ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    kahe keelega
süntaktiline struktuur:
    hulgafraas
näited:
    Ke on kahesugune, on ku kahe keelega, räägib siin ühte, sääl tõist.

    Ma pane sedä ko aoks, mis neuke kahekeelega inime oo.

    Kahe kielega inimine räägib vällä kõik, oma kielt ei määrä kinni pidädä.

    Mi tsõdsõ om katõ keelega, tuu ei olõ hää.

    ... kuuleb, lobiseb see teisiti välja, va kahekeelne, teise ees räägib teised jutud.

    Sii onegi kahekiilne, paneb puale juure, siis kõneleb ilma tiätä.

    On niisuke kahe kieline inimine, ei või mitäki tietä anda, annab kõhe üles, räägib vällä.

    Ajab kahekeelset juttu.

    See oo üks kahekeelne asi. Iga mängil oo oma lõpp, aga sii võib mäng või asi mitmed moodi lõppeda, kabalus oo sii kasu teenistuses, ette ei saa ütelda, kudas asi lõppus kurdetse.

    Kate meelege.

    Kahhemeelne.

    Kahepoolne.

    No sii on seuke, kiilt kannab ja räägib kaksipidi, igaühe iis libe on.

    Ta on üks va kahe persega.

    Kahe persega rebane.
levikuala:
    Han
    Har, Mõniste
    Hls
    Hls, Abja
    Hää, Kägiste
    Jõh, Päite
    KJn, Lalsi
    Kaa
    Khk, Atla
    Khk, Kalmu
    Kod, Alatskivi
    Kod, Assikvere
    Kod, Sassukvere
    Koe
    Krk
    Krk, Ainja
    Ksi
    Kuu, Pärispea
    Lüg, Reo
    Mar, Haeska
    Plt
    Plv, Krantsi
    Plv, Miiaste
    Pst, Holstre
    Rap
    Rap, Kõnnu
    Rei, Villama
    Ris
    Ris, Vilivalla
    Räp
    Rõu
    SJn
    Saa
    Se, Järvesuu, Tonja
    Se, Mäe, Usenitsa
    Sim, Salla
    VJg
    Vas, Raudoja
    Vil
    Vll, Tõnija
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0