I. Rahvameditsiin Eestis 19. sajandi II poolel ja 20. sajandil
1.1. Rahvameditsiin ja koolimeditsiin: mõiste ja tõlgendusviisid
1.2. Rahvapärastest haigusseletustest, ravivõtetest ja -vahenditest
1.3. Tervendamine
1.4. Rahvaveterinaaria
1.5. Rahvaarsti koht külaühiskonnas
II. Koolimeditsiinist Eestis 19.-20. sajandil
2.1. 19. sajandi esimese poole meditsiinilisest mõtlemisest
2.2. Meditsiinialased kirjutised kalendrites ja populaarteaduslikud väljaanded 19. sajandi esimesel poolel
2.3. Koolimeditsiin 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel
2.4. Apteegid Eestis 19. ja 20. sajandi vahetusel
III. Surid - tüüpilised Lõuna-Eesti rahvaarstid
3.1. Sõna suri etümoloogiast ja levikust
3.2. Liis Taits
3.3. Kusta Taits ehk Vana Suri
3.3.1. Kusta Taitsi elulugu
3.3.2. Kusta Taitsi tegevus rahvaarstina
3.4. Anton Taits ehk Noor Suri
3.4.1. Anton Taitsi elulugu
3.4.2. Anton Taitsi tegevus rahvaarstina
3.5. Rahvaarsti poole pöördumist põhjustanud haiguste rahvapärane liigitus
3.5.1. Kurjast silmast põhjustatud vead
3.5.2. Sobimatust paigast (nt külmast veest, maast) saadud haigused
3.5.3. Ehmatusest või hirmust tekkinud haigused
3.5.4. Eetilise normi rikkumise tõttu saadud haigused
3.5.5. Ratsionaalse tekkepõhjusega haigused
3.5.6. Psüühilised ja psühhosomaatilised haigused
3.5.7. Selgeltnägemine ja ennustamine
3.6. Vale-Suri
3.7. Hauakultus
IV. Suride arstijahõimuga seotud pärimus
4.1. Suride arstijahõimuga seonduva rahvapärimuse üldiseloomustus
4.2. Muistendipärimus
4.3. Memoraatne pärimus
4.4. Lühemad usunditeated ja kirjeldused
Lisa 1. Eesti kihelkondade, linnade ja maakondade nimede lühendeid
Lisa 2. Suridega seonduva folklooripärimuse levik
Kasutatud käsikirjalised rahvaluuleallikad ja nende lühendid