Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

Mõistepuu

KATEGOORIAD

INIMENE

Inimene kui tervik

Psüühika

laisklema, mitte midagi tegema veab seanahka

lask luisku
liuhka laskma
lõtti lööma
vinjaid lööma
kendu lööma
laiska imetama
laiska petma
villast vedama
villast viskama
lakke sülitama
päeva petetud
varsaaias magama
konti vedama
laiskust kiitma
loodrit lööma
sarve tegema
seanahka vedama
seapõlve pidama
seina toetama
sellipäeva pidama
siidi vedama
tirelit lööma
loeb lagipuid
kuulab lõokest
lulli lööma
luuslanki lööma
laiska liha kasvatama
ääri peale ajama
kaela peale lööma
sabakandmise jaoks olema
päevale perset näitama
perset selga ajama
päeva õhtule ajama
magab kui lehm
magab kui siga
ootab nagu surma
ootab nagu surma
sööb ja situb
veab laiskust järele
paneb sarved seina
teeb leiba sitaks
ei liiguta lillegi
ei liiguta sõrmegi
es tii hundilegi hüvä
muudkui söö ja maga
ega see mõisatöö ole
käed perse peale panema
magab maas kui härg
venib nagu villane lõng
torutab nagu Rasi sulane
seisab ja viidab aega
ootab mere ääres ilma
paneb jalad seina peale
ei tee kõverat kõrtki
ei tee tööle liiga
ei viitsi kõrvugi kanda
vedi virusele ja keerd kereselle
ei nõsta nõkla nõgla pääle
kuulab, kuidas kusi põide jookseb
magab kui lehm sita peal
teeb persega enam kui kätega
ei ole laiska, kes teeks
ei vea villast lõngagi katki
ei viitsi kassigi õlekõrrega mängitada
muna seljas ei saa käsi liigutada
pole mette pulka persest ää löönd
ootad nagu Koluvere poiss ootab korda
ei võta õlekõrt ka maast üles
tööle tulles on viimane, sööma tulles on esimene
päevavaras
villased roomad
nagu ront
nagu närtsukaupmehe peni
laisk nagu ohelik
vedel kui soolikas
kikk päevä pühäpese
seitse meest kuuloomisega ametis
vana Villem istub kaela peal
messä seesäd ja kuulad nõe piält
laiskus läks lepase kepiga õueväravast välja
isa istutab puud, poeg maigutab suud
ise istun, töö seisab ja palk jookseb
mis ma muud teen, kui rõe ja põe