Ballaadlikud laulud

Mitmetel Euroopa rahvastel kujunes keskajal välja ballaadilaulude traditsioon. Need olid laulud, mis esitasid enamasti kõrgklassiga seotud tõestisündinud lugusid – nii ajaloolisi, legendilisi kui armastuslugusid. Lauludes kujutatud sündmused on millegi poolest meeldejäävad või isegi sensatsioonilised, esile tõusevad üksikisiku tunded kirjeldatud olukorras. Ka mõnedes jutustavates regilauludes on nähtud ballaaditraditsiooni mõjusid, mis on meieni jõudnud kas Skandinaavia, Venemaa või siia rännanud sakslaste kaudu. Mehetapja Maie laulus, mis jutustab verisest kuritööst, kus noor naine tapab oma abikaasa, võime näha ballaadidele iseloomulikku dialoogilist väljenduslaadi ning laulutegelaste nimetamist pärisnimedega, mida eesti regilauludes tulebki ette peamiselt ballaadilaadiliste laulude puhul.

Ballad-like songs

Several European peoples developed a ballad tradition during the middle ages. These were songs that usually told true stories related to higher-class people – including historical, legendary and romantic tales. Events depicted in songs were memorable or even sensational for some reason; an individual’s emotions in the described situation were brought to the forefront. Influences of the ballad tradition have been noted in some of the narrative runosongs - these must have reached us either from Scandinavia, Russia or through Germans who settled down in Estonia. In the song of Maie, the mankiller, which tells the tale of a bloody crime where a young woman kills her husband, we can see the ballad-like way of expression through dialogue and the naming of song characters by their real names, which in Estonian runosongs mostly occurs in ballad-like songs.