Eesti mõistatused - EM-lugemik

1801.	PÄEVAL KARJAS, ÖÖSEL ORJAS? Koer - 0+1+0+0 = 1 (52) var. Hel 1879 (J. Liiv) Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (41); • Liiv LMt 42 (52); E EM 117 (1056); Pet. HS I 34 (9); NP 6; E EM² 103 (1397); Käis EV I⁴/I 36 (12); RpS nr. 6 (1939) 190; Käis EVÕ I 45; Täheke nr. 12 (1961) 13 (7); SSTT 171; Janno-Salun IV12 241; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (17); Välba IV 228; Rukki 57; Metstak 16 ja 34 (142); Metstak² 41 ja 43
Vrd.	vs: EV 4101
1802.	PÄEVAL ON SURNUD, AGA ÖÖSEL ELAB? Voodi - 0+1+2+2 = 5 (5) var.
a₁.	Päeval on surnud, aga öösel elab? Voodi Pöi 1953 (L. Verliin) 2Pöi - 2 var.
a₂.	Öösi elab ja päeval sureb? Kuu Se 1938 (N. Lume)
b.	Pääva surnud, öösse hinges? Küünal Kaa 1889 (J. Koppel)
c.	Üüse üleväh, päivä maka? Pilak Se 1930 (V. Ruusamägi)
Vrd.	1630 1800
1803.	PÄEVAL TIINE, ÖÖSEL AHER? Sukad - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Jõe 1888 (H. Redlich) E EM 117 (1061); E EM² 103 (1403)
Vrd.	2324 2607
1804.	PÄEVAL TOOREST LIHA TÄIS, ÖÖSEL TÜHJA TUULT TÄIS? Sukk - 5+47+22+9 = 83 (135) var.
A₁a.	1) Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis? Sukk Kad 1888 (J. Linkstein) 2) Päeva toorest liha täis, ööse tühja tuult täis? Saapad Kär 1890 (T. Jank) 3) Peeva toorest liha täis, öösse tühja tuuld täis? Kingad Emm 1931 (S. Soosaar) Hlj, Kad, Ann, Pai, 2Jõe, Jür, Kos, Pld, Kul, Vig, Mar, Phl, 2Emm, Sa, Krj, 2Khk, 2Kär, 2Ans, 2Jäm, 3Kaa, Vll, Pöi, 2Tõs, Aud, PJg, Pst, Tt - 36 var. • Beitr. III (1814) 115 (17); Lönnrot 159; Neus 393 ja 390 (3); Ahlqvist 74; Wied. 283; E EM 117 (1062); Sander 71 (13); E EM² 103 (1404); ERM Ar VIII 131; Metstak² 12 ja 14
A₁b.	Pääva ajal toorest liha täis, ööse tühja tuult täis? Saabas Jõe 1889 (G. Kivikangur)
A₁c*.	Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult? Sukad jalas Saa 1928 (E. J. Kase) Sa, Saa - 2 var.
A₂a.	Ööse tühja tuult täis, päeval toorest liha täis? Sukk Pär 1888 (M. Lipmann) VMr, Kuu, Jõe, Tln, Rap, Nis, Mus, Kaa, Pär, 2Hls, Tt - 12 var.
A₂b.	Öösel tühja tuult täis ja pääval toorest liha täis? Sukk Kos 1934 (L. Kukas) Kos, Ris - 2 var.
B.	Päeval toorest liha täis, öösel tuult ja õhku täis? King Kaa 1947 (E. Virveste)
C₁*.	Pääva liiga liha täis, ööse tühja tuult täis? King Emm 1938 (E. Ennist) Noa v. Hii, 2Käi, Rei, Emm, Hii - 6 var.
C₂.	Öösel tühja tuult täis, päeval liiga liha täis? Saabas Vln 1942 (P. Alvre)
D.	Üüse tühja tuult täüs, päivä verist liha täüs? Sukk Võn 1889 (T. Lätti) 2Võn - 2 var.
E.	Päeval liha-verd täis, öösel tühja tuult täis? Sukad Kuu 1893 (J. Ploompuu, H. Rebane) Koe, Kuu - 2 var.
Fa.	Päeval liha ja verd täis, aga öösel tühi kui põrgu? Saabas Rõu 1897 (A. Suurkask)
Fb.	Päiva täis liha-verd, ööse tühi kui põrgupull? Saabas Krl 1889 (E. Kornel)
Fc*.	Päivä täis liha ja verd, üüse tühi kui põrguhaud? Sukk Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Krl, Rõu, Se - 3 var.
G.	Ööse tühi kui tünder, päiva täis kui põrguhaud? Saabas TMr 1888 (P. Birkenthal)
H.	Päeval tünner liha täis, üösel tühja tuult? Sukk Jõe 1950 (G. Vilbaste)
I+.	Ööse tuulen, päivä liha, verd täis? Saapa Ote 1893 (J. Tammemägi) Krj v. Mus, Trt, Ote, Se - 4 var. Noorus nr. 4 (1971) 73
J₁a.	Päeva täis, öösi tühi? Sukk ehk kinnas Trv 1894 (K. Tober) Trv, Rõu, Se, As - 4 var. SSTT 12; Säde nr. 35 ja 44 (1971) 8 (1); Kuut VI (1972) 106 ja 111 (19); Karlep-Vihm-Kronberg 10 (4); Kivi-Roosleht I 27
J₁b.	Päävä om täüs, un üöse om tühi? Saapa' Lei 1911 (H. Ojansuu)
J₂.	Öösi tühe, pääva täis? Sukk SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
K.	Pääval täis kummuli, ööse püsti ja tühi? Müts, kübar Jür 1890 (J. Põldmäe) Kontam.: = 808L
Vrd.	1806 2323
1805.	PÄEVAL TÄIS LIHA JA VERD, ÖÖSE SEISAB, SUU LAHTI (AM TAGE VOLL FLEISCH UND BLUT, NACHTS STEHT DER MUND OFFEN)? Ein Boot - 1+0+0+0 = 1 (6) var. Tt enne 1876 (anon) • Wied. 283; E EM 117 (1060); E EM² 103 (1402)
Vrd.	1806
1806.	PÄEVAL TÜHJA TUULT TÄIS, ÖÖSEL TOOREST LIHA TÄIS? Säng - 5+75+36+12 = 128 (173) var.
A₁a.	1) Päeval tühja tuult täis, öösel toorest liha täis? Säng Tõs 1921 (S. Lind) 2) Peeva tühja tuult täis, ööse toorest liha täis? Voodi Emm 1938 (E. Ennist) Jõh, 3Hlj, Amb, Amb v. JMd, Koe, 2Jür, 3Kos, Juu, Hag, Nis, Kei, Ris, Mär, Kse, Lih, 2Emm, Mus, Kär, 2Ans, Jäm, 2Kaa, Vll, Pöi, 2Tõs, Hää, Hls, Vil, Tt - 37 var. Metstak² 28 ja 30
A₁b₁.	Pääva tühja tuult täis ja ööse toorest liha täis? Säng Ris 1889 (J. Holts) Pee, Ris - 2 var.
A₁b₂*.	Päeval tühja tuult täis, öösel toorest liha? Voodi HJn 1889 (H. Tiidermann) Hlj, HJn, Kaa - 3 var.
A₂a.	Öösel toorest liha täis, päeval tühja tuult täis? Voodi VJg 1921 (M. Jürna) Jõh, Iis, Hlj, 2Kad, Rak, 2VJg, 2VMr, Tür v. Juu, Kuu, Jõe, 2Jür, 2Kos, Juu, Kul, Vig, Mih, Var, Han, Lih, LNg, Phl, Emm, Hii, 2Sa, 2Krj, Mus, 3Khk, Kär, Kaa, 2Muh, Tõs, 2Pst - 43 var. • Beitr. III (1814) 115; Lönnrot 164; Neus 393 ja 390 (3); Wied. 283; E EM 115 (1033); E EM² 101 (1370); E MM 13 ja 44 (179); E MM² 13 ja 47 (181); Jürisson 166 (12); ERM Ar VIII 131; E MM³ 10 ja 39 (181)
A₂b*.	Öösi toorest liha täis, päeva tühja tuult? Ase Vän 1897 (E. Tetsmann) Amb v. JMd, Jäm, Vän, San - 4 var.
B*.	Päeva tuult täis, ööse toorest liha täis? Säng Tõs 1890 (M. Kirikall) Var, Tõs - 2 var.
C.	Öösse liiga liha täis, pääva tühja tuult täis? Voodi Emm 1939 (E. Ennist) Noa v. Hii, Phl, 3Käi, Rei, 2Emm - 8 var.
D.	Öösel puhast liha täis, pääval tühja tuult täis? Voodi Vai 1893 (D. Torpan)
E.	Ööse värsket liha täis, pääva tühja tuult täis? Voodi Kär 1889 (J. Mändmets)
F₁a.	Öösel liha täis, pääval tühja tuult täis? Voodi, säng VJg 1889 (J. Ustallo) VJg, Sa, Krj v. Mus - 3 var.
F₁b*.	Öösel liha, päeval tühja tuult täis? Voodi JJn 1888 (M. Roosileht) JJn, SJn - 2 var.
F₂.	Salv päeva tühi, ööse liha täis? Säng Trv 1894 (J. Kuusk)
G.	Ööse liha ja luid täis, pääval tühja tuult täis? Säng HJn 1895 (J. Kirschbaum)
H₁.	Öösel liha, verd täis, pääval tühja tuult täis? Voodi Hlj 1892 (G. Kungur) Hlj, 2JJn, KJn? - 4 var.
H₂.	Päeval tühja tuult täis, ööse liha, verd täis? Voodi Koe 1889 (R. Rapin) 2Koe - 2 var.
I.	Päeva tühja tuult täis, öösel sooja verd täis? Voodi Ans 1891 (F. Peters)
J.	Ööse toorest liha täis, pääva tühja tolmu täis? Sängis inimene PJg 1889 (H. Lussik)
K.	Päeval tühja täis ja öösel toorest liha täis? Sängid Pär 1888 (M. Lipmann)
L.	Üüse toorest liha täüs, päivä külmä õhku täüs? Säng (voodi) Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
M₁.	Üüsel täis, päeval tühi? Sängid Kõp 1964 (T. Toomsalu) Kõp, 2Se - 3 var.
M₂.	Päivä tühi, üüse täis? Säng Võn 1950 (L. Sööt) Tõs, Võn, Se - 3 var. 4Jõh - 4 var.
Vrd.	1804 1805 2323 2608
1807.	PÄEVAL VORST, ÖÖSEL SOOLIKAS? Sukk - 4+161+55+41 = 261 (364) var.
A₁a₁.	1) Päeval vorst, öösel soolikas? Sukk Lai 1904 (J. Ermann) 2) Pääva vorst, öösel soolikas? Sukk Vän 1889 (J. Tammann) 3) Päeva orst, ööse soolik? Sukk Trv 1894 (A. Rull) 4) Päevä vorst, ööse soolike? Sukk Hel 1889 (G. Habicht) Jõh, 2Iis, Koe, 2Tür, Tür v. Juu, Kuu, Kos, Rap, Var, Kse, Tõs, PJg, 4Vän, 4Tor, 2Prn, Pär, Hää, 7Saa, Saa?, 2Hls, 2Hel, 11Trv, 3Pst, Pst?, Vln, 3Vil, SJn, 3KJn, 2Pil, Ta, 2Lai, 2Trm, Kod, MMg, 2TMr, 2Trt, Võn, 3Nõo, 3Puh, Ran, Rõn, 4Ote, San, 2Kan, 4Urv, 4Rõu, 2Plv, Räp, Vas v. Se, Se, 3Tt - 106 var. • Sak. Kal. (1880) 82 (14); • Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (2); Meelej. nr. 34 (1887) 272 (29); E EM 117 (1063); E EM² 103 (1405); EMrd III 237
A₁a₂.	Päeva vorst ja öösi soolikas? Sukk SJn 1893 (J. Mein) Tln, Kos, Vän, 2Tor, Saa, Hls, Hel, Trv, Pst, Vln, Vil, SJn, 2KJn, Plt, Kod, TMr, 3Ran, Rõn, 2Räp, 2Tt - 26 var. Wied. 283; Univer-Laurits IV 8
A₁a₃*.	Päivä om vorst, üüse soolik? Sukk Võn 1931 (L. Unt) Saa, Võn, Har, Rõu, Vas - 5 var.
A₁b*.	Pääva ajal vorst, ööse soolik? Sukk MMg 1890 (L. Jakobson) 2Lai, Pal, 2MMg, 2Äks - 7 var.
A₁c.	Päeval kui vorst, öösel kui soolik? Sukk Trm 1896 (J. Soodla) VMr, Trm - 2 var.
A₁d.	Mis on päeval vorst ja öösel soolik? Sukk Tt 1887 (E. L. Wöhrmann) • Meelej. nr. 21 ja 22 (1887) 168 ja 175 (8)
A₂a₁.	1) Öösel soolik, päeval vorst? Sukk MMg 1983 (M. Kõiva) 2) Ööse soolikas, pääval vorst? Sukk Tor 1889 (A. Juurikas) 3) Ööse soolikas, päeva vorst? Sukk Pär 1888 (M. Lipmann) 4) Üüse soolik, päivä vorst? Kaput Vas 1903 (J. Jakobson) Nrv, VMr, JJn, Jõe, 2Tln, Juu, Pöi?, Khn, Tõs, Tor, Prn, Pär, Pär?, Hls, Hel, Trv, 2Pst, Pst v. Pil, Kõp, 2KJn, 3Pil, Plt, MMg, 2Äks, TMr, 3Trt, 4Võn, Kam, 4Nõo, 2Elv, 4Puh, 2Ran, 3Rõn, Rõn v. San, 9Ote, San, 3Kan, 3Urv, 2Krl, Rõu, 5Plv, 4Räp, 2Vas, Tt - 86 var. Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (47); Loorits VrP 25 ja 26 (47); ERM Ar VIII 131; Huvit. V Lisa 17 (18); ÜÕÕ 95 (13); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (16); Muhel VN 19 ja tagakaas (2); Nahkur 46/7 (15)
A₂a₂.	Üüse soolik ja päiva vorst? Sukk Vlg 1903 (J. Undritz) Sim, Kos, Juu, Trt, Puh, Vlg, Plv - 7 var.
A₂a₃.	Üüse om soolik ja päeva vorst? Sukk Hel 1962 (P. Kippar)
A₂a₄.	Ööse soolikas, aga päeva vorst? Sukk Hää 1889 (E. Grant) Hää, Pil, Plv - 3 var.
A₂b*.	Öö ajal soolike, aga päeva ajal vorst? Sukk Trv 1905 (A. Anderson) Trv, Pal, Äks - 3 var.
A₂c.	Öine soolik ja päivane vorst? Sukk Ote 1957 (S. Pettai)
A₂d.	Ööse tühi kui soolikas, päeva täis kui vorst? Sukk Juu 1890 (J. Trull)
A₂e.	Öösel soolikas ja päevaeg vorst, öösel lahti ja päevaeg kinni? Sukk Äks 1894 (P. Sepp) Vrd. 2611
A₃a.	Päeval vorst ja ööse vorsti nahk? Sukk VMr 1890 (A. Elken)
A₃b.	Päeval vorst, öösel nahk ja on igal inimesel? Sukk Plt 1942 (P. Alvre)
A₄.	Päeva mauk ja öösse soolikas? Sukk Pil 1931 (R. Viidebaum) Metstak 9 ja 32 (31); Metstak² 12 ja 14
B*.	Päeva vorst, õhta soolik? Sukk Nõo 1924 (I. Piho) 2Jõh, Nõo, Ote - 4 var.
C.	Hommikul vorst, õhtul soolik? Sukk San 1970 (V. Hütsi)
D*.	Öösi orst, päevä soolik? Sukk jalas Kõp 1888 (V. Reiman) Pär, Vil, Kõp - 3 var.
1808.	PÄEVÄ VIAB SÕÕRI, ÜÜSI LOEB TÄHTI TAEVAST? Kaevuling - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pst 1893 (J. Reevits)
1809.	PÄIVEL PUUS, ÖÖSEL MAAS? Müts - 0+4+0+0 = 4 (7) var.
A₁a.	Päivel puus, öösel maas? Müts Jõh 1892 (A. Tõnurist) E EM² 103 (1400); Metstak² 12 ja 14
A₁b.	Pääval puus ja öössel maas? Naiste müts ehk tanu Jõh 1892 (T. Wiedemann)
A₂.	Mis lind sie on, mis pääval puus ja üesel maas? Müts (piakate) Iis 1889 (D. Timotheus)
B.	Homik läheb puule, õhta tuleb puult maha? Müts VMr 1890 (A. Elken)
1810.	PÄIVÄL PILGUB, ÖÖSEL PILGUB, PILKASEL PIMEDAL PILGUB? Aken - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Jõh 1890 (N. Otto)
Vrd.	2075G+ 2609
1811.	PÄÄVA LUU, ÖÖSSE LUTS? Sukk - 0+0+0+2 = 2 (2) var. Juu 1945 (L. Rass) 2Juu - 2 var.
1812.	PÄEVANE POISIKE, AGA VANEM KUI SAJA-AASTANE HALLPEA? Lumi - 0 (5) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 117 (1059); Pet. HS I 75; E EM² 103 (1401)
Vrd.	1889
1813.	PÄKAPIKU POISIKE, KAKS ÖÖD ÖÖL? Luud - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
A.	Päkapiku poisike, kaks ööd ööl? Luud SJn 1893 (J. Mein)
B.	Iraline, haraline, kaks vööd vööl, üks saba taga? Luud Tor 1897 (E. Soodla) E EM² 42 (319) Vrd. 353
Vrd.	2014 2445 2652
1814.	PERAST SURMA PUNANE? Vähk - 1+18+4+9 = 32 (68) var.
A₁a₁.	Kes on pärast surma punane? Vähk keedetult Amb 1894 (J. Tannenthal) 2Iis, Amb, Lai, Tt - 5 var. • Sak. Kal. (1880) 82 (2)
A₁a₂.	Kes on peale surma punane? Vähk Ote 1955/6 (I. Nagelman)
A₁b.	Mis on pärast surma punane? Vähk Pär 1888 (H. Martinson)
A₁c.	Missugune surnu on pärast surma punane? Vähk Amb 1888 (V. Kullerkupp)
A₂.	Perast surma punane? Vähk Vil 1892 (H. Pihlap) Lüg, Trv, Vil, MMg - 4 var.
B₁.	Mis pääle surma vereväs lätt? Vähk Vas 1895 (J. Tint)
B₂a.	Peran surma verrev? Vähk Kan 1888 (J. Väggi) 3Kan - 3 var.
B₂b.	Perän kuulmist verrev? Vähk Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
C.	Must ku mutikas, a perän surma lätt vereväs? Vähk Krl 1976 (A. Pärsimägi)
D.	Kui terve, siis must; kui koolu, siis verev? Vähk Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 128 (80)
E*.	Elusalt must, keedetult punane? Vähk Krk 1956/7 (A. Toompalu) Okas 47
F₁.	Mis on elavana must, surnuna punane? Vähk Vlg 1992 (E. Lõiv)
F₂a*.	Elusalt must, surnult punane? Vähk Pal 1908 (H. Karro) Jõh, Iis, Pal - 3 var. E EM² 30 (95); Nugis 285 ja 312 (15); Metstak² 52
F₂b.	Kui elan, siis must, kui suren, siis punane? Vähk Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
G.	Ellen must, kooldõn verrev? Vähk Rõu 1895 (P. Kanger)
H₁.	Elus sinine, surmas punane? Vähk Vai 1893 (H. Masing)
H₂.	Enne surma sinine, pärast surma punane? Vähk Jõh 1891 (A. Tõnurist) Jõh, Trv - 2 var.
I*.	Liha all, luu pääl, elusalt must ja keedetud verev? Vähi Tt dat-ta (anon) Jäm, Tt - 2 var. Wied. 274; E EM 82 (658); E EM² 72 (845); E MM 11 ja 44 (133); E MM² 11 ja 47 (135); Ainelo III 65; Jürisson 208 (6); Nugis 290 ja 313 (123); E MM³ 8 ja 38 (135) Kontam.: = 975L*
J.	Kaks kätt, kaheksa jalga, kui elab, siis must, kui keedetu, siis punane? Vähk Trt 1927 (I. Kalk) Kontam.: = 580O
1815.	PÄRNA ALL TUISKAB, KÕIK MAAILM ON SELGE? Tuulamine - 0+7+0+0 = 7 (17) var.
Aa₁.	Tuisk lõhmusse all? Jahu sõglutas Urv 1890 (J. Teder) Urv - 2 var.
Aa₂.	Lõhmusse all om tuisk? Jahu sõglutas Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ab.	Pähnä all tuul käänäs? Sõkl jauhke Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 130 (143)
Ba.	Pärna all tuiskab, kõik maailm on selge? Tuulamine Sim 1892 (T. Franzdorf)
Bb.	Mõjalt maailm selge, pärna alt tuiskab? Jahu sõelumine Trm 1897 (A. Sälik, E. J. Õunapuu) Vrd. 2131A₂a₂*
C.	Alt ilm tuiskab, pealt ilm selge? Jahu sõelutakse Trm 1896 (J. Soodla) E EM² 26 (30); Metstak 13 ja 33 (100); VJr 39 ja 40 (10); Metstak² 31
Vrd.	2252
1816.	PÄTS PAJUPÖLINE, SADUL SAJA-AASTANE? Kivi pääl sammel - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rei 1889 (P. Reikmann)
1817.	PÜHA JÕGI, PÜHA MÄGI, PÜHA PIHLAKAS MÄELLA, PÜHA MARJAD PIHLAKASSA? Kirik - 3+26+4+0 = 33 (63) var.
A.	Püha jõgi, püha mägi, püha isa, püha ema, pühad marjad pihlapuus? Piibel Trv 1890 (J. Käger)
Ba₁.	Püha jõgi, püha mägi, püha pihlakas mäella, püha marjad pihlakassa? Kirik Hlj 1888 (J. Linkstein) Vi, Hlj, Sim, Amb, Kuu, Jõe, Tor, Saa, Pst, 2KJn - 11 var. • Beitr. VI (1816) 51 (10); Lönnrot 159; Neus 393 ja 390 (6); Ahlqvist 74; E EM 132 (1229); Sander 71 (11); E EM² 115 (1607)
Ba₂*.	Pühä jõgi, pühä mägi, pühä pihlakas mäelä, pühäd marjad pihlaka ots? Kirik KJn 1888 (J. Reial) KJn, Pal - 2 var.
Bb₁.	Püha mägi, püha jõgi, p[üha] pihlak jõessa, p[ühad] marjad pihlakassa? Piibel KJn 1870 (J. Tiedemann)
Bb₂.	Püha jõgi, püha mägi, püha pihlakad jões, püha marjad otsa[s]? Kirik, inimesed Pär 1888 (H. Martinson)
Bc.	Püha mägi, püha jõgi, püha pihelgas mäel, pühad oksad pihelgas? Kirik - mägi, lugemine - jõgi, õpetaja - pihelgas, rahvas - oksad Saa 1928 (E. J. Kase)
Ca.	Pühä jõgi, pühä mägi, mäe pääl pihlik, pühä Maarja külän [sic!]? Kerik Võn 1895 (J. Moodis)
Cb.	Püha mägi, püha jõgi, püha piilike mäeni, püha marju kerikun? Raamat Puh 1889 (S. Sepp)
Da.	Püha mägi, püha jõgi, püha pihlakas mäela? Kirik SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Db.	Püha jõgi, püha mägi, püha pihlakas mäela? [Lahendus puudub] Kuu 1891 (T. Uustalu)
Dc.	Püha jõgi, püha mägi, püha pihlakas? Kiriko lauluraamat Hää 1889 (E. Martinson)
Ea₁.	Pühä jõgi ja pühä mägi, pühä marjad pihlakas? Laoluraamat KJn 1936 (G. Must) EMrd II 368
Ea₂.	Püha jõgi, püha mägi, püha marja pihlapun? Kirik Trv 1890 (J. Tinn)
Eb.	Püha jõgi, püha mägi, pihlak püha marju täis? Kirik Tt 1889 (anon)
Fa.	Püha pihlakas mäele, püha marjad pihlakalle? Kirik ja kogudus KJn 1889 (J. Saks)
Fb.	Punapihlakas mäel, punamarjad pihlakas? Kirikus inimesed PJg 1889 (H. Lussik)
Fc.	Pihlakas istub pühal mäel, iga pühapäev marju täis? Kirik HMd 1925 (M. Soosaar)
G.	Pihlak pühä mäe pääl, kott kaalan kumardas? Õpetaja kantslin Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Ha.	Püha jõgi, püha mägi, püü lendab püha jõkke, püha jõgi pööratab? Õpetaja kirikus Vil 1894 (H. Jaanson)
Hb.	Püha jõgi, püha mägi, püha püü lendab üle mäe, jõgi pööritab? Õpetaja ja kogudus Vil 1894 (H. Niggol)
I.	Püha mägi, piima jõgi? Kirik Tor 1887 (J. Tilk) Vrd. 992
J.	Püha mägi (Der heilige Berg)? Die Kirche Tt 1732 (A. Thor Helle) • Helle 369 (94); Willmann 172 (85); Wied. 285; KAH EKAl 162 ja 164 (88)
1818.	PÜHA KUHI, PIKK VARRAS? Kirik - 0+1+0+0 = 1 (5) var. Vän 1888 (T. Tetsmann) E EM 132 (1230); E EM² 115 (608)
1819.	PÜHAPÄEVAL KOLME JALAGA, ARIPÄEVAL VIIE JALAGA? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pal 1892 (M. Uus)
Vrd.	263
1820.	PÜSTI SÖÖB, KÜLITI SITUB? Püss - 0+6+0+0 = 6 (11) var.
a₁.	Püsti sööb, küliti situb? Püss Hls 1889 (M. Ilus) Hls, Trv, Pst - 3 var. E EM 132 (1233); E EM² 115 (1611)
a₂.	Püsti sööb, külleli situb? Püss Vän 1887 (J. Peterson)
b.	Püsti sööb, selili s[it]ub? Püss Pst 1891 (J. Leppik)
c.	Püsti sööb ja pikali situb? Püss MMg 1889 (K. E. Martinson)
Vrd.	894 1821
1821.	PÜSTU SÜÜ, LENNÄTEN LAUL? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Krk 1890 (J. Hünerson)
Vrd.	1820
1822.	PÜTT PÕRANDAL, KANAD JALGUPIDI SIES? Lusikad, vuagnad - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Kos dat-ta (J. Mõsikepp) E EM² 115 (1612)
Vrd.	1753
1823.	PÜTT SEEST VITSUTÕT? Kaiv salviga - 0+4+2+0 = 6 (10) var.
a.	Pütt seest vitsutõt? Kaiv salviga Se 1888 (H. Prants) Vas v. Se, 3Se, Lut - 5 var. • LMr 131 (159); RpS nr. 6 (1939) 189
b.	Pütt um seest vitsutõt? Kaosalvõ Se 1888 (H. Prants)
1824.	PÜÜ LENDÄB, METS PÜRISEB, LEHTE VAHTERAST VARISEB? Kedramine - 0+9+4+5 = 18 (30) var.
A₁a₁.	Püü lendäb, mets püriseb, lehte vahterast variseb? Kedramine Kuu 1903 (J. Mikiver) 6Kuu - 6 var. E EM² 115 (1614); RpS nr. 6 (1939) 190; EMrd V 188 (86) Vrd. 955
A₁a₂.	Püü lendab, mets püriseb, lehed vahtrast varisevad? Vokk, takuketramine Kuu 1956 (I. Lind) 2Kuu - 2 var.
A₁b.	Püü püriseb, mets liriseb, leht vahtrast variseb? Vokk Kuu 1935 (R. Põldmäe)
A₁c.	Püü piriseb, mets liriseb, leht vahtralt variseb? Vokk Kuu 1964 (J. Volberg)
A₁d.	Püü lendab, mets müriseb, lehti vaherast variseb? Takukedramine Kuu 1891 (T. Uustalu)
A₂.	Püü lendas, mets mürises, lehed vahtrased värisesid? Müristamine? Hlj dat-ta (E. M. Welbaum)
A₃a.	Püü lennab, mets põriseb, vahtra süda väriseb? Linnu laskmine Kad 1888 (J. Linkstein) Vrd. 344K
A₃b.	Püü laulab, mets põriseb, vahtera süda väriseb? Püssilaskmine Hlj 1933 (J. Vendemann)
A₃c.	Püü lendab, puriseb mets, vahtra süda väriseb? Püssilaskmine Hlj 1892 (G. Kungur)
A₄.	Püü lendab, mets põriseb, haavakandu krõpsatab? Püssilaskmine VJg 1889 (J. Ustallo) Vrd. 344I
A₅.	Püü lendab, mets vuriseb, rapputab prahti alla? Vokk kedrab Iis 1960 (P. Kiiver)
B.	Õõnes puu ja põlend puu, puu seest tuli mehemurdja, hüüab, mets põriseb, lehta maha variseb? Püss JJn 1897 (J. A. Rehberg) Kontam.: = 1295T
1825.	RABI HENDRIK ORU PÄÄL, MINA PÄÄSTA PIDASIN, TAGUOTS KÄIS RIPA-RAPA? Kolgispuu, linakoldsi - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Rabi Hendrik oru pääl, mina päästa pidasin, taguots käis ripa-rapa? Kolgispuu, linakoldsi Hel 1890 (J. Keernik)
b.	Rabi Hendrik oru pääl, mina päästa pidasin, rabaauk käis ripa-rapa? Kolgispuu, linakoldsi Hel 1890 (J. Keernik)
1826.	RAHA EI MAKSA, AGA KALLIKS PEETAKSE? Nimi - 0 (21) var. M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst E EM 132 (1236); E EM² 115 (1616); E MM 14 ja 45 (203); E MM² 14 ja 48 (205); Jürisson 208 (13); Kmpm. EL III¹⁰218; VJr 40 (26); Metstak² 8 ja 9; E MM³ 11 ja 39 (205)
1827.	RAHA SÖÖB JA TUHKA SITUB? Piip - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Lai 1897 (H. Asper)
Vrd.	1828
1828.	RAHA SÖÖB, TULD SITUB? Püss - 1+12+7+2 = 22 (24) var.
a₁.	Raha sööb, tuld situb? Püss Pst 1889 (H. Henno) Jür, Krj, Pha?, Jaa, Hää, 2Hls, 2Pst, Plt, Tt - 11 var.
a₂*.	Raha sööb ja tuld situb? Püss Trv 1936 (L. Köögardal) Ris, 3Krj, Kär, Kaa, Tor v. SJn, Trv, Pst - 9 var.
b*.	Raha sööb ja tuld ajab välja? Püss Sa 1904 (A. Valtin) Sa, Hää - 2 var.
Vrd.	1827 1860 2222
1829.	RANGID KAELAS, RÖÖM EES, RÖÖM TAGA? Spanische Fiedel [kuljustega puupakk, mis pandi jumalateenistuse ajal liiderlikule naisele häbimärgistamiseks kaela] - 1+0+0+0 = 1 (3) var. Tt 1720ndad (S. H. Vestring) Hupel 254, Krikmann 72 (2)
1830.	RASVANE POTT SEISAB KESKPAIKA VÄLJA? Nina - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Pöi 1933 (J. Riim)
1831.	RAUAST KÄGU, PUUST SABA, METSES KUKUB, TEE PÄÄL MAGAB? Kirves - 0+3+0+1 = 4 (39) var.
a.	Rauast kägu, puust saba, metses kukub, tee pääl magab? Kirves Vil 1893 (J. Täht) Vil, Pal - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 190; ÜÕÕ 95 (8); Täheke nr. 8 (1960) 6 (1); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (12); Hellerma V-VIII 106; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (25); Kivi-Roosleht II/2 14; Hiie-Müürsepp III/I 92; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (10)
b.	Raudkägu, puusaba, metsas kukub, tee peal magab? Kirves Puh 1888 (D. Sell) Vil, Puh - 2 var.
1832.	RAUAST RUUN, VASEST VALJAD PEAS? Mõek - 0 (8) var. C. M. Redlich (dat-ta): omaloominguline tekst E EM 133 (1238); Kmpm. KH 33; E EM² 116 (1618)
Vrd.	282
1833.	RAUD ALL, LIHA PEAL? Hobune - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Pst 1891 (J. Leppik)
1834.	RAUDNE RAAMAT, KIVINE KIRI? Tähed taevas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Raudne raamat, kivine kiri? Tähed taevas Vil 1894 (H. Niggol)
b.	Raudraamat, kivitähed? Taevalahutus Saa 1889 (J. Tuul)
Vrd.	695
1835.	RAUDNE ROTT, VILLANE SABA? Nõel ja lõng - 9+159+95+56 = 319 (569) var.
A₁.	Ravvast hoben, linast lakk? Nõgel Krk 1890 (J. Hünerson)
A₂a*.	1) Raudne täkk, linane lakk? Nõel, niit taga Saa 1894 (M. Tults) 2) Raudne täkk ja linane lakk? Pastlanõel Tür 1967 (P. Kippar) Kad, Tür, 3Vän, Saa, Krk, 2KJn, Tt - 10 var. • Mötleja 28 ja 54 (115); E EM 133 (1245); H II 66, 731 (110); Pet. Ah 41; E EM² 116 (1625)
A₂b.	Terasest täkk, linasest lakk? Nõel niidiga Pil 1889 (J. Kärsten)
A₂c.	Raudsel täkul lambavillast lakk? Pastlanõelal villane niit taga Vän 1937 (E. Tammsoo)
B₁a*.	1) Raudne hobene, linane hand? Kotinõgel Puh 1889 (J. Loskit) 2) Raudhobune, linane hännake? Nõõl Vil 1891 (J. Karus) 3) Hobene eeh ravvane, hand takah linane? Nõel, nõglats Vas v. Se 1894 (J. Sandra) Saa, 2Trv, 2Pst, Vil, Võn, 2Puh, Rõn, 3Ote, Urv, Plv, Räp, Vas, Vas v. Se - 18 var.
B₁b*.	1) Raudine hobune, linane saba? Nõgel ja niit Pst 1889 (H. Henno) 2) Raudhobune, linane saba? Nõel ja silmaline Kuu 1891 (T. Uustalu) Pai, Kuu, Kos, 2Tor, Pst, KJn, Plt, Pal, Rõu - 10 var.
B₁c.	Ravvanõ hopõn, paklanõ hand? Nõgõl Rõu 1895 (A. Perli) Rõu, 2Se - 3 var.
B₁d.	Rauane hobune, paklane saba? Nõel ja niit Se 1960/1 (anon)
B₁e*.	Raudne hobune, siidine saba? Nõel SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) Pär, SJn, Tt - 3 var. • Mötleja 28 ja 54 (115)
B₁f.	Hopõn selge rauanõ, hand tal takan niidine? Õmblusnõel Krl 1976 (A. Pärsimägi) Täheke nr. 7 (1960) 11 (4); Muhel PÜ 32 ja tagakaas
B₂a*.	1) Raudne täkk, linane saba? Nõel niidiga Saa 1930 (A. Räägel) 2) Raudne täkk ja linast saba? Pastlanõel ja niit Trv 1928 (E. Treu) Iis, Lüg, VMr, Kuu, Khk, 3Vän, Tor, Saa, Trv, 2Trt, Tt - 14 var. Säde nr. 26 (1956) 3; Kriisa V 45 (7)
B₂b*.	1) Raudne täkk, linane hand? Nõgla takan niit Võn 1889 (T. Lätti) 2) Raudine täkk ja linane händ? Nõgla perra ajamine Pst 1936 (L. Köögardal) Tor, Hls, 2Pst, Võn, Ote - 6 var.
B₂c.	Ravvane täkuke, paklane hannake? Nõgel ja nõglus Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B₂d*.	1) Raudne täkk, siidisaba? Nõel Tt 1901 (A. Raudkell) 2) Terasene täkk ja siidine saba? Nõel, niit taga Iis 1889 (D. Timotheus) Iis, Tõs, Tt - 3 var.
B₃a.	Raudruun, linane händ? Nõel Trv 1889 (A. Rull)
B₃b.	Raudne ruun ja linane saba? [Lahendus puudub] Rkv 1934 (A. Kukke)
B₃c.	Raudane ruun, siidine saba? Nõel ja niit Jõh 1940 (E. Mets) Jõh, Hlj, VJg, Kuu, Trm, TMr - 6 var. E EM 133 (1243); E EM² 116 (1623); Nurmik II 6 (15); Huvit. II 216 ja 224 (20); Tamman 24; Puus. KH III⁵ 74; Ainelo II-III 115; Meos III 157; Kmpm. EL III¹⁰12; Huvit. V Lisa 17 (19); Jänes-Parlo EKG IV 13; Sööt IX 96; Kure-Sööt II/III 15
B₃d.	Ravvanõ ruunakõnõ, siidine hannakõnõ? Nõel Se 1938 (J. Ilvik)
B₄a.	Kuldne hobu, linasaba? Nõel ja niit KJn 1870 (J. Tiedemann) E EM 73 (557); E EM² 65 (726)
B₄b.	Kuldne täkk ja siidist saba? Nõel, niit taga Tõs 1952 (U. Kolk)
B₅a.	Valge hobune, linane sabake? Nõel Räp 1895 (R. J. N. Org)
B₅b.	Valge täkk ja linalakk saba? Pastlanõel Rap 1926 (A. Hamburg)
B₆*.	Rätsepä hobõnõ ravvanõ, hand om takah linanõ? Nõgõl, niit Se 1937 (J. Mägiste) Krl, 2Se - 3 var.
Ca₁.	Raudne rott, vilne händ? Nõelas ja lõng Emm 1938 (E. Ennist) Iis, Kuu, Emm, Khn, Tõs, Saa, Hel, Elv, 3Ote, 2Urv - 13 var. Selmet V (1945) 142 (7); Meie aasta (1953) lk-ta (21); Sõgel 59 (7); LS 420; Aver-Alttoa (1963) 193 (3); Karlep-Kontor-Nairismägi 148 (2)
Ca₂.	Raudrott, vilne händ? Nõel Kär 1890 (K. Loiken) Krj v. Mus, Kär - 2 var.
Ca₃*.	Raudne rott ja vilne händ? Lõng nõela taga Han 1960 (I. Aavekukk) Han, 2Käi, Emm, Kär, Jäm, Kaa, Khn, 2Tõs - 10 var. Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (32); Loorits VrP 25 ja 26 (32)
Ca₄.	Raudrott ja villane händ? Suur nõel villase lõngaga Phl 1937 (E. Steinberg) Rap, Phl, Pöi - 3 var.
Cb₁.	Raudne rott, villane saba? Nõel ja lõng Kär 1890 (T. Jank) Hlj, Han, Kse, Phl, Khk, Kär, 3Ote - 9 var.
Cb₂.	Raudrott, villane saba? Suur nõel Nõo 1888 (V. Grünstamm) Hel, Nõo - 2 var.
Cb₃.	Raudane rott ja villane saba? Nõel ja lõng Jõe 1948/53 (G. Vilbaste) VJg, Jõe, Rei, Pöi, Aud - 5 var. Nurmik EKÕr 141
Cc.	Raudne rott, takne händ? Niit ja nõel Hää 1924 (N. Taago)
Cd*.	Raudne rott, takune saba? Nõelal lõng taga Vig 1869 (M. J. Eisen) Kuu, Kul, 2Vig - 4 var. E EM 133 (1242); Pet. Ah 38; E EM² 116 (1622); Nurmik II 6 (16)
Ce.	Raudrott, ravikanõ hand? Lõng vokisuus Ote 1889 (G. Wulff)
Cf*.	Ravvane rott, linane hand? Lang värtnan Ote 1895 (C. Lipping) Han, Tõs, PJg, 2Tor, Kam, Ote - 7 var. Meelej. nr. 38 (1887) 304 (68)
Cg*.	Raudrott ja linane saba? Nõel ja niit Hls 1936 (L. Takk) Vig, Mih, Kir, Tõs, 2Tor, Hää, Hls, Äks, Trt - 10 var. Metstak² 17 ja 19 Vrd. 1392
Ch*.	Raudne rott ja siidisaba? Nõel nööriga Tõs 1942 (T. Saar) Tõs, Saa, Kam - 3 var.
Ci.	Ravvane rott, hand perän? Nõgel, niit Urv 1890 (J. Teder)
Da*.	Raudne hiir ja vilne händ? Sukanõel Aud 1889 (K. Tarkpea) 2Aud, Se - 3 var.
Db.	Ravvanõ hiir, pahklanõ hand? Nõel, lõng järel Vas 1887 (H. Prants) • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (37)
Dc.	Raudine hiireke, linane hännäke? Nõgel (nõel) Hls 1888 (P. Ruubel) Pär, Hls, Vil - 3 var.
Dd.	Raudne hiir ja linane saba? Nõel PJg 1876 (J. Reinson)
De.	Raudhiir, takune saba? Suur nõel Lai 1897 (H. Asper)
E.	Raudne kass, vildne händ? Nõel Kaa 1889 (A. Töll) Khk, Kaa - 2 var. Wied. 285; E EM 133 (1239); E EM² 116 (1619)
Fa.	Raudsikake, paklane hannake? Nõgel Ote 1889 (V. Vaher) Ta, 2Ote - 3 var.
Fb.	Ravvanõ sikk, linanõ hand takah? Niit nõgla peräh Se 1935 (A. Kits)
G₁.	Rauvane jimis, paklane hand? Nõkl Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (160)
G₂a.	1) Ravvanõ tsiga, paklanõ hand? Nõkl Lut 1925 (P. Voolaine) 2) Ravvane tsiakõnõ, paklanõ hannakõnõ? Nõgõl langaga Rõu 1894 (A. Assor) Rõn, Har, 3Rõu, Se, 3Lut, 2Lei - 11 var. • LMr 131 (164)
G₂b.	Raudsiga, paklast saba? Nõel keerussega Hel 1874 (A. Wahlberg) 2Hel, Trv - 3 var. Liiv LMt 45 (92)
G₂c.	Raudne siga, takune saba? Nõel KJn 1961 (A. Seep) Lasteleht nr. 5 (1909) 79 (7)
G₂d.	Raudne siga ja linane händ? Nõel, niit järel Saa 1895 (P. Ramberg) E EM² 116 (1626)
G₂e₁.	Ravvane siga ja linane saba? Nõelal lõng taga Tt dat-ta (anon)
G₂e₂.	Väike raudsiake, linane saba persen? Nõel niidiga Nõo 1888 (J. Tüklov)
G₂f.	Raudsiga ja villane saba? Nõgel Hel 1962 (S. Lätt)
G₃.	Väikene siga, linane hand? Nõgel ja niit Har 1934 (O. Lipstok)
H₁a*.	Raudne rakake, linast lakake? Nõel Trv 1895 (J. Sims) Trv, Pil - 2 var.
H₁b.	1) Raudne rakk, linane hand? Pastlanõel Pär 1888 (M. Lipmann) 2) Raudrakake, linane hännäke? Nõel Pst 1893 (J. Reevits) Pär, Saa, Saa?, 3Hls, Krk, 3Trv, 3Pst, Vil, Pil, Räp - 16 var.
H₁c.	Raudne rakike, linapuine hännike? Kinganõel Muh 1896 (H. Laipmann) 2Muh - 2 var.
H₁d*.	Raudne rakk ja linane saba? Pastlanõel nööriga Kse 1890 (M. Reimann) 2Kse, Trv, Pal - 4 var.
H₁e.	Raudne rakike, vilne hännike? Nõõl ja lõng Kaa 1889 (J. Koppel) Kaa, Pöi - 2 var.
H₁f.	Raudene rakake, kanepine hännake? Suur nõgel nõglatusega Trv 1895 (P. Teckel)
H₂.	Raud rakapeni, linane hand persen? Nõgel Ote 1889 (V. Vaher)
H₃a.	Rauane peni, linane hand? Nõgel langaga Ote 1889 (V. Vaher)
H₃b.	Ravvane peni, paklane hand? Nõgla perän linakeerus Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
H₄.	Luunõ pini, paklanõ hand? Kuudsli Plv 1924 (H. Jänes)
I₁a₁.	Ravvanõ susi, paklanõ hand? Nõgõl langaga Räp 1889 (J. Poolakess) Võn, San, 3Har, 2Rõu, 2Räp, 12Se - 21 var.
I₁a₂*.	Susi ravvanõ, hand paklanõ? Nõglatäis niiti Urv 1890 (H. Lellep) Urv, 2Se - 3 var.
I₁a₃.	Raudsusi, paklane hand? Nõel ja niit San 1888 (P. Koolmeister) Rõn v. San, 2San, Tt - 4 var. E EM 133 (1242); E EM² 116 (1622)
I₁b*.	Ravvanõ susi, linanõ hand? Nõgõl, lang peräh Se 1938 (A. Tubli) Nõo v. Ote, Vas, 4Se - 6 var.
I₁c.	Ravvane susi, villane händ? Suur nõgel Kan 1888 (J. Väggi) Kan, Har - 2 var.
I₂.	Punane susi, paklane hand? Nõkl Krl 1889 (E. Kornel)
I₃.	Raudhunt, takune saba? Suur kotinõel Äks 1889 (A. Mauer)
J₁a₁.	Raudne lind, linane saba? Nõel lõngaga JJn 1888 (M. Roosileht) Meelej. nr. 47 (1887) 375 (7); E EM 133 (1240); E EM² 116 (1620); E MM 14 ja 45 (205); E MM² 14 ja 48 (207); Jürisson 178 (19); E MM³ 11 ja 39 (207)
J₁a₂.	Lind raudne, saba linane? Nõel Pil 1888 (S. Käär)
J₁b.	Raudene linnuke, linane hännäke? Nõgel niidiga Trv 1890 (A. Rull) Hls, 4Trv, Pst, Ran - 7 var. Pioneer nr. 7 (1955) 24 (5)
J₂a.	Pisikene linnukene, linast saba taga? Nõel Vai 1936 (M. Tarum) Vai, Mih - 2 var.
J₂b.	Väigu tsirk, paklan hand, kõiki änäbä naasera[h]vas kätte pidava? Nõkl Lei 1911 (H. Ojansuu)
K+.	1) Raudine härrake, linane hännake? Nõgel ja niit Pst 1895 (H. Lensin) 2) Raudne ussike, vilne hannike? [Lahendus puudub] Tt 1720ndad (S. H. Vestring) Jõh, Lüg, Kuu, Pha, Khn, Saa, Hel, Pst, Trt, Tt - 10 var. Krikmann 72 (3); E EM² 131 (1881); Nugis 294 ja 314 (224); Säde nr. 26 (1956) 3
L₁.	Raudruun ja linast saba, pastlanõel ja pael taga? [Pastlanõel ja pael taga] Rõu 1937 (H. Mõtus)
L₂a.	Raudne täkk ja linane saba, pastlanõel ja nöör taga? [Pastlanõel ja nöör taga] Vän v. Trt 1956 (A. Piir)
L₂b₁.	Raudne täkk ja takune saba, pastlanõel ja nöör taga? [Pastlanõel ja nöör taga] Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
L₂b₂.	Raudne täkk ja takune saba, pastlanõel ja lõng tal taga? [Pastlanõel ja lõng tal taga] Rei 1939 (E. Ennist)
L₂c*.	Raudne täkk ja siidine saba, pastlanõel ja nöör taga? [Pastlanõel ja nöör taga] Tõs 1948 (T. Soonets) Kul, Tõs, Hls - 3 var.
L₂d.	Terastäkk ja paelast saba, pastlanõel ja nöör taga? [Pastlanõel ja nöör taga] Tõs 1979 (E. Maasik)
Ma₁*.	1) Raudne rott, vilne saba, sukanõel, lõng taga? [Sukanõel, lõng taga] Muh 1938 (M. Viidalepp) 2) Raudne rott ja vilne saba, sukanõõlas, lõng tal taga? Sukanõel Rei 1940 (E. Lauri) Var, Han, Kse, 2Rei, 7Muh, Hää - 13 var.
Ma₂.	Raudne rott ja vilne saba, sukanõelas, mis tal taga? [Sukanõelas, mis tal taga] Rei 1939 (E. Ennist)
Mb₁.	Raudne rott ja linane saba, pastlenõel ja pael taga? [Pastlenõel ja pael taga] Noa 1931 (S. Barud)
Mb₂*.	Raudne rott ja linasaba, pastlanõel ja nöör tal taga? Pastlanõel, millel linane nöör taga Kir 1955 (N. Tann) Rap v. Mär, Mih, Kir, Hää - 4 var.
Mc.	Raudne rott ja takne saba, pastlanõel ja nöör oli taga? [Pastlanõel ja nöör oli taga] Kul 1929 (H. Tampere)
Md*.	Raudrott ja siidisaba, pastlenõel ja nöör taga? [Pastlenõel ja nöör taga] LNg 1938 (E. Ennist) LNg, Hel - 2 var.
Na.	Raudne täkk, linane lakk, peaga lõhub, perssega parandab? Nõelaga õmblemine Tln 1926 (M. Sengbusch) Kontam.: = 1465Fa
Nb.	Raudne täkk, linane lakk, eestotsaga lõhub ja tagatotsaga parandab? Nõel SJn 1889 (T. Köstner) Kontam.: = 1465Fb
Vrd.	234 799 1001Ca
1836.	RAUDNE SUU SÖÖB PUUD? Kirves, saag - 0 (5) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 133 (1244); E EM² 116 (1624); Metstak 12 ja 33 (89); Metstak² 28 ja 30
1837.	RAVANE REHESINDSE, KAARADSE LADAMA? Pliniraud, plini vahel - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Ravane rehesindse, kaaradse' ladama'? Pliniraud, plini' vahel Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (162)
b.	Ravane rehesints, kaarane tõra? Pliiniraud, pliini küdsätäs Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (163)
1838.	RAVVANÕ MAA, PUITSÕ' PINDRE'? Akna - 0+7+33+3 = 43 (57) var.
A₁a.	Puidse' peendra', ravadse' tüki'? Akna' Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (155)
A₁b.	Puidsõ pindre, ravvadsõ vaihtõ? Aknaraam ja aknakruudi Se 1930 (A. Põhi)
A₁c₁*.	Ravvanõ maa, puitsõ' pindre'? Akna Se 1929 (V. Savala) Vas, 7Se - 8 var.
A₁c₂.	Puitsõ pindre', ravvanõ maa? Aken Se 1937 (M. Reinola) 2Se - 2 var.
A₁d*.	Ravvane nurm, puitse pindre'? Aknad Se 1924 (H. Jänes) 6Se, Lut - 7 var. • LMr 131 (161)
A₁e₁*.	Ravvadsõ põllu', puidsõ' pindre'? Akna Se 1956 (V. Pino) 9Se - 9 var.
A₁e₂.	Puidsõ pindre, ravvadsõ põllu? Aknakruudi ja raama Se 1932 (A. Tammeorg) 4Se - 4 var.
A₁f₁.	Ravvadsõ virkse, puidsõ pindre? Akõn (aken) Se 1912 (S. Duplevski)
A₁f₂.	Puitsõ pindre, ravvatsõ virkse? Aknõraami ja kruudi Se 1888 (H. Prants)
A₂a.	Mürgütse põllu, puidsõ pindre? Akõn Se 1930 (A. Põhi)
A₂b.	Puidsõ pindre, mürgüdse põllu? Tarõakna Se 1934 (A. Põhi)
A₃.	Kivine nurm, puitsõ pindre? Aknat Se 1934 (A. Kits) 3Se - 3 var.
A₄.	Tuhadsõ põllu, puidsõ pindre? Akõn Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
A₅.	Puitsõ pindre, tsugunatsõ põllu? Aknaraamid, ruudud Se 1938 (J. Ilvik)
B.	Ravvadsõ' pindre, puudsõ' veere? Akõn Se 1960 (H. Keskküla) 2Se - 2 var.
1839.	RAUDTEE, TINARADA, PINU PUID, LIGU LINU? Püss - 0+4+0+0 = 4 (6) var.
A*.	Raudtee, tinarada, pinu puid, ligu linu? Püss Phl 1897 (T. Wiedemann) Kos, Phl - 2 var.
B.	Ligu linu, pinu puid, tükk tina ja raudtee? Püss Var 1888 (M. Karotom)
C.	Linatee, raudrada, puupinu, nael rasva, natukene nahka? Voki Tõs 1893 (J. Öövel)
Vrd.	973
1840.	RAUDVANAMEES PUUPINU TAGA, KIIPAB JA KAAPAB, KEDAGI KÄTTE EI SAA? Nõges - 0+2+0+0 = 2 (5) var.
A.	Raudvanamees puupinu taga, kiipab ja kaapab, kedagi kätte ei saa? Nõges VMr 1888 (J. Koit) E EM 133 (1246); E EM² 116 (1628)
B.	Mees seisab aja ääres, raudreha käes, kiigub ja kaagub, kuhugi ei saa? Nõges Iis 1889 (E. Ellert)
1841.	REBANE KÜÜSIPIDI TAEVAS? Päike - 0+6+0+0 = 6 (8) var.
A.	1) Rebane küüsipidi taevas? Päike Hls 1889 (J. Meomuttel) 2) Rebane küisipidi taevas? Rippuv päsmer Hls 1893 (J. Stamm) 4Hls - 4 var.
B.	Karu küüdsipiti taivan? Linapunda kaalutas Võn 1895 (J. Moodis)
C.	Kurat küüsipidi taevas? Päsmer lae küljes Tt dat-ta (M. Undi)
Vrd.	2191Ad
1842.	REISIST SÖÖB, RENNIST JOOB, SAAB TUTTU, HEIDAB MAGAMA? Kirp - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Hls 1888 (P. Ruubel)
Vrd.	ul: /- - -/ Kirp naisterahva seltsimees, / ta elas sukasääre sees. / Ta rennist sõi ja rennist jõi, / läks karvatutti magama (ERA II 29, 619 (5) < Har)
1843.	RIBU-RÄBU KAKLEVA, REBASENAHK PERSE PÄÄL? Tulekivi, raud ja tael - 2+63+6+2 = 73 (96) var.
A₁a₁.	Rigi-ragi raksu, rebane lakk verd? Tuld raotas räniga Ote 1888 (H. Nugin)
A₁a₂.	Riiku-rääku, rebane lakub verd? Tulelöömine raua ja taelaga VJg 1889 (J. Ustallo)
A₁b₁.	Reeku-rääku taplevad, rebane lakub verd? Tuleraud Vän 1888 (J. Karlson) 2Vän, Pal - 3 var. • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (4)
A₁b₂.	Reeku-rääku taplevad, rebane lakub verd? Tuleraud ja kõbjas SJn dat-ta (T. Köstner) SJn, Võn - 2 var.
A₁b₃.	Reegu-räägu taplevad, rebane lakub verd? Tuleraud VNg 1892 (H. Lohk)
A₁b₄.	Rega-räga taplevad, rebane lakub verd? Tuleraud ja tael Prn 1901 (A. Gärtner)
A₁b₅.	Riebräbakad taplevad, rebane lakub verd? Taelaga rauast tuld lööma Saa 1889 (J. Tuul)
A₁b₆*.	Reeko-rääko taplevad ja rebane lakub verd? Ränid (tuleraud) MMg 1889 (K. E. Martinson) SJn, MMg - 2 var.
A₁c*.	Rigu-rägu kakleva, rebane lakup verd? Tuld raotas Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek) SJn, Plt?, Nõo v. Ote - 3 var.
A₁d*.	Riikus-rääkus taplevad, rebane lakub alt verd? Tuleränikivi ja tael SJn 1888 (J. Mein) Tür, Vän, 3Tor, SJn - 6 var. E EM 134 (1249); E EM² 117 (1635); E EM² 116 (1631)
A₁e₁*.	Reeka-rääka taplevad, rebane lakub vahelta verda? Tuleraud ja tael VMr 1890 (A. Elken) VMr, Kõp, SJn, KJn, Plt - 5 var. Meelej. nr. 5 ja 6 (1880) 159 ja 192 (4)
A₁e₂*.	Reku-raku taplevad, rebane lakub vahepealt verd? Tule raiumine Trm 1889 (H. Mann) Vil, KJn, Trm - 3 var.
A₁f*.	Rebo-räbo kaklõsõ, rebäne lakk vahelt verd? Tulirauvaga raotas tuld Kan 1895 (G. Loodus) Hls, Vil, Äks, Kan - 4 var.
A₂a.	Rigu ja rägu taplevad ja rebane imeb vahelt verd? Tulerauaga lüüakse tuld Pal 1889 (H. Maasen)
A₂b.	Riiksu-rääksu rääsleva, rebane imeb vahelt verd? Tuliraud Ran 1889 (A. Tobber)
A₃*.	Reegu ja räägu taplevad, rebane lakub vahepeal tuld? Tuleraud ja tael Kad 1897 (A. K. Kivi) Kad, Tor - 2 var.
A₄.	Rihkus-rähkus taplevad, tihane lakub verd? Tuleränikivi ja tael SJn 1888 (J. Mein)
B₁a₁.	Ribu-räbu kakleva, rebasenahk perse pääl? Tulekivi, raud ja tael Trv 1928 (E. Treu) 4Trv, Vil - 5 var. E EM 134 (1251); E EM² 116 (1633)
B₁a₂*.	1) Riip-rääp kakleve, rebasenahk perse pääl? Tuld raiutas takla otsa Trv 1890 (J. Tinn) 2) Riksti-räksti kaklevad, rebasenahk perse pääl? Tule raiumine (kivi, raua ja taelaga) Pst 1888 (J. Jaakson) 3) Kriiks-kraaks kakleva, rebasenahk perse pääl? Tuliraud, tael ja kivi Nõo 1889 (J. Tüklov) 2Trv, 2Pst, Nõo - 5 var.
B₁b.	Reeku-rääku taplevad, rebasenahk perse peal? Tuld raiutakse Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
B₂a₁.	Riiku-rääku kakleva, rebunahk perse all? Tuleraud, kivi, tael Pst 1889 (H. Henno) Hls, Trv, 5Pst - 7 var.
B₂a₂*.	1) Riiks-rääks kaklevad, rebasenahk perse all? Tuld raiutakse Pil 1888/9 (T. Kiimann) 2) Riksi-räksi kakleva, rebasenahk neil perse all? Räni, tael, tuleraud Pst 1946 (A. Pikamäe) 3Pst, 2Vil, Pil - 6 var.
B₂b*.	Tiks-täks tapleve, rebasenahk perse all? Tulekivi, tuleraud ja tagel Trv 1890 (A. Rull) Trv, SJn - 2 var.
B₃.	Riksu-raksu kaklevad, rebasenahk all? Taela otsa raiutakse tuld Pst 1888 (J. Leppik) E EM 134 (1256); E EM² 117 (1640)
B₄.	Riiku-rääku kisklevad, rebäsenahk neil reite vahel? Tulekivi, taal, ränituli Saa 1888 (P. Sitzka)
B₅.	Reeku-rääku taplevad, pargit nahk perse all? Villu raasitse Kõp 1888 (V. Reiman)
B₆.	Riiku-rääku kakleve, karunahk vahel? Tulerauvaga raiutes tuld Hel 1889 (J. Keernik)
C₁.	Ribu-rabu kaklevad, rebäsehänd vahel? Tuld raiutakse taelast Trv 1895 (J. Sims)
C₂a.	Riiku-rääku kakleve, oravehänd all? Tuleraud Hls 1894 (H. Sulsenberg)
C₂b.	Riksi-räksi kaklevad, oravasaba otsa peal? Sepa tagumine alasil Trv 1962 (A. Lättemäe) Vrd. 1C
D.	Tibu jookseb teeda mööda, ratsukene randa mööda, rebasenahk perse pääl? Taalist tuld raiumine Vil 1891 (J. Karus) Vrd. 1971C₂a₁
E.	Karu kõnnib kallast mööda, raudsaapad jalas, rigadi-ragadi rauda, rebasenahk perse pääl? Hobune, ader ja kündja Tt dat-ta (anon) Kontam.: = 566Ö 973Ü
1844.	RIIST ON, AGA VETT EI PEA? Sõõl - 0+5+3+0 = 8 (27) var.
a₁.	Riist on, aga vett ei pea? Sõõl Vil 1896 (H. Maaten) Rei, Vil, Rõu - 3 var. E EM 134 (1253); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (5); E EM² 117 (1637); E MM 14 ja 45 (206); E MM² 14 ja 48 (208); Metstak² 16 ja 27; E MM³ 11 ja 39 (208)
a₂.	Riist ta on, aga vett ei pia? Sõel VMr 1888 (J. Koit)
a₃.	Riist on, aga ei pea vett? Sõel Trm 1935 (R. Jungholz)
b₁.	Annom um ja vett ei pia? Sõgõl Kan 1895 (G. Loodus)
b₂.	Vahtsõnõ annom, pia-ai vett seeh? Sõgõl Se 1935 (A. Jänessoo)
c.	Nõu on, aga vett ei pea? Sõõl Vil 1895 (H. Niggol)
Vrd.	1391E₁a keerdküsimus: Missuguse riistaga ei saa vett viia? Sõelaga (Hlj) vs: EV 13960Ab
1845.	RIKKAM KUI RAEISAND, TARGEM KUI TALUSULANE JA KUULSAM KUI KUNINGAS? Raamat - 0 (16) var. J. Sõggel (1909): omaloominguline tekst E EM² 157 (2304); Nurmik I 84; Ajaviiteleht nr. 1 (1933) 8; Metstak² 34 ja 35
1846.	RIKILINE-RAKILINE, KULDKÄÄR VÄHI LINNU PERS[E]S? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Vän 1889 (J. Tammann)
1847.	RIKSUB-RAKSUB RIKKA MEHE VÄRAVA TAGA? Veski - 1+8+7+5 = 21 (53) var.
A.	Rist rikka mehe väravas? Tuuling Pöi 1888 (J. Trull) E EM 134 (1259); E EM² 117 (1644); Metstak² 22
Ba.	Riksub-raksub rikka mehe värava taga? Veski Pöi 1951 (V. Truumets) Sa, Krj v. Mus, Pöi - 3 var.
Bb.	Riiksub-raaksub rikka mehe värava taga? Tuuleveski Krj 1941 (K. Unger)
Bc.	Riiksub-rääksub rikka mehe värava taga? Tuuling Pöi 1888 (J. Trull)
Bd.	Rigiseb-rögiseb rikka mehe väravas? Äke Han 1893 (P. Einbluth)
Ca.	Riksub-raksub rikka mehe toa taga? Die Windmühle Jaa 1817/22 (anon) 2Jaa, Pöi, Lai - 4 var. Wied. 285; E EM 134 (1255); E EM² 117 (1639); Nurmik II 44 (2)
Cb.	Riksub-rääksub rikka mehe toa taga? Tuuleveski Pöi 1952 (S. Rattur)
Cc.	Rigiseb-ragiseb rikka mehe toa taga? Veski Pöi 1952 (H. Koel)
Da*.	Kilinat-kõlinat rikka mehe toa taga? Tuulik Emm 1939 (E. Ennist) 2Emm - 2 var.
Db.	Kirinad-kõrinad rikka mehe toa taga? Tuulik Hii 1928 (M. Meiusi)
E*.	Kirepuud, korepuud rikka mehe toa taga? Tuulik Emm 1928 (M. Meiusi) Phl, Emm - 2 var.
F.	Keripuud, meripuud rikka mehe toa taga? Veske Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 62 (424); E EM² 55 (541)
G.	Istel-astel rikka mehe toa taga? Tuuling Krj 1940 (K. Lepp)
H.	Hele kuusk, kole tamm, riksub-raksub rikka mehe toa taga? [Lahendus puudub] Pöi 1897 (J. Prooses) Kontam.: = 705M
Vrd.	209 210 705 803 1853 1976 1993
1848.	RIPENDAB JA TOLGENDAB, IGAÜKS TEDA KÄPERDAB? Käterätik - 0+0+2+0 = 2 (2) var.
a.	Ripendab ja tolgendab, igaüks teda käperdab? Käterätik Jäm 1929 (A. Kuldsaar)
b.	Ripub ja tolgendab, igaüks haarab ta järele? Käsirätt Jä 1930 (L. Birnbaum)
1849.	RIPLES, RÄPLES, PERSTPITTI KOTKUN? Pähi - 0+6+1+0 = 7 (7) var.
Aa.	Ripõlõs, rapõlõs, perapoolt pitte kotin? Pähkme Kan 1895 (G. Loodus)
Ab₁.	Rippõlõs, rappõlõs, perstpitte kotin? Pähkmas, pähkmepuun kasuva Ote 1939 (A. Kroon)
Ab₂.	Riples, räples, perstpitti kotkun? Pähi San 1893 (J. Tammemägi)
Ab₃.	Rippõlõs ja rappõlõs, perstpitti kotkus? Pähi Kan 1895 (C. Lipping)
Ab₄.	Ripendas, rapendas, perse kotin? Pähkna, sarapuu Võn 1895 (J. Moodis)
Ac.	Nippapiti, noppapiti, päädpiti koti sisen? Pähi Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
B.	Pisikene poisikene, persetpidi kotikesen? Pähel Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
1850.	RIPS ON PEAL JA NIPP ON ALL? Rees - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Tür 1888 (M. Tults) E EM² 117 (1641)
1851.	RISTI KANNAN SEISU AJAL, RATAST AJAN JOOKSU AJAL, PURJUS OLEN SÕIDU AJAL JA KAS MA SÕIDAN KUIVAL EHK MÄRJAL AJAL, ÜKS TOLM IKKA TAGA JÄREL? Tuuleveski - 6+46+4+2 = 58 (123) var.
Aa*.	1) Risti kannan seisu ajal, ratast ajan jooksu ajal, purjus olen sõidu ajal ja kas ma sõidan kuival ehk märjal ajal, üks tolm ikka taga järel? Tuuleveski O. R. Holtz (Holtz 212 (2)): omaloominguline tekst 2) Risti kanna seisu aeal, ratast ajan jooksu aeal, purjus olen sõidu aeal, kas ma käin kuival ehk märjal aeal, üks tolm mul alati taga? Tuuleveski Hel 1874 (A. Wahlberg) 3) Risti kannan, kui ma seisan, ratast ajan, kui ma jooksen, purjus olen, kui ma sõidan, olgu kuiv ehk märg, alati tolm taga? Veski Tln 1887 (J. Eichwaldt) Tln, Kos, PJg, Tor, Hel, Vil - 6 var. ° Holtz 212 (2); Lönnrot² 191 (137)
Ab*.	1) Risti kannan seisu ajal, purjus olen sõidu ajal, ratast ajan joosu ajal, ja kas ma sõidan kuival ehk märjal ajal, üks tolm ikka järel? Tuuleveski Vig 1869 (M. J. Eisen) 2) Risti kannan seisu ajal, purjus olen sõidu ajal, ratast ajan joosu ajal, kas ma käin kuival või märjal maal, ikka üks tolm käib mulle järele? Tuuleveski Pal 1889 (E. Uus) Vig, Pal, Tt - 3 var. • Is. Kal. (1879) 65 ja 67 (6); E EM 134 (1258); E EM² 117 (1643); E MM 14 ja 45 (207); E MM² 14 ja 48 (209); Ainelo III 64; E MM³ 11 ja 39 (209)
Ac.	Risti kannan seisu aal, ratast aan sõidu aal, purjes olen joosu aal, kas ma joosen kuival, märjäl, tolmu ikka mul on järel? Tuuleveski Kõp 1888 (V. Reiman)
Ad.	Risti kannan sõisu ajal, purjus olen jooksu ajal, ajan ratast taga, olgu kuiv ehk märg, mul ikke ühesugune tolm taga? Veski Jõh 1891 (A. Tõnurist)
B.	Pressi kannan seisu ajal, ratast vean jooksu ajal, purjes olen sõidu ajal, sõidan ma märjal ehk kuival ajal, üks tolm on ikka taga? Tuuleveski Kos 1897 (T. Wiedemann)
C₁a₁*.	1) Risti kannan seisu aeal, ratast aean jooksu aeal, ilm võib olla kuiv ehk märg, ikka tolmab minu töö? Tuuleveski Tt 1878 (C. E. Malm) 2) Risti kannan seisu ajal, ratast ajan jooksu ajal, kas olgu vihma ehk ka kuiva, ikka tolmab mo tee? Tuuleveski Jür 1888 (M. Petroff) 3) Risti kannan seisu ajal, ratast ajan jooksu ajal, kas käin kuival ehk märjal ajal, üks tolm ikka taga? Tuuleveski Kuu 1891 (T. Uustalu) Hlj, Kuu, HJn, Jür, KJn, Tt - 6 var. • Mötleja 27/8 ja 54 (114)
C₁a₂.	Seisan risti seisu ajal, ajan ratast jooksu ajal ja kui ma lähen, olgu märg ehk kuiv, ikka tolm mul taga? Tuuleveske Hää 1889 (E. Grant)
C₁a₃.	Risti kannan seisu ajal, ratast viskan jooksu ajal, olgu kuiv ehk olgu märg, ikke tolm on taga minul? Tuuleveski Hlj 1897 (A. Klaas)
C₁a₄.	Risti kannab seisu aal, ratast lööb joosu aal, olgu kuiv ehk märg, üks tal alati? Tuuleveski Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas)
C₁b*.	Kui seisan, siis risti kannan, kui käin, siis ratast ajan, kui olgu kuiv ehk märg, mu tüel on ikke tolm? Tuuleveski Sim 1947 (H. Joonuks) 2Sim - 2 var.
C₁c.	Joosu ajab ratast, saisu kannab risti, olgu vihma ehk põvva aig, pian iin olema? Tuuliveske Ran 1889 (H. Raag)
C₁d.	Siin ma seisan, risti kannan ja rattaid aean, olgu tuult ehk vihma, [üks] tolm ikka taga? Veski Tln 1888 (H. Stein)
C₂a*.	1) Risti kannan seisu aeal, ratast aean jooksu aeal? Tuuleveski Pst 1888 (J. Jaakson) 2) Risti kannab seisu ajal, ratast viskab tuule ajal? Tuuleveski Saa 1895 (P. Ramberg) VNg, Noa v. Hii, Saa, Pst - 4 var. Tander 17
C₂b.	Seisu piäl ta risti kannab, joosu piäl ta ratast viskab? Tuuleveske KJn 1890 (A. Pihlak)
C₃.	Künnapuu kübar, nugisenahka viisad, saksa keel suus, mõõk vööl, ratast lööb joosu ajal, risti kannab seisu ajal? Tuuleveski Saa? dat-ta (anon)
D₁a₁.	1) Risti kannan seisu aeal, purjus olen sõidu aeal, olgu kuiv aeg ehk märg aeg, üks tolm mul ikka taga? Tuulik Tt dat-ta (anon) 2) Risti kannab seisu ajal, purjes seisab sõidu ajal, olgu kuiv või märg aeg, üks tolm ikka taga järel? Tuuleveski Tt dat-ta (M. Undi) VMr, Pld, Tõs, 2Tt - 5 var. Wied. 285; ER Kal. (1883) 91 (24)
D₁a₂.	Ristis seisab seisu all, sõites seisab purju all, olgu kuiv ehk märg, alati tal tolm taga? Tuuleveski HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
D₁a₃.	Risti kannan seisu ajal, puuris õlen sõidu ajal, üks tolm mul ikke taga? Tuuleveski MMg 1889 (H. Rätsepp)
D₁a₄.	Risti kannan seisu aal, purjus olen sõidu aal, kas ma seisan kuival ehk märjal, üts tolm mul ikka? Veski Krk 1923 (A. Johanson)
D₁b₁.	Risti kannan seisu all, purjes olen jooksu all, olgu ilm kuiv ehk märg, üks tolm mul ikka taga? Tuuleveske Vil 1889 (H. Niggol)
D₁b₂.	Risti kannan seisu ajal, purjus olen jooksu ajal, olgu sui ehk talv, ikka tolm taga? Tuuleveski Hls 1894 (J. Riiet)
D₁b₃.	Risti kannab seisu aeal, purjus jooksu aeal, olgu sui ehk talve, kuiv ehk märg, ikka ühesugune tolm taga? Tuuleveski Vil 1873 (H. Leoke)
D₂a.	Risti kannab seisu aal, purjun om ta sõidu aal? Tuuleveski Hls 1939/40 (S. Lätt)
D₂b₁.	Risti kannan seisu aal, purjus olen joosu aal? Veske Vil dat-ta (J. Täht)
D₂b₂.	Ristis olen seisu ajal, purjes olen jooksu ajal? Tuuleveski MMg 1890 (G. Jürgenson)
E.	Purjes seisab sõidu ajal, rattas [sic!] tahab jooksu ajal, olgu kuiv ehk märg? Tuuleveski Jõe 1878 (F. Matson)
F₁.	Risti seisab seisu ajal, risti seisab jooksu ajal, olgu kuiv ehk märg aeg, üks tolm ikka taga? Tuulik Tt 1905 (anon) • Lasteleht nr. 5 (1905) 80 (1)
F₂.	Risti kannab seisu ajal, risti kannab joosu ajal? Tuuleveski MMg 1888 (G. Tenter)
G.	Risti kann[ab] seesu aal, kuiva ning ka märja ajal, ikka kannab oma koormat? Tuuleveske Tt 1889? (anon)
H.	Kuival maal aetakse, purjus olen jooksu aeg? Tuuleveski KJn 1870 (J. Tiedemann)
I₁a.	Jooseb kuival maal, jooseb märjal maal, üks tolu taga alati? Veski Pal 1891 (H. Maasen)
I₁b.	Jooksen ma kuival ehk märjal, ühesugune tolm ikka taga? Veski Amb 1888 (M. Neumann)
I₁c.	Kas ma jooksen kuivalt või jooksen märjalt, üks tolm alati? Vesi-, tuuleveski Koe 1927 (A. Jürgen)
I₂.	Olgu tema kuiv ehk märg, ikka taga tuhk ja tolm? Veski Hag 1890 (H. Raudvere)
J.	Märja all, tolmu all ja ikka tolmu taga? Veski Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
K.	Hobune sõidab, olgu kuiv või märg, ikka tolmab? Veske Tor 1887 (J. Tilk) E EM 42 (197); E EM² 38 (241); E MM 7 ja 43 (49); E MM² 7 ja 46 (50); Ainelo III 68; Kmpm. EL II¹⁰66; E MM³ 5 ja 37 (50)
L.	Üks härg künnab soomaad ja teine künnab arumaad, olgu kuiva ehk märga, üks tolm on ühtepuhku? Vesiveski ja tuuleveski Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann) Kontam.: = 493F
M.	Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile, olgu kuiv ehk vihmane, ikka tolm taga? Tuuleveski Äks 1889 (A. Mauer) Kontam.: = 156W
1852.	RISTATI JA PÕIGITI, PERSED MÕLEMAL POOL OTSAS? Härjad kaevlevad - 0+2+3+0 = 5 (11) var.
a.	Ristati ja põigiti, persed mõlemal pool otsas? Härjad kaevlevad Vän 1889 (M. Jaason) RpS nr. 6 (1939) 189
b.	Risti-rästi keskel, teine händ teine pool otsas? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann)
c₁.	Rigadi-ragadi, risti, põigiti, mõlemil pool otsas saba? [Lahendus puudub] Vän 1939 (A. Vain)
c₂.	Rissu-rässu, rigadi-rägadi, saba mõlemis pool otsas? Veised kaevavad Vän 1933 (M. Hansen)
d.	Rigadi-rägadi, risti, põiki, putsu kumbkil pool otsas? Kaks härga pusklevad Vän 1938 (A. Tekko)
1853.	RISU RIKKAMA TUA EES? Hauriit - 0+2+0+0 = 2 (4) var.
a.	Risu rikkama tua ees? Hauriit Jõh 1888 (A. M. Saar) E EM 134 (1260); E EM² 117 (1645)
b.	Risu-rasu rikkama toa ees? Aknad Jõh 1891 (A. Tõnurist)
Vrd.	209 210 705 803 832Oa 1847 1976 1993
1854.	RAGASI PÄÄL HERNE, KULATS KESKEH? Taivatähe ja kuu - 0+3+1+0 = 4 (4) var.
A₁.	Pane rakas, rakasi pääle herne, hernete pääle kulatsk? Rakas om taivas, herne tähe, kuu om kulatsk Se 1901 (E. Kaiv)
A₂.	Ragasi pääl herne, kulats keskeh? Taivatähe ja kuu Se 1888 (H. Prants)
B.	Riidetäis valgeid herneid, hõbekulask pääl? Taevatähed ja kuu Rõu 1934 (L. Raudsepp)
C.	Sõelatäis hernid ja kuu keset? Taevatähed ja kuu Vlg 1895 (J. Reimann)
1855.	ROHELINE EIT ON HEINAMAAL, KAAP-PAAP PÄÄL? Heinakuhi - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Ta 1989 (L. Gross)
Vrd.	1857
1856.	ROHELINE MAMSEL KÄIB IGA LAUPÄEV ÜHE REITE VAHELT TEISE REITE VAHELE? Viht - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Vrd.	1858 2717
1857.	ROHELINE SAKS, ROGUSKIST KAELARÄTIK? Viht - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Plt 1891 (J. Reinthal)
Vrd.	1855
1858.	ROHELISE KUUEGA POISS KÄIB IGA LAUPÄEV KOSJAS? Viht - 0+3+1+0 = 4 (4) var.
Aa.	Roheline poisikene käib iga nädala kosjas? Saunaviht Jõe 1888 (H. Tutar)
Ab.	Rohelise kuuega poiss käib iga laupäev kosjas? Viht Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
B.	Peigmees käib iga laupääv roheliste riietega kosjas? Viht Jõe 1878 (F. Matson)
C.	Ribureitega vanamees tuleb iga laupäe võeraks? Vihtlemine Kos 1930 (R. Viidebaum)
Vrd.	1856
1859.	ROHILINE MEHEKENE, ROHILITSE JALA? Hainaritsik - 0 (4) var. O. Lipstok (1934): omaloominguline tekst Metstak 18 ja 34 (168); Metstak² 49 ja 50
1860.	ROHTU SÖÖB JA TULD SITUB? Püss - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Rohtu sööb ja tuld situb? Püss Kär 1898 (T. Sömer)
b.	Rohtu ta sööb, tuld ta situb? Püss Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich) Kuhlbars 21 ja 27 (151)
Vrd.	1828 2123 2222
1861.	ROOG SÖÖB JA SÖÖJAD VAHIVAD? Daniel lõukoerte augus - 0+2+3+0 = 5 (6) var.
a.	Roog sööb ja sööjad vahivad? Daniel lõukoerte augus Plt dat-ta (J. Reinthal) VMr, Hls, Pil, Plt - 4 var.
b.	Roog sööb ja sööjad näevad? Taniel lõvikoopas KJn 1936 (J. Raidla)
Vrd.	Piibel: Tn 6, 1-29
1862.	ROOSA TUÕDÕR KADAKAPÕÕSAS, KAKS KIVI KOTIGA ALL, KUI TUÕDÕRT VÄRVITÄSSE, SIIS LÜEB KOTI VAHEL LAINÕGA ÜLES KOHE KU? Mehe suguosad - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Tõs 1890ndad (M. Kurul)
Vrd.	2488D
1863.	RUUSK ÜMBRE TARÕ? Muldhirs - 0+1+3+0 = 4 (4) var.
a.	Ruusk ümbre tarõ? Muldhirs Se 1888 (H. Prants)
b.	Rask ümbre tarõ? Samlõ Se 1927 (M. Pihlapuu) 3Se - 3 var.
Vrd.	221A₄a 671 1310 1864 2007 2795
1864.	RUUSK LÄTT ÜLE MORO? Teerada - 0+1+1+0 = 2 (3) var.
a.	Ruusk lätt üle moro? Teerada Se 1888 (H. Prants)
b.	Rasu' üle moro? Tii üle moro Se 1930 (A. Põhi)
Vrd.	1863
1865.	ROTT LÄHEB KIRJU KARJA HULKA, KUL'LUS KAELAS? Kirikukott - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Plt 1894 (M. Luu)
Vrd.	220
1866.	RISTI-RÄSTI PIKA LUU, IHU ESI LÄBI PAIST? Akõn - 0+2+1+1 = 4 (4) var.
a₁.	Risti-rästi pika luu, ihu esi läbi paist? Akõn Har 1889 (J. Pähn)
a₂.	Risti-rästi pikä luu, esi temä läbi paist? Aken Har 1957 (G. Vilbaste)
b.	Pikaldi luu, risti luu, oma keha läbi paistis? Aken Har 1934 (O. Lipstok)
c.	Risti-rästi luud pantud, aga siiski läbi paistab? Aken Rõn 1889 (C. Berg)
1867.	RISTI-RÄSTI SÕLMIT, KAITS LOOKA ÜMMER? Heinämärss - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Hls 1891 (J. Riiet)
1868.	RISTI-RÄSTI, KARVAD PÜSTI, ISE MUST JA VISKAB KUST? Naiste riist, v... - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
Aa.	Risti-rästi, karvad püsti, ise must ja viskab kust? Naiste riist, v... Pil 1888 (S. Käär)
Ab.	Risti-rästi, karva' pistü, esi must, viskas kust? [Lahendus puudub] Se 1934 (M. Jennes)
B.	Risti-rästi, reied püsti, viskab kahel poole kust? Puusaagimine saagimispukil Tln 1992 (I. Saluvee)
Vrd.	1275 2008 tl: /- - -/ Kilu-Mari, Kilu-Mari, tule sa, / aita siga kaubelda. / Siga oli must ja viskas kust / vasta Kilu-Mari sauna ust. /- - -/ (ERA II 84, 152 (11) < Amb)
1869.	RUHIK SAMMELDE SEHEN? Naise asi - 1+13+6+0 = 20 (30) var.
Aa.	1) Ruhik sammelde sehen? Naise asi Krk 1936 (M. Sarv) 2) Ruhike sammalde sees? Linalegu Hls 1893 (J. Stamm) Hls, Krk, Hel, Trv - 4 var.
Ab.	Tilluke ruhveke sammalde sees? Rukkivagu Vil 1895 (A. Suurkask)
Ac.	Pikk ruhveke sammalte sehen? Röävagu Trv 1895 (J. Liller)
Ad.	Hobõsõruih sammõldõ seeh? Puts Se 1934 (N. Oinas) 3Se - 3 var.
Ae.	Tsiaruuh kahrusammelde vahel? Puts Krl 1889 (E. Kornel)
Af+.	Sammeldunu ruuhekõne? Puts Har 1888 (anon) 2Har - 2 var.
B₁a.	Mollike sammalde siis? Orasevälla vagu KJn 1898 (C. Sööt) 2KJn - 2 var. E EM 100 (869); E EM² 88 (1151)
B₁b*.	Mollike seisab sambla sees? Vesivagu Pal 1889 (M. Uus) Jäm, Pal, San - 3 var.
B₁c.	Sue mold sambla sees? Pilu Hlj 1892 (V. Klaas)
B₁d.	Sammaldadud mollike soo pääl, tammevag'a keskel? Häbedus Võn 1896 (P. Rootslane)
B₂.	Mold maas ja karvad kahel pool? Vesivagu MMg 1888 (A. Artis)
Vrd.	471
1870.	RÕNGAS, RÕNGAS, KÕKS? Koer heidab magama - 1+4+0+0 = 5 (5) var.
a₁.	Rõngas, rõngas, kõks? Koer heidab magama Pst 1893 (J. Reevits) 2Pst, Urv - 3 var.
a₂.	Rõngas, rõngas, kõksti? Koer heidab magama Vil 1873 (H. Leoke)
b.	Rõngas, rõngas, rõngas kakõksti? Koer heidab magama Vil dat-ta (H. Leoke)
Vrd.	613 2250 2796
1871.	RÕÕSK PIIM PÕRANDAL? Päevapaiste põrandal - 0 (3) var. T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst E EM² 117 (1647)
1872.	RÄHN RAIUB RAUDSES LINNAS? Kaelakell - 0+4+1+1 = 6 (18) var.
Aa.	Rähn raiub raudses linnas? Kaelakell Kad 1897 (A. K. Kivi) Hlj, Kad - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 190; SSTT 166; Metstak 16 ja 34 (134); Metstak² 40 ja 43
Ab.	Rähn toksib raudses tünnis? Lehmakell Rkv 1972 (E. Tuisk)
B.	Rähn raiub raudses metsas, aga ilmaski auku sisse ei saa? Kellakara Kad 1896 (J. Sõster)
C.	Rähn raiub palju puida, ei saa laastu laiemaks ega pinu pikemaks? Tunnikell Tln 1926 (M. Sengbusch)
D.	Rähn see raiub ööd ja päevad, ei saand laastud õuele? Seinakell Trv 1896 (J. Vaine) Vrd. 1133
Vrd.	2189 2190 vs: Tiks raiub palju puida, ei saa pikkida pinuda (Hlj; EV Ø)
1873.	RÄKSI TOOMAS TAPAB ROOMA RIKAST PUUVIKATIGA LUUHEINAMAA PEAL? Täi tapmine noaga peas - 1+10+2+0 = 13 (17) var.
Aa.	Räämne Rits tapab Tondi Tooma ära luise vikatiga puise heinamaa pääl? Räämne Rits - inimene, Tondi Toomas - täi, luine vikat - küis, puine heinamaa - päälaud Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 133 (1247); E EM² 116 (1629)
Ab₁.	Tiine Toomas ja Rääma Rits tapsid kahekesi härga puisel heinamaal luise vikatiga? Peasugemine laual Vil 1927 (V. Metsamärt)
Ab₂.	Tiine Toomas ja Rääma Rits tapsid härgu puise heinamaa pääl luise vikatiga? Täie tapmine pealaua peal Vil 1913 (J. Müür)
Ac.	Tati Toomas tapab Rääme Ritsu ära puise heinamaa peal luise vikatiga? Küüs tapab täie Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Ba.	Tindi Toomas tapab Rooma rikka puese heenämaa piäle luese vikatiga? Täi tapmene KJn 1890 (A. Pihlak)
Bb.	Räksi Toomas tapab Rooma rikast puuvikatiga luuheinamaa peal? Täi tapmine noaga peas KJn 1930 (J. Rätsepp)
Bc.	Täksi Toomas ja Rooma rikas lätsive riidlema puise heinämaa pääl ja luise vikatiga, Täksi Toomas tapp Rooma rikka luise vikatiga ära? Täi tapmine laua pääl Pst 1894 (J. Reevits)
Bd₁.	Rõõmi rikas tapab Tindi Tooma luutse vekatiga puutse heinamaa päält ära? Pääsugemine, täi tapmine Trv 1889 (J. Käger)
Bd₂.	Rõõme rikas tapab Tiltsi Tooma ära luust vikatiga puuheinamaa pääl? Täi tapmine Trv 1889 (J. ja J. Viira)
Ca.	Trimm-tramm tapp Tiri Tuuma ära puise haenamaa pääl luise vikatiga? Täid tapetas Nõo 1888 (K. R. Sprohgis)
Cb.	Rimm-ramm tapab ära Tori Tooma puise heinamaa peal luise vikatiga? Täi tapmine Trv 1895 (J. Sims)
D.	Tibu Toomas tapetakse puise heinamaal luise vikatiga? Täi Vil 1875 (H. Leoke)
E.	Puise Toomas läheb luise vikatiga uise heinamaale? Hunt läheb lambakarja Hlj 1892 (G. Kungur)
Vrd.	200Z₃j muist: Aarne S 45
1874.	RÄTSEP JÕES, KÄÄRID KÄES? Vähk - 0+12+0+2 = 14 (28) var.
Aa.	Rätsep jões, käärid käes? Vähk Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson) Tür, Vän, 2Tor - 4 var.
Ab.	Rätsep jões ja käärid käes? Vähk jões Pär 1888 (H. Martinson) Tor, Pär, SJn - 3 var.
Ba.	Mees meres, käärid käes? Vähk Trm 1889 (H. Mann) Plt, Pal, Trm, MMg - 4 var.
Bb.	Miis meren, kääri peon? Vähk Võn 1889 (T. Lätti)
C.	Pole kingsepp, pole rätsep, harjad hambus, käärid käes? Vähk Tln 1972/4 (R. Viidalepp) Meie aasta (1953) lk-ta (10); Janno-Salun III 217
D.	Rätsep jões, käärid käes, silmad p[ee]s ja kirjutab punast? Vähk Tor v. SJn 1963 (P. Kippar) Kontam.: = 2041D
Vrd.	1900
1875.	RÖÖGIB KUI HULL, AGA HINGE SEES EI OLE? Pill - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Röögib kui hull, aga hinge sees ei ole? Pill Rak 1902 (A. K. Kivi)
b.	Hinge sees ei ole, kõige tugevam, aga ikka karjub? Tuul Rap v. Mär 1936 (E. Poom)
Vrd.	330 430B 2582Bb kk: Röökis kut hull (Emm)
1876.	RÜÜSI REBANE? Korp - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Hls 1893 (M. Kuum)
Vrd.	26Ab 2165M₃d
1877.	SAAB OTSA, SIIS HOOLETA, SAAB VASTU, SIIS VAEVATA (GEHT ES ZU ENDE, SO IST MAN OHNE SORGE, HÄLT ES VOR, SO IST MAN OHNE NOTH)? Das Vermögen - 1+1+0+0 = 2 (9) var. Tt enne 1876 (anon) Kuu, Tt - 2 var. • Wied. 286; Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (11); ER Kal. (1884) 92 ja 97 (2); E EM 135 (1263); E EM² 117 (1650)
Vrd.	vs: EV 8142
1878.	SAARIK SAIS SAUNA TAKAN, SADA PULKA PERSEN? Ägel - 5+123+66+46 = 240 (348) var.
A₁.	Sant seina peal, sada mulku persen? Sõel TMr 1889 (J. Tootsi)
A₂.	Taarka tarõ takah, sada mulku perseh? Puuriit Se 1968/9 (K. Tarend)
B₁a.	1) Taarka tare takah, sada pulka perseh? Ägel Se 1956 (V. Pino) 2) Taarga tarõ takah, sada pulka perseh? Ägel Räp 1875/7 (J. Jagomann) TMr, 3Räp, Vas, 15Se - 20 var.
B₁b.	Taarka tarõ peräh, sada pulka perseh? Ägil Vas 1902 (J. Jakobson) Vas, Vas v. Se, 2Se - 4 var.
B₁c.	Taarka tare peräh, sada pulka siseh? Ägel Vas 1888 (C. Lenzius) Vas, Se - 2 var.
B₂.	Taarka Taanja tarõ takan, sada pulka persen? Ägli Kan 1964 (M. Meho)
B₃.	Joorka aida takah, sada pulka perseh? Ägül Se 1929 (A. Gehrke)
B₄.	Starik tarõ takahn, sada pulka persehn? Äkel Rõu 1937 (J. Gutves)
B₅a.	1) Vana taarik tarõ takan, sada pulka persen? Äkl Har 1889 (J. Pähn) 2) Vana taarik tarõ takah, sada pulka perseh? Ägli Vas 1937 (I. Daniel) 5Har, Rõu, Vas - 7 var.
B₅b.	Vana taarik tare taga, sada pulka tagaotsas? Ägel Har 1925 (S. Lõhmus)
B₅c.	Vana staarik tarõ takan, sada pulka küle seen? Ägli' Rõu 1963 (K. Kalkun)
B₅d.	Vana starik tare takan, sada pulka persen? Äkl puust Har 1927 (E. Ariste)
B₅e₁.	Vana tarik tare taka, sada pulka persen? Ägel Hel 1889 (G. Habicht)
B₅e₂.	Vana tarik taga tare, sada pulka persen? Ägel Trv 1896 (J. Tõllasson)
B₅f.	Vana tarik tare peras, sada pulka tagaotsas? Ägel Rõu 1887 (anon) E EM 175 (1702); E EM² 151 (2206)
B₅g.	Vana tarik tare takah, sada punni persseh? Rehepesmise tamp Plv 1966 (L. Briedis)
B₆.	Vana taru tare takan, [sada] pulka persen? Äkl Har 1888 (anon)
B₇.	Tarkus tare tagan, sada pulka persehn? Äkl Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (180)
B₈.	Üks tark tare taga, sada pulka perses? Ägli Vil 1895 (A. Suurkask)
B₉.	Taat tare takan, sada pulka persen? Ägel Kan 1888 (J. Väggi)
B₁₀.	Vanataat tarõ takan, sada pulka persen? Äke Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
B₁₁.	Vanataat nulgan, sada pulka persen? Äkl Har 1934 (O. Lipstok)
B₁₂a.	Vanamiis tarõ takahn, sada pulka persehn? Ägli Rõu 1897 (G. Raup) Rõu, Plv, Räp - 3 var.
B₁₂b.	Vanamiis tarõ takah, sada pulka säläh? Ägel Räp 1889 (J. Poolakess)
B₁₂c.	Vanamees tare takah, sada pulka all? Ägel Räp 1889 (K. Tamberg)
B₁₃.	Vanamiis sanna taga, sada pulka persen? Ägel San 1888 (K. Gross) San, Rõu - 2 var.
B₁₄.	Vanaesä nurmõ pääl, sada pulka persen? Ägil Rõu 1932 (H. Tampere)
B₁₅.	Tädi tare taga, sada pulka perses? Äke MMg 1887 (K. Pedak)
B₁₆.	Tont tare takah, sada pulka perseh? Ägel Räp 1875/7 (J. Jagomann)
B₁₇.	Vanatont sanna lakan, sada pulka persen? Ägel Ote 1889 (V. Vaher)
B₁₈.	Sarikas sais tare taga, sada pulka pe[r]sen? Ägel Võn 1895 (P. Rootslane)
B₁₉.	Vana saarik tarõ takan, sada pulka seen? Raudpulkadega äke Rõu 1957 (O. Jõgever)
B₂₀*.	Vana saarik sanna takan, sada pulka persen? Ägel Ote 1892 (J. Ainson) Ote, Se - 2 var.
B₂₁a.	Saarik sanna takan, sada pulka persen? Ägel Ote 1889 (H. Nugin) Võn, 4Ote, 2Kan, Har, Plv - 9 var.
B₂₁b.	Saarik sanna takan, sada pulka külen? Ägli Kan 1910 (H. Ojansuu)
B₂₁c.	Sarik sanna takan, sada pulka sällän? Ägli Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
B₂₁d.	1) Saarik sais sauna takan, sada pulka persen? Ägel Urv 1887 (J. Paap) 2) Saarik sais sanna takal, sada pulka persel? Äkl Krl 1910 (H. Ojansuu) Ote, 2San, Kan, 6Urv, 4Krl, Rõu, Plv - 16 var. E EM 135 (1264); E EM² 117 (1651)
B₂₁e.	Saarik sais sanna takan, sada pulka sällän? Ägli Urv 1956 (A. Reigo)
B₂₁f.	Saarik sais sanna takan, sada pulka pään? Ägel Kan 1895 (G. Loodus)
B₂₁g.	Saarik seisab sauna tagan, sada pulka seen? Äke Urv 1955 (T. Prisko) San, Urv - 2 var.
B₂₁h.	Saarik istus sanna takan, sada pulka persen? Äkil Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
B₂₂.	Saarik-Maarik sanna taka, sada pulka persen? Ägel Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B₂₃.	Saarik sällä takan, sada pulka persen? Ägel Ote 1889 (O. Grossschmidt)
B₂₄.	Saar sanna takan, sada pulka persen? Ägel Ote 1895 (C. Lipping)
B₂₅a.	Sarik sais sanna takan, sada pulka persen? Puuägel Urv 1936 (A. Jeret)
B₂₅b.	Sauna takan sais sarik, sada pulka persen? Ägel Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
B₂₆.	Vanasarvik sanna taka, sada pulka persen? Ägl Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B₂₇a.	Sarvik sais sanna takan, sada pulka persen? Karuägel Krl 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi) Ote, Kan, Urv, Krl - 4 var.
B₂₇b.	Sarvik sanna takan, sada pulka persen? Äkli Vas 1936 (A. Raadla)
B₂₈.	Kurat istus sanna takan, sada pulka persen? Ägel Ote 1890 (J. A. Palm)
B₂₉a₁.	Sant sanna takan, sada pulka persen? Ägel Võn 1889 (T. Lätti) KJn, 2Võn, Nõo, Nõo v. Ote, Ote, 2Kan, Krl, 5Rõu, As - 15 var.
B₂₉a₂.	Sant on sauna tagan ja sada pulka persen? Ägil Trt 1949 (O. Hildebrand)
B₂₉a₃.	Üits sant sanna taka, sada pulka persen? Äke Puh 1889 (D. Arak) Puh, Urv - 2 var.
B₂₉b.	Sant sanna takan, sada pulka külen? Puuägli' Rõu 1961/3 (K. Kalkun)
B₂₉c.	Sant sais sanna takan, sada pulka persen? Ägel Urv 1888 (G. Seen) 2Võn, Urv, Rõu - 4 var.
B₂₉d.	Sant sais sanna takan, sada pulka perän? Raudpulkadega puuägli Rõu 1972 (F. Sillavee)
B₂₉e.	Sant istub saana taga, sada pulka perses? Äke KJn 1936 (L. Köögardal)
B₂₉f.	Üks sant, sada pulka perses? Äke Har 1895 (J. Reimann)
B₂₉g.	Sandil sada pulka persen? Ägli Rõu 1896 (H. Treu)
B₃₀.	Üks saks sauna takan, sada pulka peas? Äkel Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman) Vrd. 2721
B₃₁.	Saalis sanna takan, sada pulka persen? Ägel Ote 1939 (A. Kroon)
B₃₂.	Vana kahr sanna takan, sada pulka persen? Ägel Urv 1890 (A. Koort)
B₃₃.	Kahr nurme pääl ja sada pulka persen? Ägli Räp 1933 (R. Viidebaum)
B₃₄.	Hani sauna taga, sada pulka perses? Äke Trt 1930 (M. Sika)
B₃₅.	Tutt-tatt tua taga, sada pulka perses? Äke Juu 1888 (J. Valdt)
B₃₆.	Taaliku taga värate, sada auku taalikul? Äkes Ran 1889 (H. Raag) Vrd. 2719Hb
B₃₇a.	1) Talleke taga väravi, sada pulka perses? Äke Vil 1875 (H. Leoke) 2) Talleke taga väräti, sada pulka persen? Ägel Pst 1889 (J. Ainson) PJg, Hel, 6Pst, 2Vil, Tt - 11 var. Vrd. 2136 2137
B₃₇b.	Talleke taga värava, sada pulka seljas? Ägel Pst 1888 (J. Leppik)
B₃₈.	Malleke-talleke taga värati, sada pulka persen? Ägel Pst 1946 (A. Pikamäe)
B₃₉.	Talleke taga aia, sada pulka persen? Ägel Hls 1889 (M. Ilus)
B₄₀.	Lööd tare otsahn, sada pulka persehn? Äkl Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 129 (100)
B₄₁.	Sanna takan sada pulka? Ägel Ote 1982 (T. Tammo)
C₁.	Sarvik tarõ takah, sada sarvõ pääh? Ägil Se 1929 (T. Kõivastik)
C₂.	Sarvik sauna taga, sada sarve pääs? Äke Saa 1930 (A. Räägel) Pär, Saa - 2 var.
C₃a.	1) Saarik sauna taga, sada sarve peas? Äke Aud 1888 (P. Jagor) 2) Saarik sanna taga, sada sarve pään? Ägel Ote 1893 (K. Parts) Tõs, 2Aud, Pär, Ote, Tt - 6 var.
C₃b.	Saarik sais sanna takan, sada sarvõ pään? Äke Urv 1958 (A. Reigo) San, Urv - 2 var.
C₄.	Sarvik lammas lauda taga, sada sarve peas? Ägi Tõs 1892 (G. Anniko)
C₅a.	Tont sauna taga, sada sarve peas? Hobune ja äke Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Jõe, Rei, Khn, Hää, Trm, Elv - 6 var. E EM² 134 (1930); Nurmik II 42 (3); Huvit. II 216 ja 224 (41); Tamman 53; Puus. KH III⁵ 74; Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (62); Loorits VrP 26 (62); Huvit. V Lisa 18 (41); Metstak² 59 ja 61
C₅b.	Tont om sauna kõrval, säitse sarve pään? Ägel Rõu 1977 (A. Korb, I. Rettau)
C₆.	Tont kaevu taga, sada sarve peas? Äke Kuu 1939 (H. Martinson)
C₇.	Vanatont sauna taga, sada sarve peas? Äke Trm 1935 (H. Kaasan) Trm, TMr - 2 var.
C₈.	Vanatont mõtsan, sada sarve pähan? Ägel Hel 1889 (G. Habicht)
C₉.	Vanapagan sauna taga, sada sarve pääs? Äki Hää 1942 (M. Mäesalu)
C₁₀a.	Vanakurat sauna taga, sada sarve peas? Äke Hää 1954 (M. Mäesalu)
C₁₀b.	Vanakurat sauna taga, sada sarve seljas? Äke Hls 1939 (M. Alliksaar)
C₁₁.	Saja sarvega kurat seisab sauna taga? Äke Vän 1937 (E. Tammsoo)
C₁₂.	Vanasaadan aia taga, sada sarve pähan? Ägel Hel 1874 (A. Wahlberg)
C₁₃.	Sikk sanna takan, sada sarve pään? Ägel Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
C₁₄.	Utt-att aea taga, sada sarve peal? Äke Rap 1936 (E. Poom)
C₁₅.	Miis istus mõtsan, sada sarvõ pään? Puuägli Urv 1956 (A. Reigo)
C₁₆.	Vanaeit toanurgas, sada sarve pääs? Voki Saa 1939 (H. Tehver)
D₁a.	Saarik sauna taga, sada auku perss? Äke, kellega enne äästati Mih 1948 (V. Noorkõiv)
D₁b.	Saarik sauna taga, sada auku sees? Äke Tõs 1893 (J. Öövel)
D₁c.	Saarik seis sanna taga, sada auku persen? Puuriit Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
D₂.	Vana saarik sauna taga, sada auku selja sees? Äke Var 1888 (M. Karotom)
D₃.	Saarikas sauna taga, sada auku pers? Ägi Tõs 1890 (M. Kirikall)
D₄a.	Sarik sauna taga, sada auku p[er]ses? Ägi Ans 1891 (F. Peters)
D₄b.	Sarik istub sauna taga, sada auku pers? Ägi Sa 1891 (E. B. Grepp)
D₄c.	Sarik situb sauna taga, sada auku pers? [Lahendus puudub] Pöi 1897 (J. Prooses)
D₅a₁.	1) Saarik lammas sauna taga, sada auko perssis? Äke Mih 1938 (V. Eenveer) 2) Soarik lammas sauna taga, sada auku pers? Ägi Pöi 1894 (T. Undritz) 2Mih, 3Pöi - 5 var.
D₅a₂.	Sarviline lammas sauna taga, sada auku perses? Äke Plt dat-ta (J. Landsmann)
D₅b.	Sarvik lammas sauna taga, sada auku külle sees? Haoriit; äke PJg 1888 (J. Reinson) E EM 137 (1284); E EM² 119 (1674)
D₆a₁.	Tutt-tatt toa taga, sada auku persis? Äke Vig 1869 (M. J. Eisen) Rap, Vig - 2 var. E EM 159 (1526); E EM² 138 (1986) Vrd. 2271B₂n
D₆a₂.	Titt-tätt toa taga, sada auku perses? Äge Khk 1958 (R. Põldmäe)
D₆a₃.	Utt-tutt toa taga, sada auku p[erses]? Äge Ans 1891 (F. Peters) Vrd. 2337
D₆a₄.	Tiili-tuuli tua taga, sada auku per[se]s? Rehekuru Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
D₆a₅.	Tuuli-tuuli toa taga, sada auku perses? Ägid Ans 1891 (J. Magus)
D₆a₆.	Illing-talling tua taga, sada auku perses? Äge Kär 1890 (T. Jank)
D₆b₁.	Tutu-lutu tua taga, sada auku selgas? Äke Kse 1889 (F. Põld) Vrd. 2722A₅b
D₆b₂.	Tell-toll toa taga, sada auku selgas? Äke Han 1889 (A. Reimann)
D₆c.	Tiht-täht toa taga, sada auku südames? Ägi (äke) Sa 1888 (F. W. Ederberg) E EM 152 (1446); E EM² 132 (1891)
D₆d₁.	Tikk-täkk toa taga, sada auku sees? Äge Kaa 1889 (M. Kallas)
D₆d₂.	Tink-tänk tua taga, sada auku sees? Äge Kaa 1889 (A. Pea)
D₆d₃.	Tutt-tatt tua ees, tutt-tatt tua taga, sada auku sees? Äke Rap 1889 (J. Vällü)
D₇a.	Till-tall aia taga, sada auku perses? Äke Pha 1947 (A. Sepp)
D₇b.	Hunt-tont aia taga, sada auku selgas? Äke Rap 1928 (R. Viidebaum)
D₈a.	Tuhat tularulla, sada auku p[er]ses? Äge Ans 1891 (F. Peters)
D₈b.	Tuhat tutulutuline, sada auku selgas? Äke Han 1889 (A. Reimann)
D₉a.	Turu-tutu-luutu, sada auku sees? Äke Hps 1923 (V. Lao)
D₉b.	Kägiseb, nägiseb, sada auku selgas? Ägi Vll 1890 (M. Kolm)
D₁₀a.	Tutikas toa taga, sada auku selgas? Äge PJg 1888 (H. Lussik)
D₁₀b.	Tutikas tua taga, sada auku sees? Äke Tõs 1890 (M. Kirikall)
D₁₁.	Tallikas toa taga, sada auku selgas? Äke Muh 1952 (A. Tuim)
D₁₂.	Vana talluks tua taga, sada auku sees? Äkke Hlj 1888 (K. Leetberg)
D₁₃.	Taanikas tua taga, sada auku taanikas? Äkke Hlj 1895 (A. Raid)
D₁₄.	Vana totar tua taga, sada auku totran? Ägel Trv 1890 (J. Tinn)
D₁₅.	Hall härg aja ääres, sada auku selgas? Ägi (äke) Krj 1938 (K. Lepp)
D₁₆.	Sada auku saalingus? Äge Khk 1940 (A. Kukk)
E₁.	Must siga nurgas, sada julka perses? Äke Lüg 1935 (A. Pärtman)
E₂.	Vana karu nurgas ja sada julka perses? Äkke Lüg 1921 (M. Jürna)
F+.	1) Saarik sais sanna taga? Kangavõllas Rõn v. San 1890 (P. Roose) 2) Saarik sauna taga, sarved püsti? Äke Tõs 1893 (J. Jagoschmidt) E EM 148 (1402); E EM² 128 (1835)
G.	Vana taarik tare takan, tiks peon tilgus? Taaritõrike Har 1957 (S. Lätt) Kontam.: = 2432Ü
H.	Tont tua taga, sada sarvõ piäs, sada kuubõ selgäs, lähäb õuõ, perse ikka paljas? Kana Khn 1934 (T. Saar) Kontam.: = 2267Ü
Vrd.	446 1072C₁₃ 2092A₃d 2433 2761 2762A₂c₁
1879.	SABA SAKSA TOKIKENE, KÕRVAD KULLALIPUKESED? Kass - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ran dat-ta (H. Raag)
Vrd.	1437 1463 1648 1977 2038
1880.	SADA JAANUST, TUHAT JAANUST, ÜKS PIKK POISS JAANUS? Mesilased - 2+10+0+1 = 13 (23) var.
Aa.	Sada Jaanust, tuhat Jaanust, üks pikk poiss Jaanus? Mesilased Tt dat-ta (anon) Pst, KJn, Tt - 3 var. Wied. 286; E EM 135 (1265); E EM² 118 (1653); RpS nr. 6 (1939) 190
Ab.	Jaanus, Jaanus, tuhat Jaanust, üks pikk poiss Jaanus? Kangalõimed ja koe Pst 1890 (J. Leppik)
Ac*.	1) Tuhat Jaanust, sada Jaanust, üks pikk poiss Jaanus? Kuusk okaste, okse ja tüvega Pst 1888 (J. Leppik) 2) Tuhat Jaanust, sada Jaanust, üks pikk poiss Jaanus? Heinakuhi Pst 1913 (J. Müür) Trv, 2Pst, Pst? Tt - 5 var. E EM 157 (1500); E EM² 136 (1957)
B₁.	Tuhat Jaanust, sada Jaanust, üks vanapoiss Jaanus? Linnupuu SJn 1895 (H. Mikkor)
B₂.	Tuhat Jaanust, sada Jaanust, üks on vana ilma Jaanus? Mesilased SJn 1893 (J. Mein)
Ca.	Sada Jaanust, tuhat Jaanust, ühe ööga kinni pandud? Õlekubu Pst 1890 (J. Leppik) Kontam.: = 2279Ua
Cb.	Tuhat Jaanust, sada Jaanust, ühe vööga ümmert kinni? Õlekubu KJn 1888 (J. Reial) Kontam.: = 2279Ub
1881.	SADA MUSTA RATSUTAVAD, [TUHAT] KOERA JÄREL? Noot - 0 (3) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 135 (1267); E EM² 118 (1655)
1882.	SADA PAUKU ÜHTE AUKU? Uhmer ja tampimine - 0+2+0+0 = 2 (3) var. Trm 1896 (E. Soodla) Lai, Trm - 2 var. E EM² 118 (1656)
Vrd.	94
1883.	SADA ROODU TANTSIVAD, PÄNT-RÖNT LÖÖB PÖIALT PÄÄLE? Lammas situb - 1+20+6+1 = 28 (36) var.
A.	Taaderaint löeb pöialt? Lammas liigutab oma saba Kos 1892 (T. Wiedemann)
B₁a₁.	Sada roodu tantsivad, põnt-ränt löövad pöidlid peale? Lammas situb Tor 1889 (J. Tilk)
B₁a₂.	Sada roodu tantsivad, print-pränt löövad pöialt peale? Lammas situb Tor 1889 (C. Tults)
B₁a₃.	Sada roodu tantsivad, pänt-rönt lööb pöialt pääle? Lammas situb Tor 1888 (A. Martson)
B₁a₄.	Sada ruutu tantsivad, pönt-rönt lüüb peialt pääl? Lammas laseb pabuli Hää 1933 (M. Martinson)
B₁b.	Pönt-rönt lööb pöialt ja sada roodu tantsivad? Lammas situb Tor 1889 (M. Tohv)
B₂a.	Sada rootsi tantsivad, pöial lööb pentert peale? Lammas situb Tür 1888 (M. Tults)
B₂b.	Sada rootslast tantsivad, pungel lööb pöialt peale? Lammas situb Trt 1927 (K. Pormeister)
B₂c.	Sada rootslast tansivad ja pöialpoiss lööb pilli? Lammas situb Vän 1889 (M. Jaason)
B₃.	Sada saksa tantsivad, pöial peal pöögeldab? Lammas tühjendab end Vän 1933 (H. Martinson)
B₄.	Sada tukki tantsivad, üks lööb pöialt peale? Lammas situb Tor 1889 (C. Tults)
C₁.	Iiu tõstab pöialt, must roots hüppab? Lammas situb PJg 1888 (J. Reinson) Mih, PJg - 2 var. E EM 40 (180); E EM² 37 (223) Vrd. 1586
C₂a.	Peial lööb penti, mustad saksad tantsivad? Orel VMr 1890 (A. Elken)
C₂b₁.	Pekker peksab pöilaga, mustad saksad tantsivad? Lammas situb Khk 1947 (A. Kannel)
C₂b₂.	Pekker kiputab pöialt, mustad saksad tantsivad? Lammas situb Kär 1890 (J. Mändmets)
C₂b₃.	Mustad saksad tantsivad, peker laksutab pöialt? Lammas situb Khk 1898 (T. Sömer)
C₂c.	Mustad saksad tantsivad, kubjas laksutab peialt? Lammas situb Han 1889 (A. Reimann)
C₃.	Peiber-liiber lööb pöialt, ajab mustad rillid tantsima? Lammas situb Sa dat-ta (anon) Wied. 284
C₄a.	Peker tõstab pöialt, mustad saiad tansivad? Lammas situb Kaa 1939 (T. Õunpuu)
C₄b.	Mustad saiad tantsivad, pekker ise luiskab pöialt? Lamba s[i]tt Ans 1891 (F. Peters)
C₅.	Kipper laksutab pöialt, mustad mehed tantsivad? Lammas s[itu]b Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
C₆.	Pönt lööb pöialt, mustad röövlid tantsivad? Lammas situb Kse 1889 (K. Karu)
C₇.	Mustad talled tantsivad ja Simson lööb sõrme peale? Lammas s[i]tub Plt 1899 (M. Luu)
C₈.	Mustad oad tantsivad ja pöial lööb sõrmilisi pääl? Lammas s[it]ub Plt dat-ta (J. Reinthal)
D+.	1) Peker tõstab pöialt, keik saiad tantsivad? Lammas situb Kaa 1889 (A. Pea) 2) Perenaine peksab pöialt, soojad saiad tantsivad? Lammas s[itu]b Jäm 1929 (A. Kuldsaar) 2Jäm, Kaa - 3 var.
Vrd.	2557 2591
1884.	SADA SILMA KUHJA LUU? Sõglutas - 0+3+1+0 = 4 (4) var.
a₁.	Sada silma kuhja luu? Sõglutas Har 1888 (anon) Har, Se - 2 var.
a₂.	Sada silmä loova kuhja? Sõglaga sõõrdma Rõn 1889 (C. Berg)
b.	Tuhanded silmad kuhja teevad? [Lahendus puudub] Tõs 1889 (M. Kampmann)
1885.	SADA SILMA, AGA EI NÄE? Passel (pastel), mis jalgas - 0+2+3+0 = 5 (6) var.
A₁.	Omal sada silma peas, siiski käib sopa sees? [Lahendus puudub] Hag dat-ta (M. Hermann)
A₂a.	Sada silma pias, aga ise pime? Sukk ehk kinnas VMr 1939 (M. Ross)
A₂b₁.	Sada silma, aga ei näe? Passel (pastel), mis jalgas HJn 1895 (J. Kirschbaum)
A₂b₂.	Sada silma, nägemist ei ole? Võrk Lei 1911 (H. Ojansuu)
B.	Käib kips-käps, mitu paari silmi, aga ei näe? Silmadega king Saa 1939 (I. Peetrimäe)
1886.	SADA, SADA, TUHAT, TUHAT, [ÜHEST] KAEVUST VETT JOOVAD? Hobuse karvad - 0 (3) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 136 (1271); E EM² 118 (1660)
Vrd.	2275 2278
1887.	SADASID LÄHEB VÕÕRAKS PALUMA, ÕNNELIKUD, KES EI TULE, ÕNNETUMAD, KES TULEVAD? Kalavõrk - 0+0+1+2 = 3 (33) var.
a₁.	Sadasid läheb võõrsiks paluma, õnnelikud, kes ei tule, õnnetud, kes tulevad? Kalad püünises Tõs 1942 (T. Saar) Kmpm. Kõ 60 (5); Kmpm. KLr I⁸ 123; Kmpm. A⁶ 58 (5); Kmpm. EL I⁹ 146
a₂.	Sadasid läheb võõraks paluma, õnnelikud, kes ei tule, õnnetumad, kes tulevad? Kalavõrk Emm 1928 (M. Meiusi)
b.	Sadasid läheb külla paluma, õnnelikud, kes ei tule, õnnetud, kes tulevad? Kalapüük Ote 1957 (T. Landra) ÜÕÕ 114 (2); Mihkla-Tedre 56; Mihkla-Tedre EK⁹ 20
1888.	SAELAVVAD, SALMILAVVAD, PÜHA TUULE LIPILAVVAD? Raamat - 0+2+1+1 = 4 (8) var.
a.	Saelaadad, palvelaadad, pühä tuule lipulaadad? Piibel, raamat Kod 1887 (S. Käär) E EM 136 (1274); E EM² 118 (1663)
b.	Saelavvad, salmilavvad, püha tuule lipilavvad? Raamat TMr 1888 (P. Birkenthal)
c.	Siigalauda, saagilauda, tuhat tuule lipilauda? Raamat Hel 1962 (S. Lätt) Hel, San - 2 var.
Vrd.	2263Q
1889.	[SAJA-]AASTANE VANAMOOR, PÄEVAVANADUNE PEA? Lumi kännul - 0 (5) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 136 (1275); E EM² 118 (1664)
Vrd.	1812
1890.	SADAJALGNE LOOME, ÜKS SARV PEAS? Luud - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
Aa.	Sadajalgne loome, üks sarv peas? Luud Kad 1896 (J. Sõster)
Ab.	Sajajalgne poisike, üks sarv peas? Luud Hls 1939 (S. Pärt)
B.	Üks sarv, sada jalga? Luud Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Vrd.	2037 2361 2725
1891.	SADAJALGNE, SEITSMESELGNE, NELJAKÕRVNE? Äke - 0 (3) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 136 (1276); E EM² 118 (1666)
1892.	SAJAJALGSEL SAADUD, PUNASEL PULGAL SÖÖDUD? Porgand - 0 (2) var. A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst E EM² 118 (1665)
1893.	SAJASARVILINE, TUHATKÕRVULINE? Kask - 0 (3) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 136 (1277); E EM² 118 (1667)
Vrd.	2270
1894.	SAKS EI TAHA, ANTVÄRK PÕLGAB, TALUPOEG PÜÜAB KÄTTE SAADA? Isanda nime - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
A.	Saks ei taha, antvärk põlgab, talupoeg püüab kätte saada? Isanda nime PJg 1888 (H. Lussik)
Ba.	Mis antvärgid põlgavad, seda mulgid armastavad? Isanda nime Pär 1888 (H. Martinson)
Bb.	Antvärgid põlgavad ära, mulgid püüavad kätte saada? [Lahendus puudub] Nõo 1895 (J. Leitu)
1895.	SAKS MUUD EI SÖÖ KUI VÄRSKET SITTA JA PERSELAKET? Kanamuna, härjakiil - 0+1+0+0 = 1 (1) var. San 1893 (J. Tammemägi)
Vrd.	vs: EV 8623
1896.	SAKS SÖÖB JA MAAMEES SÖÖB, MIS JÄRELE JÄÄB, EI KÕLBA KOERALEGI? Vorstivardad - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
a.	Saksad söövad, talupojad söövad, mis jäeb järele, ei söö koeradki? Vorstivarras Äks 1894 (P. Sepp)
b.	Saks sööb ja maamees sööb, mis järele jääb, ei kõlba koeralegi? Vorstivardad Trm 1889 (H. Mann)
c.	Saks süüb, mua süüb, mis üle jääb, ei süü koergi? Vorst Ksi 1888 (T. Riomar)
d.	Saks sööb, eestlane sööb, mis üle jääb, ei söö koergi? Vorstivarras jääb järele TMr 1890 (M. Napp)
Vrd.	204 616 1897
1897.	SAKS SÖÖB, MAA SÖÖB, VÄIDSEGA EI LÕIGATE, LAUA PÄÄLE EI PANDA? Emapiim - 12+191+49+25 = 277 (475) var.
Aa.	Kuningas, saks ja talupoeg teda söövad, aga laua peale ei panda? Emapiim JJn 1888 (M. Roosileht)
Ab₁*.	Kuningas, saks, talupoeg ja kõik söövad, ei panda elades laua peale, ei noaga leigata (König, Edelmann, Bauer und jedermann essens, wird doch niemals aufm Tisch gesetzt, wird nicht mit dem Messer zerschnitten)? Die Muttermilch Tt 1732 (A. Thor Helle) Tür, Trm, Äks, Tt - 4 var. • Helle 365 (45); Hupel 120; Willmann 168 (42); Lindf. (1787) lk-ta (14); Lönnrot 153; Nörmann 35 ja 54 (47); Ahlqvist 72; Körber Uus ABDr 12 (3); Wied. 272; E EM 75 (580); KAH EKAl 161 ja 163 (42); E EM² 66 (752); E MM 10 ja 44 (123); E MM² 10 ja 47 (125); Raud KL III 213 (19); Ainelo III 119 ja 124; Raud VMj 213 ja 214 (19); E MM³ 8 ja 38 (125)
Ab₂*.	Kuningas, saks, talupoig, kõik sööved, aga ei veeta lavvale ega lõigata noaga? Ematiss Jõh 1892 (A. Tõnurist) Jõh, Kos, Trm - 3 var. Kmpm. KH 32
Ab₃.	Laua pääle ei panna, nuaga ei lõigata, kuningas, saks ja talupoeg söövad? Rinnad Hls 1893 (M. Kuum)
Ab₄*.	Kunningas, talupoeg, saks, kõik söövad üht leiba, ei leigata noaga, ei panda lauale? Emapiim Krj dat-ta (C. Allas) Krj, Pöi - 2 var.
Ac+.	Kuningas, saks, talumees saavad keik ühte rooga maida? Emapiim Pha? dat-ta (anon) Pha?, Trm - 2 var.
B.	Kuningas sööb, saks sööb, sant sööb, ilmas ei lõegata, laua peale ei tooda? Emärind SJn 1891 (J. Köstner) E EM² 62 (670); Nugis 289 ja 313 (104)
C+.	Saks sööb, sant sööb, kuningas sööb ja talupoeg sööb, aga nuaga ei lõigata ega laua pääle ei panda? Lapse imemine Trm 1895 (S. Sommer) Pil, Trm, Kam, Urv - 4 var.
Da.	Keetmata ja küpsetamata, kõik on seda söönud, kuningapojad ka? Emapiim Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 61 (412); E EM² 54 (524); E MM 9 ja 43 (94); E MM² 9 ja 46 (96); Ainelo III 124; E MM³ 7 ja 37 (96)
Db+.	Kõik seda söövad ja ka kuningapoeg sööb ka? Nisa imemine Trv 1936 (J. Veskemäe) Saa, Trv - 2 var.
Ea₁.	Kuningas ja talupoeg söövad, lauale ei panna ega noaga ei lõigeta? Emapiim Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Ea₂.	Kuningas süöb, talupoeg süöb, ei leika kieki, ei kanta lauale? Rinnapiim Jõe 1948/53 (G. Vilbaste) Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (42); Loorits VrP 25 ja 26 (42); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (19)
Eb.	Ei keedeta, ei kanta lauale, sööb kuningas ja talupoeg? Rinnapiim Hlj 1947 (E. Tarvel)
Ec*.	Keetmata, küpsetamata, siiski mekib niisamma hea kuningal kui talupojal? Emarind Pee 1894 (O. J. M.) Pee, Hls - 2 var. Tõn. R Tähtr. (1882) 58 (12)
Ed.	Pajas ei keedeta, nuaga ei lõigata, kirvega ei raiuta, laua peale ei tooda, aga söia ta sünnib, kõik kuningad ja talupojad söövad? Piim ema rindas Nis 1895 (J. Reimann)
Fa.	Kuningas sööb, popsnik sööb, ei lõigata lahti ega kanta lauale, aga söönuks saavad kõik? Emarind Tt 1952 (A. Tuim)
Fb.	Mis süüp kuningas kui saanamiis? Nisa, rinda Rõn 1889 (C. Berg)
Ga*.	Kuningast kuni sandini söövad kõik inimesed sedä ruuga, ei panta laua piäle egä lõegata nuaga? Emarind KJn 1936 (L. Köögardal) Kuu, Rap, Nis, Kär, 2Jäm, Kaa, Pöi, Vän v. Trt, Saa, Kõp, KJn, Plt, Tt - 14 var. • Tõn. LLr 54 (12)
Gb.	Kuningast kuni sandini söövad seda rooga, teda ei lõigata ega kirvega raiuta? Emapiim Vän 1897 (E. Tetsmann)
Gc.	Kuningast kuni sandini kõik teda söövad laitmata? Emapiim Kad 1968 (J. Valdur)
Ha*.	Keisrist kuni sandini köik söövad seda toitu, mis ei panda lauale ega löigata noaga? Emapiim Jäm 1977 (H. Tomingas) Pld, Kul, 2Jäm - 4 var.
Hb.	Ei keedeta ega küpsetata, ei laua peale panda, söövad keisrist kuni sandini? Emapiim Vän 1939 (A. Vain)
I.	Hüä säksä süük, paras papi ruug, kõik tedä pruukva, ei seot serbätä' luitsega, ei lõigata väitsega, a hüä kõigilõ, saksulõ ja papõlõ? Emänisa' Se 1949 (S. Lõhmus)
Ja₁*.	Saks sööb, maa sööb, väidsega ei lõigate, laua pääle ei panda? Emapiim Pst 1893 (J. Reevits) Krk, 2Trv, Pst, 4Võn, Nõo, Puh, 2Rõn, 6Ote, 3Kan, 2Urv, Urv v. Krl, Plv, Räp - 26 var.
Ja₂*.	Saks süü, maa süü, lava pääle ei panda, väidsega ei lõigata? Lats imep Kan 1888 (J. Väggi) 2Krk, Võn, Ran, Ote, San, 2Kan, Har, Tt - 10 var. Meelej. nr. 38 (1887) 304 (63)
Ja₃*.	Saks süüb ja maa süüb, nuaga ei lõigata, lavva piale ei panta? Emapiim Ksi 1926 (P. Berg) Saa, Krk, Pst, 2Ksi, TMr - 6 var. • Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (15); EMrd II 328
Ja₄*.	Saks sööb, maa sööb, laua pääle ei panda ega nuaga ei leigata? Emarind Hel 1874 (A. Wahlberg) Hel, Pst, Pil, Plt, Trm - 5 var.
Ja₅*.	Nuaga ei leigata, laua peale ei panda, saks sööb, maa sööb? Imetamine Saa 1889 (J. Tuul) Saa, Rõn - 2 var.
Jb₁*.	Saks sööb, maa sööb, lusiguge ei rüübäde, väidsege ei lõigade, laua pääle ei panna? Last imetakse Krk 1923 (A. Johanson) 2Krk - 2 var.
Jb₂.	Saks sööb, maa sööb, kõik loomad söövad, lusikaga ei rüibata, nuaga ei lõigata, laua peale ei panta? Nisa Hel 1893 (J. Karu)
Jb₃.	Saks sööb, maa sööb, laua peale ei panda, lusikuga ei rüibata, nuaga ei lõigata, süias iga päev? Emarind Vil 1895 (J. Sims)
Jc₁*.	Saks sööb, maa sööb, ei keedeta, ei küdsätada, väidsega ei lõigata, laua pääle ei panna? Emärind Trv 1890 (A. Rull) Trv, Puh, Ote - 3 var.
Jc₂.	Ei keedeta, ei küpseta, ei laua peale viida ega noaga lõegata, aga saksad süüvad ja maad süüvad? Emarind Vän 1889 (J. Peterson) Vän, Tor - 2 var.
Jd+.	Saks süü, maa süü, ei küdseta, ei keedeta ja väidsega ei lõigata? Nisa Har 1888 (anon) Hää, Trt, Har - 3 var.
Je.	Ei küpseta ega keedeta, sööb saks ja maa? [Lahendus puudub] Urv 1889 (J. Janson) Hls - 1 var.
K*.	Ma süü, saks süü, väädsega ei lõika, lavva pääle ei pane? Lats söö nissa Rõu 1889 (K. Thom) 2Krl, Rõu - 3 var.
La₁*.	Saks süü, maamiis süü, väidsega ei lõigata, lavva pääle ei panda? Emarind Vas 1887 (H. Prants) Puh, Ote, Räp, 2Vas - 5 var. • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (20)
La₂*.	Saks süüb, maamees süüb, siiski nuaga ei lõigata ega laua pääle panda? Ema rinnapiim Äks 1895 (J. J. Millert) Ta, Äks, TMr, Urv - 4 var.
La₃*.	Saks sööse, maamiis sööse, lavva pääle ei panda, väädsega ei lõõgata? Nisa Võn 1888 (J. Jalajas) Hel, Trv, Pst, Võn, Kam, Urv v. Krl, Rõu - 7 var.
La₄+.	Noaga ei lõigata, laua peale ei panta, siiski sööb saks ja maamees? Emarind Vil 1889 (F. Kuhlbars) Trv, Vil - 2 var.
Lb.	Saks sööb, maamees sööb, väitsega ei lõigata, luskaga ei rüübata? Emarind Trv 1893 (J. Kuusk)
Lc.	Saks sööb, maamees sööb, lussikaga ei rüibata, laua pääle ei panna ega väitsega ei lõigata? Emarind Trv 1890 (J. Käger)
Ld.	Väidsege ei lõigade, lusikuga ei rüibäde, kahvle otsa ei võede, saks süü, maamiis süü? Latse imemine Krk 1890 (J. Hünerson)
Le.	Ei keedeta, ei küpsetada, nuaga ei lõigata, laua pääle ei tooda, siiski igaüks teda sööb, saks kui maamees? Emarind Pal 1891/2 (H. Maasen)
Lf.	Saks süüb, maamiis süüb, aga ei keedeta ega küdsätädä, ei lõigata väitsega egä panda liuda egä laua pääle? Rinnapiim Trv 1890 (A. Rull)
Lg.	Paan ei keetä, väitsega ei lõigata, lavvale ei panda, saks süü, maamiis süü? Rinnapiim Kan 1924 (A. V. Kõrv)
M₁*.	Saks süü, maarahvas süü, lavva pääle ei panda, väitsega ei lõigata? Nisa Urv 1890 (H. Lellep) Ote, Kan, Urv, Plv - 4 var.
M₂*.	Saksarahvas söövä ja maarahvas, väidsega ei lõigata ja lavva pääle ka ei panda'? Väikene lats söö nissa Vas 1910 (H. Ojansuu) Räp, Vas - 2 var.
N*.	Säks sööse, maainemine sööse, väätsega ei lõõgata, lavva pääle ei panda? Imärind Räp 1889 (J. Poolakess) Trv, Puh, Räp - 3 var.
Oa₁*.	Saks sööb, talupoeg sööb, nuaga ei lõigata, laua peale ei panda? Rinnapiim Trm 1894 (E. J. Õunapuu) Vil, Plt, Plt?, Trm - 4 var.
Oa₂*.	Saks sööb teda, talupoeg sööb teda, laua piale ei panda, nuaga ei lõigata? Emarind Pal 1889 (M. Uus) Mih, Vil, Pil, Pal - 4 var.
Oa₃.	Noaga ei leigata, lauale ei tooda, aga saks ja talupoeg mõlemad söövad? Ema rinnapiim Rak 1901 (A. K. Kivi)
Ob*.	Saks sööb, talupoeg sööb, ei keedeta, ei küpseta, lauale ei panta, noaga ei lõigata? Emapiim KJn 1870 (J. Tiedemann) HMd v. Ris, 2Tor, 2SJn, KJn - 6 var.
Oc.	Saks sööb, talupoeg sööb, ei keedeta, ei küpseta? Imemine Vil dat-ta (H. Leoke)
Od.	Ei keedeta, ei küpseta, taldregu peale ei panneta, laua peal ei tooda, aga sööb saks kui talupoeg? Rinnapiim Tor 1889 (K. Kirschbaum)
P.	Saks sööb, mats sööb, lauale ei panta, noaga ei lõigata? Emarind San 1962 (H. Kukk)
Qa₁*.	Saks sööb, sant sööb, noaga ei lõigata ega laua peale ei panda? Imetamine Lai 1888 (M. Kolluk) 2Kuu, Lai, San - 4 var. E EM 113 (1015) ja 136 (1280); E EM² 100 (1350) ja 118 (1670); E MM 14 ja 45 (210); E MM² 14 ja 48 (212); E MM³ 12 ja 39 (212)
Qa₂*.	Saks süüp, sant süüp, väidsega ei lõigata, lavva pääle ei panda? Emarind Ote 1895 (C. Lipping) Trv, Ran, Ote - 3 var.
Qa₃*.	Sandid söövad, saksad söövad, laua peale ei tooda, nuaga ei lõigata? Nisa Tõs 1890 (M. Kirikall) JJn, 3Kuu, Tõs, Vän, Hää, Pst v. Pil, Ta - 9 var.
Qa₄.	Saks söönu, sant saanu, lavva pääle ei ole pantu ega väidsega ei ole lõigatu? Emapiim Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Qa₅.	Saks ja sant söövad ühest kotist, nuaga ei lõigata, laua peale ei panta? Lapse imemine Ksi 1889 (M. Mauer)
Qb*.	Ei keedeta, ei küpsetada, laua pääle ei panta, nuaga ei lõigata, aga sünnib süüa niihästi sandile kui ka saksale? Emanisa Trv 1894/1901 (J. Kala) Tor, Hls, Trv - 3 var.
Qc.	Ei keedeta, ei küpseta, ei noaga lõigata, aga kõik teda söövad, saksad ja sandid? Emarind Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
Qd.	Patta ei panda, noaga ei lõigata, lauale ei kanta, aga kõik saksad ja sandid söövad? Emapiim Rap 1926 (A. Hamburg)
Qe.	Väidsega ei lõigata, paan ei keedeta, siiski söövä saks ja sant? Emarind Võn 1889 (J. Pint)
Qf+.	Kõik teda söövad, saksad ja sandid, laua peale ei panda, pajas ei keedeta ja noaga ei lõigata? Emapiim Var 1888 (M. Karotom) Rap, Var - 2 var.
Qg*.	Küpsetamata ja keedetamata, siiski söövad sandid ja saksad? Emapiim Tõs 1889 (H. Anniko) Hlj, Tõs - 2 var.
Qh+.	Saks sööp ja sant sööp, kunagi ei lämmistädä, alati seisab lämmi? Emarind Urv 1895 (I. Mikkal) Kuu, Trt, Urv - 3 var.
R+.	1) Sant süüb, maa süüb, ei kütsetä, ei keedetä, lavva pääle ei panda, väidsega ei lõigata? Ema rinnapiim Nõo 1889 (J. Tüklov) 2) Egä ineminõ, rikas ja vaenõ süü, a laua pääle panda-ai, väidsega lõigata-ai? Väike lats süü rindä Se 1936 (A. Raadla) 3) Kõik teda söövad, ülemad ja alamad, aga laua peale teda ei tooda ega nuaga ei lõigata? Nisad Lai 1904 (J. Ermann) Hlj, Lai, Nõo, Krl, Se - 5 var.
Sa₁*.	Noaga ei lõigata, laua peale ei panda, kõige ilma inimeste toit? Emarind Tt 1840ndad (C. G. Fick) Pöi, Lai, Tt - 3 var. Wied. 282; ER Kal. (1884) 93 (4)
Sa₂*.	Noaga ei leigata, lauale ei panda, aga kõige maailma inimiste toit? Rinnapiim Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Hlj, Kuu - 3 var.
Sa₃*.	Lavva pääle ei panda, väidsega ei lõigata, kõige ilma süük? Imärind Rõu 1894 (A. Assor) Sa, Rõu - 2 var.
Sa₄.	Laua peale ei panna, väitsega ei lõigata, siiski kõige inimeste toit? Emapiim Pst 1891 (J. Leppik)
Sb.	Nuaga ei lõigata, laua peal ei panda, kõige maailma inimeste toit, Aadam ja Eeva maha arvatud? Emarind Juu 1888 (J. Valdt)
Za*.	Ei lõegata, ei panda lavva piäle, aga siiski toedab kõik muailma? Rinnapiim Kod 1888 (J. Liiv) Vai, Kse, Kod - 3 var.
Zb.	Nuaga ei lõegata, padan ei keedeta, toedab kõik muailma ärä? Emanisa Kod 1887 (S. Käär)
Ta*.	Katlas ei keedeta, noaga ei leigata, laua peale ei tooda, aga ometi sööb teda kõik maailm? Emapiim Han 1889 (A. Reimann) Han, Rõu - 2 var.
Tb.	Ei keedetä, ei küdsetä, ei panda ka anomahe, kõik maailm süü? Imarind Rõu 1895 (A. Perli)
Tc.	Ei keedeta, ei kütseta, ei kanta lauale, aga kõik ilma inimesed söövad? Imevad tissi Rõu 1937 (H. Mõtus)
Td₁.	Väitsega ei lõigata, lavva pääle ei panda, kõik maailm süü? Imarind Rõu 1895 (A. Perli)
Td₂*.	Kõik maailm süü, väitsega ei lõigata, laua pääle ei panda? Imärind Vas 1903 (J. Jakobson) Plv, Vas, Võ-Se - 3 var.
Td₃.	Kõik ilm sööse, a lavva pääle panda-ai, väidsega ka lõigata-ai'? Imänisa Se 1938 (A. Tubli)
Te.	Paaga ei keedetä, väitsega ei lõigata, kiik maailm sööse? Inemise nisa Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Tf*.	Ei keedeta ega praeta, aga kõik maailm teda sööb? Emapiim Jõe 1889 (H. Pahlberg) Jõe, Tõs - 2 var.
Tg.	Kõik maailm sööb ja joob, aga laua peale ei tooda? Ema rinnad Tür 1888 (M. Tults)
Th+.	Kõk ilm süü, a liuda panda-ai ja väidsega lõigata-ai? Latsõ imetämine Se 1935 (D. Karnask) Vas v. Se, Se - 2 var.
U₁a.	Ei keedeta, ei küpseta, ei lusikaga võeta, ei vaagna sisse panda, ei laua piale kanta, aga kõik inimesed teda söövad? Emapiim Pär 1888 (M. Lipmann)
U₁b*.	Ilma keetmata, ilma küpsetamata, ilma nuaga lõikamata, ilma renni pääle toomata ja siiski kõik inimesed on teda söönud? Emapiim Kär 1889 (T. Jank) Kär, Ote - 2 var.
U₁c*.	Ei keedeta, ei küpseta, ei laua pääle kanneta, sööb igaüks inimene? Emapiim SJn 1889 (T. Köstner) SJn, Rõu - 2 var.
U₁d.	Noaga ei lõigataks, saega ei saetaks ja inimene söeb? Lapse imetamine VJg 1921 (M. Jürna)
U₂+.	Pajas ei keedeta, nuaga ei lõegata, laua piäle ei panta, aga kõik teda on söönd? Emapiim KJn 1888 (J. Reial) Han, PJg, KJn, Urv, Se - 5 var.
Va.	Pajas ei keedeta, keressel ei küpsetada, lauale ei panda, noaga ei lõigata, aga siiski süiakse? Ema rinnapiim VMr 1888 (J. Koit)
Vb*.	Ei keedeta, ei küpseta, ei laua peale panda, siiski söiakse? Emapiim Pil 1889 (J. Kärsten) Hlj, Pil, Trt, Se - 4 var. Pet. ELA 64
Vc.	Lauale ei tooda, noaga ei lõigata, aga süüakse? Emapiim Kuu 1938 (H. Martinson)
Vd*.	Ei küdsetä', ei keedetä', a süvväs? Lats sööse nissa Se 1928 (T. Haak) Hag, 2Se - 3 var.
Ve+.	1) Noaga ei lõegata ega tadreku peale ei panda, aga teda süiakse? Ematiss Juu 1930 (L. Hammermann) 2) Väitsege ei lõigate, lusiguge ei rüübäte, aga süvväs? Laits imes Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Juu, Hel, Trv, Se - 4 var.
Wa*.	Ei keedeta, ei küpseta, ei nuaga ei lõigata ega laua peale panta, aga sünnib siiski süia? Ema rinnapiim Tor 1888 (M. Tilk) 2Tor - 2 var.
Wb₁.	Ei küpseta, ei keedeta, nuaga ei lõigata, aga sünnib süüa? Ema rinnad (nisad) Trv 1939 (J. Kala)
Wb₂.	Noaga ei või leigata, paeas ei või keeta, tules ei või küpsetada, aga sünnib süüa? Laps imeb Vig 1869 (M. J. Eisen) Borm Prn. Er Kal. (1879) 9
Wc.	Ei keedeta, ei küpseta, ei laua peale panta, aga süüa sünnib? Nisa SJn 1888 (J. Mein) SJn, Pil - 2 var.
Wd.	Lava pääle ei panda, süvva kõlbas, väitsega ei lõigata? Nisa Urv 1890 (A. Koort)
We₁*.	Ei mind keedeta, ei mind küpsetada, siiski ma süia sünnin? Ema rinnapiim Vig 1889 (A. K. Saalist) Vig, Kaa - 2 var.
We₂.	Ahjus ei soa küpsetud, pajas ei soa keedetud, siiski sünnib süia? Piim Jür 1890 (J. Põldmäe)
Õ+.	1) Ei keedetä, ei küdsetä, ei lõigata, a ikõtas ja tahetas? Nisa Se 1975 (P. Voolaine) 2) Ei keedeta, ei kütsetä, ei panda lavva pääle, ei lõigata, ei süvvä luitsaga? Emarind Räp 1905 (V. Songi) 3) Ei küpsetata, ei keedeta, pere ette ei panta, laua piale ei kanta? Emarind Plt 1892 (J. Lehmann, G. Põhjakas) JJn, Plt, Räp, 2Se - 5 var.
Ä.	Mu iih üts süü, ma' eis ka' süü, minno ka' süvväs, ilma väidse lõikamalda, lavva pääle pandmalda? Hopõn, ineminõ, lats süü nissa Se 1934 (A. Kits) Kontam.: = 21Z
Ö.	Tatratangu mägi, rõõsa piima jõgi, saks sööb ja maamees, nuaga ei lõigata ja laua pääle ei panta? Laps imeb Äks 1890 (A. Mauer) Kontam.: = 2159C
Ü.	Saks sööb, maamiis sööb, luu ei kõlba koerdel mitte? [Lahendus puudub] Krk 1889 (J. Kuusik) Kontam.: = 1547S
X.	Liha all, liha pääl, väädsega ei saa lõigata, panni pääle ei saa ka panda? Veike rinnalaps emal käe peal Räp 1905 (V. Songi) Kontam.: = 229G
Y.	Noaga ei leigata, lauale ei panda, aga siiski kõige ilma inimeste toit ja magusam kui mesi? Emapiim Vai 1893 (A. Feldbach) Kontam.: = 1051P
Vrd.	86Ca* 204 616 769P 942 985C₁b 1896
1898.	SAKS TERETÄP, MAAMIIS TERETÄP, HOMMUGU EDIMÄNE, ÕDAGU VIIMÄNE? Usselink - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd.	keerdküsimus: Kellele antakse tuppa tulles kõige esite kätt? Ukselingile (Vig)
1899.	SAKSAL EI OLE JA TALUPOJAL ON? Sõrmeküüne peal must - 0+1+0+1 = 2 (2) var.
A.	Saksal ei ole ja talupojal on? Sõrmeküüne peal must Ris 1889 (J. Holts)
B.	Talupojal on, saksal ei ole, kuningal ei ole kogunisti? Mustus küüne all PJg dat-ta (anon)
1900.	SAKSA RÄTSEP, KAHED KÄÄRID? Vähk - 0+55+32+7 = 94 (181) var.
A₁a₁.	1) Saksa rätsep, kahed käärid? Vähk Iis 1888 (A. Valter) 2) Saksa rätsep, kahed kiarid? Vähk Pal 1896 (M. Kitznik) 3) Säksa rätsep, katõ kääri? Vähk Kan 1896 (G. Loodus) Vi, Vai, 2Jõh, 2Iis, Hlj, Kad, VJg, Sim, VMr, Amb v. JMd, JJn, 2Koe, 2Kuu, Tln, Kei, Vig, 3Tõs, 2Tor, Hää, 3Saa, Saa v. Hls, Hls, Hel, 2Trv, Pst, Vil, 2Pil, 4Lai, Pal, 2Trm, MMg, TMr, Trt, 2Võn, Nõo, Ote, 2Kan, Krl, 4Rõu, Plv, Räp, Vas, Se - 63 var. Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (8); E EM 136 (1278); E EM² 118 (1668); Nurmik I 113; Nurmik EKÕr 141 (2); Huvit. II 215 ja 224 (15); Huvit. V Lisa 18 (53); Nugis 293 ja 314 (201); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 32 (7); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (8); Metstak² 52
A₁a₂.	1) Saksa rätsep ja kahed kearid? Vähk Jõe 1888 (H. Redlich) 2) Saksa rätsep ja katõ kääri? Vähk Ote 1891 (J. Jürgenson) Jõh, Kuu, Jõe, Mar, Käi, Ote - 6 var.
A₁b₁.	Saksa rätsep, kahed käärid kaasas? Vähk Muh 1937 (R. Viidalepp) Hlj, VMr, 2Amb v. JMd, 2Mih, Muh, Vän, Hls - 9 var. Huvit. I⁴ 148 (7); Käis EV I/II nr. 25
A₁b₂.	Saksa rätsep ja kahed käärid kaasas? Vähk Emm 1938 (E. Ennist) Emm, Kod - 2 var.
A₁c.	Saksa rätsep, kate kääri käen? Vähk Kan 1896 (J. Ots)
A₁d.	Saksa rätsep kahe kääridega? Vähk VMr 1890 (K. V. Lurich)
A₁e.	Saksa rätsep, katekõrdse kääri? Vähk Trv 1894 (A. Rull)
A₁f.	Saksa rätsep, katemoodu kääri? Vähi Hel 1889 (G. Habicht)
A₂.	Saksa rätsep, mitmed käärid? Tuli Tor 1889 (C. Tults)
A₃.	Saksa rätsep, pahad käärid? Vähk Kuu 1903 (J. Mikiver)
A₄.	Saksa rätsep, käärid käes? Vähk Kad 1936 (L. Böckler)
B.	Härra rätseb ja kahed käärid? Vähk Äks 1926 (P. Berg)
C*.	1) Üks rätsep, kahed käärid? Vähk Plt dat-ta (J. Landsmann) 2) Üks rätsep ja kahed käärid? Pikne ja välk Tt dat-ta (K. Raudsep) KJn, Plt, Ote, Tt - 4 var.
D.	Rätsep kahe kääriga? Vähk Trt 1956 (A. Piir)
E.	Saksa rätsep kannab kaks paari käärid ligi, omal mõlemad silmad perse pääl? Vähk Jõh 1889 (P. Paurmann) Kontam.: = 2041C
Vrd.	1874
1901.	SAMBLIST SANNAKE, LÄMI KU POTIKE? Kasukas - 0+9+2+0 = 11 (28) var.
Aa.	Samblist saunake, soe kui pott? Kasuk Trv 1888 (H. Utso) E EM 136 (1281); E EM² 119 (1671)
Ab*.	Samblist sannake, lämi ku potike? Kasukas Pst 1893 (J. Reevits) 4Trv, 2Pst, Vil - 7 var.
Ac.	Samblaist saunakene, mine sisse, lämmi kui pott? Kasukas Elv 1931 (E. Voormann)
Ad.	Kavvest nätä kaunike, saa manu - samblist sannake, mine sisse - lämmi kui potike? Kask Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Vrd. vs: EV 3479A
B.	Saun seest sammelded? Kasuk Trv 1888 (H. Utso) E EM 137 (1285); E EM² 119 (1675); Nugis 293 ja 314 (202)
1902.	SAMMÕL SAMBLÕ PÄÄL JA SAIBAS SAMBLÕ SEEH JA KATS KIVVI PÄÄL? Miis naase man - 0+0+1+0 = 1 (2) var. Se 1934 (N. Oinas)
Vrd.	2655
1903.	SANDI' LAULVA, KERIK KALLUS? Imis imet põrsid - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
a.	Kerik kalluss, ni latsõ' laulva'? Immiss ni põrsa' Lut 1937 (A. Sang)
b.	Sandi' laulva, kerik kallus? Imis imet põrsid Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (165)
c.	Sandi' laulva', kerik lammõs? Immis Lut 1925 (P. Voolaine)
1904.	SANDIL SADA KOTTI, EGAH KOTIH KATS LEEVÄPALLA? Läätsä - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Sandil sada kotti, egah kotih kats leeväpalla? Läätsä Se 1888 (H. Prants)
b.	Sant sais katstõiskümme kotte säläh, õgah kotih kats leeväpalla? Läätsavili Se 1937 (N. Ress)
1905.	SANT SAUNAS, KARGUD KÄES? Haspel - 0 (4) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 137 (1282); E EM² 119 (1672)
1906.	SANT SAUNAS, KOTT KÕHUS, JALAD RISTATI P[ERSE] ALL? Taaritõrs - 0 (10) var. C. M. Redlich (1887): omaloominguline tekst E EM 137 (1283); Schneider Elusal. Kal. (1906) 7 ja 32 (8); E EM² 119 (1673)
1907.	SARATOHVI MAAL PÄGIMIDSE SÖÖVÄ HOMMUGUST LÕUNANI, LÕUNAST ÕDAGUNI? Elläi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. San 1893 (J. Tammemägi)
1908.	SARU JOOKSEB MÖÖDA SOODA, AHELAD MÜDA ARUDA? Jõgi - 0+1+0+0 = 1 (1) var. KJn 1888 (J. Koit)
1909.	SAUN SARVIL, KODA KUKROH? Viinakoda vai viinakatla - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Se 1956 (V. Pino)
1910.	SEALT SÕIDAB SUUR SÕDA, KUST EI MAHU KASSI SABA? Mesilinnud ja mesipuu - 6+142+34+13 = 195 (267) var.
A₁a₁.	1) Sealt sõidab suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Mesilinnud ja mesipuu SJn 1889 (T. Köstner) 2) Sealt sõidab suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Kangasuga Hls 1889 (J. Meomuttel) Jür, Pär, 4Hls, Krk, Trv, 3Vil, SJn, Võn, Rõn, 2Ote, 3Kan, 3Urv, 2Krl, 2Har, 2Rõu, Räp - 29 var. E EM 137 (1290); E EM 119 (1681); ÜÕÕ 82 (2)
A₁a₂.	Sialt sõidab suur sõda, kus ei mahu kassi saba? Linasugemene ehk linnupuu Ksi 1888 (T. Riomar) Hls, Hel, 2Vil, Ksi, Trm, Urv - 7 var.
A₁a₃*.	Seal sõidab suur sõda, kos ei mahu kassi saba? Linnupuu Lai 1936 (F. Eichenbaum) Sim, 2Hls, Lai - 4 var.
A₁a₄.	Siist sõit suur sõda, kost ei mahu kassi saba? Mehiläse Räp 1889 (J. Poolakess) Ote, Kan, Urv, 2Räp - 5 var.
A₁a₅*.	Säält sõit sõda, kost ei mahu kassi saba? Mehitsepuu Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Plv, Tt - 3 var.
A₁a₆.	Kost sõit suur sõda, säält ei mahu kassi saba? Mesipuu Vlg 1903 (J. Undritz) Vig, Vlg - 2 var. E EM 76 (593); E EM² 67 (767)
A₁a₇.	Kust ei mahu kassi saba, säält sõidab suur sõda? Mesipuu Hls 1893 (J. Stamm) Saa, Hls, Rõu, Se - 4 var.
A₁b.	Sealt sõidab suur sõda, kus ei pease kassi saba? Linnupere tuleb puust VMr 1890 (A. Elken) VMr, Vän, Vil, Pil - 4 var.
A₁c.	Sealt sõidab suur sõda, kus ei sünni kassi saba? Mesipuu Ksi 1889 (M. Mauer)
A₁d₁*.	Siit sõdib suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Linnupuu mulk Hel 1874 (A. Wahlberg) Hlj, Hel, Ksi, Äks, Nõo, Tt - 6 var.
A₁d₂*.	Kus ei mahu kassi saba, sääl sõdib suur sõda? Mesipere Hps 1923 (V. Lao) Hps, TMr - 2 var.
A₁e₁.	Sääl seisab suur sõba, kuhu ei mahu kassi saba? Linnupuu Iis 1939 (E. Luht)
A₁e₂.	Kust ei mahu kassi saba, seal seisab suur sõda? Tuulamine Tor 1887 (J. Tilk)
A₁f₁.	Sealt käib suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Linnupuu Lai 1895 (K. Taras) Vi, Iis, Koe, Tõs, PJg, Hel, Vil, KJn, Pil, Lai, Nõo, 2Rõn, Ote, Plv - 15 var. Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (5)
A₁f₂.	Sealt käib suur sõda, kus ei mahu kassi saba? Mesilaste lennuauk Lai 1880 (M. Kolluk) Tor, SJn, Lai, Pal, Trm, 2San, Vlg, Plv - 9 var.
A₁f₃.	Säält käüb suur sõda, koe ei mahu kassi saba? Mesilinnud Hls 1888 (P. Ruubel) Jõh, Hls - 2 var.
A₁f₄.	Sääl käib suur sõda, kos ei mahu kassi saba? Mesipuu Nõo 1894 (V. Grünstamm) Jõe, Hel, Nõo - 3 var.
A₁f₅.	Kost käip suur sõda, säält ei mahu kassi saba? Tarumulgu Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
A₁f₆.	Kust ei mahu kassi saba, säält käib suur sõda? Mesipuu auk Vil 1897 (A. Suurkask)
A₁g*.	Säält käi välla suur sõda, kost ei mahu kassi saba? Mesipuu Trv 1894 (A. Rull) Sim, 2Trv, Ote - 4 var.
A₁h₁.	Sealt käib läbi suur sõda, kost ei mahu kassi saba? Mesipuu SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) Mih, Tõs, SJn - 3 var.
A₁h₂.	Kost ei mahu kassi saba, säält käib läbi suur sõda? Mehilased Ran 1889 (A. Tattar)
A₁i.	Säält lätt suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Mehilased Plv 1890 (J. Tobre)
A₁j.	Säält lääb läbi suur sõda, kost ei mahu kassi saba? Mehipuu Nõo 1875 (J. Kerg) Nõo, Urv - 2 var.
A₁k*.	1) Kost ei mahu kassi saba, säält lätt kõgõ suurõmb sõda? Mehitse taroh Plv 1888 (J. Tamm) 2) Kus ei mahu kassi saba, sealt lähab läbi suur sõda? Sipelgarodo SJn 1890 (E. Saabas) Jõh, 2VMr, SJn, Rõu, Plv - 6 var.
A₁l₁*.	Säält kost tulõ suur sõda, sinnä ei mahu kassi saba? Mehiläse süllem Se 1936 (M. Vabarna) VMr, Se - 2 var.
A₁l₂*.	Kus ei mahu kassi saba, sealt tuleb suur sõda? Mesilaste pereheitmine Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp) Sim, Kos - 2 var.
A₁m*.	Kost juusk suur sõda, säält ei mahu kassi saba? Sõkl, jahu sõglutas Rõu 1936 (A. Raadla) San, Rõu, Vas - 3 var.
A₁n*.	Säält suur sõda, kost ei mahu kassi saba? Kangakudamine Kan 1895 (J. Tedder) Kse, Kan - 2 var.
A₂a₁*.	Säält sõidab suur sõda, kus ei mahu kassi händ? Mesipuu auk Pär 1888 (H. Martinson) Pär, Saa, 3Trv, 3Pst, San v. Urv - 9 var. Metstak² 49 ja 50
A₂a₂*.	Säält sõit suur sõda, kost kassi hand läbi ei päse? Jahu sõõratamine Võn 1895 (J. Moodis) Krk, Trv, Võn, Se - 4 var.
A₂b₁.	Kust ep sõidab suur sõda, sääld ei mahu kassi händ? Linnupuu Trv 1890 (J. Tinn) 2Trv - 2 var.
A₂b₂.	Kust ei mahu kassi händ, säält sõidab suur sõda? Mesilinnud Saa 1895 (P. Ramberg)
A₃a.	Kust ei mahtu kassi saba, säält käib läbi sõjavägi? Mesilased tarus Hls 1939 (A. Karm)
A₃b.	Kust ei mahu kassi saba, sealt lääb terve sõjavägi? Linnud mesipuust Jõe 1888 (H. Tutar)
A₄a.	Kust sõidab suur sada, säält ei mahu kassi sabagi? Sõel Rõu 1938 (H. Pill)
A₄b.	Seal käib suur sada, kust ei mahu kassi saba? Mesipuu HJn 1888 (N. Jegorov)
A₄c.	Säält lätt sada, kost ei mahu kassi saba? Sõglaga sõõratedas jahu Võn 1888 (J. Kripson)
A₅.	Seal maal on suur häda, kus ei mahu kassi saba? Mesipuu Jõh 1888 (A. M. Saar) E EM 137 (1288); E EM² 119 (1679)
A₆a.	Säält käib mustsada, kust ei mahu kassi saba? Sipelgapesa Trt 1922 (M. Terri)
A₆b.	Siist ei mahu kassi saba, kost sõit suur siga? Jahu sõelumine Urv 1936 (A. Jeret)
A₇.	Säält sõit suur sõda, kost ei mahu kassegi? Mehiläse läävä tarro Plv 1893 (J. Tamm) Bachman-Rebane I 176
B₁a₁*.	Sealt sõidab suur sõda, kus ei mahu koera saba? Mesilased puus HJn 1895 (J. Kirschbaum) Hlj, Kad, Jõe, HJn, Tor, Pst, Vil, KJn, 2Plt, Puh - 11 var. • Beitr. VI (1816) 52 (17); Lönnrot 159/60; Neus 393 ja 390 (8); Ahlqvist 74; Wied. 284; Sander 71 (9)
B₁a₂.	Kost sõidap suur sõda, säält ei mahu koira saba? Mehitsepuu Krl 1910 (H. Ojansuu)
B₁b.	Kus ei sünni koera saba, seal sõidab suur sõda? Mesipuu Pär 1888 (M. Oiderman)
B₁c₁*.	Siel sodib suur soda, kuhu ei mahu kuera saba? Herilasepesa Kuu 1903 (J. Mikiver) Kuu, Plt, Tt - 3 var.
B₁c₂.	Kuhu koera saba ei mahu, seal sõdib suur sõda? Mesipuu Pil 1889 (J. Kärsten)
B₁d.	Siin seisab suur sõda, kus ei mahu koera saba? Linnupuu suu Kad 1897 (A. K. Kivi)
B₁e.	Sealt tuleb suur sõda, kus ei mahu koera saba? Mesipuu Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
B₁f.	Kuhu mahub suur sõda, sinna ei mahu kuera saba? Mesipuu Iis 1938 (A. Hallik)
B₂a.	Säält sõidab suur sõda, kust ei mahu koera hand? Mehitse Räp 1875 (J. Jagomann)
B₂b.	Kost sõit sõda suur, säält ei mahu koira hand? Mehidsepakk ja mehidse Se 1932 (N. Sõrmus)
B₃.	Kost ei mahu peni hand, sääl sõdib suur sõda? Mehipuu Ran 1889 (H. Raag)
B₄*.	Sialt sõidab suur sae, kust ei mahu koera saba? Mesipuu Hlj 1947 (E. Tarvel) 3Hlj - 3 var.
C₁.	Säält sõidab suur sõda, kus ei mahu hiire saba? [Lahendus puudub] Hls 1895 (M. Mõrd)
C₂.	Sada käib läbi, aga hiire händ ei mahu läbi? Suga Käi 1938 (E. Ennist)
C₃.	Säält sõit sõavägi, kost ei päse hiirgi läbi? Linahari Ote 1895 (C. Lipping)
D₁a₁*.	Tuhat tuuli-luuli auku, sada saali-laali auku, sealt sõidab suuri sõda, kus ei mahu kassi saba? Sõel Vig 1896 (H. Laipmann) 2Vig, Ote - 3 var. Kontam.: = 2272U₁a₁*
D₁a₂.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada auku sammiauku, kus ei mahu kassi saba, seal sees sõidab suur sõda? Rukkisari Jür 1927 (L. Hammermann) Kontam.: = 2272U₁a₂
D₁b.	Tuhat-tuhat tuulimulku, sada-sada sambleauku, sääl sõdib suur sõda, kos ei mahu kassi saba? Kusikuklasepesa Nõo 1889 (J. Amberg) Kontam.: = 2272U₁b
D₁c.	Tuuto-luuto, tuhat auko, sada sandi sitaauko, kust käib läbi suur sõda, sealt ei mahu kassi saba? Sari Mih 1938 (V. Eenveer) Kontam.: = 2272U₁c
D₁d*.	Tuhat tuuli-uuli mulku, säält jookseb suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Jahu sõelutakse San 1929 (L. Kuusik) Trt, San - 2 var. Kontam.: = 2272U₁d*
D₁e.	Tuhat tuuli-luuli auku, saamaauku, saadaauku, seal on suur sõda sees, kus ei mahtu kassi saba? Sipelgapesa Pal 1889 (A. Korb) Kontam.: = 2272U₁e
D₁f.	Tuhat tuuli-luli auku, sada saamaauku, kus ei mahu kassi saba, seal seisab suur sada? Sari Trt 1927 (K. Pormeister) Kontam.: = 2272U₁f
D₁g.	Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, kus ei mahtund kassi saba, sinna mahtsid mitusada? Sõel Vig 1896 (H. Laipmann) Kontam.: = 2272U₁g
D₁h.	Tuhat tuuli-luli mulku, sada sandi sambamulku, säält lääb sisse tuhat tükki, kost ei mahu kassi saba? Sipelgapesa Tt dat-ta (anon) Kontam.: = 2272U₁h
D₂.	Tuhat tuudi-juudi mulku, sada sandi sitamulku, kust ei mahu kunna saba, säält sõit suur sõda? Mesilased lähevad pakku (tarusse) Vas 1938/9 (E. Sõrmus) Kontam.: = 2272U₂
D₃.	Sada saali-laali, tuhat tuuli-luuli, kus ei mahu hiire hända ega kassi saba? Sari PJg 1939 (M. Jaaniste) Kontam.: = 2272U₃
E.	Suust tuleb suur sõda, kuhu ei mahu kassi saba, annab suud suuremale, kätt kärbse isandale? Linnupere puu Iis 1955 (L. Raudsep) Kontam.: = 1966G
Vrd.	2275K₄b*
1911.	SEALT, KUST SÖÖB, SEALT SITUB? Keres, leil - 0+2+1+1 = 4 (20) var.
a₁.	Sealt, kust sööb, sealt situb? Keres, leil Vig 1888 (M. J. Eisen) E EM 137 (1289); E EM² 119 (1680)
a₂.	Kust sööb, sealt situb? Oherd Kul 1940 (V. Eenveer) Kul, Tõs - 2 var. RpS nr. 6 (1939) 188
b.	Sealt, kust sööb, sealt annab? Ankur, vaat Tõs 1895 (O. Schantz)
Vrd.	63 2046 2047
1912.	SINNA VISKAN SIIDIKERA, KUHU KÄED EI ULATA? Silmanägemine - 0+1+0+0 = 1 (6) var. Kuu 1909 (A. Ploompuu) E EM² 123 (1741); Plmp. LõK 30; Nugis 293 ja 314 (207)
1913.	TSIASITT SAINA PÄÄL? Taba - 0+7+38+7 = 52 (71) var.
a₁.	1) Siasitt seina peal? Aidalukk Pär 1888 (H. Martinson) 2) Tsiasitt saina pääl? Taba Se 1928 (T. Linna) Khn, Tõs, Pär, Räp, Vas v. Se, 39Se, Lut - 45 var.
a₂.	Tsiasitt olli saina pääl? Taba Se 1949 (S. Lõhmus)
a₃.	Tsiasita' saina pääl? Puuossa sainapalgi seeh Se 1938 (A. Tubli)
a₄.	Tsiasitt sais saina pääl? Ussõtaba Se 1935 (A. Kits)
a₅.	Siasitt rongis seina peal? Kirstutaba Tõs 1894 (A. Niemann)
b.	Tsiajulk saina pääl? Taba Lut 1894 (O. Kallas) Se, Lut - 2 var. • LMr 132 (186)
c.	Lehmäsitt saina pääl? Taba saina pääl Se 1932 (J. Ojavere)
Vrd.	1163 1291 1969E
1914.	SEE NÄGU, MIS MUL ON, MULLE IKKA JÄÄB? Maalitud pilt - 0 (17) var. Anonüümne autor (Gressel (1809) lk-ta): omaloominguline tekst ° Gressel (1809) lk-ta; Holtz 213 (14); Lönnrot² 192 (143); Wied. 286; E EM 137 (1291); E EM² 119 (1682)
Vrd.	keerdküsimus: Kelle nägu ilmaski ei vanane ega muuda? Pildil (Hel)
1915.	SEES SISISEB, PEAL PISISEB, KUI VÄLJA SAAB, SIIS KÕRVETAB? Pajaaur - 0+1+0+0 = 1 (1) var. VMr 1890 (J. Reise)
1916.	SEEST KARUNE, PÄÄLT KARUNE, ÜTESSE SÜLDÄ ÜMMERT KARUNE? Heinakuhi - 5+77+19+7 = 108 (151) var.
A₁a₁.	1) Siest karvane, päält karvane, ühäksä süldä ümbärt karvane? Heinakuhi Jõh 1890 (N. Otto) 2) Seest karune, päält karune, ütesse süldä ümmert karune? Heinakuhi Krk 1936 (M. Sarv) 3Jõh, 2VNg, 2Hlj, Kad, VMr, Tür, Tln, Jür, Ans, Kaa, 2Pöi, Tor, 2Saa, 3Hls, 2Krk, Hel, Pst, 4Vil, Kõp, 7SJn, KJn, Plt, Lai, Trt, 2Võn, 2Ote, Kan, 3Tt - 50 var. Wied. 287; • Just Sak. Kal. (1882) 151 (6); Meelej. nr. 36 (1887) 287 (49); E EM 138 (1292); E EM² 119 (1683); Nurmik I 67; Puus. KH II⁵ 100; Ainelo II-III 131
A₁a₂*.	Siest karvane ja pialt karvane ja üheksa sülda ümbert karvane? Heinakuhi Iis 1889 (D. Timotheus) Iis, Hlj, Sim, Kuu, Jür, 3Lai, 2Trm - 10 var.
A₁a₃*.	Seest karune ja päält karune, üheksa sülda ümbertringi karune? Heinakuhi Saa 1928 (E. J. Kase) Saa, SJn - 2 var.
A₁a₄.	Seest karvane ja päält karvane ja ühessa sülda ümmertkiiru karvane? Heinakuhi Pst 1935 (R. Viidalepp)
A₁a₅*.	Sisest karvane, päält karvane, kõge ümbre ütessä süldä karvane? Hainakuhi Ote 1893 (J. Tammemägi) Trv, SJn, Ote - 3 var.
A₁b₁.	Päält karvane, sisest karvane, üheksa sülda ümbert karvane? Heinakuhi Nõo 1888 (V. Grünstamm) Jõh, VMr, Tor, Hls, Pst, Pil, Nõo - 7 var. • Beitr. VI (1816) 50 (1); Lönnrot 158; Neus 390 ja 393 (9); Ahlqvist 74; E EM 117 (1066); Sander 71 (8); E EM² 103 (1411); Metstak² 59 ja 61
A₁b₂*.	Päält karune, sihist karune, ümmertringi [üheksa] süldä karune? Heinakuhi Kõp 1888 (V. Reiman) Trv, Kõp - 2 var.
A₁c₁.	Seest karune, väljast karune, üheksa sülda ümbert karune? Heinakuhi Käi 1928 (M. Meiusi) Rid, Käi, Krj, Vll, Jaa, Tor - 6 var.
A₁c₂*.	Seest karune, väljast karune, ühüksa sülda ümmerringi karune? Heinakuhi Kul 1929 (H. Tampere) Kul, Vän v. Trt - 2 var.
A₁d.	Päält karvane, alt karvane, ütessa kõrd ümbre karvane? Hainakuhi Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
A₂a.	Seest karvane, pealt karvane, üheksa sülda pealt karvane? Heinakuhi Kad 1888 (J. Linkstein)
A₂b.	Seest karvane, pealt karvane, seest üheksa sülda karvane? Heinakuhi Tt 1889 (anon)
A₃*.	Siist karune ja pealt karune, öhessa sülda ümmert mõõta? Heenakuhi SJn 1931 (O. Loorits) SJn, KJn - 2 var.
A₄.	Seest karvane, päält karvane, ümbertrinki üheksa sülda pikk? Kuhi Sa 1888 (F. W. Ederberg)
A₅*.	Seest karvane, päält karvane, üheksa sülde ümergune? Heinakuhi Jõh 1889 (A. Tõnurist) Jõh, Lüg - 2 var.
A₆.	Seest karvane, pealt karvane, [üheksa] jalga ümbert karvane? Heinakuhi Tln 1888 (H. Stein)
A₇a.	Seest karvane, pialt karvane, üheksa korda ümbert karvane? Heinakuhi Rak 1892 (J. Lilienbach) Rak, Jäm, Rõn v. San - 3 var.
A₇b*.	Seest karune, pealt karune, ümbert üheksa korda karune? Heinakuhi Pil 1888 (S. Käär) Nrv, Pil - 2 var.
B.	Seest karune ja pealt karune ja kaheksa-üheksa sülda ümbert karune? Heenakuhi Trm 1957 (P. Tammepuu)
C₁*.	Siist karune ja päält karune ja seitse sülda ümmert karune? Heinakuhi Vil 1937 (A. Mikk) Jõe, Vil - 2 var.
C₂.	Seest karune, päält karune, seitsme sülla pikkune? Heinakuhi Hls 1893 (O. Sapas)
D₁*.	Seest karune ja väljast karune ja ümberringi karune? Heinakuhi Ris 1888 (J. Truusmann) Ris, 2Vil - 3 var.
D₂.	Seest karune, väljast karune, üleüldse karune? Heinakuhi Mih 1889 (H. Perkson) Vai, Mih - 2 var. Trt - 1 var.
E.	Peält karvane ja seest karvane? Heinakoorm Hlj 1889 (J. N.) Vrd. 581 1564
Vrd.	1564 1920P+
1917.	SEEST KUI SIBUL, PEALT KUI PAGAN? Pada - 0+35+10+5 = 50 (67) var.
Aa₁.	1) Seest kui sibul, pealt kui pagan? Pada Lai 1888 (M. Kolluk) 2) Seest kui sibul, pealt kui pagan? Katel VNg 1894 (M. Kampmann) 3) Seest kui sibul, päält kui pagan? Suppipott Vai 1893 (D. Torpan) Nrv, 4Vai, 11Jõh, Jõh v. Iis, 3Iis, 2Lüg, 2VNg, 2Sim, 4Lai, 2Pal, 6Trm, 2MMg, TMr - 41 var. E EM 138 (1293); E EM² 119 (1684); EMrd IV 55 (28)
Aa₂.	Seest sibul, pealt pagan? Pada Trt 1925/6 (M. J. Eisen)
Ab.	Seest ilus kui sibul, pealt kui pagan? Pada MMg 1889 (K. E. Martinson)
Ac.	Seest kui sibul, pealt must kui pagan? Keedukatel VNg 1946 (A. Krikmann) Metstak² 26 ja 27
Ad.	Seest sile kui sibul, päält must kui pagan? Pada Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Ae.	Siest ku sipul, väljast ku pagan? Keitokattel Lüg 1948 (A. Parijõgi) 2Lüg - 2 var.
B+.	Seest haljas kui hõbe, päält must kui pagan? Pada Vai 1893 (H. Masing) Vai, Trm - 2 var.
C.	Seest kui sibul, pealt kui pagan, üle mere vikerkaar? Pada Sim 1889 (H. Aman) Kontam.: = 821I
1918.	SEEST MUST, PEALT PUNANE? Löör - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Pst 1888 (J. Leppik) E EM 138 (1294); E EM² 119 (1685)
1919.	SEEST SIID, PEALT SAMET? Pada - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
a.	Seest siid, pealt samet? Pada VMr 1888 (J. Koit) E EM 138 (1295); E EM² 119 (1687)
b.	Seest kui siid, pealt kui sammet? Pada VMr 1890 (J. Reise)
1920.	SEEST SIIRUVIIRULINE, PEALT KULLAKARVALINE? Sibul - 16+262+332+281 = 891 (1276) var.
Aa₁.	1) Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? Sibul Rid 1932 (R. Põldmäe) 2) Seest siiruviiruline, päält kullakarvaline? Sibul VNg 1892 (H. Lohk) 3) Seest siiroviiroline, päält kullakarvaline? Sipul Se 1949 (V. Pino) 4) Seest tsiiruviiruline, päält kullakarvaline? Sipul Rõu 1895 (A. Perli) 5) Siist siiruviiruline, päält kullakarvaline? Sibul Pst 1936 (L. Köögardal) 6) Sidess siiruviiruline, piält kullakarvaline? Sibul Kod 1937 (H. Tampere) 7) Sihest siiruviiruline, päält kullakarvaline? Sipul San 1924 (E. Päss) 8) Sehest siiruviiruline, pialt kullakarvaline? Sibul MMg 1889 (H. Rätsepp) 9) Sisest siiruviiruline, päält kullakarvaline? Sipul Ote 1895 (E. Palm) 10) Sisest siiroviirolene, päält kullakarvalene? Sipul Räp 1927 (P. Voolaine) 11) Sisest tsiiruviiruline, päält kullakarvaline? Sipul Ote 1893 (J. Tammemägi) 2Vi, 4Nrv, Vai, 4Jõh, 15Iis, 4Lüg, 4VNg, 5Hlj, Hlj v. Kad, 3Kad, 6Rkv, Rak, 2VJg, 6Sim, 5VMr, 2Amb, 7Amb v. JMd, JMd, 2JJn, 4Koe, 5Pee, Ann, Pai, 4Tür, Ha, 23Kuu, 4Jõe, 3HJn, 19Tln, 4Jür, 3Kos, Juu, 2Rap, Rap v. Mär, 2Hag, 3Nis, 3Kei, 3HMd, 9Pld, Ris, 7Mär, 5Vig, Mih, 5Var, 3Han, Kse, 2Lih, 2Kir, 2Mar, 2Rid, LNg, Noa, Noa v. Hii, 2Phl, 3Käi, Rei, 2Hii, 2Sa, 2Krj, 5Mus, Khk, 5Kär, 2Ans, 4Jäm, 5Kaa, Pha, 2Vll, Jaa, 4Pöi, 2Muh, 3Khn, 5Tõs, 3Aud, 4PJg, 7Vän, 7Tor, Tor v. SJn, 5Prn, 2Pär, Pär?, 4Hää, 7Saa, Saa?, Saa v. Hls, 15Hls, 6Krk, Vl, 14Hel, 11Trv, 12Pst, Pst v. Pil, 2Vln, 8Vil, 3Kõp, 5SJn, SJn v. Pil, SJn v. Ote, 7KJn, 8Pil, 7Plt, Ta, 6Ksi, 10Lai, 9Pal, 7Trm, 12Kod, 4MMg, 6Äks, 4TMr, 21Trt, 7Võn, 3Kam, Kam v. Rõn, 12Nõo, 2Elv, 6Puh, 2Ran, 5Rõn, Rõn v. San, 21Ote, Ote?, 8San, 10Kan, 6Urv, Urv v. Krl, 4Krl, 9Har, 16Rõu, Vru, 11Plv, 7Räp, 5Vas, 37Se, 9As, 6Tt - 673 var. Willmann 173 (92); Lönnrot 159; Ahlqvist 74; • Wied. 287; Wied. 287; • Mötleja 28 ja 54 (116); • Liiv LMt 40 (7); • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (19); Mäesepp P 21 (3); KAH EKAl 162 ja 164 (96); Sööt PA 6 (1); Sander 70; Pet. ELA 82 (3); Okas 42; Kuusik KT 212 (15); Pet. EüK 76; Kmpm. EKl I² 142; Huvit. II 216 ja 224 (39); Tamman 19 ja 21; Ainelo III 62; Loorits VrP 25 ja 26 (43); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (43); Huvit. V Lisa 18 (44); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (19); Nugis 293 ja 314 (203); Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (2); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (3); Laugaste 134; Pioneer nr. 8 ja 9 (1949) lk-ta (1); Nurmik EK III 133 (5); Meie aasta (1953) lk-ta (41); ÜÕÕ 69 (3); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (9); Selmet V (1957) 14 (12); Alttoa-Raigna (1958) 85; Kuut VI (1960) 189 (5); Kriisa V 45 (12); Remmel V-VIII⁵ 171; EMrd III 237; Täheke nr. 9 (1972) 8; Juhani-Lindsaar-Rosin 138; Metstak 20 ja 34 (203); Säde nr. 80 (1985) 4; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (7); Metstak² 55 ja 56; E MM³ 12 ja 39 (214); EMrd IV 308 (194)
Aa₂.	Sees siiruviiruline, pealt kullakarvaline (Inwendig gestreift, auswendig goldfarbig)? Die Zwiebel Sa 1814 (J. W. L. v. Luce) Pld, Sa, Prn, Hää, Plv - 5 var. • Beitr. III (1814) 113 (2a)
Aa₃.	Sidest siruviruline, piäl kullakarvaline? Sibul Kod 1888 (J. Liiv) KJn, 2Pal, Kod, Tt - 5 var. • Helle 369 (102); Neus 393 ja 390 (11)
Aa₄.	Seest siiruviiruline, peast kullakarvaline? Pähkel Kam 1992 (K. Leopard)
Aa₅.	Seest siiruviiruline, pealt kullakarvane? Sibul Emm 1939 (E. Ennist) 2Amb v. JMd, Emm, Kaa, PJg, Prn, Pal, Trm, Trt, Kam, Ran, 3Har, Rõu - 15 var.
Aa₆.	Siest on siiruviiruline, pialt on kullakarvaline? Sibul Iis 1889 (D. Timotheus) 2Iis, VJg, Rõu, 2As - 6 var. N. D. UA 10
Aa₇.	Seest on siiruviirulinõ, päält kullakarvalinõ? Sibul Se 1953 (O. Jõgever) VLk, 2Se - 3 var.
Aa₈.	Sisest siiruviiruline, päält om kullakarvaline? Sibul Urv 1890 (J. Teder) Jõh, Vil, Puh, Kan, Urv - 5 var.
Aa₉.	Sisest siiroviiroline, päält oll kullakarvaline? Sibul Räp 1875/7 (J. Jagomann) Pöi, Räp - 2 var. Meelej. nr. 2 (1991) 3
Aa₁₀*.	Seest ta siiruviiruline, peelt ta kullakarvaline? Sibul Kaa 1889 (D. Jakson) Mus, Kaa - 2 var.
Ab₁.	Seest siiruviiruline, väljäst kullakarvaline? Sibulas Noa 1931 (A. Toomann) Nis, Noa, Phl, TMr - 4 var.
Ab₂.	Seäst seeroveerolene, väljäpoolt kollakarvalene? Sebol Phl 1889 (J. Mey)
Ac₁.	Kes on seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? Pugeja Krk 1992 (E. Saluveer) CRJ Uar 30 (9); Ilmjärv Uus ABDr (1888) 41 (3); Tõn. ABDr12 38; Mäesepp VP 13 (3); Mäesepp UK 13 (3); Mäesepp K 40 (9)
Ac₂.	Mis on seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? Sibulas Tür 1936 (H. Neumann) Tür, Vln - 2 var. Org 57 (1)
Ad₁.	Pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline? Sibul Tür 1967 (Ü. Tedre) Hlj, Sim, VMr, Ann, Tür, 3Kuu, Tor, Kõp, 2Plt, Trt, Urv, Har - 15 var. LS 420; Aver-Alttoa (1963) 193 (1); Karlep-Kontor-Nairismägi 148 (1)
Ad₂.	Päält kullakarvane, seest siiruviiruline? Sibul Trt 1927 (I. Kalk) Amb v. JMd, Trt - 2 var.
Ae.	Mis pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline? Sibul VNg dat-ta (E. Ertsen)
Af₁.	1) Pealt siiruviiruline, seest kullakarvaline? Sibul Kuu 1992 (H. Pajula) 2) Pealt siiruviiruline, seest kullakarvaline? "Kommunaari" king Han 1992 (D. Pelapson) 2Iis, Rkv, Tür, Kuu, Mär, 2Han, 2Trt, Ran, Ote - 12 var.
Af₂*.	Alt siiruviiruline, pealt kullakarvaline? Sibulas As 1991 (A. Korb, A. Tuisk) Tln, 2Pld, As - 4 var.
Ba.	Seest siiuviiuline, päält kullakarvaline? Sipul Se 1910 (H. Ojansuu) 2Se - 2 var.
Bb.	Sisest siiuviiunõ, päält kullakarvanõ? Sipul Urv 1956 (A. Reigo)
C.	Seest siivaliivalinõ, päält kullakarvalinõ? Sipul Se 1933 (A. Tammeorg) 3Se - 3 var.
D.	Seest sisurisulinõ, päält kullakarvalinõ? Sipul Se 1929 (T. Kõivastik) 3Se - 3 var.
E.	Sihist siidiviiruline, päält kullakarvaline? Sibul Kõp 1888 (V. Reiman) Jõh, Jäm, Kõp - 3 var.
F+.	1) Sisest siiruliiruline ja päält kullakarvaline? Sipul Krl 1910 (H. Ojansuu) 2) Seest keeruveeruline, pealt kullakarvaline? Sibul Pär 1888 (H. Saat) Pär, Pal, TMr, Krl, Se - 5 var.
G*.	Seest siira-viira, päält kullakarva? Sibulas Käi 1938 (E. Ennist) Phl, Käi, 3Rei, Emm - 6 var.
H*.	Seest siila-viila, peelt kullakarva? Sibul Phl 1933 (R. Viidalepp) Phl, 2Emm - 3 var.
Ia.	Seest siiluviiruline, päält kullakarvaline? Sibul Tor 1889 (M. Tohv) Jõh, 2Rak, Tor, SJn, KJn, Se - 7 var. Hupel² 173; Körber Uus ABDr 12 (5)
Ib.	Seest siiru-viiluline, päält kullakarvaline? Sibul Trv 1894 (A. Jakobson)
J.	Seest siiluviiluline, päält kullakarvaline? Sibul Vil 1888 (J. Toss) 4Tõs, Vän, 2Tor, Pär, Hää, 2Saa, Hls, 6Krk, Hel, 6Trv, 2Pst, 3Vil, 4SJn, Pal, Trm, 2Võn, Vas, Se, 2Tt - 42 var. • CRJ KLr I⁷ 132 (8)
K₁a*.	Seest siiruviiruline, pealt kullakeeruline? Sibulas Kul 1936 (R. Einberg) 2Kul, Vig, Mih, Var, 2Han, Kse, LNg, Jaa, Pöi, Aud, Se - 13 var. E EM 138 (1296); E EM² 119 (1688); E MM 14 ja 45 (212); Songi² 35; E MM² 14 ja 48 (214)
K₁b.	Sihest siiruviiruline, keskelt kullakeeruline? [Lahendus puudub] Pöi 1927 (V. Noot)
K₁c.	Sihest siiruviiruline, ümbert kullakeeruline? Sibul Pöi 1961 (A. Rand)
K₂.	Seest siiluviiluline, pealt kullakeeruline? Sibulas Han 1889 (A. Reimann) Rap, Han, Tõs - 3 var.
K₃.	Seest siiruviiruline, päält kullakaeruline [sic!]? Sibul Nõo 1875 (J. Kerg)
L.	Seest siiruviiruline, pealt kriipsukrääpsuline? Kapsas Tln 1888 (H. Stein) E EM 138 (1297); E EM² 120 (1689)
M+.	Seest siiriviiruline, pealt punakarvaline? Sibul Pöi 1951 (V. Väärtnõu) Pld, Pöi, Nõo - 3 var.
N.	Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ümbert hõbelõnguline? Sibul Muh 1888 (T. Kuusik) Kuusik La 14 (1); Laste prillid I 16 (1)
Oa.	Seest siiru-viiru, pealt kullakarvaline, alt õmmuslõngane? Sibul Ans 1900 (F. Peters)
Ob.	Sihest siiruviiruline, pealt õmmuslõngaline? Katus Krj 1875 (T. Rohke)
P+.	1) Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ümberringi ümmargune? Sibul Sim 1889 (M. Fliedermann) 2) Seest siiruviiruline, päält kullakarvaline, üheksa sülda ümbert lai? Sibul Krj 1940 (K. Lepp) Sim, 2Krj, Rõu - 4 var. Vrd. 1916 1960Fa₁
Qa.	Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, kui pealt vaatad, hakkad nutma? [Lahendus puudub] HMd dat-ta (L. Vilmann)
Qb.	Siest on siiruviiruline, pealt on kullakarvaline, kes mind maitseb, see kibedasti nutab? Sibul As 1993 (A. Korb, A. Tuisk)
Qc.	Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, kui aga maitsed, võtab vee silma? Sibul Puh 1988 (E. Kalmre)
Ra.	Siiruviiruline, pealt kullakarvaline? Sibul Pil 1981 (H. Kalmu) Pil, Tt - 2 var.
Rb*.	Tsiiruline, viiruline, päält om kullakarvaline? Sipul Ote 1893 (K. Parts) Tor, Prn, TMr, Ote, Vas - 5 var.
Rc.	Tsiigulinõ, viigulinõ, päält kullakarvalinõ? Sipul Se 1935 (P. Külaniit)
S.	Tsiiru-liiru linnukõnõ, pääle kullakarvaline? Sipul Har 1959 (A. Reigo)
Za₁.	Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ise sibul? [Sibul] Tln 1989 (J. Oras)
Za₂.	Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ise nagu sibul? [Sibul] Pil 1993 (A. Korb) Pil, Lai, Trt, As - 4 var.
Za₃.	Seest siiruviiruline, päält kullakarvaline, ise kui sibul? [Sibul] Ote 1922 (I. Martinson) Trt, 2Ote - 3 var.
Za₄.	Seest siiruviirulene, pealt kullakarvalene, ise üstku sibul? [Sibul] Pee 1952 (V. Taim)
Za₅.	Seest oli siiruviiruline, pialt oli kullakarvaline, ise nagu sibulas? Sibul Juu 1958 (L. Raudsep)
Za₆.	Seest siiruviiruleine, peelt kollakarvaleine, jüstkui sibul? [Sibul] Phl 1938 (P. Palmeos)
Zb.	Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ise kibe kui sibul? [Sibul] Hlj 1934 (I. Webermann)
Zc.	Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ise viha kui sibul? Sibul Kod 1933 (K. Kütt)
Zd.	Päält kullakarvaline, seest nagu sibul? Sibul Trm 1937 (H. Kaasan)
Vrd.	nlj: RKM II 398, 166 (1) < Tln rl: /- - -/ Rootsi poolt oli roosiline, / päältpoolt kullakarvaline, / seestpoolt siiruviiruline. /- - -/ (ERlA 1:2, nr. 959 < Hlj) mng: /- - -/ Seda äitset tahaks näha saada, / mida karva äitse kasvab. / Siest siiruviiruline, / pialt kullakeeruline, / ümbert hõbeveeruline /- - -/ (Rüütel 7.1. < Muh)
1921.	SEEST SILE JA PUNANE, PÄÄLT MUST JA KARVANE? Muhv - 0+2+16+5 = 23 (24) var.
A₁a₁*.	Seest sile ja punane, päält must ja karvane? Muhv TMr 1926 (P. Berg) Mus, Krk, Vln, TMr - 4 var.
A₁a₂.	Seest sile, punane, alt must, karvane? [Lahendus puudub] Hls 1939 (L. Pukits)
A₁a₃.	Seest sile ja punane, väljast must ja karune? Muhv Tln dat-ta (L. Toome)
A₁b₁.	Pealt must ja karvane, seest sile ja punane? Muhv Lai 1937 (P. Tammepuu) Lai, Räp - 2 var.
A₁b₂.	Väljast must ja karvane, sees sile ja punane? Naisterahva käemuhve Trm 1935 (H. Kaasan)
A₂a.	Seest verev ja pehmekene, päält must ja karvanõ? [Lahendus puudub] Se 1927 (Linnasaar)
A₂b.	Pealt on must ja karvane, seest on punane ja soe? Muhv As 1963 (J. Olev)
A₂c.	Seest sile ja kollane, pealt must ja karvane? Muhv Pee 1927 (R. Viidebaum)
A₂d.	Päält must ja karvanõ, seest verrev? Liinalisõ käsitupp Se 1933 (A. Tammeorg)
A₂e.	Päält pikergune, must ja karvane, seest sile, punane ja ümmargune? Muhv Vai 1889 (H. Masing)
A₃.	Seest sile kui sibul, pialt karvane kui kratt? Muhv Sim 1892 (T. Franzdorf)
A₄.	Pealt must, seest punane? Muhv Amb v. JMd 1937 (E. Heinamägi)
Ba.	Must ja pehme, päält karvane, seest punane, naisterahva asi, harilikult seisab allpool naba? Muhv Vil 1939 (S. Joamets)
Bb.	Siist sile ja punane, päält must ja karvane, naisterahva oma ja kannab allpuul naba? Muhv Vln 1937 (A. Mikk) Vln, Vil - 2 var. Vrd. 37
Ca.	Seest sile ja punane, pealt must ja karvane, naised kandvad oma ees, nahknuiad käivad sees? Muhv Kad 1935 (G. S.)
Cb.	Seest sile, pealt karvane, nahknuiad käivad sees ja naised kannavad oma ees? Muhv Rkv 1934 (L. Saukas)
D.	Päält must ja karvane, seest sille, punane, kus saksad tihti pistave? Saksapreili muhv Hel 1963 (T. Alla, R. Kotkas)
E.	Seest sile ja punane, pealt must ja karvane, kõhu ees ma kannan, poisid, ärge kartke, ega ta ei torka? Muhv Koe 1925 (A. V. Kõrv) Kontam.: = 2677D
Vrd.	30 1557 1564 nlj: Raudsep 215
1922.	SISSE LÄTT - LIKE, VÄLLÄ TULE - TOSSAS? Ahjuluud - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vrd.	769O
1923.	SISEST KLANTSIP, PÄÄLT KLANTSIP, PUUTÜKK KESKEL? Akna - 1+0+0+0 = 1 (2) var. Räp 1875 (J. Jagomann)
1924.	SISSI PISTÄN KÕVA, VÄLLA VÕTAN LIPUTES? Väravi pulk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Trv 1895 (P. Teckel)
Vrd.	769
1925.	SEHVRIL ÜKS SILM, SIEGI TEIBA OTSAS? Küünal, kui põleb - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.	Sehvril üks silm, siegi teiba otsas? Küünal, kui põleb Amb 1889 (J. Ney)
b.	Üks silm siivril, seegi ajateibas? Püssiga sihtmine Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Vrd.	830 2629
1926.	SAENA VAHELE MAHUS, PEIU EI MAHU? Nõgel - 0+10+4+1 = 15 (18) var.
Aa₁.	1) Seina vahel seisab, aga pihus ei seisa? Suits Äks 1895 (J. J. Millert) 2) Seina vahel seisab, aga pihus ei seisa? [Lahendus puudub] Rei 1939 (E. Ennist) RpS nr. 6 (1939) 191
Aa₂.	Seina vahel seisab ja pihus ei seisa? Suits Äks 1889 (A. Mauer)
Ab₁.	Saena vahele mahus, peiu ei mahu? Nõgel Võn 1889 (T. Lätti) Võn, Puh - 2 var.
Ab₂.	Piiu ei mahu, saina vahele mahub? Suur nõgel Puh 1894 (D. Arak) Puh, Ran - 2 var.
Ac₁.	Seina vahele sünnib, pihku ei sünni? Nõel TMr 1889 (J. Tootsi) Kod, TMr - 2 var.
Ac₂.	Peiu ei sünni, saina vahele sünnib? Nõel Nõo 1889 (J. Tüklov)
B+.	Suuga saab katsu, aga peosse võtta ei saa? Suits Vln 1937 (A. Mikk) VNg, Vln, Vil, Pal - 4 var. Vrd. 2309
C.	Kiigub ja kaagub, maha ei kuku kunagi, seina vahel seisab, pihus ei seisa? Suits MMg 1889 (H. Rätsepp) Kontam.: = 647N
Vrd.	1598 1795
1927.	SEINÄ PÄÄL SEISUB, LIMI-LAMI LAULAB? Viiul - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Kuu 1903 (J. Mikiver) E EM² 120 (1691)
1928.	SAISTEN EI VÄSI, ISTEN VÄSIS? Penk - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Vrd.	730D
1929.	SEISAB PUU SEES, VALGE TANU PEAS (ES STEHT IN EINEM HOLZE, HAT EINE WEISSE HAUBE AUF DEM KOPFE)? Gärendes Bier - 1+0+0+0 = 1 (4) var. Tt enne 1876 (anon) • Wied. 286; E EM 138 (1299); E EM² 120 (1692)
Vrd.	624 1064
1930.	SEITSE LINTI ÜLE ILMA SEOTUD? Vikerkaar - 0 (8) var. J. Sõggel (1909): omaloominguline tekst E EM² 157 (2301); E MM² 15 ja 48 (215); Metstak² 64 ja 66; E MM³ 12 ja 39 (215)
1931.	SEITSE LÄTLÄST ÜHE KASUKAKÄISE SEES? Hernekõder - 1+3+4+3 = 11 (72) var.
Aa.	Seitse lätläst ühe kasukakäise sees? Hernekõder Kõp 1888 (V. Reiman) Kõp, KJn, Pil - 3 var.
Ab.	Seitse lätlast ühes kindas? Hernekaun Nõo 1888 (V. Grünstamm) E EM 138 (1300); E EM² 120 (1693); RpS nr. 6 (1939) 188; Eas I 194 (285)
Ac₁.	Kaks lätlast ühe paona sees? Kaks läätsa ühe kaona sees Muh 1872 (O. T. K.) Wied. 267; E EM 53 (329); E EM² 48 (416); Nurmik II 42 (11) Vrd. 511 771f 2274
Ac₂.	Kaks läti miest magavad ühe pauna sies? Läätsiivad Amb 1889 (J. Ney)
Ba.	Seitse poisikest üte kasukukäise sehen? Hernekõder Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Krk, Hel - 2 var.
Bb*.	Säidse poissi üten kindan? Hernekõdõr Rõu 1963 (K. Kalkun) VMr, Ote, Rõu - 3 var. ÜÕÕ 69 (2); Alttoa-Raigna (1958) 85; Kuut VI (1960) 189 (6); Bachman-Vilbok I 144; Siim-Vallner III 31; Valgma-Villand 14; Kriisa-Villand 51 (9); Hiie-Jõgisalu 48; Metstak 20 ja 35 (204); Rukki 59; Maanso-Rukki Kt IV² 75; Säde nr. 15 (1985) 4; Hiie-Müürsepp III/I 25; Sunts IV/V 31; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (6); Metstak² 55 ja 56
Vrd.	2654
1932.	SEITSE PAARI HÄRGI, AGA KÕIK KÜNNAVAD TAGASPIDI? Vähid - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Kos 1892 (T. Wiedemann) E EM² 120 (1694)
Vrd.	uk (mõistukink pulmas): Peiupoiss kingib pruudile kaksteistkümme paari härgi, kes kõik ühekorraga kündma hakkavad. Kaksteistkümme paari vähki (Hlj)
1933.	[SEITSE] PEAD JA [SEITSE] SABA ÜHE PEA SEES? Hiirepesa hobuse pealuus - 0 (3) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 138 (1301); E EM² 120 (1695)
1934.	SEITSE SELGA SELJAKUTE, KAHEKSA KAELA KAELAKUTE, ÜHEKSA ÜLE ÕLADE? Paja ahel - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Hlj 1889 (J. N.)
1935.	SÄITSE SÄRKI SÄLLÄN, KATSAS HALLAKASUKAS? Kapstapää - 0+0+0+1 = 1 (1) var. Rõu 1957 (E. ja H. Tampere)
1936.	SÄITSE SÜLD SILD PIKK, OTSAH UIBU, UIBUH KOLM KULLAST UBINAT? Suur paast ja lihavõtõ - 0+9+4+0 = 13 (13) var.
A.	Um meri, mere pääl sild, silla pääl kol uibud, egän uibun kol ubinat? Aistak, päevä', talse-, lihavõte-, suvitsepühi', egäl pühäl kolmi pävi Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (201)
B₁.	Säitse süld sild pikk, silla otsah uibu, uibuh ossa, egah ossah verev uppin? Pikk paast, lihavõtõpühä ja muna Se 1888 (H. Prants)
B₂a₁.	Säitse süld sild pikk, otsah uibu, uibuh kolm kullast ubinat? Suur paast ja lihavõtõ Se 1888 (H. Prants)
B₂a₂.	Seitse süld silda, silla otsan uibu, uibun kolm kuldubina? Lihavõttepaast ja -pühi Vas 1894 (P. Saar)
B₂b.	Säidse süld sild, uibu otsah, vereva ubina uibuh? Paast, lihavõtte, muna Se 1888 (E. Aun)
B₂c*.	Säidse versta silda, silla otsah uibos, uiboh verrev upin? Paast, lihavõõdõh, muna käeh Se 1934 (A. Kits) 3Se - 3 var.
C₁.	Üts uibo kasus, om [seitse] ossa, õgah ossah üts upin ja ladvah kolm? Lihavõttepaast Se 1934 (M. Peramets)
C₂.	Üks uibu, [kolm] oksa, igal oksal [kolm] õuna külles? [Üks] aasta ja [kolm] pühad Vil 1895 (A. Suurkask)
D.	Üts puu, kolm ossa, egal ossal esi nimi? Aastaja kolme pühadega Ote 1889 (E. Brücker) Vrd. 2719A₂b₃*
E.	Uibu meren, kolm ossa külen? Jõulupüha Kan 1888 (J. Väggi)
F.	Meri, mere seeh kolm pihlapuud, egal pihlapuul kolm ossa? Aasta suurõ pühä Vas v. Se 1904 (J. Sandra)
1937.	SEITSESADA VÄRAVAT, ÜKS VÄLJAPÄÄS? [Lahendus puudub] - 0+0+0+1 = 1 (10) var. Tõs 1942 (T. Saar) Säde nr. 33 (1958) 4 (5); SSTT 80; Metstak 18 ja 34 (178); Metstak² 52
Vrd.	2635
1938.	SELJAST SÖÖB, KÜLJEST SITUB? Veskikivi - 13+139+43+4 = 199 (274) var.
A₁a₁.	Seljast sööb, küljest situb? Veskikivi Hel 1874 (A. Wahlberg) VMr, JJn, 2Kuu, Vig, Han, Hps, Phl, Jäm, Kaa, Vll, Pöi, Muh, Tõs, PJg, 2Vän, Tor, Hää, 2Hls, 2Hel, Trv, 3Pst, Pst v. Pil, Vil, 3SJn, 2KJn, 2Pil, Ksi, Lai, Pal, Võn, Rõn, Räp, 2Tt - 44 var. • Helle 369 (101); Hupel 121; Willmann 172 (91); Lönnrot 159; Nörmann 36 ja 55 (69); Wied. 286; • Mötleja 30 ja 54 (128); E EM 138 (1302); KAH EKAl 162 ja 164 (95); E EM² 120 (1697)
A₁a₂.	Seljast sööb ja küljest situb? Veskikivi PJg 1876 (J. Reinson) Lüg, Rkv, Koe, 2Rap v. Mär, Ris, 2Vig, 2Rid, LNg, Noa, Noa v. Hii, Phl, Käi, 2Rei, Emm, Krj, Mus, Muh, Tõs, Aud, PJg, Tor, Pär, 2Saa, Hls, Vil, SJn, 3KJn, 3Plt, 3Lai, Pal, Trm, Kod, Puh, Tt - 45 var.
A₁a₃.	Seljast sööb ning küljest situb? Jahvekivi Krj 1940 (K. Lepp) Krj, Khk, Jäm, Pha - 4 var.
A₁b*.	Sel'la pealt sööb, külle pealt situb? Veskikivi TMr 1889 (J. Tootsi) JJn, Trm, TMr - 3 var.
A₁c.	Küljest situb, seljast sööb? Käsikivi PJg 1928 (V. Erm)
A₂a*.	Sällast süüb, küllest heidab? Käsikivi Nõo 1889 (J. Amberg) Rap, Jäm, Nõo - 3 var.
A₂b.	Seljast sööb, küljest laseb välja? Veskekivi SJn 1889 (T. Köstner)
A₃+.	1) Seljast sööb ja küljest aja rooja välja? Veskikivi Var 1888 (M. Karotom) 2) Seljast sööb, küljast tühjendab? Käsikivi Pil 1894 (H. Keller) Var, Phl, Vil, Pil - 4 var.
B₁a.	Suust sööb, küljest sittub? Veski Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Iis, Muh, Tor, Vil, Äks, TMr - 7 var.
B₁b*.	Suust sööb ja külle pealt situb? Käsikivi Ris 1889 (J. ja T. Asper) Kos, Ris, KJn, Plv - 4 var.
B₂.	Suust sööb sisse, küljest kihutab välja? Veskekivi Hää 1889 (E. Grant)
B₃.	Suust süüb, küljest ajab välja? Tuuleveski MMg 1889 (H. Rätsepp)
C.	Suust sööb, sel'last situb? Tuuleveski Pil 1888/9 (T. Kiimann)
D*.	Säläst süü, suust situs? Jahvatedäs Kan 1889 (J. Väggi) Muh, Trv, Kan - 3 var.
E.	Sel'last sööb ja kõhust situb? Lüke, mille peal lauda hööveldakse Ris 1888 (J. Truusmann) Amb, Ris, Trv - 3 var.
F.	Keerleb ja veerleb, otsast sööb, küljest setub? Va tuuleveske Phl 1938 (P. Palmeos) Vrd. 611
Ga₁.	Pealt sööb, küljest situb? Jahukivid Emm 1938 (E. Ennist) Phl, 2Emm, Tor, Tt - 5 var. • Wied. 284; E EM 118 (1070); E EM² 104 (1416)
Ga₂.	Päält sööb ja küljest situb? Jahukivi Rei 1938 (E. Ennist) 2Rei, Tt - 3 var. • Wied. 284
Gb.	Ülevalt sööse, küle päält situs? Vesiveske Võn 1888 (J. Jalajas)
Gc.	Pealt sööb, küljelt tühjendab? Jahvatusekivi Sa 1904 (A. Valtin)
H.	Piast süüb, küljest situb? Käsikivi MMg 1887 (K. Pedak) Päevaleht nr. 51 (1992) 11 (3)
I.	Persega sööb, suuga situb? Veske Trv 1894 (A. Jakobson)
J₁a*.	Hall härg, hangus sarved, seljast sööb, küljest situb? Tuulik Kul 1928 (R. Viidebaum) 2Rap, Kul, 2Vig, LNg, Khn, Tõs, Saa, Hls - 10 var. Kontam.: = 156Ä₁a*
J₁b.	Hall härg ja hangus sarved, suust sööb ja külest situb? Veski Aud 1896 (anon) Kontam.: = 156Ä₁b
J₁c.	Hall härg, hangud sarved, seljast sööb ja küljest heidab välja? Veske Hää 1924 (N. Taago) Kontam.: = 156Ä₁c
J₁d.	Kõrge härg ristsarvedega, silmast sööp, heidab välja? Tuulveski tiivadega Võn dat-ta (J. Pint) Kontam.: = 156Ä₁d
J₂a.	Hall härg, hangud sarved, võtab sauna sarve otsa, kihelkonna kukile, seljast sööb ja küljest situb? Veske Hls 1889 (J. Lepik) Kontam.: = 156Ä₂a
J₂b₁.	Must härg, mugulad sarved, seljast sööb, küljest situb, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski Lai 1936 (F. Eichenbaum) Kontam.: = 156Ä₂b₁
J₂b₂.	Must härg, murave sarve, sälläst süü, suust situs, võtt salve sällä pääle ja kihelkonna kuke pääle? Veske Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Kontam.: = 156Ä₂b₂
Ka.	Hall härg möirab, seljast sööb, küljest situb? Jahvekivi Kär 1890 (K. Loiken) Kontam.: = 153Da
Kb₁.	Hall härg nurkas, seljast sööb, küljest situb? Jahvekivi Kaa 1872 (I. Kallas) Wied. 263; E EM 35 (116); E EM² 32 (138) Kontam.: = 153Db₁
Kb₂*.	Hall härg nurkas, seljast sööb ja küljest laseb välja? Jahvekivid Jäm 1896 (A. Kuldsaar) Sa, Jäm - 2 var. Kontam.: = 153Db₂*
Kc.	Hall härg puu kütkes, seinas kinni, seljast sööb, küljest situb? Käsikiviga jahvatamine Trm 1896 (J. Soodla) Kontam.: = 153Dc
Kd.	Hall härg, säläst süü ja külest situs? Veskikivi Rõu 1890 (M. Jennes) Sim, Kõp, Trt, Rõu, Se - 5 var. Kontam.: = 153Dd
Ke.	Hall härg, sel'last sööb? Veskekivi Hls 1891 (J. Riiet) Kontam.: = 153De
Kf.	Hall härg, küllest situb? Vaat Vil 1893 (J. Täht) Kontam.: = 153Df
Kg.	Sinine härg, säläst sööse, külest situs? Käsikivi Võn 1931 (L. Unt) 2Võn - 2 var. Kontam.: = 153Dg
L₁a₁.	Hall härg, auk sel'las, sel'last süüb, küllest situb? Käsikivi Ksi 1888 (T. Riomar) Hlj, VMr, Mus, Tor, SJn, Ksi, MMg, San, eP - 9 var. E EM 34 (107); E EM² 32 (128) Kontam.: = 155G₁a₁ Vrd. 844D
L₁a₂.	Hall härg, auk selgas, seljast sööb ja küljest situb? Veskikivi Tor 1888 (K. Kirschbaum) Tor, Lai, Trm, Tt - 4 var. • Wied. 262/3 Kontam.: = 155G₁a₂
L₁a₃.	Hall härg ja auk seilas, seilast sööb ja küllest situb? Ankur Ann 1889 (K. Preisberg) Ann, MMg, Äks - 3 var. Kontam.: = 155G₁a₃
L₁a₄.	Hall härg, auk sellä sihen, selläst söö ja küllest situs? Veskekivi Trv 1894 (J. Sikk) Kontam.: = 155G₁a₄
L₁b.	Hall härg möirgab nurkas, auk seljas, seljast sööb ning küljest situb? Käsikivid, jahvekivid Khk 1909 (O. Liiv) Kontam.: = 155G₁b
L₁c+.	1) Hall härg, auk seljas, seljast süüb ja küljest aab välja? Vesiveski MMg 1889 (H. Rätsepp) 2) Kiri härg nurkas, ouk selgas, seljast sööb ja küljest situb? Jahvekivi Ans 1891 (J. Magus) Ans, Trv, Vil, MMg - 4 var. Kontam.: = 155G₁c+
L₂*.	1) Hall lammas, auk seljas, seljast sööb ja küljest sittub? Veskikivi Jõh 1889 (A. Tõnurist) Vai, 2Jõh, Iis, Kuu - 5 var. Kontam.: = 155G₂*
L₃.	Hall utt ja auk seljän, seljäs süüb ja küljes situb? Käsikivi Kod 1932 (A. Tamm) Kontam.: = 155G₃
M.	Sälläst süü, küllest situs, peoga visatas persede? Käsikivi Har 1888 (anon) Kontam.: = 2554C
Vrd.	32 844 893 1591
1939.	SEPP SELILI MAAS, KANGUR KARVUPIDI KÄES? Linahari - 4+51+4+2 = 61 (71) var.
A₁a₁.	Sepp selili maas, kangur karvupidi käes? Linahari Trm 1895 (J. Tihane) Iis, 3Hlj, Kos, Vän, 2Hel, Kõp, Pil, Trm - 11 var. Nugis 293 ja 314 (204); E EM² 120 (1698)
A₁a₂.	Sepp seliti mahan, kangur karvupidi kähen? Linade sugimine Trv 1890 (A. ja J. Viira) Jõh, Saa, Trv, SJn, 2KJn, 2Äks, Rõn - 9 var.
A₁a₃.	Sepp sälipäie mahan, kangur karvupiti kähen? Linahari Hel 1889 (M. Tomp)
A₁a₄*.	Sepp selite maas ja kangur karvupidi käes? Linasugemine harja pääl MMg 1891 (G. Puus) Kos, Saa, 2Kod, MMg - 5 var.
A₁a₅.	Sepp seljali maas, kangur karvupidi käes, kump oli mees, kump mehike? [Lahendus puudub] Hlj 1888 (K. Leetberg) Vrd. vs: EV 2237
A₁b.	Sepp seljali maas, kangur karvupidi pihus? Linahari VJg 1889 (J. Ustallo) VJg, Vän, 2Trv, 7Vil - 11 var.
A₁c.	Sepp seljali maas, kangur karvupidi otsas? Linahari Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
A₂a.	Sepp selili kraavis, kangur karvupidi käes? Linahari Trv 1895 (J. Sams)
A₂b.	Sepp seliti raavin, kangur karvupidi peon? Linahari Trv 1894 (A. Rull) 2Trv - 2 var.
A₂c.	Sepp säliti raavin, kangur kate käege karvust kinni? Linasugimine Hel 1887/94 (J. ja P. Einer)
A₃.	Sepp seliti rukkis, kangur karvupiti käes? Linasukamise hari VNg 1926 (M. Kampmann) Vi, VNg - 2 var.
A₄a.	Sepp selili ja kangur karvupidi peal? Linasugemine Trm 1896 (S. Sommer)
A₄b.	Sepp seliti, kangur karvupidi pihun? Linu suitakse Trv 1894 (K. Tober)
A₅a*.	Sepp seliti all, kangur karvupidi kähen? Linahari Pst 1893 (J. Reevits) 2Pst, Vil - 3 var.
A₅b.	Sepp selili all, kangur karvupidi peon? Linaraatsimine Pst 1889 (H. Henno)
A₅c*.	Sepp säliti all, kangur karvupitti pääl? Linasugimisehari Puh 1889 (D. Arak) Hls, Pst, KJn, Lai, Puh - 5 var.
A₆a.	Sepp all, kangur karvupidi käe? Linu soetasse KJn 1888 (J. Reial) E EM 138 (1303); E EM² 120 (1698)
A₆b.	Sepp all, kangur karvupiti pääl? Linasugimine Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
B+.	Sell selite maas, kangur karvupidi käes? Linahari Vai 1889 (H. Masing) 2Vai, Vän - 3 var.
Vrd.	vs: EV 2237 ul: Sepp seliti seina ääres, / kangur karvupidi käes. / Pidu hakkab, pidu hakkab /- - -/ (ERA II 205, 489 (1) < Tln)
1940.	SIBA SIIDI, TÕINE SAVI, SIISKI OMANIKULE PAREM KUI KUNINGAKODA? Pääsukese pesa - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Võn 1895 (P. Rootslane) E EM² 120 (1701); Metstak² 47
1941.	SIBERIKU-SÄBERIKU, MÄE KÜLLEN KÜKITESE? Kõrva - 7+167+81+34 = 289 (400) var.
Aa₁.	Siberikud-sõberikud, mäe küllel kükitavad? Inimese kõrvad Tt 1878 (C. E. Malm) Vän, Pst, KJn, Tt - 4 var. • Mötleja 29 ja 54 (121); E EM 139 (1306) ja 156 (1492); E EM² 120 (1702) ja 135 (1948)
Aa₂.	Sibariku-sõbariku, mäe küleh kükitas? Kõrv Plv 1894 (H. Huik)
Aa₃.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe külgil kükitase? Kõrvad Rõn 1888 (P. Grünfeldt) Hls, Rõn, Krl - 3 var.
Aa₄.	Siberikud-säberikud, mäe küljes kükitavad? Kõrvad Äks 1893 (P. Sepp) Ksi, Lai, Äks, Kam, Nõo, Vlg, Urv, Rõu, Tt - 9 var. ÜÕÕ 133 (5); Kuut VI (1960) 214 (3); Hiie-Müürsepp IV/I 77 ja 80 (4)
Aa₅.	Siberiku-säberiku, mäe küllen kükitese? Kõrva Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) 2Võn, 4Nõo, Nõo v. Ote, 2Puh, 2Ran, 2Rõn, Rõn v. San, 6Ote, 3San, Krl, 2Rõu, Plv - 27 var.
Aa₆*.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe küllen kükätäs? Kõrv Har 1889 (J. Pähn) Hls, Hel, Trt, Har, Tt - 5 var.
Ab₁*.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe külle pääl kükitase? Inemise kõrva Ote 1888 (V. Vaher) 3Hls, Hel, Pst, Vil, Pil, TMr, Nõo, Puh, Rõn, Ote, Har - 13 var. EMrd III 237
Ab₂.	Siberikud-säberikud kükitavad mäe külle peal? Kõrvad Pst 1891 (J. Leppik) 2Pst - 2 var.
Ab₃.	Siberik-säberik kükitäb mäe külle pääl? Kõru Kõp 1888 (V. Reiman) 2Saa, 2Kõp, KJn - 5 var.
Ab₄.	Siberik ja säberik, mäe külje pääl kükitab, maha ei kuku? Inimese kõrv Hls 1897 (M. Polikarpus)
Ac₁.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe külge kükätänü'? Kõrv Har 1945 (S. Tanning) San, Urv, 3Har, 4Rõu, Plv, 2Räp, Vas, 4Se - 17 var.
Ac₂*.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe külge kükätedu? Kõrva Plv 1889 (G. Pennert) Har, 3Rõu, Plv, Räp, Se - 7 var.
Ad.	Siberikud-säberikud, mäe küljel kükitamas? Kõrvad pääs Vil 1895 (H. Niggol)
Ae₁.	1) Tsiberiku-tsäberiku, mäe küllen kükäkulla? Kõrv Urv 1890 (H. Lellep) 2) Tsibrikun-tsäbrikun, mäe küllen kükküsilla? Kõrva Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Urv, 2Rõu, Vas - 4 var.
Ae₂.	Tsiberikun-tsäberikun kükküsilla mäe küllen? Kõrva Har 1888 (anon)
Af.	Siberik-säberik, mäe külle kükiteje? Kõrv Krk 1938 (S. Tanning) Krk, Hel - 2 var.
Ag.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe kaldal kükitäse? Kõrvad Krl 1976 (A. Pärsimägi)
Ah.	Siberigu-säberigu istva mäe külle pääl? Inimese kõrva Puh 1889 (J. Loskit) Amb v. JMd, Puh - 2 var.
Ai*.	Tsiberiku'-tsäberiku', mäe külge kinnitedü? Kõrva' Urv 1956 (A. Reigo) Trt, Ote, Urv - 3 var.
Aj.	Tsiberiku-tsäberiku mäe külle pääl? Kõrva Võn 1895 (H. Mikkel)
B+.	1) Tsibritü-tsäbritü, mäe külge kükänü? Kõrv Rõu 1897 (G. Raup) 2) Tsigurine-tsägurine, mäe külge kükitanu? Kõrvad Rõu 1887 (anon) 3) Tsibergune-tsäbergune, mäe külge kükätänü? Kõrv Rõu 1957 (O. Niinemägi) 4) Tsiberine-tsaberine, mäe külge kükätü? Kõru San 1889 (M. Lepp) Vil, Rõn, San, Urv, 3Rõu, 2Se - 9 var.
Ca₁.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe külge kükätänü, kanariku laka alla? Kõrv Plv 1939 (J. Kelt) 2Kan, Plv, Räp, Se - 5 var.
Ca₂.	Tsiberikku-tsäberikku, mäe külge kükitänü, kanariku laka all? Kõrv Ote 1889 (G. Wulff) Ote, Kan, 2Se - 4 var. Meelej. nr. 32 (1887) 255 (8)
Ca₃.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe külge kükähtänü, kanariku lõku ala? Kõrvad Plv 1903 (J. Semm)
Ca₄.	Tsiberikko-tsäberikko, mäe külge kükähtünü', kanariku ladva ala? Kõrva' Se 1938/9 (E. Sõrmus) 3Se - 3 var.
Ca₅.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe külge kükähtänü, kanariku ladva all? Kõrv Se 1932 (A. Nurmetu)
Ca₆.	Tsiberiku-tsäberiku, kanariku laka all, mäe külge kükätänü? Kõrv Kan 1963 (R. Praakli) 2Kan - 2 var.
Ca₇.	Siberiku-säberiku, kanariku laka alla, mäe külge kõigutanu? Kõrvad Urv 1887 (J. Paap)
Cb₁.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe külel kükitäs, kanariku laka all? Kõrv Urv 1940 (I. Novek) 3Urv - 3 var.
Cb₂.	Tsiberik-tsäberik, mäe küllel kükitab, kanariku ladva all? Inimese kõrva Võn 1889 (J. Pint)
Cc.	Tsiberiku-tsäberiku, mäe külen kükitaman, kanariku laka all? Kõrvad Võn 1888 (J. Kripson)
Cd.	Siberikud-saberikud, mäekünkal kükitavad, kanarbiku laka all? Kõrvad Pal 1892 (M. Uus)
Ce.	Tsiberiku-tsäberiku, tõine tõisel pool mägi, kanariku ladva all kükitase? Kõrva Võn 1895 (J. Moodis) Vrd. 478 503 521
Cf.	Tiberiku-täberiku, mäe küllel kükitava, kanaharjaku laka all? Kõrvad Pst 1935 (R. Viidalepp)
Cg.	Tsibrikunõ-tsabrikunõ, mäe all kükitas, kanariku laka all? Kõrv Kan 1895 (G. Loodus)
Da₁.	Tsiberiku-tsäberiku kanariku laka all? Kõrv Kan 1896 (J. Ots) Võn, 2Kan, Plv, Se - 5 var.
Da₂.	Tsiberiku-tsäberiku, kanarigu laka all kükitava? Inemine Kam 1889 (A. S.) Vrd. 593
Db.	Tsiberiku-tsäberiku kanariku loki all? Kõrva Urv 1890 (J. Teder)
Dc.	Tsiberiku-tsäberiku kanariku lõku all? Kõrv Plv 1949 (J. Sulengo)
Dd.	Tsiberik ja tsäberik kanariku ladva all? Kõrv Plv 1890 (J. Tamm)
De.	Tsiberiku-tsäberiku kükitävä kanariku tutu all? Kõrva Võn 1889 (T. Lätti)
E+.	Siberikud-säberikud kükitavad metsa all? Seened TMr 1992 (K. Kukuškin) Vil, TMr - 2 var.
Fa*.	1) Keerukõnõ-meerukõnõ, mäe külge kükähänü? Kõrva Se 1888 (H. Prants) 2) Keerke-meerke, mäe külge kükähünü? Kõrva' Se 1933 (H. Tampere) 3) Keerukõnõ-meerukõnõ, mäe külge kükähäs? Kõrv Se 1928 (T. Linna) Räp, 29Se - 30 var.
Fb.	Keerukene-meerukene, mäe küleh kükähäl? Kõrva' Se 1953 (U. Mägi) 3Se - 3 var.
G.	Keerkõnõ-meerkõnõ, mäe külge kükähtünü', kanariku lati all? Kõrva' Se 1928 (T. Haak)
Ha.	Keerulised-veerulised, mäe külles kükitavad? Kõrvad Vil 1889 (J. Köögardal) Vil, SJn - 2 var.
Hb.	Keeruline-veeruline kükitab mäe külle peal? Kõrv Pee 1939 (L. Böckler) Pee, Hls - 2 var.
Ia.	Tsiiruline-keeruline, mäe külge küküted? Kõrv Võn dat-ta (J. Kihu)
Ib.	Tsiiruline-tsääruline, mäe külge kükätän? Kõrv Rõu 1889 (K. Thom)
Ja.	Tsiiruline-viiruline, mäe otsan kükitas? Sitahunnik Urv 1890 (A. Koort)
Jb*.	Tsiiruline-viiruline, mäe külge kükähtetü? Kõrv Räp 1959 (H. Rebane, I. Sarv) TMr, Räp, 2Se - 4 var.
Jc.	Tsiiruline-viiruline, mäe küllen, päiva paisten? Kõru Ote 1893 (K. Parts)
K.	Tsiiruviiruline, mäe külge kükatedu, kanariku laka ala? Kõrv Kan 1888 (J. Väggi)
L+.	1) Keerulised-kõõrulised, mäe küllel kükitavad? Kõrvad Saa 1888 (P. Sitzka) 2) Kiheri-käheri kükitab mää külle pääl? Kõrv pias Äks 1889 (A. Mauer) 3) Kinerik-konarik mäe külle pääl? Inimese kõru (kõrv) Hls 1889 (M. Ilus) Saa, Hls, Äks, Urv, Vas v. Se - 5 var.
Ma*.	Kiverik-kõverik kükitab mäe külje peal? Kõrv Jür 1980 (E. Leek) 2Jür, Vig, 3Hel, Trv - 7 var.
Mb.	Kiveriku-kõveriku künka mäe külle pääl? Kõrva San 1888 (P. Koolmeister)
Na*.	Kiberikud-kõberikud, mäe küljel kükitavad? Kõrvad Vän 1897 (E. Tetsmann) Tõs, Vän, Tt - 3 var. Kas. Talur. Kal. (1880) 43 ja (1881) 39 (6); E EM 63 (443); E EM² 57 (574); Kal. (1973) 128 (6)
Nb₁*.	Kiberik-käberik kükitap mäe külle pääl? Kõru Trv 1896 (J. Tõllasson) Kos, Pöi?, 2Trv, Tt - 5 var.
Nb₂.	Kiberik-käberik, mäe külle pääl kükitap? Inimese kõru Trv 1892 (J. Kill) 2Trv - 2 var. Metstak 8 ja 32 (15); Metstak² 10 ja 11
Nb₃*.	Kiberikud-käberikud kükitavad mäe külje peal? Kõrvad Lai 1937 (P. Tammepuu) 2Lai - 2 var.
Nb₄.	Kiberik-käberik istub mäe külle pääl? Inimese kõrv Pst 1893 (J. Reevits) Pst, Tt - 2 var.
Oa.	Kiberik-käberik, kivi kõrvas kükitab? Kõrv Saa 1889 (J. Tuul) Saa, 3Trv, Vil - 5 var.
Ob.	Kiberik-käberik, kivi küllen kükitas? Inimese kõrv Trv 1897 (J. Vaine)
P.	Kirplik-kärplik mäe külle pääl? Kõrv Pst 1893 (J. Reevits)
Q.	Kirbiline-kärbiline, kivi kõrvan kükitab? Kõru Trv 1890 (A. Rull)
Ra.	Kigerikud-kägerikud, mäe külles kükitäväd? Kõrvad KJn 1888 (J. Reial) 2KJn, Se - 3 var.
Rb.	Kiigerikud-käägerikud, mäe künkal kükitavad? Kõrvad Pär 1888 (H. Martinson)
Rc.	Kigerikud-kagerikud, mäe küljes upakile? Kõrvad Lai 1932 (M. Lääne)
Rd₁*.	1) Kigerik-kägerik kükerdeb mäe külle pääl? Kõru Hls 1887 (M. Järve) 2) Kegerikud-kagerikud kükitavad mäe külje peal? Kõrvad SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer) Tür, 2Hls, SJn, Pil, Trt, Rõu - 7 var.
Rd₂.	Kigeriku-kägeriku istus mäe külle pääl? Inimese kõrv Ote 1896 (H. Maasen)
Rd₃.	Kägarik mäe külle peal? Kõrv peas JJn 1888 (P. A. Pitka)
Rd₄.	Kigerikne-kägerikne mäe külle peal? Inimese kõrv SJn 1893 (J. Mein)
S.	Kigerikku-kägerikku kanariku laka all? Kõrv Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Z.	Kigarikud-kägarikud, kera külge kinnitatud? Kõrvad VMr 1890 (J. Reise) Rak, 3VMr - 4 var.
T.	Mügerikud-mägerikud, kigerikud-kägerikud, mäe küllel kükerdavad? Inimese kõrvad Vil 1888 (J. Toss)
Ua₁.	Kügerik-mügerik kükitab mäe külje pääl? Kõrv Tt dat-ta (M. Undi) Tln, Tt - 2 var.
Ua₂*.	Kükrik-mükrik, mäe külle pääl kükits? Kõru Krk 1923 (A. Johanson) 2Krk - 2 var.
Ub.	Kükrik-mükrik, mäe külle pääl kükerts? Kõrva Krk 1889 (J. Kuusik)
Va*.	1) Mugerikud-mägerikud, mäe külles kükitavad? Kõrvad Plt 1889 (J. Raavel) 2) Migeriksed-mägeriksed, mäe külges kükitavad? Kõrvad SJn 1888 (J. Mein) Saa, SJn, KJn, Plt - 4 var. E EM 107 (946); E EM² 95 (1260)
Vb*.	Mügerik-mägerik mäe külle pääl? Kõrva Pst 1895 (J. Ainson) Trv, 4Pst, Pst?, Trm - 7 var.
Wa.	Tibinad-tabinad kasvavad mää külle pial? Kõrvad Pil 1888 (T. Sander) E EM 151 (1440); E EM² 131 (1885); Nurmik I 78; Huvit. II 215 ja 224 (7); Huvit.V Lisa 17 (5)
Wb*.	Tibinä-tabina, mäe küleh kasusõ? Kõrva' Se 1973 (Ü. Ende, P. Hagu, S. Mägar, A. Mälk, I. Potseps) Pst, TMr, Se - 3 var.
Õ+.	Litergune-latergune kükitab mäe külje peal? Kõrvad Tür 1888 (M. Tults) VMr, Tür, Hls, Trm, MMg - 5 var.
Ä+.	Kiki-miki mäe külge kükänü? Kõrva Se 1937 (I. Rohtla) 4Se - 4 var. Vrd. 657A₁b
Vrd.	451 498 1578 2278e 2481
1942.	SIDI ÜTE JALASE PÄÄL SÕIT? Pajalaud, kui ette tougatas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Sidi üte jalase pääl sõit? Pajalaud, kui ette tougatas Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 131 (167)
b.	Jänes sõit üte jalakese pääl? Reega sõidetas(?) Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (28)
1943.	SEOTUD, NEOTUD, TANTSIB MÖÖDA TUBA? Luud - 0+1+0+0 = 1 (19) var. HJn 1888 (N. Jegorov) E EM 142 (1338); E EM² 123 (1747); Nurmik II 6 (13); Kmpm. EL III¹⁰82
1944.	SEAD LÄHEVAD LINASSE, PÕRSAD PÕLLULE? Kalad noota - 0 (3) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 139 (1304); E EM² 120 (1699)
1945.	SEAD SILDAS MAGAVAD, ÜHEL PEA, TEISEL PERSE? Tarelagi - 1+3+0+0 = 4 (5) var.
a₁.	Sead sildas magavad, ühel pea, teisel perse? Tarelagi Vil 1872 (H. Leoke)
a₂.	Siad sillul magavad, ühe pia ja teise p[e]rse? Maja, tualagi Sim 1892 (T. Franzdorf)
b.	Siad magavad tamme all, ühe pea, teise perse? Palgid seinas SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
c.	Sead siiburis magavad, ühe pea teise perses? Toapalgid VMr 1890 (J. Reise)
Vrd.	kk: Magavad nagu head seltsi sead, ühe perse, teise pea (Rap v. Mär)
1946.	SIGA EES, LINA TAGA, ÜMBER PUU, LÄBI VEISE? Saapa õmblemine - 2+28+11+6 = 47 (55) var.
Aa₁.	Siga ees, lina taga, ümber puu, läbi veise? Saapa õmblemine Pöi 1888 (J. Trull) Lä, 2Sa, 2Kaa, Vll, Pöi - 7 var. E EM 139 (1307); E EM² 120 (1703); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (7)
Aa₂*.	Siga ees, lina taga, ümber puu ning läbi veise? Kinga tegemine, traatharjas, liist ja king Kär 1889 (J. Mändmets) 3Krj, 3Kär, 2Kaa, Pöi, Muh - 10 var.
Aa₃.	Siga ees, lina taga, ümber puude, läbi veiste? Kingale talla alla õmblemine Emm 1931 (S. Soosaar) Emm - 2 var.
Ab.	Siga ies, lina taga, ümber puu, läbi lojukse naha? Kingsepatüö Hlj 1891 (V. Klaas)
Ac.	Siga ees, lina taga, käib läbi loojukse naha? Kingsepatraat harjaksega Hlj 1895 (A. Raid)
Ad.	Siga ees, lina järel, käib veisest läbi? Saapa nõõlumine Kuu 1935 (L. Manitski) Kuu - 1 var.
Ba₁*.	Siga ees ning kanep järges, ümber puu ning läbi veise? Saapatöö Kaa 1947 (E. Virveste) Krj, Mus, 2Ans, Jäm, 2Kaa - 7 var.
Ba₂.	Siga ees, kanep taga, läbi veise, ümber puu? Kingade tegemine Jäm 1906 (H. Usin)
Bb.	Siga ees, kanep taga, veis ümber puu? Saapatraat Mus 1909 (O. Liiv)
Bc.	Puu käes, veis ümber, siga ees ja kanep taga? Kingategemine Ans v. Jäm 1947 (M. Kolk)
Bd.	Siga ees ja kanep järel, käib läbi härja ja ümber puu? Kingategu Käi 1896/7 (J. Sooster) Jäm - 1 var.
Ca₁.	Siga viab linu ümbär puu ja läbi veikse? Siaharjas Jõh 1890 (N. Otto) Jõh, Kad - 2 var.
Ca₂.	Siga veab linu läbi veise ja ümber puu? Kingategu Rei 1889 (P. Reikmann)
Cb₁*.	Siga veab ja lina peab, ümber puu ja läbi veikse? Saapa õmblemine Hlj 1899 (N. Traks) Hlj, Kuu - 2 var. E EM² 121 (1711)
Cb₂.	Siga veab ja lina veab, ümmer puu ja läbi veise? Kingategemine Rei 1938 (E. Ennist)
Cc.	Siga viab, ise viab, ümber puu ja läbi veis[e]? Kingsepp õmbleb Kad 1888 (J. Linkstein)
Cd.	Siga veab, mina vean, ümber puu ja läbi veise? Kui kingi tehtakse, siis tõmbatakse traadilõnga läbi elaja naha, traadilõnga otsas on seaharjas, saapalisti pääl on nahk Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Ce.	Kas lina teab, kus siga veab, ümber puu ja läbi veise? Kingsepp, harjas traadi otsas, liist, nahk Rid 1928 (M. Meiusi)
D.	Siga pistab, lina tõmbab, ümber puu ja läbi augu? Kingsepp õmbleb Hlj 1888/1902 (I. Lank)
E.	Viis veab ja viis peab, üle puu ja läbi veikse? Kingsepp Kuu 1911 (K. Viljak)
Vrd.	mst-laul: Mõistke, mõistke, teadke, teadke: / siga on lina ninassa. / Esmalt lääb haljas eele, / siga viib lina järele. /- - -/ (VK VI:2, nr. 1049A symbol 60 f "Symbol" s 9< Hlj)
1947.	SIGA HENGAB EGAST HARJASSEST? Sannakeres - 8+227+115+37 = 387 (490) var.
A₁a₁.	Siga hingäb harjusist? Saanakeres Kod 1888 (J. Liiv) Vän, 3Kod, TMr - 5 var.
A₁a₂.	Siga hingab harjasest? Suits tuleb katusest välja SJn 1889 (T. Köstner)
A₁b₁.	Siga hengab egast harjassest? Sannakeres Pst 1889 (J. Ainson) Hlj, Koe, Tür, Kos, Rap, 2Ris, Vig, Rid, Noa, 2Saa, Saa v. Hls, 3Hls, 3Krk, 3Hel, 16Trv, 8Pst, 7Vil, SJn, KJn, 2Pil, Ksi, Trm, Kod, 2Äks, Trt, Puh, 3Ran, 2Rõn, Rõn v. San, 2Ote, San, Kan, Urv, Krl, As, Tt - 78 var. Eas II 195 (218)
A₁b₂.	Siga hingab igast harjast? Kütis Tõs 1890 (M. Kirikall)
A₁b₃.	Siga hengab egästütest harjasest? Sannakeres Puh 1889 (J. Loskit) Vil, Trt, Nõo, Puh, Võ? - 5 var.
A₁b₄.	Siga hingab igaühe harjase seest? Keres SJn 1890 (E. Saabas)
A₁c₁.	Tsiga hengäs igast harjassemulgust? Sannakeres San 1967 (R. Praakli)
A₁c₂.	Siga hingab igast harjaseaugust? Saunaahi Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
A₁d₁.	Siga hengab iga harjase vahelt? Saunakeres Hää 1933 (H. Tampere) Jõh, Iis, 6Hlj, Kad, Sim, 2VMr, 2Amb, Tür, Jõe, HJn, 3Kos, Ris, Hii, Muh, Tõs, 3Vän, 3Tor, 2Pär, 5Hää, 2Saa, Saa?, Hls, Krk, 3Vil, SJn, 4KJn, 4Pil, 3Plt, 2Ksi, 3Lai, 7Pal, Pal?, 6Trm, 2Kod, 6MMg, 3Äks, TMr, Võn, Kam, Nõo, 2Tt - 93 var. • Mötleja 29 ja 54 (122); E EM 139 (1308); E EM² 120 (1704); Metstak² 23 ja 25; EMrd IV 308 (194)
A₁d₂.	Siga hingäb igäühe harjusse vahelt? Saanakeres KJn 1936 (G. Must) Vil, 2KJn, Tt - 4 var. Wied. 287; EMrd II 369
A₁e₁.	Siga hingab iga harjakse läbi? Ahjukeris VMr 1890 (A. Elken) VJg, VMr, Tür, Phl, Sa, Hel, Tt - 7 var. • Helle 369 (103); Hupel 121; Willmann 173 (93); St. Pet. Mon. (1805) 64 ja 251 (16); Lönnrot 160; Ahlqvist 74; KAH EKAl 162 ja 164 (97)
A₁e₂.	Tsiga hengas egäüte har'asse läbi? Sannakeres Võn 1895 (J. Moodis)
A₁f.	Siga hingab läbi harjuste? Saunakeris KJn 1932 (J. Grauberg) KJn, TMr, Võn, Rõn - 4 var.
A₁g.	Siga hengab kõigist harjasest? Saunakeres Puh 1890 (P. Kalk)
A₁h.	Siga hingab harjastes, suures kivikiitrikus? Saunakeris Võn 1896 (P. Rootslane)
A₁i.	Siga hengäs egäst harjusse otsast üts kõrd nädälin? Sann ja sannakeres Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Vrd. 1264Dg*
A₂a₁.	Must sigä hengäs egäst harjassest? Sannakeres Hel 1889 (G. Habicht) HJn, Hls, Hel, 2Võn - 5 var.
A₂a₂.	Must tsiga, egäst harjassest hengäs? Sannakeres Võn 1888 (J. Jalajas) Amb v. JMd, Trv, Võn - 3 var.
A₂a₃.	Must siga hengäp egästütest harjassest? Sannakeres Puh 1894 (D. Arak) Nõo, Puh - 2 var.
A₂b*.	Must siga nukan, egast harjasest hengab? Sannakeres Ran 1889 (A. Tattar) Võn, Ran - 2 var. Vrd. 1227
A₂c.	Must siga, musta harjasse, egäst harjassest hengäs? Saunakeres Võn 1911 (J. ja M. Kärt) 2Võn - 2 var.
A₂d*.	Must tsiga hengäs egä harjasse vahelt? Sannakeres Võn 1889 (T. Lätti) Amb, Kuu, Noa v. Hii, Saa, Hel, Ksi, Võn - 7 var.
A₂e.	Must siga hingab iga karva vahelt? Keris Tor 1889 (K. Kirschbaum) Tor, Pär - 2 var.
A₃.	Hall siga hingab iga augu vahelt? Vaat Sim 1893 (T. Franzdorf)
A₄.	Must orik nurkas, hingab ega harjase vaheld? Saunaahi, iga kivi vahelt tuleb suitsu välja Emm 1931 (S. Soosaar)
A₅.	Vana oorik hingab igast harjasast? Saunakeres Pst 1888 (J. Leppik)
A₆.	Must emis hingab igast harjasest? Saunakeris Võn 1926 (M. Blum)
A₇.	Hall emis nurkas, ega harjase vaheld hingab? Saunaahi Käi 1896/7 (J. Sooster)
A₈a₁.	1) Tsiga puss läbi har'asidõ? Saunalõunaht lastakse Se 1938 (J. Ilvik) 2) Tsiga puss läbi har'astõ? Sannakeres Se 1973 (P. Hagu) Võn, Kam, 2Ote, 5Kan, 2Urv, Urv v. Krl, Krl, 4Plv, 7Räp, 2Vas, Vas v. Se, 45Se - 72 var.
A₈a₂.	Tsiga pusk läbi harjaste? Sann San 1925 (E. Päss) Nõo v. Ote, 2Ote, 2San - 5 var.
A₈a₃.	Tsiga läbi har'astõ puss? Lõõnaht hiidetäs Se 1940 (M. Linna) 4Se, Lut - 5 var.
A₈a₄.	Tsiga pussus läbi harjaste? Lõune hiitmine sannan Har 1890 (J. Pähn) San, Kan, 3Urv, Krl, 5Har, 9Rõu, 2Plv, 2Räp, 3Vas, 3Se - 30 var.
A₈b.	Tsiga nulgahn pussus lävi harjastõ? Sanakerüs Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 132 (192)
A₈c₁.	Tsiga lask pussu läbi har'aste? Sannakeres Plv 1893 (J. Tobre) Kan, Plv - 2 var.
A₈c₂.	Tsiga lask läbi harjaste pussu? Sannakeres Ote 1889 (J. Kivisaar) Rõn, 2Ote, Se - 4 var.
A₈d.	Tsiga lask läbi aia pussu? Sannalõuna Plv 1890 (J. Tamm)
A₈e.	Tsiga tsussa läbi har'aste? Sannakeres Se 1928 (E. Põllula)
A₉a.	Tsiga maka ja hingap läbi harjaste? Sannakeres Räp 1875 (J. Jagomann)
A₉b.	Must siga magas ja hengas igast harjasest? Saunakeres Trv 1896 (J. Sikk)
A₁₀a.	Siga vingub läbi harjaste? Saunaahi Ans 1891 (J. Magus) Vrd. 1951
A₁₀b.	Siga viriseb iga harjase vahelt? Kerise kohta Hää 1955 (M. Mäesalu)
A₁₁+.	1) Tsiga kusõs läbi har'ustõ? Saunakeris Har 1935 (S. Kutti, H. Tampere) 2) Tsiga turskles läbi harjaste? Sannakeres Rõn 1889 (C. Berg) 3) Siga läheb lauta, iga harjakse vahelt käib suits välja? Kerisega ahi Tln 1891 (A. F. Bernstein) Tln, Pst, Rõn, Har, Vas - 5 var. Vrd. 1302Aa₁
Ba.	Karu hingab iga karva vahelt? Majakatus Kos 1892 (T. Wiedemann) Kos, Pär - 2 var.
Bb₁.	Karu magab, iga karva vahelt hingab? Keris PJg 1891 (M. Reimann) Kse, PJg - 2 var.
Bb₂.	Karu magab, ise hingab iga karva vahelt? Keris JJn 1896 (J. A. Rehberg) Vrd. 294M₂ 564 576
Ca.	Härg magab, iga küljekondi vahelt hingab? Miil Mus 1939 (K. Lepp) 2Mus - 2 var.
Cb₁.	Must härg magab, iga küljekondi vahelt hingab? Sütemiil Kär 1898 (T. Sömer) Tln, Kär - 2 var.
Cb₂.	Must härg magab mäel ja iga küllekondi vahelt hingab? Miil, kus süsa põlet[atakse] Ris 1888 (J. Truusmann)
Cb₃.	Must härg magab, iga küljekondi vahelt haulab? Miil Mus 1939 (K. Lepp) Vrd. 1042E4c* 2360A₃ 2361
Cb₄.	Must härg värava taga, iga küllekondi vahelt tuleb suits välja? Miil Ans 1891 (F. Peters)
Cc₁*.	Must härg hingab iga karva vahelt? Keresega ahi Tor 1889 (C. Tults) 2PJg, 2Tor - 4 var.
Cc₂.	Must härg aurab iga karva vahelt? Keres Tor 1889 (M. Sahl)
Cc₃.	Must härg nurkas, hingab iga karva vahelt? Keres Tor 1887 (J. Tilk) PJg, Tor - 2 var.
Cc₄.	Must härg magab värava taga, iga karva vahel hingab? [Lahendus puudub] Sa 1817/22 (anon)
Cd.	Must härg hingab läbi harjaste? Saunakeres TMr 1930 (E. Schmidt)
Ce*.	Hall härg nukas, hingab iga harjuse vahelt? Saunakeris Pal 1891 (H. Maasen) Tõs, Pal - 2 var.
D.	Kass hingab iga karva vahelt? Keris Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Vrd.	567
1948.	SIGA LÄHEB LAUTA, SIBUL SELJAS? Leiba pannakse ahju - 4+115+16+2 = 137 (199) var.
A.	Lehm läheb lauta, sibulas selgas? Leib labida peal Tor 1889 (J. Tilk) 2Tor - 2 var. Vrd. 951
B.	Hobu läks talli, satul oli selges, tulli tagasi, põlnd änam ühti? [Lahendus puudub] Pär? 1889 (I. Vakermann)
Ca₁.	1) Siga läheb lauta, sibul seljas? Leiba pannakse ahju Pst 1891 (J. Leppik) 2) Siga lähab lauta, sibulas seljas? Leivalabidas Tor 1889 (A. Juurikas) 3) Siga lääb lauta, sibul sellän? Leib lapju pääl Trv 1892 (J. Kill) 4) Siga lätt lauta, sipul säljän? Leivälabidas, leib Hel 1889 (G. Habicht) Hlj, Koe, Tür, Kuu, Juu, Kär, Ans v. Jäm, Jäm, Muh, PJg, 4Vän, 4Tor, 4Saa, 5Hls, 3Krk, 5Hel, 13Trv, 4Pst, 5Vil, Kõp, 3SJn, 7KJn, 3Pil, 2Plt, Ksi, Lai, Pal, Äks, Trt, 2Nõo, Puh, Ran, Ote, Krl, Tt - 85 var. Wied. 287; Kündja nr. 16 ja 17 (1885) 87 ja 95 (2); E EM 139 (1310); E EM² 121 (1706); Metstak² 32 ja 33
Ca₂.	Siga lääb lauta ja sibulas selgas? Leibalabidas Han 1889 (A. Reimann) Han, Plt - 2 var.
Ca₃.	Siga läks lauta, sibul seljas? Leiba pannakse ahju Hel 1889 (H. Karolin) Tõs, Vän, 2Hel - 4 var.
Ca₄.	Siga läks lauta, sibulas seljas, tuli tagasi, polnud midagi? Leivalabidas läks leivaga ahju Vän 1933 (M. Hansen)
Ca₅.	Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, siga läheb lauta, sibul selgas? Leivad lastakse lasnaga ahju Pär 1902 (J. J. Pulst) Vrd. 1357 Vrd. vs: EV 10327
Cb.	Siga sõidab sulgu, sibul seljas? Leib läheb ahjukk: Nagu sea seljas sadul (Jõh) Hls 1965/6 (K. Jõulu) Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8 (11)
Cc.	Siga lää sanna, sibul sellän? Leib lapju pääl Trv 1894 (J. Sikk)
Cd₁.	Siga läheb ahju, sibulas selgas? Leiba lastakse lasna peal ahju (labida peal) Vig 1891 (M. Lemmerkänd) Kuu, HMd, 3Vig, Mih, 3Tõs, Pst, Trt, Ote - 12 var.
Cd₂.	Tsiga lätt ahju, sipul kükitäs sällä pääl? Leiba ahju laskma Rõn 1889 (C. Berg)
Cd₃.	Siga ahjus, sibul selgas? Leevalasn leevaga Muh 1896 (H. Laipmann)
Ce₁.	Tsiga lätt liina, sipul sällän? Leivä ahju panemine Ote 1893 (J. Tammemägi) Kuu, TMr, Rõn v. San, Ote, 2San, Kan - 7 var. E EM 139 (1310); E EM² 121 (1706)
Ce₂.	Siga sõidab liina, sipul seljan? Leiba pannakse ahju Urv 1958 (A. Reigo) 2Urv, Har - 3 var.
Cf.	Tsiga sõit, sipul säljan? Sõnnikukoorma San 1895 (J. Kuldsep) SJn, San, Tt - 3 var.
Da.	Siga lääb lauta, sadul selläs? Levälapi Saa 1888 (P. Sitzka) Ris, Muh, Saa, Pst, Kam - 5 var.
Db.	Tsiga lätt liina, satul sällan? Leiba pannas ahju Urv 1890 (J. Teder) Urv, Tt - 2 var.
Dc.	Tsiga sõit, satul sälähn? Leibä pandas ahjo Rõu 1895 (A. Perli) SJn, Rõu - 2 var.
E+.	1) Tsiga lätt lauta, hand rõngan sällän? Leeva ahju pandmine San 1888 (K. Gross) 2) Siga läheb lauta ja sitahunik nina pääl? Leib labida pääl Tor 1889 (M. Tohv) Rap, Tor, San - 3 var.
F.	Põrsas läheb põrgu, kubu kukil? Leib lasnal ahju J. Weltmann (1893): omaloominguline tekst E EM² 111 (1534); Nurmik II 5 (12); SSTT 42
Vrd.	1302 1951F kk: Valge vällän, valdas sällän, siga läts lauta, sipul sällän (Hel); Nagu sea seljas sadul (Jõh)
1949.	SIGA SINGUB SAANIKUL, TOIDUTÜNNIKE TURJA PEAL? Sant kerjab - 0+2+0+0 = 2 (12) var.
a.	Siga singub saanikul, toidutünnike turja peal? Sant kerjab Lai 1897 (H. Asper)
b.	Siga söngib saunikutel, toidutõruke turja pääl? Piimamees linna maeade vahel oma vaadiga Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 28 ja 54 (117); E EM 139 (1311); E EM² 121 (1707)
Vrd.	1274
1950.	SIGA SURNUD, HARJAKSED LIIGUVAD? Suits tuleb keriksest - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Jür 1890 (K. Põldmäe)
1951.	SIGA VINGUB, SITT SUUS? Oherd - 9+189+45+23 = 266 (357) var.
Aa₁.	Siga singub, sitt suus? Uherd Hel 1889 (G. Habicht) JJn, Kuu, 2Rap, 2Rap v. Mär, 2Vig, 2Han, Kse, Mar, Sa, Kaa, Pöi, 3Muh, Khn, Tõs, Aud, PJg, 2Tor, 2Hää, Saa, Saa?, Hel, 2Trv, Pst, 4Vil, Kõp, 3SJn, Pil, 2Plt, Kod, Äks, Võn, Urv, Tt - 48 var. • Helle 369/70 (104); Hupel 121; Willmann 173 (94); Lönnrot 160; Nörmann 36 ja 55 (70); Wied. 287; E EM 139 (1312); KAH EKAl 162 ja 164 (98); E EM² 121 (1708); EMrd IV 228 (123)
Aa₂.	Siga singub ja sitt suus? Oherd Tor 1889 (M. Tohv)
Ab₁.	Siga vingub, sitt suus? Oherd Ksi 1888 (T. Riomar) Vi, 2Jõh, Iis, 5Hlj, 2Kad, 2Rak, VJg, 3Sim, 3VMr, 2Amb, JJn, Koe, Ann, Tür, 9Kuu, 2Jõe, 3HJn, 2Jür, 4Kos, Rap, HMd v. Ris, Mär, Hps, Rei, 2Hii, 2Krj, Khk, 3Kär, Jäm, Kaa, Jaa, Pöi, 2Vän, Tor, 2Pär, Hää, Saa, 2Hls, 2Krk, Hel, 9Trv, Pst, 3Vil, 2KJn, Pil, 2Ksi, Lai, 4Pal, 4Trm, 3Kod, MMg, Äks, TMr, Trt, 3Võn, 2Nõo, Elv, 4Puh, 5Ran, 4Rõn, 8Ote, Kan, Plv, 2Räp, As, 2Tt - 143 var. Wied. 287
Ab₂.	Siga vingub ja sitt suus? Oherd Kul 1937 (L. Reetamm) Kul, Noa v. Hii, Trt - 3 var.
Ab₃*.	Siga vingub, sitt on suus? Käämer Äks 1926 (P. Berg) Jõh, Ans, Äks - 3 var.
Ac.	Siga kiunub, sitt suus? Oherd KJn 1870 (J. Tiedemann) Jür, Krj, Vll, Hää, Pst, Vln, 3Vil, 2KJn, Pil, Plt - 13 var.
Ad.	Siga viunub, sitt suus? Vinnaldiga puurmene KJn 1936 (G. Must) Vil, SJn, KJn - 3 var.
Ae*.	Siga siunub, sitt suus? Ohert Vil 1889 (J. Meomuttel) Vig, Vil - 2 var.
Af.	Siga siuksub, sitt suus? Uhert Tor 1888 (K. Kirschbaum)
Ag.	Siga röhib, sitt suus? Ohert, puur Hls 1889 (H. Kase)
Ah.	Siga tõngub, sitta suus? Oherdamine Jäm 1906 (H. Usin)
Ai.	Tsiga tsong, sitt suun? Oherd Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Lai, Urv, Krl, Har, Rõu - 5 var.
Aj.	Siga vingub, sitt suus, ei saa kätte? Oherd MMg 1888 (A. Artis)
Ak.	Siga vingub, sitatükk suus? Oherd Lai 1897 (H. Asper) Phl, Lai - 2 var.
Al*.	Siga singub, suu sitta täis? Oherd Tor 1889 (M. Tilk) Tor, Trt - 2 var.
Am.	Tsiga ving, esi sööse sitta? Uherdiga lastas Võn 1889 (T. Lätti)
An.	Siga vingub: sitt, sitt? Uherdiga augu laskmine Rid 1928 (M. Meiusi)
Ao.	Siga vingub, sitt põigeti pers? Oherdi, kui ohertakse Kaa 1889 (J. Koppel)
Ap.	Tsiga käü tarõ ümbre, suu sitta täis? Pöör Ote 1890 (J. A. Palm)
Ba.	Siga vingub, junn suus? Oherd Pil 1888 (S. Käär)
Bb.	Tsiga tsung, julk suun? [Lahendus puudub] Rõu 1888 (A. Jennes)
Bc.	Siga kiunub, sitajulk hammaste vahil? Ohert Tt dat-ta (anon)
Ca.	Siga singub, sõnnik suus? Oherdiga auku laskma JJn 1888 (M. Roosileht)
Cb.	Siga vingub, sõnnik suus? Puuritas mulku Nõo 1889 (J. Amberg) Jõe, Hls, Trm, Võn, Nõo, Puh, Tt - 7 var.
D₁a.	Siga singub, söök suus? Ohert Hls 1889 (J. Meomuttel) Hls, Tt - 2 var. • Mötleja 29 ja 54 (123)
D₁b*.	Tsiga ving, söök suun? Uherd Plv 1890 (J. Tobre) Vil, 2Pal, Urv, Rõu, Plv - 6 var.
D₁c.	Siga songib, söök suhun? Oherd Pst 1889 (H. Henno)
D₂a.	Siga singub, sööm suus? Oherdi Tor 1889 (M. Sahl)
D₂b.	Sega vengob, söömänä suus? Ohärde, puur Phl 1889 (J. Mey)
D₂c.	Siga kiunub, sööm suus? Ohertiga lastakse auku Pst 1888 (J. Leppik)
E.	Siga vingub, toit suus? Oherdiga lastase auku JJn 1889 (J. Piber)
F.	Siga vingub, sibul suus? Uherdiga laskmene KJn 1898 (C. Sööt) Saa, KJn - 2 var. Vrd. 1948
Ga.	Siga singub, sigar suus? Oherdiga augu laskmine Tür 1962 (M. Männik)
Gb.	Siga vingub, sigar suus? Oherdiga lastakse auku Vän 1939 (A. Vain)
Gc.	Siga jookseb, sigar suus? Oherdiga puurimine Sim 1938 (E. Lippus)
H.	Tsiga ving, raba suun? Vingeldiga lastas mulku Võn 1894 (J. Suits)
I.	Siga vingub, suu täis? Uherdiga augu laskm[ine] puu sisse Hel 1888 (J. Pastarus)
J.	Siga hingab, sitt suus, alaspidi sööb, ülespidi situb? Oherd Pil 1888 (S. Käär) Kontam.: = 33C
K.	Siga singub, sitt suus, koer haugub, händ suus? Linakolgispuu ja oherdiga või käämrega, käämer - niisamma mis ohert - augupuurimise kohta Hää 1942 (M. Mäesalu) Kontam.: = 699C
Vrd.	1947A₁₀a 1955
1952.	TSIGA TSONG TSOORUMAAL, HARJASSÕ PAISTUSSÕ SIIÄ MAALÕ? Päike - 0+46+1+0 = 47 (62) var.
Aa*.	Tsiga tsong Tsoorumaal, harjassõ paistussõ siiä maalõ? Päike Kam 1888 (J. Siimus) Võn, 2Kam, Rõn, 9Ote, 2Kan, Vas - 16 var. Meelej. nr. 34 (1887) 271 (23); E EM 156 (1493); E EM² 135 (1949)
Ab.	Tsiga tsong Tsoorumaal, hand liigus Haanimaal? Välk Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Ba₁.	Siga songib Soomemaal, harjas paistab siiä maale? Päe veereb Hls 1889 (M. Ilus) 2Hls, Pst - 3 var. E EM 139 (1313); E EM² 121 (1709)
Ba₂.	Siga songib Soomemaal, harjas paistab meie maal? Päikene Pil 1888/9 (T. Kiimann) Pst v. Pil, Pil - 2 var.
Ba₃*.	Siga songib Soomemaal, harjase paistva siia maale? Päiv paistab Puh 1889 (J. Loskit) 2Vil, Plt?, TMr, Nõo, Nõo v. Ote, 3Puh, Ran - 10 var.
Bb.	Siga kõnnib Soomemual, harjus paistab siia maale? Pia [sic!] Ksi 1888 (T. Riomar)
Ca.	Tsiga tsong Saaremaal, harjasse paistuva siia maale? Päeva tõsemine Võn 1889 (T. Lätti)
Cb.	Siga sööb Saaremaal, harjas paistab siia maal? Vikerkaar Tor 1889 (C. Tults)
Cc.	Siga tustib Saaremaal, harjaksed paistvad meie maal? Koit JJn 1897 (J. A. Rehberg)
D.	Siga tuhnib Türgimaal, harjus paistab siia maal? Vikerkaar Äks 1889 (K. Blaubrik) Äks, Trt - 2 var.
E.	Siga röigab Rootsimaal, harjus paistab Harjumaal? Koit ehk ka hämarik Pal 1888 (M. Uus)
F.	Siga isi Hiiumaal, harjas paistab siia maal? Vikerkaar SJn 1888 (J. Mein) E EM 139 (1309); E EM² 120 (1705)
G₁.	Tsiga tsonk võõral maal, siia maale harjase näta? [Lahendus puudub] San 1888 (P. Koolmeister)
G₂.	Võeral maal tapõtas tsika, harjasõ näüse mii maalõ? Tulõkahjo Rõu 1889 (G. Raup)
H.	Siga hingab seal maal, harjas paistab meie maal? Päikesekiired Hlj 1888/1902 (I. Lank)
I.	Siga songib Venemaal, harjasse paistva siia maale? Päev tõuseb Puh 1888 (H. Huik)
J.	Siga tuhnib Saksamaal, harjaksed paistavad meie maal? Prussakas ahju vahel Hlj 1890 (K. Leetberg)
K.	Siga tuhnib Tuuramaal, harjaksed paistavad siia maale? Vikerkaar VMr 1890 (J. Reise)
L.	Siga songib Soodumaal, siia paistab valu? Müristab Saa 1889 (J. Tuul) Vrd. 1405C₁b
Vrd.	242
1953.	TSIGA TSONGIP, HANDA HÖÖRI, KÕRVA KIRKI, NISA NIPPI? Ader - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Vrd.	1437 1954
1954.	TSIGA TSONGIP, HARJASSE LIIGUVA? Metsasagarik - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.	Tsiga tsongip, harjasse liiguva? Metsasagarik Rõn 1888 (A. Andrei)
b.	Tsiga kaugel maal, harjasse nätta? Mõts Urv 1890 (J. Teder)
Vrd.	1953
1955.	TSIGA VING, VIGA SUUH, ORIK SÕIT, ODA SÄLÄH? Käsikivi - 0+4+6+0 = 10 (14) var.
a₁.	Tsiga ving, viga suuh, orik sõit, oda säläh? Käsikivi Se 1888 (H. Prants) 3Se - 3 var. RpS nr. 6 (1939) 190
a₂.	Tsiga ving, viga suuhn, orik käü, ora sälähn? Linamasin Rõu 1896 (G. Raup)
a₃.	Orik sõit, oda säläh, tsiga ving, viga suuh? Käsikivi Se 1934 (I. Paijustik) 3Se - 3 var.
b.	Tsiga ving, vili suuh, ori orjas, oda käeh? Veskivi jauh Plv 1910 (H. Ojansuu) Rõu, Se - 2 var.
Vrd.	1951
1956.	SIHKILAUDA, SAHKILAUDA, TUHAT TULEKIRJA LAUDA? Kangas - 2+17+1+1 = 21 (30) var.
a.	Sihtilauda, sahtilauda, tuhandade lauda? Suga Hls 1894 (J. Riiet)
b₁.	Sihvinlauda, sahvinlauda, tuhat tulekirmi lauda? Suga Saa 1888 (P. Sitzka)
b₂.	Sihkene laud ja sahkene laud ja tuhat tulekirja laud? Kangasuga Vil 1895 (A. Suurkask)
b₃.	Sihkilauda, sahkilauda, tuhat tulekirja lauda? Kangas Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
b₄.	Lihkilauda, sahkilauda, tuhat tulist kirmilauda? Kangateljed Hls 1939 (A. Karm)
c₁.	Saelauda, sampelauda, tuhat tiide-liide lauda? Telle Nõo 1895 (M. Obst)
c₂.	Saelauda, tammelauda, tuhat tiide-liide lauda? Telle Ote 1889 (H. Nugin)
c₃.	Sammellauda, tammelauda, tuhat tiide-liide lauda? Elläi Ote 1889 (J. Kivisaar)
d.	Siigelauda, säägelauda, tuhand tuulelipi lauda? Suga San 1888 (K. Gross)
e₁.	Tuhat tuhti-lihti lauda, sada sammast saarelauda? Laev SJn 1888 (J. Mein) E EM 157 (1508); E EM² 136 (1965)
e₂*.	Tuhat tuhti-pihti lauda, sada sammast postilauda? Kangasteljed Kan 1968 (R. Praakli) Vil, SJn, Kan - 3 var.
e₃.	Tuhat tuhti-pihti lauda, sada sammast postilaadi? Suga SJn 1889 (T. Köstner)
e₄.	Tuhat tuhti-lihti-lahti lauda, sada sammast postilauda? Suga Pil 1888/9 (T. Kiimann)
e₅.	Tuhat tuhti-luhti lauda, sada sülda põhjalauda? Laev Hls 1887 (M. Järve)
f.	Tuhat toude-loude lauda, sada sammu põhjalauda? Laev Saa 1888 (P. Sitzka)
g₁.	Tuhat tükki liuti-lauti, sada saarikast põhjalauti? Laev Tor dat-ta (T. Tilk) E EM 158 (1515); E EM² 137 (1972)
g₂.	Tuhat tuuti liuti-launti, sada saarikast põhjalauti? Laev Vän 1889 (J. Peterson)
h.	Tuhat tuhti-lihti-lähti, sada sammu poiste lauda? Kangakudamine Pst 1895 (H. Lensin)
i.	Tuhat titte-litte-lätte, sada tammest põhjalauda? Laev Vil 1875 (H. Leoke)
Vrd.	2271 2272A₁a₁
1957.	SIIDIDE, POODIDE, RANGIDE, ROOMADE, VISPUS VILLADE, TULLI TUPPA MIESTEKÕRA, LUODI KOKKU NAESTEKÕRA? Käärpuud - 0+7+1+0 = 8 (10) var.
Aa₁.	Siididi, pordidi, rangidi, roomadi, toodi tuppa naestekera, löödi kokku naestekera? Kangaspuud Rap 1895 (J. Reinthal)
Aa₂.	Siididi, poodidi, rangidi, roomadi, toodi tuppa meestekera, löödi kokku naestekera? Kangatellid Juu 1890 (J. Trull)
Ab.	Siidis, puadis, rangis, ruamas, tuppa tuodi, kokku lüedi, mieste, naeste, laste kära? Kangaspuud Kos dat-ta (J. Mõsikepp) E EM² 121 (1716)
Ac.	Siidis, poodis, rangis, roomas, vispudi villad toodi tuppa, pandi kokku naestekera, meestekera, löödi kokku karklõpsti? Kangatellid Juu 1890 (J. Trull)
Ad.	Siidide, poodide, rangide, roomade, vispus villade, tulli tuppa miestekõra, luodi kokku naestekõra? Käärpuud SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Ae.	Vispudi, vilpudi, rangidi, roomadi, tõi tuppa meestekõra, lõi kokku naestekõra? Kangasteljed Pee 1911 (P. Penna, V. Rosenstrauch)
B.	Siidi ja niidi, rangirooma tuppa toodi, kokku löödi ja läks läbi vippu ja tõmba kinni klippu? Kangateljed Pee 1930 (M. Lauk)
C.	Siidisilmad ja rangiroomad tuuakse tuppa naeste kätte? Kangaspuud Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
1958.	SIIDIKERA, NIIDIKERA, AGANAKOTT JA TOOBRIPUU? Kass - 1+75+51+37 = 164 (211) var.
A₁a₁.	Siidikera, niidikera, aganakott ja toobripuu? Kass PJg 1928 (V. Erm) Vai, Hlj, Sim, 2VMr, Pee, 3Kuu, 2Rap v. Mär, 2Ris, Mär, Kul, 2Vig, 3Mih, Han, Hps, LNg, Noa, Noa v. Hii, Käi, Rei, 5Tõs, Aud, PJg, 4Tor, Tor v. SJn, 2Pär, 2Saa, Hls, Pst, SJn v. Ote, 2Pil, TMr, Trt, 3Võn, 2Nõo, Rõn, 13Ote, 5Kan, 2Har, 3Rõu, 2Plv, Räp, As - 83 var. E EM 140 (1317); E EM² 121 (1714); Nurmik I 32; Täheke nr. 7 (1962) 3 (5); SSTT 94; EMrd III 237; Metstak² 41 ja 43
A₁a₂.	Siidikera, niidikera, aganakott, toorepuu? Kass Hls 1896 (H. Reissar) Kul, Tor, Hls, Trt, Kam - 5 var.
A₁a₃.	Siidikera ja niidikera, aganakott ja toovripuu? Kass MMg 1888 (A. Artis) Tor, MMg - 2 var.
A₁a₄.	Siidikerä, niidikerä, aganakott ning tuoripuu? Kass Khn 1948 (S. Lätt)
A₁b.	Siidiniidi keräkene, aganakott ja tuuripuu? Kass Urv 1890 (J. Teder) Vil, Trt, Urv - 3 var.
A₁c.	Siidikerä, niidikerä, tuubripuu ja aganakott? Kass Võn 1950 (L. Kilk)
A₁d*.	Niidikerä, siidikerä, aganakott ja tuubripuu? Kass Nõo 1888 (J. Tüklov) Kos, Vig, Tõs, Võn, Nõo, 4Ote - 9 var.
A₁e.	Üks niidikera, üks siidikera, aganakott ja toovrepuu? Kass Plt 1917 (M. Palm)
A₁f.	Üks siidikera, kaks niidikera, aganakott ja toovripuu? Kass Kse 1889 (K. Karu)
A₁g*.	Üks niidikera, kaks siidikera, aganakott ja toobripuu? Kass Trt 1927 (K. Pormeister) Rid, Trt - 2 var.
A₁h.	Üks niidikera, kaks siidikera, üks aganakott, üks toobrepuu? Kass? Plt 1964 (A. Tamm)
A₁i.	Kaks siidikera, kaks niidikera, üks aganakott ja üks toobripuu? [Lahendus puudub] Tõs 1889 (M. Kampmann)
A₁j.	Siidikerad, niidikera, aganekott ja toobrepuu? Kass Ris 1889 (J. ja T. Asper) Tõs, Saa, Trt - 3 var.
A₂a₁.	Siidikera, niidikera, kõlkakott ja tooripuu? Kass Tor 1889 (M. Sahl) Iis, Jõe, Kos, Juu, Vig, Var, Aud, 2Vän, Tor, Saa, Trm - 12 var. Mihkla-Tedre EK⁹ 20
A₂a₂*.	Siidikera, niidikera, kõlkakott, tooripuu? Kass Var 1936 (R. Viidalepp) Var, Pär?, Saa - 3 var.
A₂b.	Niidikera, siidikera, kõlkakott ja toobripuu? Kass Vai 1893 (H. Masing) Vai, VMr - 2 var.
A₂c*.	Kaks siidikera, üks niidikera, kõlkakott ja tooripuu? Kass Aud 1889 (K. Tarkpea) Phl, Aud, Trm - 3 var.
A₂d₁.	Kaks siidikera, kaks niidikera, kõlkakott ja toobripuu? Isane kass Plt dat-ta (J. Reinthal)
A₂d₂.	Kaks siidikera, kaks niidikera, keskpaigas kõlkakõht, taga tooripuu? Kass Trm 1895 (J. Tihane)
A₃.	Siidikera, niidikera, kõlkakorv ja toobripuu? [Lahendus puudub] Rid 1937 (E. Ennist)
A₄.	Üks niidikera, kaks siidikera, keskkohas keekott, tagaotsas tuobrepuu? Kass Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
A₅a.	Siidikera, niidikera, tubakakott ja tuobripuu? Kass Iis 1976 (H. Jõulmaa) Iis, Var, Jäm, Ote - 4 var.
A₅b.	Siidiniidi kerä, tubakukott ja tuuvripuu? Kass Puh 1894 (D. Arak)
A₆.	Siidikera, niidikera, tuhakott ja toobripuu? Kass Rõn 1888 (A. Andrei) Saa, Rõn, Ote, Kan - 4 var.
A₇.	Siidikera, niidikera, tuhakast ja tuuripuu? Kass Hää 1933 (M. Martinson)
A₈.	Siidikera, niidikera, hiirekott ja toobripuu? Kass Koe 1925 (A. V. Kõrv)
A₉.	Siidikerä, niidikerä, paklatuust ja tuurjapuu? Pää Rõu 1897 (G. Raup)
A₁₀*.	Siidikera, niidikera, tuust heinu ja toobrepuu? Munn, munadega ja karvadega Tln 1926 (M. Sengbusch) Pai, Tln - 2 var.
A₁₁.	Siidikera, niidikera, aganaauk ja toobripuu? Kass Käi 1948 (V. Kukk)
A₁₂.	Siidiniidi kerakene, toorepuu ja kasepütt? Kass: pea, saba, ihu As 1993 (A. Korb)
A₁₃.	Siidikera, niidikera, pool toobripuud? Kass Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
B.	Siidikera, niidikera, aganakott ja tuuleluud? Kass Saa? dat-ta (anon) Pär, Saa? - 2 var.
C+.	1) Siidikera, niidikera, aganakott ja tuuleora? Kass Hää 1939 (M. Mäesalu) 2) Siidikerä, niidikerä, aganakott ja vihupuu? Kass Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Tõs, 2Hää, Ran - 5 var.
Da.	Siidine kerake, augud sees, aganakott ja toobripuu ja seitse auku sees? Kass As 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto) Kontam.: = 1960La
Db.	Siidiniidi kera, seitse auku sees, aganakott ja toobripuu? [Lahendus puudub] Trt 1925 (E. Rammi) Kontam.: = 1960Lb
Vrd.	1481A8+ 1960 ul: Siidikera, niidikera, seitse auku sees, rott vahib välja, nahkprillid ees (ERA II 147, 469 (47) < Mär) lh: Siidikera, niidikera, / sirts-sirts-sirr! /- - -/ (VK VIII, nr. 2143 < Iis) uk (mõistukink pulmas): Kangas kalevit, teine lõuendit, siidikera, niidikera. Kui tahate, siis tulen, õmblen valmis. Kui kuu, siis kübar, kui päev, siis pärg (VJg)
1959.	SIIDILÕNGAST SIUTUD, KULDLÕNGAST KOETUD, ISTUB ILMA HARJA PÄÄL? Vikerkaar - 2+17+2+2 = 23 (98) var.
A₁a.	Siidilõngast seotud, kullalõngast koetud, istun ilma harja pääl? Vikerkaar Tt dat-ta (anon) Wied. 287
A₁b₁.	1) Siidilõngast siutud, kuldlõngast koetud, istub ilma harja pääl? Vikerkaar Vil 1893 (J. Täht) 2) Siidilangast seotu, kullalangast koetu, istus ilma harja pääl? Vikatkaar Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) 2Vän, 2Pst, Vil, KJn, Ran, Krl - 8 var. Kündja nr. 21 (1885) 111 (34); Org 57 (9); E EM 140 (1316); E EM² 121 (1713)
A₁b₂.	Siidilõngast veetakse, kullalõngast koetakse, istub ilma harja pääl? Vikerkaar Hel 1928 (E. J. Kase)
A₁c.	Siidilõngaga seotud, kullakõngaga köidetud, istub ilmamaa harja otsas? Naise müts Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
A₁d.	Siidil seot, kullal koet, istub ilma harja pääl? Vikerkaar Pst 1889 (H. Henno)
A₂a.	Kullalõngest koetud ja siidilõngest seutud, istub ilma harja pääl? Vikerkaar Vil 1888 (J. Toss)
A₂b.	Kullalõngast kuetud, siidilõngast seotud, istub maailma harja peal? Vikerkaar Trv 1895 (J. Sams)
B₁a.	Siidilõngast seutud, kullalõngast koetud, istub ilma ääre peal? Päikene Plt 1894 (M. Luu) ÜÕÕ 16 (14); Hiie-Jõgisalu 11; Metstak 23 ja 35 (244); Hiie-Müürsepp IV/II 150; Metstak² 64 ja 66; Muhel PÜ 35 ja tagakaas
B₁b.	Siidilõngast seotud, kuldlõngast koetud, isi istub ilma ääre peal? Vikerkaar SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
B₂a.	Kuldlõngast kuetud, siidilõngast seutud, istub ilma ääre pääl? Vikerkaar Vil 1893 (J. Evert) E EM 74 (566); E EM² 66 (736); E MM 10 ja 44 (121); E MM² 10 ja 47 (123); Huvit. II 216 ja 224 (44); Tammann 54; Huvit. V Lisa 18 (72); Nugis 289 ja 313 (111); Pioneer nr. 7 (1971) lk-ta; E MM³ 8 ja 38 (123)
B₂b.	Kuldkangast koetud, siidlõngast seotud, istub ilma ääre pääl? Vikerkaar Krk 1956/7 (A. Toompalu)
C.	Siidilangust seotu, kullalangust koetu, istub ilma sälja pääle? Vikerkaar Pst 1889 (J. Henno)
Da₁.	Siidilõngal seotud, kullalõngal kujutud? Naeste müts Vän 1889 (J. Tammann)
Da₂.	Siidlõngast seutud ja kuldlõngast koetud? Vikerkaar Hls 1889 (J. Meomuttel)
Db.	Siidlõngast säet, kuldlõngast koot? [Lahendus puudub] Hls 1939 (L. Sakk)
Dc.	Siidilõngal köidetud, kuldlõngal koetud? Vikerkaar Hls 1889 (E. Kitzberg)
Vrd.	789 keerdküsimus: Kes istub taeva ääre peal? Kuu (Vil)
1960.	SIIDINIIDI KERA, SEITSE AUKU SEES? Pea - 9+233+126+87 = 455 (632) var.
Aa₁*.	Siidilõnga kera, seitse auku peel? Inimese pea Emm 1938 (E. Ennist) Emm, Ans, Jäm - 3 var.
Aa₂*.	Siidilõnga kera ja seitse auku sees? Inimese pea Ans 1898 (T. Sömer) Ans, Jäm, Muh - 3 var.
Ab.	Siidilanga kerakene, säidse mulku sehen? Inimese pää Puh 1888 (J. Kenkmann) Puh, Plv - 2 var.
Ba₁.	1) Siidiniidi kera, seitse auku sees? Pea SJn 1888 (J. Mein) 2) Siidiniidi kerä, säidse auku sehen? Inimese pää Nõo 1926 (E. Päss) Nrv, 5Jõh, Lüg, 2Sim, VMr, Koe, Ann, Tür, Kuu, 2Tln, Kos, Mih, 2Kaa, Vll, Tõs, Aud, 2Vän, Saa, 3Krk, Hel, 3Trv, Pst, 2Vln, 4Vil, Kõp, 6SJn, 3KJn, 3Pil, Ta, 2Ksi, 2Lai, 2Pal, 3Trm, 3Kod, 4MMg, 2Äks, 3Trt, Kam, Nõo, Puh, Ran, Ote, Rõu, Tt - 82 var. • Liiv LMt 44 (82); Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (12); • OM nr. 6 (1886) 204; Huvit. II 215 ja 224 (4); Tamman 53; Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (37); Loorits VrP 25 ja 26 (37); Huvit. V Lisa 17 (3); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (16); Pioneer nr. 9 ja 11 (1949) lk-ta (3); Meie aasta (1953) lk-ta (30) Vrd. 2792Lb
Ba₂.	Siidiniidi kera ja seitse auku sees? Inimene Noa 1927 (P. Ariste) Kei, HMd, Noa, Äks, Puh - 5 var.
Ba₃*.	Üks siidiniidi kera, seitse auku sees? Inimese pea Vai 1889 (H. Masing) Vai, Hls, Äks - 3 var.
Ba₄.	Siidiniidi keral seitse auku sees? Inimese pea Ris 1892 (V. J. Rosenwaldt)
Ba₅.	Siidiniidi keräke, seitse auku sehen? Pää Krk 1960 (E. ja H. Tampere) Jõh, Sim, Amb v. JMd, Krj, Saa, Saa v. Hls, 7Hls, 7Krk, 7Hel, 11Trv, 9Pst, Pst?, Pst v. Pil, 3Vil, Plt, Pal, Äks, TMr, 4Trt, 4Nõo, Ran, Rõn, Ote, 6San, Kan, Urv, Har, 6Rõu, 2Plv, Se, As, Tt - 87 var.
Ba₆.	Siidiniidist kerake, seitse auku sees? Pea SJn 1890 (H. Kuresson)
Ba₇.	Siidiniidi kerake, seitse auku peas? Pea Pst 1926 (I. Kurrik) Sa, Pst, Rõu - 3 var.
Ba₈.	Siidiniidi keräkene, säidse auku perän? Pää Hel 1925 (E. Päss)
Bb₁.	1) Siidiniidi keräkene, säidse mulku sihen? Inimse pää Hel 1889 (G. Habicht) 2) Siidiniidi kerakene, säitse mulku sisen? Pääluu Rõn 1888 (A. Andrei) 2Hel, TMr, 2Võn, Nõo, 2Puh, 2Rõn, 6Ote, 2San, 3Kan, 3Urv, 2Urv v. Krl, 5Krl, 3Har, 7Rõu, Plv, Räp, 2Vas, Vas v. Se, 3Se - 49 var. Meelej. nr. 34 (1887) 272 (30)
Bb₂.	Siidiniidi kerä, säidse mulku sisen? Inemise pää Kan 1937 (H. Keem) 2Nõo, 2Puh, Ran, San, 3Kan, 3Plv, 2Räp, 2Se, Tt - 17 var.
Bb₃*.	Siidiniidi keräkene, säidse mulku pään? Pää San 1925 (E. Päss) San, Tt - 2 var.
Bb₄.	Mõista, mõista mõõrdu, kassi hand kõõrdu, siidiniidi kerä, seitse mulku siseh? Inemese pää Plv 1933 (R. Viidebaum)
C.	Siidilindi kerä, [seitse] mulku sisen? Inimese pää Plv 1888 (J. Tamm) Võn, Plv - 2 var.
Da.	Siidi-liidi kerakene, seitse auko sees? Inimese pää Trv 1888 (H. Utso)
Db.	Siidi-liidi kerä, säidse mulku seeh? Pää Se 1929 (V. Savala) 3Se - 3 var.
Ea.	Siidi-riidi keräkene, säidse mulku seeh? Inimese pää Se 1927 (E. Põllula)
Eb.	Siidi-riidi keräkene, kõik mulka täüs? Pää mulka täüs Se 1933 (A. Tammeorg)
Fa₁.	Siidikera, niidikera, seitse auku sees? Pea Plt 1950 (V. Kuut) 3Jõh, Jõh v. Iis, 3Iis, Hlj, Rkv, VJg, Sim, VMr, Pai, 6Kuu, Jõe, HJn, 2Tln, Kos, Juu, 2Mär, Kul, Han, Mar, Pha, Tõs, Aud, 2Tor, 3Prn, 2Hää, Saa, Hls, Hel, Trv, Kõp, Pil, 2Plt, 2Lai, TMr, 4Trt, Nõo, Ote, Plv - 58 var. Laste prillid I 22 (2); Nugis 293 ja 314 (205); ÜÕÕ 133 (3); Janno-Salun III 228; Hellerma V-VIII 19; Leht 8 (1); Juhani-Tammoja 13 (1); Hellerma IV-V 106; Muhel HK II 31 ja 64; Hiie-Müürsepp IV/I 77 ja 80 (2) Vrd. 1920P+
Fa₂*.	Niidikera, siidikera, seitse auku sees? Inimese pea Hls 1894 (J. Sõggel) Hls, Plt - 2 var.
Fa₃.	Siidikera, niidikera, seitse auku siis, kahed luugid iis? Prillidega pää Hää 1939 (M. Mäesalu)
Fb.	Siidikerä, niidikerä, seitse mulku siden? Inimese pea Kod 1887 (S. Käär) Kod, Võn, Kan, Urv, Rõu, 3Se - 8 var.
Ga₁.	Siidikera, seitse auku? Inimese pea HJn 1888 (N. Jegorov) Vi, Iis, Hlj, Kad, Sim, Sim v. Koe, VMr, Amb, Tür v. Juu, 2Kuu, HJn, Jür, 2Juu, Ris, 2Vig, Var, Han, Rid, Emm, Mus, Pöi?, Tõs, 3Tor, Pär, Saa, Pil, 2Kod - 33 var. Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (9)
Ga₂.	Siidikera ja seitse auku? Inimese pia Pär 1888 (M. Lipmann) Jõh, Iis, Hlj v. Kad, Kad, Tln, Rap, Mih, Rei, Pöi, 2Pär - 11 var.
Ga₃.	Siidikera, seitse auku sees? Inimese pea Emm 1928 (M. Meiusi) Jõh, Rak, VMr, Amb, Tln, Vig, Emm, Tõs, PJg, TMr, Kan - 11 var.
Ga₄.	Siidikera ja seitse auku sees? Pia Ksi 1926 (P. Berg) VNg, Emm, Hls, Pil, Ksi - 5 var.
Ga₅.	Siidikera, seitse ouku peel? [Lahendus puudub] Jäm 1923 (K. Kurgvel)
Ga₆.	Siidikeral seitse auku? Pea Pil 1889 (J. Kärsten) Jõh, Kad, Pil, Kod - 4 var. Metstak 8 ja 32 (9); Metstak² 10 ja 11
Ga₇*.	Seitse auku siidikeras? Pea JJn 1888 (J. Piber) Iis, Hlj, Rak, Sim, VMr, JJn, Tln, Pil, Lai, Kod - 10 var.
Ga₈*.	Üks siidikera ja seitse auku? Inimese pea Tür 1888 (M. Tults) Tür, Emm - 2 var.
Ga₉.	Üks siidikera, seitse auku sees? Inimese pea Lai 1888 (J. Remmelg) Sim, Lai - 2 var.
Ga₁₀.	Siidine keragene, seidse auku sihen? Pää Hel 1889 (J. Keernik)
Gb₁*.	Siidikerä ja säidse mulku? Inemise pää Kan 1910 (H. Ojansuu) Kan, Vas - 2 var.
Gb₂*.	Üts siidine kerä, säitse mulku sisen? Inemise pää Rõu 1890 (M. Jennes) 2Rõu - 2 var.
Gb₃.	Siidine keräkene, säidse mulku sisen? Pää Har 1889 (J. Pähn) 5Har, Rõu - 6 var.
Gb₄.	Üts siidikeräkene, säidse mulku sisen? Inimise pää Urv 1888 (G. Seen)
Gc*.	Väike siidikerake, säitse mulku sisen? Inimese pää Ran 1889 (A. Tobber) Kos, Ran - 2 var.
H.	Siidikera, seitse auku, arutab sul arvamisi, mitmed moodi mälestusi? Inimese pea Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 29 ja 54 (119); E EM 140 (1315 ja 1318); E EM² 121 (1712 ja 1715)
I+.	1) Ümärike kerä, seidse auku sehen? Pää Hls 1891 (J. Riiet) 2) Sudi-mudi kera, seitse auku sees (Ein derber, runder Knaul, sieben Löcher darin)? Der Kopf Tt enne 1876 (anon) Tln, Hls, Võn, Rõu, Vru, Se, Tt - 7 var. • Wied. 287
Ja₁.	Üks kera, [seitse] auku sees? Inimese pea Vän 1887 (J. Peterson) Vän, Prn - 2 var. Mihkla-Tedre EK⁹ 19
Ja₂*.	Üks kera, seetse auku? Pea Tor 1963 (E. ja H. Tampere) VMr, Tor - 2 var.
Ja₃.	Ühel keral [seitse] auku sees? Inimese pea Vän 1887 (J. Peterson)
Jb*.	Säidse mulku kerä seeh? Pää Se 1929 (A. Gehrke) 2Se - 2 var.
K+.	1) Üks siidimuna, seitse auku sees? Pea Amb 1888 (E. Hannov) 2) Ümmargune pallikene, säitse auku sisen? Pää Har 1957 (G. Vilbaste) 3) Mätsigal säidse mulku seeh? Inemisõ pää Se 1931 (T. Uiboaed) 4) Üts kaal, säidse mulku sihen? Inemise pää Ote 1889 (O. Grossschmidt) Amb, Vig, Saa?, Ote, Kan, Har, Räp, Se - 8 var.
La.	Siidine kerake, augud sees, aganakott ja toobripuu ja seitse auku sees? Kass As 1962/7 (M. Kaasik, G. Kallasto) Kontam.: = 1958Da
Lb.	Siidiniidi kera, seitse auku sees, aganakott ja toobripuu? [Lahendus puudub] Trt 1925 (E. Rammi) Kontam.: = 1958Db
Vrd.	200A₁b 1417 1958 2643 2792La ul: Siidikera, niidikera, seitse auku sees, rott vahib välja, nahkprillid ees (ERA II 147, 469 (47) < Mär) lh: Siidikera, niidikera, / sirts-sirts-sirr! /- - -/ (VK VIII, nr. 2143 < Iis) uk (mõistukink pulmas): Kangas kalevit, teine lõuendit, siidikera, niidikera. Kui tahate, siis tulen, õmblen valmis. Kui kuu, siis kübar, kui päev, siis pärg (VJg)
1961.	SIIDINIIDI NUPUKE TARE HARJA OTSAS? Kuke hari - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Pst 1891 (J. Leppik)
Vrd.	284 832U 2225 2328
1962.	SIIDISABA LENDAB, KÕIK TEDA TUNNEVAD, ÜKSKI TEDA EI NÄE? Peer - 1+3+0+3 = 7 (15) var.
Aa.	Siidisukk jookseb ümber toa? Sitahais Vig 1869 (M. J. Eisen) E EM 140 (1319); E EM² 121 (1717)
Ab.	Siidisukk käib ümber tua? Inimese paha luhvt käib ümber tua vahel Kos 1888 (J. Riesenkampf)
Ba*.	Siidisaba lendab, kõik teda tunnevad, ükski teda ei näe? Peer Kad 1975 (M. Hiiemäe) Kad, Trt - 2 var.
Bb.	Siidisaks sammub mööda tuba, kõik teda tunnevad, aga keegi ei näe? Paha hais Juu 1987 (M. Hiiemäe)
Bc.	Siidisaks käib toas ümber, kõik teda tunnevad, aga keegi teda ei näe? Sitahais Kuu 1909 (A. Ploompuu)
C.	Kõik tunnevad, aga ükski ei näe? Hais Jür 1896 (A. Suurkask) E EM² 62 (678); Metstak² 8 ja 9
Vrd.	1310
1963.	SIIDISAKS SÕIDAB KAHE MÄE VAHEL? Peeru laskma - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Pil 1888 (S. Käär)
Vrd.	1966 2420
1964.	SIIN MAAL EHITEDES MÕRSJA, VÕÕRALE MAALE VIIÄS MIHELE? Linapund - 0+7+3+2 = 12 (13) var.
A₁a.	Siin maal ehitedes mõrsja, võõrale maale viiäs mihele? Linapund Hel 1889 (G. Habicht)
A₁b₁.	Siin maal ehitedas mõrsjat, muule maal viias mehele? Linapund Har 1888 (anon) 2Har - 2 var.
A₁b₂.	Mii maal tettäs mõrsja, mujale maale viias mihele? Linapund Har 1958 (M. Kokk)
A₁c.	Siin maal ehitedes mõrsjat, sinnä maale viiäs mihele? Linapund Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₂a.	Siin maal mõrsja ehitadas, tolle maale viias? Pund linu Har 1921/2 (P. Voolaine) 2Har - 2 var.
A₂b.	Siin maal ehitedäs mõrsjat, sinnä maalõ viiäs? Linapund Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
A₂c.	Siin ilmas ehitud mõrsjake, teise ilma viiakse? Linapund Tt 1982 (B. Ilver)
B.	Siin maal pruut ehitakse, aga võerale maale viiakse? Linapund Har 1895 (J. Reimann)
Ca.	Siin maal ehitetas preilit, sinna maale viias? [Lahendus puudub] Rõu 1888 (A. Jennes)
Cb.	Seol maal preilit ehitädäs, muiale maale viiäs? Linapunna Rõu 1936 (A. Raadla)
Vrd.	1405
1965.	SIIN PALE, SEAL PALE, NÄGU EI KUSAGIL? Rangipaled - 0 (14) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 140 (1320); E EM² 121 (1719); E MM 15 ja 45 (214); E MM² 15 ja 48 (217); Nugis 293 ja 314 (206); E MM³ 12 ja 39 (217)
1966.	SIIST SÕIT SIIDISAKS, SIIST SIIDIKUNINGAS, AND SUUD SULASILLE, AND KÄTT NOORILE MEHILE? Puss, piir - 2+26+6+4 = 38 (47) var.
A₁a₁.	Siist sõit siidisaks, siist siidikuningas, and suud sulasille, and kätt noorile mehile? Puss, piir Kan 1889 (J. Väggi)
A₁a₂.	Siist sõitva siidisaksa, siist siidikuninga, andva suud sulasile, kätt noorile mehile? Kui inemise magase, peeru laskmine Räp 1875/7 (J. Jagomann) Plv, Räp - 2 var.
A₁a₃.	Siist sõit siidisaks, säält siidikuningas, annab suud sulasile mehile, pakub kätt noorile mehile? Piir Ote 1895 (E. Palm) E EM² 122 (1722); RpS nr. 6 (1939) 191
A₁b.	Siist sõit siidiline, siist siidikuningas, and suud sundõlõ, kätt noorilõ herrile? Vesi jookseb kevadel Plv 1925 (H. Kasvandik)
A₂.	Siit sõit siidisaks, säält siidikuningas, and suud sulasele? Lina ketramine Võ 1930 (L. Birnbaum)
A₃.	Siidisaks, siidikuningas, pakk kätt noorile mehile? Puss ja piir Kan 1896 (J. Ots)
A₄.	Siit tuleb siidi, siit tuleb siidiisand, annab suud sundile ja sandile? Paha haisu laskmine Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
A₅.	Siist sõit siidisaks, säält siidisaksa kuningas? [Lahendus puudub] Ote 1889 (H. Nugin)
Ba.	Siit sõit siidisäks, vasta vaadikuningas, and suud sulasille, kätt noorile herrile? Puss ja peer Räp 1933 (R. Viidebaum) 2Räp - 2 var.
Bb.	Siist sõit siidiherr, vahelt joosep vaadikuningas, annap suud sundjale, kätt noorte poistele? Adraga künnetas Urv 1890 (A. Koort)
Bc.	Siist sõit siidiherr, vahelt vaadikuningas, anna suud sunningule, kätt noorele poisile? Laulatus vene kirikus Urv 1971 (T. Hirse)
C₁.	Soos sõidab siidisaks, vangutab vana isanda? Part Vai 1893 (J. Sorro)
C₂a.	Sõidab kui see siidisaksa, vangutab vana isandat, annab suuda sundijale, kätta noorilla mehilla? Sitahais Jõe 1889 (H. Redlich)
C₂b.	Siit aga sõidab siimusaksa, vapustab vana isandad, kätt annab kõigi perele, suud iga sundijalle? Sitahais Kos 1892 (T. Wiedemann)
C₃a.	Tee tuleb Tuudelinnast, läheb läbi kõvera kase alt, vapustab vara [sic!] kuningat ja annab noorel saksale suud? [Lahendus puudub] Pal 1909 (H. Karro)
C₃b.	Tee tal tuleb Tuudelinnast, sealta kõvera kaseje, seal ta sõidab siidisaksa, vapustab vana kuningad, annab kätt karupea mehele? Sittumine Lai 1888 (M. Kolluk)
C₄.	Siist sõit siidine saks, and suud noorile naisile, valgustes vanna immä? Puss Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
D₁a.	Sisse tulid sinised saksad, täna tapitsed isandad, andsid suud sundijale, kätt kõigele perele? Sitahais Lai 1897 (H. Asper)
D₁b.	Sisse sõidab siidisaks, tagant tärgeldud emanda, annab suud sundimata, kätt kõigele perele? Õhk VJg 1960 (I. Hinn)
D₁c.	Mõista ära mõnni-sõnni, eden istub siidisaks, tagan sundija emand, annab suud ka sundijalle, käsku kõigile perele? Inimene situb MMg 1889 (K. E. Martinson)
D₁d.	Siin sõidab siidisaksa, kähära peaga isand, käib igaühe nina all, enne kui toast välja läheb? Sitahais Kuu u. 1890 (J. Einstruck) 2Kuu - 2 var.
D₁e.	Tuleb sisse siidisaksa, kierab käharpea isanda, annab suuda suuremale, ninatubakat tuttavale? Pierulaskmine As 1993 (A. Korb)
D₂.	Ujutab udukuningas, sõedab siidisaksukene? Paha hais Vig 1894 (J. Getreu)
E₁a.	Siit on läinud siidisaksad, annud suuda suuremalle, kätta kõigile külale? Inimese hais Tür 1926 (A. Palm)
E₁b.	Siit tuleb sinine, annab suud sundijale, kätt kõigele perele? Sitahais Lai 1904 (J. Ermann)
E₂a.	Siidisaks tuleb, annab suud, käänab kätt, lehvitab linajuusid? Püksiõhk Ran dat-ta (H. Raag)
E₂b*.	Siit läheb siidisaks, annab suud, käänab kätt, lehitab linajuukseid? Sitahais Pil 1929 (K. Leichter) KJn, Pil, Plt - 3 var.
E₂c.	Siist läits siidisaksa, lehitas leinajuust, andis suud ja kabas kõttu? Puss Puh 1889 (S. Sepp) Vrd. rl: /- - -/ Lähen aga mööda, pööran peada, / lehitan linajuuksid, / tõstan pärga kõrgemasse /- - -/ (ERlA III:1, nr. 4607 < Tür)
E₃.	Siita käisid siidisaksad, andsid suud ja andsid kätt, lahkusivad karplaterti? Kangakudumine Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E₄.	Siit on tulnud siidisaksad, läbi uue uulitsa, tammitsa tänava, andnud suud sugulasel, kätt noorele mehele, ninanuusku naabrile? Sitahais Pal 1897 (H. Karro)
F.	Tulli tuppa siidisaksa, andis käppa käharpää härra, puhus mulda, leidis kulda, läks ta välja vinda-vända? Koer Saa 1928 (E. J. Kase) Kontam.: = 2224S
G.	Suust tuleb suur sõda, kuhu ei mahu kassi saba, annab suud suuremale, kätt kärbse isandale? Linnupere puu Iis 1955 (H. Kihno, L. Raudsep) Kontam.: = 1910E
H.	Mõista, mõista mõlle-rõlle, läbi käte källe-rälle, läbi läks lehesse metsä, läbi harva haavikmetsä, pööris suud ja käänis kätt, lehitäs linajuusid? Paha hais KJn 1890 (A. Pihlak) Kontam.: = 1361V
Vrd.	1963 rl VK VII: 1, nr. 36
1967.	SIIST SÕIT, SÄÄLT SÕIT, HALLI RUUNARAIPE MANU? Inimese lääva keriku - 0+17+3+1 = 21 (22) var.
A₁a₁.	Siist sõit, säält sõit, halli ruunaraipe manu? Inimese lääva keriku Urv 1890 (J. Teder) Ote, San, Kan, 3Urv - 6 var.
A₁a₂.	Siit sõidab ja säält sõidab, halli ruunaraipe juurde? Kirikusse sõidetakse Rõu 1938 (H. Pill)
A₁b.	Siist sõit, säält sõit, halli ruunarõipe luust? Kirikust sõidetas Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
A₂a₁.	Siist juusk, säält juusk, halli ruunaraipõ manu? Inemise lääva kerikohe Rõu 1896 (A. Perli) Võ, Urv, Rõu, Tt - 4 var.
A₂a₂.	Siist juusk, säält juusk, halli ruunarõipõ ala? Rahvas läheb kiriku Urv 1942 (E. Siil)
A₂b.	Säält juusk, täält juusk, alla ruunarõipõ manu? Rahvas lätt kerkohe San v. Urv 1888 (G. Seen)
A₂c.	Siist juusk, säält juusk, üte halli rõipõ manu kokku? Kerk Ote 1890 (J. A. Palm)
A₂d.	Säält juusk, täält juusk, hallitu rõipe manu? Inemise lähvä kerkude San 1889 (M. Lepp)
A₃.	Siist lätt, säält lätt, halli ruunarõipe manu? Kerik San 1893 (J. Tammemägi)
A₄.	Siist tsusk, säält tsusk, üte halli rõipe man? [Lahendus puudub] San 1890 (O. Koolmeister)
B.	Siit juusk sõda, säält juusk sõda, halli ruunarõipe mani? Kerkude mindäs Ote 1889 (J. Kivisaar)
C.	Kümme sutt halli hobõsõrõipõ man? Vokki kedrätäs Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
D.	Liugles, laugles halli ruuna raisa poole, ei sata maha kunagi? Suits Võn 1895 (J. Moodis) Kontam.: = 647L
Vrd.	2011B
1968.	SIIT SIUGATI, SÄÄLT SÄUGATI? Jõekäärud ehk jõgi - 1+0+0+0 = 1 (3) var. Hel 1874 (A. Wahlberg)
1969.	SIKA SILMÄ' SAINA PÄÄL? Ossa saina pääl - 1+21+21+1 = 44 (61) var.
Aa₁.	Sika sarvõ' saina pääl? Vaja Se 1931 (N. Sõrmus) Kan, 2Se - 3 var. RpS nr. 6 (1939) 191
Aa₂.	Sika sarve' saina küleh? Oss Räp 1888 (J. Puksov) E EM 141 (1325); E EM² 122 (1727)
Aa₃.	Siku sarved seina sees? Kõrged palgiotsad Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp) Kos, Se - 2 var.
Ab₁.	Sika silmä' saina pääl? Ossa saina pääl Se 1928 (T. Linna) Vil, 2Lai, Äks, 13Se, Kra - 18 var. • KMr 125 (22); E EM² 122 (1726)
Ab₂.	Sika silm saina pääl? Ossamulk hirre pääl Se 1949 (V. Pino) Kod, 4Se - 5 var.
Ab₃.	Siku silm seena siden? Palgi siden õks Kod 1888 (V. Kirik) Kos, Hel, Kod - 3 var.
Ab₄.	Siku silmad seina külles? Oksad seinas Sim 1892 (T. Franzdorf)
Ba.	Soka silmad seina peal? Oksaasemed Saa 1892 (H. Langholts)
Bb.	Soku silmad seina sees? Oksaaugud Pär 1888 (H. Martinson)
C.	Kitsi silmad seina pääl? Oksaaugud Saa 1895 (P. Ramberg) E EM² 58 (606)
D.	Puki silm seina peal? Oks palgis Hlj 1888 (J. Linkstein)
E.	Sea silm seina pääl? Oks seinapalgi sees Hlj 1895 (A. Raid) Hlj, Lut - 2 var. • LMr 132 (187); Metstak² 20 ja 22 Vrd. 1913
F.	Hõbõse silm saina pääl? Oss hirrehn Lut 1894 (O. Kallas) • LMr 126 (22)
G.	Härja silm seina sees? Oksaauk Amb 1889 (M. Neumann)
H.	Soe silmä' saina pääl? Akna' Se 1937 (I. Rohtla)
I.	Savo silmä' saina pääl? Palgiossa Se 1929 (V. Savala)
J.	Sika silmä' sängü pääl? Taba kirstu iih Se 1934 (N. Oinas)
Vrd.	1163 1291
1970.	SIKK KOOBAN, SARVÕ VÄLÄN? Puu ahon - 0+8+2+2 = 12 (14) var.
Aa₁.	Sikk kooban, sarvõ välän? Puu ahon Rõu 1894 (A. Assor) Har, 5Rõu - 6 var. Metstak² 23 ja 25
Aa₂.	Sikk kooban, sarve ussen? Ahjust puuotsa Har 1888 (anon)
Ab.	Sikk ahun, sarvõ välän? Puu ahun Rõu 1890 (M. Jennes) Trv, Rõu - 2 var.
Ba.	Kits kooban, sarvõ välän? Puu ahjun Rõu 1936 (A. Raadla)
Bb₁.	Kits kotis, sarved väljas? [Lahendus puudub] Kad 1972 (J. Valdur)
Bb₂.	Kits kotin, sarvõ ussõn? Puu ahjun Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Vrd.	255 291 682
1971.	SIKK SÕIT SILDA MÖÖDÄ, KARVA KÄIVA KATSIPIDI? Hainakoorm - 8+226+52+43 = 329 (436) var.
A₁a₁*.	Sikk sõit silda möödä, karva käiva katsipidi? Hainakoorm Hel 1889 (G. Habicht) Kuu, Tõs, 4Saa, 5Hls, 7Krk, 9Hel, 15Trv, 10Pst, Pst v. Pil, 5Vil, Kõp, KJn, Pil, Pal, 2Trm, Kod, 4Trt, 9Võn, 2Nõo, Nõo v. Ote, 4Puh, 4Ran, 5Rõn, 8Ote, 7San, 2Kan, Urv v. Krl, Krl, Rõu, Plv, Räp, 2Tt - 118 var. • Liiv LMt 45 (97); Meelej. nr. 32 (1887) 255 (9); Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (6); EMrd III 237; Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8 (4)
A₁a₂*.	Sikk sõidab silda piti, karva käivä katsipidi? Hainakuurma Nõo 1926 (E. Päss) Sim, Nõo, San, Urv, 2Vru, Tt - 7 var.
A₁a₃*.	Sikk sõit silda müüdä, karva käävä katsilõ poolõ'? Heinakoorem Urv 1958 (A. Reigo) Krj, Krk, Hel, Pil, Äks, TMr, Nõo, Ran, Urv, Rõu - 10 var. • OM nr. 6 (1886) 204 Vrd. 2234A₂
A₁a₄.	Sikk sõidab silda mööda, karvad löövad kaksipidi? Heinakoorem Har 1895 (J. Reimann)
A₁a₅.	Sikk sõidab sildä mööda, karvad lähväd kaksipidi? Heinäkoorm Kõp 1888 (V. Reiman)
A₁a₆*.	Sikk sõit üle silla, karva' katsilõ rapusõ'? Hainakoorm Krl 1910 (H. Ojansuu) Krl, Rõu - 2 var.
A₁a₇*.	Sikk sõidab silda möödä, karva ripendev katsipidi? Heinäkoorme Hls 1887 (M. Järve) Hls, Krl - 2 var.
A₁a₈.	Sikk sõidab silda mööda, karvad kaitsevad katsipidi? Koorm Pst 1887 (J. Kunder)
A₁a₉.	Sikk sõit silda pitehn, katsipoodi karva? Hainakuurma Rõu 1895 (A. Perli)
A₁a₁₀*.	Sikk sõidab üle silla, karvad käivad kahele poole? Heinakoorm Trm 1889 (H. Mann) Trm, Trt - 2 var.
A₁a₁₁*.	Sikk sõit silda pite, karva juuskva katsildõ? Hainakoorm Rõu 1891 (A. Jennes) Hls, Vil, MMg, Rõu - 4 var.
A₁b₁.	Sikk jooseb silda möödä, karva joosev katsipidi? Heinäkoorme Hls 1891 (J. Riiet)
A₁b₂.	Sikk jookseb silda mööda, karvad kahele poole? Heinakoorm Jõh 1935 (anon)
A₁c+.	Sikk sibab silda mööda, karvad käivad kahele poole? Heinakoorm Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Plt - 2 var.
A₂a₁*.	Sikk sõit tiid pite, karva käüvä katsipäida? Hainakuurma Urv 1888 (G. Seen) Ote, Urv, Har - 3 var.
A₂a₂.	Sikk sõidab teed piti, karva' jäivä' katsipidi? Hainakoorem Kam 1933 (R. Viidebaum)
A₂b.	Sikk sõidab suurt teed, karvad käivad kaksipidi? Heinakoorem Äks 1893 (P. Sepp) Vrd. 2075B₁b
Ba₁.	Siga sõidab silda mööda, karva käeve katsipidi? Heinakoorm Trv 1889 (J. Käger) Saa, 3Trv, Pst - 5 var.
Ba₂.	Tsiga sõit silda piti, karva teeva kõssa-kõssa? Hainakuurma Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
Bb.	Siga jookseb silda mööda, karva käiva kaksipidi? Heinakoorem Trv 1889 (A. Rull)
C₁a₁*.	Tiidu sõidab mööda teeda, Tiidu karvad kaksipidi? Heinakoorem Plt 1889 (J. Lillak) Sim, Sim v. Koe, VMr, Pär, Saa?, Pst v. Pil, 2KJn, Pil, 4Plt - 13 var. Vrd. 442G 2188 2197
C₁a₂.	Tiido sõitsõ tiid pite, Tiidol karva' katsildõ? Hainakuurm Vas 1937 (I. Daniel)
C₁a₃.	Teedu sõidab teeda mööda, Teedu karvad kaksipidi? Heinakoorem Äks 1889 (A. Mauer)
C₁a₄.	Tiitus sõidab teeda mööda, Tiidu karvad kaksipidi? Heinakoorm Iis 1888 (A. Valter)
C₁a₅.	Tiidse sõit müüdä tiidä, tiidse karva katsipooli? Hainakoorem Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
C₁a₆.	Tidu sõidab mööda teed, tidu karvad kaksipidi? Heinakoorm Pai 1926 (R. Viidebaum)
C₁a₇*.	Titu sõidab teeda mööda, titu karvad kaksipidi? Heinakoorm Pil 1931 (R. Viidebaum) 3Tor, Pil, Trm - 5 var.
C₁a₈.	Tetu sõidab teeda mööda, tetu karvad kaksipidi? Heinakoorm KJn 1870 (J. Tiedemann) KJn, Äks - 2 var.
C₁b₁.	Tiidu sõidab teeda mööda, karvad käivad kaksipidi? Heinakoorm Hää 1889 (E. Grant)
C₁b₂*.	Tiide sõit tiit pite, karva keeva katsipoodi? Haina vedamine Plv 1890 (J. Tobre) Ote, 2Kan, Urv, Plv, Räp - 6 var.
C₁b₃.	Teedu sõidab mööda teed, karvad käivad kaksipidi? Heinakoorem Jõe 1889 (G. Kivikangur)
C₂a₁.	Tiidu jookseb teeda mööda, Tiidu karvad kaksipidi? Heinakoorem Han 1929 (H. Tampere) 4Han, Lih, Tõs, Pil, Plt - 8 var. E EM 152 (1448); Rõuk 36 (13); E EM² 132 (1893); Nurmik II 77 Vrd. 1429A₄a 1843D 2198C₃
C₂a₂.	Tiidi jookseb teeda mööda, Tiidi karvad kaksipidi? Heinakoorem Kad 1888 (J. Aab) Metstak² 59 ja 60
C₂a₃.	Tiida jookseb teeda mööda, tiida karvad kaksipidi? Heinakuhi Rid 1939 (R. Merilo)
C₂a₄*.	Tiide juusk tiid pite, tiide karva' katsipidi? Hainakoorem lätt tiid pite Kan 1963 (R. Praakli) Ote, 2Kan, Rõu - 4 var.
C₂a₅.	Teta jookseb teeda mööda, teta karvad kaksipidi? Heinakoorem Kod 1937 (E. Luigla)
C₂a₆.	Tetu jooseb teeda mööda, tetu karvad kaksipidi? Heinakoorem Äks 1894 (P. Sepp)
C₂b*.	Tiide juusk tiid piti', karva' käüvä katsipiti? Hainakoorem Plv 1966 (O. Kõiva) Ote, San, Kan, Rõu, 2Plv, Vas - 7 var. • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (41)
C₂c*.	Tiide joosk tiid pite, karva jooskva katsipoodi? Koormat veetas Urv 1890 (A. Koort) 2Kan, Urv, Rõu, 3Plv - 7 var.
C₂d.	Tiido juusk tiid pite, karva' katsipooli lindas? Heinakoorem Vas 1982 (M. Kõiva)
C₂e.	Tiide jookseb teed mööda, karvad katsipoodi? Heinakoorm Plv 1886 (J. Melzov)
C₃a*.	Tiidu kõnnib tiida müüda, Tiidu karbad kaksipidi? Heinakoorem SJn 1894 (H. Raid) VMr, Koe, 2Kuu, Tln, 2SJn, 3KJn, Pil, Ksi - 12 var.
C₃b.	Tiidu kõnnib müüda tiida, Tiidu kõrvad kaksipidi? Heinakoorem Pst 1894 (J. Reevits)
C₄a*.	Tiidu lähab möda teed, Tiidu karvad kaksipidi? Heinakoorem Plt 1878 (K. Moks) Plt, Räp - 2 var.
C₄b*.	Tiidu läts tiid müüda, karva käüvä katsipitti? Hainakuurmat viiäs Ote 1891 (J. Jürgenson) Ote, Urv, Rõu - 3 var.
C₄c.	Tiide läheb teed mööda, karvad jooksevad kahele poole? Heinakoorem Rõu 1955 (Õ. Orro) Vrd. 908
C₄d.	Tiide lätt tiid pitte, karva sataseva katsipäädi? Hainakoorma Kan 1888 (J. Väggi)
C₅a*.	Titu keib tieda mööda, titu karvad kaksipidi? Heinakoorem Tor 1889 (J. Nuut) Koe, Tür v. Juu, Tor - 3 var.
C₅b.	Titu käib teeda mööda, kahed karvad kaksipidi? Heinakoorem Tor 1889 (C. Tults)
C₅c.	Tidi käib teeda mööda, karvad kahel pool? Heinakoorm Sa 1888 (V. Mägi)
C₆*.	1) Tiidu tantsib tee peal, Tiidu karvad kaksipidi? Heinakoorm Tt 1888 (A. J.) 2) Tite tantsib teeda mööda, tite karvad kaksipidi? Heinakoorem Tor 1889 (J. Tilk) Var, Tor, Tt - 3 var.
C₇a.	Tiidu, Tiidu teeda mööda, Tiidu karvad kaksipidi? [Lahendus puudub] Kse 1889 (K. Karu)
C₇b.	Iidut-tiidut teed mööda, iidel karvad kaksipidi? Heinakuhi, heinakoormat tuuakse koju Urv 1935 (E. Adel)
Da.	Tiidu kõndis tiida müüdä, Tiidu esi ütsipäidi, Tiidu karva katsipäidi? Hainakuurmat veetäs Võn 1889 (T. Lätti)
Db.	Tiidu sõedab müüdä tiidä, Tiidu karvad kaksipidi ja Tiidu isi ülespidi? Heenäkuurem KJn 1936 (G. Must) EMrd II 369
Dc.	Tiidu jookseb teeda mööda, Tiidu karvad kaksipidi, ebemed edaspidi? Heinakoorem Pil 1888 (S. Käär)
E.	Tiida jookseb teeda mööda, teeda mööda, maada mööda, tiidal jalad kõverad, tiidal karvad kaksipidi? Heinakoorm VJg 1889 (J. Müllerbeck)
F.	Teta kõnnib, teta kannab, teta karvad kaksipidi? Kaelpuudega vett tooma Ksi 1889 (M. Mauer)
Ga.	Tiiu kõnnib mööda teeda, Tiiu karvad kaksipidi? Heinakoorem Trm 1896 (J. Soodla)
Gb.	Tiia sõit tiid pite, karva' käivä katsipite? Heinakoorem Võn 1949 (J. Sulengo)
Ha₁.	Tepu kõnnib teeda mööda, Tepu karvad kaksipidi? Heinakoorem Kad 1899 (A. K. Kivi) Kad, VMr, Kuu, Lai - 4 var. Vrd. 2198C₁ 2198C₃
Ha₂.	Tepu kõnnib teeda mööda, Tepu kõrvad kaksipidi? Heinakoorem HJn 1896 (J. Tannenthal)
Hb.	Tõps kõnnib teed kaudu, tõpsi karvad kaksipidi? Heinakoorm Tt dat-ta (anon) Wied. 289; E EM 155 (1486); E EM² 135 (1941)
Hc.	Stepa kõnnib teeda mööda, Stepa karvad kaksipidi? Heinakoorem Äks 1894 (P. Sepp)
Hd.	Teppas kõnnib teeda mööda, Teppase karvad kaksipidi? Heinakoorem Kad 1896 (J. Sõster)
He.	Teebu kõnnib teeda mööda, teebu karvad kaksipidi? Heinakoorem Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Hf.	Tehvan kõnnib tieda möödä, Tehvani karvad kaksipidi? Heinakooram Jõh 1890 (N. Otto)
I*.	Epu juokseb tieda müöda, epu karvad kaksipidis? Heinakuorm Hlj 1893 (I. Lootus) Hlj, Tor - 2 var.
J₁.	Pepu kõnnib teeda mööda, pepu karvad kaksipidi, ümmer augu üksipidi, sitaauku sissepidi? Heinakoorm Jür 1888 (M. Petroff)
J₂.	Peebu kõnnib teeda mööda, Peebu karvad kaksipidi? Heinakoorem Vln 1927 (V. Metsamärt)
K*.	Tibu kõnnib teeda mööda, tibu karvad kaksipidi? Heinakoorm Hlj 1895 (A. Raid) Hlj, Ote - 2 var.
L+.	1) Tedre kõnnib teeda mööda, tedre karvad kaksipidi? Heinakoorem Pal 1889 (M. Uus) 2) Tenda jookseb teeda mööda, tenda karvad kaksipidi? Heinakoorem Trm 1895 (S. Sommer) 3) Tanta jookseb teeda mööda, tanta karvad kaksipidi, ise istub üksipidi? Heinakoorem Tõs 1890 (M. Kirikall) Tõs, Saa, Pal, Trm - 4 var.
Ma.	Kits sõidab silda pidi, karva käivä katsipidi? Heinakoorm Hel 1955 (H. Sillaste) Ahlqvist 72
Mb.	Kits lätt tiid müüda, karva kääva katsipidi? Haan'akuurmaga Plv 1888 (J. Tamm)
N₁.	Kitu sõidab sooda mööda, kitu karvad vastaoksa? Heinakoorm Tt dat-ta (anon) Wied. 269
N₂a*.	1) Kitu sõidab teeda mööda, kitu karvad kaksipidi? Ein Heufuder Tor 1816 (B. A. F. Offe) 2) Ketu sõidab teeda mööda, ketu karvad kaksipidi? Heinakoorem SJn 1961 (M. Vist) 3) Kide sõidab teeda mööda, kide karvad kaksipidi? Heinakoorem Ksi 1889 (M. Mauer) Kos, Tor, Saa, 2SJn, Ksi, Tt - 7 var. • Beitr. VI (1816) 52 (13); Lönnrot 152; • Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (5); E EM 65 (473); E EM² 59 (614)
N₂b.	Kitu sõidab teeda mööda, karvad käivad kaksipidi? Heinakoorm Vil 1894 (P. Pallu)
N₂c.	Kettu sõidab mööda maada, kettu karvad kahtepidi, kuhu puudub, sinna pudeneb? Heinakoorem Kuu 1937/8 (I. Lehesalu)
N₂d.	Ketu sõidab teeda mööda, kus puutub, seal pudeneb? Heinakoorem Lai 1926 (O. Vilde)
N₂e.	Kitu sõidab teede mööda, kitu kargab kaksipidi? Heinakaar SJn 1896 (M. Käär)
N₃a.	Kidu kõnnib teeda mööda, kidu karvad kaksipidi? Heinakoorm Hlj 1888 (J. Linkstein)
N₃b.	Keta kõnnib teeda mööda, keta karvad kaksipidi? Heinakoorem VMr 1889 (K. Roost)
N₄*.	Kitu tantsib teede pääl ja kitu karvad kaksipidi? Heinakoorm Tor 1889 (M. Tohv) 2Tor - 2 var.
N₅.	Kitu hüppab, kitu kargab, kitu karvad kahekorra? Heinakoorem PJg 1928 (V. Erm)
N₆.	Kide joosep, karvad katsipidi? Heinakoorem Võn 1896 (P. Rootslane)
O.	Kiigu jookseb mööda teed, kiigu karvad kaksipidi? Heinakoorem Juu 1888 (J. Valdt)
P.	Kiki jookseb mööda teed, kiki karvad kaksiti? Heinakoorm Pai 1892 (Sõnajalg)
Q.	Kass jookseb teed pidi, karvad jooksevad kaksipidi? Heinakoorm Urv 1887 (J. Paap)
R.	Kiisu kõnd tiid pite, karva kävva katsipidi? Heinakoorem Kan 1981 (B. Ilver)
Sa*.	Karu kõnnib teeda mööda, karu karvad kaksipidi? Heinakoorem KJn 1926 (S. Köögardal) VMr, KJn, Äks - 3 var. E EM 56 (360); E EM² 51 (462)
Sb.	Kahr sõit tiid müüdä, karva käävä katsildõ? Heinakoorem Rõu 1894 (P. Kanger)
Sc.	Karu tantsib teeda mööda, karu karvad kaksipidi? Heinakoorem Vil 1889 (J. Köögardal)
Z.	Hall hunt sõidab silda mööda? Heinakoorm Pst 1926 (I. Kurrik)
Ta.	Susi sõitsõ suurt tiid, karva karksi katsipäidi? Hainakuurma Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Tb₁.	Susi sõitsõ suud pete, karva karksi katsipäidi? Hainakuurma Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Tb₂.	Susi sõit suud pite, karva' käüvä' katsipite? Heinasaad, koorem Urv 1964 (A. Kurg) Vrd. 2075A₁a
Ua₁.	Uss kui pikka, uss kui laia, uss kui karvad kaksipidi? Kuhi SJn 1889 (T. Köstner)
Ua₂.	Uisa pikka, uisa laia, uisa karvad kaksipidi? Heinakoorem Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
Ub.	Uisku pikka, uisku laia, uisku sõedab tiida müüda? Heenakuurem SJn 1894 (H. Raid)
V+.	Setu läheb teeda mööda, karvad käivad katsipidi? Heinakoorem Puh 1913 (Koni) Hää, Puh, Plv - 3 var.
W.	Tiidu kõnnib teeda mööda, Tiidu karvad kaksipidi, Tiidul tillerid järel? Emis põrsastega Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich) Kontam.: = 2198E
Õ.	Kitu käib mööda teed, tõstab tõist, tõstab tõist, püstab kõhna? Kuhjategemine Tor 1887 (J. Tilk) E EM 65 (471); E EM² 59 (612); RpS nr. 6 (1939) 189; Eas I 195 (285) Kontam.: = 2305W
Vrd.	2092A₁b₃ 2221 2275K₉*
1972.	SILE KUI SIID, OKKALINE KUI OHAKAS, ÜMMARGUNE KUI KERA? Siil - 0 (41) var. C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst E EM 141 (1327); Kmpm. KLr 27; E EM² 122 (1729); Kmpm. EKl I² 141; Bachman-Rebane I 126; ÜÕÕ 55 (1); Säde nr. 4 ja nr. 7 (1956) 4 (4); Janno-Salun III 141; Terri 8; Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (7); Kuut VI (1960) 116 (11); Ordlik EKÕ (1960) 141 (5); Täheke nr. 4 (1962) 9; Siim-Vallner III 134; Säde nr. 18 ja 43 (1965) 8 (4); Säde nr. 64 (1966) 8 (4); Eisen EKTv 9 (5); Metstak 17 ja 34 (157); Leht VIII² 54 ja 56; Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (2); Metstak² 44
Vrd.	kk: Pehme kui siid ja samet (Vän); Ümargune nagu lõngakera (As)
1973.	SILE LÄHEB KARVASE SISSE? Käsi läheb kindasse - 12+264+158+120 = 554 (653) var.
A.	Siledad karvatse sisse? Kasukat aetakse selga Puh 1889 (J. Andresson)
B₁a₁.	Sile läheb karvase sisse? Käsi läheb kindasse VMr 1978 (M. Hiiemäe) 4Vai, 12Jõh, 5Iis, 2Lüg, 3VNg, 4Hlj, 4Kad, 3Rkv, 5VJg, 5Sim, 4VMr, 2Amb, 4JJn, 2Koe, 6Pee, Pai, 5Kuu, 3Jõe, 2HJn, Tln, Jür, 4Kos, Rap, Kei, LNg, Pöi?, Vän, 2Hls, Hel, 3Trv, 5Pst, Pst?, Pst v. Pil, 2Pil, 5Plt, 2Ksi, Pal, 6Trm, Kod, 2MMg, 3Äks, 2TMr, Trt, 2Puh, 2Ran, Vru, 5As, Tt, eP - 137 var.
B₁a₂.	Sile läheb karvase sisse lupsti? Kinnas kätte Koe 1939 (L. Priks) 2Koe - 2 var.
B₁a₃.	Sile läks karvase sisse? Käsi läks kindasse Kei 1939 (E. Kriitmäe)
B₁a₄.	Sile läheb karvasesse? Käsi kindasse ehk jalg sukka Iis 1939 (E. Luht) Jõh, Iis, Vig - 3 var.
B₁a₅.	Sile lää karvatsel sisse? Käsi ja kinnas Krk 1937 (S. Tanning) Krk, Vil - 2 var.
B₁a₆.	Sile lätt karvatsele sisse? Kinnas kätte Räp 1933 (R. Viidebaum) Hel, 7Trv, Vil, MMg, Trt, Plv, Räp - 13 var.
B₁a₇.	Sille läks karvatsele sisse? Käsi kindas Hel 1889 (H. Karolin)
B₁a₈.	Sile lähäb karvasest sisse? Sõrmkinda VMr 1890 (K. V. Lurich)
B₁b₁.	Sile läheb karuse sisse? Käsi läheb kinda Muh 1937 (J. Arike) Rkv, 3Tür, Tln, Juu, Kei, HMd v. Ris, Ris, Rei, 3Mus, 3Kär, 2Ans, Ans v. Jäm, 4Jäm, 4Kaa, 2Pha, Vll, Jaa, 3Pöi, 9Muh, Khn, Tõs, Aud, Vän, Pst, 5SJn, 2Pil, Tt - 56 var. Wied. 287; E EM 141 (1328); E EM² 122 (1730)
B₁b₂.	Sile läheb karusesse? Käsi kindasse Krj 1938 (K. Lepp) 2Krj, Pha - 3 var.
B₁b₃.	Sille lää karutsel sisse? Kinnas ja käsi Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
B₁c.	Sille lätt karvu sisse? Käsi kindan Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Hel, Plt, Kod, Rõu - 4 var.
B₁d.	Sile läheb kareda sisse? Käsi läheb kindasse Kuu 1992 (T. Genergard)
B₂a₁.	Libe lääb karuse sisse? Käsi kindasse Khk 1937 (L. Köögardal) Pee, HJn, Rap v. Mär, Kul, 4Vig, 2Kir, 2Mar, Käi, 3Khk, 2Tõs, Aud, PJg, 7Tor, 3Pär, 2Saa, Trt - 33 var. E EM 82 (655); E EM² 72 (842) Vrd. 965
B₂a₂.	Libe läks karuse sisse? Käsi läks kindasse Mus 1978 (M. Schreiber) Mus, Prn - 2 var.
B₂a₃.	Ljõbõ lähäb karusõssõ? Käsi kindasse Khn 1932 (T. Saar) Khn, Äks - 2 var. Nörmann 36 ja 56 (82)
B₂a₄.	Üks libe läheb karusesse? Kinda kätte ajamine Kul 1929 (H. Tampere)
B₂b₁.	Libe läheb karvase sisse? Käsi läheb kindasse Kad 1896 (J. Sõster) Kad, Juu, Rap, Mär, Pär, Pär?, Hää, Saa? - 8 var.
B₂b₂.	Libe läheb karvasesse? Käsi läheb kindasse Kuu 1964 (S. Mering)
B₂c.	Libe läheb karvade sisse? Kinda kätte panema Kod 1939 (E. Luigla)
B₃.	Nilbe lätt karvatsõlõ sisse? Kinnast tõmmatakse kätte Plv 1924 (H. Jänes) 2Plv - 2 var.
B₄a.	Pal'las lätt karvatse sisse? Kinnas Räp 1933 (R. Viidebaum)
B₄b.	Pal'las lää karutse sissi? Sukka ehk kinnast aias kätte Krk 1889 (J. Kuusik)
C.	Pal'as käu karvatsõ sisse? Kinnas kätte Se 1888 (E. Aun)
D₁a₁.	Sile poeb karvase sisse? Kinnas pannakse kätte VMr 1939 (M. Ross) Sim, VMr, Jür - 3 var.
D₁a₂.	Siledad poevad karvase sisse, igaüks ise kambri? Sõrmkinnas Kuu 1964 (O. Jahe) Vrd. 2733Gd
D₁b.	Sile poeb karuse sisse? Käsi läheb kindasse Pil 1896 (J. Kuldkepp) Tür v. Juu, Pil - 2 var.
D₂*.	Libe poeb karvase sisse? Kinnas kätte Tõs 1948 (T. Soonets) Vig, Tõs - 2 var.
E.	Sile pannakse karvase sisse? Käsi kindasse ehk sukk jalga Kad 1888 (J. Linkstein)
F₁.	Sille aetas karvatse sisse? Kinnas Räp 1888 (J. Puksov) 2Räp - 2 var.
F₂.	Libe aa karuse sisse? Kinnas kätte Pöi 1902 (M. Pallas)
G₁a₁*.	Sile pistetakse karvase sisse? Kinnas pannakse kätte Kuu 1891 (T. Uustalu) Kuu, Saa - 2 var.
G₁a₂.	Sile pistab karuse sisse? Käsi pista kinda sisse Kär 1889 (J. Mändmets)
G₁a₃.	Sile pista karvase sisse? Käsi kindasse Rak 1888 (M. Tamm) Rak, 2Kos, MMg - 4 var.
G₁a₄.	Pista sile karvase sisse? Pista käsi kindasse Tür 1936 (H. Neumann)
G₁b.	Sile torka karvase sisse? Kinnas kätte Jõh 1889 (A. Tõnurist)
G₂a.	Paljas püstab karusse? Käsi kindasse Vän 1888 (T. Tetsmann)
G₂b.	Paljast pisteta karvasesse? Käsi pannakse kindasse Kuu 1964 (J. Volberg)
H₁a.	Sile pistab karvast? Käsi kindasse Pil 1889 (J. Kärsten) Lüg, 6Sim, 3Jõe, Rid, Khn, Saa, Krk, Hel, Pst, 4Vil, SJn, SJn v. Pil, 5KJn, 4Pil, 2Plt, 16Lai, Pal, 6Trm, MMg, 3Äks, 5TMr, 8Trt, 7Võn, 3Kam, 6Nõo, 4Puh, 6Ran, 2Rõn, 13Ote, 2San, 4Kan, 2Urv, Krl, 2Rõu, 3Plv, Räp, Vas, 3As, 2Tt - 135 var. E EM 141 (1329); E EM² 122 (1731); EMrd III 237 Vrd. 1719
H₁b.	Sille tsuskas karvast? Kinnast aetas kätte Kan 1937 (H. Keem) Puh, Ote, Kan, Urv - 4 var.
H₁c.	Sile pistab karust? Käsi pistetakse kindasse Hag 1889 (J. Valdmann) Tln, Hag, 2Nis, Hii, 2Hls, 3Vil, SJn, KJn, 2Pil, Trm, Võn - 16 var.
H₂a.	Libe pistab karust? Kinda kätte tõmbamine Vän 1889 (J. Tammann) Kul, 2Mih, 2Var, 3Han, 3Kse, Lih, Kir, Aud, 3Vän, 2Tor - 19 var. E EM 82 (656); E EM² 72 (843)
H₂b₁.	Libe pistab karvast? Käsi läheb kindasse Kos 1930 (S. Veske) Kos, Hää - 2 var.
H₂b₂.	Libe pistab karvasesse? Käsi läheb kindasse Saa 1939 (H. Tehver)
H₂c.	Libe, auguline pulk pistab karvast? Kangasüstik Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
H₃a.	Pal'las pist karvast? Jalg, sukk Krl 1889 (E. Kornel) Saa, Hls, Vil, Rõn, 2Ote, 4San, Vlg, Kan, 2Urv, Krl, Har, Tt - 17 var.
H₃b.	Pal'las tsuskas karvast? Käsi aetas kindahe Rõu 1936 (A. Raadla) San, Rõu, Se - 3 var.
H₃c.	Paljas pistab karust? Kinda kätte tõmbamine Tor 1889 (A. Juurikas) 2Vän, 2Tor, Saa, Hel - 6 var.
I+.	1) Libe läheb karuselle kosja? Kinnas läheb kätte Tõs 1921 (S. Lind) 2) Sile paitab karvast? Kinda kätte panemine Kuu 1964 (E. Art) 3) Libe ja köva pista pehme ja karvase asja sisse, siis saab kena? Käsi ja kinnas Mus 1979 (A. O.) 4) Sile silitab karvast? Kinda kätte panek MMg 1993 (M. Hiiemäe) Vai, Kuu, Mus, Tõs, Vän, Pal, MMg, Tt - 8 var. Vrd. 1557A₁f
J₁a₁.	Sile pistab, karvane mõmmotab? Sukategu Lüg 1936 (M. Tarum) 2Lüg - 2 var.
J₁a₂.	Sile pistab, karvane mõlgitab? Käsi läheb kindase Jõe 1889 (G. Kivikangur)
J₁a₃.	Sile pistab, karvane möllitab? Kinda kätte panemine Jõh 1889 (A. Tõnurist)
J₁a₄.	Sile pistäb ja karvane mölletäb? Käsi ja kinnas Lüg 1938 (H. Reitsnik)
J₁b*.	Karvane möllitab, sile pistab? Kinda kätte panemine Jõe 1950 (G. Vilbaste) 2Jõe - 2 var.
J₁c.	Sile pistab, karvane mäletab? Lapsetegemine Vai 1889 (H. Masing)
J₂a₁.	Karvane mölitab, kui paljast pisteta? Kinda kätte panemine Kuu 1965 (E. Art) 3Kuu - 3 var.
J₂a₂.	Karvane möllütäb, paljast pisteta? Kinnas ja käsi Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
J₂a₃.	Karvane möllütäb nii kaua, kui paljast pistetakse? Kinnas ja käsi Kuu 1911 (K. Viljak)
J₂b.	Karvane pällutab, kui paljast pisteta? Kinnas kätte Kuu 1938 (J. Eplik)
J₂c.	Karvane tolmab, kui paljast pistedä? Kinda kätte panemine Kuu 1903 (J. Mikiver) E EM² 51 (472)
J₂d.	Karvane mölütäb, kuni paljast pannakse? [Lahendus puudub] Kuu enne 1922 (J. & J. Kilström)
K₁a₁.	Üks sile kahe karuse vahel? Vehmer kahe härja vahel Kär 1890 (T. Jank) Khk, Kär, Hls - 3 var. Vrd. 587 743Ba
K₁a₂.	Sile kahe karuse vahel? Käsi kindas Trt 1956 (A. Piir)
K₁b₁*.	Sile läheb kahe karuse vahele? Härja adrapuu Krj 1939/40 (O. Jõgi) Pee, Krj - 2 var.
K₁b₂.	Sile pulk läheb kahe karuse vahele? Härjad ja vehmer Ans 1898 (T. Sömer)
K₂a₁.	Libe kahe karuse vahel? Ader härgade vahel Kse 1890 (M. Reimann) Ris, Kse, Khk, Kär - 4 var.
K₂a₂.	Üks libe kahe karuse vahel? Kinnas käes Kuu 1935 (E. Piibeman) Kuu, Hää - 2 var.
K₂b.	Kahel puõl karunõ, keskel ljõbõ? Silm Khn 1972 (S. Saar)
K₂c₁.	Libe läheb kahe karuse vahele? Paaris härjad ja vehmer Tor 1888 (J. Volmerson) Juu, Ris, 2Tor - 4 var.
K₂c₂.	Üks libe läheb kahe karuse vahele? Vehmer härgipaari vahel Ris 1889 (J. Holts)
K₂c₃.	Libe läheb karuse vahele? Käsi kinda sisse Tor dat-ta (T. Juurikas)
K₃.	Paljas kahe karuse vahel? Tiisel Vän 1897 (E. Tetsmann) E EM 116 (1050); E EM² 102 (1390)
K₄a.	Kõva kahe karuse vahel? Vankre tiisel hobuste vahel Vän 1897 (E. Tetsmann)
K₄b.	Üks kõva keskel, kaks karvast kõrval? Tsveišpenner Trt 1930 (P. Ariste)
K₅.	Habe kahe karuse vahel? Tiisel Var 1938 (K. Kaljustik)
Vrd.	118
1974.	SILE PALE, NINA PÕLE, ÜKS SILM PEAS, SEEGI PIME? Tagumik - 0+1+6+4 = 11 (11) var.
Aa₁.	Sile pale, nina pole, üks silm, seegi pime? Kerves Mus 1939 (K. Lepp) 2Krj, Mus - 3 var.
Aa₂*.	Sile pale, nina põle, üks silm peas, seegi pime? Tagumik Muh 1958 (P. Vinkel) 2Muh - 2 var.
Ab.	Suur, lai pale, nina pole, üks silm ja seegi püme? Tagumik Krj 1938 (K. Lepp) Krj, Mus - 2 var.
Ac.	Paks pale, nina pole, üks silm ning seegid pime? Perse Khk 1946 (H. Tarkin)
B.	Paks pale, peuti suu, üks silm otsas? [Lahendus puudub] Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
C.	Kaks paksu palet, aga nina ei ühtegi? Perse Tln v. Mär 1920/2 (O. Ojasson)
D.	Üks silm peas ja pikiti suu koa? Tagumik Mar 1943 (L. Püss)
Vrd.	1491C* 2629
1975.	SILE PUU, VILE PUU, LÄEB PITKA PUTKU? Kaev - 1+6+2+2 = 11 (14) var.
Aa.	Sile puu, vile puu, läeb pitka putku? Kaev Pöi 1952 (S. Rattur) Jaa, Pöi - 2 var.
Ab.	Vaskne vile läheb pitka putku? Kao Pöi 1894 (T. Undritz)
Ba*.	Pitk putk, vaskvile, ilbus läheb albusele kosja? Kaju Kaa 1889 (D. Jakson) 2Sa, Kaa - 3 var. E EM 121 (1109); E EM² 107 (1465) Kontam.: = 233La*
Bb.	Pitk putk, vaskvile, läheb üle Ilbuküla Albukülase kosja? Kaju Ans 1946 (L. Truuvert) Kontam.: = 233Lb
Bc.	Pitkne, putkne, vaskne vile, läheb ülevelt alavele kosja? Kao Pöi 1894 (T. Undritz) Kontam.: = 233Lc
Bd.	Sile puu, vile puu, läheb ülalt alla kosja? [Lahendus puudub] Pöi 1897 (J. Prooses) Kontam.: = 233Ld
Be*.	Hilpidest ja halpidest kokku pandud, läheb kosja, pitka putku, vaskest vile? Kajukook ja vibu Hii 1890 (P. Saul, G. Seen) Phl, Hii - 2 var. Kontam.: = 233Le*
Vrd.	1976
1976.	SILE PUU, VILE PUU RIKKA MEHE TUA TAGA? Ägi - 0+2+0+1 = 3 (5) var.
A.	Sile puu, vile puu rikka mehe tua taga? Ägi Jäm 1896 (A. Kuldsaar) Jäm, Pha - 2 var.
B.	Sinipuu, punapuu rikka mehe aida all? Püss Rak 1892 (J. Lilienbach) E EM² 123 (1745)
Vrd.	705 1847 1853 1975
1977.	SILMÄ' KU SIBULAKÕSÕ', KÄPÄ' KU KÄÄRIPERÄKESE', KÕRVA' KU KÕOLEHEKESE', HAND KU SIIDILINT? Kass - 0+0+0+2 = 2 (2) var.
A.	Silmä' ku sibulakõsõ', käpä' ku kääriperäkese', kõrva' ku kõolehekese', hand ku siidilint? Kass Urv 1964 (A. Kurg)
B.	Pää kui kerä, keskelt kui ora, silma kui sibulakõsõ, kõrva kõolehekese, hand karvanõ kui ohkjanupp? Kass Plv 1970 (L. Sults)
Vrd.	1437 1463 1481E₁a₁ 1648 1879 2038
1978.	SILMAD SUITSU SÕGENEVAD, JALAD MULDA MÄDANEVAD? Kangakudumine - 0+4+0+0 = 4 (12) var.
Aa*.	Silma suitsu sõgeneva, jala alla mädaneva? Tellet Ran 1889 (H. Raag) Puh, Ran - 2 var.
Ab.	Silmad suitsu sõgenevad, jalad mulda mädanevad? Kangakudumine Nõo 1888 (V. Grünstamm) E EM 141 (1333); E EM² 122 (1735); ÜÕÕ 111 (5)
B.	Jää all, jää pääl, libe kala keskel, silma suitsu sõgeneva, jala alla mädaneva? Kangakudumine Puh 1889 (J. Andresson) Kontam.: = 459S
Vrd.	1554
1979.	SILMAGA NÄEB, AGA KÄEGA EI SAA KATSU? Vari - 0+3+0+1 = 4 (13) var.
a.	Silmaga näeb, aga käega ei saa katsu? Vari Hls 1893 (M. Kuum)
b.	Silmaga saat näha, käega ei saa koppa? Udu Võn 1896 (P. Rootslane) E EM² 122 (1736); E MM 15 ja 45 (216); E MM² 12 ja 39 (219); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (10); E MM³ 12 ja 39 (219)
Vrd.	97 885Ca₁ 995 vs: EV 10468, 11634
1980.	SILMAST SÖÖB, KÜLLEST SITUP? Okipool - 0+0+1+0 = 1 (1) var. Krk 1936 (M. Sarv)
Vrd.	vs: EV 10468, 11634
1981.	SILMITA NÄEB JA JALOTA JOOSEP? Püss - 0+1+0+0 = 1 (8) var. Võn 1895 (P. Rootslane) E EM² 123 (1737); E MM 15 ja 45 (217); E MM² 15 ja 48 (220); E MM³ 12 ja 39 (220)
Vrd.	330D₁a
1982.	SIMM TEGE SILDA SOIE PÄÄLE, MADALIDE MAIE PÄÄLE? Külm - 0+1+0+0 = 1 (26) var. Trv 1894 (J. Kuusk) Lasteleht nr. 11 (1904) 176 (8); Kuhlbars 21 ja 27 (146); E EM² 123 (1739); Nurmik I² 245 ja 307; Oro-Nurmik ELM 41; Käis EV I⁴/I 32 (11); Käis EV I⁵/I 39 (1); Seilental I 54 (1); Bachman-Vilbok II 97; Aver-Alttoa (1963) 155; Siim-Vallner III 84
Vrd.	vs: EV 6439Ha₁ rl: /- - -/ Ma tii silda suude pääle, / madalide maade pääle /- - -/ (H II 56, 548 (4) < TMr)
1983.	SA NÄED KÜLL SUURED JA SÜGAVAD JÕED, KA LAIEMAD JÄRVED JA MÄÄRATUD MERED, NAD SIISKI EI KANNA, EI LAEVA, EI VETT, EI MÄRJAKS TEE JALGA, EI KELLELGI KÄTT, SA NÄED SÄÄL RIIGID JA SUUREMAD LINNAD, KA KIRIKUD, MÕISAD JA VALLAD NING KÜLAD /- - - Vt. red. a/ - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.	Sa näed küll suured ja sügavad jõed, ka laiemad järved ja määratud mered, nad siiski ei kanna, ei laeva, ei vett, ei märjaks tee jalga, ei kellelgi kätt, sa näed sääl riigid ja suuremad linnad, ka kirikud, mõisad ja vallad ning külad, ei siiski sääl rahvast, ei keski sääl ela, kõik vagusti surnud, ei ole sääl elu, ja omiti selgest võid ära kõik näha, mis mitmed on teinud ehk tahtvad veel teha, kui mõistus sul pähä ja aru on antud, siis ütle nüüd sina, kus on kõik nii pantud? Iga maakaardi pääl on see nii Tt 1878 (C. E. Malm) • Mötleja 30 ja 54 (127)
b.	Ma nägin küll suured ja sügavad jõed, veel laiemad järved ja kõrgemad mäed, ei kanna nad laeva, ei kanna nad vett, ei tee nad märjaks ei jalga, ei kätt? Maakaart Hls 1939 (L. Sakk)
1984.	SA [sic!] PÕRSAS PÕNJAS, ISE ÜSNA NÕELAS, METSAS LEPAPUU TÜIKA PÄÄL? Siil - 0+1+0+0 = 1 (3) var. Pst 1888 (J. Jaakson) E EM 139 (1305); E EM² 120 (1700)
1985.	SINA PURED MIND, MINA PUREN SIND, MINA OLEN MEES, SINU SILMAD VEES? Sibul - 1+19+7+4 = 31 (40) var.
Aa*.	1) Sina pured mind, mina puren sind, mina olen mees, sinu silmad vees? Sibul Tt 1871 (J. Hurt) 2) Sina puurid mind ja mina puurin sind, mina olen mees ja sinul silmad vees? Sibulas Rap 1928 (R. Viidebaum) Hlj, Rak, VMr, Kuu, Rap, Phl, Lai, Võn, Rõn, Tt - 10 var. • EPost. Lisal. nr. 25 ja 27 (1871) 148 ja 160 (6); ER Kal. (1882) 109/10 (25)
Ab₁*.	Mia pure sinnu, sia puret minnu, mia ole mees, sul silmä vees? Sipul Hel 1889 (G. Habicht) Jõh, Hlj v. Kad, Jõe, Rei, Tor, Hel, SJn, Pil, Plv, Räp - 10 var. EMrd V 72 (13)
Ab₂*.	Mina puren sind, sina pured mind, sina õled mies, minu silmad vies? Sibul Jõh 1890 (N. Otto) Jõh, Kse - 2 var.
Ba*.	Mina olõ miis, sino silmä viis? Sipul Kan 1896 (G. Loodus) Kad, 3Kuu, Vän, SJn, Kan - 7 var.
Bb.	Mina veike mehikene, siiski sinu silmad vees? Sibul VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
Bc.	Mina ole miis, sina olet miis ja mino silmä juuskva viis? Sipul Plv 1893 (J. Tobre)
1986.	SINA SEALT, MINA TEALT, ÜHE ISA JUURDE ÜHTE? Kirikurahvas - 0 (9) var. M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest E EM 141 (1334); E EM² 123 (1738) ja 144 (2082); Kmpm. EL II¹⁰174
1987.	SUL PULK, MINUL MULK, MIS SINU PULGA TAGA RIPENDAB, KATAP MINU MULGU KINNI? Rõivamulgu parandamine - 0+5+0+1 = 6 (6) var.
a₁.	Mul pulk, sul mulk, mis minu pulga takan ripendas, tuu su mulku katt? Nõel ja niit Se 1960/1 (anon)
a₂.	Sul om mulk, mul om pulk, mis minu mulgu takan ripendas, sellega pane mina sinu mulgu kinni? Suka nõgelmine nõglaga Ote 1889 (V. Vaher)
a₃.	Sul pulk, minul mulk, mis sinu pulga taga ripendab, katap minu mulgu kinni? Rõivamulgu parandamine Nõo 1895 (M. Obst)
b₁.	Mul om üts mulk, ma tii ütte mulku, ma topi tollega kinni, mis minu taga ripendas? Õmblemine nõelaga Rõn 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
b₂.	Minul om mulk ja tii mulku, mes minu takka ripendas, topp jälle mulgu kinni? Nõgel Rõn 1888 (H. Urb)
c.	Mul om mulk, sul om mulk ja mä perähn tulõ, tuuga tii ma mulgu kinni? Nõglaga umblemine Rõu 1897 (G. Raup)
1988.	SINAVAD, PUNAVAD, ISI VEIKSED RUMMJALAD? Kamarad - 0+1+0+0 = 1 (4) var. SJn 1888 (J. Mein) E EM 141 (1335); E EM² 123 (1740)
1989.	SININE KAMSOL, KULDSED PAIGAD? Taevas ja kuu - 0+1+3+1 = 5 (5) var.
a.	Sinitsen kindan kuldne silm? Päike ja taivas San 1927 (A. Gross)
b.	Sinine tekk, kuldtäpid siis? Taevas Hää 1933 (M. Martinson)
c.	Sinine kamsol, kuldsed paigad? Taevas ja kuu Vil dat-ta (H. Leoke)
d₁.	Sinine kuub, kuldsed nööbid? Taevas ja tähed Trt 1925/6 (M. J. Eisen)
d₂.	Sinine kuub, kuldsed nööbid, paistavad üle ilma? Taevas ja taevatähed Võn 1960 (G. R. Sordla)
Vrd.	1994
1990.	SININE PÕLD, HÕBETERI TÄIS KÜLITUD? Taevas - 0+1+0+0 = 1 (7) var. Pil 1888 (S. Käär) E EM 142 (1337); E EM² 123 (1743)
Vrd.	1994
1991.	SININE PÜKS, VALGE VUUDER, PÜKSIS MAGUS? Suhkrupää - 0+2+1+0 = 3 (6) var.
a.	Sinine püks, valge vuuder, püksis magus? Suhkrupää Hää 1933 (M. Martinson)
b.	Sinine kuub, aga valge vooder, ise on seest magus? Suhkrupea Nrv 1905 (M. Russmann)
c.	Sinine mundri, valgõ alos ja keskpaigah makus? Suhkrupää Vru 1903 (G. Sandra)
1992.	SININE SAKS, MAAMULLA UURIJA? Sitik - 0 (2) var. A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst E EM² 123 (1746)
1993.	SININE SIITER, PUNANE PAATER, RIPUB RIKKA MEHE AEDA LAES? Vikerkaar - 0+3+1+0 = 4 (9) var.
a₁.	Sinine siiter, punane paater, ripub rikka mehe aeda laes? Vikerkaar Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane) RpS nr. 6 (1939) 188
a₂.	Sinine sieter ja punane puoter, rippub rikka mehe aida laes? Vikkerkaar Kuu 1937 (R. Põldmäe)
b.	Punane puuder, sinine siider, ripub rikka mehe räästa all? Vikerkaar Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
c.	Punane poater, sinine seater, rippub rikka mehe aida laes? Vikerkaar Jõe 1888 (H. Tutar)
Vrd.	705 1847 1853
1994.	SININE TÕLD, KULLATSE NAALA? Taevas - 3+42+1+1 = 47 (87) var.
A₁*.	1) Kuldtõld, hõpenaelad? Taevas, tähe Puh 1889 (D. Arak) 2) Kuldtõld, hõbenaelad sees? Tähed taevas Hel 1874 (A. Wahlberg) Pär, Hel, Pst, Võn, Puh - 5 var.
A₂.	Kuldtõld, vasksed naelad? Taevatähed Vän 1894 (E. Tetsmann)
A₃a₁.	Hõbetõld, kuldsed naelad? Taevas ja tähed KJn 1888 (J. Koit) Vän, KJn, Pil, Lai - 4 var. E EM 43 (215); E EM² 39 (264)
A₃a₂.	Hõbetõld ja kuldased naelad? Taivas ja tähed Jõh 1890 (N. Otto) Jõh, Pil, Trm - 3 var.
A₃a₃.	Hõbetõld, kuldnaelad? Taevas, tähed Hel 1893 (J. Karu) Pär, Saa?, Hel - 3 var.
A₃a₄.	Hõbetõllal kuldnaelad? Taevas tähtega Pil 1889 (J. Kärsten)
A₃b.	Hõbedane tõld, kuldkirjad külles? Tähed ja taevas Hlj 1888 (M. Falk)
A₄.	Vaskne tõld, kuldsed naelad? Taevas, tähed Pil 1896 (J. Kuldkepp)
A₅a₁.	Sinine tõld, kullatse naala? Taevas Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) SJn, Pil, Kan, Krl - 4 var.
A₅a₂.	Sinine tõld ja kuldsed naelad? Taevas SJn 1889 (H. Mikkor) SJn, Plt - 2 var. ÜÕÕ 16 (12); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (12); Põhjanael nr. 3 (1992) 29
A₅a₃.	Sinine tõld, kuldnaelad? Taevas ja tähed Vil 1894 (A. Suurkask)
A₅b.	Sinine tõld ja kuldsed nööbid? Tähed ja kuu VJg 1889 (J. Ustallo)
A₅c.	Sinine tõld ja kuldased nuppud? Taevas Jõh 1889 (A. Tõnurist)
A₅d.	Sinine tõld, kuldaknad? Taevas Prn 1901 (A. Gärtner)
A₆a.	Sinine tõld, hõbenaelu täis? Taevas tähti täis Vil dat-ta (J. Täht)
A₆b*.	Sinine tõld hõbenööpaga? Taevas Trv 1894 (K. Tober) Tor, Trv - 2 var.
A₇a₁.	Sinine tõld, vastse vasknaelad sees? Taevas, tähed Hel 1874 (A. Wahlberg)
A₇a₂.	Sinine tõld, vasknaklu täus? Taivas Plv 1889 (G. Pennert)
A₇b.	Sinine tõld, vasknöpse täis? Taevas Puh 1889 (J. Andresson)
A₈*.	Hall tõld ja kuldnaelad? Taevas Tor 1889 (K. Kirschbaum) Tor, Plt - 2 var.
A₉.	Hall tõld, vasknööbid? Taevas ja tähed SJn 1903 (M. Evert)
A₁₀.	Vana tõld, kuldsed naelad? Taevas Tt 1889 (anon)
A₁₁.	Vana tõld, vastse vasknaelad sees? Taevas, tähed Hel 1874 (A. Wahlberg)
B.	Hõbevanker, kuldsed naelad? Taevas Pil 1888 (S. Käär) Metstak² 63 ja 66
C₁.	Hõbetõrs ja kuldsed naelad? Taevatähed KJn 1888 (J. Reial) E EM 43 (215); E EM² 39 (264)
C₂.	Vaskne tõrs ja kuldsed naelad? Taevas ja tähed KJn 1938 (J. Raidla)
Da.	Pada vasknaklo täüs? Taivatähe Räp 1889 (J. Poolakess)
Db.	Suur pada, vasitsid naklu täüs pestü? Tähe taivas Kan 1896 (G. Loodus)
E+.	Kuldvaagen, hõbenaelu täis? Taevas tähte täis Ris 1889 (J. Holts) Tür, Ris - 2 var. Pet. ELA 90 (2)
Vrd.	801 1989 1990
1995.	SININE VÄLI, KIRJU KARI, KENA KARJAKAITSEJA? Kuu ja taevatähed - 0+1+0+0 = 1 (1) var. Rap 1889 (J. Vällü)
Vrd.	795 1740 2385B₁a
1996.	TSIRK LENDÄS, KÕIK ILM ÄNGÄS, LOOSE ILMA VIIRDE MUNA, SAASE KÕGELE ILMALE SÜVVÄ? Suul - 0+1+0+0 = 1 (2) var. Ote 1895 (E. Palm)
Vrd.	1621
1997.	SISALIK JOOKSEB, SABA EES, ISE SUUR HAMBAMEES, HAMMASTEGA TA EI SÖÖ, AINULT TEEB TÖÖ? Reha - 0+0+4+2 = 6 (8) var.
a.	Sisalik jookseb, saba ees, ise suur hambamees, hammastega ta ei söö, ainult teeb töö? Reha Rei 1938 (E. Ennist)
b.	Sisalik roomab, sabapool ees, ise tubli hambamees, hammastega ei söö, ainult teeb tööd? Reha Koe 1925 (A. V. Kõrv)
c.	Sisalik ronip, sabapuul iin, esi om tubli hambamiis, hammastega ei süü, tiip ainult tüüd? Reha Võn 1950 (L. Kilk)
d.	Sisalik ta om, hamba täl omma, hammastõga ei süü, hannaga iih lätt? Rihä Se 1930 (A. Nurmetu)
e.	Sisalik roomab, saba pole ees, hambad tal on, nendega ei söö, vaid teeb töö? Reha Sim 1957/60 (H. Joonuks)
f.	Sisalik roomab, sabaots ees, hammastega teeb tööd, aga ei söö? Reha Tor 1939 (E. Tilk)
1998.	SITA SEES KASVAB JA RASVA SEES KEEB, SIIS IGA SAKS TEDA SÖÖB? Kapsas - 0+0+0+2 = 2 (3) var.
a.	Sita sees kasvab ja rasva sees keeb, siis iga saks teda sööb? Kapsas Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
b.	Sõnniku sisen tema kasvas ja liha ja rasvaga teda süüväs? Kapstas Võn 1958 (G. R. Sordla)
Vrd.	vs: EV 3204
1999.	SITTA SÜVVÄS, NAHKA MÜVVÄS, VANA KERE EI KÕLBA KOHEGI? Mesilase - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
a.	Sitta süvväs, nahka müvväs, vana kere ei kõlba kohegi? Mesilase Puh 1889 (D. Arak) 2Puh - 2 var.
b.	S[it]ta süüakse, nahka müüakse, aga ta ise ei kõlba kellelegi? Mesipuu Äks 1893 (P. Sepp)
Vrd.	1547Bd₁ vs: EV 1238
2000.	SIUG JUUSK ÜMBRE SARAPUUPUHMA? Vokinüür - 0+2+0+0 = 2 (2) var. Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek) Nõo v. Ote, Ote - 2 var.