ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
liuhka laskma lõtti lööma vinjaid lööma kendu lööma laiska imetama laiska petma villast vedama villast viskama lakke sülitama päeva petetud varsaaias magama konti vedama laiskust kiitma loodrit lööma sarve tegema seanahka vedama seapõlve pidama seina toetama sellipäeva pidama siidi vedama tirelit lööma loeb lagipuid kuulab lõokest lulli lööma luuslanki lööma laiska liha kasvatama ääri peale ajama kaela peale lööma sabakandmise jaoks olema päevale perset näitama perset selga ajama päeva õhtule ajama magab kui lehm magab kui siga ootab nagu surma ootab nagu surma sööb ja situb veab laiskust järele paneb sarved seina teeb leiba sitaks ei liiguta lillegi ei liiguta sõrmegi es tii hundilegi hüvä muudkui söö ja maga ega see mõisatöö ole käed perse peale panema magab maas kui härg venib nagu villane lõng torutab nagu Rasi sulane seisab ja viidab aega ootab mere ääres ilma paneb jalad seina peale ei tee kõverat kõrtki ei tee tööle liiga ei viitsi kõrvugi kanda vedi virusele ja keerd kereselle ei nõsta nõkla nõgla pääle kuulab, kuidas kusi põide jookseb magab kui lehm sita peal teeb persega enam kui kätega ei ole laiska, kes teeks ei vea villast lõngagi katki ei viitsi kassigi õlekõrrega mängitada muna seljas ei saa käsi liigutada pole mette pulka persest ää löönd ootad nagu Koluvere poiss ootab korda ei võta õlekõrt ka maast üles tööle tulles on viimane, sööma tulles on esimene päevavaras villased roomad nagu ront nagu närtsukaupmehe peni laisk nagu ohelik vedel kui soolikas kikk päevä pühäpese seitse meest kuuloomisega ametis vana Villem istub kaela peal messä seesäd ja kuulad nõe piält laiskus läks lepase kepiga õueväravast välja isa istutab puud, poeg maigutab suud ise istun, töö seisab ja palk jookseb mis ma muud teen, kui rõe ja põe |
fraseologism:
Ei tema tie mitte kõverad kõrtki. Ei tee kõrt kõverad. Ei tee kõrt kõveraks. Ta ei tee mitte kõrt kõverat. Ei tii kõverat kõrtki tööd. Ma põle kõverad kõrt hiad teind. Sa põle seal veel mette üht kõrtki teind. Ei taha sie kõvera kõrtki liigutada. Sie pole ilmaski tüöd teind, ei kõverat kõrtki liigutand. Kodo kõvera kõrtki ei liigutand. Ma ei õle mitti kõrt ka liiguten. Ei liiguta mitte kõrt kõrre pääle. Ta ei taha kõrt kõrre pääl liigutada. Sa ep ole mitte kõrs kõrre peale teinud. Ei tõsta kõrt kõrre pääle. Ta imä kah hellotass umma tütärt, ei tä lase täl kõrt kõrrõ pääle nõsta. Kennigi ei tii miu iist, et tõsta õlekõrt õlekõrre pääle. Vai sie sul kedagi tieb, sie viitsi sul kõrt kõrre piale tõsta. Es kiputa mette äga kõrt kõrre peele. Äi tõsta kõrt ka teise koha pääle. Oleks ta ehk kõrt kergitanud. See inimene ei viitsi kõrt kõrre peale panna. Põle kõrt ka risti pand. Äi see pane kõrtki risti mette. Sa pole mitte kört risti pand, pole midad teind. Ma pole nii pailu täna teind, et ma oleksi körre risti pand. See pole küll elus kaht kört ristati pannud. Äi pane mette köverad körtkid risdati. Äi pannud mette körtkid ristati. Kõrre veartki põle teind. Ei ta, tühi, tii mitte töökõrtki. Ei tii tüükõrt.
Emm Emm, Sõru Hlj Hls Hää, Kägiste Iis, Lõpe Iis, Uhe JMd, Hageri Juu, Junnküla Jäm, Hänga Jõh Jõh, Toila Jür Jür, Rae, Limu KJn, Oorgu Kaa Kaa, Kellamäe Kad, Hõbeda Khk, Lahetaguse Koe, Ärvita Krk Kul Kul, Koluvere-Kalju Kuu, Kõnnu Lüg Mar, Haeska Pai Plt Plt, Raasna Plv, Adiste Plv, Himmaste Pöi, Laimjala Rkv SJn Sim, Pudivere TMr, Kavastu VNg, Koila Vai, Sirgala |
||
|