ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

Mõistepuu

KATEGOORIAD

fraseologism:
    mitte musta küüne väärtki
süntaktiline struktuur:
    kaassõnafraas
näited:
    Ei ole süüd musta küüne väärt.

    Ei ole teisega võlga ei valge ega musta küüne väärt.

    Tema ei tie mulle musta küüdse väärtki midagi hääd.

    Ta ei tie musta küüdse väärt ülekohut.

    Ma olõ-õi sullõ musta küüdse väärtki midägi tennü.

    Kulla inemine, ma ei tiiä tuust musta küüdse väärt kah, jätä minnu rahu.

    No ei anna silmä pistä musta küüdse väärt.

    Musta küüdse väärt es ana mulle.

    Ta is anna sullõ mitte musta küüdse väärt kah.

    Sul ei ole mitte musta küütse väärt häppi.

    Ta käest ei saa musta küütse väärtki.

    Mitte musta küine väärt ei tahtnud see inimene teise oma.

    Ta ei anna musta küine veert.

    Ma ei valeta mitte küünemusta väärt kah.

    Aga inimene võib nii ihnus või kade olla, et ei anna teise inimesel mitte sinise sõrmeküine väärtki.

    Ei ann oma pojal sinise sõrmeküine väärtki pärandust, andis tütardel, et need mehel saaks.

    Mõni asi võib kua na tähtsuseta olla, et pole mitte sinise sõrmeküine väärtki.

    Ta ei annud mulle sellest mitte musta küüne võrdki.

    Kasu oli musta küüne võrd.

    Tuba on nõnda puhas, et pole musta mitte musta küüne võrdki.

    Seda pole küünemusta võrdki.

    Ei viitsi teha mitte musta küüne võrra.

    Ma olõ-õi musta küüdse võrd varastanu.

    Ei hiad teind musta küüne võrt.

    Ei ole süüd musta küüne võrt.

    Tingimisest ei õld kasu mitte musta küüne võrt.

    Mina ei õle mitte musta küüne võrtki midagi võttand.

    Ei andand tämälä musta küüne verragi.

    Mitte küine väärtki.

    Ta-i oll küüdse väärt mul midäg anden.

    Küüdse väärt ka ei tää ma sest miastigi.

    Ma ei ole temä käest küüdse väärt ka saanu.

    Mul ei ole küüdse võrdki maad.

    Mitte sõrmeküüne võrdki ei anta järele teise nõudmisele.

    Oleks ta moole ühe halli sõrmeküine võrdki annud.

    Tämäle ei anna mette küünemussa.

    Ma saand mette küinemustagi.

    Äi ole ma selle kääst saand mette niigid paljukest, kut küüne all musta.

    Ta pole seal nii pailu koa teind kut sõrmeküüne all musta on.

    Nii paljukase sa mult ei saa, kui sormekünne all musta löüdüb.

    Ma ei ole teise oma nii palju võtt kui küine all musta.

    Ma saand mette nii pallo kui musta küine vahel oo.

    Ma-i ole minget midägi su käest saanu, must küüds valge küüdse otsan, nõnda pallu ma-i ole saanu.

    Mitte nõnda palju ei ole ma süüdi teinud, nagu must küüs valge küüne kõrval.

    Mitte üks küüs.

    Seda pole niigit pailu kut must sörmeküis.

    Põle varastand nii pailu kui must sõrmeküis.

    Mitte ühte sörmeküit ma ei tää sest.

    Musta küüne suurust ei anna miul.

    Must sõrmeküüs on pisikene, aga nii palju ei saa.

    Ma ei tia mitte üks sõrmeküüs sest asjast.

    Õlesi sõrmeküit kua suanud tämä käes.

    Met üks küinetäis.

    Ma ei tea mette ühte sõrmeküine täitki sest.

    Mul ei ole mitte sõrmeköene otsagi.

    Mette pole niipalju, kui see must küis sörme otsas.

    Täi teisele nõnda palju anda, kui must küüs valge küüne pääl.

    Valge küis musta pääl - väha.

    Ta ei anna küütsesuurust asja kah, seante kitsi.

    Mitte küinevõrs ei anna järele.
levikuala:
    Han
    Han, Ridase
    Har, Mõniste
    Hls
    Hls, Abja
    Hää, Orajõe
    Iis, Tudulinna, Metsküla
    Iis, Uhe
    Juu, Toomja
    Jäm, Mäebe
    Kaa, Kellamäe
    Kam, Krüüdneri
    Khk, Atla
    Kod, Alliku, Assikvere
    Kod, Assikvere
    Koe, Ärvita
    Krk
    Krk, Ainja
    Krk, Vakiste
    Kuu
    Kuu, Muuksi
    Kuu, Tammistu
    LNg
    Lai
    Lüg, Reo
    Lüg, Uniküla
    Mar, Haeska
    Ote
    Plt
    Plt, Raasna
    Plv, Adiste
    Pst, Kaarli
    Pöi, Asva
    Rei, Ülende
    Rkv
    Räp
    Rõu
    Rõu, Hurda
    Saa
    Saa v. Hls
    Se, Lõkova
    Sim, Pudivere
    Trm
    Trm, Avi
    Trm, Avinurme
    Trv
    Trv, Ämmuste
    VMr, Porkuni
    VNg
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0