Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin Foorum
2201.TIIO LEHM, TINA SARVED? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1889 (J. Käger)
Vrd.670
2202.TIKKER-TEKKER LÄHÄB TAEVA MUNEDES? Der Hopfen - 1+2+2+0 = 5 (16) var.
Aa.Tikker-tekker lähäb taeva munedes (Der Zickzack geht Eier legend gen [sic!] Himmel)? Der Hopfen
Sa 1814 (J. W. L. v. Luce)
• Beitr. III (1814) 113 (2a); Lönnrot 160; E EM 153 (1455); Pet. Ah 41; E EM2 132 (1902)
Ab.Tiplik-täplik lääb taeva munema? Tapp
Muh 1898 (K. Raud)
Käi, Muh - 2 var.
B.Isa pikk ja piinike, ema siiruviiruline, poeg on pesut pikergorne, tütar laia latergorne, tipin-täpin taeva alla munele? Tapuvelangas
Ris 1937 (E. Ennist)
2Ris - 2 var.
Kontam.: = 366Õ*
Vrd.611P1a*
2203.TIKK-TAKK LÖÖJÄ, MUST HÄRG VEDÄJÄ? Sepp ja lõõts - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1890 (J. A. Palm)
2204.TIKS-TIKSATI, TÄKS-TÄKSATI, MIS OLI SURNUD, SEE ON ELUL? Tael - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tor dat-ta (T. Juurikas)
Vrd.2022
keerdküsimus
2205.TIKSUB, TÄKSUB, LÖÖB JA LIIGUB? Seinakell - 0+7+2+2 = 11 (44) var.
A.Tiksub, täksub, lööb ja liigub? Seinakell
Aud 1889 (K. Tarkpea)
Ba.Tiksub, taksub, lööb ja liigub, ei ta söö ega joo? Seinakell
Trv 1905 (A. Anderson)
E EM2 132 (1903)
Vrd. 877
Bb.Tiksub, taksub, lueb ja laulab, raasu leiba ei taha? Seinakell
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Bc.Kiksub, kõksub, lööb ja liigub, ei ta tühjast kõhust tea ega karva leiba taha? Seinakell
Vil 1889 (J. Köögardal)
Bd1.Tiksub, täksub, lööb ja liigub, levaraasu ta ei süü ja viinatilka ta ei juu? Tunnikell
Pst dat-ta (E. Normann)
Bd2.Tiksub, täksub, lööb ja liigub, viinatilka ta ei joo ega raasu leiba söö? Tunnikell
Hls 1894 (J. Riiet)
Ca*.Tiksun, täksun, löön ja liigun, ühest teise ikka kiigun, siiski oma paika jään? Seinakell
Tt 1878 (C. E. Malm)
Hlj, Tõs, Tt - 3 var.
• Mötleja 31 ja 54 (131)
Cb.Tiksun, täksun, löön ja liigun, siiski oma paika jään? Kell
Iis 1920/1 (P. Amer)
Cc.Tiksab, täksab, lüöb ja liigub, kuid ei pääse paigastki? Kell
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
E EM 153 (1456); E EM2 132 (1903); Nurmik II 4 (5); Bachman-Vilbok II 130
Vrd. 610 648 878 1134 1703
Vrd.1192C
2206.TILELITI ALL, TILELITI PÄÄL, TILELITI LIVVA PÄÄL? Laud, liud, livvakaas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Tileliti all, tileliti pääl, tileliti livva pääl? Laud, liud, livvakaas
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
b.Tile all, tile pääl, tileliti livva pääl? Võid
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
2207.TILINAKELLAD, TALINAKELLAD, KAKS VAKSA VAGUNIKELLAD, ÜLE SOO SUUR SOLIN? Kausid ja lusikad - 0+3+0+0 = 3 (14) var.
A1.Tilinakellad, talinakellad, kaks vaksa vagunikellad, üle soo suur solin? Kausid ja lusikad
VMr 1890 (A. Elken)
A2.Tilinakellad, talinakellad, läbi soo solinal? Liudu, lusikid pestasse
Pil 1888 (T. Sander)
E EM 153 (1457); E EM2 132 (1904)
B.Trillikellad, trallikellad, piriparajad kellad? Lusikad ja kausid
Kad 1897 (A. K. Kivi)
E EM2 135 (1947); Nurmik II 6 (10)
2208.TILLE-RILLE KÜSIB TALLE-RALLE KÄEST TAARI? Kirve ihumine - 0+1+0+0 = 1 (3) var.
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 153 (1460); E EM2 133 (1907)
2209.TILLID-NIPID, TILLID-NIPID KOSTAB KAUA AEGA ENNE TÖÖD? Vikati luiskamine - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
TMr 1926 (L. Berg)
2210.TILL-TALL KUUSE ALL, RAUDASE KADUKSE ALL? Lehmakell - 0+3+1+0 = 4 (6) var.
A.Till-tall kuuse all, raudase kadukse all? Lehmakell
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu - 2 var.
E EM2 133 (1909)
Ba.Heliseb, teliseb raudase katuse all? Kell looma kaelas
Kuu 1892 (H. Lohk)
Bb.Heliseb, keliseb raudase kattuse all? Lehmakell
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
2211.TILLEKENE TALLEKENE VIDA LÄBI AIA PUID? Nõgel - 3+25+17+3 = 48 (76) var.
A1a.Pinnuke, pannuke kannab läbi aia puid? Nõel õmbleb
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 122 (1114); E EM2 107 (1472)
A1b*.Pinnuke ja pannuke vedäb läbi aia puid? Õmblemine
Kod 1888 (J. Liiv)
Pal, Kod - 2 var.
A2.Punnake, pannake vedab läbi aia palki? Nõel
MMg 1888 (A. Artis)
A3.Pisukene pinnukene veab läbi haost aia palki? Nõel
MMg 1888 (G. Tenter)
B.Pilukõnõ, palakõnõ läbi saina puid vidä? Nõkl
Lut 1925 (P. Voolaine)
2Lut - 2 var.
• LMr 130 (148)
C.Siiluke, veeluke vida läbi aia puid? Umblemine
Võn 1895 (J. Moodis)
D1a1.1) Tillekene tallekene vida läbi aia puid? Nõgel
Plv 1893 (J. Tobre)
2) Tillekene tõllakene vida läbi aia puid? Nõglaga õmmeldes
Võn 1894 (J. Suits)
TMr, 2Võn, 2Plv, Räp, Vas, 2Se - 9 var.
D1a2*.Tillokõnõ tallõkõnõ läbi aia puid vidä? Nõgõl
Se 1927 (M. Pihlapuu)
2Se - 2 var.
D1b.Tillukõnõ tallukõnõ kand läbi aia puid? Tsolohkaga kangakudamine
Räp 1949 (J. Sulengo)
Võn, Räp - 2 var.
D1c.Tillokõnõ tallukõnõ tsusk läbi aia puid? Keel
Räp 1891 (S. Keerd)
D1d.Tillukene veda tallukesele läbi aia puid? Nõglaga ummeldas
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
D1e.Väike talleke veab läbi aia puid? Õmblemine
Rõu 1938 (H. Pill)
D2*.Tilleke tallokõ vidä läbi pihaaia puid? Ummõldas
Kan 1895 (G. Loodus)
Kan, Se - 2 var.
D3a*.Tillõkõnõ ja tallõkõnõ läbi lae vidä puid? Umblõminõ
Se 1935 (P. Külaniit)
4Se - 4 var.
D3b.Tillakõnõ tallõkõnõ, läbi lae puid kistas? Hammõlõ pihta ummõldas
Se 1927 (J. Orusaar)
D4*.Tillõkõnõ tallõkõnõ vida läbi saina puid? Ummõldas
Se 1940 (N. Koplimägi)
Se, Lut - 2 var.
• LMr 136 (148-149)
D5.Tillukene tallukene vida läbi riida puid? Nõgel
Plv 1931 (R. Viidebaum)
2Plv - 2 var.
D6.Tillukene tallukene vida läbi aia hakku? Nõgel
Plv 1889 (G. Pennert)
Ta, Plv, Räp, Se - 4 var.
D7.Tillõkõnõ tallõkõnõ vidä alt lae hakku? Oja juusk alt aia
Se 1934 (N. Oinas)
D8.Tillõkõnõ tallõkõnõ vidä läbi lae hirsi? Nõglaga ummõldas
Se 1933 (A. Põhi)
D9.Tillokõnõ tallokõnõ läbi liina linno vida? Nõgõl
Se 1888 (E. Aun)
E.Tilloke tõllake, ravvane rakake, vida läbi aia puid? Nõgel
Võn 1889 (J. Kripson)
E EM 153 (1465); E EM2 133 (1915)
F*.Väikene rakakene vida läbi aia puid? Umblemine
Kan 1896 (J. Ots)
2Kan, Räp - 3 var.
G.Väikene reikene vidä alt aia puid? Nõgõl nõglatsega
Räp 1889 (J. Poolakess)
H.Veike linnuke kannab läbi aia puid? Nõel
Pal 1888 (M. Uus)
Vrd.2218 2219
2212.TILLIKE HALLIKE, RÄHMÄTSE SILMÄ, KOMMEJANDIL MUSTA RÕÕVA, ELIJAS PUNATSE KUVVEGA? Täi, kirp, lutik - 0+21+1+0 = 22 (27) var.
A.Komsarus mussa riietega? Kirp
Kod 1888 (V. Kirik)
B.Pere-Pentu riimuselga, punased priikübarad, kommisare mustad riided? Täied, lutikad, kirbud
Vil 1889 (J. Köögardal)
C.Miil punapea part, riimsilm, kommesaares mustjas riim? Lutikas, täi, kirp
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Da.Punapea puut, rägapea nuut ja musta reitega komsarjus? Lutikas, täi, kirp
Jõe 1888 (H. Tutar)
Db.Punasepea nukk, räkapea nuut, musta räte konks? Lutikas, täi, kirp
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
E.Tillike hallike, rähmätse silmä, kommejandil musta rõõva, Elijas punatse kuvvege? Täi, kirp, lutik
Hel 1887/94 (J. ja P. Einer)
F.Kentus-rentus rähmussilm, mustpüks ja kommesarjus? Kerp
Kos 1892 (T. Wiedemann)
G.Siimon must komskuut, Pärtel tömp rähmsilm? Kirp ja täi
Lai 1904 (J. Ermann)
E EM2 121 (1718)
H.Punakukk, miiljas rähmsilm pent, karune kott? Päike, kuu, öö
Lai 1897 (H. Asper)
Ia.Mudamagu Mart, punapüks part, kriimsilm Rein? Kirp, lutikas, täi
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Ib.Punapart kukk, rägasilm Rein, mudamagu Mihkel? Lutikas, täi, kirp
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Ja1.Meil oli musta murgitükki, tõine oli halli riimunukki, kolmas puna sakkisilma? Kirbu, täi ja lutika
Trv 1896 (J. Tõllasson)
E EM2 80 (1002)
Ja2.Meil oli musta mürgitükki, tõine halli riimänukki, kolmas puna sakisilma? Kirp, täi ja lutik
Trv 1890 (A. Rull)
Jb1.Üts om musta mürgitükki, tõne halli riimanukki, kolmas puna sakisilma? Kirp, täi, lutik
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Jb2.Üits oli musta mürgitukki, tõine punast sakisilma, kolmas olli riiminukki? Kirp, lutik, täi
Pst 1893 (J. Reevits)
Ka.Must mürt, punapää miilu, tonni pääludi? Kirp, täi, lutikas
Tt 1883 (anon)
• Ol. Lisa nr. 31 ja 33 (1883) lk-ta
Kb.Must mürk, punene piilu, halli pääga ludi? Kirp, lutik, täi
Saa 1889 (J. Lepik)
Kc.Must mudi, hall tudi, punapea miiluska? Kerp, täi, lutikas
Kos 1894 (T. Wiedemann)
Kd.Hall törk, must lüdi, punase pea viilu? Täi, kirp, lutikas
SJn 1893 (J. Mein)
Ke.Must turk, hall ludi, punapia iilus? Kirp, täi, lutik
KJn 1890 (A. Pihlak)
L.Liisa roos ja laasa roos, punasenahka niilus? Lutikas
Pal 1897 (H. Karro)
M.Hüppa miita, punapia piita? Kirp
Koe 1938 (L. Priks)
2213.TILLIKE KIRSTUKE, NELI JALGA ALL, EI VÕTA VÕTI, EI PÄSTA PÄSTAI? Lehma udar - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hel 1889 (H. Karolin)
Vrd.1653W1a1* 2693
2214.TILLUK KIRP KIVI PÄÄL? Tulesäde aab mõtsa palame - 0+0+1+0 = 1 (3) var.
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Lasteleht nr. 8 (1905) 128 (3); Kuhlbars 20 ja 27 (136)
2215.TILLUKANÕ TALLUKANÕ, LÄBI VARSA VALUKANÕ? Kiil - 0+0+2+0 = 2 (3) var.
Se 1930 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
Vrd.1651Fc 2219 2275N4
2216.TILLUKENE RAKIKENE HAUGUB, RAUDSABA JALGE VAHEL? Kolgispuu - 1+0+0+0 = 1 (5) var.
Pöi dat-ta (R. Kallas)
Wied. 289; E EM 153 (1462); E EM2 133 (1911)
2217.TILLUKENE TALLUKENE LÄTT TAIVA POOLE, LUMÕKÄKK KÄE PÄÄL? Humal - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
Vrd.1371F2
2218.TILLÕKÕNÕ TALLÕKÕNÕ, MUST KUI MUDARAKÕNÕ? Täi - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1936 (P. Toomemägi)
Vrd.2211
2219.TILLÕKÕNÕ TALLÕKÕNÕ, LÄBI LAE VARSAVARAS? Õng - 0+2+11+0 = 13 (15) var.
A1a1.Tillõkõnõ tallõkõnõ, läbi lae varsavaras? Õng
Se 1938 (E. Kirss)
4Se - 4 var.
A1a2.Tilukanõ talukanõ, läbi lae varsa varast? Kalla püvvetäs iä alt
Se 1929 (I. Sonts)
A1a3.Tilkõnõ ja talkõnõ, läbi lae varast är varsa? Püvvetäs kallu
Se 1929 (A. Gehrke)
A1b.Tillakõnõ tallakõnõ, läbi lae varsa kisutas vällä? Kallu püvvetäs
Se 1933 (A. Tammeorg)
A2.Tillõkõnõ talokõnõ, üle uja varsavaras? Kalaõngõkõnõ
Se 1932 (J. Ojavere)
B1.Läbi lae varsavaras? Õng
Se 1930 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
B2.Läbi lae varsu varastõdas? Kallu püvvetäs
Se 1938 (A. Tammeorg)
C.Lävi lae sõni varastadas? Lävi jea kalu võetas
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 128 (92)
D.Keerokene-veerokene, läbi lae varsa varas, maast kasus margapuu, margapuust sinilill, sinilillist põrkna? Herne
Plv 1890 (J. Tobre)
Kontam.: = 1039P
Vrd.1651Fc 2211 2215 2275N4
2220.TIMM MÜÜG, TAMM MÜÜG, PIKÄN, PÜHAN PEDAJEN? Kerikukell - 0+8+1+0 = 9 (12) var.
Aa1.Timm müügib, tamm müügib, pitkä pühä pedaka otsas? Kirikukell
San 1877 (J. Hurt)
E EM 154 (1467); E EM2 133 (1918)
Aa2.Timm müüg, tamm müüg, pikän, pühan pedajen? Kerikukell
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ab.Timm müüg, tamm müüg, suuren pikän pedäjen? Kerikukell
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ac.Timm müig, tamm müig, üle püha pedäse ladva? Opetaja ja köstre
San 1889 (M. Lepp)
Ad.Timnik-tamnik tühjän pikän pedäjän? Kerkukell
Krl 1940 (L. Pedajas)
Ba.Tinnu müüg, tammu müüg, üle pika pedaja, üle kõrge kuuseladva? Kirkukell
Krl 1889 (E. Kornel)
Bb.Timm müüg, tamm müüg, üle pikä pedästi, läbi kuiva kuusesti? Kerikokell
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Vrd. 1616A2
C.Timm-tamm mürräs ega päiv kerikuladvan? Kerikukell
Krl 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
D.Timm müüg, tamm müüg, kirrev kari keskel? Opetaja, köstre, rahvas
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Vrd. 2385F
Vrd.298
2221.TIMP-TAMP TEE PÄÄL, LÄTLANE LEHE PÄÄL, KANAMUNA KANNU OTSAS? Hobune, lumi, lind oksal - 0+31+1+4 = 36 (65) var.
Aa1*.Timp-tamp tee pääl, lätlane lehe pääl, kanamuna kannu otsas? Hobune, lumi, lind oksal
MMg 1888 (G. Tenter)
2MMg - 2 var.
E EM 154 (1466); E EM2 133 (1916)
Vrd. 2234C3b
Aa2.Till-tall tee peal, kanamuna kännu ots, lätlane lehe peal? Kellad, lumi, vesi
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Ab*.1) Tilks-talks tee pääl, lätlane lee pääl, kanamuna kannu otsas? Lumi
Vai 1893 (J. Sorro)
2) Tietäi tie pääl, lätlane lee pääl, kanamuna kannu otsas? Hobusesitt, katel, lumi
VNg 1892 (H. Lohk)
3) Lätlane lee pial, tiie tai tee pial, kanamuna kännu ots? Pada lee pial, hobune tee pial, lumi kännu ots
Koe 1890/3 (H. Schultz)
2Vai, VNg, Koe - 4 var.
E EM2 133 (1908)
Ac*.Till-tall tii ääres, kanamuna kannu õtsas, litt-lätt lehe piäl? Postimiis sõidab kellaga ja lumemuna kannu õtsas; litt-lätt lehe piäl, sii tähendab veepiisad lehe piäl
Kod 1942 (P. Tammepuu)
Vai, Kod - 2 var.
B1.Till-tall tie pääl, lill-lall lie pääl? Lehmad karja, vesi keeb
Hlj 1947 (E. Tarvel)
B2.Tiitus tii pääl, lätläne lehe pääl? Hobesesitt ja vesi
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vrd. 2234B1c*
B3.Litt-latt lehe pääl, vilemuna põesas, kanamuna kannu õtsas? Veetilk lehe pääl, uss põesa sees, lumi kannu õtsas
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ca*.1) Tibumuna tee pääl, kabumuna kannu otsas, mõni sõna oksa pääl? Hobusesitt, lumi kannu ots ja vihmatilgad
Ksi 1889 (H. Paap)
2) Tiimuna tii pääl, kaamuna kannu pääl, mõni sõna ossa pääl? Lumi
Rõu 1890 (M. Jennes)
Cb*.Titamuna tee peal, kakamuna kannu peal, mõni sõna lepa oksas? Lumi
Tor 1888 (T. Tilk)
2Tor - 2 var.
E EM 154 (1473); E EM2 134 (1925)
Da.Tibu-ribu tee pääl, kanamuna kannu pääl, mõni sõna mõtsa pääl? Hobusesitt, mees, suits
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 151 (1442); E EM2 131 (1887)
Db.Tibu-nibu tee pääl, mõni sõna mõtsa pääl, kanamuna kannu pääl? Hobusesitt, härm, lumi
Pst 1889 (H. Henno)
E1a.Tibunina tee ääres, kabinina kannu otsas, mõni sõna oksa pääl? Lumi
Kõp 1897 (J. Laarmann)
E1b.Tibu-nibu tee ääres, kabu-nabu kännu otses, kaks sõna oksa külles? Lumi puu peal
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Vrd. 1521A4c
E1c.Tibu-nibu tee äärdes, kabu-nabu kännu otsas, mõni sõna oksa pääl? Lumi
Tor 1888 (A. Martson)
E2.Tibu-nibu tee ääres, mõni sõna oksa peal? Lumi
SJn 1888 (J. Mein)
E EM 151 (1441); E EM2 131 (1886)
F.Tibu tee peal, kabu kannu peal, mõned metsas, mõned metsa latvas? Härm
Trv 1895 (J. Sams)
E EM2 131 (1884)
G.Tibumuna tee ääres, kanamuna kännu otsas? Kaal, kapsas
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
H.Tibu-libu tee ääres? Vihmauss
Vil 1891 (J. Karus)
Ia.Kuremuna kännu otsas? Maasikas
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Mihkla-Tedre 57; Metstak 19 ja 34 (192); Metstak2 54
Ib.1) Kanamuna kannu otsan? Kapstapää
Ote 1888 (V. Vaher)
2) Kanamuna kannu otsas? Seen
MMg 1888 (A. Artis)
Vai, Jõh, MMg, Ote - 4 var.
E EM2 50 (445)
J.Mõni sõna mõtsa pääl? Haud
Hls dat-ta (J. Riiet)
Ka.Till-tall tee piäl, lätläne lehe piäl, kanamuna kannu otsan, vilepill põõsan? Vesi, lumi, uss
Kod dat-ta (E. Normann)
Kontam.: = keerdküsimus
Kb*.Till-tall tee peal, lätlane ree peal, kanamuna kannu otsas, vilepill põõsas? Uss [esitatud liisutuslugemisena]
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, TMr - 2 var.
Kontam.: = keerdküsimus
Kc.Till-tall tee pääl, lill-lall lee pääl, kuremuna kannu otsas, eripill põesas? Kellad, tuli, jõhvikas, madu
Hlj 1890 (J. A. Rehberg)
Kontam.: = keerdküsimus
L.Hindrik heenamaal, vilepill põesas, kanamuna kannu ots? Hindrik heinamaal on putke, vilepill põesas on uss, kanamuna kannu ots on seen
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
Kontam.: = 1748W keerdküsimus
Vrd.1971 2196 2229
2222.TINA SÖÖB JA TULD SITUB? Püss - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Tina sööb ja tuld situb? Püss
Trv 1893 (A. Parts)
b.Tina sööb, tuld situb? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
Vrd.1828 1860 2123 2286
2223.TINA TILLERDAB HÕBEDAVOORI PEAL? Sari - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Tina tillerdab hõbedavoori peal? Sari
MMg 1888 (A. Artis)
B.Tillerdab tinane kedra hõbedase luude peal? Sari ja tuulamine
VJg 1889 (J. Ustallo)
2224.TIPA-TAPA TULEB TUPPA, PUHUB MULLA, LEIAB KULLA, PISTAB SEINAPRAO VAHEL? Siga songip - 1+31+7+4 = 43 (91) var.
A1.Puhkam-pahkam tulli tuppa, puhus mulda, leidis kulda? Siga
Muh 1896 (H. Laipmann)
A2.Puhkam-muhkam tuli uksest sise, puhus mulla, leidis kulla, pistis seinaprau vahele? Siga leiab viljatera, sööb ära
Sa 1888 (V. Mägi)
Ba.Tuhka-muhka tuleb tuppa, segab mulda, leiab kulda, pistab seinaprao vahele? Siga tuhnib mulda
Tõs 1921 (S. Lind)
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (23); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (23); Mihkla KlL 75 (21); Vih. (1950) 82 (21); Metstak2 42 ja 43
Bb.Tuhka-muhka tulli tuppa, puhus mulla, leidis kulla, panni seinapakku? Põrsas
Muh 1937 (R. Viidalepp)
C*.Tussike-tassike tuleb tuppa, puhub mulla, võtab kulla? Koer
Tor 1889 (J. Tilk)
5Tor - 5 var.
E EM 159 (1525); E EM2 138 (1985)
Da*.Tissit-tässit tuleb tuba, puhub mulla, vetab kulla, pistab seinapao vahele? Siga läheb lauta, hakkab sööma
Kaa 1889 (D. Jakson)
Kär, Kaa, Pha - 3 var.
Db1.Tissit-tässit tuleb tuppa, puhub mulla, leiab kulla? Põrsas
Kär 1890 (T. Jank)
Db2.Tuleb tuppa tissit-tässit, puhub mulla, leiab kulla? Siga tuleb üle läve tuba, leiab sääl maast leva- raasuksi
Krj 1938 (K. Lepp)
E1a.Tuleb tuba tissa-tässa, puhub mulla, levab kulla, paneb seinapau vahele? Siga, seinapagu - sea suu
Vll 1890 (M. Kolm)
E1b1*.Tuleb tuba tissa-tässa, puhub mulla, levab kulla? Siga
Vll 1942 (P. Alvre)
Vll, Saa - 2 var.
E1b2*.Tulli sisse tissa-tässa, võttis kulla, jättis mulla? Kana
Saa 1888 (J. Miländer)
2Saa - 2 var.
E2.Tuleb tuppa tussa-tassa, puhub mulla, leiab kulla? Koerad
Tõs 1893 (O. Schantz)
F1a.Tuleb sisse tuss-tass, võtab kulla, jätab mulla? Kana
Plt 1891 (J. Reinthal)
F1b.Tuss-tass tuli tuppa, puhkus mulla, leidis kulla? Siga tuli tuppa, ajas terade pealt mulla ära, mis kuld on
Trm 1896 (J. Soodla)
F2.Tuli tuppa tiss-toss, kulla võttis, mulla jättis? Kana
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
G*.Tipit-täpit tulevad tuba, puhuvad mulda, söövad kulda, panevad seinepagude vahele? Põrsad
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Jäm, Kaa - 2 var.
Wied. 289; E EM 154 (1469); E EM2 133 (1920); Nurmik I2 54
Ha.Tipa-tapa tuleb tuppa, puhub mulla, leiab kulla, pistab seinaprao vahel? Siga songip
Krk 1936 (M. Sarv)
Hb.Tuleb tuppa tipa-tapa, puhub mulla, võtab kulla? Koer võtab leiva maast
Vän 1889 (J. Tammann)
I.Tuli tuppa tita-täta, võttis kulla, pühkis mulla? Kana
Saa? dat-ta (anon)
J.Tuleb tuppa tats-tats, kulla võtab, mulla jätab? Kukk
Pal 1889 (M. Uus)
K.Tuleb sisse tiks-täks, lähab välja niks-näks, kaotab kulla, jätab mulla? Kana tuleb munele
Pst 1888 (J. Jaakson)
L*.Ups-tups tuppa tuli, kulla võttis, mulla jättis? Kana sööb
MMg 1890 (L. Jakobson)
Vai, MMg - 2 var.
M.Tuleb sisse tuiga-taiga, võtab kulla, jätab mulla? Kana odras
Vil 1893 (J. Evert)
N.Tuhkur tuleb tuppa, kaabib mulda, leiab kulda, pistab kulla seina vahele? Koldest võetakse tuld, pannakse peeruga müüri vahele
Han 1889 (A. Reimann)
O.Tulli tuba Tuka-Juku, puhus mulla, leidis kulla, peitis seinaprau vahele? Tuhalabidas tulli ahjus[t]
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
P.Miis tuleb tuppa, puhub mulla, võtab kulla, pistab seinaprau vahel? Kukk süüb tera ära
Hää 1955 (M. Mäesalu)
Qa.Tuleb tuppa, segab mulda, leiab kulda, pistab seinaprao vahele? Kukk, kana leiab tera
Hää 1954 (M. Mäesalu)
Qb1.Tuppa tuli, kulla võttis, mulla jättis? Surm
Lai 1897 (H. Asper)
Qb2.Läheb tuppa, võtab kulla, puhub mulla? Koer
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 81 (645); E EM2 71 (829); RpS nr. 6 (1939) 191
Qc.Mulda siplib, kulda löüdäb? Süte liigutamine lees
Kuu 1903 (J. Mikiver)
E EM2 90 (1179)
R.Vihma käes vudiseb, tuule käes tudiseb, tuleb tuppa, võtab kulla, jätab mulla? Kana tuleb tuppa
KJn 1926 (S. Köögardal)
Kontam.: = 2294B
S.Tulli tuppa siidisaksa, andis käppa käharpää härra, puhus mulda, leidis kulda, läks ta välja vinda-vända? Koer
Saa 1928 (E. J. Kase)
Kontam.: = 1966F
Z.Tuleb sisse tuiga-taiga, võtab kulla, jätab mulla, ees tal ora, keskel kera, tagat lai kui labidas? Kana
Vil 1888 (J. Toss)
E EM 159 (1520); E EM2 137 (1977)
Kontam.: = 56Ö
Vrd.819
2225.TIPILINE, TÄPILINE, ISTUB AIDA HARJA PEAL? Tanu - 0+26+3+1 = 30 (38) var.
Aa.Isi tipitäpilene, istub toa harja pial? Tanu
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Ab.Tipiline, täpiline, istub köögi harja peal? Kirivane tanulint vanamoodi kõrge tanu ääre külgis
Tor 1888 (M. Tilk)
Ac1.Tipiline, täpiline, istub aida harja peal? Tanu
Tor 1889 (A. Juurikas)
Tür, Tür v. Juu, Kuu, Kos, Juu, 4Vän, 3Tor, Pst v. Pil, SJn, 3KJn, Pil, Äks - 19 var.
E EM 154 (1468); E EM2 133 (1919)
Ac2*.Tipiline, täpiline, ise istub aeda harja peal? Vanatmoodi, kõrge põhjaga, hobusekabja sarnane naeste tanu
Tor 1889 (C. Tults)
Vän, Tor, Kõp - 3 var.
Ac3.Tipitäpiline aeda harja pial? Naese müts
Vän 1890 (M. Jaason)
Ac4.Tipiline, täpiline, istub aida ääre pääl? Tanu pääs
Vil dat-ta (J. Täht)
Ba1.Lipitud ja lapitud, istob aida harja peal? Veikese lapse tanu
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
Vrd. 1009L8
Ba2.Lipinõ ning lapinõ, istub aeda harja otses? Kihnlastõ tanu
Khn 1948 (S. Lätt)
Bb.Lipiline, lapiline, istub aeda ääre peal? Tanu
SJn 1889 (T. Köstner)
C.Vares istub aida harja peal? Naesel müts
Vig 1896 (H. Laipmann)
Vrd.284 659 832U 1679 1961 2098 2328
2226.TIPI-TAPI MAALT TULLI MEES, LIPIT-LAPIT SÄRK SÄLJAN, HARJA KAND, PÄÄD EI SUI? Kukk - 0+1+1+1 = 3 (4) var.
a*.Tipi-tapi maalt tulli mees, lipit-lapit särk säljan, harja kand, pääd ei sui? Kukk
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Har - 2 var.
Metstak2 42 ja 43
b.Tuleb üks mees tippen-tappen, sajalapiline ülikond, tal on üks kamm, aga sellega ei kammi? Kukk
Prn 1933 (A. Johanson)
2227.TIPI, TIPI, KASTA, KASTA, ÄRA TURKA TUGEVASTE, ÄRA VALJUSTE VAOTA, ÄRA RIKU RIISTUKEST? Pudru sees võiauk - 0+8+3+1 = 12 (15) var.
Aa.Pista sisse, tõmma välja, ära valjuste vajuta, ära riku riistakest? Pudrusilm
Amb 1894 (J. Neublau)
Ab.Lükka sisse, tõmba välja, ära liiasti litsu, ära valjusti vajuta, ära riku riistakesta? Võiauk
SJn 1927 (V. Metsamärt)
Ac.Tipi, tipi, kasta, kasta, ära turka tugevaste, ära valjuste vaota, ära riku riistukest? Pudru sees võiauk
Jür 1888 (M. Petroff)
Ad.Pista, pista, kasta, kasta, ära riku riista, ära valjust vajuta? Pudrus või, mida kastet[akse]
Vi 1921 (A. Martinson)
Ae.Püsta, püsta, topi, topi, ära kõvast vauta, ära riku riistapuud? Pudrumänd
Tor 1904 (J. Reimann)
Af.Tipi ja täpi, sügavale ära pista, riista ära riku? Pudrusilm
VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
Ag.Pista, pista, kasta, kasta, ära aga riista ära riku? Putru või sisse kastma
SJn 1893 (J. Mein)
Ba.Pista, pista, kasta, kasta, ära ääri ära riku? Pudru söömine, kellel või keset sees on
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 125 (1145); E EM2 109 (1507)
Bb.Pista, pista, kasta, kasta, ära riku veert ära? Pudru kastmine või sisse
Trv 1890 (V. Mõts)
Ca.Pista, pista, kasta, kasta, ära riku rennikesta? Pudrusilma või
Rak 1931 (A. Okas)
Cb.Pista ja kasta, ära riku renni? Pudrusilm
Vai 1889 (H. Masing)
D.Tipi, tipi, kasta, kasta, ära riku rennikesta, ära ääresi häveta? Pudru süömine, kus või silmas on
Hlj 1891 (V. Klaas)
Vrd.1664
2228.TIPS-TAPS, TILL-TALL, METSKITS KILL-KALL, ALTE-PULTE-PUH, ÜKS JALG ALL? Sepalõets - 0+6+4+9 = 19 (49) var.
Aa1.Tips-taps, till-tall, metskits kill-kall, alte-pulte-puh, üks jalg all? Sepalõets
Amb 1888 (V. Kullerkupp)
Amb, JJn, 3Kuu, Kul, Kir - 7 var.
E EM 154 (1470); Schneider Elusal. Kal. (1906) 5 ja 32 (1); E EM2 134 (1921); Nurmik I 21; Käis EV I/II nr. 12
Aa2.Tips-taps, tilla-talla, metskits killa-kalla, alte-pulte-puh, üks jalg all? Sepapada
Kuu 1911 (K. Viljak)
Ab.Timps-tamps, till-tall, metskits kalda all, alde-pulde-puh, üks jalg all? Sepikoda, sepp taob, tuli ääsil, lõõts puhub, alasil üks jalg (pakk) all
SJn 1979 (J. Joandi)
Ac.Timps-tamps, till-tall, kitsmats kall-tall, alde-pulde-puh, üks jalg all? Sepikoda
SJn 1889 (P. Johannson)
Ad.Timp-tamp, till-tall, matskits kaldal, ahke-puhke, ahke-puhke, puujalg all? Lõõts
VNg 1994 (M. Hiiemäe)
B1a.Tibu-tabu, till-tall, matsi kits kaldal, ulde-tulde-puh? Sepapada
VMr 1889 (K. Roost)
B1b.Triba-traba, trill-trall, nahkkits kaldal, äka-puka-puh? Sepapada ja lõõts
VMr 1890 (K. V. Lurich)
B2.Tips-taps, till-tall, alte-pulte-puh, üks jalg all? Seppalõets
Kuu 1935 (H. Kain)
Hlj, Kuu - 2 var.
B3.Till-tall, kill-koll, metskits, jalg all? [Lahendus puudub]
Sim 1953 (H. Joonuks)
B4.Tibu-tabu, till-tall, matsi kits keldri all? Sepalõõts
VMr 1890 (A. Elken)
B5a.Alte-pulte-puh, üks jalg all? Sepalööts
Kuu 1965 (E. Art)
B5b.Alte-pulte-puh, üks jalg all teeb vurr-vurr-vuh? Kedrvars
Rap v. Mär 1948 (E. Poom)
Vrd.657A1d
2229.TIPU ISTUB TII ÄÄRES, TIPU JALAD ÜLE TII? Puu - 0+6+0+0 = 6 (7) var.
a1.Timbu istub tee ääres, timbu jalad tee peal? Kuusk
Pal 1891/2 (H. Maasen)
2Pal - 2 var.
a2.Tibi istub tee ääres, tibi jalad tee peal? Puu tee ääres
MMg 1891 (G. Puus)
a3.Tipu istub tii veeres, tipu jalad tii pial? Kase juurikas
MMg 1889 (H. Rätsepp)
b1.Tipu istub tii ääres, tipu jalad üle tii? Puu
Pal 1888 (M. Uus)
b2.Tepu istub tee ääres, tepu jalad üle tee? Puukand
Trt 1889 (S. Bergmann)
Vrd.657M1 1064 2196 2221
2230.TIPU-TIPU TII LEHISTA, MÕTS PUISTA, PUU LEHISTA, MAA MEHISTA, TIPU JALA TÕRVASTA? Mesilind - 0+5+0+0 = 5 (9) var.
a.Tipu-tipu tee lehita, mehita maa ehita, tipu jalga tõrvata? Mesilased
Trv 1894/1901 (J. Kala)
RpS nr. 6 (1939) 190
b.Tipi-tipu tee leh[i]ta, maa mehita, mets puita, tipu jalad tõrvatud? Mesilane
Trv 1895 (J. Sims)
c.Tipu-tepu tee ehista, põllu puista, puu lehista, tepu jala tõrvatest, kannusjala karvatest? Linnupuu
Trv 1890 (J. Käger)
d.Tipu-tipu tii lehista, mõts puista, puu lehista, maa mehista, tipu jala tõrvasta? Mesilind
Trv 1897 (J. Vaine)
e.Tiput-tiput tee lehita, maa mehita, tipu jalga tõrvata? Mesilene
Trv 1895 (P. Teckel)
Vrd.2188
2231.TIREL-LIREL EES, LIUSA-LAUSA TAGA, PIMPA-POMPA PÄÄL, NIRPA-NÄRPA ÜMBER, TIUTSA-TAUTSA JÄREL? Hobune, regi, palgid ja nöör talumehele - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Kaa 1946 (O. Toombu)
2232.TIRIDO-TÄRIDO, TITTAN LILLA, PEALE VILLA VEAR? Villakoarimine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Muh 1896 (H. Laipmann)
Vrd.1332Ba
2233.TIRINÄLLÄ, TÄRINÄLLÄ, HIIREKELLER KESKEN? Vakk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Vrd.1481 2275
2234.TIRKUS TIID PITE, MARKUS MAAD PITE, KUPA-KAPA KUUSTÕ? Kusikuklane - 2+33+16+7 = 58 (86) var.
A1a1.Tee pääl tirkus, maa pääl markus, kopa-kapa kuusikus? Jänes
TMr 1889 (J. Tootsi)
A1a2.Tee peal tirtsus, maa peal martsus, kudi-kadi kuusikus? Raudsipelgad
MMg 1908 (H. Sulg, J. Välbe)
A1b1.Teed piti tirkus, maad piti markus, kõpa-kapa kuuste? Sipelgas
Räp 1888 (J. Puksov)
E EM 150 (1424); E EM2 130 (1865)
A1b2.Tiid piti tirkas, maad piti markas, kita-kata kuuste? Orav
Rõu 1937 (H. Mõtus)
A1b3.Tiid piten tirkas, maad piten markas, kopa-kapa kuuste? Kusikuklanõ
Rõu 1932 (H. Tampere)
A1b4.Tiid piten tirkas, maad piten malkas, kõdi'-kadi' kuustulõ'? Kusiraudsik
Urv 1956 (A. Reigo)
A1c1.Tiid pite tirkeles, maad pite märkeles, lätt kuustõ kupa-kapa? Kusikuklanõ
Rõu 1897 (G. Raup)
A1c2.Tii pite tirgutõh, maad pite margutõh, lätt kuustõ kõpa-kapa? Kusikuklane; orav
Rõu 1895 (A. Perli)
A1d.Tiid müüdä tirklõs, maad müüdä marklõs, lätt mõtsa kopa-kapa? Äke
Urv 1958 (anon)
A1e.Tiid piteh tirkus, maad piteh markus, kuustõ kurkus? Kusikuklanõ
Se 1927 (M. Pihlapuu)
A1f.Maad mööda markus, teed mööda tirkus, kubu-kabu kuustu? Kusikuklase ning orav
Tt dat-ta (J. ja L. Moritz)
A2.Tiid pite tirkas, maad pite markas, katsi pooli karva tsiugõlõsõ? Hobõnõ, ratta, hainakuurma
Se 1935 (P. Külaniit)
Vrd. 1971A1a3*
A3.Tiid piten tirkas, maad piten markas, kuhja otsa luu muna? Sipelgas
Urv 1958 (A. Reigo)
Vrd. 611I1a1*
B1a1*.1) Tirkus tiid pite, markus maad pite, kopa-kapa kuustõ? Orrav
Se 1934 (A. Kits)
2) Tirkus tiid pite, markus maad pite, kupa-kapa kuustõ? Kusikuklane
Rõu 1889 (K. Thom)
Võn, Kan, Rõu, 4Se - 7 var.
B1a2.Tirkus tiid pite, markus maad pite, kudi-kadi kuust pite? Kass, hiir, orav
Kan 1888 (G. Veski)
B1a3.Tirkus tiid pite, markus maad pite, kapa kuusõ ala? Sipelgas
Se 1938 (J. Ilvik)
B1a4.Tirkus tiid pite, markus maad pite, kipa-kapa kuusõ ala? Sipelgas
Se 1936 (N. Kerikmäe)
B1a5*.Tirkus tiid piti, markus maad piti, kupõr-kapõr kuuse juurta? Kusikuklase
Räp 1933 (R. Viidebaum)
Räp, Se - 2 var.
B1b1.Tilkus teed mööda, markus maad mööda, kipa-kapa kuust mööda? Sipelgas, uss, orav
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
B1b2.Tirkus tiid mööda, markus maad mööda, kobi-kabi lätt kuuste? Orrav
Kan 1888 (J. Väggi)
B1b3.Tilpus teed mööda, malkus maad mööda, kibu-kobi kuuske mööda? Koer, madu, orav
Trt 1890 (V. Pärtelpoeg)
B1b4.Tilpus teed mööda, malkus maad mööda, kibi-kobi kuusikun? Sipelgas, uss, orav
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
B1c*.Tirkus tee pääl, markus maa pääl, kobi-kabi kuuskun? Kusiraudsik, siug ja orrav
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
VMr, Rõn, Rõu - 3 var.
Vrd. 2221B2
B1d.Tirkus sõit tiid mööda, markus sõit maad mööda, kripa-krapa sõit kuusi pidi? Peni, jänes, orav
Vlg 1903 (J. Undritz)
B1e.Tirkus jooske tiid pitte, markus jooske maad pitte, vana kobe läts kuuste? Kass, raudsike, orav
Ote 1896 (H. Maasen)
B1f.Tilgus kõnd tiid pitti, markus marss maad mööda, kõpa-kapa kuusteminejä? Kusiraudsik, siug ja orrav
Ote 1893 (J. Tammemägi)
B1g.Tetu kõndis teeda mööda, maamees maada mööda, kuningas kuuske mööda? Hunt, karu, orav
Vil 1872 (H. Leoke)
B2a.Markus maa peal, tirikus tee peal, kudi-kudi kuuske? Sipelgad lähevad kuuske
Kad dat-ta (J. Laur)
B2b.Markus maa pääl, tarkus tii pääl, kari-kuri kuustigun? Kusiraadsiku, kusikuklasõ
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B3.Tirkus teed mööda, markus maad mööda, tipa-tapa kuustõ, lipa-lapa lihte? Orav
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (184)
B4.Tiitus sõit tiid piteh, markus sõit maad piteh, kudi-kadi kuusikohe, jälge ei' jää' kohegi? Kusikuklanõ
Rõu 1937 (L. Raudsepp)
Vrd. 2096C2
B5.Tirkus tiid pite, markus maad pite, kup-kap kuustõ, hup-hap haava? Kusikuklasõ
Se 1929 (I. Sonts)
B6.Tirkus tiid pitte, markus maad pitte, kupi-kapi kuuste, nipi-näpi niiste, Kusma Malask kuustõ, Hipi Nati niiste? Kusikuklanõ
Se 1934 (M. Podrätšikov)
B7a.Tii pääl tirkus, maa pääl markus? Pini, susi
Räp 1889 (J. Poolakess)
B7b.Pilkus sõit tiid müüdä, kubijes kuustut peten? Kusirautsik, orrav
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
C1a1.Tirk-tõrk teed möödä, mirk-märk maad möödä, kiver-kõver kuuse otsa? Murelane
Trv 1894 (J. Kuusk)
2Trv - 2 var.
E EM2 134 (1923); ÜÕÕ 55 (5); Mihkla-Tedre 58; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (8)
C1a2.Tirk-tirk teed mööda, mark-mark maad mööda, kibo-kabo kuusi mööda? Rebane, uss, orav
Hel 1874 (A. Wahlberg)
C1b.Tirk-tirk tiid pitti, marss-marss maad pitti, vana kobi lätt kuuste? Kusikuklase pesä
Ote 1889 (J. Kivisaar)
C1c.Türk-türk tiid piti, mark-mark maad piti, kiipa-kaapa kuuste? Orrav
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
C1d.Timp-timp teed mööda, mat-mat maad mööda, kiba-kaba kuusikusse? Sipelgas
Vig 1896 (M. Lemmerkänd)
C2.Tirk-tirk tiid pite, mark-mark maad pite, kop-kop kuustõ, hap-hap haava? Orrav
Se 1937 (F. Ilvik)
C3a1.Tirk-tark teed mööda, kibadi-kabadi kuuste? Kusikuklane
Võn 1894 (J. Suits)
C3a2.Tirk-tirk tiid piteh, kipõt-kapõt kuustõ? Kusikuklanõ
Se 1934 (A. Tammeorg)
C3b.Timp-tamp teed mööda, kudi-kadi kuust mööda? Tera surumine
Ran 1889 (A. Tobber)
Vrd. 2221Aa1*
C4a.Tirk-tirk tiid müüda, mark-mark maad müüda? Kusiradsik, uisk
Hel 1889 (J. Keernik)
C4b.Mak-mak maad mööda, tik-tik tiid mööda? Sipelgas
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Da.Kipa-kapa kuusi mööda? Orav
Hel 1889 (J. Keernik)
Db.Kipper-kapper kuuste üles, vasikanui selga? Orav
Rõu 1955 (Õ. Orro)
Vrd.rl: Tirkane, tirkane teeda mööda, / kargane karjaste järele /- - -/ (ERlA I:1, nr. 598 < Kad)
ns: Pilgutus tiid pite, / margutus maad pite, / kopst-kapst kuustõ, / kuustõ kuijoma, /- - -/ [öeldi lapsele ussivea puhul] (KKI, KT 75, 12 < Se)
2235.TITA KÕNNIB MÖÖDA TEED, PEA SAKRUS OTSAS? Heinakoorem - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Mär 1937 (R. Lundt)
2236.TITS-TATS TASANE, HIIREAUK ÜMMARGUNE? Lähker - 0+23+4+0 = 27 (38) var.
A1a.Tits-tats tasane, hiireauk tasane? Pudelisuu
Plt 1891 (J. Reinthal)
A1b1*.1) Tits-tats tasane, hiireauk ümmargune? Lähker
Iis 1888 (A. Valter)
2) Tiis-taas tasane, hiireaugu ümmargune? Lähkre suuauk
Kos 1891 (J. Härg)
Iis, 3VMr, Kos, 2Pil, Lai, Äks - 9 var.
E EM 154 (1475); E EM2 134 (1927); RpS nr. 6 (1939) 190
A1b2*.1) Tits-tats tasane, hiireauk on ümmargune? Pudel
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
2) Tits-tats oli tasane ja iiluauk oli ümmärgune? Leivaasti
Kuu 1899 (C. Salström)
2Jõh, Lüg, Hlj, 2Kuu, Jõe - 7 var.
A1c*.Tits-tats tasane perse, hiireauk oli ümmargune? Pudel
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
VNg, Kuu, Kos - 3 var.
A1d.Tits-tats tasane, ümargune kui hiireauk? Podelisuu
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A2.Tits-tats tasane, hiireauku keske'ella, suuga seest sialt süüakse? Lähker
Pal 1889 (M. Uus)
A3.Tits-tats tasane, hiireauk ümmargune, mehetapja sees? Piiritus klaasis
Kad 1890 (F. Krass)
A4.Seest sinder-sander, pealt punder-pander, hiireauk on ümmargune? Lähker
Sim 1938 (E. Lippus)
Ba.Litergune-latergune, hiireauk tal sees? Lähker
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
E EM 85 (697); E EM2 74 (891)
Bb.Lipergune-lapergune, hiireaugu suurune? Lähker
Hlj 1899 (N. Traks)
Bc.Litsergune-latsergune, hiireauk on ümmargune? Lähker
Vai 1889 (H. Masing)
2237.TITINI TIRISEP, PÕLVINI PÕRISEP, PÄÄLTA TITTI TIMBERMANNI? Okk - 0+6+5+2 = 13 (17) var.
A1a1.Titini tirisep, põlvini põrisep, päälta titti timbermanni? Okk
Krk 1936 (M. Sarv)
A1a2.Titini tiriseb, põlvini põriseb päältpoolt põlvi on suur timbermann? Aetakse kangast üles telgede pääle
Trv 1937 (J. Veskemäe)
A1b1*.Titini tiri, põlvini põri, pääle titi tillermanni? Vokk
Trt 1930 (P. Ariste)
Trt, Kan - 2 var.
A1b2.Titini om pirine, põlvini om põrine, päält titi om tillermann? Vokk
Hel 1962 (S. Lätt)
A1c.Titini tiriseb, põlvini põriseb, päält titi lööb timbertammi? Vokk
Krk 1888 (J. Mägi)
A1d.Titini tirisep, põlvini põrisep, päältpuult titti tillerdäp? Vokk: kui siib ümbre käib, sis tirisep, vändäst aab ümbre, sis põrisep, päältpuult titti tillerdäp, noh sõrme keträvä, keträmine näppega säält kuudslist
Nõo 1957 (H. Keem)
A1e.Titini tõrises, põlvini põrises, päältpoolt põlve tillerli? Vokk
Rõu 1937 (H. Mõtus)
A1f.Tipini tirises, põlvini põrises, allpuul tiidmann? Okk
Krk 1892 (J. Hünerson)
A2.Põlvini põrises, titini tirises, pääle titi timmermanni? Task
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
A3.Põlvini põrises, titini tirises, päält põlve löö põradit? Vokiga kedratakse
Krk 1923 (A. Johanson)
B.Varbini värises, põlvini põrises, pääle põlvi tellermanni? Vokki kedratas
Kan 1888 (J. Väggi)
C.Tolli-rilli pimperanni, pealine tilli läris, peale tilli timberanni? Vokk
Hel 1889 (G. Habicht)
2238.TITT NUTAB TIRELIMÄELA, KÜMME MEEST KIIGUTAVAD? Torupill - 1+20+12+12 = 45 (68) var.
A.Titt nutab Tirelumääle, kümme meest kirjutavad? Der Dudelsack
Jaa 1817/22 (anon)
Wied. 289; E EM 155 (1476); E EM2 134 (1928); Nurmik II 162 (6)
Ba*.Titu nutab Tirelumääl, kümme meest kiigutavad? Lõõtsapill
Kär 1889 (J. Mändmets)
Kär, Jaa, 4Pöi - 6 var.
Bb1*.Titt nutab Tirelimäela, kümme meest kiigutavad? Torupill
Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm)
2Kuu, Kse, Jaa, 2Pöi, 3Muh - 9 var.
Bb2.Titt karjub Tirelimäel, kümme meest kiigutavad? Mees mängib harmoonikat
Jäm 1937 (A. Ahurand)
Bb3.Tipp Tirelimäel ja kümme meest kiigutavad? Pill
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
Bc*.Titt nutab Tirinamäel, [kümme] meest taga kiigutavad? Lõõtsapill
Muh 1927 (T. Kaljo)
Kuu, Muh - 2 var.
Bd.Titt nutab Tirilamäel, [kümme] meest kiigutamas? Torupill
Muh 1896 (H. Laipmann)
Be.Titt nudab Tirilämääl, kümme miest kiigudavad? Viiuli mängimine
Kuu 1892 (M. Odenberg)
2Kuu - 2 var.
Bf*.Titt nuttab Tirillämäällä, kümme miestä kiigutavad? Torupill
Kuu 1903 (J. Mikiver)
3Kuu - 3 var.
Bg.Titt nutab Türilamäela, kümme meest kiirula kiigutab? Torupill
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Bh.Titt nutab Tiredumäel, kümme meest teda kiigutavad? Lõõtsapill
Han 1889 (A. Reimann)
Bi.Titt nutab, titt nutab Teiseluu määl, kümme meest, kümme meest kiigutab sääl? Lõõtsapill
Jaa 1959 (A. Laht)
Bj.Titu-litu nutab Toomemäel, kümme meest kiigutavad? Pill
Khn 1948 (J. Sulengo)
Ca*.Tite nutab Tirelimäel, kümme meest kiigutamas, ei saa siiski vait? Torupill ja mängija
Kär 1890 (K. Loiken)
Var, Kär - 2 var.
Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (19); Metstak2 36; Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (19)
Cb.Titt nutab Tirinal, kümme meest kiigutavad, ei jää siiski vait? Torupill
Pär 1888 (H. Martinson)
Cc.Titt nutab mäe peal tireli, kümme meest kiigutavad, aga vaid ei jää? Lõõtsapill
Kuu 1964 (S. Mering)
Da.Titt Tiretimäel, kümme meest kiigutavad, mida enam kiigutakse, seda enam karjub? Viiul
Tõs 1921 (S. Lind)
Db.Titt nutab Tiretumaal, kümme meest kiigutavad, mida enam nad kiigutavad, seda enam nad nutavad? Torupill
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Dc.Titt nuttis Tiretumääl ja kümme meest olid kiikumas, mida enam need mehed kiikusid, seda enam titt nuttis? Pillimäng
Emm 1938 (E. Ennist)
Dd*.Titt nutab Tirinamäel, kümme meest teda kiigutavad, mida rohkemb teda kiigutad, seda valjemini nutab? Pilli mängimine
Kir 1968 (L. Briedis)
Kir, Phl, Emm - 3 var.
E.Üks laps ja kümme meest hoidvad, aga ei jää siiski vait? Torupill
Rei 1889 (P. Reikmann)
F.Üks laps, kümme hoidjat, mida enam hoietakse, seda enam karjub? Harmoonik ja sõrmed
Kär 1890 (K. Loiken)
G.Kümme meest kiigutavad, aga siiski vait ei jäe? Harmoonik
Tõs 1890 (M. Kirikall)
H.Kümme meest kiigutavad, mida rohkem sa kiigutad, seda rohkem nutab laps? Lõõtsapill
Emm 1925 (S. Perv)
Metstak 14 ja 33 (118); Laagus-Õunapuu 168; Metstak2 36
I.Lapsed laulvad lae pääl, kümme miist kiigutavad? Viiul
Hää 1939 (M. Mäesalu)
Kontam.: = 916M
2239.TONT NURGAS, TÜDRUK KÕRVAS? Vokk - 0 (14) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 154 (1474); E EM2 134 (1926); Nugis 294 ja 314 (227); Metstak 10 ja 32 (49); Metstak2 17 ja 19
2240.TUUH ILMAH VÕÕDOTAS TULD ÜLEST, S'OOHTÕ ILMA PAISTUS VALGUS? Päiv - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
A1.Tuuh ilmah võõdotas tuld ülest, s'oohtõ ilma paistus valgus? Päiv
Se 1929 (V. Savala)
A2.Tuld tetas tuhanda versta takan, siia on näta? Päike ehk kuu
Võn 1958 (G. R. Sordla)
B.Hiiumaal tõmmatakse tikku, meie maale nähakse ära? Pitkne
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Vrd.2174
2241.TOOP KEEDUST, TOOP SOOLA, TOOP VETT, HAKKA SÖÖMA, SIISKI MAGE? Munad - 0+5+0+0 = 5 (6) var.
A.Kaks toopi keedust, kaks toopi soola ja siiski veel mage? Kanamunad pajas keemas
HJn 1896 (J. Tannenthal)
B1a.Toop keedust, toop soola, toop vett, hakka sööma, siiski mage? Munad
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
B1b.Toop soola, toop vett ja toop keedust ja siiski mage? Kanamuna
Juu 1889 (P. Talts)
B1c.Toop soola, toop keedust, aga soolaseks ei saa? Munad
Hlj 1890 (K. Leetberg)
B2.Toop soola, toop vett ja üks toop kiedust, kui söedud saab, siis saab viel võid piale pandud? Kanamuna
Kos 1892 (T. Wiedemann)
2242.TOORELT SÜÜAKSE, KEEDETULT EI SÜÜA? Emapiim - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Pst 1891 (J. Leppik)
2243.TORMAGA SÜEB, VAGAVAGA MAGAB? Veski - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Khn 1934 (T. Saar)
Vrd.2059
2244.TORUKE TÄIS TOTALID? Lohetse vaksen (lusiku länikun) - 0+2+0+1 = 3 (3) var.
a.Toruke täis totalid? Lohetse vaksen (lusiku länikun)
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
b.Toruke täis tudaliid? Lohitse, puuluska, millega süiakse
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
c.Toru täus tudalisi? Linakukur
Rõu 1896 (A. Perli)
2245.TRIKSUB JA TRAKSUB TIHEDAS KUUSIKUS? Lambaniitmine - 0+56+11+7 = 74 (104) var.
A1a1.Triksub ja traksub tihedas kuusikus? Lambaniitmine
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Vi, Vai, Jõh, 2Iis, VNg, Hlj, 2VMr, JMd, 2Kuu, Tõs, Hel, 2Vil, Pil, Lai, Ran, Ote, Urv - 21 var.
Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (20); E EM 156 (1491); Pet. HS I 35 (14); E EM2 135 (1946); Metstak2 31
A1a2.Triksub, traksub tihedas kuusikus? Lambapügamine
Trv 1889 (J. Käger)
Vai, Sim, Pär, Trv, Lai, MMg, Nõo - 7 var.
A1b1.Triksub ja träksub tihedas kuusikus? Lambaniit
Käi 1896/7 (J. Sooster)
2Käi, Plt, MMg, Nõo v. Ote - 5 var.
A1b2.Tihedan kuuskun, triksup ja träksup? Lammast pöetas
Rõn 1888 (A. Andrei)
A1b3*.Triks-träks tihõdan kuusikun? Lambapügamine
Rõu 1896 (A. Perli)
Pal, Äks, Krl, Rõu - 4 var.
A1c.Triksub, trõksub tihedas kuusikus? Lambaniitmine
Hlj 1926 (E. Pruhl)
A1d.Triksat-traksat tihedas kuusikus? Lambaniitmine
Lai 1939 (P. Tammepuu)
A1e1*.Tiksub ja täksub tihedas kuusikus? Lambarauad
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Jõh, Kuu, Emm, Lai - 4 var.
A1e2.Tiksub, täksub tihedas kuusikus, laastab kõik lagedaks? Lambarauad
Hag 1889 (J. Valdmann)
A1f.Priksub ja praksub tihedas kuusikus? Täitapmine peas
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
PJg, Pst, Lai - 3 var.
A1g.Kriksub ja kräksub tehes kuusigus? Lambaniitmine
Saa 1888 (P. Sitzka)
A1h.Kiiksub ja kääksub tihedas kuusikus? Lammaste rauad
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
A1i1*.Riksub ja raksub tehen kuusikun? Lambapügämine
Hls 1888 (P. Ruubel)
Hls, Trv, Pst, KJn, Trt, Plv - 6 var.
E EM 134 (1254); E EM2 117 (1638)
A1i2.Riksub, raksub tihedas kuusikus? Lammaste rauad
PJg 1893 (M. Reimann)
Krj, PJg - 2 var.
A1j.Riiksub, rääksub tihedas kuusikus? Lammaniitmene
KJn 1898 (C. Sööt)
A1k+.Niksub ja naksub tihedas kuusikus? Lammast niidetakse
Lai 1897 (H. Asper)
Pär?, Plt, Lai - 3 var.
A2*.Riksudes, raksudes läbi tiheda kuusiku? Lambarauad
Rid 1928 (M. Meiusi)
Hlj, Rid, MMg, Nõo - 4 var.
A3.Pliksub, plaksub pimedas kuusikus? Lambaniitmine
Kad 1888 (J. Linkstein)
A4.Pliksub ja plaksub kuivas kuusikus? Lambaniitmine
Trm 1895 (M. Reisenpuk)
A5.Riksub ja raksub tee ääres kuusikus? Tuul
Plt 1891 (J. Reinthal)
A6.Triks ja traks paksun kuusikun? Lambapügämine
Hel 1889 (G. Habicht)
B.Priksub, praksub tihedas tihnikus? Lambaniitmine
Rap v. Mär 1944 (E. Poom)
C1.Pliksub, plaksub pimedas metsas? Lambaniitmine
Hlj 1899 (N. Traks)
C2.Triksup, traksup paksu mõtsa sisen? Lambapügamine
Kan 1895 (J. Tedder)
C3.Riksub ja raksub läbi paksu metsa? Lambaniitmine
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
2246.TSAIMASSIN PALO PÄÄL KIIS? Kusikuklasõ pesä - 0+0+2+0 = 2 (4) var.
a.Tsaimassin palo pääl kiis? Kusikuklasõ pesä
Se 1935 (A. Põhi)
b.Samavar palo pääl kiis? Kusikuklasõ pesa
Se 1929 (V. Ruusamägi)
2247.TSIGAN KULLA PÄÄL ISTUS? Katla tule pääl - 0+3+1+1 = 5 (6) var.
Aa.Tsigan kulla pääl istus? Katla tule pääl
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (191)
Ab1.Mustlane istub kulla toolis? Pada
VLk 1935 (A. Verlis)
Ab2.Mustlane istup kuldtooli peal? Pada tule peal
Tt 1889? (anon)
Ac.Mustlane makkas kullatse tooli pääl? Pada tule pääl
Rõn 1889 (C. Berg)
B.Must tont istub kuldsel toolil? Pada tulel
Urv dat-ta (M. Raudnael)
Vrd.574 813
2248.TSIGANDIL SADA PIITSKA VÖÖ ALL? Uba, kõdra' - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 132 (188)
2249.TSIIRADI-VIIRADI PLOKSAUS? Korgitõmbaja - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1889 (J. Janson)
2250.TSIIRA-VIIRA, TSÖKST? Koer heidab magama - 0+2+5+1 = 8 (9) var.
a.Tiira-tiira, põntst? Pini heitas magama
Kan 1888 (G. Veski)
b1.Siira-viira, söks? Peni heedäb makale, kae, ta tiib siira-viira ja heedäb maha
Ran 1964 (A. Tamm)
b2.Tsiira-viira, tsökst? Koer heidab magama
Võn 1926 (M. Blum)
Võn, Nõo - 2 var.
b3.Tsoori-pööra, tsökst? Koer heidab magama
Se 1938 (J. Ilvik)
c1.Tsõõri-pööri, tsõõri-pööri, tsökst? Pini hiitäs magama
Se 1936 (N. Kerikmäe)
c2.Tsõõri-tsiiri, tsõõri-tsiiri, tsokst? Pini hiitäs magama
Se 1927 (M. Pihlapuu)
d.Tsoori vatska, tsoori vatska, lopst? Pini heitäs magama
Se 1937 (F. Ilvik)
Vrd.613 1870 2796
2251.TOAS TEED, AGA EI TUNNE ÜHTEGI? [Lahendus puudub] - 0 (4) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 156 (1494); E EM2 135 (1950)
2252.TUA TAGA TUISKAB, SAUNA TAGA SAJAB, UKSE EES HEA ILM? Kaval inimene - 0+4+2+2 = 8 (37) var.
A1a1.Tua taga tuiskab, sauna taga sajab, ukse ees hea ilm? Kaval inimene
Pil 1888 (S. Käär)
Khn, Pil - 2 var.
E EM 156 (1495); E EM2 135 (1951); E MM 16 ja 45 (246); E MM2 16 ja 48 (249); Puus. KH II5 100; Kmpm. EL III8 204; RpS nr. 6 (1939) 189; Metstak2 10 ja 11; E MM3 13 ja 40 (249)
A1a2.Tua taga tuiskab, sauna taga sajab, usse ehen ilus ilm? Sannalõun
Hls 1930 (E. Sitska)
A1b.Tarõ takan tuiskas, sanna takan satas, välän um õigõ hää ilm? Kangast koetas
Kan 1895 (G. Loodus)
A2.Toa taga tuiskab, ula all on kena ilm? Rabantsevilja tuulamine läbi sarja: tuul tuiskab aganad läbi rehalse taguukse
Pöi 1961 (A. Rand)
B.Tua taga tuiskab, aia vierde aab hange, tii pääl ei teagi? Vale
Pst 1893 (J. Reevits)
C.Aia taadõ aja, pilu taadõ pist, tii pääl ei tiiäki? Lumõuarmas (hang)
Rõu 1896 (A. Perli)
Vrd. 1707F8c8
D.Ukse ees sajab vihma, toa taga võetakse loogu? Kusemine
SJn 1937 (G. Bakhoff)
Kontam.: = 2180F
Vrd.95 1815 2180
vs: EV 12113
kk: Tuas tuiskab (krae püsti jäenud) (Kad)
2253.TUAS PANNAKSÕ TUBAKAST PIIPU, ÕUÕS SUETSÕTAKSÕ? Korsten ja ahi - 0+0+1+0 = 1 (2) var.
Khn 1934 (T. Saar)
2254.TUAS PEKSETAKSE REIE, LADEMED TUALAEL? Suits - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kad 1888 (J. Linkstein)
2255.TUBA TUTTAVAID TÄIS, ÜKS EI TUNNE ÜHTE, TEINE TEIST? Jalajäljed - 14+219+114+68 = 415 (615) var.
A*.Õu õdesid täis, üks ei tunne ühte ega teine teist? Jalajäljed
Lai 1888 (M. Kolluk)
Lai, Trm - 2 var.
Ba.Õvv õmmikid täis, ükski õma ei tunne? Jalajäljed
Kod 1940 (S. Tanning)
EMrd IV 228 (123)
Bb.Kõik õu õmasid täis, üks ei tunne ühte, teine teist? Oma jäljed
MMg 1895 (K. E. Martinson)
Bc.Ussaid umatsid täüs, kedagi ei tunne? Inemise jäle
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
C.Tuba täis tuttavaid, õu täis omasid, üks ei tunne üht, teine ei tunne teist? Jalajäljed
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vai, Jõh - 2 var.
D*.Tuba oli täis tuttavaid, laud oli täis langusid, ükski ei tunne ühtteist? Inimeste jälled parandal
Ris 1937 (E. Ennist)
3Ris - 3 var.
E.Tuatäis tutvit, sannatäis saisvit, üits ei tunne ütte, tõne tõist? Inemise jäled
Ote 1888 (V. Vaher)
F.Tuba om täis tuttavid, maea täis marssijid, üts ei tunne ütte, ei tõne tõist? Jalajälle
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Ga1.Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte, teine teist? Jalajäljed
Nis 1938 (R. Põldmäe)
2Jõh, 2Iis, Hlj, Rak, 4Sim, 3VMr, 2Amb, 3JJn, 2Pee, Pai, Tür, 6Kuu, HJn, 2Tln, Jür, 2Kos, Juu, Rap, Nis, Mär, Vig, Mih, Var, Rid, LNg, 2Phl, 2Krj, 2Jaa, Pöi, 4Muh, Pä, Khn, 3Tõs, Vän, Vän v. Trt, 2Tor, Saa?, 3Hls, 2Trv, 3Pst, Pst?, Pst v. Pil, 4Vil, 4SJn, 3KJn, 4Pil, 2Ksi, 2Lai, 2Trm, MMg, 2Äks, TMr, Võn, Nõo, Rõn, Ote, Ote?, Kan, eP - 106 var.
Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (10); E EM 156 (1497); E EM2 135 (1953); E MM 16 ja 45 (248); E MM2 16 ja 48 (251); Ainelo III 50; Nugis 294 ja 315 (228); ÜÕÕ 134 (15); Metstak 8 ja 32 (5); Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (11); Säde nr. 70 ja 83 (1989) 1 ja 4 (8); Metstak2 8 ja 9; E MM3 13 ja 40 (251)
Ga2.Tuba tutvid täis, üks ei tunne ühte ega teine teist? Jälled
Ksi 1888 (T. Riomar)
Jõh, 3Hlj, 2VJg, 2VMr, Tür, 3Kuu, Jõe, Tln, Kos, 2Rap, Hag, HMd v. Ris, Ris, Mär, Mih, Var, Han, Hii, Kär, Tõs, Aud, PJg, 4Vän, 3Tor, 2Pär, Krk, 3Trv, Pst, 3Vil, SJn, 3KJn, 2Pil, Ksi, 2Lai, 2Pal, TMr, Tt - 59 var.
• Mötleja 31 ja 54 (129); Nurmik II 7 (26); Loorits VrP 25 ja 26 (9); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (9); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (2); Pioneer nr. 9 ja 11 (1949) lk-ta (1); Leht 8 (6); Juhani-Tammoja 13 (6); Leht VIII2 54 ja 56 (5)
Ga3*.Tuba tuttavaid täis, aga üks ei tunne üht ega teine teist? Jalajäljed
Kad 1899 (J. Dania)
Kad, Mih, Käi, Kaa, KJn, Plt - 6 var.
Ga4*.Tuba tuttavaid täis, ei üks tunne üht, ei teine teist? Jäljed
Vig 1896 (H. Laipmann)
Kuu, Tln, Vig - 3 var.
Ga5.Tuba tutvaid täis, üks ei tunne ühte, teine ei teist? Jalajäljed
Võn 1874 (G. Soo)
Jõe, Jür, Võn, Rõn v. San - 4 var.
Ga6.Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte, teine ei tunne teist? Jalajäljed
Vil 1970 (O. Kõiva)
VNg, Hlj, VMr, JJn, JJn v. Koe, Jür, Kos, Jäm, Pär, Saa, Hel, Pst, Vil, KJn, Plt, Lai, Pal, Äks, Urv, Tt - 20 var.
• Wied. 289; Tõn. LLr 31 (10); Mihkla-Parlo-Viidebaum I 96 (28); Viidebaum-Parlo-Mihkla 96 (28)
Ga7*.Tuba on tuttavaid täüs, üks ei tunne üht ärä, toine ei tunne toist ärä? Inimeste jäled permandul
Kuu 1974/6 (M. Must)
Kad, VJg, Kuu, Juu, 2Jäm - 6 var.
Ga8.Tuba tuttavid täis, üks ei tunne ühte ja teine ei tunne teist? Jalajälled
Pär 1888 (M. Lipmann)
Jäm, PJg, Pär, Saa - 4 var.
Ga9* .Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte ega teine ei tunne teist? Jälled
Hää 1934 (J. Nurme)
Hlj v. Kad, Kos, Vig, Hää, Pst, Äks - 6 var.
Ga10.Kõik tuba tutvaid täis, üks ei tunne ühte, tõine ei tunne tõist? Jäljed
MMg 1888 (A. Artis)
Ta, MMg - 2 var.
Ga11.Üks ei tunne ühte ja teine ei tunne teist, aga tuba on tuttavaid täis? Jalajäljed
Lih 1949 (Ü. Kreek)
Gb1.Tuba täis tuttavaid, üks ei tunne üht, teine teist? Inimese jäljed
Hlj 1889 (M. Punsel)
2Iis, VNg, 2Hlj, Tür v. Juu, Prn, 2Saa, Trv, Vln, SJn, Pil, Lai, MMg, Trt, Võn, Ote, Plv, Räp - 20 var.
Kmpm. EL II8 2
Gb2.Tuba täis tuttavaid ja üks ei tunne ühte ega teine teist? Jäljed
Ris 1888 (J. Truusmann)
Gb3.Tuba täis tuttavaid, üks ei tunne ühte ega teine teist? Jalajäljed
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Nrv, Iis, Hlj, 2Kuu, Jõe, Hää, Hel, Vil, Plt - 10 var.
Nörmann 36 ja 55 (71)
Gb4*.Tuba on täüs tuttavaida, üks ei tunne üht ega toine toist? Inimese jäljed
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Jõh, Hlj, Kad, 3Kuu, Kul, Kse, Trv - 9 var.
Gb5.Tuatäis tutvid, üks ei tunne ühte, teine teist? Jalajäljed
Äks 1926 (P. Berg)
Gb6.Tuba täus tuttavaid, üits ei tunne ütte, tõine ei tunne tõist? Jalajälled
Hls 1889 (M. Laarman)
Kuu, Hls, Tt - 3 var.
• Helle 370 (111); Hupel 121; Willmann 173 (101); Lönnrot 161; Neus 390 ja 394 (13); KAH EKAl 162 ja 164 (105); Sander 70 (5); Jürjens 33; Kmpm. EL II10 24
Gc*.Tuttavaid tuba täis, üks ei tunne ühte ja teine teist? Jalajäljed põrandal
Krk 1974 (A. Vari)
Aud, Krk, Äks - 3 var.
Gd1*.Tuba tutvid täis, üks ei tunne tõist? Jäljed toas
Kär 1889 (J. Mändmets)
Vai, Pld, Kse, Rei, Sa, Sa?, 2Mus, Kär, Ans, 2Jäm, 3Kaa, Pöi, Pöi?, Kõp, Tt - 19 var.
Wied. 289
Gd2.Tuba tuttavaid täis, ükski ei tunne ühte? Jalajäljed
HJn 1889 (H. Tiidermann)
Gd3*.Tuba on tuttavaid täis, ükski ei tunne ühteteist? Jäljed
Emm 1925 (S. Perv)
Noa v. Hii, Emm, Khk, Jäm, Pöi, Tõs, Tor, Prn, Plt - 9 var.
Ge*.Tuba täis tuttavaid, üks ei tunne teist? Jäljed
Krj 1959 (S. Lätt)
Kuu, Vig, 2Sa, Krj, Vll, Aud - 7 var.
H.Tuba on tutvid inimesi täis, aga üks ei tunne ühte ega teine teist? Jäljed
Plt 1950 (V. Kuut)
I.Tuba tutrid täis, üts ei tunne ütte, tõine tõist? Jäled
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Vil, TMr - 2 var.
Ja.Tuba on sugulasi täis, üks ei tunne ühte, teine ei tunne teist? Jalajäljed
Trt 1927 (A. Kõrge)
Jb.Toatäis sugulasi, ükski ühtteist ei tunne? Jäljed
Se 1932 (M. Lillemägi)
K*.Tuba täis võeraid, üks ei tunne üht, teine teist? Jäljed
Jõh 1888 (A. M. Saar)
Jõh, SJn - 2 var.
L+.1) Tuba tunkleid täis, üks ei tunne üht, teine teist? Jäljed põrandal
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
2) Tuba sõbru täis, üks ei tunne ühte, tõine tõist? Jalajäljed
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Rak, VJg, Tõs, Nõo, Puh - 5 var.
Ma*.Tare tutvit täis, üts ei tunne ütte, tõne tõist? Jäle
Ote 1888 (H. Nugin)
Võn, Nõo, 2Puh, Rõn, Ote, Urv - 7 var.
Mb*.Tarõ täüs tutvit, üts ei tunnõ' ütte, tõnõ ei tunnõ' tõist? Jalajäle'
Plv 1966 (E. ja H. Tampere)
Nõo v. Ote, Rõn, Plv, Se - 4 var.
Na*.Tare täis omatsid, üits ei tunne ütte, tõine tõist? Jälle (jäljed)
Ote 1892 (J. Ainson)
Hel, Ote, San, Kan, 2Vas, Se - 7 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410 (71)
Nb1.Tare täüs umatsit, umma ei tunne? Jäle
Kan 1895 (J. Tedder)
Nb2*.Tarõ täüs umatsid, üttegi' tunnõ-õi? Jalajäle'
Se 1928 (T. Linna)
Hel, 5Har, 2Rõu, 5Se, Lut - 14 var.
• LMr 132 (179)
Nb3*.Tarõ umadsit täüs, ütski ei tunnõ umma? Jäle'
Rõu 1895 (A. Perli)
2Rõu - 2 var.
Nb4.Tarõ täüs umatsit, ütski ütte õi tunne? Jäljed
Se 1953 (O. Jõgever)
8Se - 8 var.
Nb5*.Tarõ täüs umatsid, ei tunnõ ütski ütstõist? Varba
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Urv v. Krl, Krl, 2Se - 4 var.
Nb6.Tarõ täüs umatsit, kuagi kuvva tunnõ-õi? Jäle
Se 1930 (V. Ruusamägi)
O*.Tare sugulasi täis, üits ei tunne ütte, tõine tõist? Inimese jälled
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Võn, 4Se - 5 var.
P*.Tare täus velitsid, üts ei tunne ütte, tõine tõist? Jalajälje
Kan 1888 (G. Veski)
Kan, 2Se - 3 var.
Q*.Tarõ täüs sõsarid, ütski ütte tunnõ-õi? Jäle'
Se 1929 (V. Savala)
2Se - 2 var.
R*.Tare tädisi täis, üits ei tunne ütte, tõne tõist? Jalajäljed
Nõo 1971 (K. Käppa)
Trt, Nõo - 2 var.
S*.Tare külälisi täis, üts ei tunne ütte ega tõine tõist? Jäljed
Nõo 1888/9 (J. Tüklov)
Nõo, Se - 2 var.
Z*.Tarõ täüs rahvast, a kuagi kuvva tunnõ-õi? Jalajäle'
Se 1929 (A. Gehrke)
5Se - 5 var.
T.Tare tutakid-tatakid täis, üks ei tunne üht, teine teist? Jäljed
Võn 1960 (L. Järvemäe, K. Kõivumägi)
U.Tare täüs hõimlasi, üts ei tunne ütte, tõnõ tõist? Inimese jäljed
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
V*.Tee täis tuttavaid, üks ei tunne üht, teine teist? Jäljed
Pöi 1939 (A. Truu)
Kuu, Krj, Pöi - 3 var.
W.Tuhat tutvat, üts ei tunne ütte, tõine ei tunne tõist? Jalajäled
Räp 1875 (J. Jagomann)
Phl, Räp - 2 var.
Õ*.Laut lambaid täis, üks ei tunne ühte ja teine teist? Jalajäljed
Pil 1894 (T. Saks)
Sim, Kuu, Jõe, Pil, Võn - 5 var.
Vrd. 1786B
Ä+.1) Omasid kõik kohad täis, üks ei tunne ühte, teine ei tunne teist? Õled
KJn 1898 (C. Sööt)
2) Sann saksu täis, üits ei tunne ütte ega tõine tõist? Jalajälle
Trv 1894 (A. Rull)
Phl, Tõs, Trv, KJn, Ran, Se - 6 var.
Ö.Tare omatsit täis, ei saa üts üte, tõine tõisega kokku? Jäljed
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
Vrd. 503A9c
Ü.Tuba tuttavaid täis ja üts ei saa ütte kätte, teine teist kätte? Inimese jäljed
Trt 1949 (O. Hildebrand)
Vrd. 503N2b
X*.Neli neitsit lähväd nuttes üle nurme, üks ei tunne üht, toine toist? Puutelgedega vanker
Kuu 1964 (V. Lainevoog)
Sim, Kuu - 2 var.
Kontam.: = 1431V*
Y1.Viis kambrit, igas kambris pime mees, üks ei tunne üht, teine teist? Sõrmkinnas ja sõrmed
Hlj 1899 (N. Traks)
Kontam.: = 2733K1
Y2.Üks tuba ja viis kambrit, igas kambris pime sant korteris, üks ei tunne ühte, teine teist? Sõrmed ja sõrmkindas
Juu 1890 (J. Trull)
Kontam.: = 2733K2
Vrd.713B 945'E1f+ 1429
2256.TUHKNE TUBA, VASKNE VÄRAV? Piip - 0+2+0+0 = 2 (8) var.
Vän 1894 (E. Tetsmann)
2Vän - 2 var.
RpS nr. 6 (1939) 191; Metstak2 15 ja 16
2257.TUHAT ALL, SADA PEAL, KAKS KULDKEED KAELAS, SANDIKEPP KESKEL? Luud - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Tuhat all, sada peal, kaks kuldkeed kaelas, sandikepp keskel? Luud
Vän 1897 (E. Tetsmann)
b.Tuhat all, sada piäl, kuldkiid kaelas, sandikess o keskel? Luud
KJn 1890 (A. Pihlak)
2258.TUHAT HOBOST TEEL, EI KAARUST, EI HAINUST MURET, SISKI USINA KÄÜGIL? Die Schneeflocken im Winde - 1+0+0+0 = 1 (6) var.
Räp 1823/41 (J. F. Heller)
Wied. 289; E EM 156 (1498); E EM2 136 (1955)
2259.TUHAT LIPPU TOA PEAL, SADA LIPPU SAUNA PEAL, HÕBELIPP OLI ÕUE PEAL? Tähed ja kuu - 2+0+0+0 = 2 (20) var.
a.Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal? [Lahendus puudub]
Tt dat-ta (anon)
Wied. 289; E EM 157 (1501); E EM2 136 (1958); RpS nr. 6 (1939) 190; Kivi-Roosleht II/2 10
b.Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp oli õue peal? Tähed ja kuu
Kaa 1872 (I. Kallas)
Metstak 23 ja 35 (232); Metstak2 63 ja 66
Vrd.281B1a
2260.TUHAT SISEN, SADA USSÕN? Murruspesä - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Har 1889 (J. Pähn)
2261.TUHAT TAADI-LAADI MULKU, SADA TAIVATÄHTE? Puuriit - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1938 (J. Ilvik)
Vrd.2272
2262.TUHAT TOODI, SADA SAADI, [KÜMME] PAARI KEIDETI? Kalapüüdmine, kalapüüdmise kohta võrguga: toodi tuhat kala ehk saadi [sada] kala, kümme paari (20) kala keedeti omale - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.Tuhat toodi, sada saadi, [kümme] paari keideti? Kalapüüdmine, kalapüüdmise kohta võrguga: toodi tuhat kala ehk saadi [sada] kala, kümme paari (20) kala keedeti omale
Kuu 1971 (R. Kravtsov)
b.Sada saadi, tuhat toodi, viiskümmned paari keedeti? Kalad
Kuu 1938 (H. Martinson)
2263.TUHAT TOOMELEHTE, SADA SAARELEHTE, KAITS KAASELAVVAKEIST? Raamat - 2+31+14+12 = 59 (195) var.
Aa1*.Tuhat toomelehte, sada saarelehte, kaits kaaselavvakeist? Raamat
Urv 1890 (J. Teder)
Hlj, Tor v. SJn, Krk, Kam, 2Ote, 2Kan, 2Urv, Rõu - 11 var.
Meelej. nr. 32 (1887) 255 (10); E EM 157 (1502); E EM2 136 (1959); Nurmik I 84; Huvit. II 216 ja 224 (23); Tamman 18; Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (12); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (12); Käis EV I4/I 20 (7); RpS nr. 6 (1939) 191; Nugis 294 ja 315 (229); Selmet V (1945) 142 (4); Mihkla KlL 75 (11); Vih. (1950) 81 ja 82 (11); Sõgel 59 (4); Kõrgesaar-Lahi II 19; Pioneer nr. 7 (1955) 24 (17); Janno-Salun III 52; Bachman-Vilbok II 8; Kriisa V 45 (4); Juhani-Kõll-Rosin 8 (1); Hellerma V-VIII 36; Hellerma IV-V 43; Kõlli-Lipp-Rimpaum 8 (1); Mihkla-Valmis 210
Aa2*.Tuhat toomõlehte, sada saarõlehte, pääle kats kaanõkõist? Raamat
Kan 1895 (G. Loodus)
TMr, Kan, Se - 3 var.
Ab1.Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest? Raamat
Han 1972 (I. Aavekukk)
Kuu, Han - 2 var.
SSTT 174; Janno-Salun IV12 151; Metstak 13 ja 33 (115); Hiie-Müürsepp III/I 49; Hiie-Müürsepp IV/I 76; Metstak2 32 ja 33
Ab2.Sada saarelehte, tuhat toomelehte, pääle kats kaasõlavvakest? Raamat
Plv 1928 (E. Sepp)
Ba.Tuhat toomelehte, sada saamelehte, kats kaanelauakest? Raamat
Kan 1888 (G. Veski)
Bb*.Sada saamelehte, tuhat toomelehte, pääle kats kaanelauda? Raamat
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Kan - 2 var.
C.Sada saelehte, tuhat toomelehte, pääle kats kaanelehte? Raamat
Vas 1895 (J. Tint)
D.Sada saarõlehekeist, kats kullakaasõkõist? Raamat
Urv 1888 (G. Seen)
Ea.Tuhat toomelehekest, kats kaanõlauakõst? Raamat
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
Kan, Rõu - 2 var.
Eb*.Kaks kaanelauakest, tuhat toomelehekest? Raamat
Kan 1981 (B. Ilver)
Kan, Urv - 2 var.
F1a*.Tuhat toomelauda, sada saarelauda, pääle kats kaanelauda? Raamat
Kan 1892 (J. Väggi)
Ote, Kan, Plv, Räp, Vas - 5 var.
F1b.Sada saarõlauda, tuhat toomõlauda, kats pääle kaanõlauda? Raamat
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
F1c*.Tuhat-tuhat toomelauda, sada-sada saarelauda, pääle kats veel kaanelauda? Raamat
Võn 1889 (J. Kripson)
Võn, Ote - 2 var.
F1d.Sada-sada saarelauda, tuhat-tuhat toomelauda, pääl oll kats kaaselauda? Raamat
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
F2.Tuhat toomelauda, sada saarelauda? Raamat
Võn 1894 (J. Suits)
G*.Tuhat toomõlauda, sada saamõlauda, pääle kats kaanõlauda? Raamat
Plv 1903 (J. Semm)
3Plv, Se - 4 var.
H1a1*.Tuhat toomelauda, sada saelauda, kats kaasõlauda? Raamat
Rõu 1936 (A. Raadla)
Rõu, Plv - 2 var.
H1a2.Tuhat toomõlauda, sada saelauda, pääl kats kaasõkõist? Raamat
Se 1937 (N. Ress)
H1b1.Sada saelauda, tuhat toomõlauda, pääl kats kaasõlauda? Raamat
Se 1939 (P. Toomemägi)
H1b2.Sada saelauda, tuha toomõlauda, pääle kats kaasõkõist? Kiri
Se 1929 (M. Pihlapuu)
H2.Tuhat toomalauda, sada saelauda? Raamatu lehe'
Se 1933 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
I.Tuhat-tuhat toomelauda, pääl kats kaanelauda? Piibel
Võn 1889 (J. Pint)
J.Tuhat tammõlauda, sada saelauda, pääl kats kaanõlauda? Raamat
Plv 1888 (J. Tamm)
Ka.Tuhat-tuhat tuulelauda, sada-sada saelauda, pääl om kaits kaaselauda? Piibliraamat
Rõn 1888 (A. Andrei)
Kb.Sada saelauda, tuhat tuulelauda, pääle kaits viil kaaselauda? Raamat
Ote 1893 (J. Tammemägi)
La.Tuhat tuulelauda, kaits kaaselauda? Raamat
Ote 1891 (V. Vaher)
Lb.Tuhat-tuhat tuulelauda, pääle kats kaaselauda? Raamat
Kan 1963 (R. Praakli)
M.Viissada saelauda, kaits veel kaaselauda? Raamat
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
N.Tuhat tutupääkeist, sada saelavvakõist, kats kaasõlavvakõist? Raamatu tähe, lehe ja kaasõ
Rõu 1894 (A. Assor)
2Rõu - 2 var.
Vrd. 2270
O.Tuhat tutulutukõist, sada saarõaidakõist? Raamat
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
P.Tuhat toome, sada saame ja kats kaanelauda? Raamat
Kan 1895 (J. Tedder)
Q.Kiigelauda, kaagelauda, pääl kats kaanelauda? Raamat
Plv 1889 (G. Pennert)
Vrd. 647B5a* 1888
2264.TUHAT TORKI, SADA ORKI, PAISTAB PEUL PEAD? Linahari - 0 (12) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 157 (1503); E EM2 136 (1960); Nurmik II 78 (6)
2265.TUHAT TUHTI-LUHTI LAUDA, SADA SANTI, [KOLM] KELLA? Ägli - 1+0+0+0 = 1 (1) var.
Vil 1872 (H. Leoke)
Vrd.2272
2266.TUHAT TUKI-MUKI, SADA KOLMI-NELLI? Telle - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1890 (J. Teder)
2267.TUHAT TURKI, SADA SÄRKI, LÄHEB PÕLLULE, PERSE PALJAS? Kana - 3+208+111+81 = 403 (496) var.
A1a1.Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paljas? Kana
Iis 1936 (M. Tarum)
Jõh, 2Iis, 2Hlj, 2Rak, 2Sim, 2VMr, Amb, 2JJn, Koe, Tür v. Juu, 6Kuu, 4Jõe, HJn, Han, Aud, Vän, Vil, KJn, 2Plt, Ksi, 2Lai, Pal, 2Trm, MMg, Ote, Kan, Tt, eP - 45 var.
A1a2*.Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, perse paljas? Kana
Lai 1888 (M. Kolluk)
2Iis, VJg, Amb, JJn, Jõe, KJn, Lai, 2Trm - 10 var.
A1a3*.Tuhat turki, sada särki, mees läheb põllule, perse paljas? Kana
Kos 1891 (J. Härg)
Iis, Kos, Ran - 3 var.
A1a4.Sada särki, tuhat türki, läheb põllule, endal perse paljas? Kana
Trt 1930 (M. Sika)
A1a5*.Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siis perse paljas? Kana tuule käes
HJn 1895 (J. Tannenthal)
Lüg, Hlj, HJn, Lai - 4 var.
A1a6*.Tuhat turki, sada särki, läks põllule, perse paljas? Kana
Kad 1904 (G. Rumberg)
Kad, Trv, Vil - 3 var.
A1a7.Tuhat turki, sada särki, lähväd põllule, persed paljad? Kukked ja kanad
Jõh 1940 (E. Mets)
Jõh, VMr, Tür, Kuu, Plv - 5 var.
A1a8.Tuhat turki, sada särki, lähäb põllule, siiski perse pal'las? Kana
Äks 1889 (A. Mauer)
Jõh, 2Iis, 2VMr, Juu, Saa?, Pil, Plt, 2Ksi, 3Lai, Pal, Trm, MMg, 2Äks, Kan - 20 var.
A1a9*.Tuhat turki, sada särki, siiski läheb põllule, perse paljas? Kana
Pil 1889 (J. Kärsten)
Sim, Pil, Äks, Ote - 4 var.
A1a10.Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana
Võn 1874 (G. Soo)
Jõh, Kad, VJg, Sim, 3Pal, MMg, Võn - 9 var.
A1a11*.Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana
MMg 1888 (G. Tenter)
VMr, Tln, KJn, MMg, Äks - 5 var.
A1a12.Vanamuor lähäb põllule: tuhat turki, sada särki, siiski on perse paljas? Kana
Trm 1947 (K. Kuuse)
EMrd IV 55 (28)
A1a13.Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, ikka perse paljas? Kana
Sim 1928 (R. Viidebaum)
4Sim, Kos, Trt, As - 7 var.
A1a14*.Tuhat turki ja sada särki, läheb pollule, ikka perse paljas? Kana
Vai 1931 (R. Põldmäe)
Vai, Pai, Tln, Kod - 4 var.
A1a15*.Tuhat turki, sada särki seljas, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Iis, 2Kuu, Noa v. Hii - 4 var.
E EM 158 (1510); E EM2 136 (1967)
A1a16.Mehel tuhat turki ja sada särki seljas, läheb põllule, siiski perse paljas? Kukk tuule käes
Rkv 1888 (A. Heraklides)
A1a17*.Tuhat turki ja sada särki, saab pellule, siis perse paljas? Kana
Kuu 1903 (J. Mikiver)
2Kuu - 2 var.
A1a18*.Sada särki, tuhat turki, palja persega läeb pellule? Kana
VNg 1892 (H. Lohk)
VNg, Hag - 2 var.
A1a19.Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siiski paistab pal'las perse? Kana
Ksi 1926 (P. Berg)
Hel, Vil, Plt, 3Ksi, Puh - 7 var.
A1a20*.Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paistab ära? Kana
SJn 1889 (H. Mikkor)
Jür, SJn - 2 var.
A1a21*.Tuhat turki, sada särki, läheb põllule ja näitab paljast perset? Kana
Lai 1904 (J. Ermann)
Pst, Lai - 2 var.
A1a22.Tuhat turki ja sada särki seljas, läheb põllule, siiski p[erse] väljas? Kana
Trt 1927 (K. Pormeister)
A1a23.Tuhat turki, sada särki, lähvad põllule, siiski perse punab? Kukk ja kanad
MMg 1890 (L. Jakobson)
A1b*.Tuhat turki ja sada särki, saab pellul, sies pepu paljas? Kana
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
2Iis, Kuu - 3 var.
A1c*.Tuhat turki ja sada särki, lääb põllule, taguots pal'las? Kana
Sim 1978 (E. Tampere)
Sim, 2Pee, Lai, MMg, Äks - 6 var.
A1d.Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, siiski tagumine ots paljas? Kana
Lai 1992 (A. Korb)
A1e*.Sada särki, tuhat turki, läheb põllule, tagumik paljas? Kana
Hää 1936 (L. Kraavik)
Jõh, Iis, Kuu, Hää, KJn, Lai, Trm - 7 var.
A1f.Tuhat turki ja sada särki, läheb põllule, siiski tagument paljas? Kana
KJn 1973 (M. Kaur)
A1g*.Sada särki, tuhat turki, läheb põllule, ikka tagast paljas? Kana
Lai 1937/8 (A. Reitav)
Sim, Lai - 2 var.
A1h.Tuhat türki, sada särki, läheb põllule, siiski istmik paljas? Kana
Pal 1930 (M. Jürgenson)
A1i.Tuhat turki, sada särki, siiski läheb põllule, nahk paljas? Kana
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
A1j.Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, siiski veel mõnest kohast paljas? Kana
Trm 1889 (H. Mann)
A1k.[Tuhat] turki, [sada] särki, läheb põllule, pea punab? Kana
Pal 1888 (H. Maasen)
A1l*.Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, siiski paljas? Kana
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Jõe, Ksi, Trm, MMg - 4 var.
A2a1*.Tuhat turki, sada särki, lätt nurmõ, siski perse paljas? Kana
Plv 1893 (J. Tamm)
Pil, Võn, Plv - 3 var.
A2a2.Tuhat türki, sada särki, siski lätt, pal'las perse, nurmele? Kana
Ote 1889 (E. Brücker)
A2b.Tuhat turki, sada särki, läheb nurmele ja tagapool paljas? Kana
Tt 1932 (A. Sokk)
A3*.Tuhat turki, sada särki, lätt välla, siski perse pal'as? Kana
Plv 1893 (J. Tobre)
Kuu, Hls, Plv - 3 var.
A4a1*.Tuhat turki, sada särki, läheb väljale, perse paljas? Kana
Jõh 1888 (A. M. Saar)
Jõh, Iis, Kad, VMr, Juu, Tt - 6 var.
A4a2.Tuhat turki, sada särki seljan, lähäb väljale, perse paljas? Kana
Kod 1889 (V. Lepp)
A4b.Kena mamsel läheb väljale, sada särki ja tuhat turki selgas, aga siiski p[ers]e paljas? Kana, kui tuul suled üles puhub
Kad 1899 (J. Dania)
A4c*.Tuhat turki, sada särki, läheb väljale, ikka tagumik paljas? Kana
Lai dat-ta (H. Jõgi)
Vai, Lai - 2 var.
A5*.Tuhat turki, sada särki, läheb õue, siiski perse paljas? Kana
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Vai, Jõh, Iis, Lüg, Hlj, Amb, Kuu, 2HJn, Jür - 10 var.
A6.Tuhat turki, sada särki, läheb luhale, p[erse] paljas? Kana
Rak dat-ta (C. M. Redlich)
A7.Sada särki, tuhat türki, ise läks metsa, perse pal'las? Kana
Vil 1893 (J. Täht)
A8a1*.Tuhat turki, sada särki, läheb tuule kätte, perse paljas? Kana
Rak 1888 (M. Tamm)
Hlj, Rak - 2 var.
A8a2.Tuhat turki, sada särki, kui tuulde lätt, paist pal'las perse? Kana
Ote 1889 (H. Nugin)
A8b*.Tuhat turki, sada särki, läheb tuulega, ikka tagumik paljas? Kana
Pil 1981 (H. Kalmu)
Jõh, Pil - 2 var.
A9a1*.1) Tuhat turki, sada särki, siiski perse paljas? Kana
TMr 1926 (L. Berg)
2) Tuhat turki ja sada särki, aga perse ikki pal'las? Kapsas
Hää 1937/8 (M. Mäesalu)
Iis, Hää, SJn, Kod, TMr, Nõo, Räp - 7 var.
A9a2.Kellel om tuhat turki ja sada särki sällän, sõski perse pal'as? Kana
Plv 1888 (J. Tamm)
A9b*.Sada särki, tuhat turki, siiski perse paistab? Kana
As 1889 (K. Vehm)
2As - 2 var.
A9c1.Tuhat turki, sada särki, sõski paistab pal'las perse? Kana
Trv 1890 (A. Rull)
Trv, TMr, Kam, 4Nõo, Puh, Ran, Ote, Plv, As, Tt - 13 var.
EMrd III 237
A9c2*.Tuhat turki ja sada särki, siski paistab paljas perse? Kana
Nõo 1926 (E. Päss)
Kad, TMr, 2Trt, Nõo - 5 var.
A9d*.Sada särki, tuhat turki, kuid siiski paistab paljast? Kana
Ta 1932 (L. Zirk)
Ta, Trt, 2Võn, Rõu - 5 var.
A10+.Tuhat turki, sada särki, siiski tuul puhub perse paljaks? Kana
As 1996 (A. Korb)
Puh, As - 2 var.
A11+.Tuhat türki, sada särki? [Lahendus puudub]
Trm 1937 (A. Hallik)
Kad, Trm - 2 var.
B1a1*.Tuhat torki, sada särki, lähteb pellule, perse paljas? Kana
Kuu 1899 (C. Salström)
Kuu, Hää - 2 var.
B1a2.Tuhat törki, sada sörki, lähäb põllumääle ja perse pal'las? Kana
Mar 1937 (E. Ennist)
B1a3.Tuhat tõrki, sada särki, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
B1a4.Tuhat tärki, sada särki selgas, siiski läheb palja persega põllule? Kana
Tor 1888 (T. Tilk)
B1a5*.Tuhat törki, sada särki, tuleb põllule, ikka perse paljas? Kana
Pee 1928 (R. Viidebaum)
Pee, Pai - 2 var.
B1b*.Tuhat torki ja sada sarki, lätt põldu, om tagaots pal'las? [Lahendus puudub]
Urv 1927 (E. Laurits)
2KJn, Urv - 3 var.
B1c.Sada särki ja tuhat törki, aga kui tuulega põllule läheb, siis perse punab? Kana
KJn 1975 (A. Seep)
B2.Tuhat torki, sada särki, siiski paistab paljas ihu? Kana
Ta 1913 (J. Müür)
C1a.Tuhat tulki, sada särki, läheb põllule, siiski perse paljas? Kana
Pil 1929 (K. Leichter)
Pil, Plt - 2 var.
C1b.Tuhat tulki, sada salki, läheb põllule, taguots punab? Kana
Trm 1935 (H. Kaasan)
C2.Tuhat tulki, sada särki, läks nurmele, perse paljas? Kana
Pil 1938 (P. Tammepuu)
C3.Tuhat tulki ja sada särki, ikka tuul viib perse paljaks? Kana
Kul 1895 (J. Reinson)
D1a1*.Tuhat tulpi, sada särki, läheb põllale, siiski perse paljas? Kana
Tor 1889 (J. Tilk)
Koe, 2Tor, Trm - 4 var.
D1a2.Tuhat tulpi, sada särki, lähab põllale, siiski paistab paljas perse? Kana
Tor 1889 (M. Ostrov)
2Tor - 2 var.
D1b.Tuhat tulpi, sada salpi, läheb põllule, perse paljas? Kana
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 158 (1509); E EM2 136 (1966)
D2.Tuhat tulpi, sada särki, lähab väljale, perse paljas? Kana
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
D3.Tuhat tulpi, sada särki, läheb lendu, siiski perse paljas? Kana
Tõs 1890 (M. Kirikall)
D4.Tuhat tulpi, sada särki, siiski perse pal'las? Kana
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
E1*.Tuhat tutti ja sada särki, lähab põllule, perse ikka paljas? Kana
Tor 1888 (A. Martson)
Vai, Sim, Amb, 2Tor, SJn, Plt, Nõo v. Ote - 8 var.
E2*.Tuhat tutti, sada särki, lähäb väljale, siiski perse paljas? Kana
Tür 1962 (M. Männik)
2Tür - 2 var.
E3.Tuhat tutti ja sada särki, siiski perenaise perse paljas? Kana
Vän 1888 (T. Tetsmann)
F*.Tuhat tuusti, sada särki, läheb põllule, perse paistab ära? Kana
KJn 1895 (K. Aint)
VMr, KJn - 2 var.
G1a*.Tuhat tükki, sada särki, siiski lähäb pal'la perssega põllule? Kana
Vän 1889 (J. Peterson)
2Vän, Tor - 3 var.
G1b.Tuhat tükki, sada särki, läheb põllule, per[se] kiilab taga? Kana
Pst 1891 (J. Leppik)
G2.Tuhat tükki, sada sakki, siiski perse paljas? Kana
Vän 1897 (E. Tetsmann)
H1.Tuhant körti, sada särki, lääb põllule, perse paljas? Kana
Hls 1888 (P. Ruubel)
H2.Tuhat körti, sada särki, lääb vällä, perse pal'las? Kana
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
I1.Tuhat kuube ja sada särki, lähäb põllule, siiski perse pal'las? Kana
Koe 1890/3 (H. Schultz)
I2.Tuhat kuube, sada särki, läheb välja, aga perse ika paljas? Kana
Tor dat-ta (T. Juurikas)
J*.Tuhat orki, sada särki, läheb põllule, perse paljas? Kana: tuhat orki on sulekonsad, sada särki on suled, aga kui põllu peale läheb, tuul aab sabasuled laiali, siis on tagumik paljas vai perse paljas
Trm 1965 (J. Sildvee)
Kuu, Trm - 2 var.
K+.1) Tuhat torpi, sada sarpi, lätt põldu, om perse pal'las? Kana
Urv 1933 (R. Viidebaum)
2) Tuhat tössi ja sada särki, läheb väljamääle, siiski perse paljas? Kana
Pai 1892 (Sõnajalg)
3) Tuhat tuuli, sada särki, läheb väljale, tagumik paljas? Kana
Iis 1889 (E. Ellert)
Iis, Sim, Pai, Kuu, Hag, Mih, Noa, Urv - 8 var.
L+.Tuhat kuube ja sada kasukast, läheb õue, perse ikka paljas? Kana
Tõs 1894 (A. Niemann)
VMr, Phl, Tõs, Tor, SJn - 5 var.
M1a.Tuhat-tuhat kuube seljas, läheb õue, ikka perse paljas? Kana, suled laiali
Tõs 1921 (S. Lind)
M1b.Tuhat särki, tuhat kaskat, vasta tuult käu, perse pal'las? Kana
Ote 1890 (J. A. Palm)
M1c.Tuhat särki, tuhat mäntlit, vasta tuult iks perse pal'las? Kana
Ote 1889 (J. Kivisaar)
M2.Sada särki, sada kasukut, lääb nurme pääle, iki perse pal'las? Kana
Hls 1889 (M. Ilus)
N1a1.Sada särki seljas, siiski p[ers]e paljas? Kana
Kad 1898 (A. K. Kivi)
Kad, Hää, Hls - 3 var.
Vrd. 657B2
N1a2*.Sada särki selgas, perse ikka pal'las? Kana
LNg 1891 (G. Ollik)
Pee, LNg, Trv, Trt - 4 var.
N1b*.Lähäb põllule, sada särki seljas, aga perse paljas? Kana
Kod 1923 (L. Welt)
Kuu, Kod, As - 3 var.
N2*.Sandil sada särki sälän, siski perapuul pal'as? Kapstapää
Kan 1895 (G. Loodus)
Nõo, Kan - 2 var.
N3.Saksal [sada] särki sällän, perse ikki pal'las? Kana
Ran 1889 (A. Tattar)
N4.Vanamooril sada särki seljas, aga perse perani paljas? Saunakeres ja ahi
Pil 1888 (S. Käär)
E EM 174 (1691); E EM2 150 (2193)
N5+.1) Perenaine läheb aida juure, sada särki sel'las, siiski p[er]se pal'las? Kana
Hää 1942 (M. Mäesalu)
2) Ise suur kuningas, sada särki seljas, läheb põllule ja siiski perse paljas? Kukk
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Jõh v. Iis, Hää, Vl, Trt, Ote - 5 var.
O1.Neiul sada kleiti seljas, aga perse paljas? Kana
Tõs dat-ta (A. Raavik)
O2.Mamsel lähab õue, sada leiti selgas, perse ikka paljas? Kana
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
O3.Saks läheb õue, sajakordne kleit seljas, aga tuul lööb ikka perse paljaks? Kana
Rap 1889 (J. Vällü)
P.Perenaine läheb aida juure, sada seelikut selgas, siiski perse paljas? Kana
Pär 1888 (H. Martinson)
Q.Saks õues, sada hilpu seljas, tagapoolt ikka paljas? Kana
PJg 1939 (M. Jaaniste)
Metstak 16 ja 34 (148); Metstak2 42 ja 43
R+.1) Sada mantelt seljas, siiski perse paljas? Kana
Pär 1888 (H. Martinson)
2) Sadakordne kasuk seljas, siiski paistab paljas perse? Kana
Pst 1888 (J. Jaakson)
Pär, 2Hää, Pst, Rõu, Räp - 6 var.
Sa*.Säidse särki, katõsa kaskat, tuul peri lätt, perse pal'las? Kana
Se 1931/3 (H. Tampere)
Räp, 5Se - 6 var.
Vrd. 89
Sb.Säitse särke, katõsa kaskat, perse õks pal'as? Kana
Se 1937 (F. Ilvik)
Z+.Säitse särki säläh, perse' pal'as? Kana
Se 1985 (M. Parksepp)
Kei, 2Se - 3 var.
Ta.Särk särgi pial, hark hargi pial, läheb siiski paljal persel põllule? Kana
KJn 1932 (J. Grauberg)
Tb.Ork orgi pial, tork torgi pial, läheb siiski pal'lal persel põllule? Kana
Ksi 1888 (T. Riomar)
Tc*.Tork torga pääl, särk särgi pääl, lääb siski pal'la persege põllu pääle? Kana lääb vastutuult
Pst 1893 (J. Reevits)
Pst, Tt - 2 var.
• Mötleja 31 ja 54 (132); E EM 155 (1482); E EM2 134 (1936)
U.Paik paigal pääl, latt latil pääl, tulõ tuulõ puhkuh, perse kui palas [sic!] käeh? Kana
Se 1935 (A. Kits)
Vrd. 1009G2*
V1a*.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, lähäb siiski paljal perssil põllule? Kana
Käi 1939 (E. Ennist)
Rak, Sim, Amb, Koe, Tln, Käi, KJn - 7 var.
V1b*.Lipp lipi peal, lapp lapi peal, läheb põllule, tagumik paljas? Kana
Trm 1966 (H. Alver, H. Kulo, T. Roosmaa, A. Rõõm)
Jõh, Trm - 2 var.
V2a*%.Lipitud ja lapitud, läheb põllule, perse pailas? Kana
Amb 1889 (J. Ney)
Amb, Tür v. Juu, Äks - 3 var.
Vrd. 1009
V2b.Lipitu, lapitu, siski lätt pal'la persege nurme pääle? Kana
Urv 1925 (E. Päss)
V2c.Lipitu ja lapitu, aga siiski lääb palja perse väljale? Kana
Lüg 1889 (E. Bachmann)
V2d.Lipitu, lapitu, läheb tuulde, perse jääb paljaks? Kana
Võn 1895 (P. Rootslane)
VNg, Kuu - 2 var.
W1a.Mees läheb põllule, perse paljas? Kukk
Vän 1971 (E. Maasik)
W1b.Mees läheb põllule, taguots paljas? Kukk
Lai 1926 (O. Vilde)
W1c.Mees läheb väljale, perse paljas? Kana
Koe 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
W2.Noorik läheb põllul, p[er]se pal'las? Kana läheb pärituult
Hää 1933 (M. Martinson)
W3.Türk läheb põllule, perse paljas? Kukk
Lai dat-ta (J. Kandrasin)
W4a.Läks põllule, perse pal'las? Tuul puhub suled ära, kana lähäb põllu pääle, kui tuul on tagast
Kod 1947 (U. Mägi)
W4b.Läeb turule ja tagaots pal'las? Kana
JJn 1965 (L. Briedis)
Õ1a*.Üks saks, sada mantled, lähäb põllule, perse pal'las? Kana
Jür 1890 (J. Põldmäe)
Jür, San - 2 var.
Kontam.: = 2762L1a*
Õ1b*.Üks saks, sada mantlet, läheb õue, siiski paljas? Kana
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Kos, Saa? - 2 var.
Kontam.: = 2762L1b*
Õ1c*.Üts saks, sada mäntlit, lätt tuulde, siiski perse pal'as? Kana
Võn 1888 (J. Jalajas)
Pai, 2Võn - 3 var.
Kontam.: = 2762L1c*
Õ1d*.Üks saks, sada mandelt, siiski paistab paljas perse? Kana
Pär 1888 (M. Lipmann)
Kei, Mär, Pär - 3 var.
Kontam.: = 2762L1d*
Õ2a1.Üts sant, sada mändeld, perituule lätt, perseke vallalõ? Kana
Se 1938 (A. Tubli)
Kontam.: = 2762L2a1
Õ2a2*.Üts sant, sada mantlid, ku perituult lätt, sõs tagapuul pal'as? Kana
Kan 1895 (G. Loodus)
Kan, Se - 2 var.
Kontam.: = 2762L2a2*
Õ2b.Sant lätt tiid pitte, sada mäntled säläh, siske sitamulk pal'as? Kana
Räp 1937 (D. Lepson)
Kontam.: = 2762L2b
Õ2c.Üts sant, sada mäntlit säljän, siiski perse paljas? Kapstapää
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, Võn - 2 var.
Kontam.: = 2762L2c
Õ3a.Üks turk, sada mantlid, perituult perse paljas? Kana
TMr 1889 (J. Tootsi)
Kontam.: = 2762L3a
Õ3b.Üks türk ja sada särki, läheb siiski palja persega põllale? Kana
PJg 1893 (M. Reimann)
Kontam.: = 2762L3b
Ä.Lipp lipi peal, lapp lapi peal ja kõik ilma nõela pistmata, läheb põllu peale, perse siiski paljas? Kana
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Kontam.: = 1009Z
Öa.Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, läheb põllule, ikke perse pal'las? Kana
Koe 1931 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 2272Va
Öb.Tuhat tuti-rutikad, sada sandi sitaauku, lähvad põllule, persed paljad? Kanad
Sim 1889 (J. Silbergleich)
Kontam.: = 2272Vb
Ü.Tont tua taga, sada sarvõ piäs, sada kuubõ selgäs, lähäb õuõ, perse ikka paljas? Kana
Khn 1934 (T. Saar)
Kontam.: = 1878H
X.Hani haljaspiä, liäb põllule, perse paljas? Ader
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 36 (132); E EM2 34 (163)
Kontam.: = 178M
Vrd.22 116 393 1010B
kk: Tuhat turki, sada särki, siski paistab pallas perse (öeldakse uhke hilpharaka inimese kohta, kel palju riideid seljas on, kuid siiski külmetub) (Nõo)
2268.TUHAT TUTIKAST, SADA SATIKAST? Õunapuuõied - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Vrd.2270Ca
2269.TUHAT TUTI-LUTI SILMA, LAENI LATIKA SILMA? Pajakook - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Vrd.641
2270.TUHAT TUTUPIAD, SADA SARVIKUT, VIISKÜMMEND VIBUNINA JA KUUSKÜMMEND KOMPAJALGA? Lammad, elajad, siad ja hobesed - 1+6+5+2 = 14 (40) var.
Aa*.Tuhat tutikud, sada sarbikud, viiskümmend vibuninada, kuuskümmend kompajalga? Lammad, elajad, siad ja hobesed
SJn 1894 (H. Raid)
Tõs, Vil, 2SJn - 4 var.
Ab1*.Tuhat tutupiad, sada sarvikut, viiskümmend vibunina ja kuuskümmend kompajalga? Lammad, elajad, siad ja hobesed
KJn 1939 (J. Raidla)
JJn, KJn - 2 var.
Ab2.Tuhat tudipead, sada sarvipead, [viiskümmend] vibunina, [kuuskümmend] kompajalga? Kari
Vai 1889 (H. Masing)
Ac.Tohat totukõist, sada sarvikut, kuuskümmet korget jalga, viiskümmend vingjät? Lammast, kitse, karieläjä, tsea'
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Ad.Tuhat tutikud, sada sarvikud, viiskümmen villhända, kuuskümmen kompjalga olle hunt ää söön - mis loomad need olid? Lambad, veised, koerad, hobused
Han 1972 (I. Aavekukk)
Ae.Viiskümmend vintjalga ja kuuskümmend kontjalga, sada sarvikud ja tuhat tuttpiad? [Lahendus puudub]
Mar 1938 (E. Põldre)
Af.Viiskümmend vibunina, kuuskümmend kompajalga, sada sarvilist, tuhat tutupead? Sead, hobused, lehmad ja lambad
Plt 1891 (J. Reinthal)
B.Viiskümmend vibunina, sada sarvikut, tuhat tutupead? Siad, lehmad ja hobused
KJn 1932 (J. Grauberg)
Ca.Tuhat tutulutulist, sada sarvilist? Kari
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 158 (1512); Pet. Ah 38; E EM2 137 (1969); Nurmik I 39; Nurmik EKÕr 141; RpS nr. 6 (1939) 190; SSTT 171; Metstak 16 ja 34 (140); Metstak2 41 ja 43
Vrd. 2268
Cb.Tuhat tuttpääd ja sada sarvikut? [Lahendus puudub]
Har 1943 (H. Zernant)
Vrd.1893 2263N 2272 2279A1p
kk: Tuhat tutulutulist, sada sarvilist (karjapoisi hooplemine suure karja kohta) (Jür)
rl: /- - -/ Tuhat sõin mina tuutipäidä, / sada sõin mina sarvipäida, / viiskümmend vingunenä, / kuuskümmend kompajalga (ERlA I:1, nr. 597 < Kuu)
lh: Keegi hunt kiitnud, oma eluajal maha murdnud: 1000 tutipead (lammast), 100 sarvipead (sarvlooma), 60 kompajalga (hoost), 50 vibunina (siga), kokku 1210 looma (H II 46, 898 (1) < Amb)
2271.TUHAT TUUDELUUDELINE, SADA AUKU SAMBALINE? Äke - 6+47+12+4 = 69 (124) var.
A1a1.1) Tuhat tuudeluudeline, sada auku sambaline? Äke
Kad 1896 (J. Sõster)
2) Tuhat tuudeluudelene, sada ouku sambalene? Äke
Han 1893 (P. Einbluth)
Kad, VMr, 2JJn, 3Kuu, Han, Mus, KJn, Trm, Tt - 11 var.
• Helle 370 (112); Hupel 121; Willmann 174 (102); Lönnrot 161; Wied. 290; KAH EKAl 162 ja 164 (106)
A1a2.Tuhat tuudeluudeline, sada mulku sambaline? Puuriit
Kan 1889 (J. Väggi)
A1b.1) Tohat tuudiluudiline, sada auku sambaline? Vankreratas
Trv 1897 (J. Vaine)
2) Tuhat tuudiluudiline, sada auku sammiline? Äke vist
SJn 1890 (M. Kielas)
A1c.Tuhat tudeludeline, sada auku sambaline? Äke
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
Hlj, Tln - 2 var.
A1d.1) Tuhat tuteluteline, sada auku sambaline? Äke
Rap 1895 (J. Reinthal)
2) Tuhat tuttelutteline, sata auku sambuline? Äkke
Kuu 1907 (L. Ploompuu)
Kuu, Rap, Hag - 3 var.
A1e.Tuhat tutulutuline, sada auku sambaline? Äke
Kuu 1903 (J. Mikiver)
A1f.Tuhat tuuriluuriline, sada auku sambaline? Äke
MMg 1888 (G. Tenter)
2MMg - 2 var.
A1g.Tuhat tuuleluudeline, sada auku sambaline? Äkke
Vai 1893 (D. Torpan)
A1h.Tuhat tuule-luule auku, sada auku sambaline? Sari
Pal 1891/2 (H. Maasen)
A2a.Tuhat tutenuteline, sada auku sammaline? Kirikus inimesed
Saa 1895 (P. Ramberg)
A2b.Tuhat tuudemudeline, sada auku sammeline? Pakkägli
Vil 1895 (A. Suurkask)
A2c.Tuhat tuuliluuliline, sada auku sammeline? Äke
HJn 1888 (N. Jegorov)
A3a.Tuhat tutelutelist, sada auku sambalist? Suga
Juu 1890 (J. Trull)
A3b.Tuhat tutilutilist, sada auku sambalist? Äke
Lai 1897 (H. Asper)
A4.Tuhat tuude-luude auku, sada auku sambeliku? Äke
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
A5a1.Tuhat tuudiruudiline, sada auku sarviline? Tuulamise sari
Saa 1891 (J. Tiitus)
Saa, Trm - 2 var.
A5a2.Tuhat tuudiruuduline, sada auku sarviline? Rattad
Hel dat-ta (A. Wahlberg)
A5b.Tuhat tuudilaudiline, sada auku sarviline? Äke
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
A5c.Tuhat tutulutuline, sada auku sarviline? Laev
KJn 1870 (J. Tiedemann)
A5d.1) Tuhat, tuhat tuuriline, sada auku sarviline? Äke
Juu 1888 (J. Valdt)
2) Tuhat tuudeluudelistä, sada auku sarvilistä? Äke
Kod 1887 (S. Käär)
B1.Tuhat tuide-luide peal, sada auku samba peal? Äke
Noa v. Hii 1889 (J. Lievoh)
B2a1.Tuhat tuudeluudeline, sada auku samba sees? Äke
Rid 1937 (E. Ennist)
B2a2.Tuhat tuuleluulilene, sada auku samba sehes? Puuriit
Hää 1927 (S. Soosaar)
B2b.Tuhat tutelutelist, sada auku samba sees? Äki
Tor 1888 (T. Tilk)
B2c.Tuhat titulundilist, sada auku samba sees? Ägli
KJn 1870 (J. Tiedemann)
B2d.Tuhat tuideluidelist, sada auku samba sehes? Äge (äke)
Kaa 1889 (D. Jakson)
B2e.Tuhat tuuliluulilist, sada auku samba sees? Sõrmkübar
Hää 1943 (M. Mäesalu)
B2f.Tuhat tutulutulest ja sada auku samba sees? Äki
Tor 1888 (M. Tilk)
B2g1.Tuhat tuude-luude, sada auku sambas? Eine Egge, nach Anderen ein Scheiterhaufen
Tt enne 1876 (anon)
Wied. 290; E EM 158 (1514); E EM2 137 (1971)
B2g2.Tuhat tuudi-luude ja sada auku samba sees? Äge
Khk 1909 (O. Liiv)
B2h.1) Tuhat tuide-luide, sada auku samba sees? Äge, põllutööriist
Kär 1889 (J. Mändmets)
2) Tuhat tuide-luide, sada auku samba sihes? Äge
Kaa 1889 (J. Koppel)
2Kär, Kaa - 3 var.
B2i.Tuhat tuude-luude, sada auku sambas? Äge
Kaa 1872 (I. Kallas)
B2j.Tohat tuude-juude, sada auko sambas? Sõõl
Tt dat-ta (anon)
B2k.Tuhat tuuli-luuli, sada auku samba sees? [Lahendus puudub]
Hää 1934 (J. Nurme)
B2l*.1) Tuhat tuuli-luuli auku, sada auku samba sehes? Äke
Muh 1937 (J. Arike)
2) Tuhat oli tuuli-luuli auku, sada auku samba sees? Äke
Muh 1954 (O. Niinemägi, H. Tamm)
4Muh - 4 var.
B2m1.Tuhat tuuli-luuli auku, sada auku samba sihes, iga augu peal üks mees? Äke
Muh 1940 (J. Arike)
2Muh - 2 var.
B2m2.Tuhat, tuhat tuulu-luulu, sada auku sambal sees, iga augu peal oli mees? Äke
Muh 1951 (S. Teevet)
B2n.Till-tall toa taga, sada auku samba sees? Äke
Han 1936 (L. Uusküla)
Vrd. 1878D6a1
B3a1.Tuhat tuudeluudelist, sada auku sambla sees? Äke
Rid 1939 (R. Merilo)
B3a2.Tuhat tuudeluudelist, sada auku sammelis? Äke
Ris 1888 (J. Truusmann)
B3b.Tuhat tulla-ralla, sada auku samlikus? Äge
Ans 1891 (F. Peters)
B4.Tohat tobe-lobe, sada auko sametes? Sõõl
Phl dat-ta (M. Pihhelgas)
B5.Tuhat tuude-luude linnas, sada auku saadelinnas? Äkke
Hlj 1888 (K. Leetberg)
C.Tuhat tuutu-luutut, sada auku sees? Äke
Mar 1936 (A. Hiiemägi)
D.Tuhat puude-tuudelide, sada auku sammelide? Äke
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
E.Tuhat mulku tuulimulku, sada mulku samblaauku? Mesipuu
Nõo 1888 (J. Tüklov)
F.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sambaauku, viiskümmend vilistiauku? Sõel
VNg 1994 (A. Korb)
Nurmik II 7 (24)
Kontam.: = 2272H
Vrd.1956 2272
2272.TUHAT TUULI-LUULI AUKU, SADA SANDI SITAAUKU, VIISKÜMMEND VILISTEAUKU? Puuriit - 3+139+79+39 = 260 (309) var.
A1a1.Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku? Puuriit
MMg 1890 (L. Jakobson)
2Sim, 2JJn, Jõe, Jür, 3Kos, Tõs, Trv, Pst, Vil, KJn, 2Pil, 2Lai, 4Trm, MMg, Äks, Ote, As - 26 var.
Vrd. 1956
A1a2.1) Tuhat tuuli-luuli auku, sandil sada sitaauku? Puuriit
Pal 1888 (M. Uus)
2) Tuhat tuulu-luulu auku, sada sandi sitaauku? Sõel
HJn 1889 (H. Tiidermann)
HJn, Sa, Pal, Trm - 4 var.
A1b*.Tuhat tuuli-juuli auku, sada sandi sitaauku? Äkke
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Amb v. JMd, Jõe, Trm - 3 var.
A1c.[Tuhat] tuuli-luuli auku, [sada] sandi särgiauku? Pinu
Tln 1888 (H. Stein)
A1d.Tuhat tuuli-luuli auku, sada saksa sitaauku? Õlekubu
Vil 1893 (J. Täht)
2Vil - 2 var.
A2a.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sittaauku? Äkke
Hlj 1899 (N. Traks)
Iis, 2Hlj, Rak, VJg, Sim, 2VMr, Pee, Kuu, Kos - 11 var.
A2b*.Tuhat tuude-luua auku, sada sandi sitaauku? Puupinu
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
VMr, Trm - 2 var.
A2c.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi kepiauku? Äke
Hag 1889 (J. Valdmann)
A2d.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi silmaauku? Sõrmkübar
Kuu 1964 (O. Jahe)
A2e.Tuhat tuudi-luudi auku, sandil sada suuauku? Puuriit
Võn 1950 (L. Kilk)
A3*.1) Tuhat tute-luude, sada sandi sitaauku? Haariit
Aud 1964 (R. Praakli)
2) Tuhat tuudeluudeline, sada sandi sitaline? Äke
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Hlj, Kos, Aud, 2MMg - 5 var.
A4a.Tuhat tudi-ludi auku, sada sandi sitaauku? Puupinu
Vai 1893 (H. Masing)
Vai, Kad - 2 var.
A4b.Tuhat tudi-ludi auku, sada sutti sittaauku? Vokk
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A5a*.Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku? Puuriit
Pst 1937 (A. Mikk)
Pee, Pai v. Tür, Kos, Rap, Kul, Pst - 6 var.
A5b.Tuhat tutu-lutu auku, sada sandi sitaauku? Puuriit
Trm 1965 (J. Sildvee)
A6a*.Tuhat tuudi-ruudi auku, sandil sada sitaauku? Puuriit
Trv 1937 (J. Veskemäe)
Trv, Pst - 2 var.
A6b.Tuhat tuudi-ruudi auku, sada saksa sitaauku? Sari
Pst 1893 (J. Reevits)
A7.Tuhat tuti-ruti auku, sada saksa sitaauku? Saunakeres
Trv 1888 (H. Utso)
A8a.Tuhat tuuri-luuri auku, sada sandi sitaauku? Puuriit
Ksi 1888 (T. Riomar)
JJn, Ksi, 2Lai, Äks - 5 var.
A8b*.1) Tuhat tuuri-tiiri auku, sandil sada sitaauku? Äki
Vän 1897 (E. Tetsmann)
2) Tuhat tuuri-uuri auku, sada sandi sitaauku? Puuriit
Äks 1895 (J. J. Millert)
Ris, Vän, Ksi, Äks - 4 var.
A9.Tuhat tussu-lussu auku, sada sandi sitaauku? Äki
Saa 1889 (J. Tammann)
A10.Tuhat tussu-nussu aukus, sada sandi sitaaukus? Sari
Tor 1889 (J. Tilk)
A11.Tuhat tuusen-tiiven auku, sada sandi sitaauku? Sari
Pst 1888 (J. Jaakson)
A12.Tuhat tutti-litti-latti, sada saksa s[ita]auku? Puuriit
Hel 1891 (J. Lammas)
B.Tuuli-auku, luuli-auku, sada sandi sittaauku? Sari
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
C1*.Tuhat tuudi-luudi mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit
Kan 1966 (R. Praakli)
2Ote, 2Kan, Urv, 4Se - 9 var.
C2*.Tuhat toodi-loodi mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit
Se 1940 (M. Linna)
8Se - 8 var.
C3.Tuhat taadi-laadi mulku, suurõ sandi sitamulku? Puuriit
Se 1888 (H. Prants)
C4a.Tuhat tuudi-juudi mulko, sada sandi sitamulko? Puuriit
Se 1949 (V. Pino)
Vas, 5Se - 6 var.
C4b.Tuhat tuudi-juudi mulku, saksal sada sitaauku? Haoriit
Puh 1889 (J. Andresson)
C5.Tuha tuudi-uudi mulku, sada sandi sitamulku? Puuägil
Se 1933 (A. Põhi)
3Se - 3 var.
C6.Tuhat juti-tuti mulku, sada sandi sitamulku? Haoriit
Se 1912 (S. Duplevski)
C7.Tuhat tuuli-juudi mulku, sada sandi sitamulku? Sari
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
C8*.Tuhat tuuli-luuli mulku, sandil sada sitamulku? Sari
Ran 1964 (A. Tamm)
TMr, Nõo, Ran, Ote - 4 var.
EMrd III 237
C9.Tuhat tuuli-viili mulku, sada sandi sitaauku? Puuriit
Hel 1874 (A. Wahlberg)
C10.Tuhat tuuli-miili mulku, sada sandi sitamulku? Sari
Nõo 1888 (J. Tüklov)
C11.Tuhat tuulevilu mulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Kan 1894 (J. Saarva)
C12.Tuhat tooli mulku, sada sandi sitamulku? Sõgõl
Se 1953 (U. Mägi)
C13.Tuhat tuuli-uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit
Ote 1895 (C. Lipping)
C14*.Tuhat tuuri-luuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit
Ote 1889 (G. Wulff)
2Ote, Kan - 3 var.
C15*.Tuhat tuuri-uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit
Har 1889 (J. Pähn)
Krl, Har, Plv, 2Räp, 2Se - 7 var.
C16.Tuhat tuura-uura mulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Plv 1893 (J. Tobre)
C17.Tuhat uuri-uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit
Rõu 1893 (P. Kanger)
C18.Tsiurimulku, tsäurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Rõu 1896 (H. Treu)
C19.Tuhat, tuhat tuurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Urv 1890 (J. Teder)
Ote, 2Urv - 3 var.
D1a.Tuut-tuut tuurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
D1b.Uuri-tuuri tuurimulku, sandil sada sitamulku? [Lahendus puudub]
Räp 1889 (J. Poolakess)
D1c.Uuri-uuri, luuri-luuri, sada sandi sitamulku? Puuriit
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
D2a.Uurimulku, puurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Võn 1894 (J. Suits)
Võn, Plv - 2 var.
Vrd. 2338
D2b*.Urumulku, purumulku, sada sandi sitamulku? Haloriit
Se 1937 (A. Reinola)
Trt, Har, Se - 3 var.
D3a.Uurimulku, aarimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Plv 1924 (H. Jänes)
Võn, Plv - 2 var.
D3b.Uurimulku, aurimulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Urv 1888 (G. Seen)
2Urv, Har - 3 var.
D3c.Uurismulku, aarismulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Võn 1926 (M. Blum)
D3d.Uurismulku, aurismulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Kam 1933 (R. Viidebaum)
D3e*.1) Uuritu, aaritu, sandi särgil sada mulku? Puuriit
Võn 1895 (J. Moodis)
2) Uurismulku, aarismulku, sandil sada saarismulku? Puuriit
Ote 1957 (M. Kivilo)
Võn, Ote, Krl, Plv - 4 var.
D4.Uuri, uuri, uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit
Har 1957 (S. Lätt)
Trt, Kan, Har - 3 var.
E.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vanamoori auku? Äke
VJg 1921 (M. Jürna)
F.Tuhat tudi-ludi auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vituauku? Sõel
Vai 1889 (H. Masing)
G1a*.Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilisteauku? Puuriit
Ksi 1926 (P. Berg)
Jõh v. Iis, 2Sim, Pee, 3Pil, Plt, Ksi, Lai, Trt - 11 var.
G1b.Tuhat tuude-luude auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilistiauku? Sõel
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 158 (1513); E EM2 137 (1970)
G1c.Tuhat tuudi-ruudi auku, sada sandi sittaauku, [viiskümmend] viilistiauku? Äkke
Jõh 1889 (P. Paurmann)
G1d*.Tuhat tuuri-luuri, viiskümmend vilistiauku, sada sandi s[i]taauku? Sõel
Plt dat-ta (J. Reinthal)
Plt, Lai - 2 var.
G1e.Tuhat-tuhat luuriauku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilistaja-auku? Puuriit
Kod 1937 (E. Luigla)
G2.Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, viisteist vilistamise auku? Äke
Kos 1939 (T. Võimula)
G3*.Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, viis tuhat vilistiauku? Õle- ehk haukubu
Plt 1895 (M. Luu)
VJg, Plt - 2 var.
G4.Tuhat tudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend viis viilistiauku? Äke
VJg 1921 (M. Jürna)
G5+.1) Tuhat tuuli-luuli auku, viiskümmend vilistisauku? Sari
Amb 1889 (J. Ney)
2) Sada sandi sitaauku, viiskümmend viilu? Äke
Koe 1890/93 (H. Schultz)
Jõh, Amb, Koe - 3 var.
Vrd. 2531D1
H.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sambaauku, viiskümmend vilistiauku? Sõel
VNg 1994 (A. Korb)
Nurmik II 7 (24)
Kontam.: = 2271F
I1a.[Tuhat] tuudi-luudi auku, [sada] samast sorti auku, [viiskümmend] vilistiauku, [kuuskümmend] kohistisauku? Äke (ägel)
Amb 1896 (G. Klemmer)
I1b*.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi s[ita]auku, viiskümmend vilistisauku, kuuskümmend kohistisauku? Orel
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Hlj, VMr - 2 var.
I1c*.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilistiauku ja kuuskümmend kolistid? Äke
Kad 1936 (L. Böckler)
Kad, Tt - 2 var.
I1d.Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi kotiauku, viiskümmend vilistiauku, kuuskümmend kuristeauku? Puuriit
Ksi 1922 (I. Schlossmann)
Kad, Ksi - 2 var.
I2.Tuhat tuudiluudilista, sada sandi sitaauku, viiskümmend vihistiauku, kakskümmend viis kohistiauku? Äke
Kad 1947 (J. Valdur)
J*.Tuhat tuuri-luuri auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilistiauku, käib ümmer hööriaugu? Kearpuud
Plt 1889 (J. Raavel)
Hel, KJn, Plt - 3 var.
K1a*.1) Tuhat tuti-ruti auku, sada sandi sitaauku, üks käib ümber hööriaugu? Vankriratas
KJn 1888 (J. Koit)
2) Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, üks käib ümmer hööriaugu? Viljatuulamise sari
KJn 1889 (J. Saks)
3KJn, Lai, Pal, Ran - 6 var.
E EM 158 (1511); E EM2 137 (1968)
K1b.Tuhat tutiauku, sada sandi si[ta]auku, käbid ümber hööriaugu? Äke
KJn 1895 (K. Aint)
K2.Tuhat tundi-rundi auku, sada sandi sitaauku, kümme kööriauku ümmer hööriaugu? Ratas kodarate ja rummuga
Pst 1913 (J. Müür)
Trv, Pst - 2 var.
K3.Ümmer, ümmer hööriauku, mitu-setu seeriauku, tuhat tuudi-ruudi auku, vana sandi sitaauku? Vankreratas
Trv 1896 (J. Tõllasson)
K4.Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, käivad ümber hööriaugu, punane vaat, valge vitipulk? Sõrmkübar
Hel 1893 (J. Karu)
Vrd. 2531
L*.Tuhat tuudi-ruudi auku, sada sandi sitaauku, kena auk om keskella? Vankriratas
Trv 1889 (H. Kallas)
2Trv - 2 var.
Ma.Tuhat tudi-ludi, seitsesada musta auku, luterusemulk keskel? Vokk
KJn 1926 (S. Köögardal)
Mb.Tuhat tuuli-luuli auku, [sada] auku asja sees, [üks] vana luteruseauk? Ratas
Vil 1873 (H. Leoke)
Mc.Tuhat tudi-ludi auku, sada saksa sitaauku, luteruseauk keskel? Vanker
Hls 1894 (J. Riiet)
Md.Tuhat tuudeluudelist, sada saksa sitaauku, esi miis, mu[u] löteruseaugu? Vanger
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Me.Tuhat tuudi-ruudi auku, sada saksa sitaauku, ise mis see lötermuseauku? Vankriratas
Trv 1894 (J. Vaine)
Mf.Tuhat tudi-ludi auku, seitse saksa sitaauku, neli luperuseauku, ise, mis need muud augud? Vanker
Hel 1928 (E. J. Kase)
N.Tuhat tuuli-luuli auku, sada saksa ja sandi sitaauku, neli loperikuauku? Vanker
Tt dat-ta (anon)
Oa.Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, üksainuke lurutsiauk? Sõel
Kul 1929 (H. Tampere)
Ob.Tuhat tuudi-luudi, sada santisida, üksainuke lipatseauk? Äki
Saa? dat-ta (anon)
Pa*.Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, üks oli libestisauku? Oki (vokk)
Lä 1890 (M. Ostrov)
Lä, Tõs - 2 var.
Pb.Tuhat tuuli-luuli auku, sada pauku sitaauku, üks auk libistusauk? Sõrmkübar
Ann 1957 (O. Niinemägi)
Pc.Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, neli ainukest libedat auku? Vanker
Mar 1937 (E. Ennist)
Q1a.Tuhat tuudi-luudi auku, sada santi sitaauku, üksainus ulberdamise auk? Vokk
Krj 1939/40 (O. Jõgi)
Q1b.Tuhat tui-rui auku, sada sõnni söödaauku, üks ulberduseauk? Vokk
Sa 1904 (A. Valtin)
Q1c.Tuhat turbi-lurbi auku, sada sarbi-larbi auku, üksainus hilberdisauk? Vokk
Krj 1889 (V. Mägi)
Q2a.Tuhat tuti-luti auku, sada suti silmaauku, üksainus laperdisauk? Sõel
Pöi 1961 (A. Rand)
Q2b.Tuhat turi-luri auku, sada sandi sitaauku, üksainuke hea loperdisauk? [Lahendus puudub]
Pöi 1902 (J. Prooses)
Q2c.Tuhat tulderutti, sada kapiauku, üks luperdamise auk? Ägi
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Q2d.Tuhat tuuli-luuli auku, sada saksa sitaauku, neli loperdiauku? Vanker
Vil 1895 (A. Suurkask)
Q3a.Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, kaks liiberdisauku? Äge
Khk 1947 (A. Kannel)
Q3b.Tuhat tuli-luli auku, sada sandi sitaauku, üks suur liiberdiseauk? Äge
Jaa 1938 (A. Vinkel)
Q3c.Tuhat tudi-ludi auku, sada sandi sitaauku, üksainus liiberdisauk? Äke
Jaa 1921 (V. Jõgever)
Q3d.Tuhat tuuli-luuli auku, üksainuke liiberdisauk? Sõel
Muh 1975 (E. Tampere)
R.Tuhand tudi-ludi auku, sada sandi sitaauku, neli tööri-lööri auku? Puuriit
Vil 1960 (A. Rõõm)
S.Uuri-tuuri tuurimulku, sandil sada sitamulk[u], ütte mulku liigutat, säätse mulku röögähtäse? [Lahendus puudub]
Räp 1889 (J. Poolakess)
Z.Tuhat tuuri-luuri auku, sada sandi sitaauku, seal on auke arvamata? Haopinu
Äks 1933 (P. Lukk)
T.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, kaks ainsat hingeauku? Äke
VMr 1889 (K. Roost)
U1a1*.Tuhat tuuli-luuli auku, sada saali-laali auku, sealt sõidab suuri sõda, kus ei mahu kassi saba? Sõel
Vig 1896 (H. Laipmann)
2Vig, Ote - 3 var.
Kontam.: = 1910D1a1*
U1a2.Tuhat tuudi-luudi auku, sada auku sammiauku, kus ei mahu kassi saba, seal sees sõidab suur sõda? Rukkisari
Jür 1927 (L. Hammermann)
Kontam.: = 1910D1a2
U1b.Tuhat-tuhat tuulimulku, sada-sada sambleauku, sääl sõdib suur sõda, kos ei mahu kassi saba? Kusikuklasepesa
Nõo 1889 (J. Amberg)
Kontam.: = 1910D1b
U1c.Tuuto-luuto, tuhat auko, sada sandi sitaauko, kust käib läbi suur sõda, sealt ei mahu kassi saba? Sari
Mih 1938 (V. Eenveer)
Kontam.: = 1910D1c
U1d*.Tuhat tuuli-uuli mulku, säält jookseb suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Jahu sõelutakse
San 1929 (L. Kuusik)
Trt, San - 2 var.
Kontam.: = 1910D1d*
U1e.Tuhat tuuli-luuli auku, saamaauku, saadaauku, seal on suur sõda sees, kus ei mahtu kassi saba? Sipelgapesa
Pal 1989 (A. Korb)
Kontam.: = 1910D1e
U1f.Tuhat tuuli-luli auku, sada saamaauku, kus ei mahu kassi saba, seal seisab suur sada? Sari
Trt 1927 (K. Pormeister)
Kontam.: = 1910D1f
U1g.Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku, kus ei mahtund kassi saba, sinna mahtsid mitusada? Sõel
Vig 1896 (H. Laipmann)
Kontam.: = 1910D1g
U1h.Tuhat tuuli-luli mulku, sada sandi sambamulku, säält lääb sisse tuhat tükki, kost ei mahu kassi saba? Sipelgapesa
Tt dat-ta (anon)
Kontam.: = 1910D1h
U2.Tuhat tuudi-juudi mulku, sada sandi sitamulku, kust ei mahu kunna saba, säält sõit suur sõda? Mesilased lähevad pakku (tarusse)
Vas 1938/9 (E. Sõrmus)
Kontam.: = 1910D2
U3.Sada saali-laali, tuhat tuuli-luuli, kus ei mahu hiire hända ega kassi saba? Sari
PJg 1939 (M. Jaaniste)
Kontam.: = 1910D3
Va.Tuhat tuti-luti auku, sada sandi sitaauku, läheb põllule, ikke perse pal'las? Kana
Koe 1931 (R. Viidebaum)
Kontam.: = 2267Öa
Vb.Tuhat tuti-rutikad, sada sandi sitaauku, lähvad põllule, persed paljad? Kanad
Sim 1889 (J. Silbergleich)
Kontam.: = 2267Öb
W.Uurimulku, aurimulku, tuha tuulõjoosengut? Puuriit
Plv 1910 (H. Ojansuu)
Kontam.: = 2722V
Õ.Tuhat tui-rui auku, sada sõlmi sitaaukus, üksainuke ulberdiseauk, elab surnu reide vahel? Okk (vokk)
Krj 1938 (K. Lepp)
Kontam.: = 2324I
Ä.Üits sant, sada paika, tuhat tuuli-uuli mulku, sandil sada sitamulku? Puuriit
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Kontam.: = 2762M
Ö.Tuhat-tuhat tuuliauku, sada sandi sitaauku, kortsub kokku pääva kääs, vingub karjapoiste kääs? Pajupill
Võn 1874 (G. Soo)
Kontam.: = 1188I
Vrd.2261 2265 2270 2271 2273 2533 2670
2273.TUHAT TUULI-LUULI AUKU, SADA SIRI-SÄÄRI AUKU? Õlekubu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Trv 1889 (A. Rull)
Vrd.2272
2274.TUHAT-TUHAT, SADA-SADA, IKKI KAKS KOTI SIES? Läätsid - 1+2+0+0 = 3 (4) var.
a1.Tuhat-tuhat, sada-sada, ikki kaks koti sies? Läätsid
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
a2.Tuhat-tuhat, sada-sada, ikki kaks kottis? Lääts
SJn 1893 (J. Mein)
b.Tuhat-tuhat, sada-sada, kaks tükki koti sees? Läätsed
Vil 1872 (H. Leoke)
Vrd.1931Ac1 2275
2275.TUHAT-TUHAT, SADA-SADA LÄHVAD NIINEST SILDA MÖÖDA RAUDSE LINNA? Herned kallatakse sõelast patta - 12+297+98+55 = 462 (699) var.
Aa.Neitsivägi läheb üle nurmest sella rauast linna? Herned
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Ab.Tuhat neitsikest lääva üle niidsitse silla rauatsede liina? Sõglast pandas herneid patta
Har 1890 (J. Pähn)
Ac.Tuhat peiud ja sada neiud jooksevad niinest silda mööda raudsesse linna? Herned
VJg 1921 (M. Jürna)
Ba.Tuhat meest lähvad niines silda mööda raudmere linna? Herned kallatakse sõelast patta
Kul 1937 (L. Reetamm)
Bb1.Tuhat meest lähtvad roudlinna? Oad panta katla
Rei 1889 (P. Reikmann)
Noa v. Hii, Rei - 2 var.
Bb2*.Tuhat meest ja sada meest lähtvad kohe raudse linna? Herned keevad katlas
Krj 1938 (A. Toomessalu)
Krj, Jäm - 2 var.
Bc.Sada saaremeest sõidavad raudmasinaga? Tangud keevad pajas
SJn 1889 (H. Mikkor)
Ca.Sada saksa sõitva ravvatsede liina? Hernit kallatas patta
Ote 1893 (K. Parts)
Cb.Saks sõit puutsõst liinast ravvatsõhe liina? Kiislat pandas patta
Urv 1888 (G. Seen)
D.Rahvas läks rabinal raudse kerku? Herned valati katla
Krj 1938 (K. Lepp)
E.Valge vald läheb raudlinna? Herned katla
Ans 1891 (F. Peters)
Ans, Kaa - 2 var.
F.Mitu tuhat tõlda läheb üle niinesilla raudse linna? Herned lähvad patta
Aud 1889 (K. Tarkpea)
G.Haavlid lähevad üle niinse silla raudsesse jõkke? Herneveeretamine
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
H.Ümäriksed käivad niinesilda möödä, lääväd raudse linna? Hernid
Saa 1888 (P. Sitzka)
Ia.Tulist-tuhat lääva raudse mere põhja? Pudrukeetmine
Ran 1895 (J. Palu)
Ib.Tuhat-tulist sõidetakse mööda raudast silda? Herned pajas keemas
Vil 1913 (J. Müür)
J1a.Sada-sada, tuhat-tuhat, niinist silda mööda raudlinna? Herned, ubad ja läätsed
Jõh 1889 (P. Paurmann)
J1b1.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinest silda mööda raudse linna? Herned kallatakse sõelast patta
Lai 1897 (H. Asper)
Nrv, Jõh, Hlj, VJg, Sim, 2VMr, Koe, Pil, 2Lai, Nõo, Puh, Ran - 14 var.
J1b2*.Tuhat-tuhat, sada-sada läheb niinesilda mööda raudse linna ikke? Oad, herned lastakse sõelast patta
Trm 1896 (J. Soodla)
Iis, VNg, Pal, Trm - 4 var.
J1b3.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad üle niinse silla raudsesse linna? Herned kallatakse üle sõela patta
Vän 1889 (J. Tammann)
Sim, VMr, Pee, Vän, Plt - 5 var.
J1b4*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudsesse linna niinesilda mööda? Herned pajasse
Pee 1927 (R. Viidebaum)
2Pee, Trv - 3 var.
J1b5.Tuhat-tuhat, sada-sada läheb niinist silda mööda, läheb raudse linna? Herned
VMr 1892 (K. Roost)
J1b6*.Sada-sada, tuhat-tuhat lähevad niinest silda mööda raudse linna? Herned pantakse sõelaga patta
SJn 1889 (T. Köstner)
Vai, Sim, 2SJn, Pal, MMg - 6 var.
J1c1*.Tuhat-tuhat, sada-sada joosvad niinist sülda kauda raudse linna sisse? Herned lähtvad sõõlast katla
Krj dat-ta (Tuling)
Krj, Ran - 2 var.
Wied. 289; E EM 135 (1269) ja 157 (1504); E EM2 118 (1658) ja 136 (1961)
J1c2*.Tuhat ja sada jooksevad üle niinesilla raudsesse linna? Herned veeretamisel
Kuu 1964 (S. Mering)
2Kuu, Trm - 3 var.
J1d1*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda raudse linna sisse? Herneid sõilutakse patta
Khn 1889 (A. Lepik)
Khn, Hää, 2KJn, Plt, Trm - 6 var.
E EM 157 (1504); E EM2 136 (1961); ÜÕÕ 70 (8); SSTT 136; Metstak 13 ja 33 (102); Metstak2 31
J1d2*.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinest silda mööda raudsesse linna? Herned veerevad sõelalt patta
JMd 1995 (E. Adder)
JMd, Jõe, Tor, Hel - 4 var.
J1e1*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, lähvad raudsesse linna? Herned
Lih 1949 (Ü. Kreek)
Var, Lih, Tor, Pär, Saa, Hls, Krk, Hel, Vil, Kõp, Plt, Lai, Pal, Kod - 14 var.
Tander 39
J1e2.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, lähvad raudse linna sisse? Herned sõela peal
Lai 1888 (M. Kolluk)
2Han, Lai - 3 var.
J1e3.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinest silda mööda, lähvad rauast linna? Hernid sõelutakse patta
SJn 1958 (V. Lõugas)
SJn, Lai - 2 var.
Loorits VrP 25 ja 26 (5); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (5); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (1)
J1f*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõidab niidsesilda mööda, saab raudse linna? Hernid pannas keema
Trv 1890 (J. Tinn)
Mär, 2Trv - 3 var.
J1g+.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, senis kui jõudvad raudse linna? Herned sõelutakse ja pandakse paja sisse
Tõs 1890 (M. Kurul)
Tõs, Hel, Trv - 3 var.
J1h*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad üle niinse silla raudse linna krõps? Herned üle sõela patta
VNg 1892 (H. Lohk)
Vai, VNg - 2 var.
J1i*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad mööda niinest silda raudlinna sõdima? Herned sõelalt patta
JJn 1888 (M. Roosileht)
2JJn, Pee, Saa? - 4 var.
J1j.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda kaudu, lähtvad raudse linna sisse hüppama ja kargama? Ubad ja herned katlas
Han 1889 (A. Reimann)
J1k.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad mööda niinesilda raudsesse linna elama? Herned valatakse sõelast patta
Lai 1904 (J. Ermann)
J1l.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad üle nurme nuttes, üle niinse silla raudsesse linna? Läätsed läbi sõela patta
Kad 1936 (L. Böckler)
J2*.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinesilda mööda, läävad raudsepa linna? Herneid sõelutse ja pannatse pajasse
Tõs 1889 (H. Anniko)
Tõs, Vil - 2 var.
J3.Tuhat-tuhat lääve raudsepä linna? Herne
Trv 1890 (A. Rull)
J4a.Tuhat-tuhat, sada-sada ühe raudse linna sees? Herned pajas
Pär 1888 (M. Lipmann)
Tõs, Pär - 2 var.
J4b1.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudsesse linna? Herned pajasse
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, HMd, Vll, 4Trv, Rõn - 8 var.
J4b2*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudse linna sisse? Herned pannakse pajasse
Kse 1889 (F. Põld)
Kse, Trv, Räp - 3 var.
J4c.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad kirinal-kõrinal raudse linna? Herned või uad patta
Hää 1933 (M. Martinson)
J4d.Sada-sada, tuhat-tuhat lähavad raudse linna? Hernid kallatakse patta
Trv 1895 (P. A. Meil)
Hls, 2Trv - 3 var.
J4e.Sada-sada, tuhat-tuhat lähevad raudse linna käima? Herned paas
Trv 1894 (K. Tober)
J4f.Tuhat-tuhat, sada sõitvad, lähvad raudse linna? Hernesupp
Tõs 1893 (J. Öövel)
J4g1*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad mööda raudset linna? Herned keevad pajas
Saa? dat-ta (anon)
Pär, Saa?, Tt - 3 var.
Wied. 290
J4g2.Üks tuhat, kaks tuhat, jumal teab mitu tuhat sõitvad raudse linna sisse? [Lahendus puudub]
Kär 1954 (H. Ploom)
J4h.Sada-sada, tuhand-tuhand saave raudse linna? Oa ja herne pannas patta
Trv 1894 (A. Rull)
J4i.Sada-sada, tuhat-tuhat jooksevad kokku raudse linna? Keeduvilja kallatakse paeasse
Saa 1889 (J. Tuul)
J5a.Sada-sada, tuhat-tuhat käivä ümbre niidsesilla? Sõõrdmine
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
J5b.Sada-sada, tuhat-tuhat läheb niinest silda mööda? [Lahendus puudub]
Plt dat-ta (J. Landsmann)
J5c*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda? Toit lähäb läbi emaka kõhtu
Vän 1889 (J. Peterson)
2Vän, Vän v. Trt, 2Tor, Pil, Plt - 7 var.
J5d*.Sada ja tuhat jooksevad niidsist silda mööda? Herned sõelas
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hls, Hel - 2 var.
J6.Tuhat sada sõitvad raudsilda mööda? Herned keevad paas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
J7+.Tuhant-tuhant, sada-sada sõitvat ütte silda mööda? Hernes
Krk 1936 (M. Sarv)
Hää, Krk - 2 var.
J8.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitva silda pite, läävä raudsede liinä? Hernide paakaast pite patta valamine
Ote 1939 (A. Kroon)
J9a.Üks tuhat, kaks tuhat, kes tääb mitu tuhat sõitvad siidisilda kaudu, lähvad raudse linna sisse? Herneste sõõlumine ja keetmine
Kär 1889 (T. Jank)
J9b.Üks tuhat, kaks tuhat, juuas teeb mötu tuhat sõitvad siidisülda kaudu, lähvad raudse linna sisse? Herned, kui neid sõõlutakse ja katla pannakse
Kaa 1889 (J. Koppel)
J9c*.Üks tuhat, kaks tuhat, jumal teab mitu tuhat sõitvad siidisilda mööda raudse linna sisse? Herned katlas
Kär 1890 (K. Loiken)
Sa, Kär - 2 var.
J9d*.Üks tuhat ja kaks tuhat, jumal teab kui mitu tuhat sõitsid siidisülda kaudu, läksid raudse linna sisse? Herned
Kaa 1889 (A. Töll)
Kär, Kaa - 2 var.
J9e.Üks tuhat, kaks tuhat, jumal teeb mitu tuhat sõitvad siidisülda kaudu, lähvad raudse linna sisse kõrr? Herned kaltakse sõõlast katle
Kaa 1889 (D. Jakson)
J10*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad sinist sildä möödä, lähväd raudse linna sissi? Herned pandse patta
Kõp 1888 (V. Reiman)
Kuu, Kõp - 2 var.
J11.Tuhat-tuhat tulevad, sõitvad Sõrve silda mööda, lähvad raudse linna sisse? Herned lähvad paja sisse
Kir 1937 (H. Veelman)
J12.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad kivisi[l]da mööda, lähevad raudsi linna? Herned sõelas
Vän 1894 (E. Tetsmann)
Tõs, Vän - 2 var.
J13.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitva keräst [sic!] sildä pitti ravvatsehe liina? Hernit ehk upe valetas patta
Võn 1889 (T. Lätti)
J14.Tuhat-tuhat, sada-sada lääve üle vasksilla raudlinna? Tangud pannakse üle tule patta
Hel 1874 (A. Wahlberg)
J15.Sada-sada, tuhat-tuhat veerevad üle nahkse silla raudsesse linna? Herned sõelalt pannakse kätega patta
Vän 1971 (E. Maasik)
J16.[Üks] tuhat, [kaks] tuhat, kes teab mitu tuhat sõitvad siiditeed kaudu, lähvad raudse linna sisse? Herned katlas
Kär 1898 (T. Sömer)
J17a.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinest teeda mööda suure raudse linna sisse? Herned katla
Muh 1947 (M. Kolk)
J17b.Sada ja tuhat lähevad niinest teed mööda linna, üks ei saa ühte, teine teist kätte? Sõela pealt kallatakse herned potti
Khk 1955/9 (anon)
Vrd. 1429
J18.Sada tuhat lähvad niinist sülda kautu tinalinna? Söölast herned pada
Ans 1891 (J. Magus)
J19*.Sada ja tuhat joosevad niinist silda mööda linna sisse (Hundert und Tausend laufen auf einer bastenen Brücke in die Stadt)? Erbsen mit einem Siebe im Kessel getragen
Tt 1732 (A. Thor Helle)
JJn, Tor, Tt - 3 var.
• Helle 369 (98); Willmann 172 (88); Lönnrot2 192 (140); Wied. 286; KAH EKAl 162 ja 164 (92)
J20a.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, langvad raudse haua põhja? Herned
Tor 1889 (J. Tilk)
E EM 157 (1505); E EM2 136 (1962)
J20b.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinest silda mööda, lastakse raudse haua põhja? Herned
Tor 1957 (A. Schmuul, M. Tiitsmaa)
2Tor - 2 var.
J21.Tuhat-tuhat, sada-sada tansvad mööda puudest silda, langvad raudse haua põhja? Herneid pannakse patta
Tor dat-ta (J. Tilk)
J22*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad üle niinesilla raudse kõrtsi tantsma? Herned ja leatsid
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Koe, Trm - 2 var.
J23.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad hiirisilda mööda, lähvad raudse kõrtsu tantsima? Herned
Ris 1889 (J. Holts)
J24.Sada ja tuhat lähevad niinist teed mööda raudrootse? Oad ja herned pannasse patta
Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp)
J25.Tuhanded miljonid lähevad puusilda mööda raudrootsi? Herned keevad paja sees
Jäm 1906 (H. Usin)
J26.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad raudsesse patta? Herned
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
J27*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad üle niinse silla raudse jõkke? Herned üle sõela patta
VJg 1921 (M. Jürna)
VJg, Lai - 2 var.
J28.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitva ravvatsede silda pite ravvatsede jõkke? Herne panemine, pesed pangis ja valad patta
As 1996 (A. Korb, E. Vahtramäe)
J29+.Sada ja tuhat jooksevad siledad silda möeda ühte merde? Herned lähevad sõela möeda pajasse
VMr 1890 (J. Reise)
VMr, Vig, Hls - 3 var.
J30.Tuhat-tuhat, sada-sada läävad niinest silda mööda rauatsede merde? Teri kallatakse patta
Puh 1888 (H. Huik)
J31.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitva siidist silda müüdä, kalevista kangast müüdä, ravvatsede mere põhja? Herne, ua patta kallaten
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
J32a*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähme raudas merde? Herned patta
Hel 1893 (J. Karu)
2Hel - 2 var.
J32b.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudse mere linna? Herned keemas
Tor 1887 (J. Tilk)
J33.Tuhat-tuhat, sada-sada jooksevad Raudsi merde? Herned pannakse patta
Hel 1874 (A. Wahlberg)
J34*.Tuhand-tuhand, sada-sada sõitva Rootsi merde? Herne kallates patta
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, Rõn - 2 var.
J35.Tuhat-tuhat, sada-sada lääva niitsesilda mööda raudsede luhta, vasitsede Narva? Oa pandas patta
Puh 1890 (P. Kalk)
J36.Tuhat-tuhat, sada-sada lääva niitsest silda mööda rauatsede Narva? Herneid pandaks patta
Puh 1889 (J. Andresson)
J37a*.1) Sada-sada, tuhat-tuhat sõidavad niinesilla pääl, niinesilla päält raudalinna, raudalinnast nahkapauna? Herned
Plt 1917 (M. Palm)
2) Tuhat-tuhat, sada-sada jookseb mööda niinesilda, niinesillast raudse linna, raudsest linnast nahkse pauna? Kile (kaerajahust toit)
Pil 1888 (S. Käär)
Tür, SJn, KJn, 3Pil, Plt, Ran - 8 var.
J37b.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudse linna, raudse linnast nahkpauna? Herned pajas, pärast kõhus
Pai 1935 (H. Neumann)
J37c.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad mööda niinesilda, niinesillast nahkapauna, nahkapaunast vastu maad? Hernesöömine
Tür 1961 (M. Männik)
J37d.Sada-sada, tuhat-tuhat käivad meda niinesilda, niinesillast raudse linna, raudse linnast nahkapauna, nahkapaunast vinvalinna, vinvalinnast maalinna? Herned: enne sõelas, siis pajas, siis inimese kõhtus, siis sea kõhtus, siis maas
Tür 1936 (H. Neumann)
J37e.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad mööda niinesilda, sealt raudhauda, sealt nahkpauna? Herned
Vän 1889 (A. Lossmann)
J37f.Käib niinesilda mööda, niinesillast raudakotti, raudakotist puupuhku, puupuhust nahkapauna, nahksest paunast ilma mööda laiali? Herned
Pil 1888 (S. Käär)
Pil, Rõu - 2 var.
E EM 59 (399); E EM2 53 (509); Nurmik II 42 (15)
J37g.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinesilda mööda raudse linna sõdima, raudse linnast puisepukki, puisepukist luiselukki, luiselukist nahkapauna, nahkapaunast sitamääle, sitamäält siamääle? Toidu teekond
Ann 1929 (R. Viidebaum)
J38+.Mitu tuhat, setu tuhat lähevad täna raudse linna? [Lahendus puudub]
Pöi 1927 (V. Noot)
Jür, Pöi, Vän - 3 var.
J39+.1) Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudsilla sõtta, ma ise istun leelõukal, peksan ubinaid pekkari persse? Herned pajas, sealiha sees, inime liigutab ringi
JJn 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
2) Tuhat-tuhat, sada-sada sõidab raudse tõllaga? Herned pajas keemas
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
JJn, Tln, SJn - 3 var.
K1*.Sõda sõit üle pähnädse silla rauatsõllõ liina? Kiislat (kaerapuder) kurnatakse
Rõu 1895 (P. Kanger)
Kan, Rõu, Vas - 3 var.
K2a*.Sõda sõidab niinist silda mööda, läheb raudse linna? Herned patta
Pst 1887 (J. Kunder)
Rak, 2Pst, Vil, Nõo, Tt - 6 var.
• Just Sak. Kal. (1882) 151 (9); Kündja nr. 21 (1885) 111 (35); EMrd III 237
K2b.Sõda sõidab niinest silda mööda, saab raudse linna? Herned sõelas
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
K2c*.Sõda sõit niinest silda mööda seni ku raudlinna? Herned, sarjast patta
Krk 1936 (M. Sarv)
Tor, 2Hls, Krk, Trv, 2Pst, Ksi - 8 var.
K2d*.Sõda sõdib niinest silda mööda, läheb raudse linna? Hernid sõelutakse ja pandakse patta
Äks 1893 (P. Sepp)
Vil, Äks - 2 var.
K2e*.Sõda sõdib niinest silda mööda raudsesse linna? Hernid kallatakse patta
Pst 1893 (J. Reevits)
Pst, Tt - 2 var.
K2f*.Sõda jookseb niinest silda mööda ja lähab raudse linna? Herned kallatakse patta
KJn 1870 (J. Tiedemann)
KJn, Trm, Trt - 3 var.
K2g.Sõda läheb üle niinse silla raudse linna? Herned veereteta pajasse
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
K2h.Rähnist sõda sõidap niitsest silda mööda ja lähäb ravvatsehe liina? Hernit kallatase patta
Räp 1875 (J. Jagomann)
K2i1*.Sõdavägi läheb üle niinse silla raudse linna? Herned patta
Trm 1929 (R. Viidebaum)
Juu, Trm, MMg - 3 var.
E EM 144 (1355); E EM2 125 (1772)
K2i2.Vägi läheb niinist silda mööda raudse linna? Herned lähvad sõela põhja mööda padase
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
K2j.Kanatiri vägi lähäb üle niintse silla raudse linna? Hermed kiädeti sualaga, panti sõula
Kod 1940 (S. Tanning)
EMrd IV 228 (123)
K2k.Suur Kanaderi vägi läheb üle niinse silla raudsesse linna? Herned lastakse sõelast padasse
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
K2l.Kraanati vägi lähab üle niinse silla raudse linna? Ubad üle sõela patta
MMg 1889 (K. E. Martinson)
K2m.Sõda sõit niidsist silda mööda raudlinna sissi ku kõrin? Hernid ehk ube kallats patta
Krk 1889 (J. Kuusik)
K3a.Sõda sõidab niinest silda möödä? Hernid kallasse sõglast patta
Hls 1889 (M. Ilus)
2Hls - 2 var.
K3b.Sõda sõdib niinese silla pial? Vilja sõelutakse
KJn 1932 (J. Grauberg)
Hls, KJn, Tt - 3 var.
• Mötleja 30 ja 54 (125)
K3c.Raudne vägi läheb üle niidse silla? Herned sõelas
Trm 1895 (J. Tihane)
K4a1.Sõda sõit raudsihe liinä? Hernid pantas patta
Plv 1890 (J. Tamm)
Nõo, Kan, Rõu, 2Plv, 2Se - 7 var.
K4a2.Sõda sõidab raudlinna möödä? Herned keeve paan
Hls 1888 (P. Ruubel)
K4a3.Sõda sõidab raudlinna mööda, pää sel'lan? Hernad keevad paas
Hls 1893 (O. Sapas)
K4b*.Sõda sõdi ravvatsen liinan? Ua ehk herne keeva
Võn 1894 (J. Suits)
HJn, Krk, Hel, SJn, Pil, MMg, Võn, Tt - 8 var.
Vrd. 1910 2092 2094B1c
K4c.Sõda taples rauatsen liinan? Herne keeva paan
Võn 1888 (J. Kripson)
Võn, Ote - 2 var.
K4d.Sõda lähab raudise linna? Herned patta
Plt 1878 (K. Moks)
2Plt - 2 var.
K5a1.Sõda sõit raudsilda müüdä? Herne ja ua kiimine
Krk 1893 (J. Hünerson)
Krk, 3Vil, Kõp, Pil, Trm - 7 var.
E EM 143 (1351); E EM2 124 (1767)
K5a2*.Sõda sõidab raudsilla pääl? Herned pajas
Kõp 1903 (M. Evert)
Amb v. JMd, PJg, Hls, Kõp - 4 var.
K5b*.Sõda sõdib raudsilda mööda? Herned keevad paas
Vil 1889 (J. Köögardal)
Krk, 4Vil, Tt - 6 var.
Wied. 287
K6.Sõda sõdib vasksilda müüda? Herned keevad pajas
Vil 1936 (L. Takk)
K7.Sõda sõdib jõhvitse silla pääl? Sõglaga sõõrutas
Rõn 1889 (C. Berg)
K8+.1) Sõda sõdib sinist silda mööda, kuni saab raudse linna? Kui keegi ube sõelub ja neid raudse linna, s.o. patta keema paneb
MMg 1888 (A. Artis)
2) Sõda sõidab nahksilda mööda ja lääb raudsess linna? Herneid sõelutakse ja kallatakse patta
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Hlj, Pst, MMg - 4 var.
K9*.Sõda sõedab silda müüda, saab raudse linna? Herned lähvad patta
Pst 1936 (L. Köögardal)
Hel, Pst, Pst? - 3 var.
Vrd. 1971
K10*.Sõda sõidab ja läheb niinset teed mööda raudse linna? Hernid sõelutakse ja pannakse patta
Äks 1894 (J. J. Millert)
Pst, Äks - 2 var.
K11.Sõda läheb üle niinesilla raudsesse jõkke? Herneste poetamine
Pai 1926 (R. Viidebaum)
K12.Sõda sõidab raudset teed pidi? Herned pajas
Hel 1928 (E. J. Kase)
K13.Sõda sõit sõkla müüdä? Supp kiib
Ote 1889 (J. Kivisaar)
K14.Sõda sõit kivist silda pite, savitsõhe liina sisse? Hernid valõtas patta
Se 1934 (A. Kits)
K15.Sõda sõiti üle niitsisilla, kilinal-kõlinal karratsele liina? Herneid valatakse sõelast patta
Võn 1958 (G. R. Sordla)
K16.Sõda sõdib raudset silda mööda, raudsest sillast lähäb viltse koppa, viltse kopast nahkpauna? Herned pajas, kausis, kõhus
KJn 1890 (A. Pihlak)
L1a1.Kirju kari läheb niinest silda mööda raudse linna? Herneveeretus
Rak 1888 (M. Tamm)
Jõh, Iis, 3Hlj, Rak, Amb, Kuu, Kos, Äks, Rõu - 11 var.
Ol. Lisa nr. 14 (1888) 223 (1)
L1a2*.Kirju kari läheb üle niinest silla raudse linna? Herned üle sõela pajasse
Hlj 1888 (K. Leetberg)
2Hlj, Kad, Amb, 2Kuu, HJn, Pil - 8 var.
L1a3.Kirju kari lähäb üle Niineva silla raudse linna? Herned patta
HJn dat-ta (E. Normann)
L1b.Kirju kari jookseb üle niinse silla raudse linna? Hernesõulumine
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
L1c1*.Kari läheb üle niinise silla raudase linna? Seul ja herned
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
Hlj, Kuu - 2 var.
L1c2.Kari läheb raudse linna niinest silda mööda? Herned jooksevad pajasse sõela põhja pealt
Jõe 1888 (H. Tutar)
L2.Kari läheb üle niinese silla? Herneveeretamine üle sõela põhja (veeretamine = puhastamine)
Tln 1940 (G. J. Kallus)
L3a*.Kirju kari liab raudlinna? Hermed patta
Kod 1894 (J. Tamm)
Rkv, Kod, 2San, Rõu - 5 var.
L3b.Kirju kari sõidab raudses linnas? Pada keeb
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
L3c.Kiri kari aias ravvatsede liina? Hernit kallatas patta
Urv 1890 (J. Teder)
L4.Kirju kari läheb üle raudse silla? Herneid lastakse pajasse
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
L5.Kirju kari lähäb üle viimse raudsilla raudse linna sisse? Herned
Jõe 1878 (F. Matson)
L6.Karja aetas üle ravvatse silla mõtsa? Hernit v[alatakse] patta
Kan 1888 (J. Väggi)
L7.Kari läheb üle kalevist silla? Herneveeretamine üle sõela põhja
Tln 1940 (G. J. Kallus)
L8.Kirju kari läheb üle kivisilla? Uad patta
Äks 1926 (P. Berg)
L9*.Kirju kari läheb üle niinesilla raudsesse jõkke? Herned patta
Tür 1930 (R. Viidebaum)
Rkv, Tür - 2 var.
L10.Kirju kari läheb raudse jõkke? Herneveeretamine
Jür 1888 (M. Petroff)
L11.Kirju kari läheb musta meresse? Herned lähevad pajasse
Kos 1890 (J. Härg)
2Kos - 2 var.
L12.Kirjava kari lähtep üli niinise silla, virr-varr vaskise linna? Herned seulast katla lastes
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
L13.Kirju kari läheb üle neitsisilla raudse linna? Herned valatakse pajasse
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
L14.Kirju kari jookseb niinest silda mööda, enne kivikülasse, säält musta mõisa? Herned sõelast, kausist pajasse
Hlj 1890 (K. Leetberg)
M1*.Valged lammad lähvad üle niitsesilla raudse linna? Hernid kallatakse sõela seest patta
Kul 1929 (H. Tampere)
Kuu, 2Kul, Hii - 4 var.
M2a.Lambad lähvad raudsi linna, kilina ja kolina? Herned valatakse patta
Pär 1902 (J. J. Pulst)
M2b.Lambad lähevad kilinal-kõlinal raudsesse linna? Herneid valatakse patta
Saa 1930 (A. Räägel)
M3.Valgäd lambad lähvad ölä raudsä sölla? Hernäd lastaksä keedälekosä
Phl 1889 (J. Mey)
M4.Valged lammad lähvad raudteed mööda merde mis kõrina? Herned pannasse patta keema
PJg 1888 (J. Reinson)
E EM 169 (1633); E EM2 146 (2125)
N1a.Tillukese tallekese läävä ravvatsede liina? Herneid pandas patta kiimä
Rõn 1967 (A. Mankin)
Rõn, Ote - 2 var.
N1b*.Tillukese tallekese sõitva ravvatsede liina? Hernit pandas patta
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Ote, Kan - 2 var.
N2.Tillukese tallekese lääva ravvatsehe merde? Hernit kallatas patta
Kan 1895 (J. Tedder)
N3.Tillukene tallekene sõit linast teeda mööda ravvatsede liina? Hernit valetas patta
Ote 1889 (V. Vaher)
N4.Tillukõsõ tallukõsõ läävä luutsõdõ liina, nahatsõdõ pauna? Hernide söömine
Ote 1890 (J. A. Palm)
Vrd. 1651Fc 2215 2219
O.Muste- ja valgekirju lehmad lähevad raudsesse linna? Herned patta
HJn 1889 (H. Tiidermann)
P.Hallid härjad lähvad mööda niinesilda raudsesse linna elama? Herned veeretakse mööda sõela põhja patta
Lai 1904 (J. Ermann)
Qa.Kured lähvad kudrutes mööda niinse silla ja raudse linna? Herned sõelas ja pajas
VMr 1890 (A. Elken)
Vrd. 2160c
Qb.Kure lääva ravvatsede liina? Hernid valetas patta
San 1888 (K. Gross)
R1.Rigisevad, ragisevad, sõitvad niinesilda mööda, lähvad raudse linna sisse? Herned patta
PJg 1893 (M. Reimann)
R2.Kirinad-kõrinad lähevad üle raudse silla raudsesse linna? Herned kallatakse patta
Pär 1888 (H. Martinson)
R3.Kilinad-kolinad lähvad üle raudse silla? Ubad ja herned kallatakse potti
Vig 1889 (M. Liedenberg)
R4a1.Tirinel-tärinel lääva raudaste liina? Herne valetes patta
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
R4a2.Tirises ja tõrises, lätt ravvatsele liina? Uppe ehk hernit valetas patta
Võn 1894 (J. Suits)
2Võn, Räp - 3 var.
R4a3.Tiris Tõrissega läävä ravvatsehe liina? Upe ehk hernit valetas patta
Võn 1889 (T. Lätti)
R4b1.Tirinaga-tärinaga ravvatsede liina? Hernid kallatas patta
Ote 1889 (E. Brücker)
Lai, Ote, 4Rõu, Vas - 7 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 384 (22); E EM 154 (1471); E EM2 134 (1922); Nurmik II 42 (14); Puus. KH III5 74; Metstak2 31
R4b2.Tirinäl-tärinäl ravvatsõhõ liina? Hernit valõtas katlahõ
Rõu 1896 (H. Treu)
Amb v. JMd, 2Trm, San, Rõu - 5 var.
Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (10)
R4b3.Tirinällä-tõrinalla ravvatsõhõ liina? Hernit valõtas patta
Vas 1937 (I. Daniel)
R4b4.Tirinale-tarinale, ravvad sehen [sic!] liina? Herne lääva katlahe
Võn 1926 (M. Blum)
R4b5.Tirinal-tõrinal, raudratta linn? Oad pajas
Hää 1924 (N. Taago)
R4c1.Kirinad-kärinad lähevad raudse linna? Herned pannakse katla
Pöi 1894 (T. Undritz)
Pöi, Hää - 2 var.
R4c2.Kirinäd-kõrinad lähtväd raudsõ ljõnna? Herned patta
Khn 1934 (T. Saar)
2Khn, Hää - 3 var.
R4c3.Kirinaga-kärinaga lätt ravvatsõhe liina? Hernid pandas patta
Rõu 1895 (A. Perli)
R4c4.Kirinal-kärinal lähvad raudse linna? Herned, tangud kallatakse patta
Hää 1934 (J. Nurme)
Hää, Pil - 2 var.
R4c5.Kilinal ja kolinal lähvad raudse linna? Uad lastakse patta
Hää 1889 (E. Grant)
R4c6.Kolinal ja mürinal lähevad raudsesse linna? Herned valatakse patta
Ote 1957 (V. Sõna)
R4 c7.Kirises ja kärises, lätt ravvatsehe liina? Hernid kallatas patta
Vas 1894 (P. Saar)
R4d1.Kirises, kärises ravvatsehe liina? Hernit valetas patta
Plv 1890 (J. Tobre)
R4d2.Kiiksas, kaaksas, raudsas linnas? Nõelatoos
MMg 1889 (K. E. Martinson)
R5a1.Tirr-tirr tiid pite ravvatsehe liina? Herned patta
Kan 1888 (G. Veski)
5Kan, 4Urv, Krl, 2Plv, Räp, Vas, Vas v. Se, 3Se - 18 var.
R5a2.Tirr-tarr tiid pite ravvatsehe liina? Herneste kaldamine patta
Plv 1927 (E. Lepasson)
R5a3.Tirra-tarra tiid pite ravvatsehe liina? Hernid valetas patta
Kan 1963 (R. Praakli)
R5a4.Tirr-tirr tiid mööda ravvatsede liina? Hernit kallatas patta
Urv 1890 (J. Teder)
Vil, 2Ote, 3Urv, Rõu, Plv, Se - 9 var.
E EM 154 (1472); E EM2 134 (1924)
R5a5.Tirr-tarr taad [sic!] mööda ravvatsede liina? Hernit pandas patta
San 1893 (J. Tammemägi)
2San - 2 var.
R5a6.Tirr-tõrr teed müüdä rauatsõle linnä? Hernete pajasse valamine
Urv 1955 (T. Prisko)
R5b.Tirr-tirr rauasele linna? Herneid valetakse patta
Urv dat-ta (E. Mandel)
R6a1.Tirr-tirr tiid pitte ravvatsõhe majja? Pada
Rõu 1888 (A. Jennes)
R6a2.Tirr-tirr tiid mööda rauatsede majakeste? Hernid valetas patta
Krl 1889 (E. Kornel)
2San, Urv, Krl, Rõu - 5 var.
R6a3.Tõrr-tõrr tiid mööda rauatsele majja? Herned patta
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
R6b.Tirr lätt tiid müüdä ravvatsõhe majja? Hernid valõtas patta
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
R6c.Tirr-tarr raudsele majja? Herne patta laskmine
Vlg 1903 (J. Undritz)
R7.Tirr-tirr tiid müüda karratsehe liina? Herneid kallatakse patta
Vru 1925 (J. Kont)
R8.Kirradi-kõrradi raudsesse merde? Herneste patta kallamine
Nõo 1924 (L. Rosenberg)
R9.Tirisõs, tarisõs ravvatsõhe liuda? Hernit kallatas katlahe
Räp 1889 (J. Poolakess)
R10.Kirr-tirr ravvatsede patta? Herned lastakse patta
Har 1957 (S. Lätt)
S1.Kullekese-kallekese sõitva ravvatsele liina? Herne valetas patta
Võn 1895 (J. Moodis)
S2a.Kirinupud-karinupud sõitvad niinesilda mööda, lähevad raudse linna sisse? Herned lähevad patta
Käi 1928 (M. Meiusi)
S2b.Pimbulased-pambulased lähevad niinist silda mööda raudase linna? Herned, sõel ja pott
Vai 1893 (J. Sorro)
S3.Riitsiku-raatsiku lääve nahksilda müüdä raudese meresse? Herned pandas patta kiima
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
S4.Herjukese-harjukese, valge vati mehekese, musta mütsi poisikese, sõitva kuulsa kuningriiku, ravvatsede pääliina, üle niinesillakese? Hernid kallatas patta
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Z.Kire kari, valge väli, lähvad raudsesse linna? Hernesupp panna keema
Vai 1893 (D. Torpan)
Kontam.: = 2385M
Vrd.191U1b1 1431 1886 2233 2274 2276 2277 2278 2279
2276.TUHAT-TUHAT, SADA-SADA ÜHE KORRAGA LÖÖB MAHA? Heina niidetakse - 0+1+0+2 = 3 (32) var.
Tt dat-ta (M. Undi)
SJn, Urv, Tt - 3 var.
ÜÕÕ 14 (7); Mihkla-Tedre 56; Bachman-Vilbok II 25; Leht 8 (10); Mihkla-Tedre EK9 19; Hiie-Jõgisalu 65; Juhani-Tammoja 13 (10); Metstak 22 ja 35 (216); Leht VIII2 54 ja 56 (8)
Vrd.2275
2277.TUHAT-TUHAT, SADA-SADA ISTUS ÜTE TOOLI PÄÄL? Haenakuhi - 0+3+2+0 = 5 (13) var.
Aa.Tuhat-tuhat, sada-sada istus üte tooli pääl? Haenakuhi
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Urv, Rõu - 2 var.
RpS nr. 6 (1939) 189; Eas I 195 (285)
Ab.Mitusada tuhat istva üte tooli pääl? Hainakuhi
Kan 1896 (G. Loodus)
Ba.Tuhat-tuhat, sada-sada ühe kotka küine peal? Heinakoorem
Lai 1890 (A. Sommer)
Bb.Tuhat-tuhat, sada-sada istub ühe kotka küine pääl? Kuusk
TMr 1926 (P. Berg)
Vrd.2275
2278.TUHAT-TUHAT, SADA-SADA ÜHE TAMMEJUURE PÄÄL? Juuksed - 0+5+0+0 = 5 (19) var.
a.Tuhat-tuhat, sada-sada ühe tammejuure pääl? Juuksed
San 1877 (J. Hurt)
E EM 157 (1506); E EM2 136 (1963); RpS nr. 6 (1939) 189
b.Tuhat-tuhat, sada-sada ühe tammelaastu pääl? Kraasid
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
c.Tuha-tuha, sada-sada üte toomejuure pääl? Habena
Urv 1890 (H. Lellep)
d.Tuhat-tuhat, sada-sada kasvase üte saare pääl, tulep vikat, niidap maha? Habe
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
e.Tuhat-tuhat, sada-sada kasvavad mäe külje peal? Juused
Tõs 1895 (O. Schantz)
E EM2 136 (1963); Metstak 8 ja 32 (16); Metstak2 10 ja 11; Siirak EKTv VII2 58 (3)
Vrd. 1941
Vrd.1886 2275
2279.TUHAT-TUHAT, SADA-SADA, ÜHE VÖÖGA ÜMBERT KINNI? Õlekubu - 12+169+39+15 = 235 (364) var.
A1a1.1) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
Pil 1890 (J. Bock)
2) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga ümbert kindi? Õlevihk
Muh 1872 (O. T. K.)
3) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ümmer kinni? Õlekubu
eP 1889 (J. Pint)
Vi, VNg, VJg, Sim, 2VMr, 2Amb v. JMd, JJn, 2Pee, Ann, Kuu, Kos, 4Pöi, 5Muh, Tõs, Vän, Hel, 3Pst, 2Vil, SJn, 5KJn, 4Pil, 3Plt, 2Lai, Pal, Äks, eP - 49 var.
A1a2.Tuhat-tuhat ja sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
Ksi 1889 (J. Pruuli)
Amb v. JMd, Ksi - 2 var.
A1b.1) Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga ümmert kinni? Kubu
Tt dat-ta (anon)
2) Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe üüga ümbert kinni? Õlekubu
Pst 1888 (J. Jaakson)
Pst, Vil, SJn, Pil, Pal, Äks, Tt - 7 var.
A1c.Tuhat-tuhat, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
Jõh 1888 (A. M. Saar)
A1d.Tuhat korda tuhat, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
Plt 1896 (M. Luu)
A1e.Mitu tuhat, setu tuhat, ühe ööga ümbert kinni? [Lahendus puudub]
Pöi 1927 (V. Noot)
A1f.Sada tuhat ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
VMr 1888 (J. Koit)
A1g.Mitu tuhat, mitusada, üte vööga ümbert kinni? Rukkivihk
Pst 1889 (H. Henno)
A1h.Mitu tuhat, sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
VMr 1890 (J. Palm)
A1i.Tuhat tuba, sada saba, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
A1j.Sada saari, tuhat taari ja ühe vööga ümbert kinni? Rukkivihk
Plt 1892/6 (M. Luu)
A1k.Sidu seda sada tuhat ühe vüüga ümbert kinni? Õlekubu
MMg 1889 (H. Rätsepp)
A1l.Ühe vööga ümbert kinni (Mit einem Gürtel umschlossen)? Ein Bund Stroh
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 291; E EM 162 (1558); E EM2 140 (2025)
A1m1.1) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga kinni? Õlekubu
Ris 1896 (J. Niinas)
2) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühü ööga kinni? Õlekubu
Aud 1889 (K. Tarkpea)
5Koe, Pee, Ris, 2Aud, Vän, Tor, SJn, KJn, Plt, Trm - 15 var.
A1m2.Tuhat-tuhat, sada-sada, üte ööksega kinni? Õlekubu
Krk 1889 (M. Kõdar)
A1n.Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga kinni (Hundert Hunderte, tausend Tausende mit einem Gürtel befestigt)? Ein Heuschober
Tt enne 1876 (anon)
Mih, Tt - 2 var.
• Wied. 286; E EM 135 (1268); E EM2 118 (1657)
A1o.Sada ja tuhat, ühe vööga kinni? Õlekubu
Tor 1889 (M. Tohv)
A1p.Tuhat tutinutikest, üte vööga kinni? Õlekubu
Urv 1890 (J. Teder)
Vrd. 2270
A1q.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga keskelt kinni? Vihk vilja
Kuu 1938 (J. Eplik)
A1r.Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe ema vöö all? Õled
VMr 1890 (A. Elken)
A2a1.1) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga kinni siutud? Õlevihk
Pär 1888 (H. Martinson)
2) Tohat-tohat, sada-sada, üte ööga kinni seot? Õlekood, kubu
Trv 1897 (J. Vaine)
Nrv, 2Jõh, Kad, 2Pär, Trv, 2KJn, Pil, Plt - 11 var.
EMrd II 369
A2a2.Tuhat-tuhat, sada-sada, kõik ühe ööga kinni seotud? Õlevihk
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
A2a3.Tuhat-tuhat, sada-sada ja kõik on ühe vöega kinni siutud? Õlekubu
Kos 1892 (T. Wiedemann)
A2b.Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga kinni seutud? Õlekubu
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
Hlj, Tõs - 2 var.
A2c.Üks tuhat, kaks tuhat, ühe vööga kinni seutud? Kubu õlgi
Hää 1889 (E. Grant)
A2d.Tuhat korda tuhat ja sada korda sada on ühe ööge kõik kinni seotud? Õlekubude kinnisidumine vanasti rehepeksu ajal
Hel 1964/5 (A. Kaarmäe)
A2e.Tuhat tugevat ja sada vägävat, ühe vüega kinni siutud? Õlekubu
Iis 1889 (D. Timotheus)
A2f1.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga siutud? Õlekubu
JJn 1888 (J. Piber)
JJn, Koe, Pai, 2Tõs, Pär, Hls, KJn - 8 var.
A2f2.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööksega seotud? Õlekubu
SJn 1890 (M. Kielas)
A2g.Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe ööga siutud? Õlekubu
Pär dat-ta (J. Martinson)
A2h.Tuhat-tuhat sada, ühe ööga seotud? Õlekubu
Tõs 1889 (H. Anniko)
A2i.Tuhant ühe ööksega siutud? Õlekubu
Pst 1888 (M. Juurik)
A2j.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga ümmert seutud? Õlekubu
SJn 1893 (J. Mein)
A2k.Tuhat ja sada, ühe vööga ümber siutud? Õlekubu
Iis 1888 (A. Valter)
A2l.Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga ümbert kinni seotud? Õlekubu
Pil 1891 (J. Järv)
A2m.Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga kokku seotud? Õlekubu
Trt 1927 (K. Pormeister)
A3a.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga kinni pantud? Õlekubu
Saa? dat-ta (anon)
A3b.Sada tuhat kokku pandud üheainsa vööga? Linakubu
Trm 1889 (H. Mann)
A4.1) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga vööditud? Õlekubu
Kad 1896 (J. Sõster)
2) Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vöögä vöösitud? Viljavihk
Kuu 1899 (C. Salström)
Kad, Rak, JMd, 3Kuu - 6 var.
A5a1.1) Tuhand-tuhand, sada-sada, üte vööge kinne keidet? Õlekubu
Hel 1889 (G. Habicht)
2) Tuhat-tuhat, sada-sada, üte vüüga kinni köüdet? Olõkubo
Kan 1895 (G. Loodus)
Krk, 2Hel, Kan, Räp - 5 var.
A5a2.Tuhant-tuhant, sada-sada, üte üüksege kinni köudet? Õlekubu
Krk 1890 (J. Hünerson)
3Krk - 3 var.
A5b.Sada-sada, tuhat-tuhat, üte vööga kinni köidetu? Õlekubu
San 1895 (J. Kuldsep)
San, Tt - 2 var.
A5c.Sada tuhat, kõik ühe vööga kinni köidetud? Õlekubu
Urv 1887 (J. Paap)
A5d.Tuhant tudi-ludi, üte üüksege kinni köidet? [Lahendus puudub]
Krk 1939 (L. Paut)
A5e1.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühel ööl kokku köidet? Õlekubu
Hel 1889 (H. Karolin)
A5e2.Tuhat-tuhat, sada-sada, üte ööksege kokku köudet? Olekubu
Hls 1891 (J. Riiet)
A5f1.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga köidetud? Õlekubu
KJn 1932 (J. Grauberg)
KJn, Ote - 2 var.
A5f2.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööksega köudet? [Lahendus puudub]
Hls 1895 (M. Mõrd)
A5g.Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga köidetud? Õlekubu
Tln 1940 (G. J. Kallus)
A5h.Tuhat kõrd tuhat, üte vööga köidetu? Õlekubu
Ote 1889 (E. Brücker)
B1.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe sidemega kinni? Õlevihk
Kse 1889 (K. Karu)
B2a.Sada ja sada, ühe sidemega seutakse (Hundert und hundert zusammen werden mit einem Bande gebunden)? Ein Strohbund
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 369 (97); Hupel 121; Willmann 172 (87); Lönnrot 159; Nörmann 36 ja 55 (67); Ahlqvist 74; Wied. 286; Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (24); KAH EKAl 162 ja 164 (91)
B2b.Sada siutakse ühe sidemega? Õlekubu
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
B2c1.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe sidemega seutud? Õlekubu
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Jõh, VMr, Kse, Hls, 2Vil - 6 var.
B2c2.Tuhat ja tuhat, sada ja sada, ühe sidemega seutud? Õlekubu
Har 1888 (anon)
E EM 135 (1270); E EM2 118 (1659); Metstak 22 ja 35 (226); Metstak2 60 ja 61
B2d.Tuhat ja tuhat om üte sidemega seotud? Õlekubu
Plv 1894 (H. Huik)
B2e.Tuhat ja sada ühe sidemega seotud? Õlekubu
Rap 1895 (J. Reinthal)
B2f.Sada ja tohat üte sidemega seot? Õlekubu
Trv 1892 (J. Kill)
Ans, Trv - 2 var.
B2g1.Sada ja sada ühe sidemega seutud? Õlekubu
HJn 1890 (H. Tiidermann)
HJn, Kei, Trv, Lai - 4 var.
B2g2.Sada ja sada ja ühü sidemega siutud? Õlevihk
Vig 1889 (A. K. Saalist)
B2h.Mitusada ühe sidemega seotud? Õlekubu
PJg 1876 (J. Reinson)
B2i.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe sidemega kinni seotud? Õlekubu
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
B2j.Sada ja sada, ühe sideme sisse seutud? Õlevihk
Phl 1897 (J. Pöijal)
B3.Sada ja sada, üte sidemega keidetas? Õlekubu
Ran 1889 (A. Tobber)
C1.Tuhat-tuhat, sada-sada, üte keidisega kinni? Õlekubu
Trv 1894 (J. Sikk)
Trv, Kam - 2 var.
C2.Tuhand-tuhand, sada-sada, üte keidisege kinne keidetu? Õlekubu
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
Da.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vitsaga vitsutatud? Õlekubu
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Db.Sada-sada, tuhat-tuhat, üte vitsag vitsuted? Õlekubu
Hls 1888 (P. Ruubel)
3Hls - 3 var.
Dc.Sada-sada, tuhant, üte vitsage vitsutud? Õlekubu
Trv 1903 (G. Lipp)
Dd.[Tuhat-tuhat] ühe vitsaga vitsutatud? Õlekubu
Pal 1888 (H. Maasen)
E.Tuhant-tuhant, sada-sada, üte vihuga kinni köidetu? Õlekubu
Ote 1892 (J. Ainson)
F.Mitu tuhat kokku pantud, ühe nööriga seotud? Õlevihk
Saa 1896 (J. A. Kangur)
G.Sada ja sada ühel köiel köidetakse? Vihk
Rak 1888 (C. M. Redlich)
H.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe pihuga kinni seotud? Õlekubu
Jõh 1889 (P. Paurmann)
I.Tuhat-tuhat, sada-sada, ütest kinni keidetu? Õlekubu
Puh 1889 (J. Loskit)
J.Tuhat-tuhat, sada-sada, üks ühetõise kõrvas? Õlekubu
Tor 1887 (J. Tilk)
K.Tuhat-tuhat, sada-sada, üheksaga ümbert kinni? Õlekubu
Hlj 1890 (K. Leetberg)
L1a1.Tuhat meest, sada meest, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
VMr 1888 (J. Puurmann)
L1a2.Tuhat meest ja sada meest, aga ühe vööga seotud? Õlekubu
Koe 1890/3 (H. Schultz)
L1b*.Tuhat miist üte öökseg kinni? Õlekubu
Hls 1887 (M. Järve)
HJn, Hls - 2 var.
L1c.Tuhat meest, üks vöö? Õlekubu
Elv 1925/6 (M. J. Eisen)
L1d.Mitusada meest ühe vööga ühes? Õlekubu
Hag 1889 (J. Valdmann)
2Hag - 2 var.
L2.Mitu miist üte kövvege kinne köidetu, mõnel pää, mõnel jala? Napukubu (olekubu)
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
M1a.Tuhat venda ühe vöö sees? Vihk
Hii 1891 (G. Tikerpuu)
Rei, Hii - 2 var.
M1b.Tuhat velle üte vüüga ümbre? Õlekubu
Ote 1888 (H. Nugin)
M1c+.Tuhat venda on ühe vööga köidetud ja emakese najale pantud? Vihk
Trv 1905 (A. Anderson)
M1d.Tuhat venda, üks vöö? Rukkivihk
Lüg 1963 (M. Kaasik, G. Kallasto)
M1e.Tuhat velja, üts vüü? Vihk, kubu
Se 1968/9 (K. Tarend)
M2.Tuhat vennast ühe sidemega siutud? Õlekubu
VMr 1890 (A. Elken)
N.Tuhat tuttavat, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
Amb 1888 (M. Neumann)
Rak, Amb, Mih, Rõu - 4 var.
Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (14)
O.Tuhat tulijad ja sada-sada, üte vööga kinni keidetu? Õlekubu
Puh 1889 (S. Sepp)
P.Sada sugulast ühe vüöga ümbert kinni? Õlekubu
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
Q.Sada saksa üte vüüga päält kinni köüdetu? Õlõkubu
Ote 1891 (J. Jürgenson)
R.Sada neitsitid ühe vööga kinni? Õlekubu
Tor 1888 (M. Tilk)
S.Tuhat kõrt ühe sidemega seotud? Õlekubu
Saa 1895 (J. A. Kangur)
Za1.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga, kahe otsaga? Õlevihk
Kär 1889 (T. Jank)
Krj, Krj v. Mus, 2Mus, Kär, Jaa, Tt - 7 var.
Vrd. 462
Za2.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga ja kahe otsaga? Õlevihk
Tt dat-ta (M. Raun)
2Mus, Tt - 3 var.
Wied. 290; E EM 157 (1507); E EM2 136 (1964)
Za3.Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ning kahe otsaga? Õlevihk
Khk 1947 (A. Kannel)
Zb.Tuhat-tuhat, sada-sada, kahe otsaga ning ühe vööga? Õlevihk
Ans 1898 (T. Sömer)
Zc.Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe ööga, kahe otsaga? Õlevihk
Kaa 1952 (A. Tuim)
Zd.Mitu tuhat, setu sada, ühe vööga, kahe otsaga? Õlevihk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Ze.Ühe ööga, kahe otsaga? Ein Strohbund
Mus 1817/22 (anon)
Wied. 291; E EM 162 (1559); Kmpm. KH 45; E EM2 140 (2026)
T1*.1) Sada tuhat kokku pantud, viiekümne võru sees? Õlekubu
Tt 1878 (C. E. Malm)
2) Sada tuhat kokku pantud, viiekümne võru sisse? Õlekubu
Vil 1937 (A. Mikk)
Trv, Vil, Tt - 3 var.
• Mötleja 28 ja 54 (118); E EM 136 (1273); E EM2 118 (1662)
T2.Tuhat-tuhat, sada-sada, viiskümmend võru sisse? Õlekubu
Trv 1889 (H. Kallas)
Ua.Sada Jaanust, tuhat Jaanust, ühe ööga kinni pandud? Õlekubu
Pst 1890 (J. Leppik)
Kontam.: = 1880Ca
Ub .Tuhat Jaanust, sada Jaanust, ühe vööga ümmert kinni? Õlekubu
KJn 1888 (J. Reial)
Kontam.: = 1880Cb
Vrd.467 2275
2280.TULE MINU JUURE, ANNA MULLE SUUD, PANE OMA RIIST MINU RIISTA SISSE? Aedavõti - 0+3+2+0 = 5 (6) var.
Aa1.Tule minu juure, anna mulle suud, pane oma riist minu riista sisse? Aedavõti
Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
Aa2.Tule mo juure, anna mulle suud, pista oma riist mo riista sisse? Lukk
Kos 1894 (T. Wiedemann)
Ab.Tule minu juurde, istu mu sülle, pista oma riist minu riista sisse? Aidalukk ja võti
Juu 1890 (J. Trull)
Ac.Tule minu ette ja võta mind kätte ja pane oma riist minu riista sisse? Lukk ja võti
Rap 1928 (R. Viidebaum)
B.Mina astun sinu vastu, panen oma jala sinu jala vastu, oma kõhu sinu kõhu vastu, oma asja sinu asja sisse? Kast
Lüg 1921 (M. Jürna)
2281.TULEB ILMA TÕUKAMATA, LÄHEB ILMA LÜKKAMATA? Tuul - 0+3+0+0 = 3 (3) var.
A.Tuleb ilma tõukamata, läheb ilma lükkamata? Tuul
Äks 1889 (K. Blaubrik)
B.Kutsmata tuleb, ajamata lahkub? Sitahais
Pal 1897 (H. Karro)
C.Kes läheb aamata toast välja? Suits ehk aur
Ris 1892 (J. Holts)
2282.TULI TOLLAR, VIIS VILLARI, LONTKÕRV JOOKSIS JÄRELE? Hunt viis lamba, koer jooksis hundi järele - 0+2+1+4 = 7 (29) var.
A.Tuli töllardi, viis villardi, tänapääv sai täis nädal, tulin teilt telkad saama, tahan minna taga ajama? Hunt viis lamba, toob naabrist koera ja läheb hunti taga ajama
Hii 1891 (G. Tikerpuu)
Ba.Tuli tollar, viis villari, lontkõrv jooksis järele? Hunt viis lamba, koer jooksis hundi järele
Trm 1896 (J. Soodla)
Kuu, 2Rap v. Mär, Trm, San - 5 var.
E EM2 137 (1982); Nurmik II 176; Nurmik EKÕr 85; Oro-Nurmik ELM 79; SSTT 20; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (12); Metstak2 44; Postimees Extra nr. 244 (1993) 5 (6)
Bb.Tuli tullari ja viis villari? Hunt viis lamba
Kad 1971 (J. Valdur)
Vrd.rl: E 58032 (2) < Pal
2283.TULID MEHED KIRVEDETA, EHITASID LINNA NURKADETA? Sipelgate pesa - 0+3+1+0 = 4 (11) var.
Aa.Tulid mehed kirvedeta, ehitasid linna nurkadeta? Sipelgate pesa
Trt 1930 (A. Pfeiffer)
Ab.Tulivad talumehed kirvesteta, ehitasivad maja nurkadeta? Sipelgas
Rak 1905 (K. Holm)
SSTT 105; Randmäe-Sprenk II 106 (2); Randmäe-Sprenk III 26; Metstak 18 ja 34 (173); Metstak2 49 ja 50
Ac.Ehitab maja ilma tööriistadeta? Ämblik
Rak 1905 (K. Holm)
B.Mees läheb metsa ilma noata ja kirveta, teeb puuriida üles ja elab ise seal sees? Sipelgate pesa
MMg 1888 (A. Artis)
Vrd. 1075A4c
2284.TULD SÖÖB, VERD JOOB? Püss - 3+6+0+0 = 9 (27) var.
Aa.Tuld sööb, verd joob? Püss
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Pöi?, KJn - 2 var.
E EM 158 (1516); E EM2 137 (1973)
Ab.Tuld sööb ja verd joob? Püss
Tt dat-ta (anon)
Wied. 290; NP 11
Ba.Isa sööb tuld, poeg joob verd? Püss
Saa 1889 (J. Tuul)
Bb.Isä sööb tuld, poeg sööb verd? Püss
SJn 1891 (J. Köstner)
Ca.Emä sülgäb tuld, poja imeve verd? Püssilaskmine
Pst 1893 (J. Reevits)
Cb.Ema näitab tuld ja pojad imevad verd? Püssilaskmine
Saa 1895 (P. Ramberg)
E EM2 31 (106)
D.Peremees sööb tuld ja sulane imeb verd? Peremees sööb tuld on püss, sulane imeb verd on püssikuul
Saa 1895 (P. Ramberg)
E EM2 105 (1438)
E.Siivuta lindas, hammasteda pure, poig verejuuja? Püss
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Kontam.: = 2194M
Vrd.2285 2286 2287
2285.TULD SÜÜ, VETT SITUS? Piip - 0+9+1+0 = 10 (13) var.
a1.Tuld süü, vett situs? Piip
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Amb, KJn, Pil, 2Ote, Tt - 6 var.
E EM 158 (1517); E EM2 137 (1974)
a2.Tuld sööb ja vett situb? Piip
Amb 1889 (J. Ney)
Amb, Plt, Plv - 3 var.
b.Tuld süüp, vett kusep? Piip
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Vrd.2284 2286 2287
2286.TULD SÜÜB, TINA SITUB? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
SJn 1894 (H. Raid)
Vrd.2222 2284 2285 2287
2287.TULD SÜÜP JA VERD SITUB? Kuppu lastas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
San 1889 (M. Lepp)
Vrd.2284 2285 2286
2288.TULI KESET MERD? Samavar - 0+2+10+1 = 13 (15) var.
Aa1.Keset merd tuli? Samavaar
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Jõh, Se - 2 var.
Aa2.Tuli keset merd? Samavar
Se 1935 (A. Jänessoo)
2Se - 2 var.
Aa3.Meri ümbre, tuli siehn? Samovar
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 129 (108)
Aa4.Kest merd tetäs tuld? Samavar
Se 1938 (A. Tammeorg)
Ab1.Kest järvi tulõkõnõ? Samavar
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (63)
Ab2.Tuli palas kest järve? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
Ba.Tuli keskpaiga, vesi ümbretsõõri? Samavaar
Se 1934 (N. Oinas)
Vrd. 2499
Bb*.Vesi ümbretsõõri, tuli kespaigah? Samavar
Se 1930 (V. Ruusamägi)
2Se - 2 var.
Bc.Meri ümbretsõõri, tuli keskpaigah? Samavari
Se 1927 (M. Pihlapuu)
C.Pääl pulk, all mulk, vesi ümbre, tuli keskel? Samavaar
Se 1934 (N. Oinas)
Vrd. 46Ac
Vrd.1602 2550
2289.TULI KORSNAS, VESI AHJUS? Lamp - 0+1+64+42 = 107 (221) var.
Aa1.Tuli korsnas, vesi ahjus? Lamp
Võn 1895 (P. Rootslane)
Rkv, 3Sim, JJn, 3Kuu, Tõs, Prn, Trm, Äks, 2TMr, Trt, Võn, 2Rõu, Plv, 2Se - 21 var.
E EM2 137 (1980); E MM 16 ja 45 (251); E MM2 16 ja 48 (254); Nurmik II 7 (21); Kmpm. EL II8 213; Huvit. II 216 ja 224 (21); Kmpm. EL IV 259; Puus. KH III5 74; Ainelo III 62; Huvit. I4 132 (5); Kmpm. EL III10 138; Huvit. V Lisa 17 (12); Nugis 294 ja 315 (231); Janno-Salun III 249; E MM3 13 ja 40 (254)
Aa2.Tuli korstnas ja vesi ahjus? Klaasiga lamp
JJn 1974 (H. Sammal)
Aa3*.Korstnah tuli, ahoh vesi? Teemasin
Se 1949 (R. Viidalepp)
Trt, Se - 2 var.
Ab1.Vesi ahjus, tuli korstnas? Lamp
Käi 1938 (E. Ennist)
Jõh, Hlj, Sim, 4Amb v. JMd, 3Kuu, Rap v. Mär, Mär, Noa, 2Käi, 3Emm, Khk, 2Jäm, Kaa, Pha, 2Pöi, Muh, Tõs, Vän, 2Prn, Saa, 2Hls, Krk, Kõp, KJn, Lai, 2Trm, Kod, TMr, Trt, Võn, Nõo, Puh, 2Ote, Kan, 3Urv, Krl, 2Har, Rõu, Plv, 5Se - 61 var.
Metstak 11 ja 33 (74); Metstak2 24 ja 25
Ab2.Imelik riist - vesi ahjus, tuli korstnas? Lamp
Vän 1937 (E. Tammsoo)
Ab3.Vesi on ahjus, tuli on korsnas? Petrooliumilamp
Kuu 1965 (E. Art)
Ab4.Vesi ahjus ja tuli korstnas? Põlev lamp
Kuu 1935 (A. Mägi)
Lüg, VMr, Kuu - 3 var.
Ab5*.Ahjus vesi, korstnas tuli? Lamp
Sim 1929 (R. Viidebaum)
Sim, Trt, 3Se - 5 var.
B.Tuli ahjus, vesi korsnas? Petrooljumilamp
Kaa 1946 (O. Toombu)
Amb v. JMd, Kuu, Kaa, Tor - 4 var.
C.Vesi ahoh, tuli trubah? Lamp lae all
Se 1938 (J. Ilvik)
2Se - 2 var.
D+.Tuli korstnas ning vesi kaos? Lamp
Khn 1948 (S. Lätt)
Kuu, Mär, Khn, Prn, Hää, Ote - 6 var.
Lasteleht nr. 6 ja 13 (1939) 104 ja 217 (4)
2290.TULINE TA ON, AGA EI PÕLETA? Tuline, kärmas inimene - 0+0+1+0 = 1 (22) var.
a.Tuline ta on, põlema ei pane? Tuline inimene ehk loom
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (11)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (11); Mötleja 31 ja 54 (133); Undritz ELKk II 122 (6); ER Kal. (1886) 96 ja 101 (9); E EM 159 (1523); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (9); E EM2 137 (1981); E MM 16 ja 45 (252); E MM2 16 ja 48 (255); E MM3 13 ja 40 (255)
b.Tuline ta on, aga ei põleta? Tuline, kärmas inimene
Vil 1937 (A. Mikk)
Vrd.863
2291.TULP IIH, TULP TAKAH, TULBA VAHEL VALGÕ? Laterna - 1+0+0+0 = 1 (1) var.
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
2292.TUTMED-RUTMED RUATSI NAISE PUUSA PIAL? Lambavill - 0+1+1+0 = 2 (5) var.
Iis 1889 (D. Timotheus)
Iis, Hlj - 2 var.
RpS nr. 6 (1939) 188
2293.TUUL HÄLLUTAS, PÄIV KUIVATAS, KUNINGA HOBÕSÕ VIIVÄ MEHELE? Pähkled, hambad - 0+1+0+0 = 1 (8) var.
Ote 1889 (G. Wulff)
Meelej. nr. 38 (1887) 304 (66); E EM 159 (1529); E EM2 138 (1989)
2294.TUULE KÄE TUDISEB, VIHMA KÄE VIDISEB, LÄHÄB TUPPA TUTSA-TATSA? Kana - 0+1+1+2 = 4 (35) var.
A.Tuule käe tudiseb, vihma käe vidiseb, lähäb tuppa tutsa-tatsa? Kana
KJn 1890 (A. Pihlak)
Jõe, Han, KJn - 3 var.
Loorits VrP 25 ja 26 (12); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (12); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (4); LS 421; Bachman-Vilbok II 220; SSTT 42
B.Vihma käes vudiseb, tuule käes tudiseb, tuleb tuppa, võtab kulla, jätab mulla? Kana tuleb tuppa
KJn 1926 (S. Köögardal)
Kontam.: = 2224R
2295.TUULE VUHIN, MÕTSA KAHIN, KÄI ÜMBRE KIIKST-KÄÄKST? Keträmine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
San 1893 (J. Tammemägi)
Vrd.2296
2296.TUULE VUHINAL, METSA KOHINAL, KÕIGE KINDLAMA KAMBRI SEES? Pähkel - 8+102+26+14 = 150 (233) var.
Aa1.Üks tuba kindlas kambris, ei senna puutu tuult, pääva ei ühtegi (Eine Stube in einer festen Kammer, dahin kommt kein Wind, vom Tage gar nichts)? Eine Nuss
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 371 (118); Willmann 174 (108); Lönnrot2 196 (181); Wied. 292; E EM 167 (1609); KAH EKAl 162 ja 164 (112); E EM2 144 (2091)
Vrd. 2535
Aa2.Üks tuba kindlas kambris, ei senna puhu tuult ega paista päeva? Pähkel
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Ab.Üks tuba kindlas kambris, ei paista sinna päike ega kuma kuu? Pähes
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B.Hoone on kindlaste ehitud, nii et päe ega tuul tema sisse ei pääse? Pähkel
Pai 1892 (A. Hanson)
C.Umbsen õõnen, kitsan kambren? Pähkel
Hls 1888 (P. Ruubel)
D1a.Kõige suuremas tuules, kõige vaiksemas kambris? Pähkel
Plt? dat-ta (anon)
D1b.Kõige kindlama kamre sees, aga kõige kangema tuule käes? Pähkel
SJn 1893 (J. Mein)
Vrd. 646
D2.Tuulitses, juulitses, ise kõige kindlamas kambris? Päike
Pst 1888 (J. Leppik)
D3.Suures tuules, paksus pilves, pimedas toas ja kindlas kambris? Õunaseeme
Han 1889 (A. Reimann)
D4.Mis on uuen hoonen ja kindlen kambren, tuule kõrgen ja päeva paistel? Pähkel
Hls 1892 (H. Küle)
E1.Umbses hoones, tuiskus, tormis, kindlas kambris? Pähkel
Vän 1889 (J. Tammann)
Vrd. 784Fb
E2.Umsen hoonen, nahksen kindan, tulen [sic!], tuisun? Pähen
Nõo 1888 (P. Unt)
F1.Tuules, tormis, kindlas kambris? Pähkletuum
Khn 1889 (A. Lepik)
Khn, Vän - 2 var.
Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (13)
F2.Tuules, tormis, kindlas kambres, kirilad seljas? Pähkla kasvamine
Tür 1888 (M. Tults)
F3a.Tuules, tormis, uues hoones, kindlas kamres? Pähkel
Vän 1893 (M. Tõnisson)
F3b.Tuuldes, tosinas, uudes hoones, kindlas kambres? Pähkel
Vig 1869 (M. J. Eisen)
G1.Üleval kõrges, tuule, taeva all, umbses hoones, kindlas kambris? Pähkel
Rap 1896 (J. Reinthal)
G2.Üleval kõrges, tuules, taevas, kindlas kambres, lukkus, võtmes? Pähklituum
PJg dat-ta (E. Normann)
H1.Tuules, taevas, lukus, võtmes? Pähkel
Pst 1889 (H. Henno)
H2.Tuulen, taevan, lukun, võtman, esi kige kindlaman keldren? Pähkel
Pst 1893 (J. Reevits)
I1a.Tuules, taevas, pikas paelas, uudes aidas, umbes lukus? Pähkel
Var 1888 (M. Karotom)
2Var - 2 var.
I1b.Tuules, taevas, pikkas paelas, uudes aitas, kindlas lukkus? Pähkel
Kse 1889 (K. Karu)
I2a1.Tuuldes, taevas, pilves, paelas, kindlas kambris, lukkus, võtmes? Pähkel
Pär 1888 (M. Lipmann)
I2a2.Tuules, taevas, pilves, paelas, kindlas kambris, võtmes, lukkus? Pähkel
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
I2b.Tuules, taevas, pilves, paelas, uudes aitas, umbses lukkus? Pähkel
Pär 1888 (H. Martinson)
I2c.Pilves, paelas, tuules, taevas, pimedas kambres, raudses kappis? Pähkletuum
Hää 1933 (M. Martinson)
I2d.Kui pilves, siis paelas, kui tuules, siis taevas, üleval kõrges, kitsas kamris? Pähkel
Rid 1940 (E. Poom)
I3a.Tuules, taevas, pilves, päevas, lukus, võtmes? Pähletuum
Vil dat-ta (J. Täht)
I3b1.Tuules, taevas, pilves, päevas, kindlas kambris, lukkus, võtmes? Pähkel
Vil 1895 (A. Suurkask)
I3b2.Tuules, taevas, pilves, päevas, lukus, võtmes, kõige kindlamas kambres? Pähkel
Kõp 1903 (M. Evert)
I4a.Tuules, taevas, päevas, paelas, pimedas tornis, kindlas kambris? Pähkletuum
Hää 1889 (E. Grant)
I4b.Tuuldes, taevas, päevas, paelas, uudes aitas, kindlas kambris, pimedas tornis, lukkus, võtmes? Pähkel
Saa? dat-ta (anon)
Ja.Tuules ja tormis, päevas ja Pärnus, ise kindla karbi sees? Pähkel
JJn 1888 (M. Roosileht)
Jb.Tuules, tormis, päevas, pärnas, umbses hoones, kindlas kambris? Pähkel
Äks 1893 (P. Sepp)
Jc.Tuuldes, tormis, päevas, pärmis, uudes hoones, kindlas kambris? Pähkel
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
Jd.Tuules, tormis, päävas, põrnes, kindlas kamres, uustes hoones, karpäh? Pähkel
Vän 1888 (T. Tetsmann)
Je.Päävas, pärlis, tuuldes, tormis, uudes hoones, kindlas kamres? Pähkel
SJn 1889 (J. ja T. Köstner, A. Stiem)
Jf.Päävas, päinas, tuules, toimes, ülal kõrges, kindlas kambris? Pähkel
Prn 1933 (E. Poolak)
Jg.Tuules, tormis, päevas palavas, uudes hoones, kindlas kambris? Pähkel
Tor 1889 (M. Tohv)
Jh.Tuules, tormis, pilves, pasunas, umbses hoones, kindlas kambris? Pähkel
Tln 1926 (M. Sengbusch)
K*.Tuules tahenes, päävas pahenes, uudes hoones, kindlas kambris? Die Nuss
Tor 1816 (B. A. F. Offe)
Tor, MMg - 2 var.
• Beitr. VI (1816) 50 (2); Lönnrot 161; Ahlqvist 74; E EM 159 (1528); E EM2 138 (1988)
L1a.Tuules tuheseb, pääves paheseb, uudes hoones, kindlas kambres? Pähkletuum
Tor 1889 (M. Sahl)
L1b.Tuules tuhiseb, päevas pahiseb, üleval kõrges, kindlas kambris? Pähkel
Aud 1933 (M. Pommer)
L1c.Tuules ta tuhiseb, päevas ta pahiseb, üleval kõrgel, kindlas kambris, tammises tündris? Pähkel
Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
L2a.Tuule tuhing, päeva pahing, üleval kõrges, külmas kambris? Pähkled
Tõs 1889 (H. Anniko)
E EM2 138 (1991)
L2b.Tuule tuhin ja päeva pahin, ülal kõrgel, kindlas kambris? Pähklid
Var 1947/8 (L. Palusalu)
2Var - 2 var.
L3a1*.Tuules tuhinas, päevas pahinas, uudes hoones, kindlas kambris? Pähkel
Tor 1888 (T. Tilk)
4Tor - 4 var.
L3a2.Tuules tuhinas, päevas pahinas, uudes hoones, kindlas kambris, võtmeta lukkus? Pähklituum
Tor 1939 (V. Tuisk)
L3b.Tuule tuhinas, päeva pahinas, üleval kõrges, kindlas kambris? Pähkel
Tõs 1921 (S. Lind)
Tõs, Saa? - 2 var.
L3c.Tuules tohinas, päävas pahinas, umbses keldris ja kindlas kambris? Pähel
HJn 1888 (N. Jegorov)
L3d.Tuules tuhinas, päävas pahinas, pitkas putkus, kindlas kambris? Pähes
Pöi 1894 (T. Undritz)
L3e.Tuules tuhinas, päävas pahinas, kõrges puu otsas, kindlas kambris? Pähkel
LNg 1938 (E. Ennist)
L3f.Tuules tuhinas, päävas pahinas, üleval kõrges, kindlas kambris, tammises tündris? Pähkel
Hlj 1889 (M. Punsel)
L3g.Tuuldes tuhinas, päevas pahinas, uudes toas, külmas kambris, raudlukus? Pähkel
Tor 1939 (Õ. Raab)
L3h.Tuules tohinas, päevas pahinas, soojas saunas, külmas kambris? Pähkle mõistatus
Rap v. Mär 1937 (E. Poom)
L3i.Tuules tuhinas ja päävas pahinas, suures pitkas kambres käib kosjas? Kao
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
L3j.Tuules tuhinas, päevas pahinas, pikkas pukus, kindlas kambris? Pähklad
Kaa 1938 (T. Õunpuu)
L3k.Tuules tuhinas, päevas pahinas, üleval kõrgel tamme otsas? Pähkel
Hlj 1947 (E. Tarvel)
L4a.Tuules tuines, päevas paines, üleval kõrges, kindlas kambris? Pähkel
Mih 1889 (H. Perkson)
L4b.Tuules tuhenas, päävas pahemas, uudes hoones, kindlas kambris? Pähkel
Tor 1889 (C. Tults)
L4c.Tuule tuhinaga, päeva palavaga, elab kõrges, kindlas kambris? Pähkel
Tõs 1890 (M. Kirikall)
L4d.Tuhinas tuules, palavas päivas, tukevas tuas, kindlas kambris, pisukese poti sees? Pähkletoom (tuum)
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Vrd. 1690
L4e.Tuuldes turinas, päevas parinas, umbses hoones ja kindlas kambris? Pähkel
Saa 1891 (J. Tiitus)
L4f.Tuule turinad, päeva parinad, külmas kambris? Pähkel
Äks 1933 (P. Lukk)
L5a.Tuules ja tosinas, päävas ja pasunas, umbses hoones ja kindlas keldris? Pähkel
Kos 1891 (J. Härg)
L5b.Tuulen tosinan, päevan pasunan, umbisen huunen ja külman keldren? Pähklid kärjes sarapuu otsas
Pst 1913 (J. Müür)
Trv, Pst - 2 var.
L5c.Tuules tuhinas, päevas pasunas, umbses hoones ja kindlas kambris? Pähkel
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
L5d.Tuules tusinas, päiväs pasinas, pisukase podikase sees? Pähklad
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Vrd. 1690
L5e.Tuuldes tosinas, parves pasunas, arkles angles, kitsas keldris? Vilja tuulamine
Pär 1888 (M. Lipmann)
L5f.Tuules ja tosinas, puus ja pasunas, umbses hoones, kindlas kambris? Pähklituum
Pee 1930 (M. Lauk)
L6.Tuules ja tuhinas, päevas ja pilves, umbses hoones ja kindlas kambris? Pähkel
Jõe 1888 (H. Redlich)
M1a.Tuule tuhinal, metsa kohinal, kivitsen keldren? Pähkel
Võn 1951 (L. Vään)
M1b.Tuule kohin, metsa mühin, kivine tuba, vaskne katus? Pähkel
Mih 1889 (H. Perkson)
M1c.Tuule tuhinas, metsa mühinas, kindlas hoones, vaskses kambris (Im Sausen des Windes, im Rauschen des Waldes, in festem Hause, in eherner Kammer)? Ein Nusskern
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 290; E EM 159 (1530); E EM2 138 (1990); SSTT 74; Metstak 19 ja 34 (195); Hiie-Müürsepp III/I 57; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (10); Metstak2 54
M1d.Tuule tuhinal, mõtsa kohinal, umsen huunen, nahksen kindan? Pähen sarapuu otsan
Ran 1964 (A. Tamm)
M2a*.1) Tuule tuhinal, mõtsa vuhinal, eläb kige kindlama kambre sehen? Pähkel
Pst 1889 (J. Ainson)
2) Tuule vuhinal, metsa kohinal, kõige kindlama kambri sees? Pähkel
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
3) Tuule kohinal, mõtsa mühinal, ise kõige kindlamas kambris? Pähkel
Pst 1889 (H. Henno)
Krk, Trv, 4Pst, 3Nõo, Puh, Ran, Plv, Räp - 13 var.
EMrd III 237
M2b.Tuule tuhinal, metsa vuhinal, kõige kindlama karbi sees? Pähkel
Trv 1964 (A. Lättemäe)
M3*.Tuule tuhinas, metsa kohinas, ise kindlam kui kirstukaan? Pähkel
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Trt, Rõn - 3 var.
M4a1.Tuule vuhinal, metsa kahinal ja kinnem kui kivine kirst? Pähkel
Tt dat-ta (anon)
Wied. 290; E EM 160 (1531); E EM2 138 (1992)
M4a2.Tuule vuhin, mõtsa kohin, kindlep kui kivine kirst? Pähkel
Krk 1923 (A. Johanson)
2Krk, Rõn - 3 var.
M4b.Tuule vuhin, mõtsa kahin, kindep ku kivine puukirst? Pähkel
Krk 1937 (S. Tanning)
2Krk - 2 var.
M4c.Tuule tuhin, mõtsa kohin, kindlep ku kivine kirst? Pähel
Krk 1936 (M. Sarv)
2Krk - 2 var.
N1.Puu kohin, mõtsa kahin, isi kõige kindlamal kambren kinni? Pähkel
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
N2.Metsade mühinal, kaskede kohinal, aga kõige kindlama kambri sees? Pähkel
Trv 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo)
N3.Mõtsa kihinel, mõtsa kahinel, kindlan kamren? Pähkel
Krk 1937 (S. Tanning)
N4.Metsas mihinas, umbses hoones, vastses kambris? Pähes
Phl 1897 (J. Pöijal)
O1.Tuule tuhin, taeva tahin, ei võta ütski võti valla, pane hamba alla - krõks? Pähkel
Puh 1889 (J. Andresson)
Vrd. 1653
O2*.Tuule tuhin, taeva tahin, isi kindlä kamre sihes? Sarapuupähkel
KJn 1890 (A. Pihlak)
Trv, 2SJn, KJn - 4 var.
O3a.Tuule tuhinal, taeva tahinal, ise uues hoones ja kõige kindlamas kambris? Pähkel
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
O3b*.Tuule tuhinal, taeva tahinal, umbses hoones, kintses kambris? Pähkel
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Vil, Pil - 2 var.
O3c.Tuule tuhinas, taeva tahinas, ise üksikus hoones ja kõige kindlamas kambris? Pähkletuum
KJn 1870 (J. Tiedemann)
P.Kihingus, kahingus, taeva tähingus, mudu kätte ei saa, kui lõhu? Pähkel
KJn 1903 (L. Kuuskler)
Vrd. 1390M2 1653
Q1.Tuules tuhinas, pilves pahinas, kindlas kambris kinni? Pähkel
Muh 1976 (R. Rull)
Q2.Pilves pihiseb, tuules tuhiseb, viiakse kirju kambri kinni? Pähes
Pöi 1938 (A. Toomessalu)
Ra.Vihma vihin, tuule tuhin, mees kindlas kambris? Pähklipuu ja pähkel
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Rb.Ei tühi tuul, ei vihi vihm, mees on kindlas kambris? Pähkel
Pal 1889 (H. Maasen)
S.Tuuldes tuhiseb, lehtes lehiseb, kindlas kambris kinda sees? Pähkel
Rak 1890 (anon)
Z.Tuule tuhin, lõõtsa lõhin, ise kitsas kambris? Pähklituum
Vil 1895 (H. Niggol)
T.Tuulest tuiku, ladvast luiku, ise elab kindlas kambris? Pähkel
Vil 1960 (A. Rõõm)
U1a.Tuuldes kasvab, patjas magab, kindlas kambris, umbses hoones? Pähkel
Hag 1889 (J. Valdmann)
U1b.Tudub tuules, magab padjus, kindlas kambris, umbses hoones? Pähkel
Jõh 1935 (anon)
U2.Tuules kiigub, patjus magab? Pähkel
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Vrd. 1574F1b 1574S5d
V1a*.Üleval kõrges, tuules, tormis, kindlas kambris, piinas, painas, kotis kasvab, sopis juurekas? Pähkel
Saa 1887 (G. Jakobson)
Hää, Saa - 2 var.
E EM 168 (1628); Kmpm. KH 41; E EM2 146 (2112)
Kontam.: = 1574Ä1a*
V1b.Tuule tuhend, pääva pahend, ülal kõrges, kindlas kamris, püksis kasvab, persses juurikas? Pähkel
Var 1936 (R. Viidalepp)
Kontam.: = 1574Ä1b
V1c.Tuules, tormis, päeva varjus ja püksis kasvab? Pähkel
HMd 1925 (M. Soosaar)
Kontam.: = 1574Ä1c
V2a.Tuules, tormis, kindlas kambris, püksis kasvab, kõva ja kange, tüma ja valge, noorele maitseb, vanale ei lähe? Pähkel
Vän v. Trt 1956 (A. Piir)
Kontam.: = 1574Ä2a
V2b.Uudes hoones, tuules, tormis, kindlas kambris, püksis kasvab, alaspidi ripub, esiti noor ja valge, pärast kõva ja kange? Pähkel
Vän 1889 (J. Tiss)
Kontam.: = 1574Ä2b
V2c.Pilves, paelas, pimedas kambris, pehme ja valge, kõva ja kange? Pähkel
Hls 1939 (L. Laev)
Kontam.: = 1574Ä2c
V2d.Püksis kasvab, alaspidi ripub, pimes kottis, kindlas kambres, noorde inimeste meelepärast? Pähkel
Khk 1958 (R. Põldmäe)
Kontam.: = 1574Ä2d
V3.Mõtsa kihinel, mõtsa kahinel, kaltsen kasvas, nuur ja vana ei saa tage toime? Pähel
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
Kontam.: = 1574Ä3
W1.Tuules tuhenas, päevas pahenas, uudes hoones, kindlas kambris, pisikene pojakene, magus roake? Pähkel
Tor 1889 (J. Tilk)
Kontam.: = 1640G1
W2.Tuules, tormis, suures saares, pisikene potikene, magusat rooga täis? Pähkel
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
Kontam.: = 1640G2
Õ1a.Tuules, tormis, päävas, pärnis, kindlas kambris, kivine kasukas selges? Pähkel
Tor dat-ta (T. Tilk)
Vän, Tor - 2 var.
E EM 159 (1527); E EM2 138 (1987)
Kontam.: = 1693Ü1a
Õ1b.Tuules, tormis, kitsas kambris, kivine kasukas? Pähkel
Hel 1893 (J. Karu)
Kontam.: = 1693Ü1b
Õ2a.Tuules tuhinas, päevas pahinas, veikene poisike, kivine kasukas? Pähkal
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
Kontam.: = 1693Ü2a
Õ2b.Tuule tuhinas, taeva tahinas, veike mehike ja kivine kasukas? Pähkel
Tt 1889 (anon)
Kontam.: = 1693Ü2b
Õ3.Pooleaastane poisike, tuule tuhinal, taeva tahinal? Pähel
Trv 1890 (J. Tinn)
Kontam.: = 1693Ü3
Vrd.2295
2297.TUULEPUTU, TAALEPUTU, KESKELT OLI KENA PUTU, PEALT OLI PUTU PEENIKE? Tuuleveski - 0+17+3+5 = 25 (29) var.
A1a1.Tuuleputu, taaleputu, keskelt oli kena putu, pealt oli putu peenike? Tuuleveski
Koe 1960 (M. Ots)
A1a2.Tiileputtu, taaleputtu, keskelt on ta kiene puttu, pealt on puttu pienikene? Lõnga haspeldamine
As 1993 (A. Korb)
A1b1.Tuleputu, taleputu, keskelt oli kenepiputu, pealt oli putu peenikene? Kleit
Trm 1895 (S. Sommer)
A1b2.Tuuleputu ja taaleputu ja keskelt keletiputu, pealt on putu peenikene? Tuuleveski
Iis 1956 (H. Kihno)
A1c1.Tiileputka, taaleputka, keskelt kesakaputka, pitka-putka peenikene? Pudel
Ksi 1926 (P. Berg)
A1c2.Tuuleputku ja taaleputku, keskelt kadakaputku, pealta putku peenikene? Pudel
Pal 1889 (E. Uus)
A1c3.Tiileputku, taaleputku, keskelt putku pedajaputku, päälta putku peenikene? Pudel
MMg 1888 (A. Artis)
A1d.Telepuude, talepuude, seest oli senetav puude, pealt puude peenikene? Veske
Mih 1888 (H. Perkson)
E EM 150 (1430); E EM2 130 (1872)
A1e.Tuuleputu, taaleputu, keskelt kokku keeruputu, keeruputu pööningile? Tuuleveski
Sim 1889 (J. Silbergleich)
A2.Tuuleputtu, taaleputtu, keskelt oli kena puttu, pealt oli puttu peentkene, alt oli lai ja latergune? Tuuleveski
VNg 1894 (M. Kampmann)
A3a.Tiilaputka, täälaputka, keskelt putka peenikene? Pudel
Äks 1890 (A. Mauer)
2Äks - 2 var.
A3b.Tuulepuku, taalepuku, pealta pikka peenikene? Tuuleveski
Trm 1906 (M. Sild)
A3c.Tuudelipukki ja taadelipukki, keskelt oli pukki kieruline? Tuuleveski
Hlj 1893 (I. Lootus)
B1a.Ellisputtu, allisputtu, keskelt ta kena puttu, pealt puttu peenikene? Veske
PJg dat-ta (J. Landsmann)
B1b.Ilispuud ja alispuud, keskelt kenaspuud, pealt oli putk ja peenikene? Tuuleveski
Trm 1895 (J. Tihane)
B2.Hiilisputu, aalisputu, keskelt oli kena putu, alt oli putu, pealt oli putu, pealt oli putu peenikene? Tuuleveski
VJg 1921 (M. Jürna)
C.Idaputtu, adaputtu, keskelt kella kanepiputtu, pea puttu peenikene? Veski
Pal 1891/2 (H. Maasen)
Lai, Pal - 2 var.
D.Alta putku, pealta putku, keskelt kenane putku, pealt putku peenike? Pudel
Sim 1929 (R. Viidebaum)
E.Pealt oli puttu, alt oli puttu, keskelt oli risti puttu? Veske
VMr 1890 (A. Elken)
F.Pillapupu, pallapupu, peal on pupu peningida, keskel on kesine pupu? Tuuleveski
Kad 1890 (F. Krass)
G.Putepuudu, toodepuudu, keskelt on takenapuudu ja putu-patu pöörejalga? Tuuleveski
Koe 1966 (E. Liivar)
H.Tiideratas, taaderatas, kadaka-kedaka putka, pitka-putka peenike? Pudel
Äks 1992 (E. Leek)
I.Tuule-puttu, taale-puttu, keskelt oli kene-puttu, pealt oli puttu peenikene, võttab saunad sarvile ja kihelkonnad kukkile? Tuuleveski
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Kontam.: = 156Y
Vrd.24
2298.TUURAMI, LUURAMI, KEERAME KRAMPALI, KARLITTU KADAKA PUSSU? Lõnga haspeldamene - 0+6+0+1 = 7 (12) var.
a*.1) Kiirama, kaarama, tuurama, taarama, kampari litri, kadaka vuhh? Kangasteljed
Lai 1904 (J. Ermann)
2) Tuurama, taarama, keerama, kaarama, kampari litter, kadaka pu[ss]u? Kangasteljed
Pal 1890 (H. Maasen)
3) Kiirama ja kaarama, saab kampkaradi litti ja kadaka pussu? [Lahendus puudub]
Tt 1901 (A. Raudkell)
RpS nr. 6 (1939) 190; Eas I 195 (285)
b*.1) Tuurami, luurami, keerami krampi, karlitu kadaka pussu? Lõnga hasveldamine
Plt 1894 (M. Luu)
2) Tuurami, luurami, keerame krampali, karlittu kadaka pussu? Lõnga haspeldamene
Plt 1964 (A. Tamm)
c.Liirab, laarab, keerab krampi, kala lippu, kadaka pussu? Kangasjalad
Lai 1897 (H. Asper)
d.Kimala, kamala, kompara vuhh? Kangakudumine
Vai 1893 (H. Masing)
2299.TÕLK-TÕLK ÜLE KÜLA? Pesupesemine kurikaga - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Jõh 1888 (N. Otto)
E EM 155 (1484); E EM2 134 (1938)
2300.TÕMMAB LIGI JA AJAB KAUGELE? Küdev ahi - 0+4+1+0 = 5 (11) var.
a1.Ligi kutsub, kaugele ajab? Palav
KJn 1888 (J. Koit)
Jõh, Tõs, KJn - 3 var.
E EM 82 (657); E EM2 72 (844)
a2.Ligi kutsub, aga kaugelle aab? Tulekahi
Phl 1897 (T. Wiedemann)
b.Tõmmab ligi ja ajab kaugele? Küdev ahi
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Metstak2 23 ja 25
2301.TÕMMU LEHM TÕTSA-VATSA, IGAS VATSAS VASIKAS? Linakupar - 1+77+13+5 = 96 (140) var.
A1a1*.Vana Tõõtsik tõtsa-vatsa, toob igast vatsast vasiku? Õunapuu
Pst 1888 (J. Jaakson)
Pst, Vil - 2 var.
E EM 175 (1703); E EM2 151 (2207)
A1a2*.Vana Tõõsik tõtsa-tatsa, iga vatsa sihen vasik? Linakugar
Pst 1894 (J. Reevits)
Pst, KJn - 2 var.
A1a3*.Vana Töösik tötsa-vatsa, igast vatsakust sai vasik? Õunapuu
Trt 1890 (anon)
Trv, Trt - 2 var.
A1b.Vana Töörik tötsa-tatsa, temal on hulk mitu vatsa, igas vatsas vasikad? Kupardega linavars
Pil 1993 (A. Korb)
A2a1.Vana Tõmmik on tütsa-tütsa, aga toob igast vatsast vasika? Õunapuu
Saa 1930 (A. Räägel)
A2a2.Vana Tõmmik tiitsa-töötsa, tuub igast vatsast vasika? Õunapuu
Pst 1937 (A. Mikk)
A2b.Vana Tõmmikul tõsta vatsa, igas vatsas viis vasikat? Kugarakott
Vil dat-ta (J. Täht)
A3a.Tõmmik, Tõmmik tõõtsa-vaatsa, igas mulkus mulikas, igas vaatsas vasikas? Linaseemned kupardes
Pär 1888 (M. Lipmann)
A3b.Tõmmik, Tõmmik tuutsa-vaatsa, igas vaatsas vasikas, igas paunas pojakene? Linakupar
Tõs 1893 (J. Öövel)
A4a1*.1) Tõmmu lehm tõtsa-vatsa, igas vatsas vasikas? Linakupar
Pal 1889 (H. Maasen)
2) Tõmmu lehma tutsa-vatsa, iga vatsassa vasikas? Linaseemed
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
3) Tõmmu lehm on tõtsa-tatsa, iga vatsassa vasikas? Linakupar
Kad 1898 (A. K. Kivi)
4Hlj, Kad, JJn, 2Jäm, Pär, Vil, KJn, 2Pal - 13 var.
Metstak2 60 ja 61
A4a2*.Tõmmo lehm käib tõõtsa-taatsa, igas vatsas vasikas? Linakupar
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
Tür v. Juu, Tor - 2 var.
A4a3*.1) Tõmmik lehm tõtsa-vatsa, igas vatsas vasikas? Linakupar
Ksi 1889 (M. Mauer)
2) Tõmmik lehm tõõtsa-taatsa, igas vatsas tal vasikas? Lina
Vig 1896 (H. Laipmann)
2Vig, Tõs, Aud, 2Tor, Saa?, Plt, Ksi, Äks, Ote - 11 var.
A4a4*.1) Tatsa-vatsa tõmmu lehma, igas vatsas vasikas? Linamees
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
2) Tiitsat-täätsat tõmmik lehm, igas vatsas vasikas? Linakupar
Plt 1950 (V. Kuut)
Hlj, Pai, Kaa, KJn, 2Plt, Pal - 7 var.
EMrd II 368
A4a5*.1) Tõõtsa-vaatsa tõmujas lehm, iga vatsa vahel vasikas? Linakupar
Tor 1889 (J. Tilk)
2) Tõmik lehma tõõtsi-vootsi, iga vaatsa vahel vasikas? Kupar
Tor 1889 (M. Sahl)
Rkv, 3Tor, Saa - 5 var.
E EM 149 (1418); E EM2 130 (1858); Nurmik II 42 (10)
A4a6*.Õtsu-tõtsu tõmmik lehma, igast vatsast toob vasika? Linakupar
Plt 1891 (J. Reinthal)
Vig, Pil, Plt - 3 var.
A4a7.Tõmmu lehma tõtsa-vatsa, igas vatsas viis vasikast? Lina
SJn 1888 (J. Mein)
A4a8.Tõmmik lehm oli tõtsa-tatsa, igast vatsast tõi vasika, igal vasikal ise vahe? Linakupar
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
A4a9.Tõmik lehm lähab tiitsa-taatsa, mitukümend vasikast, igal vasikal vahe vahel? Linakupar
Vig 1889 (M. Liedenberg)
A4a10.Tõmmu lehm tõõtsu vaatis, aga [sic!] vaatis vasikas? Linaseemned
Mus 1909 (O. Liiv)
A4a11*.Tõmmu lehma tõntsa-võntsa, iga otsas saab vasika? Linad
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Kad, Rap - 2 var.
A4a12*.Tõmmik lehm tiitsa-taatsa, igas lautas vasikas? Linakupar
Vig 1896 (J. Hinderov)
2Vig, Vän - 3 var.
A4b1.Tõmmu lehm ja kõtsa vaats, egas vaatsas vasikad, egas murdes mullikad? Linad ja seemed kupa[r]te sees
Tt dat-ta (anon)
Wied. 289; E EM 155 (1485); E EM2 135 (1940); Nurmik II 78 (3)
A4b2*.Tõmmu lehm tõtsa-vaatsa, igas vaatsas vasikas, igas murdes mullikas? Linakupar
Pöi 1894 (T. Undritz)
Jaa, Pöi, Pär - 3 var.
A4b3.Tõmmu lehm võtsa-vätsa, tagast vaates vassikas, igas murdes mulikas? Lina
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
A4c.Tõmmu lehma tõtsa-tatsa, igas tõtsas tal tõmmikud, igas vatsas tal vasikas, igas poos tal poolikud? Linaseemnekuprad
Pai 1892 (A. Hanson)
A4d.Titsa-tatsa tõmmik lehma, igas nukas noor lehm, igas vatsas vasikas, igas poes pullikene? Linakupar
Ksi 1926 (P. Berg)
A4e.Tomu lehm ja tontsud vatsad, igas vatsas vasikas, igas suolatses sonnik? Linakupra
VNg 1892 (H. Lohk)
A4f.Tõmu lehma tõtsa-vatsa, iga vatsassa vasika, iga otsas orava, iga tipussa terava, iga ladvas laululindu? Linad
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A4g.Tõõts vaatas tõmiklehmi, igas nukas nuumhärg, igas kolgas kohihärg, igas vatsas vasikas? Linakupar
MMg 1888 (A. Artis)
A4h.Tõmmik lehm oli tötsa-vatsa, igas vatsas tal vasikas, igas nurgas noori lehma? Linakupar
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A4i.Tõmmu lehma tõtsa-vatsa, igas vatsas see vasika, igas nurkas noori paari, igas kütkes küitu lehma? Linaseeme
Jür 1888 (M. Petroff)
A4j.Tõmu lehma totsu-vatsa, igas vatsas vasikas, igas küljes kiutu härge? Linakubarad
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
2Jõh - 2 var.
A5.Visa-vasa sõralehm, igal vasal vasik vahel? Linakugar
Trt 1962 (A. Vigla)
A6.Musta lehma totsa-vatsa, iga vatsassa vasikas? Oad
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
A7a1.Tõmmu härg ja tõõtsi-vaatsi, igas vatsas vasikas? Linakupar
Lai 1897 (H. Asper)
A7a2.Ootse-võõtse tõmmu härga, iga vats annab vasiku? Linakupar
Kod 1937 (E. Luigla)
A7a3.Tõmba härga, t[õ]sta vatsa, igal vatsal vasikas sees, igal vasikal vahe vahel? Linaseemned kuparde sees
Trm 1895 (S. Sommer)
A7b1.Tõmmu härga tõtsu-vatsa, iga vatsas saa vasikas, iga poole saa pulli, iga külge saa küütu? Linakupar
Iis 1889 (E. Ellert)
A7b2.Tõmmu härga tõtsu-vatsa, iga vatsasta vasika, iga küllesta küütu lehma, iga poolesta pulli? Linakuppar
Iis 1888 (A. Valter)
A7c.Tõts-tats tõmmu härg, igas nukas nuumhärg, igas kolgas kohihärg, igas vatsas vasikas? Linakuprad
MMg 1888 (G. Tenter)
E EM 156 (1489); E EM2 135 (1944)
A8.Hall härg atsa-vatsa, igas vatsas kaks vasikast? Lääts
SJn 1888 (J. Mein)
E EM 34 (106); E EM2 32 (127)
A9.Tõnu õõtsub tõõtsa otsas, egas vaatsas vassikas? Lina ja seemed
Kaa 1889 (J. Koppel)
B1a.Tõmmu lehm tõõtsamagu, igas vatsas vasikas? Linakugar
Trv dat-ta (A. Parts)
B1b*.Tõmmik lehm ja tõtsamagu, iga vatsa vahel vasikas? Linakupar
Ksi 1933 (A. Lübek)
Hls, Ksi - 2 var.
B2.Hall lehm kõõdsamagu, egä vataku vahel vasikas? Linakugerma
Kan 1895 (C. Lipping)
Ote, Kan - 2 var.
B3.Vana Eesik lõõtsamagu, magu mitmekõrraline, iga kõrra vahel vasikas? Linakugur
Trv 1894 (J. Sirul)
C*.Tammetõõtsik, lõõdsanahk, magu mitmekorraline, mao vahel vasikas? Linakugar
Trv 1895 (J. Sams)
2Trv, Tt - 3 var.
E EM 149 (1413); E EM2 129 (1850)
D.Magu mitmejakuline, ega jaku vahel vasik? Linakugar
Trv 1897 (J. Vaine)
Vrd.2302
2302.TÕMMU LEHMAL VIIS UDART, IGAS UDARAS ÜKS POEG? Linakupar - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Vän 1896 (E. Tetsmann)
Vrd.2301
2303.TÕRS TUUA VÕERALT MAALT, SIIN MAAL VITSUTATA? Kübar, siin maal pannakse pael peale - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hlj 1888 (J. Linkstein)
2304.NÕSTA JÕVVAT, VISATA EI JÕVVA? Sulg - 1+0+0+0 = 1 (22) var.
Räp 1875 (J. Jagomann)
SSTT 80; Metstak 17 ja 34 (160); Metstak2 47
Vrd.556
2305.TÕSTA REIT JA TÕSTA TEIST, PANE KARVANE VAHELE? Hobuse rakendamine - 8+210+120+96 = 434 (512) var.
A1a1*.Tõsta tõist, tõsta tõist, pane karvane vahele? Hobest pandas ette
Nõo 1875 (J. Kerg)
Amb, JJn, Kuu, HJn, Ksi, Lai, 2Trm, MMg, 2Nõo, Puh, Ran, Ote, Se - 15 var.
A1a2.Tõstab teist ja tõstab teist, paneb karvase vahele? Hobuse ettepanek
Lai 1935 (E. Siepermann)
A1b*.Tõsta tõist, tõsta tõist, karvane pistä vahele? Hobene pandas ette
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Tt - 2 var.
A1c.Tõsta teist ja tõsta teist ja pane karvane mätas vahele? Hobune pane vankri ette aiskade vahele
Trm 1942 (P. Tammepuu)
A1d.Tõsta teist ja tõsta teist, pane karvane vahele ja kõver veel peale? [Lahendus puudub]
Lai 1923 (E. Rosin)
A2a1*.Tõsta üht ja tõsta teist ja pane karvane vahele? Hobuse rakendamine
Hlj 1888 (M. Falk)
Iis, 2Hlj, Kuu, Lai, MMg, 2Trt, Ran, As - 10 var.
A2a2*.Tostab üht, tostab toist, paneb karvase vahele? Hobuse rakendamine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Jõh, Kuu, Trv, Trm - 4 var.
A2a3.Tõstan üht ja tõstan teist, panen karvase vahele? Hobuse rakendus
Iis 1958/9 (P. Kiiver)
A2b.Tõsta üht ja tõsta teist ning pista karvane vahele? Hobuse rakkepanek
Trm 1935 (R. Jungholz)
A2c.Tõsta üht ja tõsta tõist, torka karvane vahele? Pane hobune aiste vahele
Vai 1888 (H. Masing)
A2d.Tõstab üht, tõstab teist, karvane läheb vahele? Hobune
Jõh 1935 (anon)
A3.Tõsta seda ja tõsta teist, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine vankri ette
Pal 1930 (M. Jürgenson)
B1a1*.1) Tõsta reit ja tõsta teist, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine
MMg 1889 (H. Ostrat)
2) Tõsta reit ja tõsta teist ja pane karvane vahele? Villakraasimine
As 1994 (A. Korb)
2Vai, 2Jõh, Iis, 2Lüg, Hlj, 2Kad, VJg, Sim, 4VMr, 3Amb, Koe, Ann, 9Kuu, Jõe, PJg, Pst v. Pil, Pil, 4Lai, Pal, 2Trm, Kod, 2MMg, 2As, eP - 47 var.
B1a2*.Tõstab reit, tõstab tõist, paneb karvase vahele? Hobose rakendamine
Jõh 1964 (V. Rünne)
2Jõh, Hlj, JJn, 2Kuu - 6 var.
B1a3.Tõstan reie, tõstan tõise, panen karvase vahele? Hobuse ettepanek
MMg 1888 (G. Tenter)
Kuu, Pal, MMg - 3 var.
B1b1*.Tõsta reit, tõsta teist, pista karvane vahele? Hobuse rakendamene
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Hlj, VMr, Koe, 2Jõe, 2Plt, Trm, MMg, Ote - 10 var.
B1b2.Tõstab reit ja tõstab teist, pistab karvase vahele? Hobuse rakendamine
Rak dat-ta (C. M. Redlich)
B1c.Tõsta reit ja tõsta teist, aja karvane vahe[le]? Hobu ette
HJn 1889 (H. Tiidermann)
B1d.Tõstab reie, tõstab teise, karvane läheb vahele? Hobust rakendatakse
Lai 1897 (H. Asper)
B1e.Tõstab reit ja tõstab teist ja paneb karvase poisi reite vahele? Hobuse rakendamine
Kei 1981 (T. Birkan)
B1f.Tõsta reit ja tõsta teist ja pista karvane pätsakas vahele? Tõsta ühte aisa ja teist, pane hobune vahele
Plt 1964 (A. Tamm)
B1g.Tõsta reit, tõsta teist ja pane karvane loom vahele? Hobune aiste vahele
Juu 1888 (J. Valdt)
B2*.Tosta reit ja tosta reit, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
2Jõh, VJg, Kuu, HJn, Kod - 6 var.
B3a.Esite tõstab üht reit, teiseks tõstab teist reit, siis karvane kate reie vahele? Hob[une] aiste vahele
Vig 1896 (H. Laipmann)
B3b1*.Tõsta üht reit ja teist reit, pane karune vahele? Hobust rakendama
Aud 1889 (K. Tarkpea)
Jõh, Iis, 2Lüg, Kad, Rkv, VJg, VMr, Kei, Aud, 2Lai - 12 var.
B3b2*.Tõstab ühte reit, teist reit ja paneb karvast vahele? Hobuse rakendamine
As 1993 (A. Korb)
3Jõh, Iis, Hlj, Pil, As - 7 var.
E EM 156 (1488); E EM2 135 (1943)
B3b3.Ühte reit tõstetaks ja teist reit tõstetaks, vahel pantaks karvane? Hobune as'te vahel
Hää 1943 (M. Mäesalu)
B3c1*.Tõsta üht reit, tõsta teist reit, pista karvane vahele? Kangakudumine, s.o. tallalaudade tallamine ja surnukas visati sealt vahelt läbi
VNg 1994 (A. Korb)
VNg, Pai - 2 var.
B3c2.Tõstab ühe reie, tõstab teise reie, pistab karvase vahele? Hobuse vankri ette rakendamine
KJn 1946/8 (R. Sünter)
B3d.Tõsta üht reit, tõsta teist reit, torka karvane vahele? Hobuse rakendamine
VNg 1988 (E. Rajari)
B3e.Tõsta üht reit, tõsta teist reit, pane karune kahe reie vahele? Hobune
Mär 1992 (K. Mõis)
B3f.Tõstab ühte reit, tõstab teist reit, paneb karvase pätsaka vahele? Hobuse rakendamine
Amb v. JMd 1937 (H. Ader)
B3g.Tõstab üht reit, tõstab teist reit, paneb karvanassi vahele? Rakendab setukast aiste vahele
Ann 1960 (O. Niinemägi)
B4.Taat tõstab üht, tõstab teist reit, paneb karvase vahele? Hobuse rakendamine: taat tõstab üht, siis teist aisa, paneb hobuse kahe aisa vahele
Kuu 1964 (S. Mering)
B5a1*.Tõsta teist reit, tõsta teist reit, pane karvane vahele? Pane hobune rakkesse
Kad 1888 (J. Aab)
Kad, Sim, VMr, Koe, Pee, Jõe, Tln, HMd, Kul, Trt - 10 var.
B5a2.Tõstab teist reit, tõstab teist reit, paneb karvase vahele? Hobuse rakendamine
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
B5b1*.Tõsta teist reit, tõsta teist reit, pista karune vahele? Hobuse ettepanemine
Juu 1890 (J. Trull)
Hlj, Pee, Juu, Mih, KJn - 5 var.
B5b2.Tõstab teist reit ja tõstab teist reit, pistab karvase vahele? Hobuse rakend[amine]
Rap 1928 (R. Viidebaum)
B5c.Tõsta teist reit, tõsta teist reit, las karvanass poeb vahele? Hobune aiste vahele panna
Jõe 1889 (H. Redlich)
B5d.Tõsta teist reit, tõsta teist reit, püsta karune nui vahele? Hoost pannakse aiste vahele
Vän 1888 (T. Tetsmann)
B5e.Tõsta teist reit ja tõsta teist reit ja pane vana karvane vahele? Hobuse rakendamine
Lai 1888 (M. Kolluk)
B6.Tõsta esimest reit, tõsta teist reit ja pane karune vahele? Hobust rakendama
Jür 1889 (K. Angelus)
B7a*.Tõsta teist reit ja tõsta teist ja pane karvane vahele? Rakendamine
VMr dat-ta (anon)
VMr, Pee - 2 var.
B7b.Enne tõstetas tõine reie, perän tõine, pandas karvane vahele? Hobest pandas ette
Ote 1889 (J. Kivisaar)
B8.Tõsta teist reit ja tõsta reit, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine
Jür 1888 (M. Petroff)
B9+.1) Võta tõist ja tõsta tõist, via karvane vahele? Hobest ette pandas
Kan 1889 (J. Väggi)
2) Enne üts reis, sis tõine reis, peräst karvane vahele? Hobese ettepanemine
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Amb, Kod, TMr, Kan - 4 var.
C1.Tõsta kintsu, tõsta teist, pane karvane vahele? Hobust pandakse ette
Nõo 1924 (E. Matto)
2Nõo - 2 var.
C2*.Tõstab kintsu, tõstab kintsu, paneb karvase vahele? Hobuse rakendamine
Pil 1993 (A. Korb)
Pil, Rõu - 2 var.
C3*.Ütte kintsu tõstetass, tõist kintsu tõstetass, karvane pandass vahele? Hobuse ettepanemine
As 1996 (A. Korb, A. Tuisk)
Hää, As - 2 var.
C4.Tõsta tõist kintsu ja tõsta tõist kintsu ja pane karvane vahele? Hobuse rakendamine
Hel 1962 (H. Kokamägi)
C5+.Mees tõstab kintsu ja toeteb karvast? Ku hobest ette pannas
Hls 1891 (J. Riiet)
Hls, Võn - 2 var.
D1*.1) Tõsta üht jalga, siis teist jalga, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine
Pal 1990/1 (H. Kaeval)
2) Nõsta üts jalg, nõsta tõne jalg, tõuka karvane sisse, lätt teed mööda? Hopõn vihmride ette
Lut 1894 (O. Kallas)
Rak, Pal, San, Krl, Har, Lut - 6 var.
• LMr 130 (133)
D2*.Tõsta teist jalga ja teist jalga, pista vana karune vahele? Hobust rakendama
SJn 1893 (J. Mein)
SJn, As - 2 var.
D3.Tõsta jalga, tõsta teist, pane karvane vahele? Hobuse aiste vahele panemine
Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
E+.Tõsta saba, nõsta saba, vaihelõ sai karvanõ? Hobuse rakendamine
Plv 1924 (H. Jänes)
Jõh, Ta, Plv - 3 var.
F1a.Aja reied laiali, pane karune vahele? Hobuse rakendamine
Kär 1890 (K. Loiken)
Kär, Aud - 2 var.
F1b.Aja reied laiale, pista karune vahele? Hobust pannakse vankri ede
Kaa 1889 (D. Jakson)
Kaa, TMr - 2 var.
F1c.Aja reie laiale, pane karvane magu vahele? Hobust ette pandma
Rõn 1889 (C. Berg)
F1d.Aja reied laiali, pista karune kurat vahele? Hobune aisade vahel
Pär 1964 (L. Briedis)
F2a.Lahuta reied laiali ja pane karvane vahele? Hobuse rakendamine
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Pde, Kuu - 2 var.
F2b.Laota reisi, topi karvast vahele? Hobusa ettepanemine
Saa 1889 (J. Tammann)
F2c.Reisi lahutakse, karvast aetakse vahele? Hobese rakendamine
MMg 1889 (H. Rätsepp)
F3a.Reveta reied laiali ja pane karvane vahele? Pane hobune aiste vahele rakke
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
F3b.Reveta reied laiali, aja karvane vahele? Rakenda hobune ette
Sim 1929 (R. Viidebaum)
F3c.Revesta reied lajale, viska karvene vahele? Hobune rakke
Sim 1893 (T. Franzdorf)
F3d.Reveta reied laiali, torka karvane vahele? Hobu rakke
Iis 1920/1 (P. Amer)
F3e*.Reied revastavad, karvane pisteda? Hobune pannakse aiste vahele
Jõe 1948/53 (G. Vilbaste)
2Jõe - 2 var.
F4+.Lükka reied laiali, pane karune vahele? Rakenda hobune: lükka aisad laiali ja pane hobune vahele, hobune on ju karune
Kul 1960 (J. Nurme)
Kul, Mar, Plt, Plv - 4 var.
G1a1*.Aja harud laiali, pane karune vahele? Hobuse aeste vahele panemine
SJn 1889 (T. Köstner)
Nis, Mih, Noa v. Hii, Mus, 4Jäm, Kaa, Tõs, Tor v. SJn, Hls, Krk, 3SJn, KJn, Rõn - 18 var.
E EM 26 (15); E EM2 26 (16)
Vrd. 1215Cb
G1a2.Tüdruk ajas harud laiali, poiss pani karvase vahele? Hobuse rakendamine
Tt 1936 (A. Haav)
G1a3.Harune aetakse laiali, karune pantaks vahel? Hobuse rakendamene
Hää 1933 (M. Martinson)
G1a4*.Harude aetes lak'ka ja pannas karvane pätsäk vahele? Hobest pannas vankre ette
Trv 1894 (A. Rull)
2Trv - 2 var.
G1b*.Aetakse harud laiali, pistetakse karvane vahele? Hobune aiste vahele
Vil 1895 (H. Niggol)
Rap v. Mär, Mus, Kaa, 3Tor, Hää, 2Vil, Kõp, 2SJn, Pil - 13 var.
G1c*.Aa harud laiali, kihuta karune vahele? Hobust aiste vahele panema
Jaa 1938 (A. Vinkel)
Kos, Ans, Jäm, Vll, 2Jaa, 2Pöi, 6Muh - 14 var.
G1d*.Aa harud laiale, kahuta karune vahele? Pane hobu aisade vahele
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
2Krj, Jaa, 2Pöi, 4Muh - 9 var.
G1e*.Aja harud laiali, kanguta karune vahele? Pane hobune vankri ette
Krj 1940 (V. Kruusmägi)
4Krj, Muh - 5 var.
G1f.Aa harud laiali, karguta karune vahele? Hobune aisade vahele
Han 1894 (A. Reimann)
2Han - 2 var.
G1g.Aja harud laiali, kannuta karune vahele? Hobuse ette rakendamine
Krj 1940 (O. Grepp)
G1h.Aja harud laiali, keeruta karvane vahele? Hobuse ette rakendamine
Mih 1920 (A. Leppik)
G1i.Aja harud laiali, kupelda karune vahele? Hobune aisade vahel
Tõs 1889 (M. Kampmann)
G1j.Aja harud laiali, kahma karune vahele? Pane hobune vankri ette
Mär 1992 (P. Vassiljev)
G1k+.1) Aja harud laiale, tõmba karune vahele? Hobuse ette rakendamine
Krj 1938 (K. Lepp)
2) Aja haru laiale, karvane läheb vahele? Hobene aiste vahele
Ksi 1926 (P. Berg)
Sim, Krj, Ksi, Trt - 4 var.
G2a.Tõmba harud laiale, pane karune vahele? Hobuse aisade vahele rakendamine
Pöi 1888 (J. Trull)
2Pöi - 2 var.
G2b.Tõmba harud laiali, pista karune vahele? Hobuse ettepanemine
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
G2c.Tõmba harud laiali ja pane karvane mutakas vahele? Hobuse vankre ette rakendus
KJn 1961 (A. Seep)
G3a.Võta harud laiale, pane karvane vahele? Hobuse ettepanemine
Phl 1897 (J. Pöijal)
Phl, Tt - 2 var.
• Wied. 294; E EM 181 (1769); E EM2 156 (2292)
G3b*.Harud võetakse laiali ja karune pannakse vahele? Hobu vankri ette
Phl 1939 (E. Ennist)
Phl, Hii - 2 var.
G4.Kanguta harud laiali, lükka karune vahele? Pannakse hobu vankri ette
Khk 1946 (H. Tarkin)
G5+.Lükka harud kahele poole, pane karvane vahele? Hobuse ettepanek
Krk 1974 (A. Vari)
Mar, Krj v. Mus, Krk - 3 var.
G6a.Harud laiali, karune vahel? Hobu
Har 1921/2 (P. Voolaine)
G6b.Harud laial, pane karune vahele? Hobune pannakse aisade vahele
Käi 1928 (M. Meiusi)
G6c.Harud laiale ja karune lääb vahele? Hobuse ette rakendamine
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
H1.Aea hargid laiali, pane karune vahele? Hobu peab aissade vahele minema
Mus 1978 (M. Janson, M. Kuusemets)
H2.Pane hargid laiali ja pista karune vahele? Hobuse rakendamine
Pha 1947 (A. Sepp)
Ia.Aja aeru laiale, pista karvane vahele? Hobust rakendakse ette
Plv 1894 (H. Huik)
Ib.Aja airu laiale, pane karvane magu vahele? Hobese ettepanemine
San 1893 (J. Tammemägi)
Rõn, San - 2 var.
J+.Aea jalad laiale, pista karune vahele? Hobune saaniaeste vahel
Vig 1889 (A. K. Saalist)
Vig, Phl, Krl - 3 var.
Ka*.Lahuta reisi, pista karust? Hobust ette panema
SJn 1893 (J. Mein)
Hää, SJn - 2 var.
Kb1*.Laoda reisi, pista karvast? Hobest pandas ette
Puh 1890 (P. Kalk)
Pöi, 2Pär, Hls, Vil, KJn, Pil, Puh - 8 var.
Kb2.Laote reidid ja lükkä karust? Hobene pannas aiste vahele
Hls 1888 (P. Ruubel)
Kc.Lõhu reiet, pistä karust? Hobese ettepanemine
Krk 1890 (J. Hünerson)
Kd*.Hargutab reiet, pistab karvast? Hobust rakendatakse vankre ette
Vil 1892 (H. Pihlap)
2Trv, Vil - 3 var.
Ke.Arbita reisi, pista karvast? Hobust rakendakse ette
Trt 1895 (A. Rühka)
Kf.Liigutab reisi, pistab karust? Hobusa ettepanemine
Vil 1894 (H. Niggol)
L1a*.Tõsta tõist, tõsta tõist, pane vorsti vahele? Hobust pannakse ette
Kan 1888 (G. Veski)
Hag, Kan - 2 var.
L1b.Tõsta tõist ja tõsta tõist, viska vorst vahele? Hobust rakendatakse ette
Hel 1926 (K. Puusepp)
L2a*.Tõsta reit, tõsta teist, viska vorst vahele? Hobuse rakendamine
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Koe, Juu, Pal, Äks, Räp - 5 var.
L2b*.Tõsta reit ja tõsta teist, pane vorsti vahele? Adra ja hobene
Ksi 1888 (T. Riomar)
Kos, Ksi, Kod, TMr - 4 var.
L2c*.Tõsta reie, tõsta reie, pane vorsti vahele? Hobest pandas ette
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
Urv, Urv v. Krl, Har - 3 var.
L3a.Tõsta jalga, tõsta tõist, viska vorsti vahele? Hobest pannakse ette
Äks 1889 (A. Mauer)
Äks, Plv - 2 var.
L3b.Tõsta teist jalga ja teist jalga ja pane vorsti vahele? Hobuse ettepanek
Tt 1926 (L. Berg)
L4a*.Aja reie laiali, ma pane vorsti vahele? Hobest pandas ette
Kan 1963 (R. Praakli)
Ote, Kan - 2 var.
L4b.Aja reie lajale, viska vorst vahele? Hobese vankri ette panek
Võn 1888 (J. Jalajas)
Võn, Tt - 2 var.
L4c*.Tõmba reie vallale, pista vorst vahele? Hobune aiste vahele
Võn 1896 (P. Rootslane)
2Võn - 2 var.
L4d.Viska reie laeale, pistä vorst vahele? Hobene pandas ette
Võn 1889 (T. Lätti)
L4e.Reie laial, vorst vahel? Hobune vehmr[e] vahel
Ote 1888 (V. Vaher)
L5a.Aja haru laiale, pane vorst vahele? Hobust pannakse vankri ette
San 1970 (V. Hütsi)
Ote, San - 2 var.
L5b.Aja haru latka, pista vorst vahele? Hobuse ettepanemine
Ote 1890 (J. A. Palm)
L5c.Aja haru lajalõ, pistä vorsti vahõlõ, karvatsõ rentsi kaala? Hobõst pandas ette
Rõu 1896 (A. Perli)
Vrd. 2305Tc
L6.Aja kintsu lajale, pane vorsti vahele? Hobese ettepanek
Ote 1893 (J. Tammemägi)
L7.Siruta sääri, laota reisi, topi vorsti vahele? Hobune
Vig 1869 (M. J. Eisen)
E EM 142 (1339); E EM2 123 (1750)
L8.Tõmba üht ja tõsta teist, aja harud laiali ja viska vorst vahele? Hobuse ree, vankri ette rakendamine
Äks 1992 (E. Leek)
L9.Kidsises, kädsises, viska vorsti vahele? Hobust pannakse ette
Urv 1967 (M. Saavel)
M1a*.Tõsta reit ja tõsta tõist ja pane makerjas vahele? Hobust pannakse ette
MMg 1888 (A. Artis)
3VMr, Vig, MMg - 5 var.
M1b*.Tõsta teist reit ja tõsta teist reit ja pane makerjas vahele? Hobuse rakendamine
Kos 1934 (L. Kukas)
JJn, 2Kos, SJn - 4 var.
M2.Tõsta teist jalga, tõsta teist jalga, pane makerjas vahele? Hobuse rakendamine
Kos 1890 (J. Härg)
N*.Tõsta reit, tõsta teist reit, pane mork vahele? Hobune aiste vahel
Iis 1939 (E. Luht)
2Iis - 2 var.
O.Tõsta üht reit, tõsta teist reit ja vahel pista moigast? Hobuse ettepanemine
Var 1888 (M. Karotom)
P1a.Pista siledad ja katsu karvast, topi tompu vahele? Hobune pannakse ree ehk vankri ette
Võn 1874 (G. Soo)
P1b1*.Topi tompu, laota reisi, pistä karvane vahele? Pane hobone ette
KJn 1925 (A. Kruus)
KJn, Pil - 2 var.
E EM 155 (1479); E EM2 134 (1933)
P1b2*.Lahuta reisi, katsu karvast, pistä tompo vahele? Hobese ettepanemene
KJn 1890 (A. Pihlak)
2KJn - 2 var.
P1b3.Rebista reisi, katsu karvast, topi tompu vahele? Hobusele range kaala panemine
Pil 1933 (P. Otto)
P1c*.Laota reisi laiali, topi tompu vahele? Hobuse rakendamine
Pst 1894 (J. Reevits)
Pst, Plt, Trm, Ran - 4 var.
P2.Lahutab reisi laiali, topib tolli vahele? Hobust pannakse aisade vahele
Pal 1890 (H. Maasen)
P3.Tõmba harud laiali, topi tombuke vahele? Hobust rakendatakse
KJn dat-ta (E. Asu)
P4.Aja haru laiali, topi torka vahele? Hobesa vankre, ree ette panek
Trv 1897 (J. Vaine)
P5.Aja hairu laiali, topi tohlu vahele? Hobust rakendama
Plt 1878 (K. Moks)
P6.Aab harud laiali, topib toltsu vahele? Hobuse rakendamine, aab hobust aiste vahele
Plt 1950 (V. Kuut)
P7.Aja haeru laiali, tõmma tõrtsu vahele? Hobuse rakendam[ine]
Pil 1927 (A. Tensing)
P8.Tõsta reit ja lahuta karvu, pane topp vahele? Lina pannakse lõuguti alla
Pai 1892 (A. Hanson)
P9.Tõsta reit, lahuta karvu, topi turpa vahele? Kangakudumine
Tor 1889 (M. Tohv)
P10.Tõsta reit ja lahuta karvu, topi tulpa vahele? Kangakud[umine]
Tor 1889 (J. Tilk)
P11.Nihuta reisi, lahuta karvu, viska tukk läbi reite? Kangakudumine
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
P12.Tõstab reit, lahutab karvu, laseb töögama läbi keia? [Lahendus puudub]
Pär? 1889 (I. Vakermann)
P13.Tõsta teist reit, tõsta teist reit ja tueta timukas vahele? Hobust ette panema
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Qa.Tõsta reit ja lohuta karvu, pista pulgukest vahele? Kangakudumene
Kos 1894 (T. Wiedemann)
Qb.Tõsta reit ja lahuta karvu, aja pulka vahele? Kangakudumine
Tor dat-ta (T. Juurikas)
Ra.Tõsta reit ja tõsta teist, lahuta karvu ja pilla karku? Kudum[ine]
Vän 1933 (S. Rungi)
Rb.Tõsta reit ja tõsta teist, laula ja lahuta karvu, viska karku kaksipidi? Kangakudumine
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
S1.Tõsta reit ja tõsta teist, pista viilus vahele? Hobust pandakse ette
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
S2*.Tõsta reit ja tõsta teist, pane viilakas vahele? Hobuse rakendamene
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Koe, Plt - 2 var.
S3.Tõstab reit, tõstab teist, viskab vilgatsi vahele? Hobuse rakendus
Sim 1892 (T. Franzdorf)
S4.Tõsta reit ja tõsta teist ning viska vilaski vahele? Pane hobune rakke
Sim 1893 (T. Franzdorf)
S5.Pereeit tõstab reit, viskab väsmaka vahele? Kangakudumine
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Z1.Tõstan ühte reit, tõstan teist reit ja pistan pataka vahele? Hobuse ettepanek
Pil 1993 (A. Korb)
Z2.Tõsta reit ja tõsta teist, pane patsakas vahele? Hobune panna aeste vahele
Jõe 1888 (H. Tutar)
Z3.Tõsta reit ja tõsta teist, pane pantsaka vahele? Hobune rakke
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Z4.Tõsta tõist ja tõsta tõist, pane perakas vahele? Hobuse ette rakendamine
Trm 1895 (S. Sommer)
Z5.Aja harud laiali, pane pätsäk vahele? Hobune aisade vahele
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 26 (15); E EM2 26 (16)
Ta*.Võta reie lak'ka, pistä pulk ette, karvane krants kaala? Hobest pandas ette
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2San, Krl - 3 var.
Vrd. 1791Aa1
Tb.Paneme reie raiele, püstame pulk vaiele, karvane krants kaala? Vankri, vehmre, hobõnõ, taosõ
San 1962 (H. Kukk)
San, Rõu - 2 var.
Tc.Säeme rielle raielle, karvane krants kaala? Hobust pandas ette
San 1888 (P. Koolmeister)
Vrd. 1791Aa1 2305L5c
U+.1) Tõstab ühte, tõstab tõist, paneb kolmanda vahele? Hobuse ette rakendamine
Vil dat-ta (J. Täht)
2) Musta' reie', musta' reie', panõ pulsti vahelõ? Hobõsõ ettepandmine
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
3) Tõsta üht reit, tõsta teist reit, viska sihku vahele? Kanga kudumine
Tln 1926 (M. Sengbusch)
4) Aja harud laiale ja aja must vahele? Hobu aiste vahele
Krj 1939 (A. Toomessalu)
Tln, Krj, Tõs, Tor, Vil, Trm, Urv v. Krl - 7 var.
V+.1) Tõsta reit, lükka takka ja pane karvane vahele? Hobose rakendamine
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
2) Siistpuult nühkä, säältpuult nühkä, pista karvanõ vahelõ? Hobuse ette rakendamine
Plv 1970 (L. Sults)
3) Sile tõmmatakse laiali, karune pannakse vahele? Hobu aiste vahele
Kaa 1946 (V. Niit)
Jõh, Tür v. Juu, Kaa, Vän, Pst, Plv, As - 7 var.
W.Kitu käib mööda teed, tõstab tõist, tõstab tõist, püstab kõhna? Kuhjategemine
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 65 (471); E EM2 59 (612); RpS nr. 6 (1939) 189; Eas I 195 (285)
Kontam.: = 1971Õ
2306.TÕUKA LÜLLI, TÕMBA LÜLLI, LÜLLI SILMÄ LÜHENESE? Pajalaud - 1+59+32+12 = 104 (124) var.
Aa.Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silmä' lihonõsõ? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
Ab1.Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silma liiguva? Pajalaud
Ote 1889 (H. Nugin)
Ab2.Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silma liigusse? Tarepaja
Urv 1890 (J. Teder)
San, Urv - 2 var.
Ab3.Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silma liiguva? Paja
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ta, 2Ote, San, Krl - 5 var.
Ac1.Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silma läägähtase? Otspaja
Räp 1905 (V. Songi)
2Räp - 2 var.
Ac2.Lüli lükkab, lüli tõmbab, lüli silmad läigivad? Maja
TMr 1889 (J. Tootsi)
Ad.Touka lülli, tõmba lülli, lülli silma lähenese? Otspaja
Rõu 1896 (G. Raup)
Ote, Rõu - 2 var.
Ae1.Touka lilli, tõmba lilli, lilli silma lõhenese? Paja
Se 1930 (V. Ruusamägi)
2Se - 2 var.
Ae2.Touka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lõhenese? Pajalaud
Rõu 1890 (M. Jennes)
Urv, Rõu, Vas - 3 var.
Ae3.Tõuka lõlli, tõmba lõlli, lõlli silmä lõhenese? Otspaja
Plv 1890 (J. Tobre)
Af1*.Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühenese? Pajalaud
Võn 1894 (J. Suits)
2Võn, Kan, Urv, Har, 2Rõu, Plv, 2Räp, Vas, 3Se - 14 var.
Af2*.Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silma lühenese? Pajalaud
Se 1888 (E. Aun)
San, 3Se - 4 var.
Ag1*.Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühikese? Paealaud
Võn 1889 (T. Lätti)
Võn, Kan, Urv, Se - 4 var.
Ag2.Tõuka lilli, tõmba lilli, lillil silmä lühikese? Aken, rehetare luuk
San 1925 (E. Päss)
Ag3.Lükka lükki, tõuka lükki, lüki silmad lühikesed? Vanaaegne aken, lauake ees
Kod 1888 (V. Kirik)
Ag4.Hülli tõugates, hülli tõmmates, hülli silmä lühikõse? Paja
Urv 1887/9 (J. ja P. Einer)
B1a1*.Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silmä' löhenese, kaku silmä' kahanõsõ'? Vallalõ laska' paja
Se 1928 (T. Linna)
Vas, 9Se - 10 var.
B1a2*.Touka lilli, tõmba lilli, lilli silmä' lühenese', kaku silmä' kahanese'? Paja, panõ' kinni ja vallalõ
Se 1928 (T. Haak)
3Se - 3 var.
B1b*.Touka lilli, tõmba lilli, lilli silmä löhenese, kaku silmä tahenõsõ? Otspaja
Se 1934 (A. Tammeorg)
2Se - 2 var.
B1c.Touka lilli, tõmba lilli, lilli silmä vähanes, kaku silmä kahanõsõ? Otspaja
Se 1936 (N. Kerikmäe)
B2a*.Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silmä' lihanõsõ, kassi silmä' kahanõsõ? Otspaja
Se 1960 (H. Keskküla)
2Se - 2 var.
B2b.Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silma lähenese, kassi silma kahanese? Pajalaud
Vas 1895 (P. Saar)
B2c.Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silmä lühenese, kassi silmä kahanõsõ? Pajalaud
Rõu 1894 (A. Assor)
B3*.Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühenese, koagu silmä kahanese? Pajalaud
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
2Vas v. Se - 2 var.
B4.Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silmä lihelese, kokku silmä kohanese? Uks ehk pajalaud
Se 1901 (E. Kaiv)
B5.Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silmä' lühenese', kahru silmä kahanõsõ? Vanaaolinõ paja
Se 1973 (P. Hagu)
B6.Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmad lühenesid ja peni silmad pikenesid? Vanaaegne tareuss (uks)
Plv 1939 (M. Edu)
B7.Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühenese, lülli silmä pikenese? Pajalaud
Se 1888 (H. Prants)
Ote, Se - 2 var.
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (15); E EM 156 (1490); E EM2 135 (1945)
Ca.Touka liili, tõmba liili, liili silmä pikenese? Pajalaud
Rõu 1895 (A. Perli)
Cb1.Tõmba lullid, touka lullid, lulli silmä vallalõ? Pajalaud
Rõu 1893 (P. Kanger)
E EM2 135 (1939)
Cb2*.Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silma vallale? Aken
Ote 1892 (J. Ainson)
Hel, Ote, 2San - 4 var.
Cc*.Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silma siginäse? Paja
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
2Kan - 2 var.
Cd.Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli silma sõgelise? Otspaja laud
Plv 1889 (G. Pennert)
Ce.Touka lülli, tõmba lülli, lülli silmä tsilgussõ? Otspaea
Plv 1894 (J. Tamm)
Cf.Tõuka lilli, tõmba lilli, lillil silmä saisave? Aken, rehetare luuk
San 1925 (E. Päss)
Cg.Touka lilli, tõmba lilli, lilli silmä sälä takahn? Paja
Rõu 1896 (A. Perli)
Ch.Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silmä häitseva? Pajalaud
Rõu 1889 (A.P. F. Kõiv)
Ci.Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmad valguvad? Pajalaud
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Cj*.Tõmbat lülli, tõukat lülli, lülli silmad vähenese? Otspaja
Räp 1905 (V. Songi)
Urv, Räp - 2 var.
D1a.Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli siimne liiguva? Häll
Nõo 1890 (P. A. Speek)
Nõo, Kan, Se - 3 var.
Vrd. 735
D1b.Touka lilli, tõmba lilli, lilli seemne lühenese? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
D1c.Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli siimne esi lähenese? Vanaaoline paja, kus laud ette käib
Se 1937 (P. Tammepuu)
D2a.Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli jala lühikese? Pajalaud
Kan 1895 (J. Tedder)
D2b.Tõmba lülli, tõuka lülli, lülli jala lühenese? Sainakell
Räp 1933 (R. Viidebaum)
D3a.Tõuka lülli, tõmba lülli, kunage lülli maalõ-i sata'? Sau tarõh
Se 1949 (V. Pino)
D3b.Tõuka lülli, tõmba lülli, ega see lüll maaha satta? Pajalauad, nende kinnipanemine
Plv 1903 (J. Semm)
Vrd. 647B5c*
D4.Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli karva' liigutasõ'? Pajalaud
Kan 1964 (M. Meho, S. Räppo)
D5.Tõmba lilli, tõuka lilli, lillil langad langedase? Paklekoonal
San 1970 (V. Hütsi)
D6.Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli tüü om lühendä? Rehepaja
Se 1938 (V. Viitkin)
D7.Touka lülli, tõmba lülli, lilli-lülli lühikse jäle? Kanga otspuul
Tt 1889? (anon)
Ea.Lükka rulli, tõmba rulli, kui tõmbad, siis rulli silmad paistetanud? Veepanged
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 86 (703); E EM2 75 (899)
Eb.Lükka rulli, tõmba rulli, rulli silmad paistetanud? Kaju
Saa 1889 (J. Jakobson)
F.Lükka luuki, tõmba luuki, luugil silmad lahti? Rehepaja auk
Tt 1982 (B. Ilver)
2307.NÕSESE' KUULU', NAKKASE' TERVID SÖÖMÄ? Kärbläse', parmu', kihulase' [jne.] nõsese' - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 130 (132)
2308.TÄIELT KERGE, TÜHJALT RASKE? Kõht - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst 1889 (H. Henno)
Vrd.2319
vs: EV 12353
2309.TÄIS ON TEDA METS JA MAA, SIISKI PEUTÄIT KÄTTE EI SAA? Udu - 1+26+6+11 = 44 (246) var.
Aa.Kõik on teda täis, aga pihku võtta ei saa? Õhk
Puh 1988 (A. Korb)
Ab*.Kõik maailm on täis, aga peotäit ei saa? Udu
Trv 1895 (P. A. Meil)
2Trv - 2 var.
Ac.Täis on teda maailm, kätte ei saa peotäüt? Udu
Tt dat-ta (anon)
Ba.Kõik maa ja meri um tedä täis, sa peotäut kostki ei saa? Taivas
Rõu 1894 (A. Assor)
Bb.Maa täis, meri täis, pihku ei saa pisutki? Õhk
Kuu 1935 (S. Huusmann)
Ca1.Täis on teda mets ja maa, siiski pihutäit ei saa? Udu
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 24 ja 25 (1871) 142 ja 148 (1)): omaloominguline tekst
Rid, Vän, Tor, Hel, KJn, Võn - 6 var.
° EPost. Lisal. nr. 24 ja 25 (1871) 142 ja 148 (1); Mötleja 32 ja 54 (135); ÜÕÕ 16(4); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (8); Mihkla-Tedre 57; Pioneer nr. 4 (1962) 32 (7); Pioneer nr. 2 (1964) 22; Leht 8 (17); Säde nr. 20 ja 29 (1968)5; Maanso-Valgma-Villand 26; Juhani-Tammoja 13 (17); Leht VIII2 54 ja 56 (13); Hiie-Müürsepp IV/II 153
Ca2*.Täis on teda mets ja maa, siiski peutäit kätte ei saa? Udu
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Pee, Pöi, Hel, SJn - 4 var.
Ilmjärv Uus ABDr 41 (6); Kodu Kal. (1906) lk-ta (1)
Ca3.Kõik on täis, mets ja maa, pihutäit kuskilt ei saa? Tuul
Sim 1889 (H. Aman)
Metstak2 63 ja 66
Ca4*.Mõts om täis ja maa om täis, peotäit siski ei saa? Õhk
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
Vil, Rõn v. San - 2 var.
Ca5*.Mets täis ja maa täis, aga peosse ei saa võtta? Õhk
Rap v. Mär 1937 (E. Poom)
Hlj, Rap v. Mär, Khk, Se - 4 var.
Cb1.Kik maa ja mõts om täus, aga siiski peotäut ei saa? Udu
Vil 1894 (A. Suurkask)
Cb2.Maa, mõts om mind täus, aga peotäut kätte ei saa? Udsu
Hls 1891 (J. Riiet)
Cb3.Maa täüs, mõts täüs, aga piiu ei saa võtta? Õhk
Krk 1960 (S. Lätt)
Cb4.Maa täis, mets täis, pihku ei saa piiskagi? Udu
Trm 1992 (E. Tamm)
D.Org täis, mets täis, mägi täis, aga pihusse ei saa otta? Õhk
Kuu 1965 (A.-M. Salström)
E EM 113 (1019); Kmpm. KLr I4 51 (88); Freymann 238; E EM2 10 (1354); E MM 13 ja 44 (173); Kmpm. EKl I2 142; E MM2 13 ja 47 (175); Kmpm. EL I9 116; Raud KL III 213 (21); Ainelo III 118; Jürisson 89 (1); Huvit. II3 113 ja 248 (1); Kmpm. EL II10 62; Käis EV II/I lk-ta; Raud VMj 213 ja 214 (21); Huvit. V Lisa 18 (74); Nugis 293 ja 314 (191); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (3); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta; Säde nr. 84 (1957) 4; E MM3 10 ja 38 (175)
Ea*.Tast maa täis, tast org täis, viimaks ei saa peutäit? Udu
Tor 1887 (J. Tilk)
Jõh, VMr, Rap v. Mär, Tor, Har - 5 var.
E EM 88 (725); E EM2 76 (923); E MM 11 ja 44 (145); E MM2 11 ja 47 (147); Nugis 290 ja 313 (130); Pioneer nr. 12 (1956) ja 2 (1957) 32 (30); Ordlik EKÕ (1968) 15 (4); E MM3 9 ja 38 (147)
Eb*.Org täis, maa täis, viimaks ei saa pihutäit? Udu
VMr 1890 (J. Reise)
Jõh, VMr, Noa v. Hii, Vil, Urv - 5 var.
ER Kal. (1881) 104 (15); ER Kal. (1889) 103 (10)
Fa.Org täis, mägi täis, aga peose ei saa? Udu
Pöi 1939 (A. Truu)
Metstak 24 ja 35 (247); Metstak2 64 ja 66
Fb.Mäed ja orud on tast täis, kätte ei saa mitte peutäitki? Udu
Saa 1888 (P. Sitzka)
G+.Taast org täis ja ilm täis, aga pärast ei saa pihutäit? Aur
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Koe, Kuu, Krk, Tt - 4 var.
Vrd.1926B+
2310.TÄKK TALLIS, MUNNID VÄLJAS? Kambre ehk hoone talad - 0+3+2+0 = 5 (5) var.
a1.Täkk tallis, munnid väljas? Kambre ehk hoone talad
Vil 1895 (J. Täht)
Vil, Nõo, Puh - 3 var.
a2.Täkk om tallin, munni om tal vällän? Talad sees, otsa välläs
Nõo 1926 (E. Päss)
b.Täkk tallis, türa väljas? Ahi lõõskab
Iis 1938 (A. Hallik)
Vrd.248 816 1130
2311.TÄTÄ SUMPKA POOLKA SUUR? Vana ahi, koh maatas - 0+0+1+1 = 2 (2) var.
a.Tätä sumpka poolka suur? Vana ahi, koh maatas
Se 1928 (T. Haak)
b.Tätä taskas poolga koru? Ahi
Se 1953 (U. Mägi)
2312.TÄTS ÜLE TÄNAVA? Konn - 0+5+0+0 = 5 (5) var.
a1.Täts üle tänava? Konn
HJn 1895 (J. Tannenthal)
Amb, HJn - 2 var.
a2.Tõts üle tänava? Konn
HJn 1889 (H. Tiidermann)
Jõe, HJn - 2 var.
b.Liipa-lääpa läheb külatänavale? Konn
Tor 1889 (J. Tilk)
Vrd.1518 2412 2489
2313.TÖLKI-TÖLKI RÄÄBISTÖLKI, ÜLE ÕUE ÖÖRENSTÖLKI, VAS VILISTU TÖLKI? Koer - 0+9+0+0 = 9 (14) var.
Aa.Muri murki rääbistörki, läheb üle õue istetörki, vas vili välistu törki? Hunt läheb koeraga
MMg 1888 (G. Tenter)
E EM 103 (897); E EM2 91 (1188); Nurmik II 176
Ab.Tölki-tölki rääbistölki, üle õue öörenstölki, vas vilistu tölki? Koer
Äks 1890 (A. Mauer)
Ac.Ölki-tölki rääbistölki, üle õue öörentölki? Koer
Äks 1894 (J. J. Millert)
Ad.Tölki-tölki rääbistölki, tölki-tölki öörandtölki, tölki-tölki vas vilistu tölki? Koer kõnnib, läheb nuka taha..., tuleb süia otsima
Äks 1893 (P. Sepp)
Ae.Tölki-tölki rääbistölki, üle õue öörandtölki, tölki-tölki vas viliste tölki? Koer jookseb üle õue
Äks 1888 (H. J. Treifeldt)
Af.Õõra-õõra õõrandtölki, üle õue õõrandtölki, ajateibas rääbistölki, vas vilstu tölki? Varblane
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
B.Vilisti-vilisti vilken-tilken, üle õue õlken-tälken? Kass
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
C.Mooris mutter, vas vilistse vilken, üle õue õlken-tilken, jalad mooramaa sugust, ise nedupea jänes? Kass
Trm 1897 (J. Soodla)
D.Neli neidu, pia jäme, keskedpaika kiila-viila, jalad mooramaa sugu? Kass
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
Vrd.2165U11b* 2592
2314.TÖRRI AETI, TANDSITI, UPSITI, HANI OLI KAALAPIDI KÄHEN? Torupillimäng - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pst 1893 (J. Reevits)
Vrd.743Db
2315.TÜDRUK ISTUB, EMAND TELLAB? Kass ja kassi saba - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
2316.TÜDRUK ÜHE SILMAGA? Nõel - 0+9+5+4 = 18 (35) var.
A1a1.Ühe silmaga tüdruk? Nõel
VMr 1939 (M. Ross)
Jõh, VMr, Tt - 3 var.
Mihkel nr. 5 (1994) 38 (11)
A1a2.Tüdruk ühe silmaga? Nõel
Lai 1897 (H. Asper)
VNg, Lai - 2 var.
Metstak 10 ja 32 (40); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta; Metstak2 17 ja 19
A1b1.Kas te ühe silmaga tüdrukut olete näinud? Nõel
VNg 1956 (M. Joamets)
A1b2.Kas tiad, mis ühe silmaga tüdruk on? Nõel
Ksi 1926 (P. Berg)
A2*.Ühe silmaga poiss? Nõel
Kuu 1939 (H. Martinson)
Kuu, Kõp - 2 var.
Vrd. 2629
A3+.1) Preili üte silmaga? Nõel
Rõu 1898 (A. Suurkask)
2) Ühe silmaga tark? Nõel
Hlj 1892 (J. A. Rehberg)
Hlj, VMr, Kuu, Jäm, Äks, Har, Rõu - 7 var.
B1.Ühe silmaga tüdruk, rakendab terve ilma ära? Nõel
Plt 1894 (M. Luu)
Kontam.: = 1651P1
B2.Esi keeletu, esi meeletu, esi üte silmaga, ent siski kõige ilma abimees? Nõgel
Plv 1890 (J. Tobre)
Kontam.: = 1651P2
Vrd.2628 2698
2317.TÜTRIK NULGAH, PULGAD ÜSAH? Taaritõrdu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vas 1895 (J. Tint)
2318.TÜHJALT LÄHEB, TÄIELT TULEB? Villkopp - 2+5+5+2 = 14 (19) var.
Aa.Tühjalt läheb, täielt tuleb? Villkopp
SJn 1937 (J. Leinsoo)
SJn, Ran - 2 var.
Ab.Sisse lätt tühi, välla tulep täis? Kajupang
Võn dat-ta (J. Kihu)
B1*.Puujumal läheb veejumalale kosja, tühjalt läheb ja täielt tuleb? Vett tõmmame kaevust
Tt dat-ta (anon)
Sim, Pee, Tt - 3 var.
Wied. 285; E EM 129 (1201); E EM2 113 (1575)
Kontam.: = 233K1*
B2a*.Sookuningas läheb maakuningal kosju, pika piibuga, laia kaabuga, tühjalt läheb, täielt tuleb? Kaev
Kõp 1965 (E. Laur, E. Liivaste)
Vil, Kõp - 2 var.
Kontam.: = 233K2a*
B2b.Ilmakuningas lääb maakuningale kosju, pika piibuga ja laia kaabuga, tühjalt lähäb, aga täielt tuleb? Vett võetakse kaeokooguga, pangiga kaeost
Vil 1889 (J. Toss)
Kontam.: = 233K2b
B3*.Int läheb Anti kosja, pika piibuga, laia kaabuga, tühjalt läheb, täielt tuleb? Veetoomine
Hlj 1929 (E. Tiitsen)
Hlj, Jõe - 2 var.
Kontam.: = 233K3*
B4.Suure piibuga, laia laabuga, kurg läks kaarnale kosjale, tühjalt läks, täielt tuli? Kaevust veevõtmine
Vil 1894 (H. Niggol)
Kontam.: = 233K4
B5.Pika piibuga ja laia kaabuga, läheb vesiselle kosti, tühjalt läheb, täielt tuleb? Kaevust veevõtmine
Lai 1888 (M. Kolluk)
Kontam.: = 233K5
C.Tiineh tulo vällä, tühi lätt sisse? Kavopang
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Kontam.: = 23B
2319.TÜHJALT NIISAMA RASSE KUI TÄVVELT? Sepalõõts - 0+2+0+0 = 2 (5) var.
A.Tühjalt niisama rasse kui tävvelt? Sepalõõts
Puh 1889 (D. Arak)
Lasteleht nr. 4 (1901) 64 (6); Kuhlbars 6 ja 24 (21)
B.Kui ta täis on, siis on ta niisama raske kui tühi, ja kui ta tühi on, siis niisama raske kui täis? Lõõts
Rõn 1889 (C. Berg)
Vrd.2308
2320.TÜKIKE PUUD SUVE JA TALVE VAHEL? Uks kambri ja õue vahel - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vil 1895 (H. Niggol)
2321.TÜNDER LIHA TÄIS, MÕLEMAD OTSAD LAHTI? Sõrmus - 2+6+3+2 = 13 (24) var.
Aa*.Tünder liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmus
Käi 1938 (E. Ennist)
2Käi, Emm, Pöi - 4 var.
Mihkel nr. 5 (1994) 38 (5)
Ab.Tünder toorest liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmus
Muh 1947 (U. Mägi)
2Muh - 2 var.
Metstak2 15 ja 16
Ba.Pütt toorest liha täis, mõlemad otsad lahti? Der Ring am Finger
Mus 1817/22 (anon)
Sa, Mus - 2 var.
Wied. 285; E EM 132 (1234); E EM2 115 (1613)
Bb.Pütt liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrm sõrmussega
Sa 1867 (R. Kallas)
Bc.Pisukene pütukene, mõlemad otsad lahti ja keskelt liha täis? Sõrmus
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Ca.Pullik liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmkübar sõrmes
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Cb.Poolek leha täes mõlämad otsad lahte? Sõrmos
Phl 1889 (J. Mey)
D.Seest toorest liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmus
Emm 1938 (E. Ennist)
Vrd.990Df2 2322 2323
2322.TÜNN LIHA TÄIS, AGA PÕHJA ALL EI OLE? Sõrmus sõrmes - 2+8+15+5 = 30 (104) var.
A1a1*.Tünn liha täis, aga põhja all ei ole? Sõrmus sõrmes
Koe 1961 (M. Karjamaa)
Koe, Kaa - 2 var.
A1a2.Tünn liha täis, ise ilma põhjata? Sõrmus näppus
Pld dat-ta (A. Klaas)
A1b*.Lihatünn ilma põhjata? Sõrmus
SJn 1937 (J. Leinsoo)
Prn, SJn - 2 var.
A1c.Ilma põhjata tünn, toorest liha täis? Sõrmus
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
A1d.Raudtünn liha täis, aga põhja ei ole? Sõrmus
Koe 1933 (A. Ledt)
A2a*.Tünder liha täis, kummaski otsas ei ole põhja? Sõrmus sõrmes
Kuu 1891 (T. Uustalu)
2Kuu - 2 var.
A2b*.Tünder liha täis, kummalgi otsas põhjust? Sõrmus
Kad 1896 (J. Sõster)
Kad, 2Kuu - 3 var.
A3.Puolik liha täüs, ei kummagis otsas ole pohjust? Sõrmus
Kuu 1903 (J. Mikiver)
E EM2 110 (1520); E MM 14 ja 45 (197); E MM2 14 ja 48 (199); E MM3 11 ja 39 (199)
A4a.Pütt toorest liha täis, kumbaski otsas pole põhja täis? Sõrmus
Tt dat-ta (anon)
Wied. 285; E EM 132 (1234); E EM2 115 (1613)
A4b.Pisukene pütukene, kumaget otsas pole põhja? Sõrmus
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Lasteleht nr. 2 (1907) 32 (3)
A4c.Ämma pütt ilma põhjata? Sõrmus
SJn 1927 (V. Metsamärt)
A5a.Lihatõrss, põhja all ei ole? Sõrmus
Prn 1933 (A. Johanson)
A5b.Törs on liha täis, aga pöhja pole veel all? Sörmus
Noa 1927 (P. Ariste)
A6.Nõu ilma põhjata, ise liha täis? Sõrmus
TMr 1926 (L. Berg)
A7.Vaat on liha täis, aga põhja all ei ole? Sõrmus
Kuu 1939 (H. Martinson)
A8a.Põhja all ei ole, aga liha täis? Sõrmus
Vig 1888 (M. J. Eisen)
Vig, Plv - 2 var.
E EM 126 (1164); Lasteleht nr. 3 (1901) 48 (3); Kmpm. Kõ 60 (7); E EM2 110 (1529); Kmpm. KLr I8 31; Kmpm. A6 58 (7); Kmpm. EL I9 32; Jürisson 178 (18); Kmpm. EL II10 129
A8b1.Põhjatu liha täis? [Lahendus puudub]
Tt 1881 (anon)
• Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (7)
A8b2.Ilma põhjata, aga ise liha täis? Sõrmus
Sim 1928 (R. Viidebaum)
B1a*.Tünn liha täis, ei ole kaant peal ega põhja all? Sõrmus sõrmes
Hää 1954 (M. Mäesalu)
Vän, Hää - 2 var.
B1b.Tonn liha täis, aga tonnil ei ole põhja all ega kaant peal? Sõrmus
Vän 1937 (E. Tammsoo)
B2.Pütt lihha täüs, ole-ei kaast, õi põhja? Sõrmus
Se 1935 (M. Reinola)
B3.Tõrs täis liha, ise kaaneta ja põhjata? Sõrmus
HMd 1925 (M. Soosaar)
B4.Põhjata ning kaaseta, ise liha täis? Sõrmus
Khk 1947 (A. Kannel)
Vrd.1391D 1785 2321 2323
2323.TÜNN TOOREST LIHA TÄIS? Sõrmus - 1+2+1+0 = 4 (5) var.
a.Tünn toorest liha täis? Sõrmus
Ris 1889 (J. Holts)
b.Tünder toorest täis? Sõrmus sõrmes
Tt dat-ta (anon)
c.Kuldpütt liha täis? Sõrmkübar
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Trv, Se - 2 var.
Vrd.480 1664B25 1804 1806 2321 2322
2324.TÜTAR TIINE, EMA AHER, ELAB SURNU REITE VAHEL? Vokk - 2+45+30+27 = 104 (136) var.
A1.Mis reite vahel liigub? Vokiratas
Kuu 1911 (K. Viljak)
3Kuu - 3 var.
Vrd. 1669 2717
A2a1.Mis elab surnu reite vahel? Hobune vankri ees
Hää 1936 (L. Kraavik)
A2a2.Mis elab surnul reide vahel? Hobune adra ees
Pär 1888 (H. Martinson)
A2b.Mis on surnu reite vahel? Hobune aisade vahel
Tor 1939 (I. Simmo)
A3a.Kes sõidab surnu jalge vahel? Hobune aiste vahel
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 63 (440); E EM2 56 (568)
A3b.Mis kõpitseb surma jalge vahel? Vokiratas
Hls 1939 (L. Tamme)
A4.Mis liigub surnu harade vahel? Vokiratas
Prn 1901 (A. Gärtner)
B1a1.1) Elav surnu reide vahel? Vokk
Kaa 1872 (I. Kallas)
2) Elava surnu reite vahel? Vokiratas kahe posti vahel
Emm 1931 (S. Soosaar)
3) Elava surnu reide vahel? Okiratas
Ans 1891 (J. Magus)
Hlj, Kad, Amb, Pee, Kos, 3Phl, 2Käi, Rei, 4Emm, 2Khk, Kär, 2Ans, 4Kaa, Pöi - 25 var.
Wied. 264; E EM 31 (78); E EM2 30 (93)
B1a2.Elava surnute reite vahel? Oki
Jäm dat-ta (R. Andreas)
B1a3.Elus surnu reite vahel? Kedraja ja vokk
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Kuu, Juu - 2 var.
B1b.Elab surnu reite vahel? Vokiratas, vokiaeste vahel käib rinki
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
B1c.Elav liigub surnu reite vahel? Vokiratas
Juu 1888 (J. Eenok, H. ja J. Oras)
Juu, Mus - 2 var.
B1d.Elav jooseb surnu reite vahel? Vokk
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Kos, LNg - 2 var.
B1e.Elav elab surnu reide vahel? Okiratas
Muh 1896 (H. Laipmann)
B1f.Elus käib surnu reite vahelt läbi? Vokiga kedramine
Kuu 1938 (J. Eplik)
B1g.Elus läheb surre harkide vahelt läbi? Kedraja vokiga
Kuu 1938 (J. Eplik)
B2.Elav surno rebade vahel? Vokiratas
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
B3.Elav joosäb sorno röukodä vahäl? Vokk
Phl 1889 (J. Mey)
B4.Hing surnu reite vahel? Hobune, rakend
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
B5.Elav hing reite vahel? Hobune aisade vahel
Äks 1893 (P. Sepp)
Khn, 2Äks - 3 var.
B6.Elav riist reite vahel? Vokiratas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Khn, Saa, KJn, MMg, Äks - 5 var.
B7.Üks kirp kipleb surnu reide vahel? Vokk
Aud 1964 (S. Lätt)
C1a1.Tütar tiine, ema aher, elav surnu reite vahel? Poolivokk: tütar on pool, ema on vokk, elav surnu on vokiratas
Han 1932 (M. Pärn)
Han, Ans v. Jäm - 2 var.
C1a2.Tütar on tiine, ema oli aher, elav oli surnu reite vahel? Okk
Jäm 1977 (T. Tõnissoo)
C1a3+.Ema tiine, tütar aher, elav surnu reide vahel? Vokk
Muh 1976 (R. Rull)
C1b1.Tütar tiine, ema aher, elavad surnu reide vahel? Vokk
Kär 1890 (T. Jank)
Kär, Jäm - 2 var.
C1b2*.1) Tütar tiine, ema aher, elab surnu reite vahel? Vokk
Muh 1937 (R. Viidalepp)
2) Tütar tiin ja ema aher, elab surnu reite vahel? Vokk täie värtnaga
VJg 1921 (M. Jürna)
VJg, Rap, 2Krj, Kär, 6Jäm, Kre, Pöi, 2Muh - 15 var.
C1c1.Tütar tiine, ema aher, magab surnu reide vahel? Vokk
Pöi 1888 (J. Trull)
Koe, Ans, Pöi - 3 var.
E EM 160 (1534); E EM2 138 (1996)
C1c2+.Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel? Vokk
Käi dat-ta (L. Annus)
C1d.Tütar tiine, ema aher, istub surnu reide vahel? Vokk
Mus 1920ndad (M. Kaasik)
Mus, Muh - 2 var.
C1e.Tüdar tiine, ema aher, sõidab surnu reide vahel? Okk
Jaa 1938 (A. Vinkel)
C1f.Tüdar tiine, ema aher, jokseb surnud reide vahel? Tüdar on oki pael, mis lõnga täis, ema okiratas
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
C1g.Tütar tiine, ema aher, käib läbi surnu reitevaher [sic!]? Vokk
VMr dat-ta (anon)
C2.Tütar tiine, ema aher, istub surnu jälkte vahel? Vokk
Rei 1983 (A. Saster)
C3.Tütar tiine, ema aher, sõidab kahe jalgade vahel? Vokk
Trm 1991 (M. Hiiemäe)
C4a.Isa tiine, ema aher, elav surnu reite vahel? Vokk
Jäm 1937 (A. Ahurand)
C4b.Isa tiine, ema aher, elab surnu reide vahel? Vokk
Krj 1938 (K. Lepp)
C4c.Isa tiine, ema aher, seisab surnu reide vahel? Vokk
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
D1.Ema aher, tütar tiine? Vokk
HJn 1888 (N. Jegorov)
HJn, Plv - 2 var.
E EM 32 (81); E EM2 30 (97)
D2.Imä läsk, tütär tiine? Vokisiiv ja värknä
Võn 1889 (T. Lätti)
D3.Ema aetakse taga, tütar saab tiineks? Kedramine vokiga
Hlj 1888 (J. Linkstein)
E.Ema aher, tütar tiine, poeg valge mütsiga? Vokk
Phl 1897 (T. Wiedemann)
Vrd. 1064 1624
F1.Tütar on tiine, ema on aher, tütar on lai latakas ning poiss on pisike pupsakas? Okk
Jäm 1977 (E. Veri)
Kontam.: = 366X1
F2.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, poja pea lõhki, tütre käsi kõveras, elab surnu reite vahel? Vanaaegne kooguga kaev
JJn 1974 (H. Sammal)
Kontam.: = 366X2
Ga.Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel, mida rohkem hobu jookseb, seda rohkem kubu tõuseb? Vokk
As 1991 (A. Korb, A. Tuisk)
2As - 2 var.
Eas I 131 (192)
Kontam.: = 1793Ua
Gb.Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel, mida rutem hobu jookseb, seda rutem kõht tõuseb? Voki ketramine
As 1992 (A. Korb)
Kontam.: = 1793Ub
H.Elav surnu reide vahel, kümme kitsi kallal? Voki kedramine
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Kontam.: = 900Ö
I.Tuhat tui-rui auku, sada sõlmi sitaaukus, üks ainuke ulberdiseauk, elab surnu reide vahel? Okk (vokk)
Krj 1938 (K. Lepp)
Kontam.: = 2272Õ
Vrd.23 1803 2173 2607
2325.TÜTRED KÄIVAD EMALE, EMA EI KÄI IALGI TÜTARDELE? Kaev ja veepanged - 1+51+7+6 = 65 (91) var.
A1a*.Tütre käive emale, aga ema ei käi mitte tütardel? Vett tuuakse kaevust
Trv 1889 (H. Kallas)
2Trv, Vil, Tt - 4 var.
A1b*.1) Tütred käivad emale, ema ei käi ialgi tütardele? Kaev ja veepanged
Saa 1889 (J. Tammann)
2) Tütre kävve emäl, aga emä ei käu tüdärtel suguki? Vii tuumine lättest
Krk 1890 (J. Hünerson)
Saa, Krk, 3Trv, Pst, 2San, Tt - 9 var.
E EM 160 (1535); E EM2 138 (1997); E MM 16 ja 45 (253); E MM2 16 ja 48 (256); E MM3 13 ja 40 (256)
A1c1*.Tütar käib alati emal, ema ei ilmaski tütril? Ämber ja kaev
VMr 1889 (K. Roost)
VMr, Trv, Äks, Puh - 4 var.
A1c2.Tütre käivä emäl üttepuhku, emä ei käi tütril kunagi? Kajupang
Hel 1889 (G. Habicht)
A1c3.Tütred käivad emal iga päev, ema ei käi tütardel sugugi? Veetoomine
Pst 1888 (J. Jaakson)
A1d*.Tütred käivad ema juure küll, aga ema tütarde juure ei saa? Kaeo
Var 1936 (R. Viidalepp)
Jür, Var, Tõs, Tt - 4 var.
Metstak2 31
A1e.Tütar käeb ema pool ja ema ei saa tütre poole kunagi? Linguga kaev
Trt 1949 (O. Hildebrand)
A1f1*.Tütred käivad ema vaatamas, aga ema tütreid ei saa vaatama? Kaev ja veepanged
Aud 1895 (R. Niemann)
Tõs, Aud, Saa?, Hel - 4 var.
A1f2.Tütre käiva emad kaeman, ema ei käi kunnagi tütrid kaeman? Pangega tuvvas kaevust vett
Puh 1890 (P. Kalk)
A1g.Tütre kävve emäl külan, emä ei käu tütardel kunagi? Lättepang ja veepang
Krk 1936 (M. Sarv)
A1h*.Tütred käivad emal ühtepuhku võerast, aga ema ei käi tüttardel millagi? Ämbrid ja kaev
Hlj 1888 (J. Linkstein)
Hlj, Khn, Trv - 3 var.
A2a.Ema käib tütrel alati, tütar ei käi emal kunagi? Kooguga kaev: ämber läheb alati alla, alt vesi üles ei saa kunagi
Äks 1992 (M. Hiiemäe)
A2b.Emä käü ega päiv tütrele, tütär ei saa emäle kunagi? Kao manu käümine
San v. Urv 1888 (G. Seen)
A2c.Ema läheb tütrele külla, aga tütar ei lähe iialgi emale külla? Kaev, kaevukook; pang läheb koogu juurde, aga kook ei lähe kunagi pangi juurde
Tõs 1952 (U. Kolk)
B1.Poig käüp emal, ema ei käü pojal? Kaivuvaldas
Ote 1895 (C. Lipping)
B2.Ema käib poega päävas mitu kord vaatamas, aga poeg ei käi emat kordagi kuulamas? [Lahendus puudub]
Pöi 1902 (J. Prooses)
C.Pojad ja tütred käivad ikka käima, ema ei saa ilmaski käima minna? Kaev, pangid
Hel 1893 (J. Karu)
D1a1*.Lapsed käivad emale, ema ei käi mitte lastele? Kaevukook ja kaev
Hls 1894 (J. Riiet)
Tõs, Saa, Hls - 3 var.
D1a2.Latse käiva emäle, emä ei saa latsile? Kaju
San 1889 (M. Lepp)
D1b*.Lapsed käivad emale, ema ei käi kunagi lastele? Pangid ja kaev
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Krk, Äks, Nõo, Ran, Krl - 5 var.
D1c.Emä ei käi latsile, latse' käivä emäle? Kerik
Urv 1933 (R. Viidebaum)
2Urv - 2 var.
D1d*.Lapsed käivad ema juure, ema ei tule laste juure kunagi? Kaev
TMr 1930 (E. Schmidt)
Tõs, TMr, Rõu - 3 var.
D1e*.Lapsed käivad ema vaatamas, aga ema ei saa kordagi lapsi vaatama? Panged ja kaev
Saa 1930 (A. Räägel)
Tõs, Hää, Saa, Hls - 4 var.
D1f.Latse hoitva emä hõlma, emä ei käu kaeman konagi? Kana
Ote 1895 (C. Lipping)
D1g.Kaks last käivad iga päev emal võeraks, aga ema ei lähe ühte korda lastele võeraks? Kaev
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 53 (328); E EM2 48 (415)
D2*.Ema käib lastel, lapsed ei käi emal sugugi? Kaeopang
Trv 1889 (J. Käger)
Trv, San - 2 var.
E.Esäd-emäd käive ikki latsil käimän, latse ei käi kunagi esäl-emäl? Päev om esä, kuu om emä ja tähe om latse
Trv 1894 (J. Liller)
F.Lapsed käivad isal, isa ei käi lastel eladeski? Kaevukook
Trv 1889 (J. Käger)
G.Esänd käü imändälle, imänd ei käü kunagi esändälle? Vett võetas kaost
Kan 1895 (G. Loodus)
H.Minia käib ämmal alati, ämm ei käi minial millalgi? Pang ja kaev
Juu 1890 (J. Trull)
Vrd.233G2+
2326.UGURITS KESPAIGAH, HAONÕ AIAKÕNÕGI ÜMBRE? Titt - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1927 (J. Orusaar)
2327.UIBOS PÄÄL, UBINA' ALL? Kartohkas - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
1) Uibos pääl, ubina' all? Kartohkas
Se 1927 (M. Pihlapuu)
2) Uiboh pääl, ubina all? Kana ja munad
Se 1912 (S. Duplevski)
Vrd.549
2328.UITUKENE-AITUKENE, ISTUB AEDA HARJA PIAL, ROOTSI KULLASTA KULUTAB, RAHA SAKSA MASSINASTA? Harakas - 0 (3) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 139 (2006)
Vrd.284 832U 1961 2225
2329.UST EGA AKENT POLE MAJAL EES, PRUUNID POISID VIIEKESI SEES, TULGU NEILE KÜLLA, KES ON MAIAS MEES? Õun - 0 (7) var.
Anonüümne autor (Metstak2 54): tundmatust trükisest pärinev omaloominguline tekst
Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (9); Metstak2 54
Vrd.2052 2157
2330.UMNE ORIKU PERSE, KEERULINE KITSE PERSE, VASKNE VASIKA PERSE? Piip - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
a1.Umne oriku perse, vaskne vasiku perse, keere kitse perse? Vokk
Käi dat-ta (L. Annus)
a2.Umne orika perse, vaskne vasiku perse ja keeruline kitse perse? [Lahendus puudub]
Vil 1894 (A. Suurkask)
b.Umne oriku perse, keeruline kitse perse, vaskne vasika perse? Piip
Puh 1889 (S. Sepp)
2331.UPS-TUPS TUUAKSE, ÜLE VÄLJA VIIAKSE, SABA SÕLME LÜÜAKSE, RIHMAD KINNI SIUTAKSE? Kanga ülespanemine puude peale - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Rkv 1965 (L. Palu)
2332.URR-URR, NURR-NURR, KAKS KARVA PERSES? Vokk - 0+0+2+2 = 4 (6) var.
Aa.Urr-urr, nurr-nurr, kaks karva perses? Vokk
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Ab.Urr-urr, nurr-narr, kaks karva pepus? Vokk
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Ac.Urr-urr, turr-turr, üks hammas suus, kaks karva p[erse]s? Langakorutamine
Kuu 1965 (E. Art)
Vrd. 2100 2628Ba
B.Must mees, mugar silmad, üks hammas suus, kaks karva perss? Sitikas
Krj 1938 (K. Lepp)
Kontam.: = 1236S
Vrd.446
vs: EV 14450D
kk: Lammas küsis vähjä käest villu, vähjäl esigi kats karva persen (Hel)
2333.USS LÄHEB LÄBI AJA, SOOLIKAKIMP PERSES? Nõel - 0+14+4+0 = 18 (35) var.
Aa.Jänes läheb läbi aia, soolikakimp taga? Nõel ja niit
Tor dat-ta (J. Tilk)
Mih, Tor, SJn - 3 var.
E EM 45 (233); E EM2 41 (287)
Ab.Jänes läheb läbi aiaaugu, kimp soolikaid järel? Nõel
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Vrd. 446
B1a.Uss läheb läbi aja, soolikakimp perses? Nõel
Vän 1897 (E. Tetsmann)
B1b1.Uss läheb läbi aia, soolikakimp taga? Nõel lõngaga
Tor 1889 (J. Tilk)
Vän, Tor - 2 var.
B1b2.Uss ronib läbi aja, soolekimp taga? Nõel
Vai 1936 (M. Tarum)
B1b3.Uss läheb, aga soolikakimp taga? Nöel, niit jooseb järele
Noa 1927 (P. Ariste)
B1c.Uss läheb läbi aea, soolikapundar järel? Nõel
LNg 1895 (J. Prooses)
B2.Uss poeb sabapidi sõerust läbi, kanepine köis suus? Nõel
Kos 1891 (J. Härg)
Ca.Rott lähäb läbi aia, soolikakimp perses? Nõel
SJn 1893 (J. Mein)
Cb.Raudne rott läheb läbi aja, jätab soolikad teinepoole? Õmblusenõel
Tõs 1893 (J. Öövel)
Da.Hiir läheb läbi aja, soolekimp perses? Nõel, niit taga
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Db.Hiir poeb läbi aia, aga soolikapundar jääb teinepoole aeda? Nõel ja niit
Plt 1896 (M. Luu)
E1.Haragas lähteb läbi aia, suolekimp järel? Nõelumine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
E EM2 34 (171)
E2.Kiitsakas läheb läbi aia, soolekimp järel? Nõel ühes niidiga
Krj 1937 (L. Böckler)
F.Siga poeb ajast läbi, soolekimp p[e]rs[e]s? Nõel
VMr 1890 (K. V. Lurich)
Vrd.1086Af1*
2334.USS SITTAB JA HAISEB, SAKSAD SÖÖVAD SIISKI? Juust - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 160 (1540); E EM2 139 (2003)
2335.USS SÖÖB, MAA MAHANDAB, VESI HOOLAB OMAST KOHAST? Inimene hauas - 1+0+0+0 = 1 (5) var.
Tt dat-ta (anon)
Wied. 290; E EM 160 (1541); E EM2 139 (2004)
Vrd.vs: EV 12966
2336.USSE MINNÄ, SISSE TULLA, VANANAESTE NÜHKÄ-NÄHKÄ, ALL VÜÜ, PÄÄL NABA? Usselink - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vrd.37C 1399
2337.UTT-TUTT PÕLLU PEAL TOA TAGA, SUITSUHAGE SELJA TAGA? Äke - 0+1+9+6 = 16 (39) var.
a.Utt-tutt põllu peal toa taga, suitsuhage selja taga? Äke
Vig u.1888 (M. J. Eisen)
b.Utt-tutt toa taga, suitsusaga selja taga? Äke
Ann 1955 (A. Kagovere)
Kad, Sim, Ann, Kuu, LNg, Hää, Hls, Hel, SJn, Urv - 10 var.
E EM 161 (1542); Tander 33; E EM2 139 (2005); Nurmik II 42 (1)
c.Utt-utt toa taga, suitsusaba selja taga? Korsten
Khn 1948 (J. Sulengo)
VMr, 2Khn - 3 var.
Metstak2 59 ja 61
d.Utt-utt tua taga, suitsusaba kõige taga? [Lahendus puudub]
Sim 1953 (H. Joonuks)
e.Utt-tutt tua taga, suitsujuga sellä taga? Äestamine
Hls 1930 (E. Sitska)
Vrd.1878D6a3
2338.UURIMULK JA PUURIMULK JA IKKA PULGAT MULGU EES? Saoretel - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõn 1888 (H. Urb)
Vrd.2272D2a
2339.UUDES AITAS UKSE KÕRVAS ASTJAS, MUSTAD SUUD PÕIGITI NINA ALL? Uad - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vig 1896 (H. Laipmann)
Vrd.815
2340.UUS ANUM AUKE TÄIS? Korv - 0+1+5+0 = 6 (24) var.
a1.Uus anum auke täis? Korv
VMr 1939 (M. Ross)
Kuusik KT 214 (33); Lasteleht nr. 11/12 (1934) 191 ja nr. 1 (1935) 16; Mihkel nr. 2 (1995) 55 (1)
a2.Vahtsõnnõ annom, a kõik mulka täüs? Sõgõl
Se 1930 (N. Nurmetu)
b1.Vahtsõnõ asi, kõik mulkõ täüs? Sõgõl
Se 1933 (N. Oinas)
b2.Uus asjakene, aga juba suuri auke täis? Võrk
Rõn 1889 (C. Berg)
c1.Terve on, aga auka täis? Võrk
Hää 1934 (J. Nurme)
Kuusik La 26 (5); Laste prillid I 30 (5)
c2.Augud sees, kuid siiski terved? Võrgud
Kuu 1938 (J. Eplik)
Vrd.47
2341.UUS MAJA, ISE KASVATAB KATUKSE? Piimapütt ja koor - 0+1+0+1 = 2 (12) var.
a.Uus maja, ise kasvatab katukse? Piimapütt ja koor
Kär 1890 (K. Loiken)
Täheke nr. 12 (1961) 13 (6); SSTT 166; Metstak 13 ja 33 (107); Metstak2 32 ja 33
b.Mul pisine maja, ise kasvadab kaduse peele? Piimapütt
Khk 1946 (L. Tarkin)
Vrd.2651Lb
2342.VAAN'A KÜÜDSE VAELIH? Majanulgad vaelihe pandud - 0+7+10+2 = 19 (20) var.
Aa.1) Vaan'a küüdse vaelih? Majanulgad vaelihe pandud
Se 1935 (A. Kits)
2) Vaena küüdse vaeli? Pikk pink
Se 1972 (L. Briedis)
4Se - 4 var.
Ab*.Vaimo küüdse vahelide? Majanulga
Vas 1888 (C. Lenzius)
2Vas, Vas v. Se, 2Se - 5 var.
B.Mehil kundsa vaelihe pantu? Tarõnulga
Se 1888 (H. Prants)
C.Kahru käpä vahelide? Sainanurk
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
2Ote, Kan, 3Se - 6 var.
RpS nr. 6 (1939) 190
D.Kassi käpä vaeleh? Tarõnulk
Se 1936 (M. Vabarna)
2Se - 2 var.
E.Tsia sõra' vaelih? Tarõnulga'
Se 1937 (I. Rohtla)
2343.VAAT ILMÄ VITSUTE? Kanamuna - 0+3+3+0 = 6 (6) var.
Aa.Mis vaadil ei ole vitsa? Kanamunal
Vil dat-ta (H. Leoke)
Ab1.Vaat ilmä vitsute? Kanamuna
Hel 1889 (G. Habicht)
Pld, Hel - 2 var.
Ab2.Ilus vaat vitsata? Muna
Lai dat-ta (H. Davel)
Ac.Höörik pütt ilma vitsalda? Muna
Se 1934 (A. Tammeorg)
B.Üks vaat, ise ilma vitsata, kahesugust mõdu sees? Kanamuna
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
Kontam.: = 2735Q
2344.VAATES MUST JA KATSUDES KARUNE? Kasuga kaalus - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rei 1889 (P. Reikmann)
2345.VABAS RIIGIS OLI VABA LINN, SELLE LINNA JUURDE EI KÄINUD TEED EGA RADA; LINNAS KUBISES TERVE MAAILM EGA EI USULDANUD VÄRAVAST VÄLJA ASTUDA; TEMASSE TULI KEELETU KÄSKJÄLG, TÕI KIRJUTAMATA KIRJA, ANDIS TEMA KOOLITAMATA KUNINGALE LUGEDA; KUNINGAS VÕTTIS KÄTTE JA LUGES TA SILMPILK LÄBI? Noa laev - 0+12+19+5 = 36 (38) var.
Aa.Vabas riigis oli vaba linn, selle linna juurde ei käinud teed ega rada; linnas kubises terve maailm ega ei usuldanud väravast välja astuda; temasse tuli keeletu käskjälg, tõi kirjutamata kirja, andis tema koolitamata kuningale lugeda; kuningas võttis kätte ja luges ta silmpilk läbi? Noa laev
Tt 1882 (M. Põdder)
• EPost. nr. 8 ja 9 (1882)
Ab*.Vabas riigis oli vaba linn, selle linna juurde ei käinud teed ega rada, aga linnas kubises terve maailm; seal tuli keeletu käskjalg, tõi kirjutamata kirja, andis koolitamata kuninga kätte, see luges ta silmapilk läbi? Noa laeva, tuikese ja viigilehega
Hel 1926 (K. Puusepp)
Hel, Ote, San - 3 var.
Ac*.Vabas riigis oli vaba linn, kus ei käind teed ega rada; seal elas koolimata kuningas, ta saatis välja keeletuma käskjala; käskjälg tõi kirjutamata kirja ja kuningas mõistis, mis see tähendas? Noa laev ja veeuputus: Noa oli koolimata kuningas, tuvi oli keeletu käskjälg, õlipuu leht oli kirjutamata kiri ja kuningas mõistis, mis see tähendas - et vesi alanes
Sim 1938 (E. Lippus)
2Sim - 2 var.
Ad*.1) Üks linn oli rahvast täis, mis kihises ja kubises, teed ega rada ei läinud välja; linnavanem saatis ühe keeletuma saadiku läbi ühe kirjutamata kirja välja? Noa laev
Iis 1889 (E. Ellert)
2) Kord oli üks linn ja see oli kõik terve maailm koos ja seda valitses üks koolimata kuningas; aga sel koolimata kuningal oli üks koolimata käskjalg, kes tõi lugemata kirja, aga kuningas sai sellest aru? Noa laev, Noa saatis tuvikese välja
Lai 1966 (A. Tamm)
Iis, Lai, MMg - 3 var.
Ba*.Vaba riik ja vaba kuningas, mõistmata loom tõi kirjutamata kirja, aga kuningas mõistis, mis see tähendas? Tuvi tõi Noale veeuputuse ajal õlipuu lehe
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Kad, Pee - 2 var.
E EM2 146 (2118)
Bb.Vaba kuningas ja vaba rahvas, tumm kirjakandja, ilma kirjutamata kiri, siiski mõistab kuningas lugeda? Tui viis õlipuu lehe Noale laeva
Amb 1894 (J. Neublau)
Ca*.Vanast oli üks vabatriik, selles riigis oli üks hoolimata [sic!] kuningas, sellel hoolimata kuningal oli üks kirjakandja; kui see kirjakandja temale ühe kirja tõi ja kuningas sinna sisse vaatas, siis teadis tema kõik ära, mis oli? Noa laeva tõi tuvi lehe (kirja)
Plt 1899 (M. Luu)
Sim, Hää, Plt - 3 var.
Cb.Vaba riik ja vaba vald ja vabas riigis elas koolitamata kuningas, koolitamata kuningas saatis keeletuma käskjala välja, keeletu käskjalg tõi kirjutamata kirja? Noa laev, tuvike
Trt 1927 (Pruuli)
Da.Vanast oli prii riik, prii riigis oli prii rahvas, prii rahvas oli prii linnas vangis; sealt tuli tumm, keeletu kirjutaja, tõi kirjutamata kirja koolimata linna valitsejale, kiri loeti läbi, rahvas sai vabaks? Noa, laevast vabastamine
Trt 1930 (A. Pfeiffer)
Db.Üks kuningriik oli maailmas, sinna ei saanud ühtegi teed mööda sisse ega välja; siis tuli üks tumm kirjutaja ja tõi kirjutamata kirja ja siis tehti teed sinna kuningriiki sisse ja välja käima? Noa laev
Lai 1932 (M. Joonas)
Dc.Ütekõrra oli üts suur linn ja säält es käi teed sisse ega välla, aga tuli üts lind ja see tõi üte kirja ja siis käis tee sisse ja välla? Noa laev
Pst 1935 (R. Viidalepp)
Dd.Jaanalinnas oli üks keeletu kirjavedaja, viis kirjutamata kirja, siis saivad teed sisse ja välja? Noa laev
Ksi 1922 (I. Schlossmann)
Ea.Elas kord kuningas omas laevas, kuhu ühtegi teed juure ei läinud, tema saatis oma keeletuma teenri välja ja see tõi temale lugemata kirja? Noa laev
Puh 1922 (A. Pallon)
Eb.Maailmas oli laev ja laevas oli maailm, kiri oli kirjutamata ja kirjatooja keeletu? Noa laev
Jõh 1935 (anon)
Fa.Kord oli kirjaoskamatu kuningas, tema kuningriik oli hukkumas ja ta saatis kirjaoskamatu käskjala ilma väliseid olusid vaatama; käskjalg tuli tagasi ja tõi kirjutamata kirja ja kuningas luges selle kirja ära? [Lahendus puudub]
Ran 1932 (V. Puhkason)
Fb.Kirjaoskamata kuningas laskis keeletu käskjala välla, see tõi kuningale kirjutamata kirja ja kuningas luges selle ülesse? Kuningas - Noa, käskjalg - tuvike, kiri - viigileht
Rap v. Mär 1947 (E. Poom)
Fc.Kord elas koolitamata kuningas, sellel oli keeletu käskjalg, koolitud kuningas saatis keeletu käskjala välja; tema tõi kirjutamata kirja, kuningas luges kirjutamata kirja ära? Noa, tuikene, puuleht
Tõs 1921 (S. Lind)
Fd.Ükskord oli üks koolitamata kuningas ja sel koolitamata kuningal oli keeletu teender, keeletu teender tõi koolitamata kuningalle kirjutamata kirja, koolitamata kuningas võttis ja luges seda kirjutamata kirja ja sai aru, mis see tähendas? Koolitamata kuningas oli Noa, teender oli tui ja kiri oli puuleht, mis tui Noale selle tähenduseks tõi, et on juba mägede otsad paljad
Kos 1897 (T. Wiedemann)
Fe*.Koolitamata kuningal ollid keeletumad sulased ja niid keeletumad sulased tõid kuningal ühe kirjutamata kirja ja koolitamata kuningas luges selle kirjutamata kirja ära? Noa, linnud ja puuleht
Hää 1940 (M. Mäesalu)
Emm, Hää - 2 var.
Ff.Ükskord oli üks koolitamata kuningas, temal olid koolitamata sulased, need tõid temale ühe kirjutamata kirja ja kuningas luges sealt seest kõik, mis oli sündinud ja mis veel tuleb? Noa laevas, tuikesed ja õlipuu lehed
Jür 1897 (J. Saalverk)
Fg.Koolitamata kuningas saatis koolitamata käskjala välja, käskjalg tõi kirjutamata kirja, koolitamata kuningas luges kohe kirja läbi? Noa saatis tuvi välja
Trt 1930 (M. Sika)
Fh.Üks koolitamata kuningas saatis ühe kirjutamata kirja välja, see kiri tuli tagasi ja kõik asi oli valmis? Noa saatis tui välja
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
G.Vabas riigis vaba liin, liinan elas terve maailm, üttegi teed ei ka rada läha sisse? Noa laiv
Tt 1889? (anon)
Ha.Kuningas saatis keeletuma käskjala välja, see keeletu käskjalg tõi kuningale kirjutamata kirja, kirjaoskamata kuningas luges selle kirjutamata kirja? Noa, kellele tui tõi õlipuu lehe
Tt dat-ta (M. J. Eisen)
Hb.Kõnetu sulane saadeti välja, ta tõi kirjutamata kirja, koolimata mees sai puha aru, mis see tähendas? Laev, Noa, tuvike, õlipuu oks
Emm 1967 (J. Palm)
Hc.Käsitu kirjutab kirja, jalutu kannab kuninga ette, keeletu kuningas loeb kirja ära? Inimese palve
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
Hd.Keeletu postimees tõi kirjutamata kirja ja koolitamata kuningas luges ära? Noa laeva pääl kuningas lasse tuvikese välja, see tulli, õlipuu leht suus, selle päält kuningas tundis ära, et meie maa hakkas tulema
Räp 1963 (M. Kotka, H. Rebane)
Vrd.Piibel: 1 Mo 8, 10-11
2346.VAENELAPS JOOKSEB MÖÖDA TUBA, EI KEEGI VÕTA OMAKSA? Peer - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vig 1896 (H. Laipmann)
2347.VAHANÕ, VAHANÕ VARIGUKÕNÕ, TSITSIANI TSIAKÕSÕ' SIIH? Hiusõ', täi' siih - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1927 (M. Pihlapuu)
2348.VAHEL KÕVA, VAHEL PEHME, MIDA KÕVEM, SEDA ENAM NAESTERAHVAD ARMASTAVAD? Lehma nisad - 0+3+2+0 = 5 (9) var.
Aa1.Vahel kõva, vahel pehme, mida kõvem, seda enam naesterahvad armastavad? Lehma nisad
Tor dat-ta (T. Tilk)
2Tor - 2 var.
E EM 169 (1629); E EM2 146 (2119)
Aa2.Vahel pehme, vahel kõva, mida kõvem, seda enam teda naised armastavad? Lehma nisa
Rkv 1940 (L. Böckler)
Ab.Vahel pehme, vahel kõva, mida kõvem, seda rohkem naised tahavad? Lehma udar
Phl 1939 (E. Ennist)
B.Mida kõvem, seda enam naised armastavad? Lehma udar
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vrd. 1533A2h1
Vrd.769 2581
2349.VAIM SÕIDAP MÜRR-MÄRR, KURAT ISTUP TÕLLAN? Hobesega sõidetas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1895 (C. Lipping)
2350.VAKALINE KOTT, KATS KAALI SISEN? Munakott - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Har 1888 (anon)
2351.VAKK ALL JA KAAS PÄÄL? Külmätand tiik - 0+5+1+1 = 7 (7) var.
Aa.Pada all, kaas peal? Laut ja kattus
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Jõe, HJn - 2 var.
Ab.Vakk all ja kaas peel? Kölmetand tiik
Phl 1889 (J. Mey)
Ac.Katlal raudkaas pääl? Kinnikülmunud meri
Kaa 1946 (O. Toombu)
Ad.Sinine katel, kaan peal? Meri
Ris 1937 (E. Ennist)
B.Algmisest saani kaas länikul pääl? Taivas, maa
Räp 1892 (M. Jennes)
C.Länikule pandas ega sügise kaas pääle? Järveiä
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Vrd.12 2411
2352.VAKK ÄÄREL VAALITUD, HÕBEKAANEL KAETUD? Järv ja jää - 0 (2) var.
J. Sõggel (1909): omaloominguline tekst
E EM2 157 (2299)
2353.VASS VANNA NAIST, KÜINAR MUUD KRAAMI? Tsoluk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1889 (H. Nugin)
Vrd.1581J 2108
2354.VASSAPIU MIIS, KÜNDREPIU HABÕNA? Ritk - 0+5+5+2 = 12 (12) var.
a1*.Vassapiu miis, kündrepiu habõna? Ritk
Se 1929 (V. Savala)
3Se - 3 var.
a2.Vassapikku mehekene, küündrepikku habena? Ritk
Vas 1894 (P. Saar)
Vas, 2Se - 3 var.
b1.Vaksapikkune vanamees, küünrapikkune pard? Härjapõlvelane
Kuu 1977 (R. Kravtsov)
b2*.Vaksapikkune vanamees ja küünrapikkune habe? Viht
Vän 1922 (L. Pärt)
Sim, Vän, SJn - 3 var.
b3.Päkapikune vanamees, küindrapikune habe? Viht
Lai 1888 (M. Kolluk)
c.Vaksapikkune poisike, küinrapikkune habe suus? Odrapea
Amb 1894 (J. Tannenthal)
Vrd.2084H 2355 2356
2355.VAKSAPIKKUNE VANAMOOR, RUSIKASUURUNE SITAAUK? Lambaraud - 0+10+3+1 = 14 (19) var.
Aa.Päkapikkune vanamiis, rusikasuurune auk? Lammaste rauad
KJn 1932 (J. Grauberg)
E EM2 103 (1406)
Ab*.Päkapikkus vanamees, rusikasuurune sitaauk? Lambarauad
KJn 1971 (E. Liiv)
KJn, Plt, Lai - 3 var.
Ba.Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune pea? Lambarauad
Amb 1894 (J. Neublau)
E EM2 146 (2121)
Bb1*.Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune auk taga? Lammarauad
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
VMr, Tür v. Juu, Pst, KJn - 4 var.
Bb2.Vaaksapikune vanaeit ja rusikasuurune auk? Lambarauad
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Bc1*.Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune sitaauk? Lambaraud
VMr 1890 (A. Elken)
VJg, VMr, Trm - 3 var.
Bc2.Vaksane vanamoor ja rusikane sitaauk? Lammaste rauad
Plt 1878 (K. Moks)
Vrd.2354 2357
2356.VAKSAPIKUNE VANAMEES, RAUDHABE SUUS? Võti - 0+1+1+0 = 2 (3) var.
A.Vaksapikune vanamees, raudhabe suus? Võti
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
B.Puinõ poiss, ravvadsõ habõna? Linasugimisõ hari
Se 1930 (A. Põhi)
Vrd. 1763 2051C
Vrd.1595 1638 1673Bb 2354
2357.VAKSASUURUNE VANAMOOR, KAKS SÜLDA SABA TAGA? Naise müts - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Amb 1894 (J. Neublau)
Vrd.1277 2355 2663
2358.VALGE AIT, PUNASED POSTID? Hani - 8+60+16+2 = 86 (169) var.
Aa*.Hall ait, punased postid? Hani
PJg 1876 (J. Reinson)
Kos, Vig, PJg - 3 var.
Ab.Hall ait, punased sambad? Hane
Hää 1889 (E. Martinson)
Ba1.Valge ait, punased postid? Hani
Vän 1887 (J. Peterson)
2Vig, Khn, Vän, 2Tor, Prn, Hää, Hls, Lai, 2Kod - 12 var.
E EM 169 (1630); Pet. HS I 35 (19); Tander 53; E EM2 146 (2122); Kmpm. EL II10 209; Nugis 295 ja 315 (246); Metstak2 41 ja 43
Ba2*.Valge ait ja punased postid? Hani
Vig 1889 (T. Jeerik)
2Vig, Khn, Tor, Pär, Saa - 6 var.
Bb.Valgõ ait, verevä' posti'? Hani
Se 1940 (N. Koplimägi)
Bc.Valge ait, kaks posti all? Hani
Juu 1890 (J. Trull)
Bd.Valge ait ja punased piidad? Hani
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Vrd. 1287
Be.Valge ait, punatse toe? Hani
Hel 1890 (J. Keernik)
2Hel, Kan - 3 var.
Bf1.Valge ait, punatse tulba? Hani
Pst 1893 (J. Reevits)
Trv, Pst, Vil - 3 var.
ÜÕÕ 29 (2); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (1); Kuut VI (1960) 116 (5); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (12); Täheke nr. 4 (1962) 9 (1); Parbo 131; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (11)
Bf2.Valge ait ja punatse tulba? Hani
Hls 1930 (E. Sitska)
Pär, 2Hls, Vl, Trv, Vil - 6 var.
Bg1*.Valge ait ja vereva tulba? Hani
Se 1897 (F. Treijal)
Ote, Võ, Har, 3Se - 6 var.
Bg2.Verevä', verevä' tulbakese', valge', valge' aidakese'? Hahekene
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (228)
Bg3*.Valge ait kate vereva tulba otsan? Hani
Har 1888 (anon)
Saa, Har - 2 var.
Bh*.Valgõ ait, vahatse tulba? Hani jalad
Vas 1887 (H. Prants)
Pst, Vas - 2 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (44)
Bi.Valge ait, kuldse tulba? Hani
Hls 1891 (J. Riiet)
Bj.Valge ait, vahased sambad all? Luik
Pst 1888 (J. Leppik)
E EM 169 (1631); E EM2 146 (2123)
Ca*.Ait kahe punase tulba pääl? Hani
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Hls, Trv, KJn - 3 var.
Vrd. 2651I
Cb.Üits ait, kaits verevat tulpa all? Hani
Puh 1888 (J. Kenkmann)
Cc.Ait punase samma otsas? Hani seisab ühe jala pääl
KJn 1894 (J. Reevits)
Da.Valge linn, punased tulbad? Hani
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Db1.Valge liin, vereva tulba? Hani
Puh 1889 (J. Loskit)
Db2*.Ilus valge liinake, kate verevä tulba otsan? Hani
Puh 1889 (J. Andresson)
Puh, 2Urv - 3 var.
Vrd. 2573C2d
Dc.Valge liinakene, vahatse tulbakese? Hani
Vas 1895 (J. Tint)
Ea.Valge kirik, punatse tulba? Hani
Trv 1889 (J. Käger)
3Trv - 3 var.
Vrd. 2573C1c2*
Eb*.Valgõ kerik, a verevä' tulba' all? Hani
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
Vrd. 2395
Ec1*.Valge kirik, vahatse tulba? Hani
Hel 1889 (G. Habicht)
2Krk, 3Hel, Trv, Puh, San, Räp - 9 var.
E EM2 147 (2135)
Vrd. 2364
Ec2.Valge kirik, vahast tulba? Hani
Krk 1889 (J. Kivisäk)
2Krk - 2 var.
Ec3.Valge kirik kahe vahatse tulba pääl? Hani
Hel dat-ta (A. Wahlberg)
Ed.Valge kirik, vahtretulbad? Hani
Pst 1891 (J. Leppik)
Ee1.Valge kirik, kollased tulbad? Hani
Hel 1888 (J. Pastarus)
Ee2.Kerk katõ kõllatsõ tulba pääl? Hani
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ef.Valge kirik, vahatse jala? Hani
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Eg.Valge kerk, vahatse posti? Hani
Nõo 1875 (J. Kerg)
Eh.Valge kirik ja vaabatud postid? Hani
Aud 1892 (K. Tarkpea)
F.Valge kirst, punased sambad? Hani
Han 1889 (A. Reimann)
G.Valge säng, punased sambad? Hani
Kos dat-ta (J. Mõsikepp)
2359.VALGE HOBUNE VAINUL, KÕHT KONNE TÄIS? Kirik - 5+138+27+9 = 179 (234) var.
A1a1.Valge hobene, konne täis? Kirik rahvast täis
Trv 1890 (J. Tinn)
Saa, 2Hls, Krk, 13Trv, 6Pst, 3Vil, Trt, Urv - 28 var.
EPost. nr. 10 ja 11 (1886)
A1a2.Valgõ hopõn, kunnõ täüs ku kobisõs? Rahvas kerikun
Rõu 1896 (A. Perli)
A1b.Valge hobene, kirivit konne täis? Rahvas kerkun
Ote 1889 (H. Nugin)
Kos, Saa, Hel, Vil, Ote - 5 var.
A1c.Valge hobune, muste konne täis? Kirik
Vil 1894 (H. Niggol)
Krk, Vil - 2 var.
A1d.Valge hobune, konne seest täis? Kirik ja inimesed sees
Kõp 1896 (J. Laarmann)
A1e.Valge hobune, kõht konni täis? Kirik
Amb v. JMd 1937 (anon)
2Amb v. JMd - 2 var.
A1f.Valge hobene, kõrva konne täis? Kirik rahvast täis
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A2a1.1) Valge hobune vainul, kõht konne täis? Kirik
Jür 1892 (K. Põldmäe)
2) Valge hobune vainiulle, koht konni täüs? Kabel inimesi täüs
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Iis, 2Hlj, Kad, Rak, Koe, 7Kuu, 2Jõe, HJn, Jür, Kos, HMd, Han, Tõs, Tor, 2SJn, KJn, 5Pil, 2Plt, 2Ksi, 3Lai, Pal, 2Trm, Räp, Tt - 42 var.
A2a2.Valge hobune vainul, konni kõht täis? Kirik rahvast täis
SJn 1890 (H. Mikkor)
A2a3.Valge hobune vainul ja kõht konni täis? Kirik
Vil 1970 (O. Kõiva)
Kuu, Vil - 2 var.
A2a4.Valge hobune vainu pääl, kõht konne täis? Kirik
MMg 1888 (G. Tenter)
Hlj, Amb, Saa, Pst, KJn, Ta, Lai, Pal, MMg, Äks, Võn, Rõn, Ote - 13 var.
A2b.Valge hobune seisab vainu pääl, kõht on konne täis? Kirik
Trt 1930 (M. Sika)
A2c*.Valge hobõnõ vainu pääl, kirivid konne täus? Kerik
Võn 1895 (J. Moodis)
Rkv, Kuu, KJn, TMr, Võn, 2Puh, Ran - 8 var.
A2d.Valge hobune vainul, kirjud konnad kõhus? Kirik
Pil 1888 (S. Käär)
A2e.Valge hobune vainul, kõht kilpkonni täis? Inimesed kirikus
Kuu 1939 (H. Martinson)
A2f*.Valge hobune vainu pääl ja kõht kuivalt konni täis? Rahvas kirikus
Tor 1889 (M. Tohv)
2Tor - 2 var.
A2g*.Valge hobune vainul, kõht krooksujaid konne täis? Kirik
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Trt - 2 var.
A2h.Valge hobene vainu pääl, konna krooksuva kõtun? Kerik
Nõo 1888 (J. Tüklov)
2Nõo - 2 var.
A2i*.Valge hobene vainu pääl, konnad krooksuvad sehen? Kerik
TMr 1888 (P. Birkenthal)
TMr, 2Puh, 3Ran, 2Tt - 8 var.
EMrd III 237
A2j.Valge hobu vainu peal, konnad kisendavad sees? Kirik
MMg 1888 (A. Artis)
A3.Valge hobune seisub väljäl, kärnkonni koht täüs? Kirik inimes[tega]
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
A4.Valge hobene nurme pääl, kõtt konne täus? Kirik
Hls 1891 (J. Riiet)
A5.Valge hobune mäel, kõht konnasid täis? Kirik
JJn 1888 (M. Roosileht)
A6.Valge hobene tii veeren, konna krooksuva sisen? Kerk
Ote 1893 (J. Tammemägi)
A7.Hobune vainul, kõht kirjuid konnasid täis? Kirik inimestega
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
A8.Kirju hobune vainu peal, kõht konne täis? Kerik
Puh 1888 (D. Sell)
B1a.Valge mära, konne täis? Kirik
Hel 1926 (K. Puusepp)
Hel, Pst - 2 var.
B1b.Suur valge mära, kirivid konne täis? Kerik
Räp 1895 (R. J. N. Org)
B2a.Valge mära vainul, kõht konne täis? Kirik
Ksi 1889 (M. Mauer)
Sim, Vän, KJn, Plt, Ksi, Äks - 6 var.
B2b.Valge märä vainul, kõht kirevid konne täis? Kirik
KJn 1888 (J. Reial)
B2c*.Valge mära vainu peal, kõht kubiseb konni täis? Kõrts
Khn 1889 (A. Lepik)
Khn, Vän - 2 var.
B2d*.Valge mära vainul, kõht kuivalt konni täis? Kirik
Vän 1939 (A. Vain)
B2e*.Valge mära vainu pääl, konna krooksuva kõtun? Kerik
Ote 1889 (E. Brücker)
Nõo, 2Puh, Ote - 4 var.
E EM 170 (1643); E EM2 147 (2140)
B2d.Valge mära vainu pääl, kõht kuivi konne täis? [Lahendus puudub]
Hel 1891 (J. Lammas)
B3.Valge märä vaarikun, konna krooksuva kõtun? Kerk ja kogudus
Ran 1889 (H. Raag)
B4.Valge mära mäel, konnad krõbisevad kõhtus? Kirik, inimesed
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
B5a.Kirju mära vainul, kõht konne täis? Kõrts
Ksi 1926 (P. Berg)
B5b.Hall mära magab mäel, koht konne täis? Rahvas kirikus
HJn 1888 (N. Jegorov)
2HJn - 2 var.
Vrd. 1042I1
Ca.Valge härg vainul, kõht konne täis? Kirik ja inimesed
Kad 1899 (N. Traks)
Kad, Pst v. Pil, Äks - 3 var.
Cb.Valge härg vainul, kõht kirju konne täis? Kirik
Kod 1932 (A. Kull)
Cc.Valge härg vainul, kirjud konnad kõhtus? Kirik kogudusega
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 34 ja 55 (146); E EM 169 (1637); Schneider Elusal. Kal. (1905) 29 ja 42 (35); E EM2 147 (2132); Jürisson 190 (12)
D.Valge vari vainu pääl, kõtt kirivit konne täis? Kirik
Puh 1889 (J. Andresson)
E.Vanaema vainul, kõht konne täis? Kirik rahvaga
Plt 1891 (J. Reinthal)
F1a.Valge hobu kiliseb-koliseb, konta täis? Sandikott
Tõs 1889 (H. Anniko)
F1b.Valge hobone, musti konte täis? Kirik
Jõh 1889 (P. Paurmann)
F2a.Valge hobune vainul, kõht luid-konta täis? Kirik
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 169 (1635); E EM2 147 (2130)
F2b*.Valge hobune vainu peal, kiliseb-koliseb, konta täis? Tuuleveski
Tor 1889 (J. Tilk)
2Tõs, 2Tor - 4 var.
F2c*.Valge hobu vainu väravas, kiliseb ja koliseb, konta täis? Kirik inimesi täis
Tõs 1889 (H. Anniko)
Tõs, Saa - 2 var.
G.Täkk vainu väraval, kondid kolisevad sees? Kirik
Tõs 1890 (M. Kurul)
H.Valge hobune, seest setukid täis? Kirik
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
I.Valge hobõnõ vainu pääl, kirivid karja täüs? Kerk külavainul
Võn 1889 (J. Pint)
Ja.Valge hobune, sipelgid täis? Kirik
Vil 1875 (H. Leoke)
Jb.Valge hobune vainul, seest sipelgaid täis? Kirik ja kogudus
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
K.Valge mära vainul, kõht sipelgaid täis? Kirik rahvaga
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
L.Valge kivi vainu peal, sitikaid täis? Kirik
Kad 1899 (A. K. Kivi)
Ma.Valge kont vainul, seest sipelgaid täis? Kerik
Hlj 1895 (A. Raid)
Kontam.: = 2365Ia
Mb.Valge kont kopli peal, seest sipelgaid täis? Kirik
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
Kontam.: = 2365Ib
Mc.Valge kont koplis, seest sittikaid täis? Kirik
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Kontam.: = 2365Ic
2360.VALGE HÄRG MAGAB MÄE PÄÄL, IGAÜKS ANNAB MUSU? Kaljakapp - 0+4+5+0 = 9 (14) var.
A1.Hall härg määl, igaüks käib haistmas? Juuakse kaevust
Käi dat-ta (L. Annus)
A2a.Valge härg rennil ja igaüks annab taale musu? Taarikapp
Pha 1939 (E. Ennist)
A2b.Valge härg magab mäe pääl, igaüks annab musu? Kaljakapp
Pha 1924 (A. V. Kõrv)
A3.Punane härg magab mäe pääl, igaüks, kes mööda läheb, annab suud? Õllekann
Emm 1925 (S. Perv)
Vrd. 294H1c 1042G1 1947Cb3
A4.Küüt härg magab mäe peal, igaüks annab munti? Taarikapp laual
Pha 1897 (T. Wiedemann)
Vrd. 2361
A5*.Ühe sarvega härg tuleb tuppa, annab igaühele suud? Kaljakapp
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
Phl - 2 var.
Lä 138
Ba.Neitsit istub laval, egaüks annab suud? Taarikapp
Kei 1896/7 (J. Sooster)
Bb.Kõik pere andvad ühe neitsile suud? Taarikann
Kär 1890 (T. Jank)
2361.VALGE HÄRG MÄE OTSAS, ÜKS SARV PÄÄS? Kirik - 0+12+5+0 = 17 (45) var.
A1a1.Valge härg mäe otsas, üks sarv pääs? Kirik
Noa v. Hii 1888 (J. Lievoh)
E EM 169 (1636); E EM2 147 (2131); Jürisson 196 (13)
A1a2*.Valge härg mää peal, üks sari peas? Kapp
Emm 1939 (E. Ennist)
2Emm - 2 var.
A1b.Valge härg magab mää pääl, üks sari pääs? Kirik
Rei 1889 (P. Reikmann)
A1c.Valge härg seisab keset küla, seitse sarve peas? Vene kirik
Tõs 1892 (G. Anniko)
A2.Kiri härg mäel, üks sari pääs? Kaljakapp
Phl 1897 (J. Pöijal)
Phl, Vän - 2 var.
A3*.Küit härg mäel, üks sarv peas? Kapp renni peal
Pöi 1888 (J. Trull)
Phl, Pöi - 2 var.
E EM 78 (617); E EM2 69 (795); Nurmik II 6 (11); Kmpm. EL III10 62
A4a.Hall härg mäel, üks sarv pääs? Kirik
Käi dat-ta (L. Annus)
A4b.Hall härg magab mää pääl, üks sari pääs? Kärk
Rei 1889 (G. Tikerpuu)
A5a.Härg magab mäel, üks sari peas? Kirk
Muh 1938 (M. Viidalepp)
A5b.Härg magab mäe peal, sari teise külje peal? Kirk
Muh 1896 (H. Laipmann)
A5c.Härg magab maas, üks sarv pääs? Kirik
Hls 1893 (J. Stamm)
B.Kivine koer, sarv pään? Kerik
Pst 1889 (J. Henno)
C.Valge härg mää pääl, üks sari pääs, ega seitsme pääva taga möirab? Kirik
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Kontam.: = 297B
D.Hall härg, üks sarv, kõhust sööb, seljast s[itu]b, iga pala peale aevastab? Höövel
Rak 1902 (A. K. Kivi)
Kontam.: = 844D
Vrd.294H1c 1042G1 1890 1947Cb3 2037 2360A4 2415 2725
2362.VALGE HÄRG, VIIS PÄÄD? Jala varvad - 1+0+0+0 = 1 (6) var.
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Metstak 8 ja 32 (22); Metstak2 11
2363.VALGE NIRGIKE JOOSEB ÜMBER MÄTTA? Vokilüht (ümber pooli) - 0+1+0+0 = 1 (13) var.
Trv 1888 (H. Utso)
E EM 170 (1644); E EM2 152 (2231); Nurmik II 78 (9)
2364.VALGE KIRIK, VASKVÕTI? Hani - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kul 1895 (J. Reinson)
Vrd.2358Ec1*
2365.VALGE KONT KESK KOPLIT (EIN WEISSER KNOCHEN MITTEN IM KOPPEL)? Eine Kirche - 1+21+4+0 = 26 (38) var.
Aa.Valge kont kesk koplit (Ein weisser Knochen mitten im Koppel)? Eine Kirche
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 293; E EM 170 (1641); E EM2 147 (2137)
Ab1.Valge kont koplis? Lumehang
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Pal, Rõu - 3 var.
Ab2.Valge kont kopli peal? Jää
Hlj 1889 (M. Punsel)
Hlj, 2Trv - 3 var.
B.Valge kont koples ja kibist aed on ümmer? Kirik
Koe 1890/3 (H. Schultz)
C.Kont koplis, punane vaht peal? Kirik punase katusega
LNg 1895 (J. Prooses)
RpS nr. 6 (1939) 188
D.Valge kont koplis, musti seemneid täis? Kirik
Han 1889 (A. Reimann)
Vrd. 735
E.Valge kont kopli pääl, mustad silmad sees? Kirik
Jõh 1889 (P. Paurmann)
F.Valge kont koplis, igaüks käib sääl nuusutamas ja joomas? Kask
Vig 1928 (R. Saaliste)
G.Valge hobuseraibe seisab külavainul, külakoerad käivad lakkumas, ükski ei too ära? Kirik ja inimesed
Vig 1896 (H. Laipmann)
H.Kont koplemäel, kuus kullatud silma peas? Kirik
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 67 (494); E EM2 60 (641)
Kontam.: = 290C
Ia.Valge kont vainul, seest sipelgaid täis? Kerik
Hlj 1895 (A. Raid)
Kontam.: = 2359Ma
Ib.Valge kont kopli peal, seest sipelgaid täis? Kirik
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
Kontam.: = 2359Mb
Ic.Valge kont koplis, seest sittikaid täis? Kirik
Hlj 1888 (K. Leetberg)
Kontam.: = 2359Mc
J1a.Valge kont koplis, iga kuue päeva järele käiakse teda vaatamas? Kirik
Hag 1890 (H. Raudvere)
Kontam.: = 290D1a
J1b.Valge kont koplemäel, iga kuue päeva takka käiakse vaatamas? Kirik
Kul 1895 (J. Reinson)
Kontam.: = 290D1b
J1c.Kont koplemäel ja iga kuue päeva takka keisid teda vaatamas? Kirik
Kul 1940 (V. Eenveer)
Kontam.: = 290D1c
J2.Kont koplemäel, iga seitsme päeva takka käiakse vaatamas? Kirik
Kul 1929 (H. Tampere)
Kontam.: = 290D2
J3a1.Valge kont kopli peal, iga nädal käia katsumas? Kirik
Vai 1893 (D. Torpan)
Kontam.: = 290D3a1
J3a2.Valge kont koples, iga nädal käiakse kord vaatamas? Kirik
Hag 1889 (J. Valdmann)
Kontam.: = 290D3a2
J3b.Valge kont koplis, vareksed käivad iga nädalas üks kord vaatamas? Kirik
Hlj 1890 (K. Leetberg)
Kontam.: = 290D3b
J4a.Valge kont tagakoplis, iga pühapäeva hommikul käiakse teda teretamas? Kirik
Mar 1923 (E. Labi)
Kontam.: = 290D4a
J4b.Valge kont koplis, inimesed käivad iga pühapääv teretamas? Kirik
Kse 1889 (F. Põld)
Kontam.: = 290D4b
2366.VALGE KUI LUMI, KÕVA KUI KIVI, ISI MAGUS KUI MESI? Suhkur - 0+3+2+4 = 9 (23) var.
A.Valge kui lumi, kõva kui kivi, isi magus kui mesi? Suhkur
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
Ba.Valge kui lumi, magus kui mesi? Suhkur
Trm 1968 (L. Jõgi)
Rak, Sa, Trm - 3 var.
Okas 49; Aavik 53 ja 102
Bb.Valgem kui lumi ja magusam kui mesi? Suhkur
Hää 1936 (L. Kraavik)
C*.Kõva kui kivi, magusam kui sai? Suhkrupea
Saa 1896 (J. A. Kangur)
Saa, Krl - 2 var.
E EM2 63 (683); E MM 10 ja 43 (108); E MM2 10 ja 46 (110); Ainelo II-III 195; E MM3 7 ja 37 (110)
2Nõo - 2 var.
Vrd.132 1051 1251 1253 1322 1556D
keerdküsimus: Mis on kõvem kui kivi ja õrnem kui muna? Aknaklaas (Amb)
kk: Valge kui lumi (KJn); Kõva kui kivi (Võn); Makus kui mesi (Võn)
2367.VALGE KUI LUMI, SUUR KUI SÕEL? Kuu - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 147 (2138)
Vrd.kk: Valge kui lumi (KJn)
2368.VALGE LEHM, MUST PIIM? Mahlakask - 0+7+1+0 = 8 (19) var.
Aa1.Valgõ lehmake, must piimake? [Lahendus puudub]
Ote 1889 (G. Wulff)
RpS nr. 6 (1939) 190
Aa2*.Valge lehm, must piim? Mahlakask
Hls 1889 (H. Kase)
Kuu, Hls, Rõu - 3 var.
Ab.Valge lehm lüssab musta piimä? Mahlakask
Pst 1895 (J. Ainson)
B.Valgõ lehmäke, hahk piimäke? Kõiv ja mahõl
Räp 1892 (M. Jennes)
C.Pikk lehm, hahk piim, pärähn vessi saa kandma? Kask annab mahla
Vas 1887 (H. Prants)
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (36); E EM 121 (1106); E EM2 106 (1461)
D.Valgõ lehmäke, must makus piimäke? Kõiv
Har 1921/2 (P. Voolaine)
Kontam.: = 2576E
Vrd.665 2576
2369.VALGE LEHM, SADA SARVE PÄÄS, ÜHEST NISAST LÜPSETAS? Mahlakõiv - 1+0+0+0 = 1 (2) var.
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vrd.2725
2370.VALGE LITA, MUSTA JALA? Söögilaud - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ote 1893 (J. Tammemägi)
2371.VALGE MAEAKE, KÕLLANE LILLIKE SIHEN? Kanamuna - 0+3+0+0 = 3 (9) var.
a.Valge maeake, kõllane lillike sihen? Kanamuna
Trv 1894 (J. Kuusk)
b.Kollane lillike keset kopelt? Munasora; päev
Trv 1894 (J. Sikk)
E EM2 60 (633)
c.Kõrge mägi, kõllane lill keskel? Muna
Trv 1894 (J. Kuusk)
Vrd.790
2372.VALGE MERI, MUSTAD KALAD, PUNANE ROOSILILL KESKEL, KES ROOSILILLE ÄRA MURRAB, SEE SAAB KALADEGA KÕNELDA? Kiri - 1+20+5+2 = 28 (57) var.
Aa1.Valge meri, punane roosike keskel? Kiri petsadiga
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Aa2.Punane roosike keset valget merd? Pitse kirja peal
Pst 1891 (J. Leppik)
Ab.Valge meri, punane lill? Kiri
Rõu 1938 (H. Pill)
Ac.Verrev roosikene keset merd? Päiv
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Vrd. 712
Ad.Valge meri, punane kruus keskel? Kiri petsatiga
Hls 1889 (H. Kase)
Ae.Valge meri, punane saar keskel? Kiri
Aud 1889 (K. Tarkpea)
B.Valge meri, musta kala? Kiri
Plv 1890 (J. Tobre)
Ca1.Valge meri, mustad kalad, punane roosilill keskel, kes roosilille ära murrab, see saab kaladega kõnelda? Kiri
Trv 1894 (J. Vaine)
Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (14); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (14); Mihkla KlL 75 (13); Vih. (1950) 81 ja 82 (13); Metstak2 34 ja 35
Ca2.Valge meri, mustad kalad, mere keskel punane roos, kes roosi katki murrab, oskab kaladega rääkida? Pitsatiga kiri
Trt 1930 (M. Sika)
Ca3.Valge meri ja mustad kalad, keset merd roos, kes selle roosi katki murrab, saab kaladega kõnelda? Kiri
Vil 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo)
Cb.Valge meri, mustad kalad keskel, verev lillitutt, kes nu lillituti är kakke, saa musti kaluge kõnelda? Kiri
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
Cc.Väikene järvekene, sääl oma musta kala sisen ja verev roos kasvab peal, kes see roosi ära kaksab, saab neide kalakestega kõnelda? Kirja lugeda
Kan 1888 (G. Veski)
Cd.Valge meri, mere pääl saar, saare pääl lill, kes too lilli ära kakses, see saab kõiki merekalloga kõnelda? Kiri
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM 147 (2141)
Da.Valge meri, mustad kalad, punane roos keskkohal, kes roosi katki ei murra, see kalu kätte ei saa? [Lahendus puudub]
Trt 1931 (H. Särg)
Db.Valgõ meri, musta kala, ku kruusi katski ei murra, kallo kätte ei saa? Kiri, petsat
Kan 1895 (G. Loodus)
Dc.Ühe valge järve pääl ojub üks punane roos, tahad sa muste kallu püüda, pead sa punast roosi murdma? Kiri ja kirjalakk
Rõn 1889 (C. Berg)
Dd.Valge meri, musta kala sisen, verrev iä pääl, kui iä katski lüüt, sis kallu kätte ei saa? [Lahendus puudub]
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
E1a1.Valge meri, punane roosike keskel, kes selle punatse roosikse katik murrab, saab valge merege kõnelde? Kiri
Pst 1889 (A. Luts)
E1a2.Valge meri, punane roos, kes selle roosi katki murrab, saab selle merega kõnelda? Kiri
Hls 1893 (H. Sulsenberg)
E1b1.Valge meri, punane lill, kessi selle lilli katik murrab, saab merege kõnelte? Petser, mis kirjä pääl om
Hls 1891 (J. Riiet)
E1b2.Valge meri ja punane lill keset merd, kes selle lille katki murrab, saab selle merega rääkida? Kiri
Hls 1889 (J. Meomuttel)
E1c.Valge meri, verrev roos, kes merega taht kõnelda, see murdku roos katski? Kiri
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
E2a1.Valge järv, punane roos keskel, kui sa selle roosi ära võtad, siis saad järvege rääkida? Kiri ja petsat kirja pääl
Kõp 1896 (J. Laarmann)
E2a2.Valge järv, punane roos, kes see roosi katki teeb, saab valge järvega kõneleda? Kiri ja kirjalakk
Vil dat-ta (H. Leoke)
E2b.Valge järv, verev roos keskel, kes järvega tahab juttu ajada, peab roosi murdma? Kiri ja kuväär
Puh 1888 (J. Loskit)
Fa.Siin seisab üks loss ja lossis elab härra, lossi ukse ees on punane roos, kui sa seda roosi murda saad, siis saad lossihärraga rääkida? Kiri
Vän 1933 (S. Rungi)
Fb.Lossis on herra, muidu sa temaga rääkida ei saa, kui sa uksel olevat punast lille puruks ei sõku? Kiri
Vln 1927 (V. Metsamärt)
Fc.Roos on lossi ukse ees, muidu lossihärraga kokku ei saa, kui murra roos katki? Kiri pitseriga kinni pandud
Vän 1897 (E. Tetsmann)
2373.VALGE POISIKE, MUST NINA PEAS? Uba - 0+1+4+0 = 5 (41) var.
a1.Valge poisike, must nina peas? Uba
Saa 1896 (J. A. Kangur)
a2.Valge poisike, must nina? Uba
Mih 1920 (A. Leppik)
E EM2 147 (2143); E MM 17 ja 46 (270); E MM2 17 ja 49 (273); Nugis 295 ja 315 (247); Täheke nr. 12 (1961) 13 (1); SSTT 136; Säde nr. 58 (1970) 7 ja 68 (1970) 8 (7); Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (8); Kuut VI (1972) 105 ja 111 (4); Metstak 20 ja 34 (205); Metstak2 55 ja 56; E MM3 14 ja 40 (273)
b.Valge mees, must nina? Uba
Vl 1932 (A. Zimmermann)
Vrd. 146
c.Valge pätsike, must otsake? Uba
Hls 1939 (L. Ilbak)
d.Valge utikene, must otsakene? Uba
Har 1934 (O. Lipstok)
Vrd.1696
2374.VALGE POISS, ROHELISED JUUKSED? Kask lehtes - 0 (5) var.
M. Mäesalu (1954): omaloominguline tekst
Metstak 19 ja 34 (183); Metstak2 53
Vrd.1731
2375.VALGE PÕLD, MUST SEEME? Raamat - 3+60+22+7 = 94 (209) var.
Aa*.Valge põld, must seeme? Raamat
Vän 1887 (J. Peterson)
Iis, Sim, 3Kuu, Mih, Rei, Emm, Tõs, 2Vän, 4Tor, Saa, Hls, 2Trv, Plt?, Trm, TMr, Nõo, 2Ote, Se, 2Tt - 28 var.
• Wied. 293; • Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (3); E EM 170 (1646); Kas. Talur. Kal. (1895) 64 (10); E EM2 147 (2144); E MM 17 ja 46 (271); E MM2 17 ja 49 (274); Huvit. II 216 ja 224 (24); Jürisson 196 (15); Huvit. I4 132 (7); Huvit. V Lisa 18 (31); Käis EVA4 39; Aabits (1948) 40; Raigna 55; Pioneer nr. 6 (1958) 32 (11); Metstak 13 ja 33 (117); Metstak2 34 ja 35; Müürsepp-Viisimaa 80; E MM3 14 ja 40 (274)
Ab.Valge väli, must seeme? Raamatu leht
Pst 1894 (J. Reevits)
Tür, Pst, SJn, Trt - 4 var.
Vrd. 2385H2
Ac.Valge nurm, must seemen? Paber ja tint
Trv 1894 (A. Rull)
Trv, Ran, 2Rõu, Se, Lut - 6 var.
• LMr 133 (217)
Ad1.1) Valge maa, must seeme? Raamat
Kan 1896 (J. Ots)
2) Valge maa, must seeme? Kiri
Vil 1889 (J. Köögardal)
3) Valgõ maa, must seeme? Kirutamine
Rõu 1890 (M. Jennes)
Rap, Sa, Saa, 3Trv, Pst, Vil, KJn, Trt, 3Võn, Rõn, 3Ote, San, 4Kan, 4Urv, Krl, Har, 3Rõu, 8Se, Tt - 40 var.
Ad2*.Valge maa ja must seeme? Raamat
Trv 1889 (J. Käger)
2Trv, Pst, 2KJn, Kan, Rõu, Se - 8 var.
Ba.Valge väli, must vili? Raamat
SJn 1889 (T. Köstner)
Bb.Valge maa, must vili? Tähed raamatus
Saa 1939 (I. Peetrimäe)
C.Valge väli, hall küli? Pleispulga kiri
Lüg 1889 (E. Bachmann)
D+.Valge põld, must seeme, kes seda külvab, saab targaks? Kiri
Rak 1905 (K. Holm)
Jõh, Rak, Se - 3 var.
Gr. RkÕrE III 170; Lasteleht nr. 9 (1903) 144 (3); Kuusik KT 215 (43); Kuusik La 12 (2); Laste prillid I 14(2); Lasteleht nr. 8 (1920) 128; Metstak2 34 ja 35
Vrd.1374Qa2* 2378 2386 2389
2376.VALGE PÕLL, MUSTAD ÄÄRED? Ake - 1+0+0+0 = 1 (8) var.
Kaa 1872 (I. Kallas)
Wied. 293; E EM 170 (1647); E EM2 147 (2145)
2377.VALGE SADUL, MUSTAD KIRBUD SEES? Raamat - 0 (4) var.
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM 170 (1649); E EM2 148 (2147)
2378.VALGE TAEVAS, MUSTE TÄHTI TÄUS? Raamat - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
a.Valge taivas ja musta tähe? Raamat
Pst 1889 (J. Henno)
b.Valge taevas, muste tähti täus? Raamat
Pst 1893 (J. Reevits)
c.Mustad tähed valges taevas? Kiri raamatus
Saa 1939 (I. Peetrimäe)
Vrd.2375
2379.VALGE TEKK JA MUSTAD KIRJAD? Raamat - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Äks 1894 (J. J. Millert)
2380.VALGE UTT JA PUNASED HUULED? Valge kasukas punase liigenahka äärtega - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
A.Valge utt ja punased huuled? Valge kasukas punase liigenahka äärtega
Plt 1891 (J. Reinthal)
B.Valge p-s, punased ääred? Kasukas
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Vrd.1294
2381.VALGE VAAT, PUNANE PULK? Hani - 1+30+4+0 = 35 (53) var.
A1a1.Valge vaat, punane pulk? Hani
HJn 1889 (H. Tiidermann)
VMr, 2Jõe, HJn, SJn, 3KJn, 2Pil, Plt, Pal - 12 var.
E EM 171 (1652); E EM2 148 (2151); Metstak 16 ja 34 (145); Metstak2 41 ja 43
A1a2.Valge vaat ja punane pulk? Hani
SJn 1893 (J. Mein)
Juu, 2SJn, Lai, Tt - 5 var.
A1a3.Valge vaadike, punane pulgake? Hani
Plt 1936 (L. Köögardal)
A1a4.Valge vaat, punast pulgad? Hani
Pär 1888 (M. Oiderman)
A1a5*.Punane pulk ja valge vaat? Hani
Pst 1894 (J. Reevits)
Pär, Pst, KJn, Pil - 4 var.
E EM2 112 (1556)
A1b*.Valge vaat, punane punn? Hani
Vil 1872 (H. Leoke)
Aud, Pst, Vil, Pil, Lai - 5 var.
A1c.Valge vaat ja punane prunt? Hani
Lai 1904 (J. Ermann)
A1d.Valge vaat ja punane hoan ees? Hani
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A2+.Punane pulk ja valge vaat, jookseb kahe ratta peal? Hani
SJn 1889 (T. Köstner)
Vil, SJn, Äks - 3 var.
B.Vaat vainul, punane pulk ees? Hani
Hlj 1888 (M. Falk)
E EM 169 (1628); E EM2 146 (2117)
C.Valge haan ja punane pulk? Hani kael ja nokk
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Vrd.2486A7 2516
2382.VALGE VAIP ÜLE MAA? Lumi - 0+1+2+0 = 3 (12) var.
a.Valge palajaga või kõik maa ärä katta? Lumi
Rõn 1889 (C. Berg)
b.Valge vaip üle maa? Lumi
Rap v. Mär 1936 (E. Poom)
Kuusik KT 211 (3); Metstak2 64 ja 66
c.Kõik ilm valgõ rõivaga katõd? Lumi maah
Se 1934 (N. Oinas)
2383.VALGE VARES LÄVI AIA LATSI RAVITSES? Kerkesänd võtt patale - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (218)
2384.VALGE VITS, KEEL KÜLLES? Sõlg või prees - 0 (5) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 171 (1656); E EM2 148 (2155)
2385.VALGE VÄLI, KIRJU KARI, MUST KARJAKAITSJA? Kirik, kogudus, õpetaja - 13+205+67+25 = 310 (505) var.
A1a1.Valge väli, kirju kari, tark karjakaitseja? Raamat
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Hlj, Sim, 2Kuu, Juu, Krj, Aud, PJg, 2Tor, Saa, Kõp, KJn, Pil, Plv, Tt - 16 var.
• Helle 371 (125); Hupel 122; Willmann 175 (115); Lönnrot 161; Neus 393 ja 390 (5); Nörmann 36 ja 55 (77); Wied. 293; E EM 171 (1654); KAH EKAl 163 ja 164 (119); Sander 71 (12); E EM2 148 (2153); Kmpm. EL II10 101; Laug. Vestr. 179 (16)
A1a2*.Valge väli ja kirju kari, tark karjakaitseja? Kirik, õpetaja, kogudus
Kad 1888 (J. Aab)
Kad, Pee, Plv - 3 var.
A1b.Kiri kari, valge väli, tark karjakaitseja? Kogudus, kirik ja õpetaja
Krj 1940 (O. Grepp)
Krj, SJn, Plt, Krl - 4 var.
E EM 65 (464); E EM2 58 (600); E MM 9 ja 43 (97); E MM2 9 ja 46 (99); E MM3 7 ja 37 (99)
A1c.Valge väli, kirju kari, tark karjane kaitsmas? [Lahendus puudub]
Vän 1925 (E. Männik)
A1d.Valge väli, kirju kari, tark karjane? Kirik, kogudus, õpetaja
Vil 1894 (H. Niggol)
2Tür, 3Vil, SJn - 6 var.
A1e.Kirju kari, valge väli, tark karjahoidja? Rahvas, kirik, õpetaja
Pst 1888 (J. Jaakson)
A1f.Valge väli, kirju kari, tark karjapoisike? Kirik
Saa 1889 (J. Tammann)
A1g.Kirriv kari, lakõ väli, tark kar'akaitsja? Kir'atähe', papõr, lukõi
Vas 1975 (H. Keem)
A1h.Kiri kari, valge väli, tark karjakaitseja, must murepidaja? Kirik, kogudus, õpetaja
Käi 1896/7 (J. Sooster)
A2a*.Valge vari, kirju kari, tark karjakaitsja? Kirik
Trv 1889 (H. Kallas)
Kaa, Trv, Plv - 3 var.
A2b.Valgõ vari, kirriv kari, tark karjatallitaja? Kerik
Se 1930 (N. Sõrmus)
A2c*.Kirriv vari, verrev kari, tark kar'akaitsja? Rahvas kerikoh
Se 1938 (A. Tubli)
Se, Tt - 2 var.
A3.Suur kari, lake väli, tark karjakaitsja? Rahvas kirikus, kirik ja õpetaja
Rõu 1898 (A. Suurkask)
A4.Kirju kari, kõrge mägi, tark karjakaitseja? Kihelkond, kirik, õpetaja
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
A5.Valgõ nurm, must tõbrass, targal kar'ussõl kaitsa'? Raamadu kir'a'
Lut 1927/32 (P. Voolaine)
A6.Kirriv kari, tark karjakaitsja? Rahvas kerikon ja õpetaja
Vas 1895 (P. Saar)
B1a.Valge väli, kirju kari, kaunis karjakaitsja? Rahvas ja õpetaja kirikus
SJn 1894 (H. Raid)
SJn, KJn - 2 var.
Vrd. 1995
B1b.Valge väli, kiriv kari, kaunis karjavalitseja? Kerk
Ote 1892 (J. Ainson)
B1c.Kiriv kari, valge väli, kaunis karjahoidja? Rahvas kerikun
TMr 1888 (P. Birkenthal)
B2.Kiri kari, valge väli, vaga karjakaitseja? Kogudus, kirik ja kirikuhärra
Rei 1889 (P. Reikmann)
B3.Valge vari, kirrev kari, hea karjakaitsja? Õpetaja
Urv 1889 (J. Janson)
C1a1.Valge väli, kirju kari, must karjakaitsja? Kirik, kogudus, õpetaja
Pee 1928 (R. Viidebaum)
2Hlj, Rak, VJg, VMr, 3JJn, Koe, 3Pee, Tür, 3Kuu, HJn, 2Tln, 2Jür, Kos, Pöi, Tor, 2Trv, SJn, 2KJn, 2Pil, Ksi, Trm, Puh, Vlg, 2Rõu, 2Tt - 39 var.
• Mötleja 34 ja 55 (145); E EM 171 (1654); E EM2 148 (2153)
C1a2*.Valge väli, kirju kari ja must karjakaitsja? Õpetaja
Pil 1938 (P. Tammepuu)
Kuu, Vig, Kse, Tor, Pil, Elv - 6 var.
C1b1.Kiri kari, valge väli, must karjakaitsja? Kogudus, kirik ja õpetaja
Kaa 1872 (I. Kallas)
Nrv, 2Hlj, Sim, VMr, Amb, Pee, Kos, Mär, Vig, Mus, Khk, Kär, 2Jäm, 2Kaa, Jaa, 2Pöi, Muh, 2Trv, Pst, Vil, Rõn, Kan, Rõu - 28 var.
Wied. 269; Kas. Talur. Kal. (1880) 43 (7) ja (1881) 39 (7); E EM 65 (464); E EM2 58 (600); E MM 9 ja 43 (97); E MM2 9 ja 46 (99); Ainelo III 119; E MM3 7 ja 37 (99)
C1b2*.Kirju kari, valge väli, must om karjakaitsije? Inimese, kirik, õpeteje
Krk 1890 (J. Hünerson)
Jõh, Sa, Krk - 3 var.
C1c.Valge väli ja kirju kari ja karjal on must kaitsja? Kirik, kihelkonna rahvas ja kirikhärra
Koe 1890/3 (H. Schultz)
C1d.Valge väli, kirju kari, must karja karjane? Kirik
Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
C1e1*.Valge väli, kirju kari, must karjane? Kirik, rahvas, õpetaja
VJg 1889 (J. Ustallo)
Jõh, Hlj, Kad, VJg, Rap v. Mär, Saa, Vas - 7 var.
• Meelej. nr. 50 (1887) 399 (45)
C1e2*.Valge väli, kirju kari, aga must karjane? Õpetaja
Plt 1894 (M. Luu)
Pee, Plt - 2 var.
C1f1*.Kirrev kari, valge väli, must karjus? Kogudus, kerk, opetaja
Ote 1895 (C. Lipping)
Lüg, Trt, Ote - 3 var.
C1f2*.Kirju kari ja valge väli ja must karjane? Kirik
Pai 1892 (Sõnajalg)
Iis, Pai, Tõs - 3 var.
C1g.Kiri kari, valge väli, mustas mundris karjane? Kirik, öpetaja ja kogudus
Sa 1889 (V. Mägi)
C1h.Valge väli, kirju kari, must karjahoidja? Kirik
PJg 1893 (M. Reimann)
Kuu, PJg - 2 var.
C1i.Kiri kari, valge väli, must karjahoidja? Kirikuõpetaja
Pöi 1939 (A. Truu)
C1j.Kiri kari, valge väli, must karja kaits? Opetaja
Kan 1896 (J. Ots)
C2a1.Valge vari, kiriv kari, must karjakaitsja? Kerik, rahvas, opetaja
Kan 1888 (G. Veski)
Vai, 2Amb v. JMd, 2Kos, TMr, 3Võn, 2Nõo, Puh, Ran, Ote, Kan, Räp - 16 var.
C2a2*.Valge vari, kirriv kari ja must karjakaitsja? Kerik, rahvas ja õpetaja
Võn 1894 (J. Suits)
Võn, Puh, San - 3 var.
C2b1.Kiri kari, valge vari, must karjakaitseja? Kogudus, kirik, õpetaja
Ans 1891 (J. Magus)
Krj, Mus, Ans, Kaa, Vll, Võn, Nõo, Vru, Se, 2Tt - 11 var.
C2b2.Kirju kari ja valge vari, must karjakaitseja? Kogudus, kirik ja õpetaja
Amb 1890 (J. Freimann)
C2c.Kirriv kari, verrev vari, must karjus kaits karja? Kirik, rahvas, õpetaja
Urv 1890 (J. Teder)
C2d.Kiri kari, valge vari, must karjane kaitseb? Kogudus, kerik ja õpetaja
Vai 1893 (J. Sorro)
C2e.Valge vari, kiri kari, must karjane? Kirik
Kär 1890 (K. Loiken)
C2f.Valge vari, kirju kari, must karjahoidja? Kirikuopetaja
Ran 1889 (A. Tobber)
C3+.1) Valge nurm, kiri' kari, must karjus? Valge nurm om kirik, kiri' kari om rahvas kerikoh, must karjus om õpetaja
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
2) Kirju kari, kõrge mägi, must karjakaitseja? Kihelkond, kirik, õpetaja
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
2Jõh, VMr, HMd v. Ris, Mar, Räp - 6 var.
C4a.Kirriv kari, must karjakaitsje? Õpetaja kerikun
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
JJn, Rõu - 2 var.
C4b*.Kiriv kari, must karjus? Õpetaja ja kog[udus]
Nõo 1888 (J. Tüklov)
SJn, Plt, Võn, Nõo, Har - 5 var.
Vrd. 795
C4c.Must karjus, kirrev kari? Opetaja
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, Krl - 2 var.
C4d.Kirriv kari ja must karjus, kutsub iga kuue päeva järele karja kokko? Õpetaja ja kogodus
Võn 1895 (P. Rootslane)
Vrd. 1256
C5.Kiri kari, valge väli, must karjakaitseja, kust ta sööb ja kust ta joob? Kirik, pastor, inimesed - taldrigu peelt sööb ja laasidest juub
Mus 1949 (V. Kuut)
C6a.Kiri kari, valge väli, must karjakaitseja, valge lapp tal kurgu all? Luterluse õpetaja
Krj 1959 (O. Kõiva)
Vrd. 1232Bd
C6b*.Valge väli, kirrev kari, must karjus, valge lapp lõvva all? Kerik, rahvas, õpetaja
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Pee, Tür, Krl - 3 var.
C6c.Valge väli, kirju kari, muss karjus ja valge kaal? Kerik, kogudus ja õpet[aja]
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
C6d.Kiri kari, valge väli, must karjane, valge kurgualune? Kirikuõpetaja
Pha 1934 (A. Kuusk)
C6e.Valge väli ja kirju kari, must karjane keskel, kaks lehte lõua all? Kir[iku]õp[etaja]
Sim 1888 (H. Aman)
C7a.Kiri kari, valke väli, must karjane, hall säll? Kokutus, opetaja, köster
VNg 1926 (M. Kampmann)
2Jõh, Lüg, VNg, Han - 5 var.
C7b.Kiri kari, valge väli, must karjane ja hall sell? Kirikhärra ja köster
Jõh 1888 (N. Otto)
Jõh, 2Lüg - 3 var.
E EM 105 (917); E EM2 92 (1214)
C8.Valge väli, kirju kari, must karjus, hall kõrraline? Kerik, rahvas, õpetaja ja köster
MMg 1889 (H. Rätsepp)
C9a.Kiri kari, valge väli, must karjane, hall koer? Rahvas, kerik, õpetaja, kester
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
C9b.Kirju kari, valge vari, hall koer ja must karjane? [Lahendus puudub]
Saa? dat-ta (anon)
C10.Valge väli, kirju kari, must koer kirju karja keskel? Kirik, kogudus, õpetaja
Sim 1929 (R. Viidebaum)
D1*.Valge väli, kirju kari, must krantskael karjus? Kirik
Pal 1888 (M. Uus)
VMr, 2Pal - 3 var.
D2.Valge vari, kirev kari, must krantskaalaga karjamees? Kerik, kogudus, õpetaja
Plv 1894 (H. Huik)
D3a*.Kerju kari, valge väli, krantskael karjakaitseja? Kerik, rahvas, õpetaja
Rak 1893 (J. Lilienbach)
Rak, SJn, MMg - 3 var.
D3b1.Valge väli, kirju kari, krantskael karjus? Kirik, rahvas ja õpetaja
MMg 1890 (L. Jakobson)
Sim, Plt, Ksi, MMg, Trt - 5 var.
D3b2*.Valge väli, kirju kari ja rantskaal karjane? Kirik, kogudus, õpetaja
Trv 1897 (J. Vaine)
Rkv, Trv, Pal, Äks - 4 var.
D3c+.Valge väli, kirju kari, krantskaal karjas? Õpetaja ja kerik
Kod 1926 (P. Berg)
Pal, Kod, Trt - 3 var.
D4a.Kirev kari, valge vari, krantskaalaga karjus? Õpetaja ja kirik
Rõn 1949 (L. Pedajas)
D4b.Kirrev kari, valge vari, krantskaalaga karjamiis? Rahvas, kerk, opetaja
Ote 1893 (J. Tammemägi)
D5.Kirriv kari, verrev mari, krantskaalaga karjus? Rahvas kirkun
Ote 1889 (J. Kivisaar)
D6a.Valge väli, kirju kari, krants karjakaitsja? Õpetaja ja kogudus
Pil 1929 (K. Leichter)
Koe, Pil - 2 var.
D6b.Valge väli, kirju kari, krants karjane? Kirik
Pil 1888 (T. Sander)
D6c.Valge väli, kirju kari, krants karja keskel? Kirik
Pal 1897 (H. Karro)
D6d.Kirriv kari, valgõ väli, krants kar'akuningas? Õpetaja kantslin
Rõu 1896 (A. Perli)
D7+.Valge väli, must kari, must krantskael koer haugub ümmer karja? Kirikus inimesed
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Koe, HJn, Pil, Äks - 4 var.
D8a.Valge väli, kirju kari, krantskael koer karjane? Kirik, kirikurahvas ja õpetaja
Trm 1896 (J. Soodla)
D8b*.Valge väli, kirju kari ja krantskoer karja hoidmas? Kirik
Iis 1889 (E. Ellert)
Iis, Trm - 2 var.
D8c.Kirju kari, valge väli, krantskoer karjahoidija? Kirikus
Pal 1895 (M. Kitznik)
D9.Valge krantskoer karjakaitseja? Kirikuhärra
Jõe 1889 (H. Redlich)
E1.Kirriv kari, valgõ vari, karjus tõrdun, valge rist kaalan? Õpetaja jutlustab
Ote 1889 (G. Wulff)
Meelej. nr. 35 (1887) 280 (33); E EM 65 (463); Leoke Vv. Tähtr. (1907) lk-ta (3); E EM2 58 (599)
E2*.Valge vari, kirju kari, karjus pütün, kaas pääl? Kirik, rahvas, õpetaja
Har 1935 (S. Kutti, H. Tampere)
2Har - 2 var.
E3*.Valge väli, kirju kari, karjane hõigub kivi otsas? Kirik
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Pst v. Pil, Plt - 2 var.
F.Kirju kari, valge väli, karjub karjakaitseja? Kirik, rahvas, õpetaja
Rap 1895 (J. Reinthal)
Vrd. 2220D
G1a.Valge väli, kirju kari, kaks tarka karjast juures? Kirik, inimesed, õpetaja, köster
Hlj 1897 (A. Klaas)
G1b.Kirrev kari, verrev hari, kats tarka karjust man? Rahvas, kerik, opõtaja, köstre
Urv 1888 (G. Seen)
G1c.Kirrev kari, verrev hari, kats tarka karjust man ja tõne pull mürräs tõse karja seen? Kerik
Urv 1933 (R. Viidebaum)
Vrd. 1232
G2*.Kiriv kari ja verev vari, kats musta kar'ust man? Kirik, õpõtaja, kõstre ja rahvas
Kan 1910 (H. Ojansuu)
2Kan - 2 var.
G3a.Valge väli, kirriv kari, kats karjust karjan? Opetaja, köster, kerik ja rahvas
Ote 1889 (E. Brücker)
G3b.Kirriv kari, verrev vari, kats kar'ust kar'an? Rahvas kerkun
Kan 1896 (G. Loodus)
G3c.Valge varik, kirju kari, kats karjakaitsjat? Kirik, kogudus, köster ja õpetaja
Rõu 1928 (R. Viidebaum)
H1a.Valge väli, kirju kari? Raamatutrükk
Pal 1888 (M. Saar)
VMr, Pai, Mär, PJg, Tor, Hel, Vil, KJn, Pil, Plt, Pal, Ote - 12 var.
SSTT 74; Hiie-Jõgisalu 78; Hiie-Müürsepp III/I 49; Hiie-Müürsepp IV/I 76
Vrd. 1740
H1b1.Kiri kari, valge väli? Rahvas kirikus
Jõh 1888 (A. M. Saar)
Jõh, Lai, Trm - 3 var.
Plmp. LõK3 55
H1b2.Kirju kari ja valge väli? Kiri ja paber
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
VMr, Kod - 2 var.
H1c+.Kirju karja, valge välje, silmäd kaigel karjal kiilavad? Vanaaigsed litridega tanod
Vai 1891 (P. Paurmann)
Vai, Vil - 2 var.
H2.Valge väli, must kari? Kiri, raamat
JJn 1888 (P. A. Pitka)
Rak, JJn, Ote - 3 var.
Vrd. 2375Ab 2386
vs: EV 2046C
H3.Must kari, valgõ vari? Kiri
Se 1888 (E. Aun)
I.Valge leht, must kiri ja väike karjane käeb järele? Laps loeb
Trt 1949 (O. Hildebrand)
Käis EVA4 39; Aabits (1948) 40; Raigna 55
Ja.Valge väli ja kirivane kari ja kangekaelne karjane aeab tagant järele? Laps õpib raamatud lugema
Vil 1888 (J. Toss)
E EM 171 (1655); E EM2 148 (2154)
Jb.Valge väli, kirju kari, kangekaelne poisike ajab karja taga? Aabits, õppija pilpaga
Äks 1893 (P. Sepp)
K1a.Kirju kari, valge väli, tuhmid, targad tagaajajad? Raamat
Hls 1893 (J. Stamm)
VMr, Pee, Juu, 2Muh, Hls, Pst - 7 var.
Wied. 269; ER Kal. (1888) 100 (9); E EM 65 (465); E EM2 58 (601)
K1b.Valge väli, kirriv kari, tohmid, targad takka-aajad? Raamat
Muh 1938 (R. Viidalepp)
Metstak2 34 ja 35
K1c.Kiri kari, valge väli, tohmid, targad taka aevad? Raamat ja lugejad
Muh 1898 (K. Raud)
K1d.Kiri kari, valge väli, tuhmid tagaajajad? Piibel
Pil 1888 (S. Käär)
K1e.Kiri kari, valge väli, tark tagaaebija? Kogudus, kirik ja õpetaja
Käi 1939 (E. Ennist)
K2.Kirju kari, valge vari, tuhmid, targad tagaajajad? Tähed ja lugejad lapsed
Kuu 1911 (K. Viljak)
L.Ümberringi kirju kari, valge väli, härg möirgab tõrre sees? Kirik ja kirikuõpetaja
Trm 1937 (H. Kaasan)
Kontam.: = 1232D
M.Kire kari, valge väli, lähvad raudsesse linna? Hernesupp panna keema
Vai 1893 (D. Torpan)
Kontam.: = 2275Z
N.Ööpikk, maakukk, valge väli, kiri kari, tark karja kaitsja (Eine Nachtigall, ein Landhahn, ein weisses Feld, eine bunte Herde, ein kluger Hüter der Herde)? Orgel, Küster, Kirche, Gemeine, Prediger
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 283; E EM 114 (1028); E EM2 101 (1363)
Kontam.: = 2165Ü
Vrd.2482
vs: EV 2046C
2386.VALGE VÄLI, MUSTAD VAOD? Kirjutamine - 0+2+2+1 = 5 (5) var.
a.Valge väli, mustad vaod? Kirjutamine
SJn 1927 (V. Metsamärt)
Hls, SJn - 2 var.
b*.Valke põld ja mustad vaud? Kirjutamise raamat
Lüg 1948 (A. Parijõgi)
Lüg, Saa, Pal - 3 var.
Vrd.2375 2385H2
2387.VALGED LAMBAD HÜPPAVAD MERES? Herned pajas - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 169 (1632); E EM2 146 (2124); Jürisson 190 (11)
Vrd.2388
2388.VALGED MEHED TANTSIVAD MUSTAS KÖRTSIS? Herned keevad pajas - 0 (3) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 147 (2128)
Vrd.2387
2389.VALGED PÕLLUD, MUSTAD PEENRAD? Aknad - 0+9+2+2 = 13 (22) var.
a1*.Valged põllud, mustad peenrad? Aknad
Muh 1888 (T. Kuusik)
Jür, Jäm, Vll, Muh - 4 var.
Kuusik KT 213 (26); Kuusik La 12 (1); E EM2 147 (2129); Laste prillid I 14 (1)
a2.Põllud valged, pienrad mustad? Äke [sic!]
Muh 1896 (H. Laipmann)
a3*.Valge põld, mustad peenrad? Ake
Pöi 1894 (T. Undritz)
Krj, Pöi, Se - 3 var.
a4.Valgel põllul mustad peendrad? Aken
Muh 1898 (K. Raud)
b.Hallid põllud, valged peenrad? Aken
Muh 1947 (M. Kolk)
c.Valge nurm, musta peendre'? Raamat
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (216)
d.Musta pindre, valgõ maa? Akõn
Se 1934 (A. Tammeorg)
e.Valged pihted, mustad peenrad? Aken
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Vrd.2375
2390.VALGED SULED VALENDAVAD, UDUSULED LANGENEVAD, ILMA TALU TAHTEMATA, ILMA SAUNA SAATEMATA? Lopsulumi - 0 (2) var.
M. Tõnisson (1893): omaloominguline tekst
E EM2 147 (2127)
2391.VALGEDE RÕIVIDEGA POISIKENE AIAN? Kapstapää - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõu 1894 (A. Assor)
2392.VALGET KITSE NÜSTAS ÖÖD KUI PÄIVA ÜTE KULLATSE KOPA SISSE? Ketramine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Urv 1890 (J. Teder)
2393.VALGET SÖÖB, MUSTA SITUB? Põlev peerg - 5+79+23+5 = 112 (161) var.
Aa1.1) Valget sööb, musta situb? Põlev peerg
VMr 1889 (K. Roost)
2) Valget sööp, musta situp? Pird
Ote 1892 (J. Ainson)
3) Valget söö, musta situs? Tuli
Kan 1888 (G. Veski)
2Jõh, Hlj, VMr, Amb, 2JJn, 2Kuu, Jür, Kos, Vän, Saa, Hel, Trv, SJn, KJn, Kod, 2Võn, Nõo, 2Rõn, 4Ote, 2San, 5Kan, Urv v. Krl, 2Krl, 3Har, 4Rõu, Plv, Räp, Vas, Vas v. Se, 8Se, Tt, eL - 58 var.
Hupel 122; • Hupel 122; Lönnrot 161; Nörmann 36 ja 55 (78); Wied. 293; E EM 170 (1650); E EM2 148 (2148)
Aa2.1) Valged sööb ja musta situb? Peerg põleb
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
2) Valget söö ja musta situs? Pird palas
Ote 1893 (J. Tammemägi)
2Vai, VJg, Sim, VMr, Kuu, HJn, 2Kos, Juu, Rap v. Mär, Kei, Emm, Kaa, Tõs, 2Tor, Pär, 2Saa, Hel, Pst, 3Vil, Pil, Plt, Kod, MMg, Nõo, 2Ote, 2Kan, Krl, Tt - 36 var.
• Helle 372 (126); Willmann 175 (116); KAH EKAl 163 ja 164 (120); Laug. Vestr. 179 (10)
Aa3.Valgõt süü, a musta situss? Puu, hüdsi
Lut 1927/32 (P. Voolaine)
Kuu, Urv, 3Se, Lut - 6 var.
Aa4.Sööb valged, situb musta? Küinal
Tor 1889 (J. Tilk)
Aa5.Ütest otsast söö valget kui piimä, tõsest otsast situs musta kui tõrva? Pirrutule palamine
Vas 1897 (K. Sikk)
Ab.Valget söö, musta tegi? Pird, tuli palas
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
Rak, Krl - 2 var.
Ac.Valget sööb, musta sülitab? Küünal põleb
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Ad.Valged sööb, musta pillab? Peerutuli
Koe 1889 (R. Rapin)
Ae.Valget sööb, musta heidab välja? Küünal
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Kos, Rap - 2 var.
Af+.Valged võtab, musta annab? Peerg
Vän 1896 (E. Tetsmann)
Pde, Vän, Urv - 3 var.
B.Särk all, liha pial, valged söeb ja musta situb? Küinal
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Krikmann 99
Kontam.: = 2107F
Vrd.1316
2394.VALGÕ HATT, KIRIVÄ KÄPÄ? Hamõ (särk) - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõu 1890 (M. Jennes)
2395.VALGÕ KERIK VEREVÄ TORNIGA? Hani - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Räp 1892 (M. Jennes)
Vrd.2358Eb*
2396.VANA EMMIS, SEITSE PÕRSAST? Nädal ja seitse päeva - 0+4+0+0 = 4 (19) var.
a.Vana emmis, seitse põrsast? Nädal ja seitse päeva
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Pst, Tt - 3 var.
• Mötleja 34 ja 55 (144); E EM 171 (1658); E EM2 148 (2157); Jürisson 166 (21)
b.Üks emis, seitse põrsast? [Lahendus puudub]
Pöi 1897 (J. Prooses)
2397.VANA HOBUNE, KUUS KÜLLELUUD? Lootsik - 0+5+0+0 = 5 (12) var.
a*.Vana hobune, kuus külleluud? Lootsik
Vän 1889 (J. Peterson)
2Vän, Tor - 3 var.
E EM 171 (1659); E EM2 148 (2158); Metstak 14 ja 33 (126); Metstak2 70 ja 71
b1.Vana hobune, viis küljeluud? Lootsik
Vän 1889 (J. Tiss)
b2.Hobune viie külleluuga? Lootsik
Tor 1889 (C. Tults)
Vrd.1105 1692 2668 2678
2398.VANA HÄRG, VAGLAD SELJAS? Katus sammaldes - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Vil dat-ta (J. Täht)
Vrd.2399
2399.VANA HÄRG, VASKSED SOOLED? Kannel - 2+5+0+0 = 7 (34) var.
a.Vana härg, vasksed sooled? Kannel
Lai 1904 (J. Ermann)
VMr, Lai, Tt - 3 var.
• Helle 372 (128); Hupel 122; Willmann 175 (118); Lönnrot 161; Ahlqvist 74; Wied. 293; E EM 171 (1661); KAH EKAl 163 ja 164 (122); E EM2 149 (2160); Laug. Vestr. 179 (11)
b*.Vana härg, vasksed sooned? Kannel
Lai 1888 (M. Kolluk)
JJn, Lai - 2 var.
c.Vana härg, vastsed sooled? Kannel
Hel 1874 (A. Wahlberg)
E EM 171 (1661); E EM2 148 (2160)
d.Vana härg, kuldse soone? Viiul
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
Vrd.2398 2439
2400.VANA IMÄLAMMAS ÜTE SILMÄGÄ, SÖÖ ÄR KÕÕ SUVE TÖÖ? Jahvikivi - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 133 (219)