var.
B.Jala tulevad, hobusega lähavad? Pühad
Vil 1895 (J. Täht)
E EM2 40 (275); E MM 8 ja 43 (57); E MM2 8 ja 46 (58); Ainelo III 65; Huvit. II3 170 (1); Käis EV II/I lk-ta; E MM3 5 ja 37 (58)
Vrd.257
vs: EV 2726
kk: Härgiga tulõva, hobõstõga läävä (Ran)
302.HÄRJA PEA, HARAKA JALAD? Margapuu - 0 (6) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 38 (161); E EM2 36 (200)
303.HÄRJA PERSE HÄRMATAND? Linnased - 0+8+0+0 = 8 (11) var.
Aa1.Härja perse härmatand? Linnased
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Hlj, Koe, KJn - 3 var.
Aa2.Härja perse härmätet? Kesväterä
Trv 1894 (J. Kuusk)
Ab.Härja perse härmatab? Lina kasvab
Vil 1893 (J. Evert)
Ba.Härja perse härmes suvel ja talvel? Veski
Vai 1893 (D. Torpan)
RpS nr. 6 (1939) 188
Bb.Härja perse on härmas suvi ja talve, kesakünni ajadki? Veski
VNg 1892 (H. Lohk)
Vrd. 1733Db2
Bc.Härja perse kärnas sügisel, kevadel ja kesakünni aal? Veski
Vai 1889 (H. Masing)
Vrd.2572
304.HÄRJA VAEV LEHMA REITE VAHEL? Lehma piim udaras - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Nrv 1893 (F. Valts)
305.HÄRJAD EES, HÄRJAD TAGA, EI SAA KUMMAGID KÄTTE? Ägi - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Tõs 1895 (O. Schantz)
E EM2 36 (197)
Vrd.1429
306.HÄRJAL ENAM AUKA SELGAS KUI TÄHTA TAEVAS? Kõrreväli - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Härjal enam auka selgas kui tähta taevas? Kõrreväli
Tor dat-ta (T. Juurikas)
b.Enam auka härja perses kui tähta taevas? Kõrred lõigatud põllul
Tor 1889 (M. Ostrov)
307.HÄRJÄ HAUKVA, HANNA SÄLÄN, PENI KÜNDVÄ PERSIPÄIDI? Eläjä kargasõ - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.rl: /- - -/ Härjad hauksid oraksel, / koerad kündsid kütismaida /- - -/ (ERlA II:1, nr. 2199 < Iis)
308.HÄRJAKARI UPPUMAS, KÕIGIL IKKED PEAS? Vorstid keemas - 0 (11) var.
J. Saalverk (1896): omaloominguline tekst
E EM2 36 (198); Nugis 286 ja 313 (38)
309.HÖÖRIK TARÕKÕNÕ, KOHE HIIREKENE SAA-AI SISSE? Kanamuna - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1937/8 (I. Rohtla)
310.HÜPPAB KUI HIIR, KARGAB KUI KASS, KILKAB KUI KILK? Rohutirts - 0 (48) var.
C. M. Redlich (1887): omaloominguline tekst
E EM 44 (220); NP 10; E EM2 40 (271); E MM 8 ja 43 (54); E MM2 8 ja 46 (55); Huvit. II3 146 ja 248 (3); Nugis 287 ja 313 (58); Täheke nr. 7 (1962) 3 (2); SSTT 105; Metstak2 49 ja 50; E MM3 5 ja 37 (55)
311.HÜPPÄDELLA, KEIGUDELLA, TAGUPERI TÜÖDA TEHJÄ? Kana siblimine - 0+3+1+1 = 5 (6) var.
a*.Hüppädella, keigudella, taguperi tüöda tehjä? Kana siblimine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
3Kuu - 3 var.
b.Tiiruteleb, taaruteleb, taguperi tüöda tegeb? Kana
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
2Kuu - 2 var.
Vrd.50
312.HÜÜRT, PÜÜRT, SAINA RABAT? Oherdimulk - 0+2+8+0 = 10 (12) var.
a.Hüürt, püürt, saina rabat? Oherdimulk
Se 1940 (M. Linna)
Vas, Vas v. Se, 6Se - 8 var.
b*.Püürt, püürt, saina rabat? Oherd
Se 1936 (P. Toomemägi)
2Se - 2 var.
313.IBAND IPPA JA TABAND TAPPA, PÄDA JUSSI MÄNDA METSA? Uba - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ksi 1889 (J. Pruuli)
314.IDUKESET IHUALASTI, HAIDUKESTEL HAMME SELJAN? Konna, roti - 0+4+0+1 = 5 (5) var.
A.Iduke ihualasti, aidukesel hame seljas ja küdükesel kübar peas? Vili ehk taim põllu peal
Trt 1949 (O. Hildebrand)
Ba.Idukeset ihualasti, haidukestel hamme seljan? Konna, roti
Rõn 1889 (J. Martin)
Bb.Intsuke ihualaste, Hantsukesel hame sällän? Õun ja õunapuu
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
Ca.Hull-Ants ihualasti? Küünal
Pst 1893 (J. Reevits)
Cb.Ilves ihualastõ? Konn
Rõu 1896 (A. Perli)
Vrd.667I2 1060
kk: Ku alla karupää [=kangaspuude riidepakk] ümmer tiir ärä lääb, siss ütlet: Antsul om hame sellän (Hls)
315.EGA PÄEV PÖETAS LAMBID, IKKI SAAB VILLU? Põrmandu pühkmine - 0+13+11+0 = 24 (29) var.
Aa.Üks lammas saab iga nädalas niidetud? Toa pühkimine
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Ab1.Üht lammast niidäta seitsä korda nädälas? Tua pühkiminä
Hlj 1893 (I. Lootus)
Ab2.Üks lammas, seitse korda nädalas niidetakse? Tua pühkimine
Lai 1897 (H. Asper)
Hlj, Lai - 2 var.
Ac1.Mis on lammas, keda iga päev niidetakse? Toa põrand
Lai 1888 (M. Kolluk)
Ac2.Mis lammas see on, mida iga päev pöetakse? Põrmand
Tt 1883 (anon)
• Ol. Lisa nr. 30 ja 33 (1883) lk-ta
Ad.Minul on üks nii hea lammas, et niidan teda üheksa korda päevas? Toa parand
Krj 1938 (K. Lepp)
Ba.Ega päev pöetas lambid, ikki saab villu? Põrmandu pühkmine
Trv 1890 (A. Rull)
Bb.Õga päiv püät lammast ja kõõ saa korvitäüs villo ka'? Tarrõ pühit
Se 1938 (A. Tubli)
Bc.Ega päiv pöetäs puud ja villu ka' saa'? Tarrõ pühitakse ega päiv ning purru saa' ega päiv
Se 1935 (A. Kits)
Bd1.Õga päivi pöetas lammast ja saa pund villu? Tarõ pühtas
Se 1935 (M. Reinola)
Bd2.Õga päivi püät lammast, õga päivi and punna villo? Tarrõ pühitas
Se 1929 (I. Sonts)
Be.Õga päiv pöetäs ja õga päiv saa pund villa? Tarõ pühkm[ine]
Se 1935 (D. Karnask)
Ca1.Lambalt saa ega päivi pund villu? Tarrõ pühitäs, sis tuu asu, miä jääse
Se 1937 (A. Reinola)
Ca2.Lammas and ega päiv punna villo? Tarõ ask
Se 1888 (H. Prants)
Cb.Üts lammas and puuda villu? Tarõ põrmand aski
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Cc.Lammas annap päivas kats püki villu? Tuba pühitas päival kaks kõrda
Ote 1889 (E. Brücker)
Cd.Lammas and õga päiv nagla villu? Tarõ pühkmine
Se 1927 (E. Põllula)
3Se - 3 var.
Ce.Üks lammas annab [sada] villa päevas? [Lahendus puudub]
Vai 1889 (H. Masing)
Cf*.Üks lammas annab mittu villa päiväs? Põranda pühkimine
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vai, Jõh - 2 var.
D.Meil um säne hatakane: egä aastaga neli puuda karva võetas päält? Neli voori lammast püetas
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 125 (13)
Vrd.uk (mõistukink pulmas): Pulma aal kingib tüdruk noorikulle lamba, keda iga pääv kolm korda niidetasse (Lai)
316.IGA PÄEV PESTAKSE, JALGE VAHEL PANNAKSE? Lüpsik - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Trt 1962 (A. Vigla)
Vrd.1423
317.IGAL KÜNNIMEHEL RISTIKS EES? Kivi - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
a1.Olen kündjal ristiks ees? Kivi põllul
SJn 1889 (T. Köstner)
a2.Kündjale ikka ristiks ees? Kivi
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
a3.Igal künnimehel ristiks ees? Kivi
Jõe 1888 (H. Tutar)
b.Põllumehel ristiks ees? Kivi
Pär 1888 (H. Martinson)
318.IGAL SILMAPILGUL NEELAB SAJAD OMA KÕHTU, AGA IIALGI EI SAA TÄIS? Meri - 0+3+0+0 = 3 (6) var.
a.Igal silmapilgul neelab sajad oma kõhtu, aga ilmaski ei saa täis? [Lahendus puudub]
Tt 1882 (anon)
• Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (9)
b.Igal silmapilgul neelab sajad oma kõhtu, aga iialgi ei saa täis? Meri
Äks 1889 (A. Mauer)
Hls, Äks - 2 var.
319.IGAVENE TÖNNIKENE, POOLÕAASTANÕ KAASÕKÕNÕ? Järv talvõl - 0+5+1+2 = 8 (24) var.
a1.Igavene tönnikene, poolõaastanõ kaasõkõnõ? Järv talvõl
Rõu 1896 (A. Perli)
Trm, Rõn, Rõu - 3 var.
Täheke nr. 3 (1960) 5; SSTT 8; Hiie-Moks II 17; Kuut VI (1972) 105 ja 111 (5); Metstak 24 ja 35 (255); Hiie-Müürsepp III/I 1; Kivi-Roosleht II/1 119; Hiie-Müürsepp IV/I 139; Metstak2 70 ja 71
a2.Igavene tõrike, poole aasta vanu kaas? Järvejää
Ote 1889 (J. Kivisaar)
b1.Aastane tönnikene, pooleaastane kaasekene? Vesi, jää
Urv 1890 (J. Teder)
b2.Aastavannunõ tönnikene, poolõaastanõ kaasõkõnõ? Lomp ja iä
Ote 1890 (J. A. Palm)
b3.Aasta anumake, pooleaasta kaaseke? Maa ja lumi
Ote 1893 (J. Tammemägi)
c.[Saja]aastane pada ja [poole]aastane kaan? Järv
Ote 1957 (S. Pettai)
Vrd.2411
320.IHU VALGE, SÜÄ KÕLLANE? Kanamuna - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
A.Ihu valge, süä kõllane? Kanamuna
Krk 1896 (J. Hünerson)
Ba.Väljast valge, seest kollane? Kanamuna
Amb v. JMd 1938 (J. Lunts)
Bb.Seest verrev, päält valgõ? Muna
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd. 1560
321.IHUALASTÕ NAINÕ KARVATSÕ PERSEGA, LINDLEP ILMA RIIDE[TA?]? Tarõ põrmandu pühitäv luud - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1910 (H. Ojansuu)
322.IIDUT-TIIDUT, TITT OLI EES, TEINE TITT OLI TEISE SEES? Heinputk - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Lai 1932 (M. Lääne)
323.IKKA SEISAB NAISTEL EES, LIHAST NUI KÄIB TEMA SEES, ÜMARIK ON TEMA PRAGU, KARVAD KATVAD TEMA NÄGU? Muhv - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vai 1893 (H. Masing)
324.ILINE EES, TALINE TAGA, KÜKITS PÄÄL, NÄKITS PEOS? Hobune, regi, mees, piits - 6+170+71+25 = 272 (369) var.
A1a*.1) Eli ees, tali taga, kükits pääl, näkits peus? Hobune, regi, mees ja piits
Tor 1887 (J. Tilk)
2) Eli ees, tali taga, küpits peal, näpits peos? Talvel sõitja
Saa 1891 (J. Tiitus)
Amb v. JMd, 2Tor, 2Hää, 2Saa, Hls, Tt - 9 var.
• Wied. 264; Kal. (1973) 128 (1)
A1b*.Eli ees ja tali taga, kükits pääl ja näpits käes? Heli ees on hobune, tali taga on regi, kükits pääl on mees, näpits käes on piits
Saa 1895 (P. Ramberg)
Kos, Saa - 2 var.
E EM 39 (170); E EM2 36 (210); Nurmik II 129; Kmpm. EL III10 118; Nugis 286 ja 313 (41)
A1c.Eli ees, tali taga, tali peal kokat, kokati peal nokat? Hobune, regi, mees, müts
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A2*.Eeli ees, taali taga, nupats peal ja nipats peos? Mees sõidab hobusega, piits peos
Sim 1937 (E. Lippus)
Sim, PJg, Tor - 3 var.
A3a*.Ili ees ja tali taga, kükits pial ja nakits pius? Hobu, regi ja mees piitsaga pial
Pär 1888 (M. Lipmann)
Var, Pär, Vil - 3 var.
A3b1.Ili ees, tali taga, nukits peal, nüpits käe? Hobune ja regi, inimene, piits käes
Saa 1930 (A. Räägel)
A3b2.Ili ees, tali taga, kükits peal, nikits-nakits kääs? Hobune, regi, mees, piits
Kse 1890 (M. Reimann)
A4.Vili ees, tali taga, tali peal kükits, kükitsel nakits peus? Hobu, regi, mees, mehe peus ohjad
Pär 1887 (M. Kalbus)
A5.Tali ees, tali taga, kütiks peal, natiks peal [sic!]? Mees, piits, hobu, regi
Prn 1901 (A. Gärtner)
B.Ilis ehen, talis taga, kikits peal, näkits peun? Hobune, regi, mees, piits
Saa 1889 (J. Tuul)
C1a.Helin ees, talin taga, piikar peal, nakar pius? Hobune, vanker, inimene, piits
Mih 1888 (H. Perkson)
E EM 39 (171); E EM2 36 (211)
C1b1.Elin ees, talin taga, kükits pial, nakits pius? Hobune ees, regi taga, mees pial, piits pius
PJg 1888 (J. Reinson)
C1b2.Elin ees ja talin taga, kõkart peal ja näkart peos? Hobone ree ees, mees peal ja piits peos
LNg 1891 (G. Ollik)
C2a*.Helin ees, tilin taga, pikats peal ja nakats peos? Hobune, vanker, mees ja piits
Plt 1891 (J. Reinthal)
Pil, Plt - 2 var.
C2b.Helin ees ja tilin taga, pikats peus, lakats pääl? Kelludega söitmine
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
C3*.Ilin iis, talin taga, kökats pial, nökats käes? Hobene, regi, miis, piits
Ksi 1888 (T. Riomar)
PJg, 2Plt, Ksi - 4 var.
D.Aline ees, taline taga, kükits pääl ja nukits peus? Mees istub ree peal
Saa 1889 (J. Tammann)
Ea1*.Heline ees ja taline taga, põkats pääl ja nokats käis? Saaniga sõitma
Tt dat-ta (anon)
Urv, Tt - 2 var.
Wied. 265; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (20); E EM 40 (181); E EM2 37 (224)
Ea2*.Iline eden, taline taga, kökäts piäl ja nökäts käen? Hobene, regi, miis ja piits
Kod 1888 (J. Liiv)
VJg, 2Sim, Mär, Hel, 3KJn, Kod, MMg, Ran, Ote, Plv - 13 var.
Ea3*.1) Hiline ees ja taline taga, kökats pial ja näkats käes? Hobune, regi, mees ja piits
Pal 1888 (M. Saar)
2) Iline ees, taline taga, kökats peal, nakats kääs? Mees sõidab hobusega
Pil 1894 (H. Keller)
3) Iline ies, taline taga, kökats peal ja nõkats käe? Hobune, regi, mees ja piits
KJn 1903 (L. Kuuskler)
Sim, VMr, Vil, KJn, 2Pil, Pal, MMg, Kam - 9 var.
Ea4.Iline iis, taline taga, kökats pääl, nõkits kääs? Hobene, mees vankri pääl ja piits kääs
Äks 1890 (A. Mauer)
Ea5.Iline ees, taline taga, kökatsi peal, nikatsi-nakatsi käes? Mees ree peal, piits peos
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Ea6*.Hiline ees, taline taga, kõkats peal ja nõkats käes? Hobune, regi, mees ja piits
KJn 1932 (J. Grauberg)
2KJn, Lai, Nõo - 4 var.
Ea7*.1) Hiline ees ja taline taga, kükits peäl ja näkits käes? Mees saanis, piits peos
Tor 1926 (V. Erm)
2) Iline on ees, taline on taga ja kökits on pial ja näkats on käes? Hobune, regi, mees ja piits
Ksi 1926 (P. Berg)
Koe, PJg, Vän, Tor, Ksi - 5 var.
Ea8.Iline ehen, taline taga, kookats pääl, nookats kähen? Mees istub ree pääl, piits kähen, aab hobest
Hls 1891 (J. Riiet)
Ea9.Hiline ees, taline taga, köögatsi pääl ja löögatsi käes? Hobune, regi, mees, piits
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Ea10.Hiline ees ja taline taga, nokats peal, kokats käes? Hobune, regi, mees ja piits
Plt 1878 (K. Moks)
Eb1.Iline iis, taline taga, kükits peal, nokits peos? Hobune, regi, miis ja piits
Vän 1889 (J. Peterson)
2Vän, Tor - 3 var.
Pet. HS I 34 (7)
Eb2*.Hiline ees, taline taga, kükits peal ja näpits peos? Sõidetakse reega
Tõs 1942 (T. Saar)
Tõs, 3Tor, Saa, 2Hls, Trm - 8 var.
Metstak2 37 ja 38
Eb3*.Iline ees, taline taga, kükits pääl, näkits peos? Hobune, regi, mees, piits
Pst 1888 (J. Jaakson)
Vig, Vän, 3Tor, 4Pst, Vil, Pal - 11 var.
Eb4*.1) Iline ees, taline taga, kökatsi peal ja näkatsi peos? Mees sõidab saaniga
SJn 1890 (H. Mikkor)
2) Iline ees, taline taga, kökatsi pääl, nakatsi peus? Hobune, regi, mees, piits
Vil 1889 (J. Köögardal)
Vil, 3SJn, Pil, Vlg, Urv - 7 var.
Eb5*.Hiline iin, taline takan, kökäts pääl ja nökäts peon? Hobene, regi, miis ja roosk
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Pst, Äks, Puh, Ote - 4 var.
Eb6+.1) Hiline ees, taline taga, kökatsi peal, napatsi peus? Hobune, regi, mees ja piits
Vil 1889 (J. Meomuttel)
2) Iline ehen, taline taga, kökäts pääl, pökats peon? Hobune, regi, miis, piits
Pst 1931 (O. Loorits)
3) Hiline ees, taline taga, nokits pääl, kökits peus? Hobune, regi, mees ja piits
Ris 1896 (J. Niinas)
Ris, Khk, 2Pst, Vil, Pil, Nõo - 7 var.
Ec1.Hiline iin, taline taga, kökäts sisen, näkäts käen? Riige sõitmine
San 1888 (K. Gross)
Ec2.Illine iih, talline takah, kükät seeh, nahkats käeh? Hobune, regi, mees, roosk
Se 1924 (H. Jänes)
Ec3.Iline iih, taline takah, kiiguts seeh, lakats käeh? Hobune, regi, mees, piits
Se 1932 (L. Johanson)
Ed.Hiline ees, taline taga, kükits sees, näpits peos? Hobune, mees, saan ja piits
Tt dat-ta (anon)
Ee*.Iline ees, talline taga, kükits all ja nakits peal? Hobone, regi, inimene, piits
Tln 1895 (J. Salme)
Vai, Tln - 2 var.
Ef.Ililine [sic!] ees, taline taga, talise pääl kõkats, kõkatsi käes näkats? Hobune, regi, mees, piits
Vil 1895 (H. Niggol)
2Vil, Pal - 3 var.
Eg*.Iline ees ja taline taga, talise peal kökats, kökatsi peal nökats? Hobene ja saan, mees ja piits
KJn 1889 (J. Saks)
Vil, KJn - 2 var.
Eh.Hiline ees, taline taga, talisel kõkatsi, kõkatsil nakatsi? Reega sõitja
SJn 1892 (H. Karell)
Ei.Iline ees, taline taga, talisel kökäts, kökätsil näkäts, näkätsil tükk letti? Inime sõedab saaniga, piits käe
KJn 1888 (J. Reial)
Ej*.Hiline ees, taline taga, talise pääl kökärts, kökärtsil näkerts, näkerts salvab hilist? Hobune, regi, mees ja piits
Hls 1889 (J. Lepik)
Hls, Kõp - 2 var.
Ek.Iline ees, taline taga, nikatsid peal? [Lahendus puudub]
Rak 1890 (anon)
F1*.Elina een, talina takan, kükats pääl, nõkats käen? Inime sõidab
Ran 1889 (A. Tattar)
Ran, Se - 2 var.
F2a*.1) Ilina ees, talina taga, kükats pääl, nokats käen? Hobune, vanker, mees, piitsk
Kan 1888 (G. Veski)
2) Ilina een, talina takan, kökats pääl, karbats käen? Hobu ja mees piitsaga vankril
Ote 1889 (G. Wulff)
Lüg, Nõo, Ote, Kan, Se - 5 var.
EMrd III 235
F2b.Ilina iih, talina takah, kükäts seeh, nükäts käeh? Hobõnõ iih, regi takah, miis seeh, ruusk peoh
Se 1935 (D. Karnask)
2Se - 2 var.
F2c*.1) Illina iih, tallina takah, nikats keskeh, näkats käeh? Miis istus vankre pääl (nikats), piits käeh (näkats), hobõnõ iih (illina), vankre takah (tallina)
Räp 1953 (S. Kaarheit)
2) Ilina een, talina taga, köögats keskel, nõkats peun? Vankr[iga] sõit
Ran 1889 (A. Tobber)
Ran, Urv, 2Räp - 4 var.
F2d.Ilinä iin, talina takan, kükäts maan, näkäts käen? Hobune, vanker, mees ja piits
San 1932 (S. Vellner)
Võn, San, Rõu - 3 var.
Ga.Ilinas een, talinas takka, kökats pääl, nökats käen? Mees sõidab hobesega, reega
Puh 1889 (J. Loskit)
Gb.Ilinas ees, talinas taga, talina peal kukatsi, kukatsil näkatsi, näkatsi näkkab ilinast, ilinas lähäb metsa, mis talinas lööb kuuti? Hobune, regi, mies ja piits
SJn 1891 (J. Köstner)
Vrd. 324Jb
H1.Illen ees ja tallen taga, kökats istub, näkats käes? Hobusega sõitmine
Hls 1961 (L. Pärna)
H2a1.Illin iih, tallin takah, kükäts seeh, nakats käeh? Hopen, regi, miis, ruusk
Vas v. Se 1900 (J. Sandra)
Vas v. Se, 4Se - 5 var.
H2a2*.1) Illin ees, tallin takah, kükäts seeh, nukats ommõ täl' käeh? Hobune ree ees ja mees sees, piitsk käes
Se 1935 (A. Kits)
2) Illin iih, tallin takah, kükäts seeh, napats käeh? Hopõn iih, regi takah, miis seeh, piitsk käeh
Se 1977 (P. Hagu)
3) Illin iih, tallin takah, nühkats seeh, nähkats käeh? Hopõn, regi, miis, ruusk
Se 1930 (A. Põhi)
4) Illin iih, tallinn takah, likõts siih, lakõts käeh? Miis sõit hobõsõga'
Se 1927 (M. Pihlapuu)
Vas, 9Se - 10 var.
H2b.Illin iih, tallin takah, kükäts seeh, nukats peoh? Hopõn, ratta, miis ja ruusk
Se 1934 (A. Tammeorg)
2Se - 2 var.
H2c.Illin ihen, tallin taga, kükäts pääl, näkats peon? Hobõnõ ihen, regi taga, mees pääl, piits peon
San 1962 (H. Kukk)
H2d.Hillin een, tallin taga, kõkats keskel, nõkats käen? Hobene, regi, mees ja piitsk
Ran 1889 (H. Raag)
H2e.Iin illin, takan tallin, kukats seen, näkats peon? Mees istub vankrin
San 1929 (L. Kuusik)
H3*.Ellin iih, tallin takah, kükäts siih ja nukats käeh? Hopõn, regi, miis ja piitsk
Se 1936 (A. Raadla)
3Se - 3 var.
Ia*.Tilina ees ja talina taga, kökats pääl ja nõkats käes? Mees sõidab vankris
Ta 1932 (L. Zirk)
Ta, Ote - 2 var.
Ib*.Tillina iin, talina taga, kükäts pääl ja nakats peon? Mees sõidab vankriga
Nõo 1888 (J. Tüklov)
Nõo, Ote, Tt - 3 var.
Ic.Tilina ees, talina taka, nõkats seen, näkats peon? Mees sõidab hobusega
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
Ja*.1) Talinas een, talinas taka, nõkats pääl, nõkats käen? Hobu, vanker, mees ja piits
Puh 1889 (J. Andresson)
2) Tillinas een, talinas taka, kokats pääl, nõkats käen? Sõidetas
Puh 1890 (P. Kalk)
3Puh - 3 var.
Jb.Tilinas ees, talinas taga, talina pääl näkatsi, näkatsi pääl nikatsi, näkatsi vinnab nikatsit, tilinas lähab metsa kavuhti? Hobune, regi, mees ja piits
SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd. 324Gb
K1a.Tillin iih, tallin takah, kükäts siseh, nahkats käeh? Hobõnõ, regi, miis, ruusk
Se 1929 (I. Sonts)
Vas, 2Se - 3 var.
K1b*.Tillin ees ja tallin taga, kõkats peal ja näkats peos? Hobune ees, vanker taga, mees peal ja piitsk peos
Hel 1926 (K. Puusepp)
Hel, Puh - 2 var.
K1c.Tillin iin, tallin takan, kõkats pääl, näkäts käen? Sõitmine
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
K1d.Tillin een ja tallin takan, kökats keskel ja nökats käen? Tillin een om hobene, tallin takka om vanger, kökats keskel om inimene, nökkats käen om piits (roosk)
Rõn 1888 (A. Andrei)
K1e.Tillin iih, tallin takah, kükats keskpaigah? Hopõn, ratta', inemine
Se 1937 (A. Reinola)
K2a*.Tilin ees, talin taga, kökats pääl, nökats käes? Hobused, tõld, kutsar, piits
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
2VMr, Nõo - 3 var.
K3b.Tilin ees, talin taga, käkats ees ja näkats peos, tilin-tolin vana kere? Käkats - hobune, näkats - piits
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
La.Tiline ies, taline taga, kökits pial ja nökits pihus? Mies sõidab hobusega
Sim 1953 (H. Joonuks)
2Sim - 2 var.
Lb.Tiline iin, taline takan, kökäts pääl, nökäts iin? Hobune, ratta, mees ja piitsk
Ote 1890 (J. A. Palm)
M.Trilin ees ja tralin taga, kökats peal ja nökats käes? Hobune, vanger, mees ja piits
Lai 1904 (J. Ermann)
N1*.Irvik ihen ja talvik taga, kökäts pääl ja nökäts kähen? Hobune iis, regi taga, mees pääl, piits käes
TMr 1889 (J. Mägi)
2TMr - 2 var.
E EM 46 (253); E EM2 42 (320)
N2.Hirvik ees, tarvik tagal, kogats peal ja nokats käes? Mees, hobune ja piits
Kod 1923 (H. Vilde)
O1a.Ilves ees ja talvits taga, kökits pial ja nökits käes? Hobene, regi, miis ja piits
Pal 1888 (M. Uus)
O1b.Ilves iin, talvis takan, tüpits pääl, näpits käen? Hobene iin, regi takan, miis pääl ja piitsk käen
Võn 1894 (J. Suits)
O2*.1) Ilvits iis, talvits taga, kükits päel, nokits käes? Ilvits on hobune, talvits on regi, kükits on mees, nokits on piits
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
2) Hilvits ees, talvits taga, kükits peal, nökits pihus? Hobune, mees, regi ja piits
Trm 1895 (E. J. Õunapuu)
Pal, 2Trm, Äks - 4 var.
O3.Ilits ees, talits taga, kökats peal ja näkats peus? Mees reel sõites, piits peus
Pal 1891 (H. Maasen)
Pal, MMg - 2 var.
O4.Illits ees ja tallits taga, kaagats peal ja nokats käes? Hobune, regi, mees, piits
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
O5.Ilis ees, talis taga, kikits pääl, näkits peos? Mees, hobune, regi, piits
Trv dat-ta (A. Parts)
Pa*.Eeling ees, taaling taga, kökits peal ja nokits käes? Hobune, vanker, mees, piits
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Vai, 2Koe - 3 var.
Pb*.Hiling ees, taling taga, kükats peal ja nakats peus? Hobune ree ees ja inimene piitsaga peal
Saa? dat-ta (anon)
Pär, Saa?, Kan - 3 var.
Pc.Ees ilingi, taga tallingi, peal kükadi, käes nakadi? Ees hobune, taga regi, mees peal, piits käes
Jõe 1878 (F. Matson)
Pd*.Ees ilingi, taga talingi, talingi otsas kükati, kükati otsas nükati? Hobune, vanker, mees ja piits
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
JJn, 2Jõe - 3 var.
Q.Ees elendi, taga talendi, talendi peal kökati ja kökati peal näkati? Hobune ees, vanker taga, mees peal, piip suus
Jõe 1888 (H. Tutar)
Ra*.1) Iesel ies ja taasel taga, kükits pial ja nakits kääs? Hobune, vanker, mies, piits
Rak 1893 (J. Lilienbach)
2) Eesel ees ja taasel taga, kükats peal ja nükats käe? Hobune vankre ees, mees istub peal, piits käe
Pee 1894 (O. J. M.)
3) Eesel ees, taasel taga, nakits pääl, nokits käes? Hobune, vank[er], mees, piits
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
4) Eesel ees, taasel taga, kiibits peal, naabits kääs? Mees sõidab ree peal, piits kääs
Jõh 1889 (P. Paurmann)
2Jõh, VNg, Hlj, Rak, VJg, Amb, Amb v. JMd, JMd, JJn, Koe, Pee, Kos - 13 var.
E EM 29 (45); E EM2 28 (55)
Rb*.Eesel ees, taasel taga, kükits peas, nokits pius? Mees hobusega, müts, piits
Tür 1926 (A. Palm)
JJn, Tür - 2 var.
Rc*.Eesel ees, taasel taga, kekats keskel, nakats käes? Hobune, vanker, mees ja piits
JJn 1888 (M. Roosileht)
JJn, Kos - 2 var.
Rd.Eesel ees, taasel taga, kikits käes ja nokits maas? Kündmas
Lüg 1935 (A. Pärtman)
2Lüg - 2 var.
Sa.Tiisel ees ja taasel taga, kükits peal ja nükits käes? Hobune, vanker, mees, piits
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
Sb.Tiisel ies ja taasel taga, nüegats pial ja naagats kääs? [Lahendus puudub]
Iis 1927 (M. Blum)
Z1.Tiller ees ja tiller taga, kükats pial ja nakats käes? Vankriga sõitja
Sim 1892 (T. Franzdorf)
Z2.Iller ies, tiller taga, kükats pial ja nakats pius? Hobune, regi, mees, piits
VNg 1892 (H. Lohk)
Z3*.Eller ees, taller taga, pikits pääl, nukits kääs? Hobone, regi, mees ja piits
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Rõn - 2 var.
T*.Il'luke ees, tal'luke taga, kökits peal ja näkits peos? Hobune, regi, mees ja piits
Pai 1934 (H. Neumann)
Pai, Hel - 2 var.
U*.Ilijas iih, talijas takah, kökäts siih, näkäts käeh? Hobõnõ, vangõr, miis, ruusk
Se 1931/3 (H. Tampere)
Võn, Se - 2 var.
Va.Ilokas iih, talokas takah, kükäts seeh, nähkats käeh? Hopõn, regi, miis riih, ruusk käeh
Se 1888 (H. Prants)
Vb.Ilkus iih, talkus takah, kükäts seeh, nahkats käeh? Hobõnõ, regi, miis, ruusk
Se 1888 (E. Aun)
W+.Etin iih, takin takah, kükäts seeh, nokats käeh? Mees sõit hobesega, piitsk peoh
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
Vas v. Se, Se - 2 var.
Õ+.1) Iil ees, taal taga, taali pääl nökärd, nökärdi pääl kökärd? Hobu, regi, mees, müts
Kuu 1892 (H. Lohk)
2) Ilma iih, talma takah, nukats istus, tokats käeh? Riiga sõidetas
Plv 1890 (J. Tobre)
3) Ilmits iis, talmits taga, kökits pial, nokits käes? Hobune, vanker, miis ja piits
Ksi 1926 (P. Berg)
4) Olland ees ja talland taga, kükits peal ja näkits käe? Hobu, regi, mees, piits
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
JJn v. Koe, Kuu, Juu, Aud, Ksi, Kan, Plv - 7 var.
Ä+.1) Ile ees ja ile taga, käkats peal ja nakats käes? Hobusega mees, piits käes
Iis 1888 (A. Valter)
2) Kilinad een ja kõlinad taga, kökäts pääl ja nökäts käen? Mees sõidab
TMr 1888 (P. Birkenthal)
3) Kuurik iis, kõverik taga, nosu pial ja nopits käes? Miis sõidab
MMg 1888 (G. Tenter)
4) Luine ees, puine järel, puise peal kökatsi, kökatsi käe näkätsi? Hobone, mees, regi, piits
SJn 1890 (M. Kielas)
Iis, Sim, SJn, MMg, TMr, Krl, Se - 7 var.
Ö.Neli taga, karvane ehen, pussupung pääl, nipits peon? Hobune, vanker ja mees
Hel 1893 (J. Pausk)
E EM2 97 (1307); Nurmik II 78 (7)
Vrd. 497Bb1
Ü.Ora iih, kerä takah, kükits pääl, näpits peoh? Hobene, vankri, mees ja piitsk
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Vrd. 1508
X*.Kükits peal, näkits käe? Mees ja piits
Vig 1869 (M. J. Eisen)
Vig, Tt - 2 var.
E EM 78 (607); E EM2 68 (784)
Y.Ilise ree pial, talise tee pial, kaabu pias ja piip suus? Kaevuvinn ja kook
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Kontam.: = 233P
325.ILMA POOLT ILUSAM, PÄEVA POOLT PUNASEM, KUI SA VAATAD, SIIS TEEB SILMADELE HIMU? Õun - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Vrd.rl: /- - -/ päiva poolt punasikene, / ilma poolt ilusikene /- - -/ (ERlA I:2, nr. 959 < Hlj)
326.ILMA ELUTA, AGA ISE SÖÖB KUI HUNT? Kulp - 0+1+0+0 = 1 (21) var.
Trv 1895 (J. Sams)
E EM2 41 (293); E MM 8 ja 43 (59); E MM2 8 ja 46 (61); Nugis 287 ja 313 (60); E MM3 5 ja 37 (61)
Vrd.430 2582
kk: Sööb nagu hunt (Tln)
327.ILMA IHOMATTA HALJAS? Eine Fensterscheibe - 1+0+0+0 = 1 (3) var.
Khk 1817/22 (anon)
328.ILMA ISATA, ILMA EMATA, KATMATA TULI, KAETUD LÄKS? Aadam - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
A.Ilma isata, ilma emata, katmata tuli, kaetud läks? Aadam
Trv 1889 (M. Jõgi)
2Trv - 2 var.
B.Emad ei olnud, isa on meheks? Aadam ja Eeva
Vai 1893 (H. Masing)
C.Kes olli ilma emätä? Eeva
KJn 1890 (A. Pihlak)
329.ILMA KÄSILDÄ JA KIRVÕLDA EHITÄS MAJA? Pääsokõni - 0+0+2+1 = 3 (4) var.
a1.Ilma käsildä ja kirvõlda ehitäs maja? Pääsokõni
Se 1938 (A. Tubli)
a2.Ilma käeta, ilma kirvelta teeb maja üles? Linnupesa
Har 1934 (O. Lipstok)
b+.Ilma kirveta, ilma saeta ehitab endale maja? Lind, pesa
Tt 1964 (S. Karu)
330.ILMA LUUTA KONGERDAB? Hais - 4+26+5+1 = 36 (60) var.
A1a.Ilma hingeta kongerdab? Äke
Ksi 1926 (P. Berg)
2Ksi - 2 var.
A1b.Mis ilma hingeta kongerdab? Pussuhais
Vän 1889 (M. Jaason)
A1c.Ilma hingita kongerdab ilma? Sitma
Tt dat-ta (anon)
A2.Ilma hingeta kõkerdab? Nõel, õmbluse
Tür 1888 (M. Tults)
A3.Ilma hingeta, ise kengerdab sika-saka? Luht
Plt dat-ta (J. Reinthal)
A4.Ilma hingeta, ise liigutab? Munn
Lai 1897 (H. Asper)
B.Ilma luu ja lihata kongerdaja? Inimese vari
KJn 1890 (A. Pihlak)
C1a1.1) Ilma luuta kongerdab? Hais
Tor dat-ta (T. Tilk)
2) Ilma luuta kongerdab? Keel
KJn 1870 (J. Tiedemann)
2Vän, 2Tor, 2KJn, Tt - 7 var.
Wied. 265; E EM 45 (239); E EM2 41 (296)
C1a2.Ilma luita kongerdab? Jõgi jookseb
Trv 1889 (J. ja J. Viira)
Trv, Pst, Puh - 3 var.
C1b.Ilma luita kongerdab ilmale? Väljaheide, sõnik
SJn 1889 (H. Mikkor)
C1c.Mis ilma luuta kongerdab? Sitahais
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
C1d.Kes kongerdab ilma luuta? Seinakell
Vil dat-ta (J. Täht)
C2a.Ilma luita kööberdap? Vesi jooseb
Trv dat-ta (J. Kuusk)
2Trv - 2 var.
C2b.Kööberdes tõne ilma loata koe taht? Vesi
Trv 1894 (A. Rull)
C3a.Ilma luuta loogeldab? Vesi jookseb
Trv 1897 (J. Vaine)
C3b.Ilma luieta loogeldab? Vesi
Pst 1888 (J. Jaakson)
C4.Ilma luuta vingerdab? Vesi
Vil 1892 (H. Pihlap)
C5.Ilma luita kongerus? Sitt
Ote 1892 (J. Ainson)
C6.Ilma luuta lungõrus? Toss
Rõu 1896 (H. Treu)
C7.Ilma luuta jookseb? Vesi, oja
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 45 (238); E EM2 41 (295)
C8.Lombak ilma luieta? Lehmä udar
Ote 1889 (J. Kivisaar)
D1a.Luid olõ-õi, loovõrdas, silmi olõ-õi, siivõrdas? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
Vrd. 1981
D1b.Silmi olõ-õi, siivõrdas, luid olõ-õi, lokõrdas? Kell
Se 1934 (A. Tammeorg)
D2.Ilma luita longerdeles, ilma elota elas? [Lahendus puudub]
Räp 1889 (J. Poolakess)
E1.Kingerdäb, kängerdäb, tuleb ilma ilma luu ja nahata? [Lahendus puudub]
Ran 1964 (A. Tamm)
Kontam.: = keerdküsimus
E2.Tuleb kongerdades ilmale, ilma luuta, ilma nahata? Sitajulk
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Kontam.: = keerdküsimus
Vrd.1875
331.ILMA LUUTA, ILMA LIHATA, KUI ELLO TULÕ, SIS RÖÖGÄTÄS? Peerulaskmine - 1+5+1+0 = 7 (7) var.
Aa*.Luuta, lihata, tulep välja huiken? Peer
Kan 1866 (J. Weitzenberg)
Kan, Vas v. Se - 2 var.
Ab.Ilma luu ja lihata, tule ja tänitas? [Lahendus puudub]
Kan 1895 (J. Tedder)
Ac.Ilm luuta, ilm lihata, tulõ ilma, rüük? Paha haisu laskmine, piir
Plv 1903 (J. Semm)
Ad.Ilma luuta, ilma lihata, kui ello tulõ, sis röögätäs? Peerulaskmine
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Ae.Ilma luulda ja lihalda, tulõ katõ mäe vahelt vällä ja röögätäs? Piir
Rõu 1890 (M. Jennes)
B.Kui ilmale tuleb, siis röötsatab? [Lahendus puudub]
Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
332.ILMA MEELETA, ILMA KEELETA, AGA KÕIKIDEGA VÕIB RÄEKI? Raamat - 0 (5) var.
A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst
Meelej. nr. 36 (1886) 288 (1); E EM2 41 (297)
Vrd.76 604
333.ILMA SILMATA PENI VAHIS TAIVADE? Kaivuling - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1893 (K. Parts)
334.ILMA TIIVATA LENDAB, ILMA JALOTA JOOKSEB? Pilv - 7+21+3+3 = 34 (197) var.
A*.1) Mis ilma otsas jaluta jooseb (Was ohne Füsse an der Welt Ende lauft)? Die Wolcken
Tt 1732 (A. Thor Helle)
2) Mis jooksevad jaluta ilma otsa? Pilved
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
JJn, Sa, Tt, eL - 4 var.
• Helle 367 (71); Hupel 120; Willmann 170 (66); • Hupel2 172; Lönnrot 156; Nörmann 35 ja 55 (60); Körber VRMK 48 (10); Ahlqvist 73; Wied. 278; Meelej. nr. 38 ja 39 (1885) 246 ja 254 (5); ER Kal. (1888) 101 ja 103 (17); KAH EKAl 161 ja 163 (68); Jürjens 20
Ba.Kes lendab ilma siibeta keik ilma läbi? Tuul
Hel 1889 (J. Keernik)
Bb.Siivute lendab üle maailma? Pilv
Pst 1893 (J. Reevits)
ÜÕÕ 16 (10); Praakli III 76 (2); Hellerma V-VIII 157; Hiie-Jõgisalu 11; Hiie-Müürsepp IV/I 32; Hiie-Müürsepp IV/II 150
Bc.Üle maailma ta lindab, aga tiibi tal pole? "Tuul"
Ans 1891 (J. Magus)
Bd.Läbi maailma rändab ta, siiski ilma tiivata? Tuul
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Ca.Ilma jaluta, ilma siivuta, lendab teise ilma otsast teise? Pilved
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Cb*.Läbi maailma lendab ta, on aga ise tiivata, läbi maailma rändab ta, on aga ise jalata? Tuul
Tt 1875 (anon)
Pil, Tt - 2 var.
• EPost. Lisal. nr. 20 ja 21 (1875) 120 ja 126 (4); ER Kal. (1885) 94 ja 100 (2)
Cc.Üle ilma rändab ilma jalgeta, üle ilma lendab ilma tiiveta? Tuul
SJn 1889 (T. Köstner)
Da.Käsi tal pole, jalgu tal pole, aga üle ilmamaa ta rändab? Tuul
Jõe 1888 (H. Redlich)
Vrd. 1119
Db.Jookseb mööda ilmamaa veert, ilma käsita, ilma jaluta? Pilved
Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
Ea*.1) Mis jookseb ilma jaluta? Lõngakera
Hel 1874 (A. Wahlberg)
2) Kes võib jalata joosta? Vesi
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hii, PJg, 3Hel - 5 var.
• Liiv LMt 42 (36); E EM 97 (831); Lasteleht nr. 6 ja 7 (1902) 96 ja 112; Kuhlbars 18 ja 26 (97); E EM2 84 (1058); E MM 24 ja 49 (157); E MM2 25 ja 53 (166); E MM3 21 ja 44 (166)
Eb1.Jaluta jooseb? Kerä
Trv 1890 (A. Rull)
Kmpm. KH 45
Eb2.Ilma jalgadeta jookseb? Pilve
Rak 1905 (K. Holm)
F.Ilma tiivadeta lendab? Tuul
Rak 1905 (K. Holm)
Ga.Jaluta jookseb, tiivuta lendab? Pilv
Vän 1887 (J. Peterson)
Niggol VKÕR 34; Kuusik KT 211 (7); Täheke nr. 7 (1971) 15; Laur IV 20
Gb.Ilma tiivata lendab, ilma jalota jookseb? Pilv
TMr 1889 (J. Tootsi)
H.Jaluta liigub, tiivuta lendab? Pilv
Muh 1951 (S. Teevet)
Ia.Jalolta käüse, siibalda lindas? Tuul
Se 1936 (M. Vabarna)
Krk, Se - 2 var.
Kmpm. KH 45; Huvit II3 113 ja 248 (2); Nugis 287 ja 313 (62)
Ib.Ilma jalgedeta käib, ilma tiivadeta lendab? Pilv
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 45 (237); EKÕ 11; E EM2 41 (294); E MM 8 ja 43 (60); E MM2 8 ja 46 (62); Ainelo II-III 131; Jürisson 178 (4); Aleksejeva II-IV 145 (4); Aleksejeva IV 94 (4); Metstak 23 ja 35 (233); Metstak2 63 ja 66; E MM3 5 ja 37 (62)
Ja.Kõnnib jalgeta, lendab siiveta? Pilv
Vil 1895 (H. Niggol)
Jb.Lendab ilma siiveta ja kõnnib ilma jalgeta? Pilv
Vil 1895 (J. Täht)
K.Kes lendab ilma tiivuta, jookseb ilma jalguta ja magab ilma voodita? [Lahendus puudub]
Tt 1857 (J. V. Jannsen)
• Sannumetoja VI (1857) 167 (5)
L.Tiivuta lendab, jalutu jookseb ja käsitu võtab kinni? Püssikuul võtab jahilooma kinni
Trv 1939 (J. Kala)
M.Ilma jalgadete, ilma siivadete, jooseb ku põder, lendab kui lind? Laev
Hls 1891 (J. Riiet)
Vrd. 958A1b1
N.Tiivuta lennab, valuta vingub? Tuul
Jõh 1940 (E. Mets)
Kontam.: = 426D
Vrd.426 1444C 2194 2536
335.ILMA TSUSKAMALDA HUIKAS? Piiru lastas - 0+1+5+0 = 6 (10) var.
a.Ilma tsuskamalda huikas? Piiru lastas
Se 1933 (N. Oinas)
b.Ilma kurku tsuskamada röögahas? Peerulaskm[ine]
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
c.Mis ilma tsurmamata röögätäs? Piir
Se 1938 (V. Aalik)
d.Kes tuu om, mis tuu om, kes ilma putmata röügähäs? Peerupauk
Se 1929 (A. Gehrke)
e.Ilma putmata paugahas? Peerähät
Se 1930 (A. Põhi)
f.Mis ilm putmalda tänähüt? Piiru lastas
Se 1934 (N. Oinas)
336.ILMA TULETA PÕLEB? Päike - 0 (39) var.
K. Holm (1905): omaloominguline tekst või tõlge mõnest venekeelsest trükisest
Kuusik KT 211 (7); Bachman-Rebane I 207; ÜÕÕ 16 (5); Terri 54 (2); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (2); Eisen EKTv 9 (1); Belskaja-Aleksejeva V 120 (3); Eisen A 81; Belskaja-Aleksejeva VI4 135; Metstak2 63 ja 66
Vrd.keerdküsimus: Misuke tuli ei põleta? Jaaniussi tuli (Vil)
337.ILLOS MORO, VALUS PÄIV? Paja, egäüts kaehas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 124 (3)
338.ILOSAKÕNÕ, VALUSAKÕNÕ, KÕÕLÕ ILMALÕ ARMAKÕNÕ? Raha - 0+6+5+1 = 12 (16) var.
Aa*.Ümmargune, igalühel armas? Raha
Hel 1888 (J. Pastarus)
Krj v. Mus, Hel - 2 var.
Ab*.Ümarguke valgeke, kõige ilma armsake? Hõberaha
TMr 1889 (J. Tootsi)
Pär, Hls, TMr - 3 var.
B.Ilosakõnõ, valusakõnõ, kõõlõ ilmalõ armakõnõ? Raha
Se 1936 (M. Vabarna)
4Se - 4 var.
Ca.Tsõõrigokõnõ, veerigokõnõ, kõõlõ ilmalõ armakõnõ? Raha
Se 1949 (V. Pino)
Cb.Tsõõrikukõnõ, veerikukõnõ, armakõnõ, kallikõnõ? Rohu [sic!]
Se 1888 (E. Aun)
Cc.Armakene, kaalikene, tsõõrigukene, veerigukene? Raha
Se 1924 (H. Jänes)
339.ILUS MÕIS, MADAL MÕIS, ÜMBERRINGI AKNAID TÄIS? Sõrmkübar - 0+1+0+0 = 1 (10) var.
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
E EM 46 (246); E EM2 42 (306); Metstak 10 ja 32 (44); Metstak2 17 ja 19
Vrd.2573N2a*
340.ILUS NAPAKE, KARVAD ALL OTSAN? Kaal - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst 1889 (A. Luts)
Vrd.584A 585
vs: EV 10202
rl: ERlA III:1, nr. 4054
341.ILUS PUU, PUNANE PÄRGÄ, SIES ON NIE VIHÄVÄD? Turgi pipär - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kuu 1891 (M. Odenberg)
342.ILUSTAJA IHU SEES? Kõrvarõngas - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 45 (243); E EM2 42 (303)
343.ILODU KUNINGAS, ILOSA SILMÄ? Kunn - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Vru 1904 (O. Jõgeva)
E EM2 42 (307)
344.ILVES IKK, TOOMAS NAARD, SARAPUUL SÜÄ SATAS? Mõrsja, kosilanõ, mõrsja imä - 4+41+39+5 = 89 (122) var.
A1a*.1) Ilves ikk, Toomas naard, sarapuul süä satas? Mõrsja, kosilanõ, mõrsja imä
Se 1935 (M. Reinola)
2) Ilves ikk, Toomas naard, a sarapuul satas süäge ar' vällä? Mõrsja ikk, kosilanõ naard, a imäl, tuul satas süäge ar' viil
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
13Se - 13 var.
A1b*.1) Ilves ikk, Toomas naard, sarapuul süägi lahkõs ar'? Mõrsja, kosilanõ, imä
Se 1928 (T. Haak)
2) Ilves ikk ja Toomas naard, sarapuu söä lahkes seen? Naisevõtmine ehk kosimine
Se 1897 (F. Treijal)
2Vas, Vas v. Se, 17Se - 20 var.
A2a.Ilves ikk, naaras naar, sarapuul söä satas? Noorik, kosilanõ, tütrugu imä
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (25)
A2b1*.Ilves ikk, naaris naard, sarapuunõ süä lätt sisen lahki? Pruut, peigmiis, pruudi imä
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
San, Urv v. Krl, Krl - 3 var.
A2b2.Ilves ikk, narits naard, sarapuul süä lahkõs? Saja pidämine
Se 1888 (H. Prants)
Vlg, Urv, Rõu, Se - 4 var.
A3*.Ilves ikk, naljas naard, a sarapuul, tuul lahkõs ar süäge'? Innevananõ mõr'sa meheleminek: mõr'sa ikk, kosilanõ naard, a mõr'sa imäl lahkõs ar süägi'
Se 1956 (V. Pino)
2Se - 2 var.
A4a.Ilves ikk, nujes naard, sarapuul satas süägi ar'? Mõrsja, kosilane, imä; imäl satas ar' süägi
Se 1953 (S. Lätt)
A4b.Ilves ikk, nujus nuutsk, sarapuul satas süägi är? Mõr'sa, mõr'sa imä, ni kosilane
Se 1888 (H. Prants)
A5*.Ilves ikk, kodas naard, sarapuu süä lahkõs? Lats ikk, esä naard, ima süä lahkõs
Kan 1895 (G. Loodus)
Kan, Plv - 2 var.
A6.Ilves ikk, jänes naard, sarapuu süä lahkes? Mõrsja, peigmiis ja mõrsja imä
Har 1889 (J. Pähn)
A7.Ilves ikk, orrav naard, sarapuu süä lahkõs? Ilves ommõ mõr'sa, orrav kosilanõ, sarapuu mõr'sa imä
Se 1935 (A. Jänessoo)
A8.Upin ikk, naaris naard ja sarapuu süda lahkes sisen? Peig, pruut ja vanemba
Kan 1895 (J. Tedder)
A9.Illin ikk, Toomas naard, a' sarapuul ar' süägi lahkõs? Mõrsja ikk, kosilanõ naard, imäl ar' süägi lahkõs
Se 1934 (M. Podrätšikov)
B.Toomas toukas torro, sarapuul lätt süä lahki? Kosilanõ ja mõrsja
Se 1937 (I. Rohtla)
C.Lille nutab, lemme laulab, sarapuu pakatab? Ema imetab last
JJn 1888 (M. Roosileht)
D.Nugis nuutsub, lemsi laulab, tammekänd ei kõigatagi? Nugis nuutsub on laps, lemsi laulab on lapsehoidja, tammekänd on ema
Saa 1895 (P. Ramberg)
E EM2 100 (1343); Nurmik II 4 (9)
Ea.Ilves nutab, lemsi laulab, sarapuu süda sadanu, tammekand ei kõigata? Laps, lapsehoidja, ema, isa
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 46 (247); E EM2 42 (308)
Eb1*.Ilves ikeb, lemmes laalab, sarapuu südä saleda, tammekand ei nõkatagi? Laps, hoidja, emä, isä
KJn 1925 (A. Kruus)
4KJn, Pil - 5 var.
Eb2*.Ilves ikeb, lemmis laulab, sarapuu süda saletab, tammekand ei nõkata? Laps, hoidja, ema ja isa
Vil dat-ta (H. Leoke)
2Vil, KJn - 3 var.
Eb3.Ilves ikeb, lemmes laulab, sarapuu süda salaja, tammekand ei nõrgatagi? Lats, latsehoidja, ema ja esa
Kam 1889 (A. S.)
Eb4.Ilves ikeb, lemmes laulab, sarapuu süä säriseb, tammekänd ei nõkategi? Laps, hoidja, ema ja isa
Pst 1894 (J. Reevits)
Ec*.Ilves ikep, lepne laulap, sarapuu südä salatap, tammekand ei nõkatagi? Laits, latsehoidja, emä, esä
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vil, Ote - 2 var.
Ed.Ilvest iketadas, sarapuu süda salvetas, tammekand ei kõssatagi? Lats, ema, esä
Nõo 1875 (J. Kerg)
Ee.Ilm see ikeb, lemm see laulab, sarapuu süda sadanu, tammekand ei kõigutagi? Laps nutab, ema laulab, isa, see ei kõigutagi
Kõp 1894 (J. Laarmann)
Ef.Heljub, valjub, sarapuu süda säriseb, tammekand ei nõkatagi? Laps nutab, lapsehoidja hoiab last, ema kärab lapsehoidjaga, aga isa ei tee sellega tegemistki
Plt 1894 (M. Luu)
Eg.Sarapuu süda väriseb, tammekänd ei kõnkagi? Ema süda muretseb oma laste pärast, isa ei tee väljagi
Krj 1940 (O. Grepp)
Fa1.Ilves nutab, alves naerab, lõhmus leikab ööd ja päävad, sarapuu süda väriseb, tammekänd ei kõiguta? Ilves laps, alves lapsehoidja, sarapuu ema, tammekänd isa
Vll 1890 (M. Kolm)
Fa2.Ilves nutab, alves naerab, sarapuu süda väriseb, lõhmuspuu leikab ühtepuhku, aga tammekand äi kõigata? Laps, lapsehoidja, ema, kätki ja isa
Kaa 1889 (J. Koppel)
Fa3*.Ilves nutab, alves naerab, lõhmuspuu lõhub ühtejooni, sarapuu süda valutab, tammekand ei kõnkagi? Ilves nutab on laps, alves on lapsehoidja, lõhmuspuu on kätki, sarapuu on ema ja tamm on isa
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
2Kaa - 2 var.
Fa4.Illes nutab, alles naerab, lõhmuspuu lõhub ühtepuhku, sarapuu süda väriseb, tammekand ep kõnkagid? Laps nutab, hoidja naerab, ema süda väriseb, isa nuta-p kõnkagid
Kaa 1889 (D. Jakson)
Fb*.Ilves nutab, alves naerab, sarapuu süda valutab, lehtpuu lõikab ööd ja päevad, tammekänd ei kõikagi? Laps nutab, lapsehoidja naerab, ema süda valutab, kätki kiigutab ööd ja päevad, isa ei tee väljagi
Muh 1951 (S. Teevet)
2Muh - 2 var.
Fc.Ilves nutab, ilves naerab, sarapuu süda väriseb, toombas leikab ühtepuhku, tammekänd ei teagi? Laps nutab, lapsehoidja naerab, ema süda väriseb, häll käib ühtelugu, isa süda ei teagi
Ans v. Jäm 1899 (K. Loiken)
Fd.Lõhmuspuu lõhub ööd ja päävad, tammekänd äi kõnkagi? Ema ja isa oma laste pärast
Krj 1940 (O. Grepp)
G*.Ilves ikeb, lõhmus laulab, pajujuured pakatavad, tammejuur ei kõigata? Laps, lapsehoidja
Vil 1872 (H. Leoke)
2Vil - 2 var.
H.Pajujuured pakatavad, sarapuu süda säriseb? Rinnad on täis ja laps nutab imeta[mata]
Sim 1889 (M. Fliedermann)
I.Ilves istub, tarves tantsib, sarapuu süda säriseb, haavakandu krapsatelle? Nuttur laps
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Vrd. 1824A4
Ja.Nutter nutab, lember laalab, vahtra hüva süiasse, tammekänd mette-p kõegutagi? Ema imetab, lapsehoedja laalab, mies mitte
Muh 1896 (H. Laipmann)
Jb.Ilves hiljub, nurmes nutab, tammekänd seisab, vahtrakänd süiakse? Imeb laps; laps, mees, naene, kätki
Phl 1909 (M. Liedenberg)
K.Nugis nutab, narits naerab, vahtra süda valutab? Laps, lapsehoidja ja ema
Pal 1888 (M. Uus)
Vrd. 1824A3a
L.Ilves nutab ja lemmik laulab ühe pärnakannu otsas? Laps ja lapsehoidja
Trm 1896 (J. Soodla)
M.Ilves ikk, Toomas naard, imäl lahkõs ar süä? Abiellumisel pruut-peig ja ema, kel on tütrest kahju lahkuda
Se 1938 (J. Ilvik)
Vrd.vs: EV 10202
rl: /- - -/ Ära toome heitnud õie, / sarapuu süda sadanud, / kaseladvad lange'enud (ERlA III:1, nr. 4054 < KJn)
345.IMELOOMAD OLEME, PÄEVAL TARVIS ME TULEME, LEHM MEID VAESEID ILMA KANNUD, PÕLD MEIL POOLE LIIKMEID ANNUD, PAARIS SEOTUD, MAGAME ÖÖD, LAHUTUD ÜHESKOOS KÄIME ME TEED? Pastlad - 0+0+1+8 = 9 (9) var.
Aa.Imeloomad me oleme, päeval tarvis me tuleme, lehm meid vaeseid ilma kannud, põld meil poole liikmeid annud, paaris seotud, magame ööd, lahutud üheskoos käime me teed? Pastlad
Hel 1926 (K. Puusepp)
Ab.Imelooma me oleme, alasti ilma me tuleme, lehm meid vaeseid ilmale kannud, põld mul pooled liikmed annud, öösi paaris magame, päeval lahutud teed kõnnime? Pastlad
Hel 1954 (H. Sillaste)
Ac.Meie oleme ühed imelikud loomad, päeval käime paaris, öösel magame seotud und, meie oleme ühed imelikud loomad, lehm on meid ilmale kandnud, muist liikmeid on meil põllust? Pastlad
Hel 1963 (T. Alla, R. Kotkas)
Ad.Imeloomad me olemi, päeval tarvis me tulemi, paaris me kõnnime, loomake meid ilma kandis, inimene paari pandis, nii me käime ühte teed, paaris seutud magame ööd? Pastlapaar
Krl 1942 (J. Sööt)
Ba.Mind vaesekest lehm ilmale toonud, osa kehaliikmeid põllult saanud, kuid õhta meid paaris magama pannakse? Pastlad
Har 1973 (O. Kõiva)
Bb.Vaene luum mo ilma kandsõ, põld meil poolõ' liikme andsõ, päiva käümi' pikkä tiid, üüse näemi rahun und? Pastlad
Urv 1958 (A. Reigo)
Bc.Lehm on meid ilmale kannud ja põllust on meil muut ihuliikmeid, päeva käime paaris ja öösi magame seotud und? Pastlad: nööri om linadest tehtud, esi om na lehmanahast, õhtul keideti kokku ja panti ööseks nagla otsa
Hel 1968 (M. Helimets)
Bd.Maa teda andnud, loom teda kandnud, öösel lahus, päeval koos? Pastlad
Urv 1958 (anon)
C.Paari on meid pandud, paaris me keime, lehm on meid ilmale toond, muist luid-liikmeid on põllult võetud? Pastlad
Khk 1946 (L. Tarkin)
346.INGEL ISTUB HIIRE PESAS? Küinal lühtris - 0+3+1+0 = 4 (5) var.
a.1) Ingel istub hiire pesas? Uksekonksud
Jõe 1878 (F. Matson)
2) Ingel istub hiire pesas? Küinal lühtris
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
2Kuu, Jõe - 3 var.
b.Ingel istub hiire aukus? Hõbeprees rindas
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
Vrd.1784
347.INGEL LÄHÄB TAEVA, NISULEIB KAENLAS? Ämlik - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1893 (J. Mein)
348.INIMENE EI OLE, AGA RÄÄGIB, PUU EI OLE, AGA LEHED, SÄRK EI OLE, AGA ÕMMELDUD? Raamat - 0+4+2+1 = 7 (54) var.
Aa*.Inimene ei ole, aga räägib, puu ei ole, aga lehed, särk ei ole, aga õmmeldud? Raamat
Tõs 1890 (M. Kirikall)
2Tõs - 2 var.
Ab.Lehed on, aga põesas ei ole, õmmeldud on, aga särk ei ole, inimene ei ole, aga räägib? Raamat
Amb 1894 (J. Neublau)
Meie aasta (1953) lk-ta (9); Ojasaar 40
Ac.Ei ole puhm, siski lehe küllen, ei ole hame, siski ummeldu, ei ole inemine, siski ajap juttu? Sannaviht
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
Ba.Ei olõ puu, aga lehekestega, ei olõ ineminõ, aga kõnõlõs? [Lahendus puudub]
Se 1939 (A. Kõrgekuhi)
Metstak2 34 ja 35
Bb.Ei puu, ei inimene, aga siiski lehti ja meelt küllalt? Raamat
Har 1934 (O. Lipstok)
C.Lehed tal on, puu ta ei ole, õmmeldud ta on, hame ta ei ole? Raamat
Saa 1888 (P. Sitzka)
Körber USKÕr I 76 (5); Lasteleht nr. 3 (1903) 48 (1); Truu lk-ta; Bachman-Rebane II (1957) 77; Alttoa-Raigna (1958) 112; Eisen A 82; Karlep-Kontor-Vihm 158; Laur III 24; Kivi-Roosleht A 127; Auli-Ivin EKHv V2 11
Vrd.ka muid omaloomingulisi värsistusi trükistes, nt.: Pole mina puu ei põõsas, / Siiski leiad lehti mult; / Pole mina kuub ei kampsun, / Siiski näed mind nõelutult /- - - / (Lasteleht nr. 3 (1903) 48); Ehkki tal on palju lehti - / pole põõsas, ei ka puu. / Kuigi tal on sadu tähti - / kõiki loeb su silm ja suu /- - - / (Truu lk-ta)
349.INIMENE EI TEE, JUMAL EI LOO, AGA SIISKI SÜNNIB? Seinapragu - 0+5+1+1 = 7 (27) var.
Aa1.Inimene ei tee, Jumal ei loo, aga siiski sünnib? Seinapragu
HJn 1888 (H. Tiidermann)
E EM 46 (149); E EM2 42 (311); E MM 8 ja 43 (62); E MM2 8 ja 46 (64); E MM3 6 ja 37 (64)
Aa2.Inimene ei ole teinu, Jumal ei ole loonu, aga siiski sünnib? Puupragu, ku puu pakatab
Hää 1941 (M. Mäesalu)
Ab.Jumal ei loo, inimesed ei tee, aga siiskid on? Pagu seina sees
Rei 1889 (P. Reikmann)
Ba1.Jummal ei olõ loonu, inemine ei olõ tennu? Sainalahkmõ
Kan 1895 (G. Loodus)
Ote, Kan - 2 var.
Ba2.Jummal ei luu, inemine ei tii? Sainalahe
Urv 1932 (H. Tampere)
Bb.Mis Jumal ei loo ja inimene ei tee? Seinapragu
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Vrd.keerdküsimus: Mis tekib ilma tegemata? Seinapragu (Vil)
350.INIMENE NÄEB IGA PÄEV, KUNINGAS HARVASTE, JUMAL EI ILMASKI? Omasarnast - 7+71+24+13 = 115 (228) var.
A1a*.Mis näämä meie iga päiv, kuningas harvast ja Jumal ei millaski? Inimine nääb inimist iga päiv, kuningas tõist harva, Jumal tõist Jumala ei millaski
Jõh 1890 (N. Otto)
Jõh, Han, Prn - 3 var.
A1b*.Mis näeme meie iga päev, kuningas harva, Jumal ei elades? Omasugust
Muh 1888 (T. Kuusik)
Muh, Tor, Pär, Hls - 4 var.
CRJ Uar 30 (5); Org 57 (10); Mäesepp P 21 (5); Tõn. ABDr12 38; Mäesepp K 40 (5)
A2a1*.Meie näeme iga päev, kuningas näeb harva, Jumal ei näe elades? Meie näeme teist inimest, kuningas näeb harva teist kuningat, aga Jumal ei näe elades teist Jumalat
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, Tõs, Vil, Tt - 4 var.
• Helle 366 (60); Hupel 120; Willmann 169 (55); Lönnrot 156; Nörmann 35 ja 55 (56); Wied. 276; KAH EKAl 161 ja 163 (57)
A2a2*.Meie näeme iga pääv, kuningas harva, Jumal ei elades? Omasugust
SJn 1889 (T. Köstner)
Vai, Trv, SJn, Pil - 4 var.
A2b1.Meie nääme iga pääv, kuningas nääb harvaste, Jumal ei nää ialgi? Omasugust
Kse 1889 (K. Karu)
HMd v. Ris, Kse, Vln - 3 var.
Kal. (1973) 128 (10)
A2b2.Meie näeme iga pääv, kuningas harva, Jumal ei iialgi? Iseenesesugust
Pst 1888 (J. Jaakson)
A2c.Meie näeme iga päe, kuningas näeb harva, Jumal ei näe ilmaski? Enesesarnast
SJn 1893 (J. Mein)
A2d.Meie näeme iga päev, kuningas näeb harva, Jumal ei näe suguki? Ise omasugust
Saa 1889 (J. Tuul)
Saa, Trv, Pst - 3 var.
A2e.Me nääme iga pää, kuningas nääb harva, Jumal ei näägi? Endasugune
Kul 1938 (E. Ennist)
A2f*.Meie näeme alati, kuningas näeb harva, aga Jumal ei näe kunagi? Meie näeme üksteist alati, kuningas teist kuningat harvaste, aga Jumal Jumalt ei näe kunagi
VMr 1888 (J. Koit)
Nrv, VMr, Pil - 3 var.
A2g.Jumal näe-ei kunagi, kuningas näge harva, mii näe ega kõrd? Ütstõise nägemine
Vas 1895 (J. Tint)
A2h.Kuningas kuuleb, harvast nägeb, meie näemme igä päiv, Jumal ei nää millagi? Omasugust
Kuu 1964 (K. Lilhein)
Ba1*.Meie näeme alati, keiser harvasti, Jumal ei ilmaski? Teist omasugust
Pil 1894 (H. Keller)
Trv, Pil - 2 var.
Ba2*.Meie näeme iga päev, keiser näeb harvaste, Jumal ei näe ilmaski? Omasugust
Han 1894 (P. Einbluth)
Han, Rõu - 2 var.
Bb*.Jumal ei näe seda iialgi, keiser näeb harvasti ja meie näeme ühtelugu? Omasugune
Trt 1930 (M. Sika)
Rap, Trt - 2 var.
C.Meie näeme ega päiv, Jumal ei näe konagi? Jumal tõist Jumalat ei näe, inemene tõist inemest näeb
Rõn 1889 (J. Martin)
D1*.Sina ja mina näeme iga päev, kuningas näeb harva, Jumal ei kunagi? Enesesugust, teine kuningas käib harva, teist Jumalat ei ole
KJn dat-ta (E. Asu)
Lüg, KJn - 2 var.
E EM 88 (734); Schneider Elusal. Kal. (1905) 9 ja 42 (4); E EM2 77 (934)
D2.Mina näe alati, keisri näge harva ja Jummal ei näe kunagi? Endasugutside nägemine
Kan 1895 (J. Tedder)
E EM2 54 (515); Nugis 288 ja 313 (88)
E.Ise näed alati, keiser näep harva, Jumal ei näe kunagi? Omasugust
Võn 1950 (L. Kilk)
Fa*.Inimene näeb iga päev, kuningas harvasti, Jumal ei ilmaski? Omasarnast
Vil 1895 (H. Niggol)
Vil, Har - 2 var.
Fb*.Inimene näeb iga päev, kuningas näeb harva, Jumal ei näe iialgi? Teist omasugust
Hää 1933 (E. Kurm)
Rap, Hää, Plt - 3 var.
Fc.Inimesed näevad iga päev, kuningas harva, Jumal ei ealeski? [Lahendus puudub]
Räp 1959 (I. Sarv)
Fd.Inimene näeb iga päev, kuningas näeb harvaste, Jumal ei näe millagi? Inimene näeb teist inimest iga päev, kuningas näeb teist kun[ingat] harvaste, teist Jumalat ei ole
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Fe.Inimene näeb iga päev, kuningas näeb harva, Jumal ei näe mitte kunagi? Inimene näeb teist inimest iga päev, kuningas näeb teist kuningat harva, Jumal ei näe teist Jumalat iialgi, sest teda pole olemas
Jaa 1939 (A. Toomessalu)
Ff.Inemine näge egä päiv, kuningas harva, Jummal ei elades? Omasugune
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
Fg.Inimene näeb ega päev, kuningas näeb harva, Jumal ei näe sugugi? Inimene näeb tõist inimest alati, kuningas näeb tõist kuningat harva, Jumal ei näe tõist Jumalat kunagi
Puh 1889 (S. Sepp)
Vil, Puh - 2 var.
Fh.Inimene nääb iga pää, kuningas nääb harva, Jumal ep nää pooleski? Ise omasarnast
Kär 1889 (J. Mändmets)
Fi.Inimene näeb alati, kuningas näeb harvasti, Jumal ei näe ilmaski? Inimene, kuningas, Jumal
Trm 1889 (H. Mann)
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (29); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (29)
Fj.Inimene näeb alati, kuningas näeb harva, Jumal ei iialgi? Inimene näeb inimest alati, kuningas teist harva, Jumal teist kunagi
HMd 1925 (M. Soosaar)
Fk*.Inimene näge alati, kuningas näge harva, Jummal ei näe kunagi? Inemine näge tõist inemist alati, kuningas näge tõist kuningast harva, Jummal ei näe tõist kunagi
Kan 1896 (G. Loodus)
Trt, Kan - 2 var.
Fl.Inemise nägevä alati, kuninga nägevä harvaste, Jumal ei näe suguki? Inemise saava alati kokko, kuninga saava harvaste, Jumal ei saa Jumalaga kunagi
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Fm.Inimene näge üttepuhku, kuningas näge harvalt ja Jumal ei näe suguki? Tõist inimest, tõist kuningest ja tõist Jumalt
Krk 1892 (J. Hünerson)
Fn.Jumal ei näe iialgi, kuningas näeb mõnikord ja inimene näeb alati? Jumal ei näe Jumalat iialgi, kuningas kuningat mõnikord ja inimene näeb inimest alati
Jõh 1937 (E. Mets)
G1*.Mis näeb inimene iga päev, keiser harva ja Jumal mitte iialgi? Teist omasarnast
Saa 1967 (Ü. Tedre)
Saa, Trv - 2 var.
G2*.Inimene nääb iga pääv, keiser nääb harva, Jumal ei nää iialgi? Omasugune - inimene, keiser, Jumal
Ris 1937 (E. Ennist)
Tln, Ris, Mär - 3 var.
H.Ori näeb ega päev, kuningas näeb harva, Jumal ei näe sugugi? Ori näeb orja ega pääv, kuningas näeb kuningast harva, tõist Jumalat ei ole
Trv 1894 (J. Liller)
I1.Mida Jumal ei näe mitte iialgi, kuningas näeb harva ja tööline näeb iga päev? Teist omasugust
Kei 1966 (R. Hallikmäe)
I2.Töömees näeb iga päev, kuningas näeb harva, Jumal ei iialgi? Teist endasugust
Muh 1947 (M. Kolk)
J.Kes on, keda näeb töömees iga päev, keiser harva ja Jumal ei näe kunagi? Teist omasugust
Lai 1992 (K. Peebo)
K1.Keda näeb kuningas väga harva ja talopoeg iga pääv? [Lahendus puudub]
Tt 1857 (J. V. Jannsen)
• Sannumetoja VI (1857) 153 (6); Mönnus Kal. (1861) lk-ta (1); Nörmann 34 ja 54 (22)
K2.Kuningas nääb harva, talupoig iga pääv? Omasarnast inimest
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Körber VRMK 47 (5); E EM 75 (579); E EM2 66 (751)
La*.Talupoeg näeb iga päe, kuningas näeb harvasti ja Jumal ei näe ilmaski? Omasugust
Vil 1937 (A. Mikk)
Kuu, Jõe, HJn, Vil - 4 var.
Lb*.Talupoeg näeb iga päev, kuningas näeb harva, Jumal ei näe iialgi? Talupoeg näeb iga päev teist talupoega, kuningas näeb harva teist kuningat, Jumal ei näe iialgi teist Jumalat
Mih 1920 (A. Leppik)
VMr, Kei, Mih, Vll - 4 var.
Kmpm. EL III10 212
Lc*.Talupoeg näeb iga päev, kuningas näeb harvaste, Jumal kunaki? Talupoeg näeb tõist talupoega iga päev, kuningas harvaste näeb tõist kuningad, Jumal ei näe tõist Jumalad millagi
TMr 1889 (M. Napp)
Sim, TMr - 2 var.
Ld.Talupoeg näeb iga päev, kuningas näeb harva, Jumal ei millagi? Enesesugust
Nrv 1903 (M. Russmann)
Le.Talupoeg näeb iga päev, kuningas näeb harva, Jumal ei näe sugugi? Omasugust
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Lf.Talupoeg nääb iga pääv, kuningas harva, Jumal ei näe poolegi? Omasugust
Krj dat-ta (C. Allas)
Lg*.1) Talupoeg näeb alati, kuningas harvasti, aga Jumal ei iialgi? Talumees näeb tõist talumeest alati, kuningas tõist kuningat harvasti, aga Jumal ei näe tõist Jumalat iialgi
Trm 1896 (S. Sommer)
2) Talupoeg nääb alati, kuningas harva, Jumal ei nää poolegi? Omasugune
Sa dat-ta (C. Allas)
Jõh v. Iis, Sa, Trm, Trt, Urv v. Krl - 5 var.
Lh.Kuningas näeb harvaste, talupoeg näeb äga päeva, aga Jumal äi näe ilmasked? Talupoeg näeb teist, kuningas ka, aga teist Jumalad äi ole
Hii 1888 (J. Kõrvne, P. Laane, G. Tikerpuu)
Li.Jumal ei näe kunagi, kuningas näge mõnikõrd, talupoig näge ega päiv? Umasugust
Rõu 1896 (H. Treu)
Ma.Talomiis näge õga päivi, kunigas näge harva, Jumal näe-ei' iialgi'? Talomiis näge talomiist õga päiv, kunigas harva ja Jumal näe-ei kunagi tõist Jumalat
Se 1929 (V. Savala)
Kuu, Se - 2 var.
Mb*.Talumees näeb teda iga päev, kuningas näeb teda harva, aga Jumal ei näe teda mitte kunagi? Talumees näeb talumeest iga päev, kuningas näeb kuningat harva, siis kui teda külastab, aga Jumal Jumalat ei näe, sest teist Jumalat ei ole
San 1967 (L. Briedis)
JJn, 2San - 3 var.
Mc*.Talumees nägi egä päiv, kuningas harvaste, aga Jummal ei näe sugugi? Endasugust
Urv 1890 (J. Teder)
San, Urv - 2 var.
Md*.Talumiis näge alati, kuningas näge harvastõ, Jumal ei näe kunagi? Tõinetõist
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Mih, Rõu - 2 var.
Me.Jumal ei näe tedä elädes, kunigas harva, talumees egä päe? Omasugust
Hel 1889 (G. Habicht)
N.Põllumiis näge õga päiv, kuniga näge harva ja Jummal näe-ei' kunagi? Põllumiis näge tõist põllumiist õga päiv, kunigas näge tõist kunigat harva ja' Jummal näe-ei' tõist Jummalat kungõ'
Se 1929 (A. Gehrke)
O.Maamees näeb ega päev, kuningas näeb harva, Jumal ei näe suguki? Endasarnast
Pst 1889 (J. Henno)
P.Talupoeg võib ikka näha, kuningas ja keiser väha, Jumal ei näe iialgi - mõista, mõista, mis on see? Endasugune
M. Kampmann (1889): omaloominguline tekst
Ol. Lisa nr. 7 (1889) 112
Q*.Talupoeg näeb iga päev, keiser harva, aga Jumal ei näe kunagi? Talupoeg näeb talupoega iga päev, Jumalaid on aga ainult üks
Sim 1978 (A. Zirk)
Sim, Vil - 2 var.
R.Talumees näeb iga päev, keiser harvasti, Jumal ei näe kunagi? Talumees näeb omasuguseid iga päev, keiser näeb keisrit harvasti ja teist Jumalat polegi
Sim 1938 (E. Lippus)
S.Jumal ei näe kordagi, keiser näeb mõnikord, taluinimene iga päev? Jumal Jumalat ei näe iialgi, keiser keisert harva, talupoeg talupoega alati
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Z.Saks näeb alati, talupoeg harvasti, Jumal ei näe kunagi? Suguvõsu
Äks 1933 (P. Lukk)
T.Mis see on, mis Jumal ei näe ilmaski, mõisnik näeb harvasti ja talupoeg näeb ühtelugu? Omasugust
Rap 1928 (R. Viidebaum)
U.Talupoeg näeb iga päev, saks näeb harva ja kuningas korra kuus ja Jumal ei näe ilmaski? Teene Jumal ei näe mitte teist Jumalad, sest et teda ei ole
Kos 1892 (T. Wiedemann)
V.Talupoeg nääb iga pääv, mõisnik nääb harva, kuningas veel harvemine, Jumal ei näe iialgi? Omasugune
Kaa 1889 (M. Kallas)
W.Alam sugu näeb alati, suurem sugu näeb harvasti, Jumal ei näe eladeski? Omasugune näeb omasugust
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 26 (16); E EM2 26 (17); E MM 5 ja 42 (4); E MM2 5 ja 45 (4); E MM3 3 ja 36 (4)
Õ.Enam olen ma täna näind kui Jumal? Teise enesesuguse
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 32 (91); E EM2 31 (111)
Ä+.1) Kuningast näeb harva, ei Jumalad eladeski? [Lahendus puudub]
Pär? 1889 (I. Vakermann)
2) Mis om, mida Jummal ei tiiä? Tä ei tiiä kedägi endäsugust olemast
Ote 1893 (K. Parts)
Pär?, SJn, Ote - 3 var.
351.INIMENE ON, AGA ELU POLE SEES? Inimese pilt - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
a.Inimene on, aga ei ela? Kuju
Saa 1896 (J. A. Kangur)
E EM2 42 (312); Säde nr. 1 ja 14 (1962) 4 (3)
b.Inimene on, aga elu pole sees? Inimese pilt
Jür 1897 (J. Saalverk)
352.INIMESEL ON, JUMALAL EI OLE? Patt - 1+15+2+1 = 19 (41) var.
a1.Meil on, aga Jumalel ei ole? Patt
Plt 1894 (M. Luu)
VJg, Saa, Plt, Vas - 4 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (63); E EM 94 (792); E EM2 81 (1003)
a2.Meil om, Jumalal ei ole? Patt
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2Ote, Krl, Vru, Se - 5 var.
a3.Mis meil kõigil on, aga Jumalal ei ole? Patt
Äks 1893 (P. Sepp)
b.Mul om, Jumalal ei olõ? Patt
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
c.Mul on, sul on, kõigil on, Jumalal ei ole? Patt
Võn 1895 (P. Rootslane)
Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (18); E EM2 90 (1181); E MM 12 ja 44 (163); E MM2 12 ja 47 (165); Ainelo III 79; E MM3 10 ja 38 (165)
d1.Inimesel on, Jumalal ei ole? Patt
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Pst, Ran, Ote, Vas - 5 var.
d2*.Inimesel on ja Jumalal ei ole? Patt
San 1966 (A. Hollo, P. Keldrimägi, R. Kotkas)
Saa?, San - 2 var.
Vrd.934
353.IRELINE, ARELINE, PÄÄLT POMMILOODILINE? Uibu - 0+4+0+0 = 4 (6) var.
a.Ireline, areline, päält pommiloodiline? Uibu
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
2Ote - 2 var.
b.Iruline, aruline, päält pommiloodiline? Uibo
Kan 1888 (J. Väggi)
2Kan - 2 var.
Vrd.1813B
354.IRVAS, URVAS, PÜHÄ PEDÄJÄ LADVAH? Kerikukellä - 0+1+4+0 = 5 (5) var.
Se 1888 (H. Prants)
5Se - 5 var.
Vrd.298
355.ESA MAAN, POIG PÄÄL, POJA PÄÄL RUUS? Kartul häitsep - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
356.ESA SÜNNIS, POIG NÄITAS JUBA TULD? Ago enne päivatõusu - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
a1.Esa sünnib, poig näitas tuld? Päiv tõseb, koit paistab
Võn 1895 (J. Moodis)
a2.Esa sünnis, poig näitas juba tuld? Ago enne päivatõusu
Võn 1889 (J. Pint)
a3.Esä sünnis, poig näitas voote man tuld? Poig om agu, esä päiv
Ote 1892 (J. Ainson)
b.Isa luuakse ja poeg näitab tuld? Kuu ja ehatäht
Võn 1895 (P. Rootslane)
Vrd.108Äb1 359A3b1
357.ESÄ JÕV-EI RIHMA ÄR PANTADA, IMÄ JÕV-EI KIRSTU ÄR LIIGUTADA? Teed ei jõva pantada, kaivu ei liigutada - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 125 (5)
358.ESÄ SÜNNIS, POJA KOOLESSE? Hainakuhja luumine - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Esä sünnis, poja koolesse? Hainakuhja luumine
Ote 1892 (J. Ainson)
B.Lapsed laia välja peal, ema ilma sündmata, kui ema sünnib, siis lapsed surevad? Heinakuhi
Tõs 1893 (J. Tõnnisson)
Kontam.: = 108X
359.ISA EHIB, EMA EHIB, POEG SAAB POOLDE ILMA? Tuli, suits - 11+128+39+29 = 207 (329) var.
A1a1.1) Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma? Tapud
Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
2) Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma? Tuli, suits
SJn 1890 (M. Kielas)
Nrv, 3Jõh, VMr, Amb, Amb v. JMd, Tln, Juu, Emm, Pha, 2Tõs, PJg, 2Vän, Saa, Hls, 3Krk, Hel, 2Trv, SJn, 2Pil, 2Plt, Lai, Trm, Äks, 2Trt, Võn, 3Ote, 3Kan, Räp, Tt - 43 var.
• CRJ KLr I7 132 (6)
A1a2*.Esä eht, emä eht, poig saa joba puulde ilma? Suits
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Krk, Hel, Vil, San, Kan, Urv, Krl, Räp - 8 var.
A1a3*.Imä eht, esä eht, poig saa puuldõ ilma? Sau
Rõu 1896 (H. Treu)
Trt, Nõo, Nõo v. Ote, San, Rõu, Räp - 6 var.
A1a4*.Isa-ema ehiva, poja saava poolest ilma? Suits
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Hls, Trv, 3Pst, Pal, TMr, Võn, Kan - 9 var.
E EM 49 (287); E EM2 45 (361)
A1a5.Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde maailma? Kookkaev
Hps 1923 (V. Lao)
A1a6*.Isa ehib, ema ehib, poeg tuleb poolde ilma? Kanamuna
PJg 1939 (L. Ojaäär)
PJg, 2Plv - 3 var.
A1a7*.Esä ehis, emä ehis, poig joba poolen ilman? Suits
San 1967 (R. Praakli)
Pst, Äks, 2Trt, Ote, San - 6 var.
A1b.Emä alle ehis, poig saa joba poolest ilma? Tuld tehas
Krk 1888 (J. Kuusik)
A1c.Esä ehis, poig jo poolen ilman? Tuli ja suits
Ote 1893 (J. Tammemägi)
A1d.Isa ehib, ema ehitab, poeg saab poolde ilma? Kajuvinn pangega
Vlg 1895 (J. Reimann)
A1e.Esä ehib, emä puhib, tütär ja poig saava puulde ilma? [Lahendus puudub]
Ran 1964 (A. Tamm)
A1f*.Isa ähib, ema ähib, poeg saab poolde ilma? Kaevuvinn
Plt 1891 (J. Reinthal)
Kuu, Krj, Jäm, Plt - 4 var.
E EM2 43 (324)
A1g.Isa iiub ja ema iiub ja poeg saab poolde ilma? Suits, kui korstnast välja tuleb, siis läheb poolde ilma
Trm 1942 (P. Tammepuu)
A2a1*.Isa alles hingitseb, pojad juba pooles ilmas? Tuli ja suits
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
Pha, Trv, Vil, Plv, Räp, Tt - 6 var.
E EM 46 (254); E EM2 43 (323); E MM 8 ja 43 (66); Kmpm. KLr I8 4; E MM2 8 ja 46 (68); Kmpm. EL I9 4; Ordlik EKÕ (1968) 15 (1); E MM3 6 ja 37 (68)
A2a2*.Esä alla hengitsab, poig saab poolest ilma? Tuli ja suits
Trv 1890 (A. Rull)
Saa, 7Trv, 2Ran - 10 var.
A2a3.Pojad juba pooles ilmas, isa alles hingitseb? Tuli ja suits
Kul 1929 (H. Tampere)
A2a4.Esä hällin hengitseb, poig saab poolest ilma? Tuli ja suits
Trv 1890 (A. Rull)
A2b*.Ema alles hingitseb, poeg saab juba poolde ilma? Tuli ja suits
Trv 1895 (J. Sams)
2Trv, Ran - 3 var.
A3a.Esa-ema sünniva, poeg saab poolest ilma? Tuli ja suits
Ran 1889 (H. Raag)
A3b1.Esa sünnib, poealatse poolest ilma? Suits
Hel 1889 (J. Keernik)
Vrd. 356
A3b2*.Isa ilma sündimata, pojad juba pooles ilmas? Heinasaod, kuhi veel tegemata
Ksi 1938 (M. Viidalepp)
Ksi, Ran - 2 var.
A3c1.Emä alle sündümede, poig saab juba poolest ilma? Tuli ahjun, suits korstnen
Hls 1888 (P. Ruubel)
Metstak2 23 ja 25
A3c2.Pojad täitvad poole ilma, ema alles sündimata? Kuhi, saadud
MMg 1948 (H. Nõu)
A4a.Isa-ema loomate, poig saab poolest ilma juba? Suits
Hls 1930 (E. Sitska)
A4b.Ema alles luuasse, pojad juba pooles ilmas? Tuld tehakse, suits juba kaugel
Vil 1936 (L. Takk)
Vrd. 108
A5+.Seeni kui vana esä hürätäs, seeni poig poolest ilma? Tuli ja suits
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
Rõn, Kan - 2 var.
A6a1.Isa paneb jalgu kinni, poeg juba poole ilma pääl? Ahi küdeb ja suits
MMg 1888 (G. Tenter)
A6a2.Esäl kängitas jalgu, poig juusk poole ilma? Ahju pandas palama, suits juusk vällä
Võn 1889 (T. Lätti)
A6a3.Poeg juba pooles ilmas, isa kängib jalgu? Suits ja tuli
TMr 1890 (J. Tootsi)
A6b.Poiss käib poole ilma ära, vanamees paneb ikke jalgu? Ahi küdeb
Pil 1938 (P. Tammepuu)
A7*.Isa alles hällis, poeg saab poolest ilma? Tuli ja suits
Pst 1888 (J. Jaakson)
Hel, Trv, Pst - 3 var.
B1.Isä ehib, aga poeg käib kõik muailma ärä? Suits
Kod 1888 (S. Käär)
E EM 46 (255); E EM2 43 (325)
B2.Isa paneb alles jalgu kinni, tütred-pojad lõikavad kõik maailma läbi? Suits, ahi hakkab alles põlema
Aud 1893 (J. Sauga)
C1*.Emä ehib, esä ehib, latsed joba poolen taivan? Tuli ja suits
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
Ote, Krl - 2 var.
C2a*.Isa alles hingitselleb, pojad suavad poolde taevateese? Suits
KJn 1895 (J. Koord)
2KJn - 2 var.
C2b.Isa alles hingitu, pojad juba pooles taevas? Tulekahju
Kaa 1946 (V. Niit)
C3*.Isa om alles ilma sündimas, poeg tantsib juba poolest taevast? Tuld ürjatas ahju
Trv 1890 (J. Tinn)
Trv, Vil - 2 var.
C4.Isat-emat alles loomata, pojad lendavad vastu taevast? Heinasaed, kui neid kokku veetakse ja kuhja tehakse, kuhi on isat-emat
Pst 1890 (L. Vihvelin)
D.Immä viil tettäse, pojad jo pilvih? Tuli ahoh
Vas 1903 (J. Jakobson)
E.Isa hakkab sündima, poead peelpool puu lade? Tuletegemine, enne tõuseb suits ja siis alles tuleb tuli nähtavale
Emm 1931 (S. Soosaar)
3Emm - 3 var.
F1*.Esä om sündimädä, poig om mere pääl? Tuld soetadas
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Rõn, Ote - 2 var.
F2.Isa ilma hingeta, poig lätt mere pääle? Tuli ja suits
Räp 1875 (J. Jagomann)
G1a1*.Isa ei ole viil sündünü, poig jo katusõ pääl? Tuli ei ole viil katla all, sau jo katusõ pääl
Rõu 1894 (A. Assor)
Urv, Rõu - 2 var.
E EM 49 (284); E EM2 45 (358)
G1a2*.Esä alla sündimede, poig tants ju katusel? Tuli
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Vil, KJn, Tt - 4 var.
• Sannumetoja VI (1857) 153 (3)
G1a3*.Isa ilma sündimata, lapsed tantsivad juba katuksel? Suits
Sa dat-ta (anon)
Wied. 265
G1a4.Isa alles sündimata, poeg ju kargab katusel? Suits
Trt 1889 (S. Bergmann)
G1a5.Esa sünnüs, poig juusk katust müüdä? Tuld pandakse ahju
Rõu 1893 (P. Kanger)
G1a6.Isa alles sündimas, poeg käib katuseharjal? Suits
Rei 1889 (G. Tikerpuu)
G1a7.Isa isi sünnib tuas, tütrid tantsivad katussel? Suits
Pal 1888 (M. Uus)
G1b*.Esä-emä veel sündimada, latse mängva tare katuse pääl? Suits
Räp 1875 (J. Jagomann)
Pal, Räp - 2 var.
G2.Esa alla ürgamata, poig tantsib tare katusal? Suits
Trv 1889 (A. Rull)
G3.Isa pole ilmal, poeg katukseharjal? Suits
Kär 1890 (K. Loiken)
G4.Isa alles hällis, poeg tantsib juba katukse pääl? Tuli ahjus, aga suits on väljas
Hel 1874 (A. Wahlberg)
H1a1*.Esä sündümäldä', poig istus tarõharja pääl? Suits
Har 1927 (H. Seim)
Vil, Har - 2 var.
H1a2*.Esä sünnis, poig tants tareharjan? Ahju pandas palama
Võn 1889 (T. Lätti)
KJn, Võn - 2 var.
H1b.Emä alles sünnib, poeg tareharja pääl? Suits
Kõp 1888 (V. Reiman)
H2a.Essa-emma ei ole viil ilmanegi, pujalatse juba tare pääl? Suits
Ote 1889 (V. Vaher)
H2b.Essa emaga ole-ei ilmahki, latse jo tare otsah taplese? Suits
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
H2c.Essä-emmä pole teedägi, pojalatse tantsva tare otsan? Suits
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
H3*.Essa tetas, poig istus joba tare otsa pääl? Tuld tetas, suits tare otsa pääl
Ote 1888 (V. Vaher)
Puh, Ote - 2 var.
H4.Isa alles hingitseb, pojad tareharja kõrgused? Tuli ja suits
Kõp 1894 (J. Laarmann)
I.Emä ei ole veel ilma tullu, ku poig istus korstna otsas? Sau
Har 1888 (anon)
J1*.Emä sündimätä, poju jo pööningel? Suits
Puh 1888 (J. Kenkmann)
TMr, Puh - 2 var.
J2*.Essä-emmä ilmangi, latse-poja joh ammu pööningul? Suits
Kan 1895 (C. Lipping)
2Kan, Vas - 3 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 383 (9)
J3.Esä-emä tettäs, poja-tütre pöönikul tantsiva? Tuli ja suits
Ote 1893 (K. Parts)
K.Essä-immä ei ole viil ilmangi, latsõ-puja joba lae all? Tuli ei põle veel, kuid suits juba lae all
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
La.Emä sündis, poig istub juba ahju otsa pääl? Tuli ja suits
Võn 1959 (G. R. Sordla)
Lb.Poig äi ole viil sündunude, jo esa om ahju pääl? Tulõ panede ahju, sau om tu esa
Lei 1911 (H. Ojansuu)
M.Esä-imä viil sünnüse', a latsõ-puja jo juuskva puulket piti? Tuld alostadas, tuli viil sünnüs, a sau jo juusk puulket piti
Se 1938 (A. Tubli)
N1a1*.Isa alles hälli sees, poeg kange sõamees? Kanep
Trv dat-ta (A. Parts)
2Hel, 3Trv - 5 var.
E EM2 42 (321); E MM 8 ja 43 (65); E MM2 8 ja 46 (67); Nugis 287 ja 313 (65); E MM3 6 ja 37 (67)
N1a2*.Isa alles hällis, pojad juba sõas? Õlleraba ja õlut
Vil 1889 (H. Niggol)
Vil, Krl, Har, Plv, Se - 5 var.
N1a3.Esä hällün hällütedäs, poig sõan sõdines? Õlut tetäs, sepp om kaamble [?] pääl
Urv 1910 (H. Ojansuu)
Vrd. 2403
N1a4.Enne pojad sõjas, kui isa ilmas? Heinasaud
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 33 (97); E EM2 31 (118)
N1b*.Imä hällüh, poja' sõah? Õlu, raba
Se 1924 (H. Jänes)
Vas, Se - 2 var.
N1c.Esä-ema hällin, poja-tütre sõan? Ahi palas
Ote 1892 (J. Ainson)
N2.Esä-imä loomata, pujalatsõ sõan? Kuhja loomine
Ote 1889 (G. Wulff)
2Ote - 2 var.
Meelej. nr. 37 (1887) 296 (55)
N3.Poig lähäb enne sõtta, kui esä ei ole viil sündinugi? Tikutuli
Nõo 1888 (K. R. Sprohgis)
N4*.Essa tettäs, poig jo sõan? Tuli
Kan 1892 (J. Väggi)
Kan, Har - 2 var.
Oa.Esä alles sündümata, poja lääva soldatis? Kuhi, rua
Urv 1890 (J. Teder)
Ob.Esä sündi ja poig viidi soldatis? Tikuga tõmmatas tuld üles
Kam 1889 (A. S.)
P.Isa-ema sündivad, poeg läheb metsast puid tooma? Tuli
Pöi 1891 (T. Kõrv)
Q.Isa luuakse, poeg kõnnib (Der Vater wird geschaffen, der Sohn wandelt)? Feuer und Rauch
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 265; E EM 47 (263); E EM2 43 (334); Nugis 287 ja 313 (67)
R+.1) Esä imäga lähvä, poig om joba poolõn tiin? Suits
Urv 1958 (A. Reigo)
2) Isa ehib ja ema ehib, poeg läheb aga alasti ilma? Püssilaskmine
Sim 1892 (T. Franzdorf)
Hlj, Sim, JJn, Pal, Urv, Rõu - 6 var.
Noorus nr. 4 (1971) 73
Vrd.363I
360.ISA HIRRES, EMA PARRES, POJAD KÕRVAL, KÕRVAD KIKKIS? Heinakuhi saatude keskel - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Pal 1890 (H. Maasen)
Vrd.tl: Isa (h)ernes, ema kaeras, / tütar upakille ua ajas, / meil nairid ja teil nairid, / teises peres olid jälle nairid (RKM II 156, 484 (48) < Sim)
361.ISA ISSIB, POEG PUSSIB, SULANE SULATAB AUKU? Oherd - 0+5+0+0 = 5 (6) var.
a*.Isa issib, poeg pussib, sulane sulatab auku? Oherd
Ans 1891 (F. Peters)
Sa, 2Ans - 3 var.
b.Isa issib, poeg pussib, sulane juhatab alla auku? Uherdi
Rei 1889 (P. Reikmann)
c.Isa issib, poeg pussib, sulane lunastab? Puur, oherti
Tõs 1893 (J. Öövel)
Vrd.362 363Ja1* 363N
362.ISA ISSUB, POEG PUSSIB, SULANE EI ISSI, EI PUSSI, MUUDKUI PUHASTAB? Kolgispuu, mõek ja linahari - 0+1+1+0 = 2 (3) var.
A.Isa issub, poeg pussib, sulane ei issi, ei pussi, muudkui puhastab? Kolgispuu, mõek ja linahari
MMg 1889 (K. E. Martinson)
B.Esä itsis, poig putsis, sulane putsipuhastaja? Esä aja linnu, poig rapas, sulane sugi linnu keträmise jaos
Ote 1938 (A. Kroon)
Vrd.361 363Ja1*
363.ISA ISTUB, POEG PISTAB, TÜTAR TAGA TÖLLITAB? Kaev - 7+177+78+39 = 301 (373) var.
A.Isa istub, poeg pistab? Ukselink
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
B.Esä istub, ema kastab, tütär taga töllitab? Kaev
Nõo 1888/9 (J. Tüklov)
Ca.Esä istup, emä pistäp, poig takan töllertäp? Leivämõhk, ahupaneja ja lapju
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Cb.Ema istub, isa pistab, poeg see taga töllitab? Kaev, vinn ja ämber
Iis 1889 (E. Ellert)
Da.Ema istub, isa pistab, tütar töllitab? Kaevuvinn
Vil 1873 (H. Leoke)
Pöi?, Vän, Vil - 3 var.
Wied. 264; E EM 32 (84); E EM2 30 (100)
Db.Ima istü, esä pistü, tütär taka tulikula? Kaiv
Har 1957 (S. Lätt)
Ea1.Ema istub, poeg pistab, tütar taga töllitab? Kooguga kaev
Puh 1913 (Koni)
3Puh - 3 var.
Ea2.Ema istub, poig pistab, tütar takan tollitab? Kaevukook
Ote 1889 (E. Brücker)
Ea3.Ema istub, poeg pistab, tütar taga töllerdab? Kooguga kaev
Trt 1927 (I. Kalk)
Krk, Trt - 2 var.
Eb.Ema istub, poig pistab, tütar takan töllakille? Kajovaldas
Kan 1896 (J. Ots)
Rõn, Kan - 2 var.
Ec.Ema istub, poeg pistab, tütar tagant tolgendeb? Vinnaga kaev
Hel 1974 (H. Kala)
Ed+.Ema istub, poeg pistab, tüdar tuleb töli-löli järgi? Kaju
Hää 1939 (M. Mäesalu)
Hää, San, Urv - 3 var.
Fa1.Isa istub, poeg pistab, tütar töllitab? Kaevuling
MMg 1889 (K. E. Martinson)
MMg, Puh - 2 var.
Fa2.Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab? Kaev
Ksi 1926 (P. Berg)
3Vai, Lüg, JJn, Pee, Tln, Kos, Rap v. Mär, 2Tõs, Vän, Vän v. Trt, Tor, 3Saa, 4Hls, Hls v. Pst, Krk, 4Hel, 5Trv, 4Pst, 4Vil, 7SJn, 3KJn, 5Pil, 3Plt, Ksi, 3Lai, 3Pal, 2Trm, Kod, 2MMg, 3Äks, Ran, Rõn, 2Tt - 77 var.
• Mötleja 6 ja 51 (17); E EM 47 (260); E EM2 43 (330); EMrd IV 308 (194)
Fa3.Isa istub ja poeg pistab ja tütar taga töllitab? Kaev
TMr 1890 (H. Uus)
Fa4.Esä istub, poig pistäb, tütar tagast töllitab? Valtaga kaevust veevõtmine
Võn 1909 (J. Moodis)
Tor v. SJn, Vil, MMg, Võn - 4 var.
Fa5*.Isa istub, poeg pistab, tütar takka töllitab? Kooguga kaev
Pil 1993 (A. Korb)
Juu, Rap, 3Tor, Pil, Plt, Trt - 8 var.
Fa6*.Isa istus ja poeg pistis, tütär töllitas tagant? Kaevust veevõtmine
Lai 1938 (P. Tammepuu)
2Lai - 2 var.
Fa7.Isa istub, poeg pistab, tütar töllitab takka? Kaev ja riistad
Saa 1894 (M. Tults)
2Saa - 2 var.
Fa8*.Isa istub, poeg pistab, tütar töllitab tagaotsas? Kaev
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Mih, Trm - 2 var.
Fa9.Isa istub, poeg pistab, tütar läheb töllites järele? Kaevu sammas, kook ja vinn
Pil 1891 (J. Järv)
Fb.1) Isa istub, poeg pistab, tütar taga tõllitab? Linguga kaev
Trv 1895 (J. Sams)
2) Isa istus, poeg pistis, tütar taga tõllitas? Kaev ja kaevu vibu
Juu 1890 (J. Trull)
Juu, Mär, Hel, Trv, SJn, Pil, Pal, Tt - 8 var.
Fc.Esä istup, poig pistap, tütär taga tollitap? Kajovinn
Ote 1893 (J. Tammemägi)
HMd, 2Tor, Pil, Trt, 2Võn, Ote, Krl - 9 var.
Fd1.Isa istub, poeg pistab, tütar taga tallitab? Kaev
Trv 1896 (J. Tõllasson)
Amb, Trv - 2 var.
Fd2.Isa istub, poeg pistab, tütar takka tallitab, ise üstku kaev? [Kaev]
Pee 1952 (V. Taim)
Fe.Isa istub, poeg pistab, tütar taga tällitab? Kaeust veevõtmine
PJg 1889 (H. Lussik)
PJg, Vil - 2 var.
Ff.Isa istub ja poeg pistab, tütar takka tellitab? Vinnaga kaev
Pil 1928 (R. Viidebaum)
Fg.Esä istub, poig püstäb, tüdär taga töllutab? Kaev
Trv 1894 (J. Kuusk)
Jä, 2Trv - 3 var.
Fh*.Isa istub, poeg pistab, tüdar taga töllutab? Isa - kajuhark, poeg - roog vee tõmbamiseks, tütar - vibu
Kär 1889 (J. Mändmets)
Kär, Rõn - 2 var.
Fi.Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllerdab? Kaevuvinn
Saa 1928 (E. J. Kase)
Sim, JJn, Aud, Pär, 2Saa, Pst, 2KJn, Plt - 10 var.
Fj.Isa istub, poeg pistab, tütar taga tollerdab? Kau, kook ja inimene
Kse 1889 (M. Reimann)
Fk.Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllakile? Kooguga kaev
Amb 1966 (E. Pilvik)
Fl*.Isa istub, poeg pistab, tütar takka tillerdab? Kaev
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Koe, Mih - 2 var.
Fm.Esä istus, poig pistap, tütär tagand tülitap? Kaivost viivõtmine
Se 1937 (F. Ilvik)
2Se - 2 var.
Fn*.Isa istub, poeg pistab, tütar teeb tagant tulli-lulli? Kaevust vee vädamine
Juu 1890 (J. Trull)
Juu, 2Hää - 3 var.
Fo*.Isa istub, poeg pistab, tüdar taga tüllertab? Kaev
Hls 1893 (M. Kuum)
Hps, Vän, 2Hls - 4 var.
Fp.Isa istub, poeg pistab, tütar taga tönnitab? Kaevust veevõtmine
Trm 1935 (R. Jungholz)
Fq.Isa istub, poeg pistab, tütar taga torrutab? Kaev
Sim 1929 (R. Viidebaum)
Fr.Isa istub, poeg pistab, tütar tilgutab tila? Vinnaga kaev
Sim 1929 (R. Viidebaum)
Fs.Isa istub, poeg pistab, tütar taga tasutab? Vinnaga kaev
VNg 1892 (H. Lohk)
Fz.Esä istup, poig pistäp, tütär takah kõlliteleb? Kajokaal vai valtas
Vas 1936 (A. Raadla)
Ft.Isa istub, poeg pistab, tütar taga sossitab? Isa - kaev, mis raketega, poeg - kaevukook ja tütar - kaevuvinn
Kad 1936 (L. Böckler)
Fu.Esä istus, poig pist, tütär kaes takast? Kaevutulp, kaal, valdas
Har 1888 (anon)
Fv.Isa istub, poeg pistab, tütar sobib taga peale? Kaev
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Fw*.Esä oll istu, poig oll pistü, tütär taka tölläkuli? Kaiv, valdas, pang
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Võn, Nõo, 2Krl - 4 var.
G+.Isa magab, ema magab, poeg pistab? Kaev ja kaevuvinn
Plt 1891 (J. Reinthal)
Sim, Saa, Plt - 3 var.
H1a.Isa istub, poeg pistab, tütri käsi kõveras, veikesed vennad tulevad ja lähevad ema alla imema? Vinnaga kaev
Amb 1888 (V. Kullerkupp)
H1b.Isa istub ja poeg pistab ja tütrel on käsi kõberas? Kaevusammas ja vinn ja kook
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Vrd. 366A15*
H2.Emä annab, isä võtab, tütre käsi kõveras? Kaev kooguga
Vig 1894 (J. Getreu)
I.Isa istub, ema istub, tütar taga tallitab, poig käib poolele ilma? Kaev
Ta 1913 (J. Müür)
Vrd. 359
Ja1*.Isa istub, poeg pistab, sulane susib takka? Kaevujung
Hag 1889 (J. Valdmann)
2Rak, Amb, Koe, 3Tür, Kuu, Jõe, Jür, 2Kos, Juu, Rap, 2Hag, HMd v. Ris, Ris, Mär, Mih, Han, Ksi, Lai, Trm - 24 var.
Vrd. 361 362
Ja2.Isa istub, poeg pistab, sulane läheb ka susima? Vinnaga kaev
Rak 1905 (K. Holm)
Ja3.Isa istub, poeg pistab, sulane susib mõõgaga? Kaevusammas, vinn ja kook
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, Pai - 2 var.
Jb1*.Isa istub, poeg pistab, sulane sosib? Kaevukook
HJn 1888 (H. Tiidermann)
Vai, Jõh v. Iis, Iis, Kuu, Jõe, HJn, Vil, Tt - 8 var.
Jb2.Isa istus, pueg pistis, sulane sosis suojale maale? Kingsepp, naaskel, traat
Rak 1893 (J. Lilienbach)
E EM2 43 (331)
Jc1*.Isa istub, poeg pistab, sulane sutsib takka? Kaev: hark, kook, jung
Mar 1923 (E. Labi)
Kos, Ris, 3Kul, Vig, Lih v. Mar, 4Mar, Rid, Noa v. Hii, Tõs, Saa - 15 var.
E EM 47 (258); E EM2 43 (328)
Jc2.Isa istub, poeg pistab, sulane sutsib takkapihta? Kaev
Han 1889 (A. Reimann)
Jc3.Isa istub, poeg pistab, sulane sutsib salaja takka? [Lahendus puudub]
Kse 1889 (K. Karu)
Jd.Isa istub, poeg pistab, sulane sutsitab? Kaju
Saa dat-ta (J. Jakobson)
Je.Isa istub, sulane supsib, poeg pistab? Kaevuvinn
Äks 1894 (J. J. Millert)
Jf*.Esä ist, poig pist, sulane susk tagast? Kajo
Hel 1889 (G. Habicht)
Ris, Tor, Hel - 3 var.
Jg.Isa istub, poeg pistab, sulane sõskab takkaotsast? Kaev
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Jh1*.Isa istus, poeg pistis, sulane sussitas tagajärele? Võti ja lukk
Sim 1938 (E. Lippus)
3Sim, VMr - 4 var.
Jh2.Isa istus, poeg pistis, sulane taga sussitas? Ahjukütmine
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, VJg, 2VMr, Koe - 5 var.
E EM 47 (258); E EM2 43 (328)
Ji.Isa istub, poeg pistab, sulane taga susistab? [Lahendus puudub]
Tln 1940 (G. J. Kallus)
Jj*.Isa istub, pueg pistab, sulane taga sositab? Kaevupost, vinnapuu ja kouk
Hlj 1888 (K. Leetberg)
2Hlj - 2 var.
Jk*.Isa istub, poeg pistab, sulane sosistab tagantjärgi? Kaev, kook, vinn
Vil dat-ta (H. Leoke)
VMr, Vil - 2 var.
Jl*.Isa istub, poeg pistab ja sulane taga sohistab? Kaevukook ja post
Sim 1893 (T. Franzdorf)
VNg, 2Hlj, Sim - 4 var.
Jm.Isa istub, pueg pistab, sulane taga suhistab? Vinnaga kaev
Hlj 1893 (I. Lootus)
Jn.Isa istub, poeg pistab, sulane tagast sorkab? Linguga kaev
Trt 1922 (H. Väljaots)
Jo.Isa istub, poeg pistab, sulane taga soristab? Vinnaga kaev
Hlj 1889 (M. Punsel)
2Hlj, Amb - 3 var.
Jp.Isa istub, poeg pistab, sulane suigub? Kaev, tulp, vinn ehk ling
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Jq.Esä ist, poig pist, sulane sobi? Kaovaldas
Urv 1890 (J. Teder)
2Urv - 2 var.
Jr+.1) Esä istu, poig pistü, sulanõ sugi? Kaiv
Ote 1890 (J. A. Palm)
2) Isa istub, poig pistab, sulane sumpab? Kaiv, kokk ja ämber
Jõh 1889 (P. Paurmann)
3) Isa istub, poeg pistab, sulane sunnib tagast? Kaevust kistas vett
Pal 1889 (J. Varik)
Jõh, Iis, Sim, Jür, Pal, Ote, Rõu - 7 var.
Js.Isa istub, poeg pistab, sulane lükkab takka? Kaev, kook ja vinn
Tür 1888 (M. Tults)
Tür, Rap, Kei - 3 var.
Jz.Isa istub, poeg pistab, sulane taga kiigutab? Kaev, kouk, vinn
Rak 1888 (M. Tamm)
Jt.Isa istub, poeg pistab, sulane taga töllitab? Vinnaga kaev
Vai 1888 (H. Masing)
Ju.Isa istub, poig pistab, sulane taga kükitab? Vinnaga kaiv
Jõh 1940 (E. Mets)
Jv.Isa istub, poeg pistab, sulane taga osutab? Veevõtmine kaevust
Vi 1921 (A. Martinson)
Jw.Isa istub, poeg pistab, sulane upitab tagant järele? Kaev
Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
K*.Eit istub, poeg pistab, sulane sutsib takka? Kaev
Mar 1937 (E. Ennist)
Kul, Mar - 2 var.
L.Ema istub, isa pistab ja sulane tagant sussitab? Kaev
VMr dat-ta (anon)
M.Peremees istub, poeg pistab, sulane susib? Kaevujung, vinn
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
N.Isand istub, emand astub, sulane supsib auku? Kaev
Pal 1897 (H. Karro)
Vrd. 361
O+.1) Esä ist, poig pist, sulane sobi, naine nobi? Kaju
San 1888 (K. Gross)
2) Isa istub, poeg pistab, sulane susib, tütar tilgutab tina? Kaev
Ann 1889 (K. Preisberg)
3) Isa istub, ema pistab, tütar vaatab pealt ja sulane sasib tagas? Kangakudumine
Trm 1895 (S. Sommer)
Vai, Ann, Tln, Trm, San - 5 var.
P.Peenar ümber peeruaugu, sulane pistab, peremees kummardab? [Lahendus puudub]
Pöi 1927 (V. Noot)
Kontam.: = 1570B
Q.Ema lai latergune, tütar pikk ja peenike, poju pea lõhki, sulane suskab takkaotsa? Kaev
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 366Y
364.ISA LEIKAB TÜKKIDEKS, EMA HÕERUB RAASUKESTEKS? Ader ja ägel - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Isa leikab tükkideks, ema hõerub raasukesteks? Ader ja ägel
Rõn 1889 (C. Berg)
b.Esä lõikas kiku, emä tege kibeneis? Ader, äkel
Har 1934 (O. Lipstok)
365.ISA NOOR PUNANE, POEG HALL TUDIKE? Õlu ja pärm - 1+0+0+0 = 1 (7) var.
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 48 (270); E EM2 44 (343)
366.ISA PIKK JA PEENIKENE, EMA LAI JA LATERGUNE, TÜTRI KÄSI KÕVERAS, POJA PEA ÜMMARGUNE? Humal - 19+359+142+68 = 588 (816) var.
A1*.Isa pikk ja peenike, ema lai latakas? Leevalabidas
Äks 1889 (A. Mauer)
VJg, Ris, Pst v. Pil, 2Trm, Äks - 6 var.
A2a1*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, pojad kõik on ümmargused? Isa - leivalabida vars, ema - labidas, pojad - leivad; leibade ahju panemine
Ksi 1938 (M. Viidalepp)
VMr, Pee, Kuu, Kaa, Ksi - 5 var.
Wied. 266; ER Kal. (1883) 89 (15) ; E EM 44 (353)
A2a2*.Isa pikk ja peenike, ema lai latsikas, poead ümargused puhas? Humalad
Ris 1889 (J. Holts)
Kuu, Rap v. Mär, Ris - 3 var.
A2a3.Esä pikk peenike, emä lai laberik, poja puhta ümariku? Levätegemine: ruup, lapi ja pätsi
Pst 1921 (O. Loorits)
2Pst - 2 var.
A2a4.Isa pikk piinikene, ema lai latergune, poeg üsna ümargune? Tapud
Pil 1894 (T. Saks)
Vän, Pil - 2 var.
A2b+.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latakas, pojad temal ümmargused? Humal
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Kuu, Hää, Lai - 3 var.
A3a1*.Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, pojad puperullilised? Kardules
Rap 1930 (J. Uustalu)
VMr, Tür, Juu, Rap, Kul, Plt, Tt - 7 var.
• Lindf. (1879) 63 (1)
A3a2*.Isa pikk ja piinike, ema lai ja latergorne, pojad puperullikesed? Kardul
Rid 1928 (A. Kärt)
Sim, Kos, Vig, Mar, Rid - 5 var.
A3a3.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad puhas puperullid? Kartuhvel
Hag 1889 (J. Valdmann)
2Hag - 2 var.
A3b1*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latsergune, pojad puperlullikesed? Kartul
Vai 1936 (M. Tarum)
Vai, Iis, VMr, Amb, 2Pee, 4Pai - 10 var.
A3b2.Isa pitk ja peenike, ema lai ja latsergune, pojad pupperlillikesed? Kartul
Jõh 1890 (N. Otto)
A3b3.Esä pikk peenike, emä lai latergune, poja puperlullilised? Kardol
Hel 1889 (G. Habicht)
A3c1*.Isa pikk ja piinikene, ema lai ja latergune, pojad puhas puperpallilised? Humalad
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Juu, Rap v. Mär - 2 var.
A3c2*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad puperpallikesed? Lina, linaseeme ja kuprad
Lai 1904 (J. Ermann)
2Pöi, Lai - 3 var.
Vrd. 108Vf
A3c3*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad pupperpullikesed? Kartohvlid
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Jõh, Jõe, Pöi - 3 var.
A3c4.Isa pitk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad puperpullergused? Leivaroop, labidas, leivad
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
A3d*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad puperrullikesed? Humal
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, Mih, Kse, LNg - 4 var.
A3e1*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad pullilullikesed? Käevars, -laba ja sõrmed
Juu 1890 (J. Trull)
Juu, Noa - 2 var.
A3e2.Isa oli pikk ja peenikene, ema oli lai ja latergune, pojad pupsili lullikesed? Humal
Koe 1938 (L. Priks)
A3f*.Isä pikk peenike, emä lai ja laatsakas, pojad pumburumbukesed? Humalad
KJn 1890 (A. Pihlak)
2KJn - 2 var.
A3g1.Isa pikka peenikene, ema laia latergune, pojad punderpallikesed? Kartul
Pal 1888 (M. Uus)
A3g2.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, pojad punderlassikesed? Uba
Trm 1992 (E. Tamm)
A3h1*.Isa pikk ja peenike, ema lai ja laberik, poead kõik pindipondikesed? Leiva ahju laskmine
Trv 1889 (J. Käger)
Hls, Trv, Vil - 3 var.
A3h2*.Esä pikk peenike, emä lai laberik, poja pundipandikse? Ahjuroop, levalapi, levapätsi
Krk 1936 (M. Sarv)
Krk, Pst - 2 var.
A3i.Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, pojad puuriluurilised? Kaev
Rap 1928 (R. Viidebaum)
2Kuu, 2Rap - 4 var.
A3j+.Ema lai laberik, isa pikk peenike, pojad puutimutsikud? Leiba pannakse ahju labidaga
Trv 1937 (J. Veskemäe)
Sim, Mar, Rid, Noa, Trv - 5 var.
A4a.Esä pikk peenike, emä lai laberik, poja väikse pullikse? Levätegemine: ruup, lapi ja pätsi
Pst 1921 (O. Loorits)
A4b.Isä pitk piänikene, emä lai ja lapergune, pojad nagu põnnikesed? Leivalabidas
MMg 1889 (A. S.)
A4c.Isa pikk peenikene, ema lai latergune, pojad kõik põntrikud? Humal
Aud 1964 (M. Proodel)
A4d.Isa pikk ja peenike, ema lai läätsakas, pojad pisiksed pumpsikad? Hernes
Tor 1926 (V. Erm)
A5*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad kõik ühesugused poisikesed? Leivategemine: labidas, asten, leivad
Trm 1927 (B. Sööt)
Pär, Trm - 2 var.
A6.Isa pikk peenikene, ema lai latergune, pojad puhas pikergused? Leivaluud ja labidas
Pai 1892 (Sõnajalg)
A7.Esa pitk ja peenike, ema lai ja latakas, poeg Poolamaa kuningas? Humalad
Rei 1889 (P. Reikmann)
A8a.Isa oli pikk ja peenike, ema oli lai kui lätakas, poeg pisike ja ümarik? Humal
Kaa 1947 (E. Virveste)
A8b.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, poeg jäme ja lühike? Leivaluud, leivalabidas, leib
Amb 1896 (G. Klemmer)
A8c.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latsergune, poeg see tippu tillukene? Humalad
Iis 1889 (E. Ellert)
A8d.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad kui oherdikäbid? Humalad
MMg 1889 (H. Rätsepp)
A9.Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, tütred tümad ja ümmargused? Hernes
Iis 1960 (P. Kiiver)
A10a*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, tütri käsi kõveras, poja pea ümmargune? Humal
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Vai, 4VJg, 3VMr, 2Jõe, 2Han, Vil, Ksi - 14 var.
A10b*.Isa pikk peenikene, ema lai latergune, poja pea ümargune, tütre käsi kõveras? Humal: tapuvarras, leht, õis, vars
Kad 1898 (A. K. Kivi)
Kad, VMr, Jõe - 3 var.
A11a*.Isa pikk ja peenike, ema lai ja lapergune, tütre käsi kõver, poja pea lõhki? Kaev
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Rak, 2VMr, Koe, Tür - 5 var.
E EM2 44 (351)
A11b.Isa pikk peenike, ema lai latergune, poja pea lõhki, tütre kael kõver? Kaev
JJn 1888 (J. Piber)
A11c.Isa lai ja latergune, ema pikk ja peenikene, poja pea lõhkine? Kaev
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
A12*.Isa on pitk ja peenike, ema lai ja latergune, tütre käed kõverad, pojad üksi ümargused? Humalud
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
2Hlj, Rak - 3 var.
A13*.Isa pikk peenikene, ema lai latergune, tütre käsi kõveras, poja pea pikergune? Kardulis
Kad 1899 (A. K. Kivi)
Kad, VJg - 2 var.
A14a*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latsakas, poja pea kaunike, tütri käsi kõver? Humal
Pal 1889 (E. Uus)
Sim, Pal - 2 var.
A14b.Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, poja pää punnikile, tütri käsi kõveras? Humal, kui kasvab
Rkv 1888 (A. Heraklides)
A14c.Isa pikk peenikene, ema lai latsergune, tütrel käed on kõverad, poja silmad pullitavad? Humalad ehk tapud
Iis 1939 (E. Luht)
A14d1.Isa pikk ja peenikene, ema lai kui laatsak, tütre käsi kõver, pojad pumburullukesed? Humal
KJn 1895 (K. Aint)
A14d2.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, tütrekene kõver, poeg puperpullikene? Kaevuvinn, sammas, kook, pang
Lai 1897 (H. Asper)
A15*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, tütri käsi kõveras? Kaevusammas, kaev ja vinn (ling)
Lai 1888 (J. Remmelg)
Hlj, Kuu, Kos, 2Lai - 5 var.
Vrd. 363H1b
A16a1.Isa pikk ja peenike, ema lai ja latsakas, poeg kõvera jalaga, tütar kahus pääga? Humalad
Pal 1888 (M. Saar)
A16a2*.Isa pikk peenikene, ema lai latsergune, poeg kõvera jalaga, tütar kähara peaga? Tapuväät
Iis 1888 (A. Valter)
Iis, Plt, Ksi, Lai - 4 var.
A16b.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, tütar kahara piaga, poeg kõvera jalaga? Humal
MMg 1888 (G. Tenter)
Hlj, Trm, MMg - 3 var.
A16c.Isa pitk peenikene, ema lai latergune, poeg kähara peaga, tütar kõvera jalaga? Humal (kõige oma kasvuga)
Trm 1896 (E. Soodla)
A16d.Esä lai latsakas, emä pikk peenike, tütär kähärä pääga, poig kõvera jalaga? Leevatõrike, leevalabid, ahjuluud, ahjuroop
TMr 1888 (P. Birkenthal)
A17.Isa pikka peenike, ema laia latakas, pojad pikad kõverad, tütar kähera piaga? Humal
Ksi 1888 (T. Riomar)
A18a.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, tütar tünnitönnikene, poeg kui jumsik? Humal
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
A18b.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad pupipillilised, tütred litalatakad? Tapud
Rak 1892? (J. Lilienbach)
A18c.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, poeg puntpäntrik, tütar vintväntrik? Tapud
Vai 1936 (L. Kraavik)
A18d.Isa pikk peenike, ema lai laberik, poja-tütre punderiku? Kaevupang
Tt dat-ta (anon)
A18e.Isa pikk ja peenikene, ema laia latergune, pojad-tütrid pisukesed? Heinakuhi
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
A19a1*.Isa pitk peenike, ema lai latsakas ja lapsed üsna ümmargused? Ahjuroop, lasn ja leivad
Var 1888 (M. Karotom)
VMr, JJn, Kuu, Tln, Var, Har - 6 var.
Rõuk 35 (10:1); Nurmik II 42 (13)
A19a2.Isä pitk ja peenikene, emä lai ja lapergune, lapsed ise ümmärgused? Leevälabid, leeväastja ja leeväd
Kod 1888 (J. Liiv)
A19b*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, lapsed kõik ühesugused ümmargused? Ahjuruup, leevalabidas ja leevad
Pal 1888 (E. Uus)
Hlj, Sim, Lai, Pal, MMg - 5 var.
A19c*.Isa lai lapergune, ema pikk ja peenike, lapsed ilusad ümmargused? Hernes
Trm 1937 (H. Kaasan)
Trm, Har - 2 var.
Huvit. II3 146 ja 248 (13); Huvit. V Lisa 18 (46)
A20a.Esä pikk ja peenükene, emä lai ja lapergas, latsõ kõik ütesugumatsõ? Leivälapju
Rõu 1932 (H. Tampere)
Ote, Rõu - 2 var.
A20b*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, lapsed kõik üheülbilised? Ahjuluud, leivalabidas, leivad
Ta 1889 (J. Kuusik)
Ta, Rõn - 2 var.
A21.Isa pikk ja peenike, ema lai kui latakas, lapsed kui tiritärinad? Humalad
KJn 1888 (J. Koit)
E EM 48 (277); E EM2 44 (350)
A22a.Isa pitk ja peenikene, ema lai ja latsergune, lapsed lidiladised? Kartohvlid
Vai 1889 (H. Masing)
A22b.Isa pikk ja pienikene, ema lai ja latergune, lapsed kõik on lita-lata? Humal
Kuu 1962 (E. ja H. Tampere)
A23+.1) Isa pikk peenike, ema lai latergune, lapsed kaunid poisiksed? Ahjuroop, leivalasn ja leivad
Tõs 1894 (A. Niemann)
2) Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, lapsed pontsa-pantsa? Leivategu
Ksi 1926 (P. Berg)
Vai, Pha, Tõs, Ksi, Har - 5 var.
B1.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene? Uba
Äks 1889 (K. Blaubrik)
Trv, Äks - 2 var.
Vrd. 1548
B2.Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühike, pojad kõik ühesugused ümmargused? Leivalabidas, astja ja leivad
Lai 1888 (M. Kolluk)
Lasteleht nr. 17/18 (1939) 296
Vrd. 1548
B3a.Isa pikk ja peenike, ema lai ja löhike, pojad kõik latergused? Ahjuluud, leivalabidas, leivad
Rap 1928 (R. Viidebaum)
B3b.Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühike, pojad nii kui lätakad? Isa - ahjuroop, ema - ahe, pojad - leivapätsid ahjus
SJn 1889 (H. Mikkor)
B4.Esä pikk ja peenikene, emä lag'a ja lühikene, poja pää om silitsedu? Leib lapjo pääl
Räp 1889 (J. Poolakess)
B5a1.Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühike, poja pinduponderiku? Leivalabidas ja leivad
Trv 1928 (E. Treu)
B5a2.Esä pikk ja peinikene, emä lai ja lühikene, poja puperullilise? Kartul
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
B5a3.Isa pikk ja peinike, ema lühike ja lai, pojad põnnikse? Leevalabidas
Ran 1978/9 (V. Soo)
B5a4.Esä pikk peenike, emä lai lühike, poja nagu puntriku? Levälapi ja levä
Trv 1897 (J. Vaine)
B5b.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, poeg punase mütsiga? Humal
Tln 1892 (K. Puusemann)
B6.Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühike, tütred laiad lätakad? Isa on ahjuroop, ema on levalöime ja tütred on leivad
Jaa 1937 (A. Toomessalu)
Jaa, Trm - 2 var.
B7a.Isa pikk ja peenike, emä lai ja lühike, poeg kaonis poesike, tütred literlätergused? Humal
KJn 1888 (J. Reial)
B7b.Isa pikk peenike, ema lai lühike, tütred nagu latikad, pojad nagu kukerpallid? Leivalabidas, mõhk, suured leivad ja pullikesed
Vil 1889 (J. Köögardal)
B7c*.Esä pikk ja peenike, emä lai ja lühike, poja pullilullikse, tütre litalätaku? Levätegemine
Hls 1930 (E. Sitska)
Vän, Hls, Vil - 3 var.
B7d.Isä pikk peenike, ema lühike lai, pojad-tütred littlatakad? Varras, kuhi ja saed
Kõp 1888 (V. Reiman)
B8*.Emä pikk peenike, esä lai lühike, poja pullilullikse, tütre pötsüpätsukse? Levälapi ja levä
Trv 1892 (J. Kill)
Trv, Plv - 2 var.
B9.Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühikene, tütre tünni', puja punni'? Kartul
Vas 1937 (I. Daniel)
B10a.Isa pitk peenike, ema lai lühike, poea pea pikergune, tütre käsi kõver? Tapuvääned
Vig 1894 (G. Aasberg)
B10b*.Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühike, tütre käsi kõver, poja pää ümmargune? Roop, labid, luud, leib
MMg 1888 (G. Tenter)
Rak, MMg - 2 var.
B10c.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühike, tütre käed kõverad, poja pea pahempidi? Humalad
Plt 1891 (J. Reinthal)
B10d.Ema lai ja lühike, esa pikk ja peenike, poja pää sile, tütrel käsi kõver? Mõhk, leivalapju, leib, roop
Nõo 1875 (J. Kerg)
B11.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, poeg kõva jalaga, tütar kähara piaga? Humal
Ksi 1926 (P. Berg)
B12a*.Esa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, latse kõik ütesugutse ümmargutse? Leevamõhk, lapju ja leiva
Võn 1894 (J. Suits)
Vai, Mih, 2Tor, Pär, Kõp, Pil, Pal, Kod, Trt, Võn, Kam, Plv, Tt - 14 var.
• Wied. 266; E EM 48 (276); E EM2 44 (349)
B12b*.Esä pikk ja peenikene, imä lai ja lühikene, latse' kõik üte' ümärigu'? Leivalabidas, mõhk ja pätsid
Plv 1924 (H. Jänes)
Saa, TMr, Vlg, Plv - 4 var.
B12c*.Isa pitk peenike, ema lai lühike, lapsed kõik ümargused? Leivalabid, ahi, leivad
Vil 1888 (J. Toss)
VMr, Jür, Vil, Urv - 4 var.
B13a*.Esä pikk ja peenikene, imä lagja ja lühükene, latsõ kõik ütesuurusõ? Leevälapju ja leevä
Rõu 1896 (H. Treu)
Trt, Ote, Rõu - 3 var.
B13b*.Esä pikk ja peenikene, ima lag'a ja lühikene, latsõ üttesugutsõ? Kartoli
Kan 1896 (G. Loodus)
Jõh, 2Kan - 3 var.
B14a*.Isä pikk ja peenikene, emä lai ja lühikene, latsõ laia lapergusõ? Levälapjo, mõhk, levä
Plv 1888 (J. Tamm)
Trv, Plv - 2 var.
B14b*.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, lapsed kõik ühesuguse lapergused? Leivalabidas, astja ja leivad
Pal 1889 (J. Varik)
Pal, Kod, Urv - 3 var.
B15a.Isa pikk ja peenike, ema lai ja lühike, poja-latse pinni-pänni? Leivalabida vars isa, labidas on ema ja leivad on lapsed
Trv 1939 (J. Kala)
2Trv - 2 var.
B15b.Isa pikk peenike, ema lai lühike, poea-latse ku pontukse? Leivalabida vars, labidas ise ja leivad
Saa 1889 (J. Tuul)
B16+.Esä pikk ja peenike, emä lai ja lühike, latse kik pillapallalise? Levätegemine
Hls 1930 (E. Sitska)
Hls, Vil - 2 var.
C1.Isa pikk ja peenike, ema lühike ja jäme, pojad ümargused ku pullid? Levanõu, labidas ja pätsid
Hää 1933 (M. Martinson)
C2a.Isa pikk peenike, ema jäme lühike, tütred laiad lätakad, pojad puuliluulilised? Humal
SJn 1893 (J. Mein)
C2b1.Esä pikk ja peenükene, imä jämme lühükene, poja pupijupilise, tütre litalataku? Humal
Rõu 1896 (A. Perli)
C2b2.Isa pikk peenike, ema lühike jäme, pojad pullulullukesed, tütred litlätakud? Kuhjavarras, kuhi, lauavaiad, saod
Kõp 1896 (J. Laarmann)
C2c.Esä jämme ja lühkene, imä pikk ja peenõkõnõ, tütre litalatalise, puja pullilullilise'? Humala'
Se 1936 (M. Vabarna)
C3.Ema pikk peenike, isa jäme lühike, pojad-tütred puterlallikesed? Levalabidas, ahi ja levad
Kõp 1896 (J. Laarmann)
C4a.Isa pikk peenike, ema jäme lühike, lapsed on ümarikud? Kuhi, ruga, rõuk
Har 1925 (S. Lõhmus)
C4b.Esä oll pikk ja peenike, imä oll jämme ja lühike, latsõ kõik ütesugutsõ? Ahjuruup, leevälapju ja leeväpätsi (mis ahju pandas)
Ote 1939 (A. Kroon)
C4c.Esa pikk peenike, ema jämme lühike, latse kui litlataku? Ahjuluud, leivalapju, leiva
Puh 1889 (D. Arak)
D.Esä pikk ja peenükene, imä paks ja jämme, latsõ kõik ütesugutsõ? Leevälapju, leevämõhk, leeväpätsi
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Rõu, Se - 2 var.
E1.Ema pikk ja peenike, isa veetväädakas, pojad pukerpallikesed? Humalas
SJn 1889 (J. Tammann)
E2.Isa pikk ja peenike, ema viidiväädiline, tütred laiad litlätakud? Humalad
SJn 1890 (H. Mikkor)
E3.Isa pikk peenike, ema vintvänderjas, pojad kaunis poisiksed, tütred kõik litlätakad? [Lahendus puudub]
KJn 1903 (L. Kuuskler)
SJn, KJn - 2 var.
E4a*.Isa pikk ja peenike, ema vintaväntaline, pojad puuliluulikesed, tütred laiad lätalised? Tapud
Tor 1889 (M. Tohv)
Vän, Tor - 2 var.
E4b*.Isa pitk ja peenikene, ema vintaväntaline, tütred laiad lätalised, pojad pullilullikesed? Humalad
Tor 1888 (T. Tilk)
Kos, 2Tor - 3 var.
E4c.Esa pikk ja peenikene, imä vintäväntäline, tütär lita-lata, poig pupõjupõline? Humalasaibas, humal, h[umala]lehe, nupp otsan
Kan 1895 (G. Loodus)
E4d.Isa pikk ja peenike, ema vindavändaline, tütred litalätalised, pojad pumbilumbilised? Tapud, humalad
Tor 1926 (L. Tohver)
E4e.Isa pikk ja peenike, ema viidiväädiline, tütred laiad lapergused, pojad uperpallikesed? Tapp
Vl 1932 (A. Zimmermann)
E4f.Isa oli pikk ja peenike, ema oli vinterväädike, poisid tullulullused, tütred litalatased? [Lahendus puudub]
Trt 1927 (K. Pormeister)
E5a.Esä pikk ja peenike, emä vintlik-väntlik, poig lühike jäme, tüdar litlatakas? Tapuvään
Pst 1894 (J. Reevits)
E5b.Isa pikk ja peenike, ema vintä-väntä, tütar litä-lätä, poeg ülevel kõrges ja viha täis? Tapu
Vig 1896 (H. Laipmann)
F1a.Isa pikka peenikene, ema kõrki ja kõvera, tütar laia latsakuda, poeg on plunderplassikene? Humalad
Trt 1888 (S. Bergmann)
F1b.Esä pikk ja peenikene, emä kõvver kõrsikukene, tütar laja lapikuga, poig punderlassikene? Humal
Urv 1890 (J. Teder)
F2a.Isa pitk ja peenike, ema kõver vändeline, poeg jäme jupsakas, tüdar lai ja lapsakas? Tapud (humalad)
Sa 1891 (E. B. Grepp)
F2b.Isa pikk ning peenike, ema kõver, vigane, tütred laiad tätakad, pojad jämed jupsakad? Humal
Kaa 1946 (V. Niit)
F3+.Isa pikka peenikene, ema kõigiti kõverane, tütar lai kui laatsakas, poeg on üks poisuke? Labidas, leib
Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu)
Hlj, Juu, Kul, Trv, Trm - 5 var.
Ga.Isa pitk ja peenikene, ema kõver küirakane, pojad kaunis poisikesed, tütred litlätakad? Humalas
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Gb.Isa pitk ja peenikene, ema kõver külbakas, tütar lai lopsakas, poeg kaunis porsakas? Ritv, veane, leht, humal
HJn 1888 (N. Jegorov)
E EM 49 (278); E EM2 44 (352)
Gc.Isa pikk ja peenike, ema kõver küürakas, tütred laiad lätakad, pojad pikad purakad? Tapud
Tor 1939 (E. Tilk)
Gd*.Isa pitk ja peenike, ema kõver ja küütsakas, tütar lai ja lätakas, poeg kui pisukene puntsakas? Tapupüste
Tor 1887 (J. Tilk)
PJg, Tor - 2 var.
Ge.Isa pikk ja peenikene, ema käbar ja küirakas, tütred kui laiad latakad, pojad kui põuapallid? Humalas
Mih 1888 (H. Perkson)
Gf.Isa pikk ja peenikene, ema kõver keeruline, pojad pupulullikesed ja tütred litlatakad? Tapupiste, vene, humalad ja lehed
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
Gg.Isa pikk ja peenike, ema kõver küürakas, tütred tullilulliksed, pojad litalätakad? Humalad
Mih 1939 (M. Pärnaõis)
Ha.Isa sirge siuakas, ema kõver küürakas ja pojad on pöialpoisikesed, lapsed on laiad lätergused? Tapuroegas, tapp, humalad ja lehed
Krj 1938 (K. Lepp)
Hb1.Isa pikk ja siuakas, ema küürus käärakas, lapsed laiad laatsakad? Humalad
Han 1889 (A. Reimann)
Hb2.Isa sirge seuakas, ema kõber küirakas, lapsed laiad latergused? Humal
Han 1894 (P. Einbluth)
I1a.Isa pitk viirukas, ema lai lätakas, poeg oli popsis poisike? Humal
Pha 1938 (K. Lepp)
I1b.Isa pikk piperik, ema lai laberik, pojad punased pullikesed? Humal
Pst 1891 (J. Leppik)
I2a.Isa pikk pikergune, ema lai latergune, tütre käsi kõveras, poja pea paljas? Humal
VMr 1889 (K. Roost)
I2b.Ema lai ja latergune, isa pien ja pikergune, poja pia lõhki, tütre käsi kõveras? Kooguga kaev
Sim 1942 (H. Joonuks)
I2c.Esa pikk pikergune, ema lai lapergune, poja-tütre punderida? Leivalapju, leivad
Plv 1894 (H. Huik)
I3.Esä pikk sirge, imä lai latakas, latse tinnitännikese? Leevälapju, mõhk, leeväpätsi
Võn 1889 (T. Lätti)
J1.Ema pikk peenikene, poja punnipannikese? Uba
Puh 1889 (J. Loskit)
J2a.Isa pikk ja peenike, tütred laiad kui labidad, pojad nibunäbunad? Humalaväädid, lehed ja käbid
KJn 1898 (C. Sööt)
J2b.Ema pikk ja pienikene, pojad püilulüilulesed, tütred litalätakad? Latt ja tapud
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
J3a.Ema pikk ja peenikene, lapsed lühikesed ja jämedad? Leivalabidas ja leivad
Tt dat-ta (M. Undi)
J3b*.Emä pikk peenike, latsed laiad laberikud? Levälapi
Pst 1889 (A. Luts)
Kuu, Pöi, Pst - 3 var.
Vrd. 1013
Ka.Isa paks ja lühike, tütar pikk ja piinike, poead käharad poisiksed? Humal
Pil 1889 (J. Kärsten)
Kb.Isa paks ja lühike, ema pikk ja peenike, lapsed ühesugused? Mesilased
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
L1*.Ema lai ja latergune, pojad puhas ümmargused? Leivad ja leivalabidas
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Kad, Kos, Pst - 3 var.
L2+.Isa oli küürakas, ema oli lai lätakas, poisid pisikesed puntsakad? Humal
Khk 1947 (A. Kannel)
VMr, Khk, Pal - 3 var.
M1.Esä pikkä püssirauda, ema viidä-väädä rauda? Humal
Hls 1891 (J. Riiet)
M2a1*.Isa pikka püssirauda, ema viiduväädiline, pojad pullilullikesed, tütred literlatergused? Humalad
Pal 1889 (M. Uus)
Jõh, Pal, Ran, Tt - 4 var.
• Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (4)
M2a2*.Isa pikka püssirauda, ema viiduvääduline, pojad pullilullikesed, tütred litalätakesed? Tappud
Hlj 1893 (I. Lootus)
Hlj, Pst, 2Vil, Plt, Trm, Rõn, Krl - 8 var.
M2a3*.Isa pikka püssirauda, ema viidiväädiline, pojad pullulullukesed, tütred litalätakesed? Humal
Sim 1969 (E. Maasik)
Sim, JJn, Tõs, Saa, Pst, 3Vil, Ksi, Puh, Tt - 11 var.
E EM 49 (280); E EM2 44 (354)
M2a4.Isa pikka püssirauda, ema viiduvääriline, pojad pullilullikesed, tütred litalatakad? Humal
Hls 1889 (J. Meomuttel)
2Hls - 2 var.
M2a5*.Esa pikk kui püssiraud, ema viinduväänduline, poja pullilullikese, tütre litlätaku? Humal
Nõo 1889 (J. Amberg)
Vai, Hlj, Pöi, Pöi?, Vän, SJn, MMg, Nõo, Rõn - 9 var.
M2b.Isä püssiraua pikkus, emä viidaku-väädaku, tütred litäku-lätäku, poead pullilullilesed? Humal
SJn 1891 (J. Köstner)
M2c.Isa pikk kui püssiraud, ema viinaväänaline, poead pullilullilised, tütred litlätäkäd? Humal teiva külles
SJn 1890 (M. Kielas)
M2d*.Isa pikka püssirauda, ema vindavändaline, tütar lipita-lapita, poeg kena poisikene? Humal
SJn 1890 (E. Saabas)
Kir, Hel, Vil, SJn, Plt, Trt, Puh - 7 var.
Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (8); Metstak2 60 ja 61; Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (8)
M2e.Isa pikka püssirauda, ema vinnik-vännik, pojad puperpullikesed, tütred litlatakad? Tapud ehk humalad
Plt 1894 (M. Luu)
M2f.Isa pikka püssirauda, ema vintliväntlikukene, pojad pullilullikesed, tütred litalätakad? Humal
KJn 1926 (S. Köögardal)
M2g.Isa pikka püssirauda, ema vinguvänguline, tütred litalätakesed, pojad pullilullikesed? Humal
Pöi 1952 (H. Koel)
M2h1.Esä pikem püssirauda, emä vingeri-vangeri, poja pullilullikese, tütre litlataku? Kanep
Hel 1889 (G. Habicht)
M2h2.Emä õkva püssirauda, esä vingeri-vängeri, poja-tütre pullilullikese? Haenakuhi, rua
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
M2i1*.Esä pikk kui püssiraud, emä viidu-väädu raud, poja tullulullukse, tütre litalätaku? Poja om nutikse, tütre lehe (humal)
Krk 1937 (S. Tanning)
Krk, Tt - 2 var.
M2i2.Isa pikka püssirauda, ema vinda-vända rauda, poja pullilullikse, tütre litalataku? Humal
Hls 1939 (L. Sakk)
3Hls - 3 var.
M2j.Esa oli pikka püssirauda, ema vinda-vända lauda, poja pullilullikse, tütre litälätäku? Roop, levamõhk, levapätsi, karaski
Krk 1936 (M. Sarv)
M2k.Esä pikka püssirauda, emä viidi-väädi jalga, tütre nii litläterdi, poja pullilullikese? Leivalabidas, mõhk (küna) ja leivad
Trv 1893 (J. Kuusk)
M3.Isa pikk kui püssiraud, ema viideväädeline, poead pullilullikesed? Tapp, humal
Trv 1889 (J. Käger)
Trv, Pst - 2 var.
• Kündja nr. 21 (1885) 111 (24)
M4.Isa pika püssi rauda, pojad viidi-väädi rauda, tütred litlätakud? Tapuvarras ja tapud
Trv 1895 (J. Sims)
N1.Isa pika püssi rauda, ema laia laperiku, pojad pullilullikesed, tütred litlätakad? Kuhi
KJn 1870 (J. Tiedemann)
N2.Isa pikk kui püssiraud, ema laia lapergune, pojad pullilullikese? Leivalabidas ja leivad
Võn 1896 (P. Rootslane)
Oa.Esä pikä puu vileskuline, imä viideväädeline, puja' puntspandsaku', tütre' lidiladisku'? Humal
Kan 1937 (H. Keem)
Ob1.Isa pikka puuvilast, ema viideväädeline, tütred litinge-latinge, pojad üheümarguse? Humal: tugi, vars, lehed, kuku
Kam 1888 (J. Voites)
Ob2.Esä pikä puie vilun, emä viiduvääduline, tütre litlataku, poja üteümariku? Hummal
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Ob3.Esä pikk puuvilas, emä vintuväntuline, tütre litulatulise, poja üteümmargutse? Humal
Ote 1957 (S. Pettai)
Ob4.Esä pikk puuvilask, emä viiduväiduline, tütre lidiladina, poja ütsiümärguse? Hummal
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Ob5.Ema vintaväntaline, esä pikk kui vilas, tütre lipitu-lapitu, poja üteümargudse? Hummal
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Oc1.Esa pikk puuvilask, ema videväädeline, tütre lidilädisku, puja üteülbalise? Tapuvään
Ote 1888 (V. Vaher)
Oc2.Esa pikk puuvila, ema videvädeline, tütre lidina-ladina, poja üteülbalise? Hummal
Ote 1889 (E. Brücker)
2Ote - 2 var.
Oc3.Esä pikk puuvilesk, ema viideväädeline, tütre liideläädelise, poisikese üteülbälise? Humala
Ote 1895 (C. Lipping)
Pa.Isa pikka pilliroogu, ema vindivändiline, tütred litlatakad, pojad tullilullikesed? Humal
Trt 1930 (M. Sika)
Pb.Isa pikka pilliruugu, ema kindikändikest, tütred litlätakud, pojad pullilullikesed? Kasvav humal
Vil 1937 (A. Mikk)
Pc.Isad pikka pilliroogu, emad viidaväädalised, pojad puldilutikad, tütred litlätakad? Humalad
Kaa 1946 (S. Lember)
Q1a1*.Isa pitk, ema lai, pojad puperpallikesed? Kuhjavarras, laba, saud
Tor 1887 (J. Tilk)
Tür, Tor, Pär, Urv - 4 var.
E EM 48 (275); E EM2 44 (348); Nurmik I 67
Q1a2.Isa pikk, ema lai, pojad pupelullilised? Levalabidas ja leivad
Plt 1917 (M. Palm)
Q1b1.Esa pikk, ema lai, poja punde-pande? Uavars, ualeht, uakõdrad
Räp 1895 (R. J. N. Org)
Q1b2.Isa pikk, ema lai, pojad pundipandilised? Ahjuroop, leivalapi, leivapätsid
Pst 1890 (L. Vihvelin)
Q1c.Ema lai ja isa pikk, pojad pullilullilised? Leivaanum, labidas ja pätsid
SJn 1889 (T. Köstner)
Q1d.Esa pitk ja ema lag'a, puja pimmadi-pommadi? Leivalapju, mõhk ja leiva
Ote 1889 (V. Vaher)
Q1e.Esä pikk, imä lai, puja' pundalundalise? Heinakoorem
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Q2.Isa pikk, emä lai, poig kui purikas? Tapu, humal
Räp 1875 (J. Jagomann)
Q3.Isa pikk, ema lai, poead kui põuapallid? Omalas
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Q4*.Isa pikk, ema lai, p[oja]d puhas ümargused? Humalad
Sa 1888 (V. Mägi)
Sa, Hel - 2 var.
Q5a*.Isa pikk, ema lai, tütre käsi kõveras, poja pea ümmargune? Humal
Hlj 1888 (J. Linkstein)
2VNg, 2Hlj, Kad, Amb v. JMd, 2Jõe, 2HJn, Jür, Han, Pil, San, Tt - 15 var.
• Ol. Lisa nr. 1 ja 2 (1883) lk-ta
Q5b.Isa pikk, ema peen, tütre käsi koveras, poja pää käherdune? Taputeivas, vääne, leht, humal
VNg 1892 (H. Lohk)
Q5c.Isa pikk, ema lai, tütre käsi kõber ja poja pea vägev? Humalas
Lih 1968 (K. Salve)
Q6.Isä pikk, emä lai, pojad puuriluuriksed, tütred lidilädinäd? Kaonad
KJn 1936 (G. Must)
2KJn - 2 var.
Q7.Esä pikk ja ema lai, poig müürmunn, tüdar lääpajalg? Humala
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Q8.Isa pikk, ema lai, poea puripõurikese, tütre laia laberiku? Tapuvään
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Q9a*.Esa pikk, ema lag'a, poja-latse puntriku? Leivalapju, mõhk ja leiva
Ote 1888 (H. Nugin)
2Hls, 3Hel, Trv, Pst, Ote, San - 9 var.
Q9b.Esä pikk, emä lai, pojakese puntrikese? Levalapi, -mõhk, levä
Trv 1895 (P. Teckel)
Q9c.Isa pikk, ema lai, pojad-poisid punderikku? Leevalabidas, leevad
Pil 1888 (T. Sander)
Q9d*.Isa pikka, ema laia, tütred-pojad puderikud? Leevalabidas
Äks 1894 (J. J. Millert)
SJn, Äks - 2 var.
Q9e.Ema pikk, esa lai, poja-poja punderise? Leib, leivalapju
Plv 1889 (G. Pennert)
Q9f.Isä pikk, emä lai, lapsed kõik punderiku? Leib ja levälapi
Saa 1889 (J. Jakobson)
Q9g1.Isa pikk, ema lai, poea-latse pontsukese? Lapjo, ahi, leivad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Ran - 2 var.
Q9g2*.Esä pikk, emä lag'a, poja-latse pundsukese? Luud, lapju ja leib
San 1893 (J. Tammemägi)
Trv, Ote, San - 3 var.
Q9h*.Esä pikk, ema lai, pojad-tütred pontsukesed? Leivalapju, mõhk ja leivad
Ran 1889 (A. Tobber)
Ran, Se - 2 var.
Q9i.Esa pikk, ema lag'a, poja-latse punrikese? Hainakuhi
Tt 1896 (A. Suurkask)
Q9j.Esä pikk, imä lag'a, puja-latsõ punta-panta? Leevälapju, ahjuruup ja leeva ja kuklõ
Ote 1891 (J. Jürgenson)
Q9k.Esä lai, emä pikk, poja-latse pintsu-põntsu? Emmis
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Q9l.Emä lag'a, esa pikk, latse-poja pungeruse? Leevamõhk
Urv 1890 (A. Koort)
Q9m.Isa pikk, ema lai, tütred-pojad puudulikud? Humal
Hls 1939 (A. Vilper)
Q9n.Esa pikk, ema lai, latse punnipan'kese? Labidas, ahi ja leivad
Puh 1889 (J. Andresson)
Q10a1.Isa pikk, ema lai, pojalapsed laberikud? Leivalapi, -küna ja -pätsid
Hel 1888 (J. Pastarus)
Hel, Rõn - 2 var.
Q10a2.Isa pikk, ema lai, latse-poja lapiku'? Leivalabidas, leivaküna, leivapätsid
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Q10b*.Isa pikk, ema pikk, latse laia laberiku? Roop, leivalapi, leivad
Pst 1889 (H. Henno)
Pöi?, Hel, Trv, Pst - 4 var.
Q11a*.Isä oli pikk, emä lai, lapsed kaik ümmärgüsed? Patsasammas, umbahi, leiväd
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
VMr, 2Kuu, Kos, Rap, Vig, Kaa, Muh, Puh, Rõn, Kan - 11 var.
EMrd V 188 (86)
Q11b.Jimä lagja, jesä pikk, ladsõ-poja' tsüürigu'? Vaasna, lapju, päts
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (30)
Q12.Esa pikk, ema lag'a, latse-poja punnikõse? Leivalapju, mõhk ja ahju pandmine
Kan 1895 (J. Tedder)
Q13+.Pikk isa, peen ema, tütar lai ja latsergune, poeg Pohlamaa kuningas? Tapud
Iis 1888 (A. Valter)
Iis, Kos, Hää, Pst, 2Vil - 6 var.
R1a.Isa pikk ja ema kõber, tütred litlätakad, poead puperpallakad? Tapud
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
R1b.Isa pitk, ema kõver, tütar lai latergune, poeg puperlilleke? Tapud
Juu dat-ta (J. Valdt)
R1c.Esä pikk, emä kõver, poja pundipandilise, tütre laia laberiku? Tapuhumal
Trv 1890 (A. Rull)
R1d.Isa pikk, ema keerd, poeg pull, tütar latakas? Humal
Mär 1928 (R. Viidebaum)
R1e.Isa pikk, ema kõver, tütar lai latakas, poeg ümmargune nagu pall? Tapulatt, vääne, leht ja käbi
Hls 1889 (J. Jung)
R1f.Isa pikk, ema kõber, tütar muidu litaku-lataku, poeg kaunis poisikene? Tapulatt, väät, leht, humal
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
R1g.Isa pikk, ema kõver ja peenikene, tütred laiad latsakad, poegade pead ümmargused? Humal
Äks 1894 (J. J. Millert)
R1h.Isa pikk ja ema kõver, tütar lai latsuke, poeg ilmamaa hull? Humal
Hls 1928 (E. J. Kase)
R2.Isa pikk, ema kõver, lapsed lipulapulised ja pojad punase mütsiga? Humalad ehk tapud
Kos 1892 (T. Wiedemann)
S1.Esä õige, emä kõver? Aid kõver, teivas õige
Krk 1923 (A. Johanson)
S2.Isa sirge, ema kõver, poeg pisike pupsakas? Humal
Khk 1955/9 (anon)
S3a.Isa ees sirge, ema taga kõver, tütar lai lätakas, poiss pisike pupsakas? Humal
Jäm 1977 (S. Vesper)
2Jäm - 2 var.
S3b*.Isa õige, ema kõver, tüdar lai latsakas, poiss punane pupsakas? Humalavääne
Emm 1939 (E. Ennist)
Rid, Noa v. Hii, 4Käi, Emm, Khn - 8 var.
E EM 48 (272); E EM2 44 (345); Puus. KH 63; Puus. KH II5 82
S3c*.Isa sirge, ema kõver, tütar lai lätakas, poeg punsakas? Humal
Kaa 1938 (T. Õunpuu)
Kaa, Tt - 2 var.
S3d.Isa sirge, ema kõver, tüdar lai lätsjäs, poeg popsis vihane? Humal
Ans 1937 (A. Raadla)
Ans, 2Jäm - 3 var.
S3e*.Isa sirge, ema kõver, tütred laiad latakad, pojad pupsakad poisikesed? Humal
Ans 1891 (F. Peters)
Ans, Muh - 2 var.
S4a*.Isa õige, ema kõver, tütred laiad lätakad, pojad kaunis poisikesed? Humalad
Tor 1888 (M. Tilk)
Rap, 2Tor, Hel, Lai - 5 var.
Rõuk 36 (10:6)
S4b.Isa õige, ema kõver, poeg kaunis poisikene, tütar vana lutakas? Ohakas
Saa? dat-ta (anon)
S4c.Isa sirge, ema kõver, tüdar lai latergune, poeg kaunis poisike, tõstame tõrre ääre peale, veereta mind virde tõrde, siis ma võta meeled meeste peasta, natukese naiste peasta, tükikese tüdrukute peasta? Humal
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
Vrd. 1726
Vrd. vs: EV 14129
Vrd. rl: /- - -/ Võtan meele meeste peasta, / tanud targa naiste peasta, / pooled meeled poiste peasta! /- - -/ (ERlA I:2, nr. 1213 < Hlj)
S5a.Isa sirge, ema kõver, tütar lai lätakune, poeg kulla poisikene? Isa on tapuroigas, ema on vääne, tütar on leht ja poeg on käbi
Kär 1889 (T. Jank)
S5b.Isa õige, ema kõver, poeg pisike poisike, tütar lai läätsikas? Isa - vai, ema - humala kõrs, poeg - kaun, tütar - leht
Tõs 1921 (S. Lind)
S5c.Emä õgu, esä kõvvõr, tütär nigu tätrekõne, poig puhas poisikõne? [Lahendus puudub]
San 1925 (E. Päss)
S6.Isa sirge, ema kõver, tütar lai latakas, poeg taga puperpalli? Humalad
Tt dat-ta (anon)
Wied. 266; E EM 49 (282); E EM2 45 (356)
S7a*.Isa õige, ema kõver, pojad pundipandilised, tütred litlatakud? Labidas, ahi, leivad
KJn 1870 (J. Tiedemann)
2KJn - 2 var.
S7b.Esa sirge, ema küürak, pojad pundipandilised, tütred laiad laperikud? Humal
Hls 1889 (M. Laarman)
S7c.Isa õige, ema kõver, poeg pinta-panta, tütar lai kui latikas? Humal
Hls 1894 (J. Riiet)
S8a1*.Isa õige, ema kõver, tütar lai kui latakas, poeg Poolamaa kuningas? Tapuritv, väät, leht ja käbad
Emm 1938 (E. Ennist)
VMr, Vig, 3Phl, Emm, Hii, Tt - 8 var.
• Wied. 265; ER Kal. (1888) 100 (6); E EM 48 (271); E EM2 44 (344)
S8a2.Isa õige, ema kõver, tütred laiad latakad, poead Poolamaa kuningad? Tapupiste, vään, lehed ja humalad
Rei 1938 (E. Ennist)
S8b.Isa sirge, ema kõber, tütar laia latakas, poeg Poola kuningas? Tapuvene
Han 1893 (P. Einbluth)
S8c.Isa pikk, ema kõver, tütar lai ja latergune, poeg Poolamaa kuningas? Isa on roigas, ema see, mis ruitab sõnna ümber, tütred oo lehed ja pojad-junud käbad oo
Muh 1976 (K. Salve)
S8d.Esä õiglane, imä kõvvõr, tütre laja ku latika, puja Poolamaa kuninga? Tapuroodmas, vembla (humalavarre), humalalehe ja humala
Har 1890 (J. Pähn)
S9a.Isa sirge, ema kõver, tütar lai latikas, poeg punase mütsiga? Die Hopfenstange mit dem Hopfen
Mus 1817/22 (anon)
Wied. 266; ER Kal. (1889) 102 ja 103 (2); E EM 49 (283); E EM2 45 (357)
S9b*.Isa õige, ema kõver, tütar lai kui lutikas, poeg oma punase mütsiga? Tapud
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
Kos, Jäm - 2 var.
S10a.Isa sirge, ema kõver, tütar lai latakas, poeg kullakarvane? Tapud
Kär 1898 (T. Sömer)
S10b.Isa sirge, ema kõver, tütred laiad lapergused, pojad üksi ümargused? Tapud
VMr 1888 (J. Koit)
S10c.Isa õige, ema kõver, tüdar lai laatsikas, poeg libe liitsikas? Kasvav humal
Tõs 1934 (F. Lõpp)
S10d.Isa õige, ema kõver, tütar lai kui latikas, poja pea ümmargune? Humal
Vän 1939 (A. Vain)
S11a.Esa sirge, ema küürak, tütre litalataku, poja punnotsaga? [Lahendus puudub]
Rõn? 1932 (E. Räst)
S11b.Isa õige, ema kõver, tütar liiterlotukene, poeg pisike pumberloss? Humal
Vil 1889 (J. Meomuttel)
S11c.Isa sirge, ema kõver, poeg paks puntsakas, tütar lai lätakas? Humalad
Krj 1938 (A. Toomessalu)
S11d.Isa õige, ema kõver, tütar litlatakas, poeg kauniste ponsakas? Humal
Vän 1889 (J. Tammann)
S11e.Esä õgu, emä kõvver, tütre kui litlataku, poja kui ponnikese? Humal
Ote 1892 (J. Ainson)
S11f.Isa õige, ema kõver, poeg pahlane, tütar lai kui latikas? Humalad, tapuväädid
Pär 1888 (M. Lipmann)
S11g.Isa sirge, ema kõver, tütred laiad lätakad, pojad puhtad pumbakad? Humal
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
S11h.Isa sirge, ema kõver, pojad pikad punakased, tütred laiad lapergordsed? Humal
Pöi 1902 (J. Prooses)
S11i.Isa õige, ema kõver, tütar lai latsergune, poeg pisikene uhva-ohva? Teivas, vars, leht, humal
Iis 1956 (M. Proodel)
S11j.Isa õige, ema kõver, poeg potsak, tütar lopsak? Humal
Saa 1895 (J. Avikson)
S12a.Isa õgu, ema kõver, tütar lääbasjalg, poeg püürpull? Humal
VMr 1951 (A. Riis)
S12b*.Esa õgev, ema kõvver, tütar lääbusjalg, poig müürmunn? Hummal
Kan 1896 (J. Ots)
2Ran, Kan - 3 var.
S12c.Esa õgev, emä kõver, tütär lääbäsjalg, poig vöörvunn? Humal
Võn 1909 (J. Moodis)
S13a.Esä õgõv, imä kõvvõr, tütär lääpäjalg, väumees vöölmöldre? Hernes
Ote 1889 (G. Wulff)
Pst, SJn, Ote - 3 var.
Meelej. nr. 35 (1887) 280 (32); E EM 48 (273); E EM2 44 (346)
S13b.Imä õkv, esä kõvver, tütar nüüpjalg, väümiis vüülmölder? Hernes
Urv 1961 (J. Konksi)
Za.Isa õige ja ütsakas, ema kõver köötsakas, tütar lai latsakas ja poeg punane pupsakas? Tapupiste
Käi 1939 (E. Ennist)
Zb.Isa sirge sorajas, ema veeduvääduline, tütred laiad lätakad, pojad tümarullilised? Tapuroigas, tapuvarred, lehed ja humalad
Kär 1890 (K. Loiken)
T1.Esä vinder-vänder, emä vinder-vänder, poja pullilullikese, tütre litlataku? Uibu, ubine, lehe
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
T2.Imä-esä vingõr-vangõr, poja', tütre' tullilullilisõ', takal litlatagu? Uibuleht ja upin
Krl 1910 (H. Ojansuu)
T3.Isa kui puulooga, ema kui viitu-vänder, tütre kui litlataku, poja kui ponaku? Humal
Ran 1982 (V. Soo)
T4.Ema vinderdi-vänderdi, tütred lihtlätakad, pojad pullululluksed? Humal
SJn 1927 (V. Metsamärt)
U1a.Pojad pullilullikse, tütred litalätakse? Humal
Krk 1974 (A. Vari)
U1b.Poja pupajupaku, tütre litalataku? Lepä, kel kasvasse musta urva küllen
San 1940 (L. Pedajas)
U2.Poja pea pumbuline, tütre käsi kõver? Humal
Vil 1936 (L. Köögardal)
V1.Ema nikinäkiline, pojad pinnipunnilised, tütred kiunujad küirikud? Puuvanker
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 32 (87); E EM2 31 (107); Nurmik II 13 (10)
V2+.1) Esä oli eedirauda, ema oli viidi-väädi rauda, tütre oli litalätaku, poja olive pullilullikse? Humal
Trv 1936 (J. Veskemäe)
2) Isa küürselg, ema raatsmagu, tütar litlätakas? Vokiratas, lõngapool ja koonal
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
3) Isa viderpuu vildakas, ema viidiväädiline, lapsed lidilädinad? Humal
Han 1894 (A. Reimann)
Han, Pöi, Tor, Trv - 4 var.
V3+.1) Esä lai, emä lai, pojalatse putukese? Hainakuhi, rua
Hel 1889 (G. Habicht)
2) Ema ümarik, lapsed laperikud? Leivapätsid
KJn 1870 (J. Tiedemann)
3) Isa üsna ümmargune, pojad laia latergused? Lasna ja leivad
Kse 1889 (M. Reimann)
Amb, Kse, Hel, SJn, KJn - 5 var.
W1+.1) Mehed pitkad peenikesed, lapsed laiad latakused? Humalad
Ans 1891 (J. Magus)
2) Mees ees sirge, naene taga kõver, poeg pisike jumsakas, tütar lai lätsakas? Humalad
Jäm 1906 (H. Usin)
Ans, Jäm, Hls, MMg, 2Trt - 6 var.
W2a.Kristjaan pikk ja peenikene, Juula lai ja lühike? Leevalapju
Urv 1890 (A. Koort)
W2b.Piitre pikk ja peenükene, Maie lühkene ja jämme? Leevävann ja lapju
Urv 1958 (A. Reigo)
Õ*.Isa pikk ja piinike, ema siiruviiruline, poeg on pesut pikergorne, tütar laia latergorne, tipin-täpin taeva alla munele? Tapuvelangas
Ris 1937 (E. Ennist)
2Ris - 2 var.
Kontam.: = 2202B
Ä.Isa pikk, ema lai, keerdleb, veerdleb, saab otsa, on muna? Tapuvään
Puh 1888 (D. Sell)
Kontam.: = 611Z
Ö.Esa pikk ja ema lai, ütelisi poigeva mõlemba? Rüga ja kesi
Ote 1895 (C. Lipping)
Kontam.: = 2173F
Üa.Niidsine nika-naka, puune puka-paka, savine sika-saka, imä pikk, esä lag'a, tütre tündse, puja pundsõ? Sõkl, puu, ahu, leevälapju, mõhk ja leeväpätsikese
Har 1890 (J. Pähn)
Kontam.: = 1769Va
Üb.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, pojad punnipannikesed, tütred tunnitännikesed, sõmerane rääskopp? Leivalabid, mõhk, pätsid, kokergid, ahi
TMr 1889 (J. Tootsi)
Kontam.: = 1769Vb
X1.Tütar on tiine, ema on aher, tütar on lai latakas ning poiss on pisike pupsakas? Okk
Jäm 1977 (E. Veri)
Kontam.: = 2324F1
X2.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, poja pea lõhki, tütre käsi kõveras, elab surnu reite vahel? Vanaaegne kooguga kaev
JJn 1974 (H. Sammal)
Kontam.: = 2324F2
Y.Ema lai latergune, tütar pikk ja peenike, poju pea lõhki, sulane suskab takka otsa? Kaev
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 363Q
Vrd.367 371
kk: Iest pikk ja pienikene, tagast lai ja lapergune (Iis)
367.ISA PITK, EMA LAI, ÕDE SÕGE, VEND ON PÖÖRANE (DER VATER LANG, DIE MUTTER BREIT, DIE SCHWESTER BLIND, DER BRUDER VERKEHRT)? Die Welt - 1+9+4+0 = 14 (50) var.
Aa*.1) Isa pitk, ema lai, õde sõge, vend on pöörane (Der Vater lang, die Mutter breit, die Schwester blind, der Bruder verkehrt)? Die Welt
Tt 1732 (A. Thor Helle)
2) Isa pikk, ema lai, õde sõge, vend pöörane? Isa - leivalapi, ema - leivamõhk, õde - luud, vend - roop
Pst 1888 (J. Jaakson)
3) Isa pitk ja ema lai, õde sõge ja vend pöörane? Humalad
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Jõh v. Iis, VJg, Pst, Äks, Tt - 5 var.
• Helle 363 (21); Willmann 165 (20); Lönnrot2 179 (24); Wied. 266; E EM 48 (274); KAH EKAl 160 ja 163 (20); E EM2 44 (347)
Ab1*.Esä pikk, emä lag'a, sõsar sõkke, veli pööraline? Tee, ilm, öö, tund
Se 1896 (F. Treijal)
Urv, 2Se - 3 var.
Ab2.Esä pikk, imä lagja, sõsar sõkkõ, veli viiepööräline? Ilm, taivas, üü, tuisk
Se 1888 (H. Prants)
Ac.Isa pikk, ema lai, õde sõsarselge, veli viieveeruline? Isa pikk - tee, ema lai - ilm, sõsarselge õde - öö, veli viieveeruline - päike
Nrv 1938 (E. Mets)
Ad.Isa pikk, ema lai, tütar sõge, poeg pöörane? Maailm
Kõp 1903 (M. Evert)
Ae.Esä pikk, imä lag'a, sõsar sõkkõ, poig purõlinõ? Maailm, üü, tii[?]
Kan 1896 (G. Loodus)
Af.Esä all, emä pääl, sõsar sõkkõ, veli käise pöörän? Jalassepain
Võ 1895 (J. Schmidt)
B.Veli villõ, sõsar sõkkõ? Tuul ja öö
Se 1929 (V. Savala)
Vrd.366 371
368.ISA POJA PEOS? Aiateivas ja vits - 2+28+1+0 = 31 (51) var.
A1a1.1) Isa poja peos? Aiateivas ja vits
Ran 1895 (J. Palu)
2) Esä poea peon? Vits aidsaiba ümbre
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Tür, Tõs, Vän, 2Pst, 2Vil, Kõp, 2SJn, 5KJn, Ran, Krl - 17 var.
E EM 50 (298); E EM2 46 (378); E MM 8 ja 43 (68); E MM2 8 ja 46 (70); E MM3 6 ja 37 (70)
A1a2.Isa poja peo sees? Vits ümber teiba
Pst 1889 (H. Henno)
A1a3.Isa on poea peus? Teivas, vits ümbre
Hel 1874 (A. Wahlberg)
A1b.Isa istub poja peos? Teivas ja ajavits
Tor 1888 (T. Tilk)
3Tor, Vil - 4 var.
A1c.Poeg võtab isa peusse? Aiavits
Vil 1872 (H. Leoke)
A1d.Isa poja peu pääl? Aiaroovik vitsa pääl
Vil 1893 (J. Täht)
2Vil - 2 var.
A1e.Isa istub poja pihu pial? Toeteivas
Pal 1889 (M. Uus)
A2.Isa poja pea sees? Raamat
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
E EM 47 (259); E EM2 43 (329)
A3a.Isa poja süles? Aiateiba
Hel 1890 (J. Keernik)
A3b.Isa istub poea süles? [Lahendus puudub]
Vil dat-ta (H. Leoke)
B.Pisuke poisike hoiab kaks vanameest süles? Ajavits
SJn 1890 (H. Mikkor)
369.ISA TIIU, EMA TIIU, TÜTAR TIIU, TÜTRETÜTAR KA VEEL TIIU? Männipuu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kad 1888 (J. Linkstein)
370.ISA, EMA KIRBU SUURUS, POEG SÜLLARAUA SUURUS? Kanep - 1+0+0+0 = 1 (16) var.
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 46 (256); E EM2 43 (326); RpS nr. 6 (1939) 189
Vrd.675
371.ISAL PIKK SABA, EMAL LAI MAGU, POJAD PUHAS ÜMMARGUSED? Ahjuluud, leivalabidas, leivad - 3+31+2+0 = 36 (83) var.
A1a1*.Emal lai magu, isal pitk sammas, lapsed kõik ümmargused (Mutter hat einen breiten Magen, der Vater eine lange Seule, die Kinder alle rund)? Ein Backofen mit der Krücke und Brodt
Tt 1732 (A. Thor Helle)
Kos, Tt - 2 var.
• Helle 361/2 (3); Willmann 164 (3); Lindf. (1787) lk-ta (3); Hupel2 170; Lönnrot 149; Ahlqvist 71; Wied. 264; E EM 32 (85); KAH EKAl 160 ja 163 (3); E EM2 30 (102)
A1a2.Isal pikk sammas, emal lai magu, lapsed kõik ümargused? Leivalabidas, ahi ja leivad
HJn 1888 (N. Jegorov)
HJn, Trm - 2 var.
A1b.Isal pitk hammas, emal lai magu, lapsed keik ümargused? Roop, ahi, leivad
Sa dat-ta (C. Allas)
A1c1.Emal lai magu, isal pikk samm, pojad ühesugused ümmargused? Lebanõu, -labidas ja lebad
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
A1c2*.Isa pika sammuga, ema laia näuga, lapsed kõik ümmargused? Ahjuroop, luud ja lebad
Tor 1888 (J. Volmerson)
Tor, Ksi - 2 var.
A2a.Isal pikk sammas, emal lai magu, lapsed vähe latergused? Uba
Pal 1889 (M. Uus)
A2b.Emä lai, esäl pikk samm, latse kõik laberiku? Levalapi
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
B1a.Esä pikk händ, emä lai magu, poja pundipandikse? Leivalabidas, l[eiva]küna, l[eiva]pätsid
Krk 1937 (S. Tanning)
B1b.Esä uhtsaba, emä lai magu, poja pundipandilise? Leivalapi, küna ja leivad
Pst 1893 (J. Reevits)
Vrd. 2407
B1c.Isa pitk saba, ema lai magu, pojad poterikud? Leibade küpsetus
Vil 1891 (J. Karus)
B1d.Isa pikk händ, ema lai magu, poisid pinnipõnnikesed? Lebalabida vars, lebalabidas, lebakakud
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
B2*.Isal pikk saba, emal lai magu, pojad puhas ümmargused? Ahjuluud, leivalabidas, leivad
Jür 1890 (K. Põldmäe)
VMr, Tür, Jür, Lai - 4 var.
E EM 49 (281); E EM2 45 (355)
B3.Isal pikk saba, emal suur magu, pojad ja tütred ümargused? Ahjulabidas, ahi, leivad
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 47 (262); E EM2 43 (333)
B4a*.Isal pikk saba, emal lai magu, latse kõik ümariku? Roop, leivalapi, leivad
Pst 1889 (H. Henno)
JJn, Kuu, Vän, Tor, Pst, 2SJn, Plv - 8 var.
B4b.Esäl hand pikk, emäl mago lai, latse ümbre ümargutse? [Lahendus puudub]
Räp 1875 (J. Jagomann)
B4c.Isa pitka hännaga, ema laia kõhuga, lapsed kõik ümargused? Roop, ahi ja leivad
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B4d.Esä laia kõtuga, imä pikä hannaga, a latsõ umma kõik höörigu? Ahi, leivalapju, leivapätsid
Rõu 1896 (G. Raup)
B4e*.Emäl lai magu, esäl pikk saba, latse ümariku? Leivamõhk, labidas, leivad
Nõo 1889 (J. Tüklov)
Hää, Äks, Nõo - 3 var.
C.Taadil pitk jalg, memmel lai kõht, lapsed kõik ümmargused? Ahjuroop, leivalõime, leivad
Pär 1888 (M. Lipmann)
D.Isal pitkad sõrmeksed, emal lai magu, lapsed puhas kõik ümargused? Humal
Pöi 1894 (T. Undritz)
E.Esa pikk kaal, ema lag'a magu, poja-latse pandaku? Leivalapju, mõhk, leivapätsi
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Vrd.366 367
372.ISÄ ISTUB ISTUKILLA, EMÄ NIKKA-NAKKASILLA, TÜTTÄRED LIBI-LABINAL, POIGAD PÄÄLLÄ PÜÜRÜSILLÄ? Tapud, humalad - 0+2+1+1 = 4 (7) var.
a.Isä istub istukilla, emä nikka-nakkasilla, tüttäred libi-labinal, poigad päällä püürüsillä? Tappud, humalad
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
3Kuu - 3 var.
EMrd V 188 (86)
b.Isa istup istumalla, pojat püöri püörimalla, tüttared niki-nakina, pojat nikku-näkkasilla? Tapuaid
Kuu 1907 (L. Ploompuu)
373.ESÄND EEH SÕIT, TSIGAN VAIHHEL, MUŽIK PERÄHN? Kui pird palas, sis tuli um esänd, hüdsi - tsigan, puu - mužik - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 125 (6)
374.ESÄND RIKAS, KAR'US SARVIGA, TÕBRAS LUGÕMALDA, MAA MÕÕTMALDA? Jumal, kuu, tähe', taiv[as] - 0+1+1+3 = 5 (18) var.
A.Esänd rikas, kar'us sarviga, tõbras lugõmalda, maa mõõtmalda? Jumal, kuu, tähe', taiv[as]
Lut 1925 (P. Voolaine)
Ba*.Põld pole mõõdetud, lambad pole loetud, karjane on sarviline? Taevas, tähed, kuu
As 1973 (R. Ottesson)
KJn, Vru, As - 3 var.
Vrd. 945A
Bb.Karjamaa mõõtmata, kari lugemata, lambur kahe sarvega? Taevas, tähed ja kuu
Jõh 1986 (O. Kruusa)
Meie aasta (1953) lk-ta (12)
Vrd.561
375.ISANDA IDU ÜLESPIDI, EMANDA PUDU ALASPIDI? Lukk ja võti - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Vrd.376
376.ISANDA UURIAUK, EMANDA KARLATAKAS? Lukk ja võti - 0+15+6+1 = 22 (25) var.
Aa.Esända uurimulk, imända karnaps? Aidalukk
Räp 1888 (J. Puksov)
E EM 47 (265); E EM2 43 (336)
Ab1.Imändäl uurimulk, esändäl kurnäukst? Lukk, võti
Se 1924 (H. Jänes)
Ab2.Om imändäl höörimulk, esändäl kurnäkst? Taba ja võti
Se 1940 (M. Linna)
Ab3.Imändä eerimulk, esändä kurnäuh? Taaripulk tsusatas tõrdule ette
Se 1935 (A. Kits)
Ac1.Emanda öörimulk, esanda plaksavus? Terri survetas
Ote 1891 (V. Vaher)
Ac2.Imändäl all öörik mulk, esändäl all praksaus? Kesvä survmine
Võn 1889 (T. Lätti)
Ad.Immätsel uurimulk, essätsel kurnäuht? Aidalukk ja võti
Se 1934 (M. Peramets)
Ba1.Isanda uuriauk ja emanda karnäätsak? Võti ja lukk
MMg 1888 (G. Tenter)
Ba2.Isanda uuriauk, emanda karlatakas? Lukk ja võti
Äks 1894 (J. J. Millert)
Ba3.Isändi uriauk, emändi karnustak? Aida kassiauk
Pst 1893 (J. Reevits)
Bb1.Isanda hiiruauk, emanda karmatsakas? Aidalukk
MMg 1888 (A. Artis)
Bb2.Isandal hiireaugud, emandal tärnätsakas? Pudel ja kork
Plt 1878 (K. Moks)
Bc1.Emanda uuriauk ja isanda karnastsak? Lukuauk ja võti
MMg 1889 (H. Ostrat)
Bc2.Emandal oli õriauk, esandal oli plaksavus? Uhmer, survinuia
Rõn 1889 (J. Martin)
Bd.Isandal on itsiauku, emandal kornatsiauku? Võti ja lukk
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Ca.Esände uurimulk ja emände karvatsoss, lätt sisse karlupst? Võti ja taba
San 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 843Oa
Cb.Isanda uuriauk, emanda kärnäss läheb sisse, silksatab, tuleb välja, vilksatab? Aidalukk ja võti
Pal 1888 (E. Uus)
Kontam.: = 843Ob
Cc1.Isanda uuriauk ja emanda karnits, pista sisse vilkst, tõmba välja volkst? Aidalukk ja võti
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
Kontam.: = 843Oc1
Vrd. 1020 1664B16a 1664B16b
Cc2.Isanda uuriauk, emanda kärnäätsak, pissa sisse silks, tõmma välja vilks? Aidavõti
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Kontam.: = 843Oc2
Cc3.Emanda uuriauk, isanda karnätsatas, pista sisse silks, võta välja vilks, vesi taga virtsiu? Aidalukk ja võti
MMg 1890 (L. Jakobson)
Kontam.: = 843Oc3
Da.Isändä itsiauk, emändä atsiauk, ku pistad, sis piriseb, ku tõmmad, sis toriseb? Leiväasti õle juo mehe tehto, naine sõtkub ja taigin piriseb ja toriseb
Lüg 1964 (A. Källo)
Kontam.: = 763Fa
Db.Isand hiirauk, emand karnatsakas, kui tsuskab, siis susiseb, kui pistab, siis peeretab? Leivakastmine
Kam 1922 (A. Ammon)
Kontam.: = 763Fb
Vrd.375
377.ISÄND ISTUB OINA SELLÄN? Särgi kaalduke - 1+9+0+0 = 10 (13) var.
a1.Isänd istub oina sellän? Särgi kaalduke
Trv 1896 (J. Tõllasson)
Trv, Vil, Krl - 3 var.
E EM2 44 (339)
a2.Isänd oina sellän? Kalev särgi pääl
Trv 1892 (J. Kill)
b.Saks sõidab oina seljas? Punased nöörid kuue pial
Pal 1889 (M. Uus)
Trv, Pal - 2 var.
c1.Saks sõidab lamba seljan? Nöör särgi ees
Hel 1874 (A. Wahlberg)
c2.Saks lamba seljas? Holstre vammussa ümber nöör
Pst 1890 (J. Leppik)
c3.Saks istup musta lamba sällan? Nöörega särk
Rõn 1889 (A. Rahi)
c4.Saks lamba kaala pääl? Vammussanöör ja kaalapääline
Pst 1893 (J. Reevits)
Vrd.950
378.ISASEL RIPUB JA EMASEL MÄRG? Vibuga kaju - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
a.Isasel ripub ja emasel märg? Vibuga kaju
Jäm 1929 (A. Kuldsaar)
b.Emal väljas, isal riples? Kaevukett
Har 1934 (O. Lipstok)
379.ISASTA VISASTA KARVANE PUGUST, PERSESTA KUUS KÜINART KARVANE? Kasukas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
380.ESI ALASTE, HAME PUHUN? Küünal - 2+75+49+18 = 144 (307) var.
A1a.Esi alaste, hame puhun? Küünal
Kan 1895 (J. Tedder)
5Hls, 4Krk, Trv, Pst v. Pil, Kan, Krl, Vru, Vas - 15 var.
A1b*.Ise ihualasti, hame puhus? Küünal
Hel 1928 (E. J. Kase)
Hel, 2Se - 3 var.
A1c.Esi pal'las, hamõ puuhn? Küünäl
Lut 1894 (O. Kallas)
2Lut - 2 var.
• LMr 125 (7)
A1d.Ihualasti, hame puhun? Küünal
Trv 1894/1901 (J. Kala)
2Trv, Tt - 3 var.
A2a*.Inimene alastõ, a hamõ um puuh? Küünel
Se 1888 (H. Prants)
Hls, Se - 2 var.
A2b*.Inemene ihoalastõ, hamõh puuh? Küünäl
Räp 1889 (J. Poolakess)
Hel, 2Võn, Räp, 4Se - 8 var.
A2c.Pal'las inimen, puhun hammeken? Küinäl
Rõn 1889 (C. Berg)
A3a1*.1) Miis alastõ, hamõh puuh? Künnel
Se 1973 (P. Hagu)
2) Miis alastõ, hamõ puuh? Kuusõkuku
Se 1934 (N. Oinas)
Saa, Hls, 3Krk, 3Trv, 6Pst, Vil, 2Vas, Vas v. Se, 13Se - 31 var.
A3a2.Miis sais ja om alastõ, a' hamõh om puuh? Künnel
Se 1934 (A. Kits)
A3b*.Miis ihoalastõ, hamõ puuh? Küünäl
Räp 1892 (M. Jennes)
Rõn, 2Ote, 2Räp - 5 var.
Meelej. nr. 32 (1887) 255 (4)
A3c*.Miis alastõ nulgah, hamõ puuh? Küünal
Vas 1887 (H. Prants)
Vas, 2Se - 3 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (60)
A3d*.Miis nulgah, hamõh puuh? Künnel
Se 1934 (F. Paloots)
3Se - 3 var.
A4.Noorik nulgah, hamõh puuh? Künnel
Se 1938 (A. Tubli)
B1a1.Ise alasti, hame põues? Küinal
Pst 1888 (M. Juurik)
Pst, Kõp - 2 var.
Meelej. nr. 21 ja 22 (1887) 168 ja 175 (1)
B1a2.Ise ihualasti, hame põues? Küinal
Jür 1888 (M. Petroff)
B1b*.Mees alasti, hame põues? Küünal
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Tln, Vän, 3Saa, Hls, Krk, Hel, 2Trv, 2Pst, 2SJn, KJn, 2Pil, Plt, Trm, Tt - 20 var.
E EM 89 (738); E EM2 77 (940)
B2a1*.Ise alasti, särk põues? Küünal
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Pst v. Pil, Pil, Plt, Nõo - 4 var.
B2a2.Ise ihualasti, aga särk põues? Küünal
Ote 1937 (V. Lille)
MMg, Ote, Se - 3 var.
B2a3.Ihualasti ja särk peues? Küinal
Mus 1949 (A. Hameri, Ü. Tedre)
B2b1*.Inimene alasti, särk põues? Küünal
Lai 1897 (H. Asper)
Lai, Trm - 2 var.
EMrd IV 55 (28)
B2b2.Inimene ihualasti, särk põues? Küünal
TMr 1889 (J. Tootsi)
B2c*.Mees alasti, särk põues? Küinal
Trv 1895 (J. Sams)
Sa, 2Jaa, Vän, Trv, Vil, Lai, Äks - 8 var.
E EM 89 (738); E EM2 77 (940); Metstak 11 ja 33 (73); Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 24 ja 25
B2d.Vana mees istub laua pial, särk põues? Küinal
PJg 1888 (J. Reinson)
C.Alastõ pal'las, hamõ pihan? Küünal
Har 1889 (J. Pähn)
D.Vanamiis alastõ, hamõ pää otsan? Küünal
Ote 1890 (J. A. Palm)
E.Miis alastõ, hamõh pistü? Jõulukuus, küünel küleh
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
Fa.Esi ihualaste, hame kõtun? Küinäl
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Fb.Mees alasti, hame kõhus? Küünal
Tor v. SJn 1963 (S. Lätt)
Tander 32
Fc.Alasti mees, rõivad kõhus? Küünal
Vän 1971 (E. Maasik)
Raud KL III 213 (2); Raud VMj 213 ja 214 (2); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (1); Metstak2 24 ja 25
Fd1.Ise ihualasti, riided kõhus? Küünal
Kan 1929 (L. Ass)
Fd2.Ise alasti, riie kõhus? Küinal
Sa 1926 (L. Berg)
Fe1.Alasti mees, riided kõhus? Küünal
Vig 1888 (M. J. Eisen)
Vig, Pöi, Muh, Prn, SJn, Ksi - 6 var.
E EM 26 (19); E EM2 26 (20); E MM 5 ja 42 (5); E MM2 5 ja 45 (5); Ainelo III 65; Nugis 248 ja 312 (1); Muhel VN 25 ja tagakaas (1); E MM3 3 ja 36 (5)
Fe2*.Mees paljas, riided kõhus? Küünal
Ote 1957 (M. Villemson)
Mär, Ote - 2 var.
Ff.Valge tüdruk alasti, punane tutt peas, riided kõhus? Küinal
J. Weltmann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 148 (2149)
G*.Alasti mees, särk köhtus, päike paistab pea peale? Põlev küinal
Jaa 1938 (A. Vinkel)
VMr, Rid, Jaa, Tor, Trm - 5 var.
Huvit. I4 132 (6); Huvit. V Lisa 17 (17)
Vrd. 2107Da
Ha.Liha peal, särk põues? Küünal
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Kontam.: = 2107Ea
Hb.Päike paistab pää pääl, särk on tal kõhus, liha väljaspool? Küünal
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
Kontam.: = 2107Eb
Vrd.1529
kk: Vahel ütlen lapsele: alasti inime kui küünal ja särk põvves (Trm)
381.ESI EI SÜÜ, AGA TÕISTELE TEGE SÜÜKI? Veske - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Esi ei süü, aga tõistele tege süüki? Veske
Krk 1893 (J. Hünerson)
B.Elan tuulest ja veest, ise ei söö, aga teistele valmistan sööki? Veski
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Kontam.: = keerdküsimus
Vrd.382 389 877
382.ESI EI SÜÜ, TÕISTELE EI ANNA? Saag - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Esi ei süü, tõistele ei anna? Saag
Nõo 1889 (J. Tüklov)
b.Esi söö ei, tõsele anna ei? Taba
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 125 (8)
Vrd.381 386Ba* 389b5 390 877
kk: Istus nigu pini hainakuhja otsah: esi ei süü, tõsõlõ kah ei anna (Rõu)
383.ESI ELUN, OSA VARDAN? Ruunat härjä muna - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a.Esi elun, osa vardan? Ruunat härjä muna
Krk 1890 (J. Hünerson)
b1.Esi elas, osa küdsäs? Ruunat härja muna
Krk 1889 (J. Kuusik)
b2.Esi elas, liha kütses? [Lahendus puudub]
Kan 1888 (G. Veski)
384.ESI PAL'LAS, TÕIST KATT, ÜLE SÄLÄ KATS VÜÜD? Vokk - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
a.Esi pal'las, tõist katt, üle sälä kats vüüd? Vokk
Lut 1937 (A. Sang)
b.Esi pal'as, kats nüüri üle sälä, a tõõsilõ hambit sääd? Vokk
Lut 1927/32 (P. Voolaine)
385.ESI PIKK, PERÄ MUST, SUURE JUURE, JUPI TAKAN? Kartohvel - 0+24+6+1 = 31 (34) var.
Aa1*.Ise pikk ja pera must, suure juure, jombi taga? Penis, Hoden
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Pst - 2 var.
Vrd. 2008G2
Aa2.Ise pitk ja pera taga, suure juure, jombi taga? [Lahendus puudub]
Pst 1885 (J. Leppik)
• Kündja nr. 21 (1885) 111 (32)
Ab.Isi pikk ja pära karune, suured juured, jumbid otsas? Kartuhvel
Aud 1888 (P. Jagor)
Ac1*.Esi pikk, perä must, suure juure, jupi takan? Kartohvel
Urv 1890 (J. Teder)
Ote, Kan, Urv - 3 var.
Ac2.Ise pikk, ots must, suure juure, jupi taga? Kartul
Urv 1959 (M. Noormets)
Ac3.Suur pikk, perä must, suurõ juurõ, jupi takan? Kartohvli kasusõ
Rõu 1889 (G. Raup)
Har, Rõu - 2 var.
Ad1*.Isi pikk ja pera must, suured juured, juntsid taga? Kartul
KJn 1895 (K. Aint)
KJn, Ran, Plv - 3 var.
Ad2.Isi pikk, perä must, suured juntsud taga? Kartul
KJn 1925 (A. Kruus)
Ae.Suure juure, jondsi taka, esi pikk ja perä must? Kartol
Puh 1889 (D. Arak)
Af.Suured juurejomid taga, ise pikk ja pera must? Kartulid
Trm 1895 (S. Raud, S. Sommer)
Ag.Suuri juuri, jomstükk taga, isi pikk ja perä must? Piibupiä
KJn 1890 (A. Pihlak)
Ah.Suured juured, jurbid sees, ise pikk ja pära must? Kartulas kasvamas
Vil 1895 (A. Suurkask)
Ba1.Suur juur, junts peräh? Piip
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Ba2.Suure juure ja junsu takan? Kartul
Puh 1934 (R. Viidebaum)
Ba3.Suured juured, juntsud otsas? Kartohvlid
Ran dat-ta (H. Raag)
2Ran - 2 var.
Bb1.Suure juure, jupi takan? Kartovli
Krl 1889 (E. Kornel)
Hel, Krl, Har - 3 var.
Bb2.Suurel Jüril jupi takan? Vana kuus
Kan 1896 (J. Ots)
Bc1.Suured juured, jombid taga? Kartul
Pst 1935 (R. Viidalepp)
2Pst - 2 var.
Bc2.Hall mees, suure juure, jombi taga? Kartohvel
Hls dat-ta (J. Riiet)
Bd.Suure juurejommi taga? Kaal
Tt 1889? (anon)
Be.Pääl pikä ladva, suurõ juurõ, jonni takan? Kartul
Rõu 1936 (A. Raadla)
Vrd.2008
386.ESI PIMME, MUID JUHATAP? Tiitulp - 0+9+1+0 = 10 (44) var.
Aa1.Esi pimme, teistõlõ näütäs tiid? Tiinäütäjä
Ote 1890 (J. A. Palm)
Bachman-Vilbok II 130
Aa2.Eis pümme, a tiid näütäs? Tiinäütäjä
Se 1933 (N. Oinas)
Ab.Esi pimme, muid juhatap? Tiitulp
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Metstak2 37 ja 38
Ba*.Ise ei näe, aga teistele näitab? Verstapost
TMr 1889 (J. Tootsi)
Rak, TMr, Kam - 3 var.
Vrd. 382
Bb.Isi ei kuule, ei näe, aga tõistele näitab? Verstatulp
Rõn 1889 (C. Berg)
Bc.Esi ei näe, tõisi juhatap? Tee
Plv 1890 (J. Tobre)
Bd.Teisi ma ei näe, aga teistele ma juhatan? Verstapost
Plt 1893 (M. Luu)
C.Ilma silmadeta, ilma kõrvadeta, aga pimedat veab? Kepp
Nrv 1903 (M. Russmann)
E EM2 41 (299); E MM 8 ja 43 (61); E MM2 8 ja 46 (63); Raud KL III 213 (13); Ainelo III 124; Raud VMj 213 ja 214 (13); Maanso-Ordlik-Rukki 67 (5); Maanso-Rukki V 53 (5); E MM3 5 ja 37 (63); Mihkel nr. 5 (1995) 54 (1)
387.ESI TILLEMP, PÄÄ SUUREP? Kapstapää - 0+3+0+1 = 4 (22) var.
a1.Ise lühike, pea mitu korda pikem? Sulepea
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 50 (292); E EM2 45 (371); Jürisson 190 (3)
a2.Ise lühike, aga pea pikk? Sulepea
Sim v. VMr 1965 (P. Kippar)
b.Esi tillemp, pää suurep? Kapstapää
Krk 1889 (J. Mägi)
E EM 50 (299); E EM2 46 (379); SSTT 113; Säde nr. 58 ja 68 (1970) 7 ja 8 (4); Hiie-Müürsepp IV/I 76
c.Pia suurem, keha pisem? Kapsas
Tõs 1895 (O. Schantz)
E EM2 104 (1429)
388.ESI VANEMAST LÄTT, KÜÜDSE VAIBEMBAST? Aholuud - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 125 (9)
389.ISE ASJAST ILMA, AGA TEISTELE TA TEDA ANNAB? Tahk - 2+10+3+0 = 15 (64) var.
a1.Ise asjast ilma, tõisele ta teda annab? Tahk, ise temal tera ei ole, aga muid asju ta teravaks teeb ja neile tera annab
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 8 ja 11 (1871) 48 ja 66 (4)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 8 ja 11 (1871) 48 ja 66 (4); E EM 50 (290); E EM2 45 (365)
a2*.Ise asjast ilma, aga teistele ta teda annab? Tahk
VMr 1888 (J. Koit)
VMr, Kos, Rap, Pil - 4 var.
a3.Ise asjast ilma, teisele ta tiada annab? Tahk
Kos 1892 (T. Wiedemann)
ER Kal. (1886) 95 ja 101 (1)
a4*.Ise asjast ilma olen, teisele ma seda annan? Tahk, käi
KJn 1932 (J. Grauberg)
Rap v. Mär, KJn - 2 var.
Mötleja 6 ja 51 (19)
b1.Enesel seda ei ole, mis ta teisele teada annab? Tahk annab kervele
Kul 1895 (J. Reinson)
E EM 33 (93); E EM2 31 (113); E MM 6 ja 42 (32); E MM2 6 ja 45 (32); E MM3 4 ja 36 (32)
b2.Enesel ei ole, aga võerastele annab? Tahk, käi
Vig 1888 (M. J. Eisen)
b3.Enesel midagi ei ole, aga teisele laenab? Tahukivi
Hel 1874 (A. Wahlberg)
b4.Mis endal ei ole, seda teisel tääda annad? Tõise käest laenamine
Krk 1888 (J. Mägi)
E EM 97 (830); E EM2 84 (1057); E MM 24 ja 49 (156); E MM2 25 ja 52 (165); E MM3 21 ja 44 (165)
b5.Mis mul ise ei ole, seda annan tõistel? Tahk
Pst 1889 (H. Henno)
Vrd. 382
c1.Ise temal tera ei ole, teistele ta tera annab ja neid teravaks teeb? Kõvas
Pär 1888 (H. Martinson)
c2.Tera ei ole, aga teisele võib anda? Käi
Pal 1897 (H. Karro)
d.Teisel on anda küll, aga iseenesel midagi ei ole? Tahk
Vil 1873 (H. Leoke)
Vrd.381
390.ISE EI MÕISTA LUGEDA EGA KIRJUTADA, AGA ÕPETAB LUGEMA JA KIRJUTAMA? [Lahend puudub] - 0+1+4+1 = 6 (16) var.
a*.Ise ei mõista lugeda ega kirjutada, aga õpetab lugema ja kirjutama? [Lahend puudub]
Tt 1907 (E. Peterson)
Se, Tt - 2 var.
• Pet. ELA 107; Pet. UA7 91
b*.Isi ei räägi, aga teisa õpetab? Raamat
Hää 1953 (M. Mäesalu)
Jõh, Jõe, Hää - 3 var.
c.Teisa õpetab, aga ise ei õpi? Raamat
Mar 1931 (A. Iisberg)
Vrd.382 862
391.ISE HALJAS, PERSE PALJAS, KÜKITAB KÜNKA OTSAS? Kõrvits - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Pöi 1961 (A. Rand)
392.ISE HERMUS, ISE ARMAS, ISE MUST JA ISE MAGUS? Küpse tuhlis - 0+0+0+1 = 1 (3) var.
Mus 1978 (M. Rae)
Vrd.vs: EV 1304, 6940
393.ISE IGERIK JA AGERIK, LÄHEB PÕLLULE, TAGUMIK PALJAS, NÄITAB PÕESALE P[ERSE]T? Kana - 0+0+0+1 = 1 (4) var.
Kad 1966 (J. Valdur)
Vrd.394 2267
394.ISE IGERIK, ISE AGERIK, ISE ISTEB ISTME PEAL? Der Deckel - 1+4+0+3 = 8 (20) var.
Aa1.Ise igerik, ise agerik, ise isteb istme peal? Der Deckel
Tor 1816 (B. A. F. Offe)
• Beitr. VI (1816) 52 (14); Lönnrot 151; E EM 50 (288); Pet. HS I 35 (20); Pet. Ah 61; E EM2 45 (363)
Aa2.Ise igevik, ise agevik, ise istub istme pääl? Kass
Tor 1887 (J. Tilk)
Ab.Igerik-agerik, ise istub istme peal? Kass
Tor 1889 (J. Tilk)
Sim, 2Tor, Saa? - 4 var.
Ac.Igerik-agerik, ise istub pingi pääl? Kerilauad
Kuu 1980 (E. Lindström)
B.Nui ees, vääts taga, hiirekeller keskel, isi igerik ja agerik, aga istub istme pial? Kass: nui - pia, vääts - saba, hiirekeller - kõht
Han 1969 (I. Aavekukk)
Kontam.: = 1481L
Vrd.393 1463C
395.ISE IPAKIL, MUNNID RIPAKIL? Vasikas - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
HMd 1925 (M. Soosaar)
396.ISE JÄME, LÜHIKE, TEE TAL PIKK JA PEENIKE? Ämblik - 0+1+0+0 = 1 (9) var.
Hls 1893 (J. Stamm)
SSTT 105; Metstak 18 ja 34 (171); Metstak2 49 ja 50; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (1); Müürsepp-Viisimaa JÄ 19 (3)
Vrd.403 410
397.ISE KAHEHARALINE, KAKS SARVE MAA SEES? Ader - 0 (2) var.
J. A. Kangur (1896): omaloominguline tekst
E EM2 45 (366)
398.ISE KEELETO, ISE MEELETO, ISE MAAILMA ÄKILENE? Püss - 1+1+1+0 = 3 (10) var.
Aa.Ise keeleto, ise meeleto, ise maailma äkilene? Püss
Ris 1890 (J. Veber)
ÜÕÕ 64 (9)
Ab.Ise keeletu, ise meeletu, ise ilmamaa äkildane? Püss
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
B.Kes om ilmah äkiline? Püss
Se 1929 (A. Gehrke)
Vrd.604
399.ISE KLOASIST JA INIMESE NÄGU PIAL? Piel - 0 (10) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 45 (370); Metstak 9 ja 32 (36); Metstak2 15 ja 16
400.ISE KUI PÜTS, PEA KUI PANG? Kõrvits - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 45 (369)