Minu ei ole hetkel lemmiklooma. Kuid esimeses klassis olid mul kaks merisiga Miki ja Daisy, keda meeldis mulle Barbie nukuautos nööriga ringi sõidutada (vaesed loomad) ning neid enda väikese seebikaameraga jäädvustada.
Micky ja Daisy - taust on ilmselt seotud Disney' multikaga "Mickey Mouse", kuigi ma ei mäletaks, et ma seda väga vaatasin, olin pigem "Käsnakalle" fänn.
Mul on kodus viis kassi ja nemad said nimed niimoodi, et õega mõtlesime, et võiksime nimed panna neile ja hakkasime lihtsalt nimesid pakkuma ja jäidki lihtsalt pähe tulnud nimed: Maša, Sushi, Hiiros, Daisy ja Donald. Kuna Donald oli kassipojana väga rumal ja teistest hädisem siis hakkasime kutsuma teda Totuks ning see nimi jäigi talle.
Mul on praegu liivahiir. Ta nimi on Daisy ja selle nime valisin selle pärast, et alguses võtsime kaks liivahiirt ja mõtlesime neile kaks omavahel sobivat nime, mis ka neile sobisid - Lilly ja Daisy. Alguses polnud meil aega neid treenida, seega kätte neid võtta ei saa ja tihti hammustavad nad selle kätt, kes neid kätte võtta üritab.
Kunagi oli meil koer nimega Bella. Ta värvus oli must. Me võtsime ta, kui ma olin üheaastane. Sain temaga väga hästi läbi. Talle meeldis järves mängida, palliga möllata, süüa, joosta, teiste koertega olla. Ühel vanaaastaõhtul oli saabunud aeg õue minna, et ilutulestikku lasta. Bella oli ka kaasas. Läksime maja kõrvale koos sõprade ja tuttavatega. Isa avas auto pakiruumi ning võttis sealt raketid, uks jäi aga lahti. Saabus kell 00.00. Suured paugud lasti lendu. Kõik soovisid teineteisele head uut aastat, järsku märkasime, et koer on kadunud. Otsisime, hüüdsime, aga mitte midagi. Küsisime naabritelt ning käisime maja juures uurimas, mina läksin korra autosse. Sisse minnes avanes mulle üllatav vaatepilt - Bella oli pakiruumi hüpanud, üle istmete läinud ning siis esiistmete alla pugenud. Kõik olid väga rõõmsad leiu üle.
Järgmine lugu on selline. Ma sain seitsme või kaheksa aastaseks. Mulle kingiti suur roosa 300grammine piimašokolaadi tahvel. Jätsin selle õhtul laua peale. Hommikul ärgates märkas ema, et šokolaad on kadunud, ainult paber oli järgi. Bella oli terve maiuse öösel nahka pannud.
Paar suve tagasi käisime õe ja lemmikloomaga metsmaasikaid korjamas. Meie kummardame ja nopime ning märkame, kuidas kutsa sööb lamades maasikaid.
Veel mängisime Bellaga sellist mängu: mina peitsin krõbinad mööda tuba laiali ja tema otsis need pärast üles.
Praegu on mul kaks merisiga Daisy ja Tixi.