Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

Mõistepuu

KATEGOORIAD

INIMENE

Inimene kui tervik

Kõneaktid

rääkima, ütlema suud lahti tegema, sõna vahetama, nokka lahti tegema

ire ajama
hapanut ajama
räükulli tegema
hullu ajama
villast viskama
lagedale laduma
suusoojaks ütlema
kui sorab
näkku ütlema
selga tulema
suhu võtma
hambaid murdma
hambaid näitama
lõugu lõksutama
mullikesi ajama
sõnu loopima
sõnu otsima
sõnu vahetama
karmanist ütlema
pirni panema
pommi panema
habemesse pomisema
suuvooder olema
hahka ajama
hõngu jahutama
ila ajama
joru ajama
keelt murdma
keelt painutama
keelt peksma
keelt talitsema
keelt võtma
kägu ajama
käojaani ajama
lolli pillama
mokka kobistama
mädanut ajama
pada ajama
seaputru ajama
suud kulutama
suud liigutama
suud paotama
suud pruukima
udujuttu ajama
umbluud ajama
ajab haussi
räägib ringiratast
poetab sõnakese
sistäs ni äestäs
suuri sõnu tegema
valget härga ajama
nagu odraleiba söövad
läbi hammaste ütlema
üle huulte libisema
üle nurga laskma
üle rinna rääkima
ümber nurga rääkima
ühte pilli ajama
sõnu takka vedama
suust välja ajama
sõnasabast kinni saama
lahk kui lõmma
silmade vahele andma
keele peal olema
kõrva sisse sosistama
nina alla pomisema
nina peale kirjutama
suu seest rääkima
suu sisse ütlema
suud mööda rääkima
persega näkku hüppama
räägivad saksa keelt
jookseb kui Nurmi
jookseb kui veskikolust
laseb nagu kuulipritsist
käänab kui pulgaga
raiub kui kirvega
haugub kui koer
jahvatab kui püssipapa
jahvatab nagu tatraveski
jookseb kui jõgi
jookseb kui oja
jookseb kui vesi
kaagutab kui kana
kukub kui kägu
kädistab kui harakas
käriseb kui kadakas
laulab kui lind
laulab kui lõoke
laulab nagu köster
laulab nagu pääsuke
lobiseb nagu paskrästas
mõmiseb nagu karu
muliseb nagu mädasoo
mälub nagu lammas
määgib nagu lammas
mökitab kui kits
piiksub nagu hiir
piriseb kui parm
piriseb kui sääsk
podiseb kui pudrupada
podiseb nagu siil
prääksub kui part
vaagub kui vares
vadistab kui varblane
vahutab kui seep
räägib läbi lillede
ajab lõuad laiali
ajab sarikad püsti
päästab keelepaelad lahti
kisub suu lahti
võtab suu täis
lipsas suust välja
topib sõnad suhu
saab hammast maitsta
pand i-le pää otsa
pool suud kinni pidama
teise suu peale rääkima
sõna siit, teine sealt
räägib pikalt ja laialt
käis jälle haavalehti liigutamas
koliseb nagu kevadine oja
lädistab kui läti keelt
laseb kui herneid kotist
lariseb kui lamba perse
lobiseb nagu lirva laadal
räägib kui kirikhärra kantslis
loeb nagu juut palvet
kukub kõige uksega sisse
jõuab suuga väga palju
ajab surnud ka naerma
võttis sõna suust ära
tallab keele jala alla
ei saa sõna suust
hauk nigu pime pini kändu
nagu pime kana otsib tera
ega suu peale ei lööda
oma keelele vaba voli andma
laulab nagu kukk omal viisil
vadistab nagu hani pesa peal
räägib maad ja ilmad kokku
närib sõna kui koer konti
ei lausu musta ega valget
ei pane kätt suu ette
nii kui herneid viska vastu seina
visiseb kui Kiudu Jaani püss pajupuhmas
käib nagu kass ümber palava pudru
kallale kutsuda saan, ära ajada veel ei saa
searapukas
poolisõnu
kidakeel
puulõug
teravad hambad
kange keelega
libeda keelega
pehme keelega
suure suuga
täie suuga
hea suuvärk
libe keel
terav nina
nagu Rasmus
kui hanekari
kui karjavärav
kui leierkast
kui podin
kui vokk
nagu hakikari
nagu kilplane
nagu tartlane
ühe otsaga
ühest suust
iidamast ja aadamast
nagu kuke laulukont
maast ja ilmast
kõige naha ja karvadega
suu kui vigõl pääh
suu kui hea kulp, kellega võib leent ja seasöömist tõsta
rumal kui oinas
terav kui ohakas
mokaotsast
ümbert läbi otse
naerismaa kaudu
palja suuaugu jaoks
poolest suust
poole sõnagagi
keel jännis
keel sõlmes
keel suus
nagu kala kuival
sõnad serviti suus
keel püsti suus
suu putru täis
vill keele otsas
nii et padin taga
nagu kuum kartul suus
suu põigiti nina all
hambad sügelevad
keel lodiseb
keel sügeleb
suu jahvatab
suu käib
keel komistas
lase tulla
nigu vares neeläht
et sülg lendab
nagu pada keeb
nagu peni pureb
keel on pehme
keelepaelad pääsesid lahti
suu läks hukka
suumulk lobiseb peas
koer haugub õueauku
keel läks hambaauku
on hea hammas
kõnõlat jo papi pinist
pini hauk, perse pauk
va on vaese eesnimi
nii et suu vahutab
kui lammas situb laudpõrandale
mis sa haganid süüt
mis sülg suhu toob
sa pärid mu varanduse
seda naeravad küla seadki
jutt läheb Riost Rääsä
suu vahutab nagu kuldil
keel käib kui piits
keel kuivab suulae külge
keel läheb meele ette
suu ei seisa kinni
keel ei paindu ütlema
loe kui hundile issameiet
pane pool häält tasku
hoia oma suu koomal
tuleb sõnu kui rahet
ära aja Tuula-Juula juttu
ära laota oma suud
üts lammas määgähti, ütsäle sai
Mooses on keeleluu katki murdnud
nagu peni süü kuumi sõklit
nagu kusi jookseb sitast ette
nagu hunt sööb soolaga ube
nagu koer sai kondi suhu
üks räägib aiast, teine aiaaugust
üks teeb kuhja, teine aeda
suu on sandi koha peal
jutt jookseb kui karu ess
suu jookseb nagu märahobuse perse
vale jookseb kui varsa kusi
lõuad on pähe ära kulunud
jutt tuli jutust, kõne kõnest
lase ka teist jahvatist vahele
räägid või tuul logistab lõugu
ei ole suu ees varju
ei ole suu peal kaant
siul kohus kullede, miul õigus ütelte
kui pea paistab, siis praga kuulub
jutt käü kassi persest pini persehe
lase vaese mehe hobusel ka joosta
kisu või tangidega sõna suust välja
las mina panen oma kodi ka kolule
pool tundi peale surma veel lõuad liiguvad
sa aat juttu justku siga lüü luttu
ise vana muld ja lorab kui raibe
mis sepp räägib, kui isa isegi kirjamees
sõnal ei ole sõlme ega jutul jatku
kobised sa ise või kobiseb su nahk
pühi suu pudrust puhtaks, siis tule kõnelema
sul tuhakott turja pääl, mul om kaalakott kaalan
sina saad täna enne suutäie viina kui mina
las ma jahvatan oma koti enne ära, jahvata sina siis
räägi üks jutt ja situ üks sitt, aga ära pasanda
see keel selge, ei sõna või enam hambaid ega sarvi saada