Seon raamatun kynõldas Lõunõ-Eesti inämbtunnõtu rahvaarstõst Suridõst (väärnimmiga Taits) Monograafia alusõs om M. Kõivupuu magistritüü 1993. aastast, medä vahepäälsiide aastiide joosul om autor ütsjago tävvendänüq ni täpsustänüq.
Sissejuhatusõst saa lugõja teedüst uur´mistüü allikmaterjaalõ ni metoodika kotsilõ.
Edimädsen päätükün andas ülevaadõq määntse omma miq rahva arvosaamiseq haiguisist, neide tegümisest ni arst´miseviisest 19. aastasaa tõsõl poolõl ni 20. aastasaal.
Tõsõsn päätükün saa lugõja teedüst arstõ koolitamisest tuulsõmal aol Tartu Ülikoolin. Ka või lukõq, kuis arstitiidus mõot´ tuuaigse küläinemise - ni arvada om, et ka küläarstõ - mõttõilma ni arvosaamist tervüsest ja haigusõst.
Kolmandan päätükün võedas lähämbalt ette kolmõ põlve rahvaarstõ Suridõ - Liis Taitsi (1800-1870), Kusta Taitsi (1842-1921) ja Anton Taitsi (1902-1956) elukäük ni neide tervüseparandamise viisiq. Proomitas vastust löüdäq küsümüsele, kost syna suri tulnuq om.
Nelländän päätükün saa lugeja teedüst Suridõ kotsilõ kynõldaviide juttõ (muistõndiq, memoraadiq, lühümbäq usunditiatõq ni kir'eldüseq) umaperäst ni neide kotussõst rahvusvahelisen jutuperimusõn.
Kokkovõttõs või üldäq, et kolm Suridõ rahvaarsti-põlvõ ommaq ütsajago kõvastõ mõotanuq Harglõ, Rõugõ ni Karula kihlkunna rahvaperimust. Suriq omma tuntuq ollu ka Põh´a-Lätin, Setumaal ni Lähko-Vinnemaal, no kõvastõ vähamb Põh´a-Eestin. Neide arvosaamiseq haigusi tegümisest ja arst´miseviisiq ommaq ütitseq ni Eesti ku ka Põh´amaie rahvaarstõga.