Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

taa, -, -d see (hrl lähiümbruses asuva kohta); seo, koh maq istu, om muq säng, taa muq mant järgmäne om suq säng ja tuu om timä säng see, kus mina istun, on minu voodi, see minu juurest järgmine on sinu voodi ja too on tema voodi
taabõlda|ma, -q, -83 laudu virna panema
taadsu|tama, -taq, -da82 tammuma; patsutama
.taadõ = takka taha
taadõlda|ma, -q, -83 tammuma; poodi iin üts' mehekene taadõld' kaupluse ees tammus üks mehike
.taadõpoolõ = takkapoolõ tahapoole
.taaha = tahaq siia (hrl lähiümbrusesse); taaha tallo om vaia vahtsit massinit siia tallu on vaja uusi masinaid
.taaldri, -, -t1 taaler
.taanda|ma, -q, -83 = .taastama = .taatama tagurdama; taganema
taaniqmaaniq siiani; taaniqmaaniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq siiani oleme söögiga välja tulnud
.taanla|nõ, -(d)sõ, -st5 taanlane
taar', taari, .taari37 hapu kali, taar
taara|tama, -taq, -da82 = taarotama tammuma, (sihitult) edasi-tagasi käima; (jalus) keerlema, tiirlema; lendlema
taaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv taaratama = taarotõ(l)lõma: miä sa ütteluku taaratõllõt tan jalgo iin mis sa ühtelugu tiirled siin jalus; üts' tsirk taaratõlli ümbre aknõ üks lind tiirles akna ümber
taaro|tama, -taq, -da82 = taaratama
taarotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = taaratõ(l)lõma
taasama, taasama, taadsamma28 seesama (hrl lähiümbruses asuva kohta)
taasperi(lde) = taaspersilde = tagasiperi = tagosiperi = taossperilde tagurpidi
.taasta|ma, -q, -81 = .taa|tama, -taq, -da81 = .taandama tagurdama; taganema
taatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv tagurdama
taavi|ts, -dsa, -tsat13 = tõhvits puukauss
ta|ba, -ba, -pa28 taba, ripplukk
ta|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 tabama
taba|tama, -taq, -da82 lukustama
ta|dima, -tiq, -di57 = tradima tammuma; ringi jooksma
ta|ga, -ga, -ka28 tagumine osa (sõiduriistal)
ta|g'a, -ja, -k'a29 = tagja paakunud kiht; tagi (raual)
tagahus, -õ, -t9 = tagonavara < tagavara tagavara
tag'ahu|ma, -daq, -84 = tagjahuma paakuma; tagikihti moodustama (raual)
taganus, -õ, -t9 = taganusvar|a, -a, -ra28 < ga'rantii tagatis, garantii; pangaq tahtvaq väega kalliid taganuisi pangad tahavad väga kalleid tagatisi
taganõma, taganõdaq e .taadaq, taganõ89 taganema
taga|ots, -otsa, -.otsa31 taguots
tagaper|ä*, -ä, -rä24 taust, tagapõhi
tagasi tagasi; üts' lehekülg tagasi eelmine lehekülg, eelmisel(e) leheküljel(e); aastak tagasi aasta tagasi, eelmisel aastal; päiv tagasi eelmisel päeval
tagasiperi = taasperi(lde) = tagosiperi tagurpidi
tagatar|õ, -õ, -rõ24 tagatuba, tagumine tuba
taga|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri37 tagaratas
tagavar|a, -a, -ra28 ???????????????????????? tagahus
ta|gja, -ja, -kja29 = tag'a
tagjahu|ma, -daq, -84 = tag'ahuma
tagoma|nõ, -dsõ, -st5 tagumine
tagonavar|a, -a, -ra28 = tagahus tagavara
tago|nõ, -dsõ, -st7 tagune
tagosiperi = taasperi(lde) = tagasiperi tagurpidi
tagõl = tagyl', tagla, .takla45 = takl tael
tahan > ta(h)n
tahaq = taaha siia (hrl lähiümbrusesse)
tahas, .tahta, tahast23 1. tainas; leevätahtagaq paigati pangi kah leivataignaga paigati pange ka; 2.* < pasta pasta; hambatahas* hambapasta; tahaspleiäts'* pastapliiats
tahehu|ma, -daq, -84 = tahenõma tahenema, kuivama; tahkuma
tahehõhe tahedalt
tahelus*, -õ, -t9 taotlus
tahenda|ma, -q, -83 tahendama, kuivatama
tahe|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 = tahehuma
tahhe, -, -t14 tahe; tahke
tahi|laud, -lavva, -.lauda33 (kirjutus)tahvel
tahk, taho, .tahko36 luisk
tahm, tahma, .tahma30 tahm
tahma|nõ, -dsõ, -st7 tahmane; tusane
tahma|tama, -taq, -da82 tahmama
ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses); tan liinan olõ-i mul midägiq tetäq siin linnas ei ole mul midagi teha
tah|o(ha)ma, -hoq e -odaq, -o e -oha88 = tahvitsõma < tah|o(va)ma, -hoq e, -odaq, -o e -ova88
tahr, tahra, .tahra30 < tarh varbaed, tara
tahr|aid, -aia, -.aida33 < tarhaid karjaaed
tahramaa, -, -d50 < aiamaa aiamaa
taht tahes; tulkuq kiä taht tulgu kes tahes
taht', tahi, .tahti36 (lambi)taht
.tahta|kõrs', -kõrrõ, -kõrt49 makaron
.tahta|mari, -mar'a, -.marja43 kibuvitsamari
.tahta|nõ, -dsõ, -st7 tainane, nätske; pastane
.tahtapuu, -, -d50 kibuvits
.tahtma, .tahtaq, taha61 1. tahtma, soovima; 2. < armastama (lihalikult) armastama, himustama
.tahtmi|nõ, -sõ, -st5 1. tahtmine, soov; 2. < armastus (lihalik) armastus, himu
.tahto|ma, -daq, -80 tahtma; raatsima; mul tahto es tuud minemä visadaq ma ei raatsinud seda minema visata
.tahtõlõma*, taheldaq, .tahtõlõ85 taotlema
.tahva|ma, tahvadaq, .tahva77 = tahva|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tahvitsõma
tahvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = taho(ha)ma = .tahvama = tahvatsõma = .tahv'ma tahuma
.tahvli, -, -t1 tahvel
.tahv'ma, .tahviq, tahvi63 = tahvitsõma
tahvõ|t', -di, -tit13 käskjalg, virgats; tahvõt' tõi vallamajja rutulist tiidmist käskjalg tõi vallamajja kiireloomulist informatsiooni
taid, taio, .taido37 aru, taip, mõistus; tä om poolõ taiogaq ta on poole aruga
.taidma, (.)taidaq, taia66 = .taltma oskama, mõistma; ma taia ei üttegiq synna läti kiilt ma ei oska ühtegi sõna läti keelt; poig taid aidnigutüüd poeg oskab aednikutööd
.taidru*, -, -t1 kunstnik
.taidsa, -, -t3 < .taigsa arukas, taibukas; mõistlik, viisakas
.taidsahe = .taidsalõ arukalt, mõistlikult, viisakalt
.taigsa, -, -t3 > .taidsa
tainas, .taina, tainast22 > tahas
taip, taibu, .taipu37 taip
.taipama, taibadaq, .taipa77 taipama
.taipamaldaq taipamatu
.taipsa, -, -t3 taibukas, arukas
taiu|tama, -taq, -da82 tammuma; taaruma
.taivaes|ä, -ä, -sä24 taevaisa, ilmataat, jumal
.taivali|nõ, -dsõ, -st5 taevalik
.taiva|nõ, -dsõ, -st7 taevane
.taivaoppu|s*, -(sõ), -(s)t10 < a'stronoomia astronoomia
taivas, .taiva, taivast22 taevas
.taiva|sikk, -siku e -sika, -sikku e -sikka31 tikutaja
.taiva|vi:ir', -veere, -vi:irt40 silmapiir
.taiva.võt'm|õq, m -idõ, -it16 nurmenukk
taiõq*, .taidõ, taiõt9 kunst
taka(h)n < takanh taga
taka(h)npu:ul tagapool
tak'as, takk'a, tak'ast22 = takjas
takaspäidi tagurpidi
takast tagant
takastpu:ult tagantpoolt
takjas, .takja, takjast22 = nakjas = tak'as takjas
takka = .taadõ taha
takl, tagla, .takla45 = tagõl tael
t'ak|k, -o, -ko37 = täkk täkk
t'ako|tama, -taq, -da82 = täkotama vallatlema, suguütes olema (mehe v isaslooma kohta)
taks', taksi, .taksi37 taksikoer
takt', takti, .takti37 takt
takõldu|ma, -daq, -84 = pakõlduma pulstuma
tal|a, -a, -la28 tala
talas|(s)õq, m -sidõ, -sit7 tellingud
.tald|ma, .taldaq, talda61 maldama, läbema, kärsima; maq es taldaq inämb uutaq ma ei mallanud enam oodata
.taldri|k, -gu, -kku38 taldrik
taldu|tama, -taq, -da82 rahustama; taad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq teda peab ikka rahustama, muidu saab pahaseks
.talgoli|nõ, -(d)sõ, -st5 talguline
.talg|oq, m -idõ, -it23 = talos(s)õq talgud
talgu|tama, -taq, -da82 seletama
.talja, -, -t3 talje, piht; taljakotus vöökoht
tall, talla, .talla30 tald
tall', talli, .talli37 tall (talli)
tallakõ|nõ, -sõ, -ist8 = tallukõnõ õhuke niidisokk
talli|tama, -taq, -da82 1. talitama, toimetama; tallidi eläjäq ja latsõq ärq talitasin loomad ja lapsed; 2.* haldama
tallitus, -õ, -t9 1. talitus, toimetus; 2.* haldus
tallukõ|nõ, -sõ, -ist8 = tallakõnõ
tallu|tama, -taq, -da82 tallutama, taldu panema
tallõkõ|nõ, -sõ, -ist8 (lamba)tall(eke); taa ei olõq inämb tallõkõnõ, taa om jo voonakõnõ see ei ole enam väike talleke, see on juba suur tall
tal|o, -o, -lo26 talu
talo|mi:is', -mehe, -mi:ist39 talumees
talo|poig, -puja e -poja, -.poiga32 talupoeg
talos|(s)õq, m -sidõ, -sit11 = .talgoq
talsi|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 = talvistõpühiq jõulupühad
.taltma, .taltaq, talda61 = .taidma oskama, mõistma
.talto|ma, -daq, -80 taltuma, rahunema
.taltsa, -, -t3 taltsas
talv', talvõ, .talvõ35 talv
talvi|k, -gu, -kut13 talvine vill
talvikõ|nõ, -sõ, -ist8 talvike (lind)
talvildõ talviti
talvi|nõ, -dsõ, -st7 talvine
talvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 = talsipühiq jõulupühad
tambi|nui, -nuia, -.nuia31 pudrunui, uhmrinui
tambi|nõ, -dsõ, -st7 tuim, tundetu; laisk
tambi|ts, -dsa, -tsat13 tambits (hrl kapsaste tampimiseks); tuim olend
.tam(p)ka, -, -t3 kabe
tamm' I, tammi, .tammi37 tamm, pais
tamm' II, tammõ, .tammõ35 tamm (puu)
tammi|nõ, -dsõ, -st7 tammine, tamme(puu)st
tammisti|k, -gu, -kku38 = tammisto, -, -t1 tammik
.tamm|õq, m -idõ, -it18 > tannom'
tamp', tambi, .tampi37 1. puder; 2. kiirus; sund; täl om kygõ tamp' takan tal on alati kiire
.tamp'ma, .tampiq, tambi63 < .tomp'ma tampima
ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses)
tand'a = tand'o, -, -t2 tuim inimene
.tandra|nui, -nuia, -.nuia31 teole ajamise teatepuu; anti tandranui läbi aknõ sisse, sys pidit teolõ minemä, tandranuial oll' tõsõn otsan mõisa petsät' anti teatepuu läbi akna sisse, siis pidid teole minema, teatepuul oli teises otsas mõisa pitsat
tands, tandsu, .tandsu37 tants
.tandsja, -, -t3 tantsija
.tands'ma, .tandsiq, tandsi63 tantsima
tandso|tama, -taq, -da82 tantsitama
tangiq, m .tangõ, .tangõ37 tangid
tanh > ta(h)n
tank', tangi, .tanki37 tank
.tankõlõma, tangõldaq, .tankõlõ85 nägelema, vaidlema; askeldama
tan|nom', -oma, -omat4 < .tammõq tanum, (aiaga piiratud) külavahetee, karjatee
tan|o, -o, -no26 tanu
tano|tama, -taq, -da82 tanutama
tansama(h)n siinsamas (hrl lähiümbruses)
.tantõ, -, -t3 tante; kohvitantõ kohvitante
taosperilde = taasperilde tagurpidi
.taos|(s)õq, m -sidõ, -sit11 rangid
tapa, .tapnõ, tapand17 pahmas (peksmiseks mahalaotatud suvivilja lade)
tapama|ja, -ja, -jja e -ia28 tapamaja
tapi|tama, -taq, -da82 tapiga ühendama
tapi|ts, -dsa, -tsat13 puust ahjuroop; sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq su käed on mustad nagu ahjuroobid
.tap|lõma, tapõldaq, .taplõ78 = tappõlõma
.tapma, tappaq, tapa61 tapma
tap|p, -u, -pu37 humal
tap|p', -i, -pi37 tapp (tapi)
tappu|ma, -daq, -80 surma saama; sattõ maalõ ni tappu ärki kukkus maha ja saigi surma
tap|põlõma, -õldaq, -põlõ85 = .taplõma taplema
tapukik|as, -ka, -ast22 riiukukk
tapõlus, -õ, -t9 taplus
tapõ|t', -di, -tit13 tapeet
tarahu|ma, -daq, -84 tursuma, paisuma (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); tõrdolõ tulõ vett sisse pandaq, sys tarahus ärq, nakka-iq läbi juuskma tõrrele tuleb vett sisse panna, siis ta paisub ega hakka läbi jooksma
tarahu|tma, -taq, -daq62 = korraks tarrutama
tara|kan', -kani, -.kanni38 = tara|kann', -kanni, -.kanni37 prussakas, tarakan
tarbili|nõ, -dsõ, -st5 = tarvilinõ tarvilik, vajalik
.tarbis tarvis, vaja; taa(d) või mullõ tarbis tullaq seda võib mul tarvis minna
tarbõnda|ma, -q, -83 > tarvitama: ärq tarbõndi kyik' naglaq tarvitasin kõik naelad ära
targalt = .tarkuisi targalt; kainelt
targastu|ma, -daq, -84 = .tarkuma kainenema
targastõ targasti
targuta|ma, -q, -82 targutama; mõtlema, arutama; miiq targuda siin hummõnist sitavito me arutame siin homset sõnnikuvedu
targutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv targutama
tarh, tahra, .tahra31 > tahr
tarh|aid, -aia, -.aida33 > tahraid
tari|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 vanamees
tark, targa, .tarka30 1. kaine; targa päägaq kainelt; 2. tark, arukas; 3. tark; nõid, posija
.tarkuisi = targalt targalt; kainelt
.tarku|ma, -daq, -80 = targastuma kainenema
.tarku|s, -(sõ), -(s)t10 tarkus, arukus; kainus
tarn, tarna, .tarna30 tarn
tar|o, -o, -ro26 taru
tarru|tama, -taq, -da82 paisutama, tursuma ajama (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); vikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq vikati käepidet tuleb enne niitmist veega paisutada
.tartla|nõ, -(d)sõ, -st5 tartlane
tarvas, .tarva, tarvast22 ürgveis, tarvas
tarvili|nõ, -dsõ, -st5 = tarbilinõ tarvilik, vajalik
tarvi|tama, -taq, -da82 < tarbõndama tarvitama, kasutama; tarbima
tar|õ, -õ, -rõ24 tuba; (talu)maja
tarõlus = tarõndus, -õ, -t9 silla alus, sõrestik
tarõ|nõ, -dsõ, -st7 tubane; välätüüq ommaq tettüq, noq või ärq tarõtsõs jäiäq välitööd on tehtud, nüüd võin tubaseks jääda
tarõpääli|ne, -dse, -st7 pööning
tasa < viik' [2.] ühetasa; viiki, viik; mäng jäi tasa mäng jäi viiki (vrd .tassa)
tasa tegemä tasuma; kätte maksma; külh ma sullõ tasa tii küll ma sulle ära tasun; küll ma sulle kätte maksan
tasah(t)u|ma, -daq, -84 vaikse(ma)ks jääma, vaibuma; rahunema; tasaseks muutuma, tasanduma; oodamiq noq, ku tuul' vähä tasahus ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibub; tasahtuq no veidükese! rahune nüüd pisut!
tasa|kaal, -kaalu, -.kaalu37 tasakaal
tasaligult = tasalikku tasakesi, vaikselt; õrnalt; rahulikult, aeglaselt; ettevaatlikult; võtaq taa kott' tasaligult, tan ommaq munaq seen võta see kott ettevaatlikult, siin on munad sees
tasali|k, -gu, -kku38 tasase-, vaiksevõitu; õrn; rahulik, aeglasevõitu; ettevaatlik; tä on tasaligu helügaq ta on vaiksevõitu v õrna häälega; hopõn' tege tasalikku sõitu hobune teeb rahulikku sõitu
tasalikku = tasaligult: lasõq tan tasalikku, tii om halv sõida siin aeglaselt, ettevaatlikult, tee on halb
tasandu|ma, -daq, -84 tasanduma
tasa|nõ, -dsõ, -st7 1. tasane, vaikne, tagasihoidlik; oll' sääne tasanõ tütrik oli selline vaikne tüdruk; 2. sile, tasane; tasanõ tii sile tee
tasasti|k, -gu, -kku38 tasandik
tasatsõhe = tasatsõlõ tasaselt
tasatsõmpa tasemini
tas'ka, -, -t2 lobamokk; miä sa vana tas'ka tas'katat! mis sa vana lobamokk lobised!
tas'ka|tama, -taq, -da82 lobisema
.tas'ki = .tas'ku, -, -t1 vöökotike, tasku
tas|o, -o, -so26 tasu
tas|oma, -soq, -o57 1. masseerima; tasoq mu sälgä! masseeri mu selga!; 2. = tasotsõma: lapjo ja rihagaq tasõ pindre ärq tasandasin labida ja rehaga peenra ära; 3. tasuma, maksma; kätte maksma; vana võlg vaia ärq tassoq vana võlg vaja ära tasuda
taso|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tasoma [2.] tasandama; kirvõgaq tasotsõt lavva silles kirvega tasandad laua siledaks
.tassa tasa, vaikselt; aeglaselt; olõq tassa! ole tasa! lasõq siin tassa, tii om halv sõida siin aeglaselt, tee on halb (vrd tasa)
tassa.kõistõ tasakesi
.tassampa = tasõmbahe tasemini; aeglasemalt
tast siit (hrl lähiümbrusest); tast küläst om hulga kuulsit miihi peri siit külast on pärit palju kuulsaid mehi
tasõmbahe = .tassampa = tasõmbalõ tasemini; aeglasemalt
tasõ|q, -mõ, -nd16 tase
tatar', -i, -it4 = tatarla|nõ, -(d)sõ, -st5 tatarlane
tati|nõ, -dsõ, -st7 tatine; ligane; tii om tatinõ tee on ligane
tati|si:in', -seene, -si:int40 = tatt' [2.] tatik (seen); puravik
tati|tama, -taq, -da82 tatistama; seenetama
.tatrigu.ves'ki, -, -t1 tatraveski
.tatri|k, -gu, -kku38 tatar
tat|t', -i, -ti37 1. tatt; liga; 2. = tatisi:in'
tatt'nyn|a, -a, -na28 tattnina (nolk; väike vilets valgusti)
tatõrda|ma, -q, -83 tatsama
tatõr|sälg', -sä(l)lä, -.sälgä34 võhumõõk, iiris (taim); tatõrsäläq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jyy veeren võhumõõgad on kahesugused, siniste ja kollaste õitega, kasvavad aias ja jõe ääres
taur|mann', -manni, -.manni37 sõim kurivaim; ah sa vana taurmann'! ah sa vana kurivaim!
tedremar|ran', -ana, -anat18 tedremaran (taim)
tedretähe|ne = tedretähi|ne, -dse, -st7 tedretäheline, -tähniline
tedre|täht', -tähe, -.tähte34 tedretäht, -tähn
tedyr', tedre, .tetre46 = tetr teder
teeda, -, -t2 taat
teeda|hain, -haina, -.haina30 karuohakas
teed'o|tama, -taq, -da83 > teegatama
teedäq < tiidäq teada; teedäq andma teada andma, teadustama, informeerima; teedäq inemine tuntud inimene
teedü(s)ko|go*, -go, -ko26 andmebaas
teedüs, -(s)e, -t11 = ti:idüs [1.] teade, sõnum, teadaanne; *teave, info(rmatsioon), andmed; midä teedüst sa tuut? mis teateid sa tood?; jätäq taa asi hindä teedüssihe jäta see asi enda teada; mul om salahast teedüst mul on salajast informatsiooni v salajasi andmeid
teedüstä|mä, -q, -83 teatama, teavitama, teadustama
teedüstü*, -, -t1 < fail' fail; andmekogum; teksti-, käsüteedüstü teksti-, käsufail; pästäq teedüstü tsõõri pääle! salvesta fail kettale!
teega|tama, -taq, -da82 < teed'otama last kiigutama
teenistüs, -e, -t9 teenistus
teenü|k', -gi, -kit13 teenistus, palk
teenüs, -(s)e, -t11 1. = teenük'; 2. teenus
teenüsk', -i, -it13 1. = teenük'; 2. teenija
tegemi|ne, -se, -st5 tegemine, tegu; tegevus; kül mul oll' tegemine, et tulõma saiaq küll mul oli tegu, et tulema saada; tegemise(h)n teoksil, tegemisel
tegemä, tetäq, ti:i60 1. tegema; tegelema; ärq tegemä teostama, ära tegema; tekev ja tettäv tegomuud* keel aktiiv ja passiiv; 2. tootma; autovabrikun tetäs autit autotehases toodetakse autosid
tegijä, -, -t3 = tekij tegija
te|go, -o, -ko27 tegu (tegemine, tehtu; mõisaorjus)
tegoja|s, -dsõ, -st5 teokohuslane
tego|mu:ud, -moodu, -mu:udu37 keel tegumood (vt ka tegemä)
tegonim|i*, -e, -me24 keel tegevusnimi, infinitiiv
tegosyn|a, -a, -na28 keel tegusõna, pöördsõna, verb
tegü|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 = tekkümä tekkima
tegüsähe = tegüsäle mõjusalt; toimekalt, aktiivselt
tehi|terveh, -.terve, -terveht20 = tehi|terveq, -.terve, -tervet18 täiesti terve
.tehk'mä, .tehkiq, tehi63 = tehätämä [1.] lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima
.tehksämä, tehästäq, .tehksä76 korraks ähkima; ühmama
.tehkämä, tehädäq, .tehkä77 = tehätämä [2.] hoolima, välja tegema; kõssama; ma tuud tehkägi-s ma ei teinud sellest väljagi
tehn, tehno, .tehno37 = .tehnüs = teno < tenh tänu
tehniga, -, -t3 > tekniga
tehnähü|tmä, -täq, -dä62 korraks (moka otsast) tänama
.tehnämä, tehnädäq, .tehnä77 = .tennämä tänama
.tehnämäldäq = .tennämäldäq tänamatu
.tehnü|s, -(se), -(s)t10 = tehn tänu
tehrüli|ne, -dse, -st5 terve, hea tervisega
.tehrü|s, -(se), -(s)t10 = .tervüs tervis; tehrü pääle! terviseks!
tehrü|tämä, -täq, -dä82 = teretämä = tervütämä = terütämä teretama, tervitama
tehrütüs, -e, -t9 tervitus
tehähtä|-q, -83 < tehähü|tmä, -täq, -dä62 korraks ähkima; ühmama
tehä|tämä, -täq, -dä82 = tõhatama 1. = .tehk'mä lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. = .tehkämä hoolima, välja tegemä; kõssama
teiras, .teira, teirast22 virk, kärmas, erk; võiq ku teiraq latsõkõsõq! oi kui virgad lapsed!
te|kij, -gijä, -gijät4 = tegijä tegija
tek|k', -i, -ki37 tekk
tekkü|mä, -däq, -79 = tegünemä tekkima
tekniga, -, -t3 < tehniga tehnika
tekst', teksti, .teksti37 tekst
te|küs, -güsä, -güsät4 1. tugev(atoimeline), kange, mõjus, efektiivne; teküs oluq kange õlu; 2. tegus, toimekas, aktiivne; sa olõt teküs inemine sa oled aktiivne inimene
telbä|tümä, -tüdäq, -dü84 paatuma
tele|fon', -foni, -.fonni38 = tele|fu:un', -fooni, -fu:uni37 = teleh|von', -voni, -.vonni38 = telehvu:un' telefon; lavva-, saina-, käsitelehvon' laua-, seina-, mobiiltelefon
telehvonildõ telefonitsi; ai as'a telehvonildõ ärq ajasin asja telefonitsi ära
teleh|vu:un', -vooni, -vu:uni37 = telehvon'
te(l)leq, m .telgi, .telgi34 kangasteljed
te'leviisor', -i, -it4 = viisor' televiisor
te'levi|s'u:un', -s'ooni, -s'u:uni37 televisioon
televälläq hõivatud, tegevuses
telg', te(l)l'e, .telge34 telg
telk', telgi, telki37 > löövits
telling, -u, -ut13 = te(l)lüs
.tel'mä, .telliq, telli63 tellima
.tels'mä, .telssiq, telsi63 minema; minekut tegema, minema panema; telsse minemä ku savvas' pani minema, nii et suits taga; kohes saq telsit? kuhu sa lähed?
te(l)lüs, -(s)e, -t9 = telling telling
te(l)lüskiv|i, -i, -vi26 tellis(kivi)
tembali|nõ, -dsõ, -st5 tempe täis, tembukas
tembeldä|mä, -q, -83 tembeldama
tembota|ma, -q, -83 tembutama
tembotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tembotama
temp, tembo, .tempo37 temp, vemp
.templi, -, -t1 1. tempel, pitsat; pitser; 2. kangasõlg, kangatempel
tenh, tehno, .tehno36 > tehn
tennähtä|mä, -q, -83 korraks (moka otsast) tänama
.tennämä, tennädäq, .tennä77 = .tehnämä tänama
.tennämäldäq = .tehnämäldäq tänamatu
tennüs, -(s)e, -t11 tennis (mäng; jalanõu)
tennüs|päiv, -päävä, -.päivä35 tõnisepäev, 17. jaanuar
ten|o, -o, -no26 = tehn tänu
tenoli|nõ, -dsõ, -st5 = tenomeeleli|ne, -dse, -st5 = tenomeeli|ne, -dse, -st7 tänulik
teno|mi:il', -meele, -mi:ilt40 tänulikkus, tänutunne; tenomeele(h)n tänulikult
.teoli|nõ, -(d)sõ, -st5 teoline
teos, -(s)õ, -t11 teos
.teo|tama, -taq, -da81 teotama
.teotus, -õ, -t9 teotus
teping, -u, -ut13 väljaõmmeldud vaip; teping; teping om põrmando pääl vaip on põrandal
tereh = tereq
terehtä|mä, -q, -83 = teretämä
tereq = tereh tere; tereq hummogust! tere hommikust!; tereq õdagust tere õhtust
tere|tämä, -täq, -dä82 = tehrütämä = terehtämä teretama, tervitama
ter|imä, -riq, -i57 kaunu avama ja ube v herneid välja võtma
teri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = teri|tämä, -täq, -dä82 = terä()= terändämä 1. teritama, ihuma; 2. = terimä
terror', -i, -it4 terror
te'rro|rism', -rismi, -.rismi37 terrorism
te'rro|rist', -risti, -.risti37 terrorist
ter|räv, -ävä, -ävät4 1. terav; 2. terane; 3. terarikas; teräväq rüäq ommaq timahavva, pall'o terri sisen terarohke rukis on tänavu, palju teri on sees (viljapeas); 4.* keel eespoolne, ees-; eesvokaalne; terräv vabahelü eesvokaal (vt ka kummõ [2.])
terveh, .terve, terveht20 = terveq terve
.tervehe = .tervele = .tervelt tervelt
terveq, .terve, tervet18 = terveh
.tervihnä terve(lt); hää supp', tervihna muna panni klimbele hea supp, terve muna panin klimpidele
tervühtä|mä, -q, -83 korra teretama, tervitama
.tervü|s, -(se), -(s)t10 = .tehrüs tervis; olõ-i mul hüvvä tervüt ei ole mul head tervist; hüvvi e häid tervit! häid tervisi!; tervü pääle! e tervüses! terviseks!
.tervüseli|ne, -dse, -st5 terve, hea tervisega
.tervüsli|k, -gu, -kku38 tervislik
tervü|tämä, -täq, -dä82 = tehrütämä = terütämä teretama, tervitama
ter|ä, -ä, -rä24 1. (vilja)tera, iva; raas; 2. (lõike)tera
teräke|ne, -se, -st5 1. natuke, terake; 2. pooleteramees
teräli|ne, -dse, -st5 teraline
ter|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = terändä|mä, -q, -83 = teritämä
terä|ne, -dse, -st7 1. terane, taibukas; tähelepanelik; 2. teraline; terakas
teräs, -(s)e, -t11 teras
terässi|ne, -dse, -st5 terasene, terasest
terä|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja43 teravili
terävähe = teräväle teravalt; teraselt; selgesti; ilosa ilmaga om torn' terävähe nätäq ilusa ilmaga on torn selgesti näha
terävüs, -e, -t9 teravus; terasus
terütä|mä, -q, -83 = tehrütämä teretama, tervitama
te'ssän|tiin', -tiini, -.tiini37 = tiin tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)
tetr, tedre, .tetre46 = tedyr' teder
tetäng'*, -i, -it13 toodang
tetüs*, -(s)e, -t11 toode
.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 = .tia|nõ I, -dsõ, -st7 = tigalanõ = tiganõ = tihalanõ tihane
.tia|nõ II = tia|s, -dsõ, -st7 = tias|hain, -haina, -.haina30 = tigashain = tõianõ = tõias = tõiashain kõrvik (rohttaim)
.tiatri, -, -t1 teater
ti|ba, -ba, -pa26 > tila
ti|bi, -bi, -pi26 = tibo tibu; tibikeseq, läkeq lauta, õdak om jo käen! tibukesed, lähme lauta, õhtu on juba käes!
tibi|tolk, -tolga, -.tolka31 tugipuu (vankri osa)
tibla, -, -t2 halv venelane, tibla
ti|bo, -bo, -po26 = tibi
tigala|nõ, -(d)sõ, -st5 = tiga|nõ, -dsõ, -st7 = .tialanõ
tigas|hain, -haina, -.haina30 = tiashain
ti|go, -o, -ko27 1. tigu; 2. häbi, häbistus; teotus, laim; häbitu inimene; koir miis', tälle piäsiq külh kyik külä tiko andma üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistama; taa om tigo mi talolõ see on häbi meie talule; vanatigo kurat
tigola|nõ, -(d)sõ, -st5 = tikõlanõ sunnik; paharet, kuradike
tigonõma, .tiodaq e tigonõdaq, tigonõ89 määrduma
tigõhus, -õ, -t9 = .tihkus tigedus
tiha|du, -du, -tut1 häbematu
tihala|nõ, -(d)sõ, -st5 = .tialanõ
tihehüs, -e, -t9 tihedus
tihhe, -, -t14 tihe
.tihkama, tihadaq, .tihka77 tihkama; söandama
.tihkus, -õ, -t9 = tigõhus
.tihkõ, -, -t14 tige; kitsi
.tihkõhe = .tihkõlõ tigedalt; kitsilt
tihkõnda|ma, -q, -83 häbenema
tihkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tihkõndama
tihna|nõ, -dsõ, -st7 kehv, kidur, ebaõnnestunud; kapstaloomaq ommaq timahavva tihnadsõq kapsataimed on tänavu kidurad
tihnas, -(s)õ, -t11 sõim ihnuskoi; kurivaim
tihni|k, -gu, -kut13 1. kitsi; saamatu; 2. > pihestik
tihni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tihveldämä kohmitsema, nokitsema; terahaaval korjama; tihnidsi marjo puhma man nokitsesin põõsast marju
.tihnõlõma, tihnõldaq, .tihnõlõ86 häbenema, mitte tihkama, kõhklema; miä sa tan tihnõlõt, tulõq süümä! mis sa häbened, tule sööma!
tiht', tihi, .tihti37 tihi (kaardimängus)
.tiht'mä, .tihtiq, tihi3 toppima, tihendama (nt aknavahesid)
.tihtsä, -, -t3 tihe, tihke
.tihtsähe = .tihtsäle tihedalt
tih|u, -u, -hu26 1. kidur (vilja kohta); vili om tihu päägaq, kats'-kolm terrä pään vili on kidura peaga, kaks-kolm tera peas; 2. tihu(meeter) (mõõtühik)
tihu|nõ, -dsõ, -st7 kidur (vili)
tihveldä|mä, -q, -83 = tihnitsõma
ti, ti, teid = ti:iq teie, te
ti:i, -, -d51 1. tee; teekond, reis; 2. tee (jook)
tiibret|t', -i, -ti37 kandik
tiide, -, -t14 lastek kass, kiisu
ti:ideli|ne*, -dse, -st5 teaduslik (vrd ti:idüsline*)
ti:idjä, -, -t3 tark
ti:idlä|ne, -(d)se, -st5 = ti:id(e).meistre*, -, -t3 = ti:idrü* teadlane, teadur
ti:idmi|ne, -se, -st5 teadmine; tarkus
ti:idmä, teedäq, tiiä66 teadma; tundma; tiit miis' teatud, tuntud mees
ti:idrü*, -, -t1 = ti:idläne
tiids'u, -, -t14 = tsiids'o kiisu
ti:idsä, -, -t3 teadlik
tiidäq > teedäq
ti:idü|s, -(se), -(s)t10 1. = teedüs teade, sõnum, teadaanne; *teave, info, andmed; kost sa säänest tiidüst saiq? kust sa sellist infot said?; 2. > tiieq
ti:idüsli|ne*, -dse, -st5 informatiivne, sisutihe (vrd ti:ideline*)
tiieq*, .tiide, tiiet19 < tiidüs [2.] teadus
ti:i|hain, -haina, -.haina30 = ti:ileht'
ti:i|juht', -juhi, -.juhti36 = ti:i.näütäjä
tiik', tiigi, .tiiki37 > lump', > su:ut'
ti:i.käüjä, -, -t3 teekäija
ti:i|leht', -lehe, -.lehte34 = ti:ihain teeleht
ti:im, teemä, ti:imä35 teema
tiin, tiinu, .tiinu37 = te'ssäntiin' tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)
ti:indelemä, teeneldäq, ti:indele85 jonnima, tõrkuma; endale karistust välja teenima; taa tiindeles hindäle täämbä külh nahatävve see teenib endale täna küll nahatäie
ti:indre, -, -t3 teener
ti:indüs, -e, -t9 = ti:indüseli|ne, -dse, -st5 sõim raibe, kurivaim; kassitiindüs kussi tarrõ kassiraibe kusi tuppa
ti:injä, -, -t3 teenija
ti:in'mä, ti:iniq, teeni63 teenima
tiinõq, .tiinõ, tiinõt18 tiine
ti:i.näütäjä, -, -t3 = tiijuht' = ti:ividonik teejuht
tiio(h)n: taad tulõ hindä tiion hoita seda tuleb enda teada hoida
.tiipu|ma, -daq, -80 kõhnuma
ti:iq, ti:iq, teid = ti teie
tiir I, tiira, .tiira30 vars (marjal, õunal); pikk peajuur (nt naeril v kaalikal); ubinatiir õunavars; mar'atiir marjavars
tiir II, tiiro, .tiiro37 1. sügelev vill peopesas v talla all; 2. tiir, ring, kord
tiira, -, -t2 vurrkann
ti:ira|da, -a, -ta29 teerada
tiirahta|ma, -q, -38 = tiirahu|tma, -taq, -da62 korraks tiirutama
tiirak, -gu, -kut13 kidur juurvili
.tiirama, tiiradaq, .tiira77 = tiira|tama, -taq, -da82 = tiirõndama tiirlema, keerlema, lipitsema; om lipõ pini, muguq tiiras ynnõ ümbre jalgo on alles lipitsev koer, muudkui tiirleb ümber jalgade
tiiratõll|õma, -aq, -õ86 = korduv tiiratama
tiiro|tama, -taq, -da82 = tsiirotama tiirutama; pöörlema; vingerdama
tiirõnda|ma, -q, -83 = tiiratama
tiis(s) hüüe kassi kutsumiseks; tiis-tiis kiisu-kiisu, kiiss-kiiss
tiisikus, -õ, -t9 tiisikus
ti:i|silt', -sildi, -.silti37 = ti:itulp
tiis|kant', -kandi, -.kanti37 sopran, tiiskant
.tiisli, -, -t1 tiisel, veopuu kahe hobuse kõrvuti rakendamiseks
.tiis|lär', -läri, -.lärri38 tisler
ti:itulp, tulba, .tulpa31 = ti:isilt' teeviit
.tii|tämä, -täq, -dä81 laulma (tihase kohta)
ti:i|tämä, -täq, -dä81 teietama; miä sa tutvit inemiisi tiität mis sa tuttavaid inimesi teietad
ti:i|vesi, -vi:i, -vett42 tee (jook), teevesi
ti:ividoni|k, -gu, -kku38 = ti:i.näütäjä teejuht
tii|vi:ir', -veere, -vi:irt40 teeäär
tikahta|ma, -q, -83 tiksatama
tikandiirike|ne, -se, -ist8 = tikatiirits väikesõrm
tika|t', -di, -tit13 = tikats' = .tiksli (kella)pendel
tika|tama, -taq, -da83 tiksuma; toksima; hähn tikatas pedäjän rähn toksib männi otsas
tikatiiri|ts, -dsä, -tsät13 = tikandiirikene
tika|ts', -dsi, -tsit13 = tikat'
tik|k, -u, -ku37 tikk
tik|kama, -adaq, -ka77 1. tikkama, puule mahla saamiseks auku sisse tegema, mahla laskma; keväjä tulõ kõiv tikadaq kevadel tuleb kasel mahl jooksma lasta; 2. = tikkõlõma
tikk|saag', -sae, -.saagõ34 tikksaag
tikkõlõma, tikõldaq, tikkõlõ85 = tikkama [2.] = .tiksõlõma (mune) koksima
.tik'mä, .tikkiq, tiki63 tikkima
.tikri, -, -t1 = tikõr'perä
tiks', tiksi, .tiksi37 tiks; täks; tiksi lüümä paukuma, raksuma; aiasaibaq lööväq külmäst tiksi aiateibad pauguvad külmast
tiksahta|ma, -q, -83 1. tiksatama; 2. = tiksah(t)uma; ma ei toheq ärq tiksahtaq mul ei tohi jõud üles öelda
tiksah(t)u|ma, -daq, -84 üles ütlema (jõud), nõrkema; tää tiksahtu ärq tal ütles jõud üles
tiksah(t)us, -õ, -t9 tiksatus
.tiksama, tiksadaq, .tiksa77 koksama; täksama
.tiksli, -, -t1 = tikat'
.tiks'ma, .tiksiq, tiksi63 tiksuma; koksima
.tiks'na, -, -t14 tiksumine
.tiksõlõma, tiksõldaq, .tiksõlõ85 = tikkõlõma
tikutaja, -, -t3 tikutaja (lind)
tikõ, -, -t14 tige
tikõla|nõ, -(d)sõ, -st5 = tigolanõ sunnik; paharet, kuradike
tikõr'per|ä, -ä, -rä24 = tikõr'puu, -, -d50 = .tikri tikker, karusmari
tikõvele|ts', -dsi, -tsit13 = tikõveli|ne, -dse, -st7 tigeda, võõra meelega inimene
til|a, -a, -la28 < tiba 1. tila (renn, toru); võti kõol tila ärq, mahl om jo kinniq võtsin kasel renni ära, mahl on juba kinni; 2. lastek peenis, noku
tilahta|ma, -q, -83 korra tilisema, kilksatama
tilah(t)us, -õ, -t9 (ühekordne) tilin, kilksatus
til|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 = .tillama tilisema
tila(h)n 1. kambas, koos; 2. hädas, kimpus; võiq mi olli timägaq tilan! küll me olime temaga hädas!
tilbas, .tilpa, tilbast22 = tipal' kalkuni lott; midagi tilpnevat
tilba|tama, -taq, -da82 = tilbõndama tilbendama, tilpnema
.tilbõlõma, tilbõldaq, .tilbõlõ86 = tilbõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tilbendama, tilpnema
tilbõnda|ma, -q, -83 = tilbatama
tile|tämä, -täq, -dä82 = tillerdämä = tillitämä [2.] hellitama
tilga|nõ, -dsõ, -st7 urbadega
tilgõ|tama, -taq, -da82 tolgendama, ripnema
tilis|emä, -täq, -ä87 tilisema
tilistä|mä, -q, -83 tilistama
tilk, tilga, .tilka31 1. peenis; 2. osi (taim); 3. jääpurikas; 4. (lepa v sarapuu) urb
.tilkama, tilgadaq, .tilka77 sugutama (mehe v isaslooma kohta)
.tilks'ma, .tilksiq, tilksi63 kilksuma, kõlksuma
.tilks'na, -, -t3 kilksumine, kõlksumine
till', tilli, .tilli37 1. till (taim); 2. = trill' kala ujupõis
.tilla kokku, kampa; lei timägaq tilla lõin temaga kampa
tillai: tohho(q) tillai! tohoh tonti!
tillakullaq ripakil
tillakulõ ripakile
.tillama, tilladaq, .tilla77 = tila(ha)ma
tillerdä|mä, -q, -83 = tiletämä = tillitämä [2.]
tillikallaq rippus, õieli
tillile rippu(s); õieli esiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieli
til|lin, -inä, -inät4 tilin
tillite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tillitämä
tilli|tämä, -täq, -dä82 1. kõlgutama, tilbutama; 2. = tiletämä = tillerdämä hellitama; imä om latsõq väega ärq tillitänüq ema on lapsed väga ära hellitanud
till'o, -, -t2 = till'okõ|nõ, -sõ, -ist8 = tsill'o tilluke, väike
till'u|tama, -taq, -da82 hüpitama; kõlgutama; miä sa tan jalgo till'utat mis sa seal jalgu kõlgutad
.tillõlõma, tillõldaq, .tillõlõ85 ripnema
ti|l'o, -l'o, -ll'o26 lastek peenis, noku; miä sul taa til'o välän om, varõs vii til'u ärq mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära
tilp, tilba, .tilpa31 vanunud juuksesalk; latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq, puha tilbaq pään lastel on pead kaua kammimata, puha salgud peas
timahalt = timaha(a)va = timahavva
timaha(a)va = timahalt = timahavva = timava = timav.aastaga = timavu = tinaha(a)va = tinahavva = tinava = tinavu tänavu
timaha(a)va|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ
timahavva|nõ, -dsõ, -st7 = timatsi|nõ, -dsõ, -st5 = timav.aastaganõ
timava = timaha(a)va = timav.aasta(ga)
timav.aastaga|nõ, -dsõ, -st5 = timav.aasta|nõ, -dsõ, -st7 = timava|nõ, -dsõ, -st5 = timaha(a)vanõ = timahavvanõ = timatsinõ = timavunõ = tinaha(a)vanõ = tinahavvanõ tänavune
timavu = timahava
timavu|nõ, -dsõ, -st5 = timavanõ
timbõrda|ma, -q, -83 tembutama
timm', timmi, .timmi37 häälestus (pillil), (töö)kord
timma|t', -di, -tit13 = timmot' timut (rohttaim)
timmerdä|mä, -q, -83 meisterdama
timmi(h)n hääles, timmis (pilli kohta); (töö)korras; pill' om timmin pill on hääles; massin om timmin masin on (töö)korras
timmo|t', -di, -tit13 = timmat'
.tim'mä, .timmiq, timmi63 häälestama, timmima; reguleerima
timohk, -a, -at13 = timo|k, -ga, -kat13 timukas
timp', timbi, .timpi37 (kanepi)temp, kanepiseemne tambe (toit)
.timp'mä, .timpiq, timbi63 tempima
.timps'mä, .timpsiq, timpsi63 tippima; üts' oll' väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timps'nüq keegi oli väikeste sammudega läbi lume tippinud
timä, -, tedä e timmä = tiä =(ä) tema
tin|a, -a, -na28 tina
tinaha(a)va = timaha(a)va tänavu
tinaha(a)va|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ
tinahavva = timaha(a)va
tinahavva|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ
tin|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha88 tinisema
tina|nõ, -dsõ, -st7 tinane, tinast
tinava = timaha(a)va = tinavu
tinds'akõ|nõ, -sõ, -ist8 tilluke
ting I, tingu, .tingu37 ting, täimuna
ting II, tingä, .tingä31 teng (endisaegne rahaühik)
tingahu|ma, -daq, -83 = .tinguma kängu jääma
tingakõ|nõ, -sõ, -ist8 = tingukõnõ = tingats' = tingõs kängujäänu, kidur olend
tinga|tama, -taq, -da82 tingu minema
tinga|ts', -dsi, -tsit13 = tingakõnõ
tingel'|pung, -punga, -.punga31 rahakott, tengelpung
tingukõ|nõ, -sõ, -ist8 = tingakõnõ
.tingu|ma, -daq, -80 = tingahuma
tingu|nõ, -dsõ, -st7 kängu jäänud, vilets; tingune
tingõl', -i, -it4 kabjapõletik
.tingõlõma, tingõldaq, .tingõlõ85 = .tinkõlõma
tingõs, -(s)õ, -t11 = tingakõnõ
tingäli|ne, -dse, -st5 kopikaline
tinis|emä, -täq, -e87 tinisema
tinistä|mä, -q, -83 tinistama
.tinkõlõma, tingõldaq, .tinkõlõ85 = .tingõlõma tingima; tinkõlõja kynnõviis'* keel tingiv kõneviis
tin|nin, -inä, -inät4 tinin
tinnõ, -, -t14 tume, tõmmu; pime, hämar; tinnõ veregaq tumedavereline; tinnõ näogaq tõmmu näoga; sügüse om pall'o tinõhit ilmo, ku päivä paistu-i sukugiq sügisel on palju hämaraid ilmu, mil päike üldse ei paista
tinota|ma, -q, -83 tinutama
tinotus, -õ, -t9 tinutus
tint', tindi, .tinti37 tint (kirjutustint; kala)
tinõhõhe = tinõhõlõ tumedalt, tuhmilt; tuli väega tinõhõlõ palas, kuis ti no näet ka oppiq tuli põleb väga tuhmilt, kuidas te küll õppida näete
tinõ|tama, -taq, -da82 tumendama (tumedana paistma)
tio|karp', -karbi, -.karpi37 teokarp
ti|pal', -bala, -balat4 = ti|par', -bara, -barat4 = tilbas kalkuni lott; midagi tilpnevat
tiperdä|mä, -q, -83 käima, tipsima; tiperdägu-i siin mustõ jalgogaq, ajat põrmando mustas ära tipsi siin mustade jalgadega, ajad põranda mustaks
.tip'mä, tippiq, tipi63 tippima; (küljest ära) noppima; kardohkil tulõvaq iärmeq ärq tippiq kartulitel tuleb idud ära noppida
tip|p, -u, -pu37 tipp; sakk
tippu|ma, -daq, -80 kehvaks jääma, ikalduma; vili tippus ärq vili jääb kehvaks v ikaldub
.tips'mä, .tipsiq, tipsi63 (lammast) pügama
tipsu|tama, -taq, -da82 napsitama
.tipsämä, tipsädäq, .tipsä77 = .nipsama napsama
ti|põn', -bõna, -bõnat4 = kipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike
tirahta|ma, -q, -83 < tirahutma korraks klirisema, kõrisema
tirah(t)u|ma, -daq, -84 = tirgah(t)uma känguma, rippu vajuma
tirah(t)us, -õ, -t9 = tirak 1. klirin, kõrin; 2. äpardus; kagoh tirahus! vaat kus äpardus!
tirahu|tma, -taq, -da62 > tirahtama
tira|k, -gu, -kut13 = tirah(t)us
tir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .tirrama klirisema, kõrisema; virisema, nurisema
tirand', -i, -it13 = tirask'
tirani|k, -gu, -kku38 käterätt
tira|nõ, -dsõ, -st7 viril
tirask', -i, -it13 = tirand' viriseja, iriseja
tira|tama, -taq, -da82 klirisema, kõrisema
tirba|k, -gu, -kut13 = tirbi|k, -gu, -kut13 = tirba närb, vähese isuga; saq olõt nii tirbak uma süümisegaq sa oled nii närb sööma
tirga, -, -t2 = pirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
tirgah(t)u|ma, -daq, -84 = tirah(t)uma = .tirkuma känguma, rippu vajuma
tirga|tama, -taq, -da82 hüplema; kükitama
tirga|ts', -dsi, -tsit13 hüpleja
tirgatus, -õ, -t9 hüplemine
tirgu, -, -t2 kärme tütarlaps
tirgu|tama, -taq, -da82 1. edasi-tagasi liigutama; suguühtes olema; 2. hüplema; sörkima
tir|i, -i, -ri26 1. iriseja, viriseja; irin, virin; tirri ajama virisema; 2. vurrkann
tirikaadsa(h)n ripakil
tirilitti lü:ümä = lytti lü:ümä lulli lööma, logelema
tiris|emä, -täq, -e87 tirisema; klirisema
tiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tiristämä
tiristä|mä, -q, -83 1. tiristama; kliristama; 2. helistama; 3. vikatit pinnima
tiri.tinska, -, -t3 vallatu tüdrukutirts
tirk, tirgu, .tirku37 tirk, sikuti (kalapüügivahend)
.tirkama, tirgadaq, .tirka30 jooksma, silkama
.tirksnä, -, -t3 klirin, kõrin
.tirku .laskma sörki jooksma
.tirku|ma, -daq, -80 känguma, rippu vajuma
.tirkõlõma, tirgõldaq, .tirkõlõ85 hüplema
tirp', tirba, .tirpa31 närb
.tirrama, tirradaq, .tirra77 = tira(ha)ma klirisema, kõrisema; virisema, nurisema
tir|rin, -inä, -inät4 1. tirin; klirin; 2. (supi)tirin
tirrõ, -, -t14 virk, kärmas, elujõuline, erk; tirrõ tütrik kärmas tüdruk; tä om viil küländ tirrõ vanainemine ta on veel küllalt erk vanainimene
tirsi|ne, -dse, -st7 = tirsunõ vingune; mossis
.tirs'mä, .tirssiq, tirsi77 jonnima, tihkuma
tirss, tirsu, .tirssu37 = tirss', tirsi, .tirssi37 ving
tirsu(h)n mossis
tirsu|nõ, -dsõ, -st7 = tirsine
.tirts'mä, .tirtsiq, tirdsi63 pritsima, tirtsutama
tiru|nõ, -dsõ, -st7 haiglane
.tis'mä, .tissiq, tissi63 nokitsema
.tisselemä, tisseldäq, .tissele85 = korduv .tis'mä
tisurna, -, -t3 valvur
tita, -, -t2 tita
titata|ma, -q, -83 hellitama; Miili titat' umma tütärd, a noq om tuu sääne, et tuu ei imäle tsilka vett kah Miili hellitas oma tütart, aga nüüd on too selline, et ei too emale tilka vettki
tits', titsi, .titsi37 tugipuu, tits
titt', titi, titti37 peenis, till
tiuk, tiugu, .tiuku37 vilets olend
.tiukama, tiugadaq, .tiuka77 narrima
.tiu(h)kri, -, -t1 väikesekasvuline kanatõug
.tiukrõ|nõ, -dsõ, -st7 väike, vilets, kehv
tiä, timä, tedä e timmä = timä =(ä) tema
tjulk, tjulgu, .tjulku37 koot; tjulguliha pandas süldi sisse koodiliha pannakse süldi sisse
tobakõ|nõ, -sõ, -ist8 rumal
to|bi, -bi, -pi26 1. tömp; 2. (piibu)tobi
to|dima, -tiq, -di56 kiiresti rahmeldama, askeldama
.toe|tama, -taq, -da81 > tugõ()ma
.toe|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kavatsema; toedsi tälle viil midägi üteldäq, a ärq oll' jo lännüq tahtsin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinud
.toetu|ma, -daq, -84 > tugõ()ma [1.]
.toetus, -õ, -t9 > tugi
to|ga, -ga, -ka26 togu, tobu
to|gima, -kiq, -gi57 togima
.tohho(q) = tohoh = tohoq 1. oh; tohhoq, olõ-i hätä oh, pole viga; tohoq, tuust olõ-i midägiq oh, sellest pole midagi; 2. tohoh, tohoo; tohho hullu! tohoh hullu!
tohi|nõ, -dsõ, -st7 = tohonõ tohune, tohust tehtud
tohk, toho, .tohko36 1. < tuhk' (kase)toht; 2. paadipära; vinnel om kats' otsa, nyna ja tohk venel on kaks otsa, nina ja pära
.tohk|mann', -manni, -.manni37 = .tohmann' tohman
.tohkni|k, -gu, -kku38 paadi tüürimees
tohku|tama, -taq, -da82 suikuma
tohkõnda|ma = tohkõrda|ma, -q, -83 = pohkõrdama = ts'ohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema; midägiq jovva-i tetäq, tohkõnda niisama midagi ei jõua teha, niisama tasapisi toimetan
tohl'o, -, -t2 = tohn'a
.toh|mann', -manni, -.manni37 = tohma|ts', -dsi, -tsit13 = .tohkmann' = .tuhmann' tohman, ohmu
tohn'a, -, -t2 = tohna|ts', -dsi, -tsit13 = tohl'o = tuhn'a ohmu, tohman; tossike
tohoh = .tohho(q)
toho|nõ, -dsõ, -st7 = tohinõ tohune, tohust tehtud
toho|pakk, -pako, -.pakko37 paadi pärapakk
tohoq = .tohho(q)
.tohrama, tohradaq, .tohra77 = .tuhrama tuhlama, tuhnima
tohru(h)n turris, sassis
.tohru|ma, -daq, -80 turri, sassi minema, tokerduma; tohrunuq karvagaq pini tokerdunud karvaga koer
tohru|tama, -taq, -da82 turri, sassi ajama
.toht'ma, .tohtiq, tohi63 tohtima
.tohtri, -, -t1 = .tohtrõ, -, -t3 < arst' arst, tohter
tohtõrda|ma, -q, -83 ravima, tohterdama
t'ohva, -, -t2 saamatu, jobu
tohvõlda|ma, -q, -83 lohinal käima; tuhlama
.toibu|ma = .toidu|ma, -daq, -80 toibuma
toidus, -(s)õ, -t11 toit, toidus; kyik korjasõq hinele talvõtoidust kõik korjavad endale talvetoidust
toiga|ts', -dsi, -tsit13 = .toikam', -i, -it4 rumal inimene, tohman
toima|= toimi|nõ, -dsõ, -st7 = .toimõlinõ toimne (kanga kohta)
toim.lahkmõ|nõ, -dsõ, -st5 murdtoimne
.toimõli|nõ, -dsõ, -st5 = toimanõ
toimõnda|ma, -q, -83 toimetama; talitama; tegutsema
toimõndus, -õ, -t9 toimetus, töö; (ajalehe)toimetus; toimetis; Võro Instituudi Toimõndusõq Võru Instituudi Toimetised
toimõq, .toimõ, toimõt18 toime (olek; koekiri, puidu kiri); tää om sääne pikä toimõgaq miis' ta on niisugune pika toimega mees
toivõrdu|ma, -daq, -84 toibuma
to|jo, -jo, -jjo e -io26 = tujo tuju, meeleolu
tok|k', -i, -ki37 tokk, kepp; tokk'ruus' tokkroos (lill)
t'oko|tama, -taq, -da82 = l'okotama = t'ongotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
toku|tama, -taq, -da82 1. takku ketrama; 2. mõtlema, arutlema
tokõrda|ma, -q, -83 < kombõrdama koperdama; komberdama
tol'|a, -a, -la26 = tol'o [1.] tola
tol'adsõgõ|nõ, -sõ, -ist8 rumalavõitu inimene, tola, lollike
tol'a|nõ, -dsõ, -st7 rumalavõitu
.tolbõlõma, tolbõldaq, .tolbõlõ85 = tolgõndõ(l)lõma
tolga|ts', -dsi, -tsit13 krapp, karjakell
tolgulõ ripakil
tolgõnda|ma, -q, -83 tolgendama, tolknema, kõlkuma
tolgõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = .tolbõlõma = korduv tolgõndama
tolgõrus, -õ, -t9 tolge(nd), miski tolknev
tolk, tolgo, .tolko37 taip; kasu
t'olk, t'olgo, .t'olko37 jupp, lühike asi; tuust, salk; piniq kisiq rebäse hannat'olko piten oosõst vällä koerad tirisid rebase sabatuusti pidi urust välja
t'olk|hand, -hanna, -.handa33 lühikese sabajupiga v sabata loom
toll', tolli, .tolli37 1. toll (mõõtühik); 2. toll (asutus); tollimaks
tollikullaq töllakil
tollikullõ töllakile
tollili|nõ, -dsõ, -st5 tolline
tollilõ töllakil(e)
tolli|tama, -taq, -da82 1. kummardama; 2. jalgu vibutama
tollitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tollitama
tollõma|nõ, -dsõ, -st5 hrl omast too, seal asuv; sinnäq oll' nii pall'o maad niguq tollõmadsõ majaniq sinna oli nii palju maad nagu tolle majani
tolm, tolmu, .tolmu37 tolm
.tol'ma, .tolliq, tolli63 (tollipuuga) mõõtma
tolmahta|ma, -q, -83 korraks tolmama
tolmah(t)us, -õ, -t9 tolmupahvak; hoop; hetk, silmapilk; üte tolmahusõgaq oll' täl kyik' tett ühe hetkega oli tal kõik tehtud
.tolmama, tolmadaq, .tolma77 tolmama
tolma|ts', -dsi, -tsit13 tolmutaja
.tolmu|ma, -daq, -80 tolmuma
tolmu|nõ, -dsõ, -st7 tolmune
tolmu|tama, -taq, -da82 1. tolmutama; 2. tuuseldama
.tolmõlõma, tolmõldaq, .tolmõlõ85 tolmlema
to|l'o, -l'o, -ll'o26 1. = tol'a tola; 2. aru, mõistus; sul olõ-i ka taad toll'o sukugiq pään sul pole ka raasugi mõistust peas
tolohkna, -, -t3 kama; tolohkna om vetel' süük', tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimaga
tol'osk', -i, -it13 sõim tola
.tols'li|k, -gu, -kku38 = .töls'lik laisavõitu
.tol|vann', -vanni, -.vanni37 tolvan
toma|t', -di, -tit13 = tumat' tomat
tomp, tombo, .tompo37 tomp
.tompliga|nõ, -dsõ, -st5 tombuline
.tomp'ma, .tompiq, tombi63 > .tamp'ma
t'ongo|tama, -taq, -da82 = t'okotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
tonis|õma, -taq, -õ48 pomisema
tonn', tonni, .tonni37 tonn
ton|nin, -ina, -inat4 pomin
tont', tondi, .tonti37 = tunt' tont
toomi|nõ, -dsõ, -st7 toomingane, toomingapuust
toomõ|mari, -mar'a, -.marja43 toomingamari
toona|nõ, -dsõ, -st7 = toonaskinõ toonane, tookordne
toonaq toona, tookord
toonaqhavva = toonaq.mustõ = toonaqvarrõq ammu, tükk aega tagasi; täl sündü jo toonavarrõq poig tal sündis juba tükk aega tagasi poeg
toonaqhavva|nõ, -dsõ, -st7 ammune
toonaq.mustõ = toonaqhavva = toonaqvarrõq
toonaski|nõ, -dsõ, -st5 = toonanõ
tooni, -, -t2 = toonimaa toonela, hauatagune maailm, surnuteriik
tooni|kurg', -kurõ, -.kurgõ34 = toonõkurg' toonekurg
toonikä|go, -o, -ko27 vaenukägu (lind)
toonimaa, -, -d50 = tooni
tooniq seni; tooniq ku ilmalõpuni kuni maailmalõpuni
tooniq.aoniq tolle ajani, niikaua
tooniqmaaniq sinnani; tolle ajani, niikaua; tooniqmaaniq läts' mul häste ku sõtta pidi minemä niikaua läks mul hästi kui sõtta pidi minema
toonõ|kurg', -kurõ, -.kurgõ34 = toonikurg'
tooras, tu:ura, toorast22 = toorõs toores
toor'a|tama, -taq, -da82 tujutsema, jonnima, kiusama; võih oll' halv lats', kygõ toorat' küll oli halb laps, kogu aeg jonnis
toori|k, -gu, -kut13 1. toorik; 2. torbik; kar'ats'ura tõi mõtsast toorigutävve marjo karjapoiss tõi metsast torbikutäie marju
toorõs, tu:urõ, toorõst22 = tooras
.too|tama, -taq, -da81 = toovotama < .tõotama tõotama, lubama; ähvardama; kavatsema; täämbä tootas sadama naadaq täna tõotab sadama hakata; tä toot' minno lüvväq ta ähvardas mind lüüa; ma toodi laadust vahtsõ kirve tuvvaq, a olõ-s meelen ma kavatsesin laadalt uue kirve tuua, aga ei olnud meeles; kas sa tootat haigõs jäiäq? kas sa kavatsed haigeks jääda?
.tootus, -õ, -t9 = toovotus < .tõotus tõotus
toovo|tama, -taq, -da82 = .tootama
toovotus, -õ, -t9 = .tootus
topa|k, -gu, -kut13 = topa|ts', -dsi, -tsit13 suss, tuhvel
topit|nahk*, -naha, -.nahka33 topis; rebäse topitnahk e topit repän' rebase topis
.topka, -, -t3 (viina)pits; üts' topka viina üks pits viina
.top'ma, toppiq, topi63 toppima; tihendama
tops', topsi, .topsi37 tops (topsi)
.topsama, topsadaq, .topsa77 korraks toppima, torkama, pistma; topsaq käsi kindahe! torka käsi kindasse!
topõld' topelt
torask', -i, -it13 vaht, valvur
torba, -, -t2 = torbats' hobuse peakott, torp
torbahu|ma, -daq, -84 = torbõhuma = tormahuma pahanema
torba|k, -gu, -kut13 = torbik [2.] pahane inimene
torba(hu)= torbilõ = tormilõ mossi(s); mille sa nii torbilõ olõdõq? miks sa nii mossis oled?
torba|ts', -dsi, -tsit13 = torba
torbi|k, -gu, -kut13 = torp' 1. torbik; 2. = torbak
torbilõ = torba(hu)
torbi(h)n = torbo(h)n = tordo(h)n = tormi(h)n mossis
torbitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 mossitama
torbo(h)n = torbi(h)n = torbussi(h)n
torbõhu|ma, -daq, -84 = torbahuma
.torbõ|nõ, -dsõ, -st7 pahane, mossis
tord'o, -, -t2 pahane, mossis inimene (hrl laps)
tordo(h)n = torbi(h)n
tor|ima, -riq, -i57 paranema, paremaks muutuma; haigõ nakkas jo torima haige hakkab juba paranema
toris|õma, -taq, -õ87 torisema
torm', tormi, .tormi37 torm; äge, äkiline; olku-i nii torm' ära ole nii äge; tä om väega torm' miis' ta on väga äge mees
tormahu|ma, -daq, -84 = torbahuma
.tormama, tormadaq, .torma77 tormama; sööstma
.tormi mossi; ägedaks
tormili|nõ, -dsõ, -st5 = torminõ tormine
tormilõ = torba(hu)
tormi(h)n = torbi(h)n
tormi|nõ, -dsõ, -st7 = tormilinõ
torm'mok|k, -a, -ka31 pahane, vihane, mossis inimene
torn, tornu, .tornu37 turi
torn', torni, .torni37 torn (ehitis; tööriist)
tor|o, -o, -ro26 1. toru; 2. aru, mõistus; poolõ torogaq poolearuline, timä tege iks umma torro piten tema teeb ikka omamoodi, nii nagu ise arvab; 3. = torokõnõ
torokõ|nõ, -sõ, -ist8 = torosk' tobu, poolearuline
torokü|pär', -bärä, -bärät4 torukübar
toroli|nõ, -dsõ, -st5 täie aruga, normaalne, tark
torolot|t', -i, -ti37 kapuuts
toro(h)n torus; mossis
toro|pill', -pilli, -.pilli37 torupill
toros, -(s)õ, -t11 paadilaudade tihend
torosk', -i, -it13 = torokõnõ
torosta|ma, -q, -83 paati tihtima
toro|tama, -taq, -da82 torutama (huuli); nutma
torp', torbi, .torpi37 = torbik 1. torbik; 2. = torss'
torp'|huul', -huulõ, -huult40 hrl m: niigriq ommaq mustaq, tsäropää ja torp'huuligaq neegrid on mustad, kräsupea ja paksude huultega
.torpi mossi
.torrama, torradaq, .torra77 torisema
tor|rin, -ina, -inat4 torin
torrõ, -, -t14 1. tore, uhke, ilus; tõllan istus torrõ miis', kuldküpär' pään tõllas istub uhke mees, kuldkübar peas; 2. uhke, kõrk; Ruudi om torrõ, ei tulõq minno kaema Ruudi on uhke, ei tule mind vaatama; 3. madal (hääle kohta); kynõlõs torrõ helügaq, niguq pütüpõh'ast räägib madala häälega, nagu tõrrepõhjast
tors'ahu|ma, -daq, -84 = .torss'uma 1. pahanema; 2. sassi minema
torsi(h)n = tors'o(h)n mossis, sünge, pahane
tors'o|nõ, -dsõ, -st7 = tors'o(h)n
tors'o|tama, -taq, -da82 mossitama
torss', torsi, .torssi37 = torp' [2.] pahane inimene
.torss'u|ma, -daq, -84 = tors'ahuma
torõhõhe = torõhõlõ 1. toredasti; uhkelt, kõrgilt; Elmar pand hindä yks torõhõhe rõivilõ, ku Liidi manoq lätt Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole läheb; 2. madala(häälse)lt
tos|i, -i, -si26 = tos'o
tos|ima, -siq, -i57 nokitsema, aeglaselt midagi tegema; sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq? sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud?
tosi|nits, -nitsa, -.nitsa31 = tossin tosin
toskõrda|ma, -daq, -83 = tossõrdama kohmerdama
to|s'o, -s'o, -ss'o26 = tosi = toss [2.] = toss'okõnõ = tossõrus tossike; saamatu; mannetu
tos'o|nõ, -dsõ, -st7 mannetu, vilets, armetu; saamatu; tusane; tos'onõ mehekene mannetu mehike
toss, tossu, .tossu37 1. aur; hingeõhk; hing; paast tulõ tossu pajast tuleb auru; mul om toss vällän olen hingetu; 2. = tos'o tossike; saamatu; mannetu; massa-i nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seista ka
.tossama, tossadaq, .tossa77 aurama; suitsema; tsäi tossas tee aurab; korsna tossas korsten suitseb
tos|sin, -ina, -inat4 = tosinits tosin
toss'okõ|nõ, -sõ, -ist8 = tos'o
tossuli|nõ, -dsõ, -st5 elav (loom), hingeline
.tossu|ma, -daq, -80 1. auruma; aurustuma; vesi om paast ärq tossunuq vesi on pajast aurunud; 2. tohletuma
tossu|mulk, -mulgu, -.mulku37 leitseauk
tossu|nõ, -dsõ, -st7 aurune, suitsune
tossu|tama, -taq, -da82 tossutama
tossõrda|ma, -q, -83 = toskõrdama kohmerdama
tossõrus, -õ, -t9 = tos'o
tot'a, -, -t2 = tot'o totakas
.totliga|nõ, -dsõ, -st5 tutiline; õisi täis totliganõ lillipuhm õisi täis lillepõõsas
tot'o, -, -t2 = tot'a totakas; vahis tot'o näogaq vahib totaka näoga; om üts' vana tot'o on üks vana totakas
tot|t, -u, -tu37 = tot|t', -i, -ti37 tutt; õis; totigaq kana tutiga kana; suuri tottõgaq puiõngiq suureõielised pujengid
.toukama, tougadaq, .touka77 = .tuukama tõukama, lükkama
.toukami|nõ, -sõ, -st5 tõuge; tõukamine; kuulitoukaminõ kuulitõuge
.toukõlõma, tougõldaq, .toukõlõ85 tõuklema
tpruu = tpruus tpruu (hüüd hobuse peatamiseks)
traadi|lang, -langa, -.langa30 pigitraat
traadi|nõ, -dsõ, -st7 traadist; traatjas; tuul mehel ommaq traadidsõq hiusõq sel mehel on traatjad juuksed
traagõlda|ma, -q, -83 traageldama
traagõlus, -õ, -t9 traageldus
traasi|tama, -taq, -da82 tõrelema; ägedaks ajama
traat', traadi, .traati37 traat
traav', traavi, .traavi37 traav
.traavli, -, -t1 traavel
traavõlda|ma, -q, -83 traaveldama, ringi jooksma
trada|tama, -taq, -da82 ringi aelema
tra|dima, -tiq, -di57 = tadima tammuma; ringi jooksma; ku nuur' hopõn' pelgäs, sys nakkas tradima kui noor hobune kardab, siis hakkab tammuma
tra|gi, -gi, -ki26 tragi, agar
trahkõlda|ma, -q, -83 rahmeldama
.trahtri, -, -t1 trahter
trahv', trahvi, .trahvi37 trahv, karistus; perremiis' oll' trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangis; miä sullõ trahvis panti? mis sulle karistuseks määrati?
.trahv'ma, .trahviq, trahvi63 trahvima, karistama
traks', traksi, .traksi37 tragi, kraps
traktor', -i, -it4 traktor
traktori|mi:is', -mehe, -mi:ist39 = trakto|rist', -risti, -.risti37 traktorist
tral|ima, -liq, -i57 saalima
trall', tralli, .tralli37 kuljus
.trallama, tralladaq, .tralla77 trallitama, trallama
trallõrda|ma, -q, -83 trallitama; hüplema
tram|a, -a, -ma26 = trambat' mürgel; pois'kõsõq teiq tramma poisikesed tegid mürglit
trambahta|ma, -q, -83 korraks v äkki trampima
tramba|t', -di, -tit13 = trama
tramba|tama, -taq, -da82 = trambõlda|ma, -q, -83 trampima
.trammi trammi, pingule
trammi(h)n trammis, pingul
.trampama, trambadaq, .trampa77 = trampsama korraks trampima; tä trambas' ussõ iin saapidõ päält lumõ maaha ta trampis ukse ees saabastelt lume maha
.tramp'ma, .trampiq, trambi63 trampima
.trampsama, trampsadaq, .trampsa77 = .trampama
traudsi(h)n salgana, üheskoos; mi lää üten traudsin läheme üheskoos
treener', -i, -it4 treener
trehv', trehvi, .trehvi37 (ratta)rehv
.trehvämä, trehvädäq, .trehvä77 kohtama
.trehvü|mä, -däq, -80 sattuma, juhtuma; vaest saq ka iks mynikõrd miiq poolõ trehvüt ehk juhtud ikka mõnikord meie poole ka
treiakõ|nõ, -sõ, -st8 kaseriisikas
trei|pink', -pingi, -.pinki37 treipink
treiäl', -i, -it4 treial
.treiämä, treiädäq, .treiä77 treima
trell', trelli, .trelli37 trell ((raud)varb; trellpuur)
trenk', trengi, .trenki37 treng, veorihm, -kett (rakmetel)
trepi|koda, -kua, -kota27 trepikoda
.trep'liga|nõ, -dsõ, -st5 trepiline
trep|p', -i, -pi37 trepp
tret|t', -i, -ti37 käik, ots, kord, trett
tri|dsu, -dsu, -tsu26 naise suguelund
trihka, -, -t2 (tüdruku)tirts, plika
triht', trihi, .trihti36 (seeliku, kardina) volang
.triiki triiki, ääretasa, pilgeni
.triik'ma, .triikiq, triigi63 > .pres'mä [2.]
triik'massin, -a, -at4 > press'raud
tri:in'mä, tri:iniq, treeni63 > har'otama
.trikli, -, -t1 päästik (püssil, fotoaparaadil); kella pendel
triks', triksi, .triksi37 = tryks' praks, naks
triksahta|ma, -q, -83 prõksatama, praksatama, naksatama
.triks'ma, .triksiq, triksi63 prõksuma, praksuma, naksuma; kuusõhaloq väega triks'vaq ahon kuusehalud praksuvad väga ahjus
.triks'na, -, -t1 = .tryks'na prõksumine, prõgin, nagin
trikst' prõksti, praksti, naksti
triksu|tama, -taq, -da82 prõksutama, naksutama
trill', trilli, .trilli37 = till' [2.] kala ujupõis
trimmeldä|mä, -q, -83 klimberdama
.trimmi pingule, trammi
trimmi(h)n pingul, trammis
tripa|ts', -dsi, -tsit13 kõrvalrakendi hobune
trip|p', -i, -pi37 tripp (mantlil, sukal)
trobi|kund, -kunna, -.kunda32 trobikond
trombi(h)n = trommi(h)n = trompsi(h)n pruntis, mossis
trommilõ = trompi prunti, mossi; aja kygõ huuli trompi, niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq ajab kogu aeg suu mossi, nagu oleks midagi häda
tromps', trompsi, .trompsi37 = tromps'o mossitaja
trompsi(h)n = trombi(h)n
trompsi|nõ, -dsõ, -st7 pruntis, mossis
tromps'o, -, -t3 = tromps' mossitaja
tropi(h)n troppis
tropi|ts, -dsa, -tsat13 = trüpüs tropp; tihend
trop|p', -i, -pi37 = tropus, -(s)õ, -t11 = tropusk', -i, -it13 tropp (salk, hulk; naps)
tros'ka, -, -t2 sõiduvanker
tross', trossi, .trossi37 1. tross; 2. kraam, kola; korjaq uma tross' kokko! korja oma kola kokku!
.trots'ma, .trotsiq, trotsi63 = .tröts'mä 1. laimama, kiusama; naaku-i tütär'last trots'ma ära hakka tütarlast laimama; trots'ku-iq jumala nimme! ära laima jumala nime!; 2. (ära) rikkuma; vahtsõq rõivaq trotsõq ärq rikkusid uued riided ära
tru|ba, -ba, -pa26 1. trompet; 2. toru, korsten
trui, -, -d53 virk, tragi, usin, püüdlik; väega trui poiss', kykkõ tege häste ja ruttu väga virk ja püüdlik poiss, kõike teeb hästi ja ruttu; noq olõ jo paranuq ja trui tüüd tegemä nüüd olen juba paranenud ja virk tööd tegema
truk|k', -i, -ki37 = trukk'|nöps', -nöpsi, -.nöpsi37 trukk(nööp)
.truksa, -, -t3 tragi, energiline, elujõuline; sirge
.truksahe = .truksalõ tragilt, energiliselt, elujõuliselt; sirgelt
trull', trulli, .trulli37 rull
.trul'ma, .trulliq, trulli63 rullima (põldu)
.trumli, -, -t1 trummel
trumm', trummi, .trummi37 trumm (löökpill)
trummul', -i, -it4 trummel; kooniline keedunõu
trummõlda|ma, -q, -83 trummeldama
trummõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv trummõldama
trump', trumbi, .trumpi37 trump (kaardimängus)
trutsa|k, -gu, -kut13 pundar
.truts'u|ma, -daq, -80 kortsuma
truu, -, -d50 = truvv' truu, ustav, kindel; truu hopõn' jätä ei kuurmat mäe alaq truu hobune ei jäta koormat mäe alla
.truudu|s, -(sõ), -(s)t10 truudus, ustavus
tru:un', trooni, tru:uni37 troon
truup, truuba, .truupa31 truup (toru; lõõr; soemüür)
.truuska, -, -t3 pulmavanem (setudel)
tru:uskama, troosadaq, tru:uska77 puristama
truvv', truvvi, .truvvi37 = truu
.truvvi truult, ustavalt; tä om minno truvvi tiin'nüq ta on mind truult teeninud
träksiq, m .träkse, .träkse37 traksid
trään', trääni, .trääni37 trään, kraam, kolu
trääs, trääsä, .trääsä35 trääs (pöial kahe sõrme vahel)
trääseldä|mä, -q, -83 = .trääs'mä, .trääsiq, trääsi63 tõrelema
.tröts'mä, .trötsiq, trötsi63 = .trots'ma 1. laimama, kiusama; 2. (ära) rikkuma
trük|k, -ü, -kü37 trükk
.trükli*, -, -t1 printer; lasõr'-, tindi-, nõgõl'trükli laser-, juga-, maatriksprinter
.trükmä, trükküq, trükü64 trükkima; vällä trükmä printima
.trün'mä, .trünniq, trünni63 tuuseldama; tõrelema
trüpüs, -(s)e, -t11 = tropits tropp; tihend
trü:üst'mä, .trü:üstiq, tröösti63 trööstima, lohutama
tryks', tryksi, .tryksi37 = triks' praks, naks
.tryks'na, -, -t3 = .triks'na prõksumine, prõgin, nagin
ts'aaga, -, -t2 = tsääga vadistaja, kädistaja
ts'aaga|tama, -taq, -da82 = tsäägatama kädistama, taga rääkima; nägelema; naasõq lõhvõrdiq ja ts'aagadiq hummogu kao man, tiiä-i kiä näil hambin oll' naised lõhverdasid ja klatšisid hommikul kaevu juures, ei tea, kes neil hambus oli
ts'aagatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ts'aagatama = tsäägatõ(l)lõma
ts'aagu|tama, -taq, -da82 = tsäägutama näägutama
ts'aala, -, -t2 kirju hobune
tsaar', tsaari, .tsaari37 tsaar
tsa|bi, -bi, -pi26 peenestatud (loomatoit)
tsabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tsapitsõma siblima
tsae|raud, -ravva, -.rauda33 = tsagaraud = tsagiraud raieraud
tsa|gama, -kaq, -a59 < tsahatama (hrl söödajuurvilja) peeneks raiuma; vikatit pinnima; rauda taguma; sepp tsaga rauda sepp taob rauda
tsaga|raud, -ravva, -.rauda33 = tsaeraud
tsagimi|k, -gu, -kku38 = tsakim
tsagi|raud, -ravva, -.rauda33 = tsaeraud
ts'agõl|õma, -daq, -õ85 sõnelema, nägelema
tsagõh|õq, m -idõ, -it14 = tsagõm|õq, m -idõ, -it16 = tsakõq peeneks raiutud sööt
tsaha|tama, -taq, -da82 > tsagama
.ts'ahkna, -, -t3 = .tsähknä sookail (puhmastaim)
ts'ak(s)ahu|tma, -taq, -da62 > ts'aksahtama
ts'a(h)ka|tama, -taq, -da82 lobisema; sädistama; taga rääkima; külä ts'ahkatas küla räägib taga
ts'akili|nõ, -dsõ, -st5 = ts'akõli| sakiline
tsa|kim, -gima, -gimat4 = tsagimik raieküna; lehti rakoq tsakim raieküna lehtede (v rohu) peenestamiseks
tsa|kin, -gina, -ginat4 kädin, sädin
tsak|k', -i, -ki37 sakk
ts'aksahta|ma, -q, -83 = tsäksähtämä < ts'ak(s)ahutma korraks täksama
.ts'aksama, ts'aksadaq, .ts'aksa77 = .tsäksämä täksama
ts'aku|tama, -taq, -da82 = tsäkütämä täksima, raiuma
ts'akõli|nõ, -dsõ, -st5 = ts'akilinõ
tsa|kõq, m -kkidõ e -gõhidõ, -kkit e -gõhit14 = tsagõhõq
ts'algo|tama, -taq, -da82 = tsälgotama närima; hakkima; sälkima
ts'alk, ts'algo, .ts'alko37 = tsälk sälk; süä sai ts'alka süda jäi rahule
.ts'alk'ma, .ts'alkiq, ts'algi63 = .tsälk'mä närima, mäluma
ts'amp, ts'ambo, .tsampo37 sämp, sälk
ts'angahta|ma, -q, -83 = ts'aunahtama noksama, korra nokkima
ts'angah(t)u|ma, -daq, -84 = .ts'ankuma konksu tõmbuma; longu vajuma; känguma
.ts'angu konksu; longu; kängu
ts'angu(h)n 1. < konksi(h)n konksus; 2. longus; kängus
ts'angu|tama, -taq, -da82 noogutama
ts'ank, ts'angu, .ts'anku37 1. < konks' konks; lell lei ts'ankõgaq köüst kokko onu punus konksudega köit; ts'anku viskama sõrmkooku vedama; 2. nokk; 3. sõnnikuhark
.ts'ankama, ts'angadaq, .ts'anka77 = .ts'aunama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama
.ts'ank'ma, .ts'ankiq, ts'angi63 = .ts'aun'ma
.ts'anku|ma, -daq, -84 = ts'angah(t)uma
.ts'ankõlõma, ts'angõldaq, .ts'ankõlõ85 korduv nokkima; sõnelema
tsapi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tsabitsõma siblima
ts'aposka, -, -t2 = tsäposka (setude) kaelaehe
.ts'aps'ma, .ts'apsiq, ts'apsi63 lõikuma
ts'arka|tama, -taq, -da82 säutsuma
ts'ar|o, -o, -ro26 = tsäro lokk, kihar
ts'aro(h)n = tsäro(h)n lokkis, krussis
ts'aro|tama, -taq, -da82 lokkima
ts'asson, -a, -at4 = tsässon (setu) palvemaja, kabel
ts'augõ ebaühtlaselt; hainamaa oll' ts'augõ niidet heinamaa oli ebaühtlaselt niidetud
ts'auk, ts'auga, .ts'auka31 kobar; mar'ats'auk marjakobar
.ts'aukliga|nõ, -dsõ, -st5 ebaühtlane, sälguline; kobaraline
ts'aun', ts'auni, .ts'auni37 nokk
ts'aunahu|tma, -taq, -da62 > ts'aunahta|ma, -q, -82 = ts'angahtama noksama, korra nokkima
.ts'auna|ma, ts'aunadaq, .ts'auna77 = .ts'ankama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama; maq ka ts'auna siist su söögi mant veit'kene ma napsan ka siit su söögist pisut
.ts'aun'ma, .ts'auniq, ts'auni63 = .ts'ank'ma nokkima; kanaq ts'aun'vaq terri kanad nokivad teri
ts'aust', ts'austi, .ts'austi37 = ts'austi|k, -gu, -kut13 pehme kapsapea
.ts'aust'ma, .ts'austiq, ts'austi63 hakkima, sodiks tampima
tse|bimä, -piq, -bi57 sebima
tseego, -, -t2 lihtne kokkupandav magamisraam, välivoodi
.tseelka, -, -t3 süütu tüdruk; süütu (tüdruku kohta)
tsehh', tsehhi, .tsehhi37 tšehh
tsehkendä|mä, -q, -83 joonistama, sehkendama
tsehv', tsehvi, .tsehvi37 1. pael; tsehvegaq põll' paeltega põll; 2. šeff, linnast saadetud abitööline
tseier', -i, -it4 seier
tseks', tseksi, .tseksi37 pootshaak, konks
tsello, -, -t2 tšello
tsemm', tsemmi, .tsemmi37 kinnituskonks
tsendi.metri, -, -t1 = tsendimi:itre, -, -t3 = tsendimi:itri, -, -t1 1. sentimeeter; 2. mõõdulint
tsenk, tsengo, .tsenko37 tapiauk
.tsenk'mä, .tsenkiq, tsengi63 puhasnurka tegema
tsenk|nulk, -nulga, -.nulka31 puhasnurk
tsent', tsendi, .tsenti37 sent; olõ-i tsentigiq rahha pole sentigi raha
.tsent|ner', -neri, -.nerri38 tsentner
tserbä|k, -gu, -kut13 kopsik, leilikibu
tserk, tsergü, .tserkü37 = .tserküs
.tserkämä, tsergädäq, .tserkä77 varama (ehitusel)
.tserküs, -e, -t9 = tserk varamisraud; palgivara
.tserpämä, tserbädäq, .tserpä77 vett viskama, läigatama, sortsama
tse|tsen', -dsenä, -dsenät4 tšetšeen
tsetveri|k, -gu, -kku38 setverik (endisaegne kuivainemõõt)
tse't|vert', -verdi, -.verti37 setvert (endisaegne mõõt: 8 setverikku)
tsia|hain, -haina, -.haina30 linnurohi (rohttaim)
tsiahar'as, -(s)õ, -t11 1. seaharjas; 2. kõva lühikesekõrreline hein; tsiahar'ast jovva-i muido niitäq ku kastõgaq kõva lühikesekõrrelist heina ei jõua muidu niita kui ainult kastega
tsia.jungri, -, -t1 seakarjus
tsia|kapstas, -.kapsta, -kapstast22 seakapsas (taim)
tsia|mari, -mar'a, -.marja43 = tsiapalohk leesikas
tsia|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 seaohakas
tsia|paht, -paha, -.pahta33 sealaut
tsiapalohk, -a, -at13 = tsiamari leesikas
tsiapussu|hain, -haina, -.haina30 = pinipussuhain põldmünt (rohttaim)
tsia|sõrg, -sõra, -.sõrga33 seasõrg (silmus)
.tsia|tama, -taq, -da81 sõimama, laimama, halvustama; naaku-i tõist ka õkva niimuudu tsiatama, egaq tä nimme es tiiq ära hakka teist ka kohe niimoodi halvustama, ega ta meelega teinud
tsiati|go, -o, -ko27 nälkjas
tsia|tilk, -tilga, -.tilka31 põldosi (taim)
tsia|türk, -türgü, -.türkü37 sörk; Jaan' läts' pikki sammõgaq, ma lasi täl takan tsiatürkü Jaan läks pikkade sammudega, mina lasin tema taga sörki
tsiavabarn, -a, -at4 = kahruvabarn kitsemurakas
tsibahta|ma, -q, -83 pritsima, piserdama
tsibi|hand, -hanna, -.handa33 konnakulles
tsibi.hällä|ne = tsibihämälä|ne = tsibihänilä|ne = tsibi.härblä|ne, -(d)se, -st5 linavästrik
tsibi|kõrd†, -kõrra, -.kõrda33 ehted
tsibilä|ne, -(d)se, -st5 1. liblikas; tsibiläisi om siin egasugumaidsi: valgit, vahatsit ja kirivit liblikaid on siin igasuguseid: valgeid, halle ja kirjusid; 2. mudilane
tsibimak|k'*, -i, -ki37 pleier
tsibipu|tin*, -dina, -dinat4 elementaarosake
tsibi.puutri*, -, -t1 kalkulaator, tasku-, lauaarvuti
tsibis|emä, -täq, -e87 sahisema; sidisema
tsibiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sahistama; (vihma) tibama; siputama
tsibistä|mä, -q, -83 sahistama; (vihma) tibama; siputama
tsibi|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri37 = tsõõrikõnõ [2.*] diskett, flopi(ketas)
tsibra(h)n = tsibro(h)n lokkis, krussis
tsibra|tama, -taq, -da82 (juukseid) lokkima
tsibri|k, -gu, -kut13 sakiline pael, sakkpael
tsibro(h)n = tsibra(h)n lokkis, krussis
tsibroli|nõ, -dsõ, -st5 lokiline; sakiline
tsi|bu, -bu, -pu26 kribu; kirbukiri; kirotas nigu tsipu kirjutab nagu kirbukirja
tsibõr, tsibra, .tsipra47 = tsibyr' = tsipr lokk, kähar, kruss
tsibõrda|ma, -q, -83 siplema
tsibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsibõrdama
tsibõri|k, -gu, -kku38 säbruline; sakiline
tsibyr', tsibra, .tsipra47 = tsibõr
tsi|ds'a, -ds'a, -ts'a26 = tsidsi õeke
tsidse|tämä, -täq, -dä82 siutsuma
tsi|dsi, -dsi, -tsi26 = tsids'a
tsidsis|emä, -täq, -e87 sidistama
tsidsistä|mä, -q, -83 sidisema, sidistama; pääsläseq tsidsistiq pääsukesed sidistasid; laudapääline tsidsisi pääsläisist laudapealne oli pääsukeste sidinat täis
tsi|ga, -a, -ka29 siga
tsigand', -i, -it13 = tsikan' mustlane
tsiga|parts', -pardsi, -.partsi37 sinikael-part; tsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq, aq mudapardsiq, nuuq ommaq vähämbäq sinikael-pardid on suuremad ja jõulisemad, aga piilpardid, need on väiksemad
tsigare|t', -di, -tti38 = tsiga|rett', -reti, -.retti37 sigaret
tsignas, -(s)õ, -t11 küüslauk
tsiguni|nõ, -dsõ, -st5 malmist
tsiha|tama, -taq, -da82 aevastama
tsihatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsihatama
tsihi|tämä, -täq, -dä82 parastama
tsihk', tsihi, .tsihki36 = tsiht'
.tsihk'mä, .tsihkiq, tsihi63 = .tsihk'mä
tsiht', tsihi, .tsihti36 = tsihk' siht; suund
.tsiht'mä, .tsihti, tsihi63 = .tsihk'mä sihtima
tsih-tsih = tsäh-tsäh paras (parastamissõna)
.tsihvama, tsihvadaq, .tsihva77 1. nähvama, sähvama; 2. spikerdama; koolin tsihvsi pinginaabri päält maaha koolis spikerdasin pinginaabri pealt maha
.tsihv'ma, .tsihviq, tsihvi63 sähvima
tsihvõr|plaat', -plaadi, -.plaati37 sihverplaat
tsiibõrda|ma, -q, -83 vingerdama; siiberdama, edasi-tagasi käima, sõeluma
tsiibõrus, -õ, -t9 vingerdaja; siiberdaja; vingerdamine; siiberdamine
tsiidsi = tsiids'o, -, -t2 = tiids'u kiisu
tsiigu|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 = tsiik, tsiigu, .tsiiku37 linnupoeg; kanapoeg, tibu
.tsiiksma, .tsiiksuq, tsiiksu64 siutsuma, piiksuma; tsiiguq tsiiksvaq tibud siutsuvad
.tsiiksna, -, -t3 siutsumine, piiksumine; tsirgupesäst kuuldu tsiiksna linnupesast kostus piiksumine
tsiip', tsiibi, .tsiipi37 džiip
tsiirahta|ma, -q, -83 < tsiirahu|tma, -taq, -da62 korra sirgeldama
tsiirakullaq ringis; ümberringi; rahvas sais tsiirakullaq ümbre lavva rahvas seisab ringis ümber laua
tsiira|tama, -taq, -da82 = tsiirotama
tsiiri-tsääri = tsiiro-tsääro siira-viira
.tsiiro ringi; lätt tsiiro ümbre mõtsa läheb ringi ümber metsa
tsiiroli|nõ, -dsõ, -st5 viiruline
tsiiro|p', -bi, -pit13 = siirop' siirup
tsiiro|tama, -taq, -da82 = tiirotama = tsiiratama tiirutama; pöörlema; vingerdama
tsiiro-tsääro = tsiiri-tsääri
tsiirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsiirotama
tsiiroviiroli|nõ, -dsõ, -st5 siiruviiruline
.tsiirõlõma, tsiirõldaq, .tsiirõlõ85 tiirlema; Maa tsiirõlõs ümbre Päävä Maa tiirleb ümber Päikese
tsi:i|tämä, -täq, -dä81 siutsuma; varblasõq tsiitäseq varblased siutsuvad
tsi|kan', -gani, -ganit4 = tsigand' mustlane
tsi|kar', -gari, -garit4 sigar
.tsikli, -, -t1 mootorratas
tsiks', tsiksi, .tsiksi37 tulemasin
tsiksahta|ma, -q, -83 korraks täksama
.tsiksama, tsiksadaq, .tsiksa77 toksama, täksama, tuld lööma
.tsiks'ma, .tsiksiq, tsiksi63 toksima, tuld lööma
.tsiks'na, -, -t3 toksimine; hähnä tsiks'nat om kuuldaq rähni toksimist on kuulda
tsi|kun', -guni, -gunit4 < malm' malm
tsi|kur', -guri, -gurit4 sigur
tsikõrda|ma, -q, -83 sirgeldama
tsikõr(d)us, -õ, -t9 sirgeldus
tsil|e, -, le2 lambatall; lambal om kolm tsille lambal on kolm talle
tsi(l)lendri, -, -t1 = tsü(l)lendri silinder
tsile|tämä, -täq, -dä82 lambatalle kutsuma
tsilgahta|ma, -q, -83 korra tilgutama
tsilgahtu|ma, -daq, -84 (maha) tilkuma, pudenema, kukkuma
tsilgahu|tma, -taq, -da62 > tsilgahtama
tsilgu|tama, -taq, -da82 tilgutama
tsilgõq, .tsilkmõ, tsilgõnd16 pritse, piisk, tilk
tsilgõ(q)-ts'algõ(q) vähehaaval
tsilk, tsilga, .tsilka31 tilk
.tsilkma, .tsilkuq, tsilgu73 tilkuma
.tsilkmi(l) tilgakaupa; mehiläseq korjasõq mii tsilkmildõ kokko mesilased korjavad mee tilgakaupa kokku
.tsilkõ-.ts'alkõ ebaühtlaselt
tsill'a, -, -t14 = tsill'o
tsilli, -, -t14 1. = tsill'o; 2. tšilli(pipar)
tsill'o, -, -t14 = till'o = tsill'a = tsill'okõnõ tilluke, väike
tsill'okõ|nõ, -sõ, -st5 = till'okõnõ = tsill'o
tsill'o.nakritsiirokõ|nõ, -sõ, -ist8 väikesõrm
tsil|o, -o, -lo26 silo
tsim|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 immitsema, nõrguma; kõoossast tsimma mahla kaseoksast immitseb mahla
tsimis|emä, -täq, -e87 nirisema
tsimm', tsimmi, .tsimmi37 simman; tsimmikängäq peokingad
tsimmend', -i, -it13 tsement
tsimmä, -, -t2 lastek silm
tsine|p', -bi, -pit13 = sinep' sinep
tsingu|tama, -taq, -da82 = singutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama; tsingudaq kotisuu kõvastõ kinniq! tõmba kotisuu kõvasti kinni!
.tsingõlõma, tsingõldaq, .tsingõlõ78 kisklema
tsink', tsingi, .tsinki37 tsink
tsipa, -, -t2 = tsipakõ|nõ, -sõ, -ist8 1. natuke, pisut; väike, tilluke; tsäi seen om tsipa(kõsõ) pall'o tsukrut tee sees on pisut palju suhkrut; 2. = tsipi
tsipi, -, -t2 = tsipike|ne, -se, -ist8 1. väike, tilluke; 2. = tsipp' kanapoeg, tibu
tsi|pin, -binä, -binät4 sahin; (vihma) tibamine
.tsiplõma, tsipõldaq, .tsiplõ78 siplema
tsip|p', -i, -pi37 = tsipi [2.] kanapoeg, tibu
tsipr, tsibra, .tsipra47 = tsibõr lokk, kähar, kruss
.tsipra = .tsipro lokki, krussi
tsips', tsipsi, .tsipsi37 = tsipsah(t)us = tsipsak laks, nähvak, sips(ak)
tsipsahta|ma, -q, -83 korra nähvama, sipsama
tsipsah(t)us, -õ, -t9 = tsips'
tsipsahu|tma, -taq, -da62 > tsipsahtama
tsipsa|k, -gu, -kut13 = tsips' laks, nähvak, sips(ak)
.tsipsama, tsipsadaq, .tsipsa77 1. nähvama, sipsama; 2. lõikama, näpsama (nt lihatükki); 3. ruttu ära käima v viima; tsipsaq minno autogaq kodo ärq! vii mind autoga koju!, kõnek viska mind koju ära!
.tsips'ma, .tsipsiq, tsipsi63 1. nähvima, sipsima; 2. lõikuma; pügama; tsipsõ tsirelihekki pügasin sirelihekki; 3. mukkima, üles lööma; tsips' hinnäst piigli iin mukib ennast peegli ees
.tsips'na, -, -t1 laksumine, lõksumine
tsipst' sipsti, niuhti
tsipu|tama, -taq, -da82 raputama, puistama; tsipudaq söögile suula ka pääle raputa söögile soola ka peale
tsiputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsiputama
tsipõ, -, -t14 kübe, pritse
tsi|põn', -bõna, -bõnat4 = kipõn' = tipõn' säde; kübe; täpike
tsir(ds)ahta|ma, -q, -83 = tsirgahtama
tsir(ds)ah(t)us, -õ, -t9 sirts, sorts
tsir(ds)ahu|tma, -taq, -da62 > tsir(ds)ahtama
tsir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .tsirrama nirisema, sirisema; virisema, nutma
tsiraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 soristama
tsirdsu|tama, -taq, -da82 sirtsutama
tsirel', -i, -it57 sirel
tsireli.karva lilla, sirelikarva
tsireli|ne, -dse, -st5 lilla, sirelikarva; sirelipuine
tsirgahta|ma, -q, -83 = tsir(ds)ahtama = tsirksahtama korraks v äkki sirtsama, sortsama, läigatama; sirtsatama
tsirgu|haugas, -.hauka, -haugast22 = tsirkhaugas tuuletallaja (lind)
tsirgujüv|ä, -ä, -vä24 = tsirgupet|eq, -te, -et18 = käopeteq kerge varahommikune eine, linnupete; hummogu tohe-i kotost vällä minnäq, ku olõ-i tsirgupetet võtnuq, muido tsirk pett ärq hommikul ei tohi kodunt välja minna, kui pole linnupetet võtnud, muidu lind petab ära
Tsirgura|da, -a, -ta29 = Taivati:i = Tsirguti:i Linnutee
tsirgura|da*, -a, -ta29 = tsirguti:i galaktika (muu kui meie oma)
tsirgu|silm, -silmä, -.silmä35 pääsusilm
tsirguti:i*, -, -d51 = tsirgurada
Tsirguti:i, -, -d51 = Tsirgurada
tsirgõlda|ma, -q, -83 1. sirkliga mõõtma; 2. sirgeldama
tsirinälläq sirinal
tsiri|pill', -pilli, -.pilli37 nutt; piripill
tsiris|emä, -täq, -e87 sirisema; tsiko, lambit tapõti, veri juusk' ku tsirisi sigu, lambaid tapeti, veri jooksis sirinal
tsiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tsiristämä
tsiristä|mä, -q, -83 siristama; soristama
tsirk, tsirgu, .tsirku37 lind
.tsirkama, tsirgadaq, .tsirka77 = .tsirksama = .tsirtsama sirtsama, sortsama, läigatama; tsirkaq marinaadilõ ätikät manoq sirtsa marinaadile äädikat juurde
tsirka|tama, -taq, -da82 sirtsuma
tsirk|haugas, -.hauka, -haugast22 = tsirguhaugas
.tsirkli, -, -t1 sirkel
tsirksahta|ma, -q, -83 = tsirgahtama
.tsirksama, tsirksadaq, .tsirksa77 = .tsirkama
tsirkst' sirtsti, sortsti
.tsirkus, -õ, -t9 tsirkus; palagan
.tsirkõlõma, tsirgõldaq, .tsirkõlõ85 korduv sirtsutama, sortsutama, pritsima; sülitama; piniq tsirkõliq kyik kotusõq täüs' koerad sirtsutasid kõik kohad täis
tsirp', tsirbi, .tsirpi37 sirp
tsir|rin, -inä, -inät4 sirin
tsirr', tsirri, .tsirri37 = tsiur vurrkann
.tsirrama, tsirradaq, .tsirra77 = tsira(ha)ma nirisema, sirisema; virisema, nutma
tsirra(q)-tsorrakullaq lohakil
tsirra(q)-tsorrakullõ lohakile; jäteti kyik' siiäq tsirra-tsorrakullõ jäeti kõik siia lohakile
tsir|rin, -inä, -inät4 sirin
tsir|rul', -uli, -ulit4 1. pidu, trall; 2. latikas
tsirts, tsirdsu, .tsirtsu37 tirts; tütrigutsirts tüdruku- e plikatirts
tsirts', tsirdsi, .tsirtsi37 1. piibupigi; 2. putkeprits
.tsirtsama, tsirdsadaq, .tsirtsa77 = .tsirkama
tsirulni|k = tsirusni|k, -gu, -kku38 juuksur
tsis|a(ha)ma, -saq e -ada, -sa e -aha88 sisisema
tsisah(t)us, -õ, -t9 äkiline sisin
tsisask', -i, -it13 sisalik
tsisis|emä, -täq, -e87 sisisema
tsisistä|mä, -q, -83 sisistama
tsis|sin, -inä, -inät4 sisin
.tsitron', -i, -it4 sidrun; tsitronitsäi sidrunitee
.tsitron'hap|as*, -pa, -ast22 sidrunhape
tsits', tsitsi, .tsitsi37 sits
tsitserdä|mä, -q, -83 siutsuma; sidistama
tsitserg, -u, -ut13 sitsikleit
tsits'ha|põn', -bõna, -bõnat4 kikkhabe
tsitsi|ne, -dse, -st7 sitsi-; kand tsitsitsit kleite kannab sitskleite
tsitsi|tämä, -täq, -dä82 1. sidistama; 2. sitsima panema
.tsits'mä, .tsitsiq, tsitsi63 sitsima
tsiugahta|ma, -q, -83 < tsiugahutma 1. korraks pritsima; 2. piuksatama
tsiugah(t)u|ma, -daq, -84 enesekoh korraks pritsima; vesi tsiugahu vasta näko vesi pritsis korraks vastu nägu
tsiugah(t)us, -õ, -t9 1. piuksatus; 2. (hetkeline) pritsimine; pritse
tsiugahu|tma, -taq, -da62 > tsiugahtama
tsiugu|tama, -taq, -da82 = .tsiukma
.tsiugõlõma, tsiugõldaq, .tsiugõlõ85 liuglema
tsiugõq, .tsiukmõ, tsiugõnd16 pritse; lumbist pillu tsiukmit lakja lombist paiskus pritsmeid laiali
tsiuh siuh
.tsiuhti siuhti
.tsiukama, tsiugadaq, .tsiuka77 = .tsiuksama korraks pritsima
.tsiukma, .tsiukuq, tsiugu64 = tsiugutama 1. < .prits'mä [1.] pritsima; 2. siutsuma
.tsiuksama, tsiuksadaq, .tsiuksa77 = .tsiukama
.tsiuku|ma, -daq, -80 < .pritsümä enesekoh pritsima; püksiq tsiukuq muatsõs püksid said (pritsiti) poriseks; rasõv tsiuku pliidi pääle rasv pritsis pliidile
.tsiukõlõma, tsiugõldaq, .tsiukõlõ85 = korduv .tsiukma
.tsiunama, tsiunadaq, .tsiuna77 äigama, lööma; taa lehm tsiunas sullõ jalagaq see lehm äigab sulle jalaga
tsiur, tsiuru, .tsiuru37 = tsirr' vurrkann
tsiuru(q)-ts'auru(q) siira-viira
tsiu-ts'au pilla-palla
ts'obah(t)u|ma, -daq, -84 1. näost otsa lõppema, kõhnuma; 2. jommi, purju jääma
ts'oba|k, -gu, -kut13 mudane v porine koht
ts'obari|k, -gu, -kku38 kobar, salk, punt; kar'amaaq ommaq üten ts'obarigun kyik' järve veeren karjamaad on kõik järve ääres ühes kobaras; meheq ommaq ts'obarikku kogonuq mehed on salka kogunenud
ts'o|bima, -piq, -bi57 mehkeldama
ts'obista|ma, -q, -83 sosistama; lobistama
ts'obis|õma, -taq, -õ87 = tsöbisemä pobisema, pomisema; posima
ts'obo, -, -t2 jobu; seniilne
ts'oboh(t)u|ma, -daq, -84 jobuks, seniilseks muutuma; vanamiis' om peris ärq ts'obohunuq vanamees on päris seniilseks muutunud
ts'obo|tama, -taq, -da82 1. jobutama; 2. hellitama
ts'oha|tama, -taq, -da82 sosistama
ts'oh(h)e, -, -t14 muhe
ts'ohehõhe = ts'ohehõlõ muhedasti
ts'ohk', ts'ohi, .ts'ohki36 sohk
ts'ohka, -, -t14 puskar
ts'ohka(q)-ts'ohka(q): mehekene astus ts'ohkaq-ts'ohkaq tiid piteh meheke astub lohinal mööda teed
ts'ohkõnda|ma, -q, -83 = tohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema
ts'oks', ts'oksi, .ts'oksi37 1. toks, täks; 2. < köks' (koorma-, kuhja- vms)köks; niidü päält üts' ts'oksikõnõ saa viil haino niidult ühe köksikese saab veel heinu
.ts'oksama, ts'oksadaq, .ts'oksa77 toksama; täksama
.ts'oksi jommi, purju
ts'oksi(h)n jommis, purjus
.ts'oks'ma, .ts'oksiq, ts'oksi63 toksima; täksima; kõmpima, aeglaselt käima; ts'oks' juttu puutrihe toksib juttu arvutisse; ts'urakõnõ ts'oks' kooli poolõ poisike kõmbib kooli poole
.ts'oks'na, -, -t3 toksimine; täksimine; kirotusmassina ts'oks'nat om kuuldaq kirjutusmasina toksimist on kuulda
ts'okõr', -i, -it4 lühike konksuga tross (nt metsaveol)
ts'okõrda|ma, -q, -83 metsaveotraktori taha palke haakima
tsolahta|ma, -q, -83 = tsolksahtama
tsolah(t)us, -õ, -t9 = tsola|k, -gu, -kut13 = tsolksah(t)us
tsolask', -i, -it13 solistaja
tsoldsu|tama, -taq, -da82 laksutama (hrl ööbiku kohta)
tsolgah(t)us, -õ, -t9 solksatus; porine koht
tsolgand', -i, -it13 solgerdaja
tsolgi|nõ, -dsõ, -st7 solgine
tsolgu|tama, -taq, -da82 solgutama
tsolgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsolgutama
tsolgõnda|ma, -q, -83 solkima; solgerdama
tsolinallaq solinal
tsolista|ma, -q, -83 = .tsollama solistama
tsolistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsolistama
tsolis|õma, -taq, -õ87 solisema
tsolk', tsolgi, .tsolki37 = tsolts' solk
.tsolkama, tsolgadaq, .tsolka77 pilkama; solvama; iistläseq tüküseq setokõisi tsolkama eestlased kipuvad setusid pilkama
.tsolk'ma, .tsolkiq, tsolgi63 solkima
tsolksahta|ma, -q, -83 = tsolahtama solksatama
tsolksah(t)us, -õ, -t9 = tsolah(t)us = tsolak sulpsatus
tsolksahu|tma, -taq, -da62 > tsolksahtama
.tsolksma, .tsolksuq, tsolksu64 solksuma
.tsolksna, -, -t3 solksumine
tsoll', tsolli, .tsolli37 1. kraav; lomp; 2. kört, lurr; 3. väike paat; tsoll' om kygõ vähämb vinneliik', tuu om üte lavvagaq ja matal', loodsik om jo vähäkese suurõmb kõige väiksem paadiliik on tsoll', see on ühe lauaga ja madal, lootsik on juba natuke suurem
.tsollama, tsolladaq, .tsolla77 = tsolistama
tsol|lin, -ina, -inat4 solin
.tsollu|ma, -daq, -84 (segi) loksuma, sogaseks minema; sago oll' põh'ast üles tsollunuq sete oli põhjast üles loksunud
.tsollõlõma, tsollõldaq, .tsollõlõ85 = korduv .tsollama
.tsol'ma, .tsolliq, tsolli63 (segi) loksutama, sogaseks ajama
tsol|o, -o, -lo26 = tsolohk, -a, -at13 = tsolo(h)kna|s, -, -t15 = tsolo|p', -bi, -pit13 süstik
tsolts', tsoldsi, .tsoltsi37 = tsolk'
.ts'ommi jommi, purju
ts'ommi(h)n jommis, purjus
tsom|p, tsombo, .tsompo37 (väike) lohk, õnarus; kanglialodsõq tsombokõsõq kaenlaalused (lohukesed); põlvõtsomp põlveõnarus
.tsompliga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, lohke v õnarusi täis
ts'ooma, -, -t2 tobu
tsooru|tama, -taq, -da82 kaotama, raiskama
tsop|p, -a, -pa31 lohk, auk; süvend; ahotsopp ahjukapp; kanglitsopp kaenlaauk; silmäq ommaq tsoppa jäänüq silmad on lohku vajunud; suur' tsopp om moro pääl, vaia ärq tassoq suur lohk on hoovi peal, vaja ära tasandada; mäe pääl ommaq ruusakaibmisõ tsopaq mäel on kruusaaugud
tsopsahta|ma, -q, -83 sopsatama
tsopsah(t)us, -õ, -t9 sopsatus, sahmakas; vihmahoog; tull' üts' tsopsahus vihma tuli üks sahmakas vihma
.tsopska, -, -t3 paadi tüür
.tsops'ma, .tsopsiq, tsopsi63 sopsima; vassima; ma kynõli õigust, a paarimiis' nakas' tsops'ma mina rääkisin õigust, kuid paarimees hakkas vassima
tsopst' sopsti
tsopõ|nõ, -dsõ, -st7 = .tsopliga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, lohke täis
tsor|a, -a, -ra26 = sora [I 1.] munakollane, munarebu; katõ tsoragaq muna kahe rebuga muna
tsorahta|ma, -q, -83 < tsorahutma sortsama, sortsatama
tsorah(t)us, -õ, -t9 sortsatus
tsorahu|tma, -taq, -da62 > tsorahtama
tsor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .tsorrama sorisema; lobisema
tsorba|k, -gu, -kut13 mudane v porine koht
tsordsahu|tma, -taq, -da62 korra vanduma
tsorg, tsoro, .tsorgo36 = tsori [1.]
tsorga|tama, -taq, -da82 lobisema, lorama
tsorgu|tama, -taq, -da82 solgutama
tsor|i, -i, -ri26 = tsoro 1. = tsorg oja, kraav; niiske heinamaariba; 2. loba; lobiseja
tsorinallaq sorinal
tsorista|ma, -q, -83 soristama
tsoristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv soristama
tsoris|õma, -taq, -õ87 sorisema
.ts'orkama, ts'orgadaq, .ts'orka77 = .ts'urkama torkama, pistma, sisse kastma; lats' ka ts'orgas' uma sõrmõkõsõ miipotti laps ka pistis oma sõrmekese meepotti
.ts'ork'ma, .ts'orkiq, ts'orgi63 lirtsuma; maa om likõ, ts'ork' jalgo all maa on märg, lirtsub jalge all
tsor|o, -o, -ro26 = tsori
tsorr sorr (sorin)
.tsorrama, tsorradaq, .tsorra77 = tsora(ha)ma
tsor|rin, -ina, -inat4 sorin
tsorts', tsordsi, .tsortsi37 lorijutt
.tsorts'ma, .tsortsiq, tsordsi63 lorijuttu ajama; taga rääkima; ropendama
.tsortõlõma, tsordõldaq, .tsortõlõ85 vanduma, kiruma
tsosah(t)us, -õ, -t9 hetkeline susin, sosin
tsos|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha88 = tsosisõma = .tsossama 1. susisema; sosisema; 2. tossama; 3. põõnama
tsosista|ma, -q, -83 = tsoskatama
tsosis|õma, -taq, -õ87 = tsosa(ha)ma
tsoska|tama, -taq, -da82 = tsosistama = tsossatama sosistama; taga rääkima
tsosku|tama, -taq, -da82 keetma, vaaritama
tsoss', ts'ossi, .ts'ossi37 1. saamatu inimene, jobu; 2. kehv liivane pinnas; olõ-i tuu hää maa, üts' liivatsoss' om ynnõ see ei ole hea maa, on üks kehv liivamaa
.tsossa|ma, -daq, -84 = tsosa(ha)ma
tsossa|tama, -taq, -da82 = tsoskatama
.tsossi .laskma liugu laskma; uisutama
tsossõrda|ma, -q, -83 askeldama; aega viitma
ts'ubari|k, -gu, -kku38 uberik, onn, hurtsik; Liiso ts'ubarik om peris lumõ sisse mattunuq Liiso uberik on päris lumme mattunud
ts'u|ds'u, -ds'u, -ts'u26 lastek hunt; täi (loom, millega lapsi hirmutatakse)
ts'ugun', -i, -it4 raudahi; malmpada
ts'uhahta|ma, -q, -83 < ts'uhahutma korraks aevastama; turtsatama
ts'uhah(t)us, -õ, -t9 aevastus; turtsatus
ts'uhahu|tma, -taq, -da62 > ts'uhahtama
ts'uha|tama = ts'uhka|tama, -taq, -da82 = .ts'uhk'ma, .ts'uhkiq, tsuhi63 = .ts'uhnama aevastama; turtsuma
.ts'uhk'na, -, -t3 1. aevastamine; turtsumine; kuuli, et sääne ts'uhk'na, ni kae: pinil nyna nügräoosõn ja esiq ts'uhk' kuulsin mingit turtsumist, vaatan: koeral nina mutiurus ja ise aevastab; 2. eestlane (setu keeles)
.ts'uhknõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .ts'uhk'ma
.ts'uhnama, ts'uhnadaq, .ts'uhna77 = ts'uhatama
ts'uia, -, -t2 kuri inimene
tsuiahta|ma, -q, -83 < tsuiahu|tma, -taq, -da62 korraks koera ässitama
tsuia|tama, -taq, -da82 = .tsuitama koera ässitama
tsui(q) = ts'uih äss, hass (ässitushüüd koerale); ts'uih, võtaq kinniq! äss, võta kinni!
tsuio|tama, -taq, -da82 äiutama
.tsui|tama, -taq, -da81 = ts'uiatama
.tsuklõma, tsukõldaq, .tsuklõ78 suplema
ts'uko, -, -t2 = s'uko 1. lastek suu; musi; 2. suksu
ts'uko|tama, -taq, -da82 = s'ukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama
.tsukri = .tsukru, -, -t14 = tsukõr' suhkur
.tsukru|nõ, -dsõ, -st5 suhkrune; suhkrust
tsukrustu|ma, -daq, -84 suhkrustuma
ts'ukts', ts'uktsi, .ts'uktsi37 tšuktši
tsukõlda|ma, -q, -83 sulistama, suplema; latsõq tsukõldasõq lumbin lapsed sulistavad tiigis
tsukõlmu, -, -t1 = tsukõlus [2.] = tsungõlmu = tsungõrmaa = tsungõrmu = tsungõrus porilomp, songermu, songermaa; mõtsa veeren om tsiatsungõlmu metsa ääres on seasongermu
tsukõlus, -õ, -t9 1. suplus; 2. = tsukõlmu
tsukõr', .tsukrõ, tsukõrd22 = .tsukru
tsukõrda|ma, -q, -83 soperdama; sirgeldama
tsukõr'-tsakõr' ülepeakaela
tsukõrus, -õ, -t9 soperdus; sirgeldus
tsumahtu|ma, -daq, -84 sumatama; ts'ura tsumahtu purdõ päält vette poisike sumatas purdelt vette
.tsumdi sumdi
tsummõrdu|ma, -daq, -84 komistama, kukkuma
tsungahta|ma, -q, -83 < tsungahu|tma, -taq, -da62 korraks sonkima; (rutuga) muldama; tsungahudi hobõsõgaq kardohkaq kah ärq läbi muldasin hobusega ruttu kartulid ka ära
.tsung'ma, .tsungiq, tsungi63 sonkima
tsungõlmu, -, -t1 = tsukõlmu
tsungõnda|ma, -q, -83 (ära) määrima, mäkerdama
tsungõrmaa, -, -d50 = tsukõlmu
tsungõr|mann', -manni, -.manni37 sonkija; soperdis
tsungõrmu, -, -t1 = tsungõrus, -õ, -t9 = tsukõlmu
ts'upsahta|ma, -q, -83 supsatama
.ts'upsti supsti
ts'ur|a, -a, -ra26 poisike, poiss; taa om jo ts'ura, taa tege jo koiruisi see on juba nii suur poiss, teeb juba koerusi; taa no määne miis', taa om viil ts'urakõnõ see nüüd mõni mees, see on veel poisike; taa olõ-iq inämb ts'ura, taa om jo nuur'miis' see pole enam poisike, see on juba noormees; ts'ura om sääne, kiä koiruisi tege, myni saa ei elo lõpuniq mehes poisike on selline, kes teeb koerusi, mõni ei saa elu lõpuni meheks; kar'ats'ura karjapoiss; kiräts'ura nalj ajakirjanik, leheneeger
ts'urgahta|ma, -q, -83 = korraks .ts'urkama
ts'urgah(t)us, -õ, -t9 1. kaste, soust; 2. = ts'urgõq
ts'urgu|tama, -taq, -da82 (pesu) pesema, lobistama, solgutama
ts'urgõq, .ts'urk'mõ, ts'urgõnd16 = ts'urgah(t)us [2.] (pastla) tärge
.ts'urkama, ts'urgadaq, .ts'urka77 = .ts'orkama torkama, pistma, sisse kastma
.ts'urkla|nõ, -(d)sõ, -st5 segavereline inimene; Mari lats' oll' ts'urklanõ - esä oll' lätläne Mari laps oli segavereline - isa oli lätlane
.ts'urk'ma, .tsurkiq, tsurgi63 rikkuma; sorkima; vägistama
.ts'urku|ma, -daq, -84 riknema, halvaks minema; raisku minema
tsurmahu|tma, -taq, -da62 = äkki .tsurmama
.tsurmama, tsurmadaq, .tsurma77 tõukama, müksama
.tsurm'ma, .tsurmiq, tsurmi63 tõuklema, müksima, mükslema
tsusahta|ma, -q, -83 < tsusahu|tma, -taq, -da62 1. korraks torkama; 2. korraks susisema
tsusas, .tsuska, tsusast23 naaskel; torkenuga, pistoda
tsusis|õma, -taq, -õ85 < tsüsisemä susisema
.tsuskama, tsusadaq, .tsuska77 < .tsüskämä torkama, pistma
.tsusk(a)ja, -, -t3 valupiste
.tsusk'ma, .tsuskiq, tsusi63 < tsüsk'mä torkima; pistma (valutama); narrima, õrritama; tõist päivä tsusk' sälä seen teist päeva pistab seljas; midäs sa minno tsusit mis sa mind õrritad; tsusku-i pinni! ära narri koera!
.tsuskuma, .tsuskudaq, .tsusku80 torgata saama; torkama, (sisse) tungima; jalg om kongiq terävä viläkandsugaq ärq tsuskunuq jalg on kuskil terava viljakõrrega torgata saanud; nagõl tsusku jala sisse nael torkas jalga; pommikilst tsusku süämehe pommikild tungis südamesse
.tsuskus, -õ, -t9 (valu)piste; torge
tsuss', tsussi, .tsussi37 madu
tsus|sin, -ina, -inat4 susin
tsutikõ|nõ, -sõ, -ist8 natuke
tsuug, tsuvva, .tsuuga32 pastel
ts'u:ur', tsoori, .tsu:uri37 soor (soora), isaslooma, eriti täku v härja suguliige (kuivatatult kasutati piitsana)
ts'uu|tama, -taq, -da81 äiutama, kussutama
tsõ|dsõ, -dsõ, -tsõ24 isa õde (tädi)
.tsõe|tama, -taq, -da81 = tsõidsõ|tama, -taq, -da82 = tsyytama last põlve peal kiigutama, hüpitama
tsõõrahu|tma, -taq, -da62 korraks keerutama
tsõõrakuhe ringi
tsõõraku(h)n ringis
tsõõra|tama, -taq, -da82 keerlema, ringi sõeluma, sebima; jätkeq taa jalon tsõõrataminõ! jätke see jalus sebimine!
tsõõri|k, -gu, -kut13 1. ümar(ik), ümmargune; täidlane, tüse; tsõdsõ tsõõrik, perseq höörik tädi täidlane, tagumik ümarik; 2. kausitaoline (puust) toidunõu
tsõõrika|nõ, -dsõ, -st5 = tsõõrik [1.]
tsõõrikõ|nõ, -sõ, -ist8 1. ringike; rattake; kettake; 2.* = tsibitsyyr'* diskett, flopi(ketas)
tsõõrimäng, -mängo, -.mängo37 ringmäng
tsõõri|tama, -taq, -da82 keerutama
tsäbehe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tsäbä(): sa tsäbehelliq kardohkaq pall'o tsäpes sa hakkisid kartulid liiga peeneks
tsäberi|k, -gu, -kku38 säbruline
tsä|bimä, -piq, -bi57 sibama
tsäbo|tama, -taq, -da82 = tsäbä()
tsäbri|k, -gu, -kut13 = tsäbräk
tsäbro(h)n = tsäbrä(h)n
tsäbrä|k, -gu, -kut13 = tsäbrik kähar, säbrik; velel om mõrsja tsäbrägu päägaq vennal on käharpäine pruut
tsäbrä(h)n = tsäbro(h)n lokkis, säbrus
tsäbrä|tämä, -täq, -dä82 = tsäbärdämä = tsähütämä lokkima, kähardama, säbrutama; naasõq käveq liinan tsirulnigu man hiussit tsäbrätämän naised käisid linnas juuksuri juures juukseid lokkimas
tsäbäh(t)ü|ma, -däq, -84 pudenema; pehkima
tsäbäh(t)üs, -e, -t9 tükike, kild, kübe; tsusksi üte leevätsäbähüse suuhtõ pistsin ühe leivatükikese suhu
tsäbähü|tmä, -täq, -dä62 korraks lõikama; napsama, näppama
tsä|()mä, -päq e -bädäq, -pä e -bähä88 = tsäbotama peenestama, hakkima, lõikuma
tsäbär, tsäbrä, .tsäprä46 = tsäbyr' = tsäpr lokk, kähar
tsäbärdä|mä, -q, -83 = tsäbrätämä
tsäbärähe = tsäbäräle 1. käharalt; 2. teraselt, kärmesti
tsäbyr', tsäbrä, .tsäprä46 = tsäbär
tsä|dse, -dse, -tse24 puru; imä võtt' keelegaq tsädse silmäst vällä ema võttis keelega puru silmast välja
tsädsele = .tsääle puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; pehmeq ubinaq pitsüseq kotin tsädsele pehmed õunad lähevad kotis puruks
tsädseliga|nõ, -dsõ, -st5 auklik, hõre
tsädserdü|mä, -däq, -84 auklikuks, hõredaks kuluma; püksiperseq oll' ärq tsädserdünüq püksitagumik oli hõredaks kulunud
tsädsis|emä, -täq, -e87 sädisema; kädisema
tsädsistä|mä, -q, -83 sädistama; kädistama
tsä|dsü, -dsü, -tsü26 = säsü säsi; üdi; tuum
tsägel|emä, -däq, -e85 nägelema
tsägis|emä, -täq, -e87 kägisema
tsäh-tsäh = tsih-tsih paras (parastamissõna)
.tsähknä, -, -t3 = ts'ahkna sookail (puhmastaim)
tsähv', tsähvi, .tsähvi37 nähv, sirakas; sähvatus
.tsähv'mä, .tsähviq, tsähvi63 sähvima
.tsähvämä, tsähvädäq, .tsähvä77 sähvama
.tsähvü|s*, -(se), -(s)t10 1. sähvimine; sädelus; 2. elekter; elektrilöök; ma sai traadist tsähvüst sain traadist elektrit (elektrilöögi)
tsähäli|k, -gu, -kku38 kobar; salk; viinamar'aq kasusõq tsähäligun viinamarjad kasvavad kobaras; naasõq ommaq tsähälikku kogonuq naised on salka kogunenud; naanõ ai hiusõq päälae pääle tsähälikku naine tõstis juuksed pealaele kokku
tsähü|tämä, -täq, -dä82 = tsäbrätämä lokkima, kähardama, säbrutama
tsäi, -, -d53 tee; serbähtäq tsäid ka pääle! rüüpa teed ka peale!
tsäi|vesi, -vi:i, -vett42 tee; teevesi
tsä|kin, -ginä, -ginät4 lõgin; tsirulnik lask' massinagaq hiussit maaha niguq tsäkin juuksur lasi masinaga lõginal juukseid maha
.tsäkliga|nõ, -dsõ, -st5 sakiline
tsäks', tsäksi, .tsäksi37 1. täks; 2. väike kirves; 3. tulemasin
.tsäks'mä, .tsäksiq, tsäksi63 täksima
.tsäks'nä, -, -t3 täksimine; mõtsast kuuldu kirvõ tsäks'nät metsast kuuldus kirve täksimist
tsäksähtä|mä, -q, -83 = ts'aksahtama korraks täksama
tsäksäh(t)üs, -e, -t9 < tsäksähütmä täks (kerge löök; selle tulemus); pikne pand' üte tsäksähüse pikne pani ühe pisikese paugu
tsäksähü|tmä, -täq, -dä62 > tsäksähtämä
.tsäksämä, tsäksädäq, .tsäksä77 = .ts'aksama täksama
tsäkü|tämä, -täq, -dä82 = ts'akutama täksima, raiuma
tsälgoli|nõ, -dsõ, -st5 sälguline
tsälgo|tama, -taq, -da82 = ts'algotama närima, hakkima, sälkima
tsälgähtä|mä, -q, -83 < tsälgähü|tmä, -täq, -dä62 haukama, äkki, korraks hammustama; pini tsälgäht' naabrimehe kindso ärq koer hammustas naabrimeest kintsust
tsälk, tsälgo, .tsälko37 = ts'alk sälk
.tsälkliga|nõ, -dsõ, -st5 sakiline
.tsälk'mä, .tsälkiq, tsälgi63 = .ts'alk'ma närima, mäluma; niildku-i süüki tervehe alla, tsälgiq kah! ära neela toitu tervelt alla, mälu ka!
.tsälksämä, tsälksädäq, .tsälksä77 = .tsälkämä, tsälgädäq, .tsälkä77 haukama, korraks hammustama; imä tsälgäs' niidi hambagaq kats'ki ema haukas niidi hammastega katki
.tsämblä|ne, -(d)se, -st5 = .sämbläne kihulane; tsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq kihulased on sääsest väiksemad putukad
tsämbäh(t)üs, -e, -t9 torge, piste; kiire seksuaalvahekord, kõnek kähkukas
tsämbähü|tmä, -täq, -dä62 korraks torkama, pistma; suguühet ruttu ära tegema, kõnek kähkukat tegema
tsän|i, -i, -ni26 1. sänikael; 2. = säni (teatud liiki) tont
tsän|imä, -niq, -i57 tassima, vedama
tsäpe, -, -t14 1. käbe, tragi, kärmas; 2. peen, peenestatud; tsäpes lõigut peeneks lõigutud
tsäpe|kõrv*, -kõrva, -.kõrva30 mikrofon
tsäpeli|ne, -dse, -st5 = tsäpolinõ sälguline, sakiline; paprõ viir' om tsäpeline paberi äär on sakiline
tsä|pen', -benä, -benät4 = tsäpän' kübe; laast, puru; täpike; säde
tsäpendä|mä, -q, -83 = tsäpändämä
tsäpe|silm*, -silmä, -.silmä35 kaamera
tsäpoli|nõ, -dsõ, -st5 = tsäpeline
tsäposka, -, -t2 = ts'aposka (setude) kaelaehe
tsäp|pämä, -ädäq, -pä77 = .tsäpsämä napsama, näppama; harak tsäpäs' pinil kundi ärq harakas napsas koeralt kondi ära
tsäpr, tsäbrä, .tsäprä46 = tsäbär lokk, kähar
.tsäpro = .tsäprä lokki, käharasse
.tsäps'mä, .tsäpsiq, tsäpsi63 sapsima; naasõq tsäpseq hinnäst kõovihagaq naised sapsisid ennast kasevihaga
.tsäpsämä, tsäpsädäq, .tsäpsä77 = tsäppämä
tsä|pän', -bänä, -bänät4 = tsäpen'
tsäpändä|mä, -q, -83 = tsäpendämä 1. tükeldama, peenestama, hakkima, lõikuma; 2. meisterdama, ehitama, (seinu üles) raiuma; tsäpändi hindäle sanna ehitasin (raiusin üles) endale sauna; 3. palgiotstele õnaraid raiuma (et hoone nurgad tihedalt koos püsiksid)
tsä|pär', -bärä, -bärät4 1. tihedalt kähar, säbar; 2. terane, kärmas
tsärbeq, .tsärpe, tsärbet18 = tsärgeq
tsärdsä, -, -t2 särtsakas, äge, käre naisterahvas
tsärdsähtä|mä, -q, -83 särtsatama
tsärdsäh(t)üs, -e, -t9 särtsatus
tsärdsä|k, -gu, -kut13 mudane v porine koht
tsärehehe = tsärehele ägedalt, äkiliselt; käredalt
tsärgeq, .tsärke, tsärget18 = tsärgmäs, .tsärkmä, tsärgmäst22 = tsärbeq pastla tärge
tsäris|emä, -täq, -e87 särisema
tsäristä|mä, -q, -83 säristama; tsäristäs panni pääl lihha säristab pannil liha
tsärk, tsärgo, .tsärko37 = tsääräk viinapits, tops; võtaq üts' tsärk viina! võta üks pits viina!
.tsärk'mä, .tsärkiq, tsärgi63 tärkima, torkima; ts'uraq lätsiq tappõlõma ni üts' tsärke tõõsõl väidsegaq naha ärq poisid läksid taplema ja üks tärkis teisel noaga naha ära
.tsärkämä, tsärgädaq, .tsärkä77 viina viskama
tsär|o, -o, -ro26 = ts'aro lokk, kihar; tütrik sääde uma tsäro kõrva taadõ tüdruk seadis oma kihara kõrva taha
tsäro(h)n = ts'aro(h)n lokkis, krussis
tsärp', tsärbi, .tsärpi37 sakk
.tsärp'liga|nõ, -dsõ, -st5 sakiline
.tsärp'mä, .tsärpiq, tsärbi13 sakitama
tsärre, -, -t14 säre, särtsakas, elavaloomuline; äge, käre; väega tsärre naistõrahvas, lätt palama ku tuli väga särtsakas naisterahvas, läheb põlema kui tuli; olgu-i nii tsärre! ära ole nii äge!
tsär|rin, -inä, -inät4 särin
.tsärrämä, tsärrädäq, .tsärrä77 = tsärä() särisema
tsärähtä|mä, -q, -83 < tsärähütmä särtsatama
tsäräh(t)üs, -e, -t9 särtsatus; elektrilöök
tsärähü|tmä, -täq, -dä62 > tsärähtämä
tsärä|k, -gu, -kut13 kobar; salk; sorts tull' üts' hüä tsäräk vihma tuli üks hea sorts vihma
tsär|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .tsärrämä: sibulaq tsärähäseq panni pääl sibulad särisevad pannil
tsässon, -a, -at4 = ts'asson (setu) palvemaja, kabel
tsätserdä|mä, -q, -83 = tsätsätämä kädistama; laterdama; papagoi tsätserdäs papagoi kädistab
tsä|tsin, -dsinä, -dsinät4 kädin
tsätsä|tämä, -täq, -dä82 = tsätserdämä: naasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq naised muudkui jõid kohvi ja kädistasid
tsätsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv närima, nätsutama
tsätsü|tämä, -täq, -dä82 närima, nätsutama
tsäuht' säuhti
.tsävvämä*, tsävvädäq, .tsävvä77 > .pästmä [2.]
tsääga, -, -t2 = ts'aaga vadistaja, kädistaja
tsääga|tama, -taq, -da82 = ts'aagatama kädistama, taga rääkima; nägelema
tsäägatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = ts'aagatõ(l)lõma = korduv tsäägatama
tsäägu|tama, -taq, -da82 = ts'aagutama näägutama
.tsääle = tsädsele puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; uaq ommaq tsääle kiinüq oad on puruks keenud
tsäär|piim, -piimä, -.piimä35 ternespiim
tsäärä|k, -gu, -kut13 = tsärk viinapits, tops
tsäärä|tümä, -tüdäq, -dü84 kokku minema (piima kohta)
tsääst', tsäästi, .tsäästi37 ritv, latt (kalade võrku hirmutamiseks)
tsöbis|emä, -täq, -e87 = ts'obisõma pobisema, pomisema; posima; vanamutt' tsöbisi hindäette vanamutt pobises omaette
tsü(l)lendri, -, -t1 = tsi(l)lendri silinder
tsüsis|emä, -täq, -e87 > tsusisõma
.tsüsk'mä, .tsüskiq, tsüsi63 > .tsusk'ma
.tsüskämä, tsüsädäq, .tsüskä77 > .tsuskama
tsütsü|tämä, -täq, -dä82 1. ässitama tsütsüdäq no pinni, lambaq ommaq naabri nurmõn ässita ometi koera, lambad on naabri põllul; huss' tsütsüt' Aadamit ja Eevat ubinat võtma madu ässitas Aadamat ja Eevat õuna võtma; 2. kortsutama
tsüüdsähtä|mä, -q, -83 iitsatama
tsüüdsäh(t)üs, -e, -t11 iitsatus
tsyyr', tsõõri, tsyyri37 1. ring; ringmäng; 2. < ratas [2.] ratas; 3. ketas; arvutiketas (diskett, kõva-, v laserketas), laserplaat
tsyyr'ma, tsyyriq, tsõõri63 ringi käima
tsyy|tama, -taq, -da81 = .tsõetama last põlve peal kiigutama, hüpitama
tuba|k, -gu, -kut13 1. tubakas; 2. loll, rumal
tubi|nits, -nitsa, -.nitsa37 = tupin nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas; tymbaq tubinitsaq villatsilõ kindilõ pääle tõmba töökindad villastele kinnastele peale
tubli, -, -t2 tubli; tugev, elujõuline; paksuke
tublistõ tublisti
tu|dima, -tiq, -di57 = tu|d'oma, -t'oq, -d'o57 lastek magama, tuduma
tu|ds'a, -ds'a, -ts'a26 sasipea
tugi, toe, tukõ25 < .toetus 1. tugi; 2. toetus; soosing
tugi|kiri, -kirä, -.kirjä43 soovitus(kiri), toetuskiri
tuglas, .tukla, tuglast22 väikest kasvu mustaverd inimene
tugma|ts', -dsi, -tsit13 = tuhmats' nui; tuim inimene
tugõhus, -õ, -t9 toestus
tugõ()ma, tukõq e .toedaq, tukõ e tugõhõ88 < .toetama 1. < .toetuma toetama; toetuma; seisma; toestama; kurg' tukõ tulba otsan kurg seisab posti otsas; herneq tahtvaq üles tukõq herned on vaja ära toestada; 2. toetama; soosima; säänest asja väega toetas sellist asja soositakse väga
tugõhus, -õ, -t9 toestus
tuhael|läi, -äjä, -äjät4 lehetäi
tuha|nõ, -dsõ, -st7 tuhane
tuhaper|ä, -ä, -rä24 tuhaleelis; lehetäid; kapstalehti pääle om tuhaperä löönüq kapsalehtedele on tekkinud lehetäid
tuha.puskri, -, -t1 = tuhkhaud
tuha|päiv, -päävä, -.päivä35 tuhkapäev
tuha|t, -ndõ, -ndõt13 tuhat
tuhat.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aasta(ga)tuhat aastatuhat
tuhat.nellä tuhatnelja
tuh|har', -ara, -arat4 hrl m tuhar; tagumik; kaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit pite vaat kui nähvan sulle vitsaga vastu tagumikku
tuh|hin, -ina, -inat4 tuhin
tuhis|õma, -taq, -õ87 tuhisema
tuhk, tuha, .tuhka32 tuhk
tuhk', tuhi, .tuhki36 > tohk [1.]
tuhk|haud, -havva, -.hauda33 = tuha.puskri pliidi v ahju ees olev õõnsus tuha kogumiseks
.tuhkri = .tuhkru, -, -t1 tõhk, tuhkur
.tuhku minemä katsikule minema
tuhm', tuhmi, .tuhmi37 tuhm
.tuh|mann', -manni, -.manni37 = .tohmann' tohman, ohmu
tuhma|ts', -dsi, -tsit13 = tugmats'
tuhn'a, -, -t2 = tuhn'a|k, -gu, -kut13 = tohn'a = tuhn'ats' = tuhn'o ohmu, tohman; tossike
tuhn'a|nõ, -dsõ, -st7 rumal
tuhn'a|ts', -dsi, -tsit13 = tuhn'ak
tuhni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 tuhnima; kohmerdama; nokitsema
.tuhn'ma, .tuhniq, tuhni63 tuhnima, nokitsema
tuhn'o, -, -t2 = tuhn'a
.tuhrama, tuhradaq, .tuhra77 = .tohrama tuhlama, tuhnima
tuhv', tuhvi, .tuhvi37 trepiaste; võtt' trepist üles minnen mitu tuhvi kõrragaq võttis trepist üles minnes mitu astet korraga
.tuhvli, -, -t1 tuhvel
.tuiama, tuiadaq, .tuia77 tuiama
tuid'o|tama, -taq, -da82 kohmerdama
tuigu|tama, -taq, -da82 1. = .tuikama; 2. tuikuma; üts' joodik kungits' ärq kodo, tõõnõ jäigiq pingi pääle tuigutama üks joodik tuigerdas koju, teine jäigi pingile tuikuma
tuigutus, -õ, -t11 tuikamine, (pea)valu
.tuikama, tuigadaq, .tuika77 = tuigutama [1.] tuikama, tukslema, valutama
tuim, tuima, .tuima31 tuim
.tuimu|ma, -daq, -80 tuimaks muutuma
.tuimus, -õ, -t9 tuimus
tuio|tama, -taq, -da82 1. konutama, vahtima; 2. tuikama
tuisk, tuisu, .tuisku36 tuisk
.tuiskama, tuisadaq, .tuiska77 tuiskama
tuisu|nõ, -dsõ, -st7 tuisune
tujah(t)us, -õ, -t11 äkiline tuju; kapriis; mul tull' tujahus tands'ma minnäq mul tuli tuju tantsima minna; ekä latsõ tujahust saat sa no tähele pandaq saad sa nüüd lapse iga kapriisi tähele panna
tu|jo, -jo, -jjo e -io26 = tojo tuju, meeleolu; olõ-i tuio pole tuju
tujoka|= tujoka|s, -dsõ, -st5 tujukas
tuka, .tukma, tukand16 (peaaegu lõpuni põlenud) peeruots
tuka|t', -di, -tit13 tukat
tukista|ma, -q, -83 1. (vastu) toetama; ennast üles ajama; tukistaq jalaq vasta maad, sys sata-i maaha toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha; tukisti hindä jalgo pääle ajasin enda jalule; 2. vastu puiklema, punnima, vastupanu osutama; pini tukist' külh vasta, a Ants vidi tä saina viirde ja pand' ketti koer punnis küll vastu, kuid Ants vedas ta seina äärde ja pani ketti
tukistu|ma, -daq, -84 komistama
tukistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tukistama
tuk|kama, -adaq, -ka77 1. tuksuma; pekslema; süä tukkas seen süda peksleb sees; 2. suguühtes olema, seksima; tuksi tuud naist, ütles myni miis' seksisin selle naisega, ütleb mõni mees; 3. võrku v mõrda kontrollima, kalu välja võtma; mett võtma
tuks', tuksi, .tuksi37 vertikaalse tõsteraamiga iseliikuv laadur
.tuksa, -, -t3 tugev, turske, tüse
.tuksma, .tuksuq, tuksu64 tuksuma
tuku|tama, -taq, -da82 1. tuksuma; 2. tukastama; ma peris magahama ei lääq, ma ynnõ tukuda vähä ma päris magama ei lähe, ma ainult tukastan pisut
tukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tukslema
tukõrda|ma, -q, -83 vaevaliselt, pingutusega töötama või liikuma
tu|kõv, -gõva, -gõvat4 tugev; kange; tüse; taa juuk' om pall'o tukõv, panõq vett manoq see jook on liiga kange, pane vett juurde
tulhv', tulhvi, .tulhvi37 mansett
tul|i, -õ, -d, sisseü .tullõ41 tuli
tuli|du, -du, -tut1: tuust om külh tulidu kah'o sellest on küll tuline kahju
tuli|hain, -haina, -.haina30 = tulilill'
tulih(t)u|ma, -daq, -84 kuumaks minema (hrl heinte, jahu vms kohta)
tuli|lill', -lilli, -.lilli37 = tulihain = tulisninn' tulikas (lill)
tulima|nõ, -dsõ, -st5: tuu tüügaq om tulimanõ kipõ selle tööga on tuline kiire
tuli|nõ, -dsõ, -st7 tuline
tuli|raig, -raia, -.raiga33 nahahaigus
tulis|ninn', -ninni, -.ninni37 = tulilill'
tulissihe = tulissilõ: meheq lätsiq tulissihe mehed läksid tulusele (tulevalgel ahinguga kala püüdma)
tulissi(h)n tulusel, tulevalgel ahinguga kala püüdmas
tuli(s)s|õq, m -idõ, -t11 endisaegsed tuletegemise riistad (tuleraud, tulekivi ja tael)
tuli|tama, -taq, -da82 tulitama
tulitsõhe = tulitsõlõ tuliselt; kiiresti; ägedalt
tuli|vagõl, -vagla, -.vakla45 jaaniuss
tul|lõv, -õva, -õvat4 järgmine, tulev; tulõva nädäli, kuu, aastaga järgmisel nädalal, kuul, aastal
tullõvaig*, tulõv(a)ao e tullõvao, tulõvat.aigo e tullõv.aigo36 = tulõvik tulevik
tul|o, -o, -lo26 1. tulemus; tagajärg; taal tüül olõ-i määnestki tullo sellel tööl ei ole mingit tulemust; 2. tulu, kasu
tulp, tulba, .tulpa31 post, tulp, sammas; viit; veerg; värte-, aia-, eelektri-, telehvoni-, tiitulp värava-, aia-, elektri-, telefonipost, teeviit
tulp', tulbi, .tulpi37 tulp (lill)
.tulpu|ma, -daq, -84 känguma, kängu jääma (vilja kohta); kesev om ärq tulpunuq oder on kängu jäänud
tulõ|hark', -hargi, -.harki37 pilak, peerupiht
tulõ|hoonõq, -hu:unõ, -hoonõt18 elumaja, köetav (tulekoldega) hoone
tulõh(t)u|ma, -daq, -84 ette tulema, juhtuma; osaks langema; elon tulõhtus kykkõ elus tuleb kõike ette; sul naid häti om kah tulõhunuq sulle on ka neid hädasid osaks langenud
tulõ|k', -gi, -kit13 = tulõng tulek; olli jo tulõgi pääl olin juba tulekul
tulõka|h'o, -h'o, -hh'o26 = tulõ|kaih, -kaiho, -.kaiho37 = tulõkuri tulekahju, kahjutuli
tulõkiv|i, -i, -vi26 tulekivi, räni(kivi); kõva niguq tulõkivi kõva nagu räni
tulõ|kuri, -kur'a, -.kurja43 = tulõkah'o
tul|õma, -laq, -õ58 tulema
tulõng, -u, -ut13 = tulõk'
tulõ|tama, -taq, -da82 tuletama; ma tulõda miilde tuletan meelde
tulõ|täht', -tähe, .tähte34 sünnimärk (arvati tulevat tulekahju ehmumisest)
tulõva|nõ, -dsõ, -st5 tulevane
tulõvi|k, -gu, -kku38 = tullõvaig* tulevik
tuma|t', -di, -tit13 = tomat' tomat
tumba|k, -gu, -kut13 kohmakas, tuim inimene
tumba|tama, -taq, -da82 tümpsutama; klimberdama; raadion ka vahest olõki-i määnest viit, muguq tumbatas raadios ka vahest ei olegi mingit viisi, muudkui tümpsutab
tumm, tumma, .tumma31 = tummõ: vesi oll' sükäv ja tumm vesi oli sügav ja tume
tumm', tummi, .tummi37 1. tumm, kõnevõimetu; tä oll' tummis jäänüq ta oli tummaks jäänud; 2. tumm, paks leem
tumma|nõ, -dsõ, -st7 = tummõlik
tummõ, -, -t14 = tumm = tümme tume; tõmmu; sünge, pime
tummõli|k, -gu, -kku38 = tummanõ tumedavõitu, tõmmukas; sünkjas
.tump'ma, .tumpiq, tumbi63 tampima
.tumpsama, tumpsadaq, .tumpsa77 tonksama
tumõhus, -õ, -t9 tumedus
tumõhõhe = tumõhõlõ tumedalt
tundiho|põn', -bõsõ, -bõst12 kiil, tondihobu
.tundma, (.)tundaq, tunnõ, min 1. p .tun(d)sõ e tunni66 tundma; teadma; tunnetama; aimama
.tundmi|nõ, -sõ, -st5 tundmine, teadmine; aimdus
.tundsa, -, -t1 tuntud, tuttav
.tundu|ma, -daq, -84 tunduma
tungõl', .tunglõ, .tungõld22 (tule)tukk; ahjo saa-i kinniq pandaq, üts' suur' tungõl' om palamaldaq ahju ei saa kinni panna, üks suur tukk on põlemata
tungõl'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 nõgipea, nõgihaigusesse nakatunud viljapea
tungõl'ter|ä, -ä, -rä24 tungaltera (taimehaigus)
.tunkama, tungadaq, .tunka77 = .tuukama tõukama
tunn', tunni, .tunni37 tund
tunnildõ tunniti, tunniviisi
tunnipak|k, -o, -ko37 päikesekell
tunnis, -(s)õ, -t11 tunnus
tunnis|mi:is', -mehe, -mi:ist39 = tunnistaja tunnistaja
tunnis|märk', -märgi, -.märki37 tunnus; sümbol
tunnistaja, -, -t3 = tunnismi:is'
tunnista|ma, -q, -83 tunnistama; tunnustama; möönma; uurima, vaatama; tunnist külh minno, a ärq es tunnõq tunnistas küll mind, kuid ära ei tundnud; tunnistaja kynnõviis'* keel möönev kõneviis e jussiiv
tunnistus, -õ, -t9 tunnistus
tunnis|täht', -tähe, -.tähte34 tunnusmärk, tunnus
tunni|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 = vahetunn' vahetund
tunnõhuisi tundide kaupa
tunnõq, .tundõ, tunnõt19 tunne; aimdus
tunt', tundi, .tunti37 = .tunt'la|nõ, -(d)sõ, -st5 = tont' tont
tu|pin, -bina, -binat4 = tubinits nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas
tupi|ts, -dsa, -tsat13 vemmal, malk; sullõ tulõ tupits võttaq sulle tuleb vemmal võtta
tup|p', -õ, -põ35 tupp
tura|k, -gu, -kut13 1. turakas, loll, tobu; 2. kaotaja, kaotus (kaardimängus); turakas (kaardimäng); ma sai jälq turagu ma sain jälle kaotuse
turbas, .turba, turbast22 1. mätas; 2. turvas
.turbi|nõ, -dsõ, -st7 = turbiska|nõ, -dsõ, -st5 = .turbliga| mätlik
turbistu|ma, -daq, -84 mätlikuks muutuma
.turbliga|nõ, -dsõ, -st5 = .turbinõ
turd, turra, .turda32 turb (kala); turrakala om paksu sälägaq turvakala on paksu seljaga
.turdu|ma, -daq, -84 = turihuma turduma, niiskusest paisuma; puuannom vai vikahtivars' pandas vette turduma puunõu või vikativars pannakse vette turduma
turg, turu, .turgu36 turg
turgahta|ma, -q, -83 turgatama
t'urgu|tama, -taq, -da82 = türgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
turi, tur'o, .turjo44 = tur'o turi; kas sa minno tur'o pääle võtat? kas sa mind turjale (e kukile) võtad?
turihu|ma, -daq, -84 = .turduma: ärq ligonõs puu, sys turihus ärq kui puu läbi liguneb, siis ta paisub
turn, turna, .turna31 turi; tull' appi, lei turna alaq tuli appi, pani õla alla
turnahta|ma, -q, -83 korraks pruuskama; aevastama
turnah(t)us, -õ, -t9 pruusatus; aevastus
.turnama, turnadaq, .turna77 puristama, pruuskama; aevastama
.turn'ma, .turniq, turni63 turnima; võimlema
.turnõlõma, turnõldaq .turnõlõ85 = korduv .turnama
tur'o, -, .turjo44 = turi: tur'o pääl turjal e kukil; tei tüüd nii et tur'o tossas' tegin tööd nii et turi auras
tur|ril, -ila, -ilat4 mossis, jommis
turs'a, -, -t2 pahur inimene
turs'ah(t)u|ma, -daq, -84 tusaseks muutuma
.tursla, -, -t3 = turs|laak', -laagi, -.laaki37 = .tursla|k', -gi, -kki38 plekist sõel, kurn
turs'o, -, -t2 sasipea; siilipea
turs'o(h)n olõma turris olema; tusane, torssis olema
turs'o|nõ, -dsõ, -st7 turris; tusane, torssis
turst', tursti, .tursti37 (seintele) ladestunud jahutolm, -tuust (veskis); miä viga möldrel elläq, süüt turstigaq tsiko mis möldril viga elada, söödab jahutolmuga sigu
tursti|nõ, -dsõ, -st7 (jahu)tolmune
tu(s)s'ah(t)u|ma, -daq, -84 tusaseks muutuma, pahanema
.tus'ma, .tussiq, tussi63 kohmitsema
tu|s'o, -s'o, -ss'o26 = tuss'a, -, -t2 = tuss'o jonn, tusatuju; tusane inimene
tuss'a|k, -gu, -kut13 tossike
tuss'o, -, -t2 = tus'o
tutsa|k, -gu, -kut13 nutsak
.tutsu|ma, -daq, -80 vanuma; pulstuma
tutsu|tama, -taq, -da82 = tutsõnda|ma, -q, -83 1. kägardama, kortsutama; 2. tutistama, sakutama
tut|t, -u, -tu37 õis; urb; ostamiq üte jürjenitutu! ostame ühe jorjeniõie!
tutt'o lastek tuttu, magama
tutu, -, -t2 tuutu
tutu|tama, -taq, -da82 1. tuututama; 2. tutistama
.tutva, -, -t3 tuttav; tutvas tegemä tutvustama; tutvas saama tutvuma
tutõrda|ma, -q, -83 < kombõrdama koperdama; komberdama
tutõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tutõrdama
tu:u, -, -d too, see (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd taa); tuu miis' sääl too mees seal; tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om seda ei või öelda, et ta laisk on; tuujaos ommakiq raamaduq sellejaoks ongi raamatud
tuubõ, -, -t2 = tuup' tuub
tuubõrda|ma = tuudõrda|ma, -q, -83 kõikuma, tuikuma
.tuugõlõma, tuugõldaq, .tuugõlõ78 = .tuuhõlõma lehvima, lehvlema
tu:uhavva tollal, tookord
.tuuhõlõma, tuuhõldaq, .tuuhõlõ85 = .tuugõlõma
.tuukama, tuugadaq, .tuuka77 = .toukama = .tunkama tõukama, lükkama
tu:ukõ|nõ, -sõ, -ist8 vähend see, too; näil oll' tõõnõ tütär' kah, tuukõnõ nakas' kah miiq poolõ käümä neil oli teine tütar ka, see hakkas ka meie pool käima; päält tuukõsõ jäimikiq ilma kotussõldaq peale seda jäimegi ilma (talu)kohata
tu:ukõrd = tu:ukõrra tookord
tuul', tuulõ, tuult40 tuul
tu:ul', tooli, tu:uli37 tool
tuul'alo|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 kergemad viljaterad tuulamisel
.tuuldu|ma, -daq, -79 tuulduma
tuuli|nõ, -dsõ, -st7 tuuline
tuulispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 tuulispask, tromb
tuul'kiv|i, -i, -vi26 = tuulõkivi tuulik, tuuleveski
tuulu|tama, -taq, -da82 tuulutama; tuulama
tuulõhereville: hiussõq lätväq tuulõhereville juuksed lähevad tuult täis, hakkavad tuules lehvima
tuulõherevilläq = tuulõherevälläq tuult täis, tuules lehvimas; hiusõq ommaq tuulõherevilläq juuksed on tuult täis, lehvivad tuules
tuulõ.hern|eq, m -ide, -it18 tuulerõuged
tuulõ|hyng, -hyngu, -.hyngu37 = tuulõnuhah(t)us
tuulõ|kaar, -kaara, -.kaara30 tuulekaer (umbrohi)
tuulõkeerelüs, -e, -t9 = tuulõ|keermäs, -ki:irmä, -keermäst22 = tuulõ|ki:ird, -keero, -ki:irdo36 tuulekeeris
tuulõkiv|i, -i, -vi26 = tuul'kivi tuulik, tuuleveski
tuulõneelüs, -(s)e, -t11 = tuulõ.tymbus tuuletõmme, tuuletõmbus
tuulõnuhah(t)us, -õ, -t9 = tuulõ|nuhk, -nuhu, -.nuhku36 = tuulõhyng nõrk tuulehoog, tuulehingus
tuulõ|pass', -passi, -.passi37 tuulamisseadeldis
tuulõpes|ä, -ä, -sä24 = tuulõvihk
tuulõpuhah(t)us, -õ, -t9 tuulepuhang
tuulõ|tama, -taq, -da82 tuulama
tuulõ.tymbus, -õ, -t9 = tuulõneelüs
tuulõ|vihk, -viho, -.vihko37 = tuulõpesä tuulepesa, puu võrasse tekkinud tihe oksapõimik
tuulõvil|u, -u, -lu26 tühimik kanamunas
tuulõvir|ril, -ilä, -ilät4 = tuulõvur|ril, -ila, -ilat4 tuuleratas
tu:uläbi selle tõttu; seeläbi; põld om laih tuuläbi, et olõ-iq väke põld on kehv selle tõttu, et pole väetist
tu:um', toomõ, tu:umõ35 toomingas
tu:uma, tuvvaq, tu:u, min 1. ja 3. p .tõi(õ)54 tooma
tu:uma|päiv, -päävä, -.päivä36 toomapäev, 21. detsember
tu:un', tooni, tu:uni37 toon
tuup', tuubi, .tuupi37 = tuubõ tuub
tu:up', toobi, tu:upi37 toop
tu:uperäst sellepärast, tollepärast
tuur, tuura, .tuura37 tuur (terariist jää raiumiseks)
tuur', tuuri, .tuuri37 tuur, tuju; tiir
tuurakallaq = tuurakillaq urvakil
tu:uralt = tu:urõlt toorelt
tuurilõ urvakile
tuuri|tama, -taq, -da82 tiirutama
tu:urja, -, -t3 = tu:urja|s, -, -(s)t15 suur puunõu, toober; liha-, vilätuurja liha-, viljatoober
tuuru|tama, -taq, -da82 urvitama, upakil olema
tu:urõlt = tu:uralt
tuus(s), tuusa, .tuu(s)sa37 äss, tuus
tu:us', toosi, tu:usi37 toos, karbike
tuust, tuusta, .tuusta31 tuust
tuustar', -i, -it4 sasipea
tu:ustsaaniq sestsaadik, sestpeale
tuustõrda|ma, -q, -83 lohakalt töötama, soperdama
tuut, tuudu, .tuutu37 tuutu, torbik
tuut', tuudi, .tuuti37 tuust, tuustak
.tuuti lü:ümä hullama, mürama, mängima; noorõq piniq lööväq tuuti noored koerad hullavad
tuuts', tuudsi, .tuutsi37 puss(nuga)
tu:uvõrd = tu:uvõrra niipalju; tuuvõrra om meil tõistmuudu, et... niipalju on meil teistmoodi, et...
tuv|i, -i, -vi26 (kodu)tuvi
|bi, -võ, -põ25 tõbi, haigus
tõbi|nõ, -dsõ, -st7 tõbine, haige
tõbras, .tõpra, tõbrast22 veis; tõbras
tõha|tama, -taq, -da82 = tehätämä = tõhkatama 1. lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. hoolima, välja tegemä; kõssama
tõherus, -õ, -t9 väljaheitehunnik; vanast anda es tsiolõ häste süvväq, sys tsiaq käveq nulgatagotsit piten ja seiq tõheruisi vanasti ei antud sigadele hästi süüa, siis sead käisid nurgataguseid mööda ja sõid väljaheitehunnikuid
tõhka|tama, -taq, -da82 = tõhatama
.tõhrama, tõhradaq, .tõhra77 põõnama, magama; tõhras poolõ(niq) pääväniq põõnab poole päevani
tõhu|tama, -taq, -da82 ergutama, tagant sundima, õhutama; hurjutama; tä häbendeles süvväq, kygõ tõhudaq takast ta häbeneb süüa, sunni muudkui tagant; tõhudaq no tedä, et tä inämb rumaluisi es tiissiq hurjuta teda ometi, et ta enam rumalusi ei teeks
tõhv, tõhva, .tõhva30 tõru
tõhva|k, -gu, -kut13 = .tõhvli hoop
tõhvi|ts, -dsa, -tsat13 = taavits puukauss
.tõhvli, -, -t1 = tõhvak
tõia|= tõia|s, -dsõ, -st7 = tõias|hain, -haina, -.haina30 = .tianõ = tias = tiashain kõrvik (rohttaim)
tõigahta|ma, -q, -83 = tyngahtama < tõigahu|tma, -taq, -da62 korraks pead noogutama
tõir, tõira, .tõira37 kuhjavarras
tõisildõ teisiti, teistmoodi
tõisipäidi teisipidi
tõisi|tama, -taq, -da82 = tõõsitama vaidlema
.tõistli|nõ*, -dsõ, -st5 teismeline
tõistmu:udu teistmoodi
tõistsuguma|nõ, -dsõ, -st5 = tõistsugu|nõ, -dsõ, -st7 =(õ)sõsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev; tä om tõistsugumanõ ku tõõsõq ta on teistsugune kui teised e teistest erinev
tõist.viisi teistviisi
.tõistõ teisiti; läts' tõistõ ku ma mõtli läks teisiti kui mina mõtlesin
tõld, tõlla, .tõlda33 tõld
tõldsep|p, -ä, -pä35 tõllassepp; vankrimeister
tõlgu(s)s|õq, -idõ, -it11 aganad
tõlgu|tama, -taq, -da82 seletama, tõlgendama
tõlk, tõlgu, .tõlku37 < tõlk', tõlgi, .tõlki37 tõlk; ma mõista-iq vinne kiilt, ma piät tõlgu läbi kynõlõma ma ei oska vene keelt, ma pean tõlgi läbi rääkima
.tõlkma, .tõlkuq, tõlgu64 < .tõlk'ma, .tõlkiq, tõlgi63 tõlkima; tõlguq mullõ, miä tuu vindläne kynõli tõlgi mulle, mis see venelane rääkis
tõlv, tõlva, .tõlva30 tõlv, nui, kurikas
.tõo|tama, -taq, -da81 > .tootama
.tõotus, -õ, -t9 > .tootus
tõr|a, -a, -ra26 1. rõdu; kooripealne (kirikus); 2. tüli, riid, tõrelemine; synast lägünes tõra, kibõnast lägünes tuli sõnast süttib riid, sädemest süttib tuli
tõrahta|ma, -q, -83 < tõrahutma mürtsatama, põrutama
tõrah(t)us, -õ, -t9 mürtsatus
tõrahu|tma, -taq, -da62 > tõrahtama
tõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 põrisema, tümisema
.tõrdo, -, -t1 tõrs
tõrgahta|ma, -q, -83 < tõrgahutma nõksatama
tõrgahtu|ma, -daq, -84 rappuma, põruma; vedu võtma, kuulda võtma, välja tegema; ku timmä käsedeq, sys timä tõrgahugiq eiq kui teda käsid, siis tema ei tee väljagi
tõrgah(t)us, -õ, -t9 põrutamine, rappumine
tõrgahu|tma, -taq, -da62 > tõrgahtama
tõrgu|tama, -taq, -da82 raputama
tõrikõ|nõ, -sõ, -ist8 tõrs
tõrista|ma, -q, -83 tõristama, põristama
tõris|õma, -taq, -õ87 tõrisema, põrisema
.tõrkna, -, -t3 mürtsumine, paukumine
.tõrkuma, .tõrkudaq, tõrgu79 rappuma, põruma
.tõrkvallaq vastu kajamas; Jaan' rüük' nii et Saru vald om tõrkvallaq Jaan karjub nii et Saru vald kajab vastu
tõrmi|härg, -härä, -.härgä34 = puskihärg sõim vihane inimene
tõr|rin, -ina, -inat4 tõrin, põrin
tõrv, tõrva, .tõrva30 tõrv
tõrva|lill', -lilli, -.lilli37 tõrvalill
.tõrvama, tõrvadaq, .tõrva77 tõrvama
tõrvand', -i, -it13 must olend, ese; must ku vana tõrvand' must nagu vana tont
tõrva|nõ, -dsõ, -st7 1. tõrvane; 2. = tõrvas
tõrvas, -(s)õ, -t11 vaigune puu, tõrvas; tõrvik
tõrvas|siug, -sivvu, -.siugu36 = tõrvas|huss', -hussi, -.hussi37 must madu
tõrõla|nõ, -(d)sõ, -st5 toriseja
tõrõl|õma, -daq, -õ85 = tõrõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tõrelema, riidlema
tõsi|nõ, -dsõ, -st7 tõsine
tõsitsõhe = tõsitsõlõ tõsiselt
tõsta|ment', -mendi, -.menti37 testament
(õ)sõnd', -i, -it13 < va'riant' teisend, variant, versioon
tõ(õ)sõndõ|(l)lõma*, -llaq, -(l)lõ86 varieeruma, teisenema, teisenduma, vahelduma
(õ)|nõ*, -dsõ, -st7 teisejärguline, sekundaarne
(õ)|päiv, -päävä, -.päivä35 teisipäev
(õ)sõqpoolõq, m .tõisipu:uli, .tõisipu:uli40 päramised
(õ)sõsk'*, -i, -it13 teisik
(õ)sõsuguma|nõ, -dsõ, -st5 =(õ)sõsugu|nõ, -dsõ, -st7 = tõistsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev
(õ)sõvõrra teisevõrra
tõtali|nõ, -dsõ, -st5 = tõtõlinõ: kiä om tõtalinõ, tuu ei tsuskaq umma nynna tühä jutu manoq kes on tõsine, see ei topi oma nina tühja jutu sisse
tõtul võidu; tõtul juuskma, sõitma võidu jooksma, sõitma
tõtõ, -, -t2 1. tõde, tõsi; sulatõtõ sulatõsi; egas tõtõ as'agaq nalja ei olõq ega tõsise asjaga nalja ei ole; 2. tõsine; aus; tõtõ miis' tõsine, aus mees; olgu-i nii tõtõ, naaraq kah veidükese! ära ole nii tõsine, naera ka natuke!
tõtõhus, -õ, -t9 arusaamine, taip; üts' mol'o om ynnõ, olõ-i täl üttegiq tundmist ei tõtõhust eks ta üks loll on, ei ole tal mingit taipu ega arusaamist
tõtõli|nõ, -dsõ, -st5 = tõtõli|k, -gu, -kku38 = tõtalinõ tõsine, aus, lahke; tõtõlinõ inemine ütle ei halba synna, ei tä pall'o kynõlõq, ei ajaq lorri tõsine inimene ei ütle halba sõna, ei ta räägi palju ega aja lora
tõtõstõ tõesti; tõsiselt
tõug, tõvvo, .tõugo36 1. suvivili; 2. tõug, liik
.tõugja|s, -, -(s)t15 tõugjas (kala)
tõõgu|tama, -taq, -da82 noogutama
tõõhujuq hüüatus looma (hrl hundi) peletamiseks
|õnõ, -õsõ, -ist8 = tynõ teine
tõõnõkõrd = tynõkõrd teinekord, mõnikord, vahel
tõõnõpu:ul', tõõsõpoolõ, tõistpu:ult40 = tynõpu:ul' teinepool, abikaasa
tõõnõtõõsõ (omast; nimet puudub), osast tõõnõtõist8 = tynõtõsõ teineteise
tõõsi|tama, -taq, -da82 = tõisitama vaidlema
tõõsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tõõsitama
(ä), tää e timä, tedä e timmä (e tääd) = timä = tiä tema, ta
|di, -di, -ti26 tädi (ema õde)
tädi|rand, -ranna, -.randa33 tädirand (ehal käimise kohta)
tähele .pandma tähele panema, märkama
tähele.pandmaldaq tähelepanematu, märkamatu
täheli|ne, -dse, -st5 = tähikanõ = tähine = .täht'liganõ tähniline
tähendä|mä, -q, -83 1. tähendama; 2. mainima; 3. üles tähendama, märkima; 4. > tähetämä
tähendüs, -e, -t9 tähendus
tähes, -(s)e, -t11 sääs (seadeldis kalapüügiks)
tähe|tiieq*, -.tiide, -tiiet19 < a'stroloogia astroloogia
tähe|tämä, -täq, -dä82 < tähendämä [4.] sihtima; tä tähet' minno püssäst ta sihtis mind püssiga
tähi|k, -gu, -kut13 lauguga veis
tähika|nõ, -dsõ, -st5 = tähi|ne, -dse, -st7 = täheline
tähistü, -, -t2 tähestik
.tähn'mä, .tähniq, tähni63 nokitsema
täht', tähe, .tähte34 1. täht; 2. tähn; lauk; 3. (kirja)märk; tunnus(märk); tähti piten lugõma veerima
.täht'liga|nõ, -dsõ, -st5 = täheline
täht'|päiv, -päävä, -.päivä35 tähtpäev
täht'raama|t, -du, -tut13 kalender, tähtraamat
.tähtsä, -, -t3 tähtis
.tähtsüs, -e, -t9 tähtsus
tähüs, -(s)e, -t11 tähis, tähistus; tähüsses tsusatas puuossõ lumõ sisse tähiseks pistetakse puuoksi lumme; keel *tähüssyna märksõna
tähüstä|mä, -q, -83 tähistama
täi, -, -d53 täi
.täielemä, täieldäq, .täiele85 täisid otsima
täimun|a, -a, -na28 ting, täimuna
täi.tapja, -, -t1 pöial
.täi|tämä, -täq, -dä81 täitama
täkeldü|= täkerdü|mä, -däq, -84 pulstuma, tokerduma; känguma
täk|k, -o, -ko37 = t'akk täkk
täko|tama, -taq, -da82 = t'akotama vallatlema, suguühtes olema (mehe v isaslooma kohta)
tälbä|tämä, -täq, -dä82 ära määrima
tälbä|tümä, -tüdäq, -dü84 määrduma
tälgeq, .tälk'me, tälgend16 idu
.tämbe, -, -t3 = .tämblä|ne, -dse, -st5 udune; tummine
täni|tämä, -täq, -dä82 tänitama, karjuma, hädaldama, nutma
tänn', tänni, .tänni37 tänitamine, karjumine, hädaldamine, nutmine; nakas' tänni hakkas karjuma (hädaldama, nutma)
tänähtä|mä, -q, -83 < tänähü|tmä, -täq, -dä62 karjatama; ma nii kõvva hiitü, et peris tänähüdi ma ehmusin nii kõvasti, et päris karjatasin
täpeli|ne, -dse, -st5 = .täpliganõ
täpipäält täpipealt
täpi|tämä, -täq, -dä82 täppe tegema
.täpliga|nõ, -dsõ, -st5 = täpeline täpiline
.täp'mä, täppiq, täpi63 näppeid tegema
.täpn|eq, m -ide, -it4 näpped (villastest kaltsudest harutatud kiudaine)
.täpni|ne, -dse, -st7 topiline
täp|p', -i, -pi37 täpp
.täprege|ne, -se, -ist8 raasuke
.täpsä, -, -t3 täpne
.täpsähe = .täpsäle täpselt; täpsähe kell säidse täpselt kell seitse
täpsändä|mä*, -q, -83 täpsustama
.täpsü|s, -(se), -(s)t10 täpsus; aja täpsü(s)t takan ajab täpsust taga
|pär', -bärä, -bärät4 täbar
tärgeldä|mä, -q, -83 tärgeldama; edasi-tagasi käima, jooksma
.tärknemä, tärgedäq, .tärkne75 = .tärkü|mä, -däq, -80 tärkama
.tärk(l)üs, -e, -t9 tärklis
.tärmän', -i, -it4 tähtaeg, tähtpäev, tärmin
tärn', tärni, .tärni37 tärn
tärpe|tiin', -tiini, -.tiini37 = tärpen|tin', -tini, -.tinni38 tärpentin
.täs'mä, .tässiq, tässi63 katkuma, sakutama, sikutama (heina, juukseid, sulgi); ma sinno tässi! ma sakutan sind!
täterdä|mä, -q, -83 tutistama, sakutama
täterdü|mä, -däq, -84 vanuma, pulstuma
.tätriga|nõ, -dsõ, -st5 tombuline; prügine, (heina)purune; rõivas om tätrigadsõs kulunuq riie on topiliseks kulunud
.tätri|k, -gu, -kku38 = tätär'
tätä, -, -t2 lastek issi; taat, vanaisa; tätä kiit viina ni käse es kinkalõgiq üteldäq issi keedab viina ja ei lubanud kellelegi öelda
tätär', .täträ, tätärd22 = .tätrik (villa)topp; tükike, puru, tätar; rõivas om tätrit täüs' riie on toppe täis; hainatäträgene heinapuruke
tävv, tävvü, .tävvü37 = täü
tävvehüs, -e, -t9 täius
tävveli|ne, -dse, -st5 täielik
tävvelt .saama, olõma küllalt v villand saama, aitama, piisama; kas sullõ sai noq tävvelt? kas said nüüd küllalt?
tävvendä|mä, -däq, -83 täiendama
tävveste täiesti; täielikult
.täämbä täna
.täämbä|ne, -dse, -st5 tänane
täämendä|mä, -q, -83 tähele panema, meelde jätma; täämendäq sa häste ärq, et sullõ miilde jääs! pane sa hästi tähele, nii et sulle meelde jääb!
täü, tä(vv)ü, .tävvü37 = tävv kops; tsia täüq ja rahuq ommaq ärq lähätedüq sea kopsud ja neerud on kupatatud
.täüde minemä täide minema, tõeks saama
täüdeq, .täüte, täüdet19 = täüdüs täide, täidis
täüdäs, .täütä, täüdäst11 tökat, vankrimääre; potiq kats'ki põranuq, täütäl punn' arq karanuq potid katki põrunud, tökati(tünni)l punn pealt karanud (rahvaluulekatke)
täüdüs, -(s)e, -t11 = täüdeq
täü|hain, -haina, -.haina30 kopsurohi
.täümä, .täüdäq, täü68 raatsima, täima
täüs', tävve, täüt49 täis; tävveq ja tühäq purgiq täis ja tühjad purgid; täüs'õiguslinõ täieõiguslik; täüs'kuu täiskuu
täü|sammõl', -.samblõ, -sammõld23 kopsusamblik
täüs'kässi ohtralt, külluses; ku mul miis' elli, sys mul oll' kykkõ täüs'kässi käen kui mul mees elas, siis oli mul kõike külluses
.täütmä, .täütäq, täüdä61 täitma
.täütmäldäq täitmatu
.täütsä = .täütsähe = .täütsäle täitsa, päris, täiesti
täütõbi|nõ, -dsõ, -st7 kopsuhaige
|bi, -bi, -pi26 töbi, tölp, nudi
tölbä|k, -gu, -kut13 = tölbä|ts', -dsi, -tsit13 lühike rõivas, riidejupats; külmä ilmagaq ei toheq sääntse prundsitölbätsigaq vällä minnäq külma ilmaga ei tohi sellise seelikujupatsiga välja minna
.töllelemä, tölleldäq, .töllele85 töllerdama
töllerüs, -e, -t9 töllerdis
töllile töllakil(e)
.tölpämä, tölbädäq, .tölpä77 kargama; ringi jooksma
.töls'li|k, -gu, -kku38 = .tols'lik laisavõitu
.töls'mä, .tölssiq, tölsi63 = .tüls'mä lonkima, vantsima
tönn', tönni, .tönni37 = tünn tünn
törgü|tämä, -täq, -dä82 = .törk'mä = türgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
törk, törgü, .törkü37 = türk sörk
.törk'mä, .törkiq, törgi63 = törgütämä = türgütämä = .türk'mä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
töövikjä|ne = töövikjä|s, -dse, -st5 töökas; tä iks om töövikjäs inemine, tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om ta on ikka töökas inimene, seda ei või öelda, et ta laisk on
|di, -di, -ti26 = tüdü
tüdi|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 tüdinema
|dü, -dü, -tü26 = tüdi tüdrukuke, tütreke
tühendä|mä, -q, -83 tühjendama
tühi, tühä, .tühjä44 1. tühi; 2. tühjus
tühi|pa(l)l'as, -.pall'a, -pa(l)l'ast22 tühipaljas
tühi-tähi, tühä-tähä, .tühjä-.tähjä44 tühi-tähi
.tühjüs, -e, -t9 tühjus
.tühmri|k, -gu, -kku38 kidur puu; lühike inimene
tühäli|k, -gu, -kku38 tühjavõitu; rahakott' tüküs tühälik olõma rahakott kipub tühjavõitu olema
tühäli|ne, -dse, -st5 = tühäne tühine, kehv; tühjavõitu
tühält tühjalt
tühä|ne, -dse, -st7 = tühäline
tühä|pu:ul'†, -poolõ, -pu:ult40 põhjakaar
tühästä|mä, -q, -83 tühistama
tühüs, -(s)e, -t11 1. gaasivalu; 2.* tühik; tühimik; vaakum; tekstin erätäseq synno tühüsseq tekstis eraldavad sõnu tühikud; tühüspakk' vaakumpakend; kohv' om tühüspakin kohv on vaakumpakendis
tühüssille = puhussillõ puhitusse
tühüssilläq = tühüssi(h)n = puhussillaq = puhussi(h)n puhituses, gaasi täis
tükelde = tükä tükati; tükikaupa; laiguti
tüketümäs tükkideks, puruks; suurõtükükuuligaq oll' löönüq inemise tüketümäs suurtükikuuliga oli löönud inimese tükkideks
tük|k, -ü, -kü26 1. tükk; 2. (kunst)tükk; (koerus)tükk, vemp; 3. -tükk, halb; vilets; latsõtükk halb laps, lapsetükk; autotükk vilets auto
.tükliga|nõ, -dsõ, -st5 = tüküline tükiline, tüklik
.tükmä, .tükküq, tükü73 1. tükkima, kippuma; 2. tihendama; toppima
tükä = tükelde = tükä.hüisi = tükälde tükati; tükikaupa; laiguti; tükä oll' viil lumi sulamaldaq laiguti oli veel lumi sulamata
tüküli|ne, -dse, -st5 = .tükliganõ tükiline, tüklik
tükü(h)n koos, tükis; üten tükün ühes tükis
tüküs, -(s)e, -t11 tihend; tropp
tükütü:ü, -, -d52 tükitöö
tükü.viisi tükkhaaval
tülgäh(t)ü|mä, -däq, -84 = .tülpümä
tülgäh(t)üs, -e, -t9 tüdimus, küllastus
.tülkmä, .tülküq, tülgü63 iiveldama
.tülpü|mä, -däq, -80 = tülgäh(t)ümä tülpima, tüdinema, küllastuma; tä om ärq väsünüq ja tülpünüq jo tüüst ta on tööst juba väsinud ja tülpinud
.tüls'mä, .tülssiq, tülsi63 = .töls'mä lonkima, vantsima
tülväh(t)ü|mä, -däq, -84 pahanema, solvuma; tä om ärq tülvähünüq, ei kynõlõgi ei muqkaq ta on solvunud, isegi ei räägi minuga
tül|ü, -ü, -lü26 tüli; vastuolu; tüllü kakma tüli norima; tüllü tegemä tülitama, segama; tä teoq ommaq synnogaq tülün tema teod on sõnadega vastuolus
tülü.kakja, -, -t3 tülinorija
tülüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = tülüte|(l)lema, -lläq, -(l)le86 < tülüs|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi13 = korduv tülütämä
tülü|tämä, -täq, -dä82 = tülü|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 tülitsema; miä ti tan tülütät mis te seal tülitsete
.tümbe, -, -t3 = tümme
.tümbjä|ne, -dse, -st5 tumekas; tõmmukas; sünkjas
tümbä, -, -t2 = tümbäts' tuim, kohmakas inimene
tümbä|k, -gu, -kut13 tümikas; tömp; tuim inimene; sääntse tümbäkugaq om väega rassõ tandsiq sellise tuima tümikaga on väga raske tantsida
tümbä|ts', -dsi, -tsit13 = tümbä
tüm|i, -e, -me24 = tüvi tüvi
tümis|ema, -täq, -e87 tümisema
tümistä|mä, -q, -83 müristama, kõmistama; tümistama, müdistama; pikne tümistäs äike müristab
tümme, -, -t14 = tummõ = .tümbe tume; tõmmu; sünge, pime
tüm|min, -inä, -inät4 mürin, kõmin; tümin, müdin; latsõq juuskvaq niguq tümmin lapsed jooksevad, nii et müdin taga
tümp, tümbä, .tümpä35 tömp
.tümpliga|nõ, -dsõ, -st5 tömp, tömbakas
tümps, tümpsü, .tümpsü37 tümps, müts
.tümpselemä, tümpseldäq, .tümpsele85 tümpsuma, tümisema
tümpsmä, .tümpsüq, tümpsü64 tümpsuma, mütsuma
.tümps'mä, .tümpsiq, tümpsi63 tümpsima
.tümpsnä, -, -t3 tümpsumine
tümpsäh(t)üs, -e, -t9 tümpsatus
tüm|ä, -ä, -mä24 koodi nui
tümähtä|mä, -q, -83 mürtsatama, kõmatama; pikne tümäht' kõvva äike kõmatas kõvasti
tümäh(t)üs, -e, -t9 = tümä|k, -gu, -kut13 mürts, kärgatus; tümakas, võmm, jõmakas
.tündri, -, -t1 tünder
tünds, tündsä, .tündsä35 tüügas
.tündsehe = .tündsele kangelt, jäigalt; laisalt
tündseq, .tündse, tündset18 kange, jäik; laisk
tündsä|hämä, -däq, - e -hä88 tatsuma; kel jalg tündsähäs, tuul kiil' nilpsahas kel jalg tatsub sel keel limpsib (st liikudes tekib janu)
tündsä|k, -gu, -kut13 tönts, töntsakas
tündsäli|k, -gu, -kku38 jäigavõitu; laisavõitu
tünis|emä, -täq, -e87 pomisema, ümisema
.tünksämä, tünksädäq, .tünksä77 tonksama, tonkama (torkama; võõrast keelt purssima); tünksäs pis'okõsõ s'aksa kiilt tonkab pisut saksa keelt
tünn, tünnü, .tünnü37 = tönn' tünn
|n'o, -n'o, -nn'o26 = tün'ä tünnike; paks inimene
.tüntska, -, -t3 lühike paks inimene
|n'ä, -n'ä, -nn'ä24 = tün'o
tüpä|k, -gu, -kut13 vemmal, malk, roigas
türbäh(t)ü|mä, -däq, -84 pahanema
türbüs, -(s)e, -t11 pahane inimene
türgänd', -i, -it13 sörkiv hobune
türgä|pill', -pilli, -.pilli37 lõõtspill
türgü|tämä, -täq, -dä82 = t'urgutama = törgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
türk, türgü, .türkü37 = törk sörk
.türklä|ne, -(d)se, -st5 türklane
.türk'mä, .türkiq, türgi63 = .türk'mä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
türk-.türkädi sörki (jooksma, laskma); hopõn' lask türk-türkädi hobune laseb sörki
türm', türmi, .türmi37 vangla, türm
türnäpuu, -, -d50 türnpuu
tür|ä, -ä, -rä24 vulg peenis, türa
tüseheli|k, -gu, -kku38 = tüsselik tüsedavõitu
tüsse, -, -t14 tüse
tüsseli|k, -gu, -kku38 = tüsehelik
tüssi|k, -gu, -kut13 vitsa tüvi
tüssä|k, -gu, -kut13 tüse inimene; kaigas
.tüssämä, tüssädäq, .tüssä77 tüssama
.tütri|k, -gu, -kku38 tüdruk
tütär', .tütre, tütärd22 tütar
tütär'|lats', -latsõ, -last39 tütarlaps, tüdruk
tüv|i, -e, -ve24 = tümi tüvi
tüvimä|ne, -dse, -st5 tüvepoolne; ossa tüvimäne ots om jämmemb oksa tüvepoolne ots on jämedam
tü:ü, -, -d52 töö; teos; teenus; tüühü e tüüle nakkama tööle hakkama; tüümiis' töömees
tüübili|ne, -dse, -st5 tüüpiline
tü:ühim|o*, -o, -mo26 energia
tü:üka|= tü:üka|s, -dsõ, -st5 töökas
tü:ükämä, töögädäq, tü:ükä77 nöökama
tü:üli|ne, -(d)se, -st5 tööline
.tüünelema, tüüneldäq, .tüünele85 tõuklema, trügima
tüünähtä|mä, -q, -83 < tüünähü|tmä, -täq, -dä62 äkki müksama
.tüünämä, tüünädäq, .tüünä77 müksama, tõukama
tüüp', tüübi, .tüüpi37 tüüp
tüür', tüüri, .tüüri37 tüür
tü:ü|riist, -riista, -.riista30 tööriist
.tüür'mä, .tüüriq, tüüri63 tüürima
.tüür'ni|k, -gu, -kku38 tüürimees
tüüsterdä|mä, -q, -83 = nüüsterdämä määrima, mustaks tegema; kuis sa hindä nii ärq tüüsterdänüq olõt? kuidas sa enda nii ära määrinud oled?
tü:üstüs, -e, -t9 > .kuandus*
tü:ütorba|ts', -dsi, -tsit13 töörühmaja
tü:ü|tämä, -täq, -dä81 töötama; massin tüütäs masin töötab
.tymbama, tymmadaq, .tymba77 tõmbama
.tymbu|ma, -daq, -84 tõmbuma
.tymbus, -õ, -st9 tõmbus, tõmme
.tymbõtuul', -õ, -t40 tõmbetuul, tuuletõmme
tynga|hama, -daq, -ha88 = tyngutama
tyngahta|ma, -q, -83 = tõigahtama = .tynksama < tyngahu|tma, -taq, -da62 korraks pead noogutama; hopõn' tyngaht' päägaq hobune noogutas korraks pead
tyngu|tama, -taq, -da82 = tyngahama noogutama
.tynkama, tyngadaq, .tynka77 lonkama
.tynksama, tynksadaq, .tynksa77 = tyngahtama
.tynkõlõma, tyngõldaq, .tynkõlõ85 vastu rääkima, sõnelema
ty|nõ, -sõ, -ist8 = tõõnõ teine
tynõkõrd = tõõnõkõrd teinekord, mõnikord, vahel
tynõtõsõ (omast; nimet puudub), osast tynõtõist8 = tõõnõtõõsõ teineteise
tyymeeleli|ne, -dse, -st5 tõsine, aus, tõemeelne
tyymeeli tõsiselt; tõesti; tyymeeli kynõlõt vai? tõsiselt räägid või?; tä um vist tyymeeli ullis lännüq ta on vist tõesti hulluks läinud
tyy.näoli|nõ, -dsõ, -st5 tõenäoline
tyyperäli|ne, -dse, -st5 tõepärane
tyysta|ma, -q, -81 tõestama; tõendama
tyystus, -õ, -t9 tõestus; tõend

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y