Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

paaba, -, -t2 eit; ämmaemand
paabapraasni|k, -gu, -kut13 = paabapäiv setu naiste tähtpäev (neljas kolmapäev pärast maasenitsa)
paaba|puss, -pussu, -.pussu37 ämmatoss (seen)
paaba|päiv, -päävä, -.päivä35 = paabapraasnik
paadikõ|nõ, -sõ, -ist8 kahvatukollane v luitunud-pruun pullike
paadsapuu, -, -d50 = hu:upaads' = uhupaads' = vohopaads' paakspuu
paads'o, -, -t2 ülipaks inimene v loom; ma tiiäki ei tan külän tõisi sääntsit paads'osit ku taa Eevi oll' ma ei teagi siin külas teisi selliseid ülipakse nagu see Eevi oli
paadõrda|ma, -q, -83 patrama
.paagar', -i, -it4 kuhjamalk
paagas, .paaka, paagast23 = paak
paaga|tama, -taq, -da82 1. paakuma; 2. määrduma, karbaga kattuma, praagatama
paak, paaga, .paaka30 = paagas = plaak' paak, (mulla)kamakas
paak', paagi, .paaki37 paak (paagi)
.paakja|nõ, -dsõ, -st5 paakunud
paar', paari, .paari37 paar; pruutpaar; abielupaar
.paari minemä, .pandma paari minema, panema
paari|du, -du, -tut1 = paarildaq paaritu
paariel|o, -o, -lo26 abielu
paarihna = paari(h)n paaris, paariti, paarikaupa; latsõq, armastajaq ja politseiq kynd'vaq paarihna lapsed, armastajad ja politseinikud kõnnivad paaris
paarildaq = paaridu
paarili|nõ, -(d)sõ, -st5 paariline
paari|mi:is', -mehe, -mi:ist39 paarimees
paari(h)n = paarihna
paariq, m .paarõ, .paarõ37 1. sarikas; 2. kaelkoogud; võtt' vii paarõgaq sälgä võttis vee kaelkookudega selga
paari|rahvas, -.rahva, -rahvast22 abielupaar
paaritsidõ = paaritsikku paaristikku
paari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kurameerima
paar'kümmend, paari.kümne, .paarikümmend17 paarkümmend
paar'sada, paarisaa, .paarisata29 paarsada
.paaru|ma, -daq, -80 paarituma
.paarõ = paarõhuisi paariti
paas', paasõ, paast39 ahju põrand
paas, paasa, .paasa31 palgi vara
.paasama, paasadaq, .paasa77 (palki) varama
paast, paastu, .paastu37 paast
.paastma, .paastuq, paastu61 paastuma
paastukuu, -, -d50 < märts' märts
.paastus, -õ, -t9 veetõus (tuule tagajärjel)
paasõq, .paasmõ, paasõnd16 pasmas, paralleelsete lõngade arv kangakudumisel
paat', paadi, .paati37 1. = .paatja|= .paatja|s, -dsõ, -st5 kahvatukollane, luitunud-pruunikas, paatjas; 2. sõim lohakas ja ropp naisterahvas
.paatri, -, -t1 > .nuutri
pa|da, -a, -ta29 pada
pada|jass', -jassi, -.jassi37 põngerjas
pada|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn, padakonn
pad'astõ tihedasti
padi I, pad'a e padja, patt'a e .patja43 padi
pa|di II, -d'a, -(t)t'a43 tihe; paks; padi vili, rõivas, mõts tihe vili, riie, mets; pad'aq hiusõq tihedad juuksed; pähkmäl om padi kuur' pähklil on paks koor; üts' pad'õmb, tõõnõ harvõmb üks tihedam, teine hõredam
padoni|k, -gu, -kku38 potikaupmees
padra|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja, patraja
padsahta|ma, -q, -83 patsatama
pad'u = pad'u|nõ, -dsõ, -st7 paksune; lumi om miitrepad'u lumi on meetripaksune; poolõ miitre pad'u ijä poole meetri paksune jää; põrmandos tulõ üts'pad'udsõq lavvaq pandaq põrandaks tuleb panna ühepaksused lauad
pad'utus, -õ, -t9 paksus
paganali|nõ, -(d)sõ, -st5 sõim pagan, kurivaim
paganatul|i, -õ, -d41 sootuluke, virvatuli
pagand', -i, -it13 = pakan' pagan
pa|go, -o, -ko27 1. pagu, põgenemine; pelgupaik; pand' pakko põgenes, pani plehku; 2. = palgipago pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist; 3. paadi tüüripuu
pagola|nõ, -(d)sõ, -st5 pagulane
pagõ()ja, -, -t3 põgenik, põgeneja; syapagõhõjaq pagõhõsõq sõta sõjapõgenikud põgenevad sõja eest
pagõ()ma, pakõq e .paedaq, pakõ e pagõhõ88 põgenema; kedä sa pakõt? kelle eest sa põgened?; lambaq pagõhõsõq pinni lambad põgenevad koera eest
pah|a, -a, -ha28 väga; paha pall'o tüüd om tetäq väga palju tööd on teha
pahali|k, -gu, -kku38 pahasevõitu
pahali|nõ, -dsõ, -st5 > pahanõ
pahanda|ma, -q, -83 pahandama
pahandus, -õ, -t9 pahandus
paha|nõ, -dsõ, -st7 < pahalinõ pahane; solvunud
paha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 pahaseks saama; solvuma; ärq pahasi sai pahaseks; solvus; tä oll' mu pääle (ärq) pahanuq ta oli minu peale pahane v solvunud
paheldõ = pahelidõ = pahepoodi = pahepooli = pahepu:uldõ = pahepäidi pahupidi
pahe|pu:ul', -poolõ, -pu:ult40 pahem pool, pahupool
paherda|ma, -q, -83 püherdama
paherdus, -õ, -t9 püherdus; lamandunud vili
pahka|ts', -dsi, -tsit13 pahane inimene, pahutseja
pahr, pahru, .pahru37 < pardo < paro kult
pahrahus, -õ, -t9 pulstunud olend, rääbakas
pahr|aid, -aia, -.aida33 seasulg
pahri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 indlema (sigade kohta)
paht, paha, .pahta33 sealaut; täämbä mina maka tsiapaha pääl täna mina magan sealauda lakas
pahus, -(s)õ, -t11 1. tüli; naabrigaq tull' pahus naabriga tuli tüli; 2. roos (haigus), paise
pahuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 pahutsema
pahussihe pahuksisse
pahussillaq pahuksis
pahussillõ = pahussihe
pahussõllaq = pahussillaq
pai I, -, -d53 pai
pai II, paiu, .paiu37 paju; painiids' pajuniin
paiguldõ = .paikuisi paiguti, kohati; ilmatiidüs ütel', et täämbä satas paiguldõ vihma ilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihma
paik, paiga, .paika30 1. paik, koht; 2. paik, lapp
.paikama, paigadaq, .paika77 paikama, lappima
.paikliga|nõ, -dsõ, -st5 lapiline
.paiku paiku; kellä ütsä paiku kella üheksa paiku
.paikuisi = paiguldõ
.paikus, -õ, -t9 paikamine
pail, paila, .paila30 pael
paimõnda|ma, -q, -83 karjatama, õiendama, talitama
pain, paino, .paino37 = painõq 1. paine; 2. = .painaja = .painja (luu)painaja; 3. = painopakk; 4. riide- v lõngavärv; osti musta paino laado päält ostsin laadalt musta riidevärvi
painahta|ma, -q, -83 < painahu|tma, -taq, -da62 korraks painduma v painutama
.painaja, -, -t3 = pain [2.] = .painja (luu)painaja
.painama, painadaq, .paina77 painama
painask', -i, -it13 = paina|ts', -dsi -tsit13 nuruja
painatus, -õ, -t9 ree kodaraid ühendav ristpuu, painard
.painja, -, -t3 = .painaja < pain|jaan'†, -jaani, -.jaani37 painaja
.painma, .painaq, paina61 värvima (lõnga, riiet); olõ-s siipi ni hädägaq painiq valgõq rõivaq mustas ei olnud seepi, siis hädaga värvisid valged rõivad mustaks; paini langa vereväs värvisin lõnga punaseks
.painoma, .painodaq, paino79 painduma
painopak|k, -o, -ko37 = painos, -(s)õ, -t11 = pain [3.] = painõq [3.] paindepakk, painik
painossihe = painossilõ paindesse
painossi(h)n paindes
paino|tama, -taq, -da82 painutama
painotus, -õ, -t9 painutus
painotõ|(l)lõma, -laq, -(l)lõ45 korduv painutama; end painutades võimlema (joogaharjutused vms); ku India joogiq painotõlõsõq, sys saisvaq pää pääl ja käändväq hindäl käeq ja jalaq sõlmõ kui India joogid võimlevad, siis nad seisavad pea peal ja keeravad endal käed ja jalad sõlme
.painsa, -, -t3 painduv
.painõlõma, painõldaq, .painõlõ85 = korduv painõndama
painõnda|ma, -q, -83 nuruma
painõq, .painõ, painõt18 = pain
pairas, -(s)sõ, -t11 pudeliõlu
.paistma, .paistuq, paistu73 = .paistuma I, .paistudaq, paistu79 1. paistma; päiv paistus päike paistab; 2. paistma, näima, tunduma
.paistuma II, .paistudaq, .paistu80 = .paistõma paistetama; noq om tervüs õigõq kinä, ynnõ kõtt om niguq paistut nüüd on tervis õige hea, ainult kõht on nagu paistes
.paistus, -õ, -t9 = paistõq 1. paistetus; 2. paiste; päävä-, ahopaistus päikese-, ahjupaiste
.paistõlõma, paistõldaq, .paistõlõ85 tule v päikese paistel ennast soojendama
.paistõma, paistõdaq, .paistõ77 = .paistuma [II]: üles paistõnuq paistetanud, paistes
paistõq, .paistõ, paistõt18 = .paistus: paistõ(h)n olõma paistes olema; paistõhe minemä paistesse minema
.paisu|ma, -q, -83 paisuma
paisõq, .paisõ, paisõt18 paise
.pai|tama, -taq, -da81 > ilestämä
.paitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .paitama
paiuhara|k, -ga, -kat13 siniraag (lind)
paiu|nõ, -dsõ, -st7 pajupuust
paiu|pill', -pilli, -.pilli37 pajupill
paiusti|k, -gu, -kku38 = paiusto, -, -t1 pajustik
pa|ja, -ja, -jja e -ia28 suitsuauk, pajaaken
paja|tama, -taq, -da82 pajatama
pajatus, -õ, -t9 pajatus
pakal', .pakla, pakald22 hrl m takk
pa|kan', -gana, -ganat4 = pagand' pagan
pakituisil = pakkuisi = pakussillaq = .pakvallaq pakil, tulvil
pak|k, -o, -ko37 pakk (paku)
pak|k', -i, -ki37 pakk (paki)
pakko pakku, peitu; pakko minemä põgenema, pakku minema
pakkratt|aq, m -idõ, -it15 = pakk.vankri kiviveovanker; pakkrattidõgaq veeti müürükivve kiviveovankriga veeti müürikive
pakk|regi, -ri:i, -reke25 kiviveoregi
pakkuisi = pakituisil
pakk.vankri, -, -t1 = pakkrattaq
.pakla|nõ, -dsõ, -st5 takune; paklanõ hamõh takune särk
.pakli|nõ, -dsõ, -st5 takku täis, halvasti soetud (lina kohta)
.pakma, pakkuq, paku64 pakkuma
pak'ma, pakkiq, paki63 pakkima, kokku panema
paks, paksu, .paksu37 paks; tihe
.paksu = paksult = paksust(õ) paksult; tihedalt; vili om paksu külbet vili on tihedalt külvatud
.paksu|nõ, -dsõ, -st5 paksune
.paksus, -õ, -t9 paksus
paksust(õ) = .paksu = paksult paksult; tihedalt
paksõmbahe = paksõmbalõ paksemalt
pakussillaq = pakituisil = .pakvallaq
pakõldu|ma, -daq, -84 = takõlduma pulstuma; pää oll' ärq pakõldunuq juuksed olid pulstunud
pal|a, -a, -la28 tükk, pala; miihil om kuuri all egäsugutsit ravvapallo meestel on kuuri all igasuguseid rauatükke
palahu|ma, -daq, -84 pleekima
pal|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 1. kaarutama, heinu laiali lööma; 2. pleegitama
pal|ama, -laq, -a69 1. põlema; panõq tuli palama! pane tuli põlema!; süüta valgus!; 2. päevituma; tä om suvõgaq pruunis palanuq ta on suvega pruuniks päevitunud
palandi|k, -gu, -kku38 = palando, -, -t1 põlendik
palang, -u, -ut13 1. põleng; 2. rutt; 3. heinalade
palani|k, -gu, -kku38 põletik; palavik
pa(l)l'as, .pa(l)l'a, pa(l)l'ast15 paljas
palask', -i, -it13 vana kulunud terariist, nt kirvõ-, väidsepalask'
pala|t', -di, -tit13 1. magamisase; loomasõim; 2. palat
palavahe = palavalõ palavalt
palavi|k, -gu, -kku38 palavik
palavli|k, -gu, -kku38 palavavõitu
paldõr|jaan', -jaani, -.jaani37 = paldõr|jan', -jani, -.janni38 palderjan
palgali|nõ, -dsõ, -st5 palgaline
palgipa|go, -o, -ko27 = pago [2.] pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist
palg'nas, .palk'na, palg'nast22 = .palk'na
.palgus, -õ, -t9 = palistus palistus, õmblus
.palg|õq, m -idõ, -it19 rangide polsterdus
palista|ma, -q, -83 palistama
palistus, -õ, -t9 = .palgus palistus
pali|t, -du, -tut13 = .pal'to mantel, palitu
.paljalt = .pall'alt
palk, palga, .palka30 palk (palga)
palk', palgi, .palki37 palk (palgi)
.palkama, palgadaq, .palka77 palkama
.palk'na, -, -t3 = palk'nas, .palk'na, palk'nast22 = palg'nas kangarull; müüjä lõigas' palk'nast miitre rõivast müüja lõikas rullist meetri kangast
pall', palli, .palli37 pall
pal|lai, -aja, -ajat4 (voodi)lina
.pall'alt = .paljalt 1. paljalt; 2. ainult
palla|pu:ul', -poolõ, -pu:ult40 pallapool, piklik (linane) riidetükk suurrätikuna v seelikuna kandmiseks
pal|lav, -ava, -avat4 palav
pallavtõ|bi, -võ, -põ25 soetõbi, tüüfus
pall'o liiga; palju; pall'o hüä olõ-i ka hüä liiga hea ei ole ka hea
pall'okõ|nõ, -sõ, -ist8 paljuke(ne)
pall'ond palju: mul olõ-i inämb pall'ond aigo mul pole enam palju aega
pall'os kui palju (siis)
pall'os .pandma liialduseks pidama; pihlõtsit rõivit panti vanast pall'os oranže riideid peeti vanasti liialduseks
.pallus, -õ, -t9 = .palvus palvetalitus, palvus
.pallõma, pallõldaq, .pallõ78 1. paluma; 2. palvetama
pallõmi|nõ, -sõ, -st5 palumine; palve; mul om sullõ sääne pallõmine mul on sulle selline palve
palm', palmi, .palmi37 palm
palmi|k, -gu, -kut13 palmik
palmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .palm'ma, .palmiq, palmi63 palmitsema
palmõh, .palmõ, palmõht20 = palmõq, .palmõ, palmõt18 vorp; lei piidsagaq, nii et iho pääle tull' palmõq üles lõi piitsaga, nii et nahale tekkis vorp
.palmõ|nõ, -dsõ, -st5 vorbiline
pal|o, -o, -lo26 kuiv, liivane okasmets, palu; nõmm
palohk, -a, -at13 = palo|k, -ga, -kat13 pohl
palokobri|k, -gu, -kut13 põdrasammal
palo|mõts, -mõtsa, -.mõtsa30 kuiv, liivane okasmets, palumets
palo|nõ, -dsõ, -st7 palumetsane; nõmmene
palo|nõid, -nõia, -.nõida32 kivisisalik
palo|sammõl', -.samblõ, -sammõld23 palusammal
palo|si:in, -seene, -si:int40 männiriisikas
palota|g'a, -ja, -k'a28 islandi samblik
palotaja, -, -t3 põletaja; kõrvetis
palo|tama, -taq, -da82 põletama; põleda laskma; palotagu-iq päävä aigo tulli, eelektri om kallis! ära lase tuledel päeval põleda, elekter on kallis!
palotat|t', -i, -ti37 liivtatik (seen)
palotus, -õ, -t9 põletus; kõrvetis
.pal'to, -, -t1 = palit mantel, palitu
.palvus, -õ, -t9 = .pallus palvetalitus, palvus
palvõq, .palvõ, palvõt18 palve
palõh, .palgõ, palõht21 = palõq pale, nägu; tedretähidse palgõgaq tütrik tedretähnilise palgega tüdruk; paksu palgõgaq inemine paksu näoga inimene; vanaaodsõ ruubli pääl oll' keisri palõh vanaaegse rubla peal oli keisri nägu
palõligult palgest palgesse
palõq, .palgõ, palõt19 = palõh
.pandma, .pandaq e pandaq, panõ66 1. panema; 2. salvama, nõelama; siug pand' hobõst jalga madu salvas hobust jalast
.pandu|ma, -daq, -80 asetuma, sobituma, sattuma; ütte panduma seostuma
pang', pangi, .pangi37 pang, ämber
pangili|nõ, -dsõ, -st5 pangene; kas taa pada om pangilinõ vai katõ(pangi)linõ? kas see pada on pangene või kahe(pange)ne?
pa(n)ni|paik, -paiga, -.paika30 = pannus panipaik
pank, panga, .panka30 pank (rahaasutus)
pankrot|t', -i, -ti37 pankrot
pann', panni, .panni37 pann
pann'|haak', -haagi, -.haaki37 = pann'|hark', -hargi, -.harki37 kangatempel
pannus, -(s)õ, -t11 = pa(n)nipaik
pannõl', .pandlõ, pannõld23 pannal
pant', pandi, .panti37 pant
pant'|vorm', -vormi, -.vormi37 paeluss
panõh(t)u|ma, -daq, -84 1. (püsima) jääma, stabiliseeruma; (välja) kujunema; kaemiq, kuis ilm panõhtus, kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama vaatame, milliseks ilm kujuneb, kas jääb kuivaks või hakkab jälle sadama; ku as'aq ommaq jo niimuudu panõhtunuq, las sys jäiäkiq nii kui asjad on juba niimoodi välja kujunenud, las siis jäädagi nii; 2. paranema; haigõ nakkas jo panõhuma haige hakkab juba paranema; 3. lamanduma; panõhunuq hain lamandunud hein
panõh(t)us, -õ, -t9 samm; jalatäis maad; künniriba
panõ|k', -gi, -kit13 panemine, panek
pao(h)n = .paossil = .paossi(h)n paos; peidus; paguluses
paos|(s), -(s)õ, -t11 pagu, pelgupaik
.paoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 paos olema; end peitma; paguluses olema; Eesti pagolasõq paoskõlliq verevide võimu Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eest
.paossihe = .paossilõ pakku; peitu
.paossil = pao(h)n
.paossilt = .paossist paost; peidust
.paossilõ = .paossihe
.paossi(h)n = pao(h)n
.paossist = .paossilt
.pao|tama, -taq, -da81 1. peitma; paotas as'aq ärq peidab asjad ära; 2. paotama, lahti tegema
papa, -, -t2 papa
papagoi, -, -d,53 papagoi; kiä pidä papagoiõ, tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kannahtaq kes peab papagoisid, sel tuleb ka papagoide kädistamist taluda
papi|nõ, -dsõ, -st7 papist; papidsõq kastiq pappkastid
.papli, -, -t1 pappel
pap|p', -i, -pi37 1. papp, õigeusu vaimulik; 2. papp (paks paber)
papri|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 paprika
.paprõgõ|nõ, -sõ, -ist8 sedel, väike paberileht
papõr', .paprõ, papõrd22 paber; dokument
para.aigo = parahallaq = paraq = parhillaq = parõhõllaq = põra.aigo praegu
parahuisi = .parruisi parajasti
parahu|ma, -daq, -84 = paranõma paranema; haigõ parahus joq haige paraneb juba
parahus, -õ, -t9 = .parrus parajus; mõõdukus
pa'ralleeli|ne, -dse, -st7 paralleelne
pa'ral|li:il', -leeli, -li:ili37 paralleel
paranda|ma, -q, -83 parandama
parandus, -õ, -t9 parandus
para|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = parahuma
paraq = para.aigo praegu; mul olõ-i paraq aigo mul pole praegu aega
paras, .parra, parast22 paras; mõõdukas
pa'ra|siit', -siidi, -.siiti37 parasiit
parask', -i, -it13 baranka, rõngel
parask'ni|k, -gu, -kku38 baranka-, rõngliküpsetaja
parasta|ma, -q, -83 parastama
para|voss', -vossi, -.vossi37 vedur
parba, -, -t2 latatara
parba|tama, -taq, -da82 laterdama
pardo, -, -t2 > pahr
pardsahta|ma, -q, -83 partsatama
pardsah(t)us, -õ, -t9 partsatus
pardsa|k, -gu, -kut13 parts(atus)
pardsi|jalg, -jala, -.jalga33 äke
pardsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 paugutama
pargihna = pargi(h)n salgana, salgaga, salgakesi; ts'uraq kääväq pargihna küllä piten poisikesed käivad salgakesi mööda küla
par(a)halt = parhillaq
parhh', parhi, .parhhi37 flanell
parhilla|nõ, -dsõ, -st5 praegune
parhillaq = para.aigo = parahallaq = paraq = par(a)halt = parlaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq = põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla praegu
parisni|k, -gu, -kku38 (hobustega) sahkerdaja, hangeldaja, parisnik
park', pargi, .parki37 1. = part' rühm, hulk, salk, trobikond; 2. park, puiestik
.park'ma, .parkiq, pargi63 1. (nahka) parkima; 2. sööma, (kõhtu täis) parkima; 3. > saisotama [2.]
park'sep|p, -ä, -pä35 parkal
.parku|ma, -daq, -80 parkuma
parlaq = parhillaq = põrlaq
parm, parmu, .parmu37 parm
par|o, -o, -ro26 > pahr
.parrahe = .parralõ parajalt; parajasti
parras, .parda, parrast23 = parrõq parras, äär, serv
par|ron', -oni, -onit4 parun, mõisnik
.parruisi = parahuisi parajasti
.parrus, -õ, -t9 = parahus
parrõq, .pardõ, parrõt19 = parras
pars', parrõ, part49 pars (rehetoa taladel asetsev peenpalk); Petra parsilt padsahti, nii et maa all madsahti Petra partelt patsatas, nii et maa all matsatas (rahvalaulukatke)
.pars'ma, .parsiq, parsi63 = parsõlda|ma = parsõnda|ma, -q, -83 parseldama
part', pardi, .parti37 = park' (1.( rühm, hulk, salk, trobikond
parts, pardsu, .partsu37 1. puunui, tümikas; pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse tümikaga taotakse poste maasse; 2. hoop
parts', pardsi, .partsi37 part
parts'|hain, -haina, -.haina30 parthein (rohttaim)
parv', parvõ, .parvõ35 1. parv; kari, salk; 2. parv (veesõiduk)
.parvama, parvadaq, .parva77 = parvõ|tama, -taq, -da82 parvetama (vt ka ojotama)
parõhõllaq = para.aigo = parahallaq = põrõhõllaq
parõmb, -a, -at13 parem; pigem
parõmbahe = parõmbalõ = parõmbast = parõmbidõ = parõmbihe = parõmbilõ = parõmbuisi paremini
pasalda|ma, -q, -83 sekeldama, õiendama
pasanda|ma, -q, -83 1. pasandama; 2. = pasaldama
pasandus, -õ, -t9 1. pasandamine; 2. soperdis
pasa|nõ, -dsõ, -st7 pasane; porine, ligane; keväjä ommaq tiiq pasadsõq kevadel on teed ligased
pa'satsk', -i, -it13 pasatski
pask, pasa, .paska33 pask; pori, liga
pask|(ä)stäs, -.rä(ä)stä, -rä(ä)stäst22 pasknäär (lind)
pasla|k, -gu, -kut13 kapuuts, peakott; paslakugaq kuht' kapuutsiga jopp
.pas'ma, .passiq, passi63 1. sobima, passima; proovima, sobitama; taa ei passiq see ei sobi; pass' rõivit sälgä proovib riideid selga; 2. vahtima; varitsema; jahimiis' pass' kitsi jahimees varitseb kitsi; 3. teenindama; sääl restoraanih väegaq kõrdapiteh passitas seal restoranis teenindatakse väga hästi
.pas'mi|nõ, -sõ, -st5 1. sobivus; nail olõ-i kimmäst pas'mist neil pole kindlat sobivust; 2. varitsus; pas'minõ oll' üles säet oli üles seatud varitsus; 3. teenindus; hüä pas'misõ iist või häste massaq kah hea teeninduse eest võib ka hästi maksta
pass', passi, .passi37 pass, isikutunnistus
passi|tama, -taq, -da82 sobitama, passitama
pa|ss'om, -s'oma, -s'omat4 puuder; daamõl om nägo pas'omagaq kokko tett daamil on nägu puuderdatud
pas|sun, -una, -unat4 pasun
pasta, -, -t2 > tahas [2.]
patal(õ) lauakirikus(se) pihil(e)
patal|jon', -joni, -.jonni38 = patal|ju:un', -jooni, -ju:uni37 pataljon
pata|nõ, -dsõ, -st7 patune
patarei, -, -d2 patarei
patol(õ) kukil(e); tätä, võtaq patolõ! issi, võta kukile!
.patron', -i, -it4 padrun
patsa|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 patsakas
patsõrda|ma, -q, -83 plätserdama, solistama, patserdama
pat|t, -a, -ta30 suss, tuhvel; panõq pataq jalga! pane sussid jalga!
pat|t, -o, -to37 patt
paugahta|ma, -q, -83 < paugahutma paugatama
paugah(t)us, -õ, -t9 paugatus
paugahu|tma, -taq, -da62 > paugahtama
paugu|tama, -taq, -da82 paugutama
paugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv paugutama
pauk, paugu, .pauku37 pauk
.paukma, .paukuq, paugu64 paukuma
.paukna, -, -t2 paukumine
.paukõlõma, paugõldaq, .paukõlõ85 = korduv paukuma
paun, pauna, .pauna30 1. paun; (selja)kott; 2. = paut' [1.] vahend ujuma õppimiseks; last opati ujoma luapaunaq kangli all last õpetati ujuma lugadest kimbud kaenla all
.pausla|k', -gi, -kki38 = .puuslak' puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha
paut', paudi, .pauti37 1. = paun [2.]; 2. hrl m mehe, ka looma munand
pe|daal', -daali, -.daali37 > petäl'
pedi|kör', -köri, -.körri38 = pedi|kü:ür', -kööri, -kü:üri38 pediküür
pedäjä|ne, -dse, -st5 männipuine, männipuust
pedäjä|si:in, -seene, -si:int40 männiriisikas
pedäjüs, -e, -t9 > pedästi|k, -gu, -kku38 = pedästü, -, -t1 männik
peegeldä|mä, -q, -83 peegeldama; peeglisse vahtima; peegeldäs hinnäst piigli man vahib ennast peeglist
peeleq, m .pi:ili, .pi:ili35 kangasteljed
peeneli|k, -gu, -kku38 = peenülik 1. peenevõitu; saledapoolne; pikk peenelik miis' pikk saledapoolne mees; 2. väikesevõitu (marjade jms väikeste asjade kohta); peeneliguq mar'aq väikesevõitu marjad
peenembähe = peenembäle = pi:inümbähe peenemalt
peeni|ts, -dsä, -tsät13 = peenüs kangatempel
peen'okõ|nõ, -sõ, -ist5 > peenükene
peenü.keiste peenelt
peenüke|ne, -se, -ist5 = peenüq < peen'okõnõ 1. peenike; 2. väike (marjade jms väikeste asjade kohta)
peenüli|k, -gu, -kku38 = peenelik
peenüq, pi:inü, peenüt18 = peenükene = pi:inü
peenüs, -e, -t9 = peenits
peeriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = peerüske(l)lemä korduv peeretama
peerähtä|mä, -q, -83 < peerähü|tmä, -täq, -dä62 korra peeretama
peeräh(t)üs, -e, -t9 peer, peeretus
peerüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = peeriske(l)lemä
peesähtä|mä, -q, -83 < peesähü|tmä, -täq, -dä62 korraks soojendama; ma müüdä minnen peesähtä kässi pliidi iin ma soojendan mööda minnes korraks pliidi ees käsi
peesü|tämä, -täq, -dä82 = pi:istämä soojendama; peesütet supp' soojendatud supp
peesütüs, -e, -t9 1. soojendamine; 2. soojendatud söök; jahukört
peethel|ü*, -ü, -lü26 keel kaashäälik, konsonant; vaba- ja peethelüq täis- ja kaashäälikud; puul'peet- ja täüs'peethelü heliline kaashäälik ja sulghäälik
.peetüs, -e, -t9 takistus
pe|go, -o, -ko27 = peo = pigo = pio pihk, peo; linapeo
pego|nahk, -naha, -.nahka33 Meerapalo inimeste pilkenimetus (vrd magonahk)
peheli|k, -gu, -kku38 = pehelüs, -e, -t9 sidumata viljavihk
pehesti|k, -gu, -kku38 = pihestik padrik, tihnik
.pehmegeiste = .pehmehe = pehme.keiste pehmelt; õrnalt
.pehmege|ne, -se, -ist8 = pehmekene pehme; õrn; järeleandlik; tahtejõuetu
pehmehtä|mä, -q, -83 pehmendama; keel *peenendama, palataliseerima
pehmehü|mä, -däq, -84 = .pehmümä pehmenema; keel *peenenema, palataliseeruma
pehmehüs, -e, -t9 = .pehmüs pehmus; keel *peenendus, palatalisatsioon
pehmehüs|märk'*, -märgi, -.märki37 peenendusmärk
.pehme.keiste = .pehme.geiste
pehmeke|ne, -se, -ist8 = .pehmegene
(.)pehmeli|k, -gu, -kku38 pehmevõitu
pehmeq, .pehme, pehmend16 pehme; keel *peenendunud, palataliseeritud
pehmähü|mä, -däq, -84 tohletama
.pehmü|ma, -daq, -80 = pehmehümä
.pehmüs, -e, -t9 = pehmehüs
pehmü|tämä, -täq, -dä82 pehmendama; pehmitama
pehmütüs, -e, -t9 pehmitus
peht, pehe, .pehte34 suur vana männimets
.peht|eq, m -ide, -it20 tangid, näpits-, tuletangid
peig|mi:is', -mehe, -mi:ist39 peigmees, peiu
.peikli, -, -t1 peitel
peil', peili, .peili37 saapatikk
.peil'mä, .peiliq, peili63 taldu tikutama
peio|poiss', -poisi, -.poissi37 peiupoiss
pek|k', -i, -ki37 1. korjanduskarp kirikus; 2. > väkev [2.]
.pekli, -, -t1 uhmrinui, petkel
peko, -, -t2 1. lastek pepu; 2. = pekojummal'
pekojum|mal', -ala, -alat4 jumalakuju setudel
.pekri, -, -t1 pagar
peks, pekso, .pekso37 väike koorem
pelg, pelü e pelo, .pelgü e .pelgo36 hirm, kartus; täl olõ-i pelgü ei häpü tal pole hirmu ega häbi; vihmapelü peräst minti haina manoq rohkõmba rahvagaq vihma kartuses mindi heinale rohkema rahvaga
pelgli|k, -gu, -kku38 kartlik
.pelgämiisi kartlikult
.pelgämä, pelädäq, .pelgä77 kartma
.pelgüs, -e, -t9 kartus, hirm
pelt', peldi, .pelti37 ahjukapp; ettetõstetav ahjuuks
pe(l)lätüs, -e, -t9 (herne)hirmutis; ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs ma olen nende riietega kole nagu hernehimutis
penk', pengi, .penki37 > pink'
penn', penni, .penni37 penn (raha)
pensi|on', -oni, -.onni38 pension
pensio|när', -näri, -.närri38 = pensio|näär', -nääri, -.nääri37 pensionär
pents, pendso, .pentso37 kõnek bensiin
peo, peo, pejjo e peio, sisseü .pejjo e .peio, m omast ja osast pejje e peie26 = pego = pigo = pio pihk, peo; linapeo
perdun', -i, -it4 jõmpsikas
pereh, .perre e .perhe, pereht20 = pereq pere; perekond
pe(r)re|mi:is', -mehe, -mi:ist39 peremees
pereq, .perre, peret18 = pereh
pereski|q, m -dõ, -id13 Vene saapad
pergeq, .perke, perget18 mülgas; õõtsuv soopind; pergeq hõl'os, ku pääle läät, põhja ei olõkiq all soopind õõtsub, kui peale lähed, põhja ei olegi all
peri(t) pärit; kost sa peri olõt? kust sa pärit oled?
peri olõma päri, nõus olema
perijä, -, -t3 = peritsejä = perrij
perilde püsti, õiget pidi; kruus' oll' lavva pääl perilde, olõ es kummalõ kruus oli laual püsti, polnud kummuli
per|imä, -riq, -i57 = peritsemä
peri.päivä päripäeva
peris = perüs [II] päris (tõeline, tegelik; küllaltki)
periselt päriselt, tegelikult
peri|t, -dü, -tüt13 pärilik
peritsejä, -, -t3 = perijä = perrij pärija; varaperitsejä varapärija
peri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = perimä pärima, pärandust saama
.perklä|ne, -dse, -st5 kurat
perna|anõ, -asõ, -ist8 perenaine
per|o, -o, -ro26 peru, äge
peroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv perotama
pero|tama, -taq, -da82 perutama
.perreli|ne, -dse, -st5 perekonna-, perekonda omav; perreline inemine perekonnainimene
per|rij, -ijä, -ijät4 = perijä = peritsejä
per|ril, -ilä, -ilät4 ree seljatugi
.perrä 1. järele; perrä joudma järele jõudma; perrätett võlts, järeletehtud; 2. järgi; tüüd tulõ ilma perrä säädäq tööd tuleb ilma järgi seada
.perrä.andli|k, -gu, -kku38 järeleandlik
.perrätulija, -, -t3 järeltulija
.perrä|tuul', -tuulõ, -tuult35 pärituul
.perräütelüs*, -e, -t9 tsitaat
.perrä .ütlemä kordama, järele ütlema v laulma; *tsiteerima; ütle v kiroda kirotaja perrä tsiteerin autorit
.persekrae, -, -d2 nalj miniseelik
perseq, .perse, pers(e)t18 istmik, tagumik, taguots; perse; and' laksu pers(e)t piten andis laksu tagumiku pihta; nilbõ persegaq kott' libeda põhjaga kott
perseqnühüssilläq nühakil, tagumiku peal lohistades; lask perseqnühüssilläq mäest alla laseb tagumiku peal nühakil mäest alla
.perserih|a, -a, -ha28 = .perse.rihkli, -, -t1 = .perse|rust', -rusti, -.rusti37 sõim sitapea, pasaperse
.persevas|sil, -ila, -ilat4 sõim sitapea, pasaperse (meesterahva kohta); ommaq külh persevasilaq, jätiq as'a ajamaldaq küll on sitapead, jätsid asja ajamata
persi|k, -gu, -kut13 virsik
persikallaq = persükallaq
persilde = persülde
persipäidi tagurpidi
persükallaq = persikallaq = perüskallaq istukil; tagurpidi; tagumikul, perseli, persekil
persülde = persilde istuli; tagurpidi; tagumikule; sattõ persülde maaha kukkus tagumikule maha; läts' persülde ussõ läks tagurpidi välja
persü|tämä, -täq, -dä82 (laisalt) istuma
perv', perve, .perve35 kallas, perv
pervi|ne, -dse, -st7 äkiline, äkilis(t)e perve(de)ga
per|ä, -ä, -rä24 pära; tagumine ots; tagumik; lõpuosa; ülejääk, m riismed, jäänused; põhi; kargaq riiperä pääle! hüppa reeotsale!; suurõ perägaq tütrik suure tagumikuga tüdruk; sa võit perä süüki ärq süvväq sa võid ülejäänud söögi ära süüa; kanni perä pääl om viil veidükese tsäid kannu põhjas on veel natuke teed; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed kokku
perä|dü, -dü, -tüt1 1. tohutu, päratu; 2. armetu, kõle; mahajäetud, kõrvaline; perädü om sääntsen suurõn majan ütsindä elläq kõle on sellises suures majas üksinda elada; perädü paik mahajäetud, kõrvaline koht
perähnä = perä(h)n 1. järel, kannul; nä püsüseq meil perähnä nad püsivad meil järel; 2. pärast
peräh(t)ü|mä, -däq, -84 1. rämedaks muutuma (hääle kohta); perähünüq helü räme hääl; 2. kängu jääma
perä|joogiq, m -ju:ukõ, -ju:ukõ37 = peräpütt: lätväq peräjoogõlõ lähevad viimasel päeval pulma vm peole
peräkõrd = perä.kõrda = peräkõrra viimaks, viimati, äkki; aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq aitäh kutsumast, vaat kui viimaks tulengi
peräl(e) päral(e)
perält päralt
perämä|ne, -dse, -st5 viim(a)ne
perä(h)n = perähnä 1. järel, kannul; miä sa käüt mul perän? mis sa käid mul järel?; 2. pärast; perän kaemiq, miä saa pärast vaatame, mis saab
perändä|mä, -q, -83 pärandama
perändüs, -e, -t9 pärandus; pärimus
peräniq pärani
perä(s)ni|k, -gu, -kku38 tüürimees; hirsnik
perä(h)npoolõ pärastpoole
perä|ots, -otsa, -.otsa31 lõpp; tagumine v viimane ots; perä(n)otsan läts' tüü kipõmbahe lõpus läks töö kiiremini
perä.põrgu, -, -t3 pärapõrgu
peräpüt|t, -ü, -tü37 sag m = peräjoogiq järelpulm; järelpidu, peo viimane päev
peräpütüli|ne, -(d)se, -st5 järelpulmaline; peo viimaseid külalisi; jäi pulma kolmandas pääväs peräpütülidses jäi pulma kolmandaks päevaks viimaste külaliste hulka
peräsooli|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 pärasool
peräst: minkagiq peräst millegi pärast
peräsyn|a*, -a, -na28 keel järelsõna
perätside = perätsikku üksteise taga, pärastikku
perätühe = perätüle 1. tohutult, väga; 2. kehvasti, laokil(e); tan om kyik' nii perätühe, et halv pääle kaiaq siin on kõik nii laokil, et halb peale vaadata
perüs I, -(s)e, -t11 1. nöörist aisapära; 2. noot (nooda)
perüs II = peris päris (tõeline, tegelik; küllaltki)
perüskallaq = persükallaq
pesite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = pesätämä pesitsema
.pesmä, .pessäq, pessä61 peksma; ära lööma; pess' jala perrä lõi jala katki, vigaseks
pess, pessü, .pessü37 1. peks, peksmine; 2. puukäsn, tael
.pesselemä, pesseldäq, .pessele85 pekslema
.pessü|mä, -däq, -80 end (millegi vastu) ära peksma, peksuma
pes|ä, -ä, -sä24 pesa
pesähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = pesände(l)lemä kohmitsema
pesämun|a, -a, -na26 pesamuna
pesände|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = pesähe(l)lemä
pesä|tämä, -täq, -dä82 = pesite(l)lemä pesitsema; taan puun pesätäseq siskaq sellel puul pesitsevad ööbikud
pet|eq, -te, -et18 = petüs [2.] pete
peter|sell', -selli, -.selli37 petersell
.petmä, pettäq, petä61 petma
.petrol', -i, -it4 petrooleum
pets', pets'o, .pets'o37 = .pe(e)ts'ka, -, -t3 = pets'o|k, -ga, -kat13 = pets'orka, -, -t3 ahjukapp; lats' läts' pets'kahe piislemä laps läks ahjukappi ennast soojendama; pand sukaq pets'okahe kuioma paneb sokid ahjukappi kuivama
petsä|t', -di, -tit13 pitser; pitsat; lüü petsädi pääle lööb pitseri peale
pettüs, -e, -t9 pettus
.petvä, -, -t3 petlik
pe|täi, -däjä, -däjät4 mänd
pe|täl', -däli, -dälit4 < pedaal' pedaal
petüs, -(s)e, -t11 1. petis; 2. = peteq pete
pia varsti, pea(gi)
pia.aigo peaaegu
piakõsõ pea; piakõsõ tuu talv'giq ei tulõq pea see talvgi ei tule
pidehihe = pidejihe = pidessihe hõivatuks, seotuks; taa tüügaq jäät nii pidehihe, jää ei inämb sukugiq aigo selle tööga jääd nii hõivatuks, ei jää enam sugugi aega
pidehi(h)n = pideji(h)n = pidessi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; ma olõ taa tüügaq väega pidehin ma olen selle tööga väga hõivatud
pidejihe = pidehihe = pidessihe
pideji(h)n = pidehi(h)n
pidermä|s, -, -(s)t15 > pitim
pidessihe = pidessile = pidehihe = pidejihe
pidessi(h)n = pidehi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; piät jo iks vapa aigo kah olõma, saa-i nii, et olõt kyik' aig pidessin peab ju ikka vaba aega ka olema, ei saa nii, et oled kogu aeg hõivatud; meil om auto kyik' aig pidessin, poig sõit egä päiv liina vaiht meil on auto kogu aeg tarvitusel, poeg sõidab iga päev linna vahet
pi|do, -do, -to26 < praasnik pidu
pidoli|k, -gu, -kku38 pidulik
pidoli|nõ, -(d)sõ, -st5 peoline, piduline
pidos|(s)õq, -(s)idõ, -(s)it11 (söögilauaga) pidu; ku pidossilõ minti, sys küdseti suurõq tsõõriguq saiaq, võeti üten kui (söögilauaga) peole mindi, siis küpsetati suured ümarad saiad, võeti kaasa
pidähü|mä, -däq, -84 vastu pidama; peetud saama; tiiä-iq, kas auto pidähüs kodo sõitaq ei tea, kas auto kojusõitu vastu peab; vanakraamipoodin müvväs pidähünüid asjo komisjonikaupluses müüakse peetud asju
pidähüs*, -e, -t9 takistus, tõke; tõrge; ummik, ummistus
pi|dämä, -täq, -ä59 1. pidama (kohustatud olema); ma piät minemä ma pean minema; 2. (kinni v lahti) hoidma, pidama; pidurdama, takistama; peatuma; piäq suu! pea suu!, vaiki!; nalj hoia kotisuud!; nilbõgaq tohe-i äkki pitäq libedaga ei tohi äkki pidurdada; piäq kinniq! pea kinni!, peatu!; piäq kinniq, miä sul om! hoia seda, mis sul olemas on!
pi|gi, -gi, -ki26 pigi
pigihü|mä, -däq, -84 pigituma
pigi|ne, -dse, -st7 pigine
pigi|tämä, -täq, -dä82 pigitama
pi|go, -o, -ko27 = pego = peo = pio pihk, peo; linapeo
piha|aid, -aia, -.aida33 varbaed
pihaluu, -, -d50 abaluu
pihesti|k, -gu, -kku38 = pehestik = pihistik = pihistü < tihnik [2.] padrik, tihnik
pihi|dsäq, m -tside, -tsit13 pihid, (sepa)tangid
pihisti|k, -gu, -kku38 = pihistü, -, -t1 = pihestik
pihk, piha, .pihka32 kivi v raua higi (tarvitatud ravimina); kivi tulõ pihka palotaq kivi tuleb higiseks põletada
pihkar', -i, -it4 hapu; mõru
pihka|ts', -dsi, -tsit13 pihtkasukas
pihl, pihlõ e pihla, .pihlõ e .pihla31 pihlakas; pihlõmari, -puu pihlamari, -puu
pihlõ|nõ, -dsõ, -st7 1. < orants' oranž, kollakaspunane, punakaskollane; tuud panti vanast pall'os, ku pihlõnõ rõivas oll' sälän seda peeti vanasti liialduseks, kui oranž rõivas oli seljas; 2. pihlakane, pihlapuine
pih|o, -o, -ho26 < piholih|o†, -o, -ho26 peoleo
piht, piha, .pihta32 piht (piha); pihast piinü pihast peenike
piht.kask|(as), -a, -a(s)t15 pihtkasukas
pihtpümme, -, -t14 kottpime
piht|särk', -särgi, -.särki37 lühike kuub
.piht|õq, m -idõ, -it19 pihid
piibar', -i, -it4 karjapasun
piibe|leht', -lehe, -.lehte34 = piipleht' piibeleht, maikelluke
.piibli, -, -t1 piibel
piibusk', -i, -it13 piibunosu, -tobi
piibu|tama, -taq, -da82 = .piipama piipu suitsetama; piibutas niguq vana korsna suitsetab piipu nagu vana korsten
piidsahta|ma, -q, -83 piiksatama
piidsah(t)us, -õ, -t9 piiksatus
piidsa|k, -gu, -kut13 peru
piigar', -i, -it4 viripill
pi:igli, -, -t1 < pi:il' [II] peegel
piik', piigi, .piiki37 piik
pi:il' I, peele, pi:ilt40 külgpuu, äärepuu (nt redelil, vankril, väraval)
pi:il' II, peeli, pi:ili37 > pi:igli
piil'o, -, -t2 piilu, part, pardipoeg (meelitusnimena ja kutsumiseks)
piim, piimä, .piimä35 piim
piim|hain, -haina, -.haina30 = piim(ä)|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 piimohakas
piimä|hammas, -.hamba, -hammast23 piimahammas
piimä|kuu, -, -d50 < juuni juuni
piimä|si:in', -seene, -si:int40 riisikas (seen)
piin, piina, .piina31 piin
.piinama, piinadaq, .piina77 piinama
pi:inü, -, -t1 = peenüq 1. peen; peenike; 2. väike (marjade jms väikeste asjade kohta); must'kaq ommaq timahavva väega piinüq mustikad on tänavu väga väikesed
pi:inühe = pi:inüle peenelt
pi:inümbähe = pi:inümbäle = peenembähe peenemalt
piion', -i, -it4 spioon
piip, piibu, .piipu37 piip
.piipama, piibadaq, .piipa77 = piibutama
piip|leht', -lehe, -.lehte34 = piibeleht' piibeleht, maikelluke
piir', piiri, .piiri37 piir
pi:ir', peeru, pi:iru37 peer (peeru)
piira|k, -gu, -kut13 pirukas
piiratus, -õ, -t9 > piiretüs
piird, piiru, .piirdu36 piire; piird pandas ümbre, eläjäq lastasõq sisse piire pannakse ümber, loomad lastakse sisse; piirdu pandma ümber e sisse piirama; (ümber millegi) tiiru tegema; meheq olliq soe piirdu pandnuq mehed olid hundi ümber piiranud; maja panti piirdu maja piirati ümber; tä oll' kygõ mõtsa piirdu pandnuq ta oli teinud tiiru ümber terve metsa
.piirdmä, (.)piirdäq, piirä66 = .piir'mä piirama; kuuljaluud piät piirdmä vastapäivä tuu seebigaq, minka koolnut om mõst kooljaluud peab piirama vastupäeva selle seebiga, millega surnut on pestud
.piirdü|mä, -däq, -80 lõhenema, mõranema
piireq, .piirde, piiret19 (hrl vedeliku varasemat taset näitav) piirjoon, rant; tä käve salahuisi piimä jooman, kygõ oll' anoman piireq nätäq ta käis salaja piima joomas, alati oli nõus (koore)rant näha
piiretüs, -e, -t9 < piiratus piiritus
piirikäänüs*, -(s)e, -t11 < piiri.ütlejä* rajav (kääne), terminatiiv
piiri|ts, -dsä, -tsät13 piirits, (h)ui
piiri.ütlejä*, -, -t3 > piirikäänüs*
.piir'mä, .piiriq, piiri63 = .piirdmä
piir'.pääs(t)|ne, -(d)se, -st5 piirpääsuke
pi:irämä, peerädäq, pi:irä77 peeretama
.piisko|p', -bi, -ppi38 = piis|kopp', -kopi, -.koppi37 piiskop
pi:islemä, peeseldäq, pi:isle78 ennast soojendama; peesitama
pi:istä|mä, -q, -81 = peesütämä soojendama; panni pääl piistedüq kardohkaq pannil soojendatud kartulid
pi:isü|ma, -däq, -80 soojenema
piit, piida, .piita30 piit
pi:it', peedi, pi:iti37 peet; peedikas (vein)
pi:itre|hain, -haina, -.haina30 = pi:itre|lill', -lilli, -.lilli37 äiatar (rohttaim)
pi:itre|päiv, -päävä, -.päivä35 peetripäev, 29. juuni
piitsk, piidsa, .piitska33 piits
.piitsma, .piitsuq, piidsu64 piiksuma
.piitsna, -, -t3 piiksumine
pi:itäjä, -, -t3 väänkael (lind)
pi:i|tämä, -täq, -dä81 väänkaela häälitsuse kohta; pi·i·täjä pi·i·täs väänkael hääliseb
.piiu, -, -t1 = .piiunõ = pikku = pittu pikkune; muq piiu miis' minu pikkune mees
piiuldõ = piiuta = pikuldõ pikuti
.piiult = pikkult = pittult pikkuselt
.piiu|nõ, -dsõ, -st5 = .piiu = pikkunõ = pittunõ
piiuta = piiutamiisi = piiuldõ
piiutus, -õ, -t9 = pikkus = pittus pikkus
pika|ts', -dsi, -tsit13 kudumisviga
pikembähe = pikembäle = pikembält pikemalt
pikendä|mä, -q, -83 pikendama
pikendüs, -e, -t9 pikendus
pikilpäivil päevad läbi, terved päevad; sügüse, ku veidüq kärbläisi, kääväq lehmäq pikilpäivil välän sügisel, kui kärbseid vähe, on lehmad päevad läbi väljas; tä tege pikilpäivil tüüd ta teeb v tal on pikad tööpäevad
.pikjä|ne, -dse, -st5 = pikne
pik|k, -ä, -kä35 pikk; pikä meelegaq kannatlik
pikkpi:itre, -, -t3 keskmine sõrm
pikk|päiv, -päävä, -.päivä35 aeglane inimene, venivillem; no olõt sa külh üts' pikkpäiv! no oled sa alles venivillem!
pikk|rüüs, -rüüsä, -.rüüssä35 läkaköha
pikksärk', pikäsärgi, pikkä.särki37 = suur'särk' pikk-kuub
pikktroska, -, -t2 pikkvanker
pikku, -, -t1 = .piiu = pikkunõ = pittu pikkune; sa olõt mu pikku sa oled minu pikkune
pikkult = .piiult = pittult pikkuselt
pikku|nõ, -dsõ, -st5 = .piiunõ = pikku = pittunõ pikkune
pikkupite(h)n pikkupidi, pikisuunas
pikkus, -õ, -t9 = piiutus = pittus pikkus; keel pikkus, *välde; edimädsen, tõõsõn ja kolmandan pikkusõn synaq esma-, teise-, ja kolmandavältelised sõnad
pikkä pikali, siruli; sirgu, õieli; lask' hindä pikkä maaha heitis pikali; ai käe pikkä sirutas käe (välja)
pikkämiisi pikkamisi
.pikliga|nõ, -dsõ, -st5 = .pikli|k, -gu, -kku38 piklik
.pik|ne, -se, -set6 = .pikjäne äike, pikne
.pikri, -, -t1 peeker, viinaklaas
.piksepin|i, -i, -ni26 päevakoer (liblikas)
pikuldõ = piiuldõ < piudaldõ pikuti
piku|tama, -taq, -da82 pikutama
pikutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv pikutama, lamasklema; pikutõlõs sängü pääl, viisi ei tüüd tetäq lamaskleb voodis, ei viitsi tööd teha
pikälde pikali; pikalt
pikäle pikali; pikale
pikäli|ne, -dse, -st5 aeglane, pikaldane (inimese kohta)
pikält pikalt
pikämeeleli|ne, -dse, -st5 kannatlik, pikameelne
pikä(h)n 1. pikali, siruli; om sängü pääl pikän on voodis pikali; 2. väljasirutatud, õieli; käsi pikän käsi välja sirutatud
pikäpääle pikapeale
pilahk, -u, -t13 = pila|k, -gu, -kut13 1. pilak, peerupiht; 2. üleannetu
pilbas, .pilpa, pilbast22 pilbas
pilbõnda|ma, -q, -83 pilbastama
pildimak|k'*, -i, -ki37 videomagnetofon
pildimassin, -a, -at4 fotoaparaat
pildistä|mä, -q, -83 pildistama; nalj palja tagumikuga olema; kiä sääl puhma all pildistäs? kes seal põõsa all palja tagumikuga on?
pile|t', -di, -tit13 pääse, pilet
pilgahta|ma, -q, -83 välgatama, vilksatama
pilgahus, -õ, -t9 välgatus, vilksatus
pilgu|tama, -taq, -da82 pilgutama
pilgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv pilgutama
pilis|emä, -täq, -e87 helkima; pilkuma
pilk I, pilga, .pilka31 veekühvel (paadist vee välja viskamiseks)
pilk II, pilgu, .pilku37 pilk
.pilkama, pilgadaq, .pilka77 1. alavääristama; pilkama, narrima; 2. paadist vett välja kühveldama
.pilksja*, -, -t3 kursor
.pilks'kõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv vilkuma, virvendama; silmi iin pilkskõlõs silme ees virvendab
.pilks'ma, .pilksiq, pilksi13 vilkuma, virvendama
.pilku (täüs') pilgeni (täis)
.pilkus, -õ, -t9 pilkamine
pill', pilli, .pilli37 pill (muusikariist; nutt)
pilla|kaar', -kaari, -.kaari37 pillerkaar
pilli|mi:is', -mehe, -mi:ist39 pillimees
pilliru:u|g, -, -u36 pilliroog
.pillu|ma, -daq, -80 paiskuma, viskuma; kukkuma; auto tsyyrõ alt pillus ruusa üles auto rataste alt paiskub kruusa üles; auto pillu tii päält vällä auto paiskus teelt välja; inemiseq ommaq päält sõta lakja pillunuq inimesed on pärast sõda laiali paisatud; lats' pillu maaha laps kukkus maha
.pillõlõma, pillõldaq, .pillõlõ85 visklema, hüplema; pini pillõlõs keti otsan koer viskleb keti otsas
.pilma, .pilluq, pillu64 loopima, pilduma
pilosk', -i, -it13 = pirosk' plotski
.pilpi|nõ, -dsõ, -st5 pilbastest
pilt', pildi, .pilti37 1. pilt; 2. < foto foto; pilti tegemä pildistama, fotografeerima; pildimakk'*, -kassett'*, -kaamõra* videomagnetofon, -kassett, -kaamera
.pilt'ni|k, -gu, -kku38 = pääväpilt'nik fotograaf
.pilt'ri*, -, -t1 kuvar; monitor
pil|u, -u, -lu26 pilu, pragu
piluhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv vilkuma
pilukallaq pilukil
pilu|koda, -kua, -kota27 = pinokoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök
pilu|paun, -pauna, -.pauna30 padi
pilu|tama, -taq, -da82 pilutama (paotama; pilutikandiga kaunistama)
pilv', pilve, .pilve35 pilv
pilvealo|nõ, -dsõ, -st7 pilves; pilvealonõ ilm om pilves ilm on
pilve(h)n pilves
pilvepal|a, -a, -la28 pilvetük|k, -ü, -kü37 vahune limatükk rohul
pilvi|ne, -dse, -st7 pilvine
pilviske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 < pilvis|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi63 pilvitama
pind, pinno, .pindo36 pind (pinnu)
.pindliga|nõ, -dsõ, -st5 pinnuline
pindsa|k, -gu, -kut13 1. > särk'; 2. lõmmu südamik
pindseldä|mä, -q, -83 pintseldama, värvima
pindsun', -i, -it4 pinsol, jalatsi vahetald
pinga|nõ, -dsõ, -st7 = .pinkliganõ ebaühtlane (lõnga kohta)
pin|i, -i, -ni26 koer
pinihä|dä, -dä, -tä24 = pinitõbi ehmatusest saadud haigus
pini|ki:il', -keele, -ki:ilt40 penikeel (rohttaim)
piniku:urma, -, -t3 penikoorem
pini|köömeq, -kü:ümne, -köömend17 näär (rohttaim)
pinilih|a, -a, -ha28 1. liigliha hobuse kabja all; 2. seene eostorukesed (peam puravikel); tatil tulõ piniliha ärq võttaq, tuu om vaklo täüs' puravikul tuleb eostorukesed ära võtta, need on usse täis
pini|nagõl, -nagla, -.nakla45 koeranael
pini|ne, -dse, -st7 häbematu
pininuk|k', -i, -ki37 = pininut|t', -i, -ti37 = pininyn|a, -a, -na28 koerakoonlane, peninukk
pini|puss, -pussu, -.pussu37 = pinipussu|hain, -haina, -.haina30 = tsiapussuhain põldmünt (rohttaim)
pini|pütsk', -püdse, -.pütske35 koerputk
pinitõ|bi, -võ, -põ25 = pinihädä
pini|tämä, -täq, -dä82 (koeraks) sõimama
pini|tümä, -tüdäq, -dü84 häbematuks muutuma; pinitünüq pois'kõnõ häbematuks muutunud poiss
pini.vardõ kängu
pinivarrõ(h)n kängus, kidura kasvuga; taa lats' om pinivarrõn, ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi see laps on kängus, ei lähe kasvu poolest sugugi edasi
pink, pinga, .pinka31 peenike koht lõngas
pink', pingi, .pinki37 < penk' pink
.pinkliga|nõ, -dsõ, -st5 = pinganõ ebaühtlane (lõnga kohta)
pink'ratt|aq, m -idõ, -it22 pikkvanker
.pinkõlõma, pingõldaq, .pinkõlõ85 tõrkuma
.pin'mä, .pinniq, pinni63 pinnima, tungivalt küsitlema
pinnalõ minemä (pindudeks) lõhenema
pinnu(h)n purjus
pinnu|tama, -taq, -da82 purjutama
pinnär', .pindre, pinnärd23 peenar
pin|o, -o, -no26 = pino|koda, -kua, -kota27 = pilukoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök
pinss', pinsi, .pinssi37 = pints', pindsi, .pintsi37 kõnek pension
.pintska, -, -t3 kanepitemp
.pintsla|nõ, -(d)sõ, -st5 sipelgas
.pintsli, -, -t1 pintsel
pio, pio, pijjo e piio, sisseü .pijjo e .piio, m omast ja osast pijjõ e piiõ26 = pego = peo = pigo pihk, peo; linapeo
pio|kinnas', -.kinda, -kinnast23 labakinnas
piopes|ä, -ä, -sä24 peopesa
pio|täüs', -tävve, -täüt49 peotäis
pip|p', -i, -pi37 lastek piim; imä, annaq pippi ja päppä! ema, anna piima ja leiba!
pipõr', .piprõ, pipõrd22 pipar
pipõr'|ku:uk', -koogi, -ku:uki37 = vehver'ku:uk' piparkook
pir|a, -a, -ra26 pragu
pirand, -u, -ut13 = pirand', -i, -it13 1. heledasti põlev peerg v peergude kimp; üte käegaq püüd' vähki ja pand' kotti, tõõsõgaq hoit' pirandit ühe käega püüdis vähke ja pani kotti, teisega hoidis põlevat peergu; 2. kärsitu, rahutu, olevus; meil oll' hopõn' niguq pirand', and' kinniq pitäq meil oli hobune nagu tulesäde, andis kinni pidada
pira-pinna e pira ja pinna = pisa-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks; klaas' sattõ kivi pääle pira-pinna klaas kukkus kivi peale puruks
pirask', -i, -it13 = purask' [2.] sõim kurask, tont, koll
pird, pirru, .pirdu36 peerg, pird
pirdsa|k, -gu, -kut13 = pirts pirtsakas, turtsakas
pirdsosk', -i, -it13 pirtsutaja; edvistaja
pirdsoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pirdsotõ(l)lõma = .pirtskõlõma korduv pirtsutama
pirdso|tama, -taq, -da82 pirtsutama
pirdsotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pirdsoskõ(l)lõma
pirga, -, -t2 = pirgo = pirgõ = tirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
pirga|ts', -dsi, -tsit13 edvistaja; pirtsutaja; perutaja
pirgo, -, -t2 = pirga
pirgo|tama, -taq, -da82 = pirgõldama edvistama; pirtsutama; perutama
pirgotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv pirgotama
pirgõ, -, -t2 = pirga = pirgõnõ kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
pirgõlda|ma, -q, -83 = pirgotama edvistama; pirtsutama; perutama
pirgõ|nõ, -dsõ, -st7 = pirgõ
piripa|da, -a, -ta29 = piri|parts', -pardsi, -.partsi37 = piri|pill', -pilli, -.pilli37 = iripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja
piris|ema, -täq, -e87 pirisema; virisema
piristä|mä, -q, -83 piristama
.pirkõlõma, pirgõldaq, .pirkõlõ85 pirtsutama
pirla|k, -gu, -kut13 haug
pirn', pirni, .pirni37 pirn (puuvili; elektripirn); pirnipuu pirnipuu
pirosk', -i, -it13 = pilosk' plotski
pirra|nõ, -dsõ, -st7 peergudest; lats' tekk' pirradsõ majakõsõ laps tegi peergudest majakese
pir|rin, -inä -inät4 pirin; virin
pirru.pehteq, m -.pehtide, -.pehtit20 peerupiht, pilak
pirrutuk|as, -ka, -ast22 peeru põlemata ots
pirts, pirdsu, .pirtsu37 = pirdsak pirtsakas
.pirtskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pirdsoskõ(l)lõma korduv pirtsutama
pisa-pinna e pisa ja pinna = pira-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks
pisa|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi13 kangekaelselt vaikima, mitte vastama
pisla, -, -t2 = pisla|k', -gi, -kit13 püsimatu, rahutu, närviline, rahulolematu; taa om üts' pislak' lammas, lasõ-i pükäq see on üks rahutu lammas, ei lase pügada
pis|o, -o, -so26 1. = pisõq piisk, pisar; tulesäde; üts' (vihma)piso sattõ üks (vihma)piisk kukkus; 2. = pisokõnõ pisut, natuke; piso rohkõmb pisut rohkem; 3. (väga) soolane; võiq, taa om üts' piso supp' oi, küll see on soolane supp
pisokõ|nõ, -sõ, -ist8 = piso [2.]
pis|sar', -ara, -arat4 pisar
pistembähe = pistembäle püstisemalt
.pistsä = .pistvä, -, -t3 = pistüline püstine; järsk; karas' pistvä perve päält alla hüppas järsult kaldalt alla
.pistü püsti; turris
pistüli|ne, -dse, -st5 = .pistsä
pisõnda|ma, -q, -83 = pisõrdama tibutama, (vihma) piserdama
pisõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv pisõndama = pisõrdõ(l)lõma
pisõq, .piskmõ, pisõnd16 = piso [1.] = pisõrm piisk, pisar; tulesäde; vihma-, higipisõq vihma-, higipisar
pisõrda|ma, -q, -83 = pisõndama
pisõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pisõndõ(l)lõma
pisõrm, -a, -at4 = pisõq
pi|tal', -dali, -dalit4 pidalitõbi
pite = pite(h)n mööda, pidi; tiid piten teed mööda
pi|tim, -dimä, -dimät3 < pidermäs 1. rehapulk; 2. pide; käepide
pits', pitsi, .pitsi37 pits (kudum)
pitsa|tama, -taq, -da82 pitseerima
pits'|ball', -balli, -.balli37 küla tantsupidu; peen, saksik pidu
pits'ho|põn', -bõsõ, -bõst12 eesrakendi hobune
pitsi(h)n eesrakendis
pitsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv pigistama, pitsitama
pitsitäjä, -, -t3 luupainaja
pitsi|tämä, -täq, -dä82 pigistama, pitsitama
pitsitüs, -e, -t9 pigistus, pitsitus
pits'kas, .pits'ka, pits'kast15 tuletikk
.pits'ka|tu:us', -toosi, -tu:usi37 tikutoos
pitsähtä|mä, -q, -83 < pitsähü|tmä, -täq, -dä11 korraks pigistama, pitsitama
.pitsü|mä, -däq, -80 pigistada saama; varbaq ommaq kängi sisen ärq pitsünüq varbad on kingade sees pigistada saanud
pitsüs, -(s)e, -t11 1. surve; 2.* depressioon
pitsüssihe = pitsüssil(l)e surve alla
pitsüssilläq = pitsüssi(h)n surve all
pittu, -, -t1 = .piiu = pikku = .pittunõ pikkune
pittult = .piiult = pikkult pikkuselt
pittu|nõ, -dsõ, -st5 = .piiunõ= pikkunõ = pittu
pittus, -õ, -t9 = piiutus = pikkus pikkus
pi|tur', -duri, -durit4 = pitäi [2.]
pi|täi, -däjä, -däjät4 1. hoidja; pidaja; kotipitäi e suupitäi koti(suu)hoidja (nt kartulivõtmisel); suka-, nisapitäi suka-, rinnahoidja; talopitäi talupidaja; 2.* pidur; ku pitäq tahat, tulõ pidäjä pääle vaotaq kui pidurdada tahad, tuleb pidurile vajutada
piudaldõ > pikuldõ
piuh(k)|pümme, -, -t14 kottpime
piuss, piusa, .piussa31 hrl m murulauk; piusaq ommaq jo hüäq pikäq, naid saa jo söögi sisse tsipsadaq murulauk on juba üsna pikk, seda saab juba toidu sisse näpistada
.piuta(miisi) = .piutapite(h)n pikuti, pikkupidi
piva|tama, -taq, -da82 püüdma, pingutama; egäüts' pivatas ärq tetäq uma tüü igaüks püüab oma töö ära teha
piät peab; nii piät tegemä nii peab tegema; ma piä(t) ma pean; sa piät sa pead; tä piät ta peab; mi piät me peame; ti piät te peate; nä piät nad peavad
.piä|tämä, -täq, -dä82 peatama; pidurdama; piädi külh, a es saaq pidämä pidurdasin küll, kuid ei saanud pidama
.piätüs, -e, -t9 peatus; tekeq noq väikene piätüs tehkem nüüd väike peatus; bussi-, taksopiätüs bussi-, taksopeatus
plaadi.mängjä, -, -t3 plaadimängija, grammofon
plaadsa|tama, -taq, -da82 plaksatama; plartsatama
.plaads'ma, .plaadsiq, plaadsi63 = .plaan'ma
.plaads'na, -, -t3 plaksumine, paukumine; pladin, plartsumine; mõsu mõskmisõ man üts' plaads'na käve ynnõ pesu pesemise ajal üks pladin ainult käis
plaadsu|tama, -taq, -da82 plaksutama; plartsutama
plaaga|tuma, -taq, -da82 1. määrduma, karbaga kattuma, praagatama; 2. kõvaks kuivama, paakuma
plaak', plaagi, .plaaki37 = paak paak, (mulla)kamakas; savimaa oll' plaaki kuionuq savimaa oli paaka kuivanud
.plaaku|ma, -daq, -80 paakuma, kõvaks kuivama
plaan', plaani, .plaani37 1. välimus, kehakuju; ilosa plaanigaq ilusa kehakujuga; 2. plaan
.plaan'ma, .plaaniq, plaani63 = .plaads'ma (ust) kõvasti kinni lööma, paugutama, prõmmima; segi lööma, peksma, laamendama; plaan'ku-i ust! ära prõmmi uksega!; plaanõ tarõ segi lõi toa segi
.plaastri, -, -t1 plaaster
plaat', plaadi, .plaati37 plaat
pla|ga(ha)ma, -kaq e -gadaq, -ka e -gaha88 plagama, jooksma
plagista|ma, -q, -83 plagistama
plagis|õma, -taq, -õ87 plagisema
pl'ahka, -, -t2 lahmija
.plahkam', -i, -it4 = plahma|k, -gu, -kut13 lahmakas, lahkam
plahv', plahvi, .plahvi37 = plõhv' hoop, mats, löök
plahva, -, -t2 hakkaja
plahvahta|ma, -q, -83 plahvatama, lahvatama
plahvah(t)us, -õ, -t9 plahvatus
.plahvama, plahvadaq, .plahva77 lahmama; tuli plahvas palama tuli lahvab põlema
.plahv'ma, .plahviq, plahvi63 ahmima; lahmama; välja laduma, rääkima; plahvõ kyik' süäme päält vällä ladusin kõik südame pealt välja
plaka|t', -di, -tit13 plakat
plakats'|pass', -passi, -.passi37 paber kompressiks (rahvameditsiinis)
pla|kin, -gina, -ginat4 plagin
plak|k', -i, -ki37 laik
.plak'liga|nõ, -dsõ, -st5 = plakõnõ laiguline; plekiline
plaks', plaksi, .plaksi37 plaks
plaksahta|ma, -q, -83 plaksatama
plaksah(t)us, -õ, -t9 plaksatus
plaksi|nõ, -dsõ, -st7 nätske; leib om plaksinõ ku savi leib on nätske nagu savi
.plakskõlõma, plaksõldaq, .plaksõlõ86 korduv plaksuma, plagisema
.plaks'ma, .plaks'iq, plaksi64 plaksuma
.plaks'na, -, -t3 plaksumine, plagin
plaksu|tama, -taq, -da82 plaksutama
plakõ|nõ, -dsõ, -st7 = .plak'liganõ
plan'a|k, -gu, -kut13 (maa)lahmakas
planask', -i, -it13 lohmakas ese, olend; kirvõplanask' raske nüri kirves; naasõplanask' inetu vormitu naine
plangi|nõ, -dsõ, -st7 plankudest
plank', plangi, .planki37 1. plank, paks laud; laudtara; 2. = plants' plink, savine (maa kohta); 3. paljas, sile; tühi; vaene; plank' papõr' tühi paber; ma olõ parhillaq nii plank', et midägiq saa ei ostaq ma olen praegu nii vaene, et midagi ei saa osta
plannõ|t', -di, -tit13 planeet
plan|ts', -dsi, -tsi37 = plank' [2.]
plats', platsi, .platsi37 plats; koht
.platsi kohale; võtaq platsi! asu kohale!
platsi(h)n kohal
platsi|tama, -taq, -da82 hooplema
.platsliga|nõ, -dsõ, -st5 lapiline
pleegi|aid, -aia, -.aida33 = pli:ik'aid pleekaed, aed, kus kangaid pleegitati
pleeni|ts', -dsä, -tsät13 palgiparve osa
pleiä|ts', -dsi, -tsit13 = plövväts' pliiats
pleki|ne, -dse, -st7 plekist; plekine; plekine annom plekknõu
pleki|tämä, -täq, -dä82 plekiga katma
plek|k', -i, -ki37 plekk (laik; materjal)
plekk'sep|p, -ä, -pä35 plekksepp
.plek'liga|nõ, -dsõ, -st5 plekiline
plents', plendsi, .plentsi37 nätske
.ples'mä, .plessiq, plessi63 ennast üles lööma; midäs sa vanapoisikrõbu hindäst iks inämb plessit, egaq tütriguq sinno nigunii ei tahaq mis sa vanapoisikrõbi endast ikka enam üles lööd, ega tüdrukud sind nagunii ei taha
pless', plessi, .plessi37 kiilas; kiilas pealagi; vanamiis' sai nuiagaq plessi piten vanamees sai nuiaga vastu kiilast pealage
pless'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 kiilaspea
.plet'mä, plettiq, pleti63 punuma
plet|t', -i, -ti37 pats, palmik; pikki plettegaq tütrik pikkade patsidega tüdruk
plett'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla45 haaknõel
pletä|nits, -nitsä, -.nitsä35 nööri keere
pliida|nõ, -dsõ, -st7 paekivine
pli:ik', pleegi, pli:iki37 pleegitusaine; pleegitus
pli:ik'|aid, -aia, -.aida33 = pleegiaid
pli:ik'mä, pli:ikiq, pleegi63 pleekima; päevitama
pli:iküma, pli:iküdäq, pleegü79 pleekima; päevituma
pliin', pliini, .pliini37 pannkook
pli:in', pleeni, pli:ini37 värava ristpuu
pliini|raud, -ravva, -.rauda33 (pannkoogi)pann
pliit, pliida, .pliita31 paas
pliit', pliidi, .pliiti37 pliit
.pliitü|mä, -däq, -80 kokku vajuma (nt leiva kohta)
pliks', pliksi, .pliksi37 löök, (hele) plaks; eelektrijuht'mist sai pliksi ärq sain elektrijuhtmetest löögi
pliksahta|ma, -q, -38 (heledalt) plaksatama
pliksah(t)us, -õ, -t9 (hele) plaksatus
.pliks'ma, .pliksiq, pliksi63 (heledalt) plaksuma
.pliks'na, -, -t3 (hele) plaksumine
pliksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv plõksutama
.plindri, -, -t1 häda, plinder, kimbatus; om plindri(h)n on hädas, plindris
plink', plingi, .plinki37 plink, tihe, sile, sitke
.plitska, -, -t3 nätske, halvasti kerkinud (nt leiva kohta)
plohka|tama = plohku|tama, -taq, -da82 köhima
.plohv'ma, .plohviq, plohvi63 klohmima, peksma
ploksahta|ma, -q, -83 plaksatama
ploksahus, -õ, -t9 plaksatus
.ploks'ma, .ploksiq, ploksi63 plaksuma; ku kurõmarjo keedät, sys nakkasõq pia paan ploks'ma kui jõhvikaid keedad, siis hakkavad varsti pajas plaksuma
.ploks'na, -, -t3 plaksumine
plokõrus, -õ, -t9 halvasti tehtud töö, käkerdis
.plorks'na, -, -t3 podin; pudõr kiis ku plorks'na puder keeb nii et podiseb
pluhka|tama, -taq, -da82 (haiglaselt) lõõtsutama
plukikõ|nõ, -sõ, -ist8 jõmpsikas
pluki|tama, -taq, -da82 1. puitu lühikeseks järkama; 2. köietama, ketitama; looma köie v ketiga teise kohta panema; lehmäq tahtvaq ärq plukitaq lehmad on vaja teise kohta panna
pluk|k', -i, -ki37 1. kindla mõõduga (puu)pakk; 2. tokk, vai (lehmade köietamiseks v ketitamiseks); lehmäq ommaq plukin lehmad on köies v ketis
pluks', pluksi, .pluksi37 vikati käepide, löe kark
plunksahta|ma, -q, -83 sulpsatama, mulksatama
plunksah(t)us, -õ, -t9 sulpsatus, mulksatus
.plunksma, .plunksuq, plunksu64 sulpsuma, mulksuma
.plunksna, -, -t3 sulpsumine
plunkst sulpsti
plunn', plunni, .plunni37 1. = plönn põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas; 2. = plynn' põnn, põngerjas
pluta(h)n kimpus
.plutsn|õq, -idõ, -it17 näpped, (villastest) kaltsudest harutatud kiudaine
plutsõnda|ma, -q, -83 sakutama
plutsõndu|ma, -daq, -84 pulstuma
.pluuds'ma, .pluudsiq, pluudsi63 hulkuma; koh sa pluudsõq üü läbi? kus sa hulkusid öö läbi
plu:um', ploomi, plu:umi37 ploom; ploomipuu
pluusõ, -, -t2 pluus
plõgis|õma, -taq, -õ87 plõgisema
plõhv', plõhvi, .plõhvi37 = plahv' hoop, mats, löök; sai plõhvi vasta pääd sai matsu vastu pead
plõkask', -i, -it13 = plõkats' krapp, (puust) karjakell
plõka|tama, -taq, -da82 plõgisema; ringi hulkuma, logelema
plõka|ts', -dsi, -tsit13 = plõkask'
plõkkõlõma, plõkõldaq, plõkkõlõ86 = korduv plõkatama
plõks', plõksi, .plõksi37 1. väike olend, nolk; havvõplõks' väike haug, hauenolk; pois'kõsõplõks' väike poiss, poisinolk; 2. plõks
plõksahta|ma, -q, -83 plõksatama
plõksahus, -õ, -t9 plõksatus
.plõks'ma, .plõksiq, plõksi63 plõksuma
.plõks'na, -, -t3 plõksumine
plõksu|tama, -taq, -da82 plõksutama
plähkä, -, -t2 lohakas inimene
pläkerdä|mä, -q, -83 määrima; rõivaq olliq ärq pläkerdedüq riided olid ära määritud
pländsä|k, -gu, -kut13 nätske (nt leiva kohta)
plärdsähtä|mä, -q, -83 plärtsatama
pläris|emä, -täq, -e87 plärisema
pläristä|mä, -q, -83 pläristama
plär|o, -o, -ro26 plotski, pläru
plär|rin, -inä, -inät4 plärin; plära; jovva-i maq ämp su plärinät kullõldaq ei jõua mina enam sinu plära kuulata
.plärrämä, plärrädäq, .plärrä77 plärama
plärtse|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 plärtsuma
plär|ä, -ä, -rä24 plära
plätserdä|mä, -q, -83 plätserdama
plö|di, -di, -ti26 lödi
plöhkä, -, -t2 halb söök, lurr
plönn', plönni, .plönni37 = plunn' [1.] põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas
plönts', plöndsi, .plöntsi37 löga
plötserdä|mä, -q, -83 plätserdama
plövvä|ts', -dsi, -tsit13 = pleiäts' = plüvväts' pliiats
plüss', plüssi, .plüssi37 pluss
plüvvä|ts', -dsi, -tsit13 = plövväts'
plynn', plynni, .plynni37 = plunn' [2.] põnn, põngerjas
plyyska, -, -t3 puujupp, oksaraag, hagu; vanamudikõnõ korjas mõtsa alt plyyskit pliidi alaq vanamutike korjab metsa alt puujuppe pliidi alla
po|bi, -bi, -pi26 hambutu inimene
po|bima, -piq, -bi57 mugima
pobimok|k, -a, -ka31 pobiseja; lobiseja
pobis|õma, -taq, -õ87 pobisema
pobul', -i, -it4 = pobuts'ni|k, -gu, -kku38 = pombõrnik pops
podrõ|ts', -dsi, -tsit13 töödejuhataja
.poelda|ma, -q, -81 1. kiratsema; 2. paotama
.poeli|nõ, -dsõ, -st5 = pujõlinõ poegadega, poegi omav
poganahe = poganalõ ropult; nii poganahe kah iks tohe-i kynõldaq nii ropult ka ikka ei tohi rääkida
po|gima, -kiq, -gi57 pugima, mugima
poginallaq = pogi.nitsu kubinal; laut oll' poginitsu kärbläisi täüs' laut oli kubinal kärbseid täis
pogis|õma, -taq, -õ87 pugisema
pogri|ts, -dsa, -tsat13 pugerik; arestikamber, pogri, karts
pohkõrda|ma, -q, -83 = tohkõrdama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema
pohma|k, -gu, -kut13 pundar
pohmista|ma = pohmõrda|ma = pohmusta|ma, -q, -83 vohmima, mugima; pohmist' hindäl kõtu täüs' vohmis endal kõhu täis
poig, puja e poja, .poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 1. poeg; 2. pujus, neel (mõrras kalade väljapääsu takistav sissepoole ahenev lehter)
.poignõ|ma, .poignõdaq e pujõdaq e .poedaq, -89 poegima
poigu|tama, -taq, -da82 paotama
po|i:im', -eemi, -i:imi37 poeem
poi(u)kallaq = poi(u)kullaq
.poiku = .poikuisi = poiulõ paokile, poikvele
poi(u)kul(l)aq = .poik(u)vallaq = poi(u)kallaq paokil, poikvel
.pois'kõ|nõ, -sõ, -ist8 poiss, poisike
poiss', poisi, .poissi37 1. poiss; 2. sulane
poiulõ = .poiku
po|kan', -gani, -ganit4 = poogand' ropp, räpane inimene
pokanda|ma, -q, -83 = poogatama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema
pokatäheli|ne, -dse, -st5 = pokatähi|ne, -dse, -st7 rõugearmiline
poki(h)n kipras
po|kin, -gina, -ginat4 pugin
poki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 soperdama
pok|k, -a, -ka31 hrl m (kaitsepookimisel pandud) rõuged
pok|k, -u, -ku37 oinas, sokk
pokki kipra
.pok'ma, pokkiq, poki63 põtkima, tampima; vana lammas pokk' jalagaq vasta maad, taht hirmutaq vana lammas põtkib jalaga vastu maad, tahab hirmutada
poko, -, -t2 = põko lastek oinas
poks, poksu, .poksu37 1. müks; 2. kribul
poksahta|ma, -q, -83 põksatama
poksah(t)us, -õ, -t9 põksatus
.poksama, poksadaq, .poksa77 poksama
.poks'ma, .poksiq, poksi63 puksima; poksima
.poksõlõma, poksõldaq, .poksõlõ86 pukslema; pokuq tüküseq poksõlõma oinad kipuvad pukslema
pokõrda|ma, -q, -83 pusima, pukerdama
pold'a, -, -t2 pudikeelne inimene
pold'astõ = poldatsõhe pudistades (rääkimise kohta)
pold'a|tama, -taq, -da82 = puld'atama lobisema; putrama, pudinal rääkima
pold'atsõhe = poldastõ
pold'atus, -õ, -t9 loba; ma taha-iq säänest pold'atust kullõldagiq ma ei taha sellist loba kuulatagi
polgu|tama, -taq, -da82 pilgutama
poliiti|ga, -ga, -kat3 poliitika
poliiti|k, -gu, -kut13 poliitik
poliitili|nõ, -dsõ, -st5 poliitiline
po'litsei, -, -d2 politsei; politseinik; politseiq tüütäseq politsein politseinikud töötavad politseis
polk, polgu, .polku37 polk
.polka, -, -t3 polka (tants)
po(o)lka, -, -t3 riiul; nari
.polkama, polgadaq, .polka77 juukseid lühikeseks lõikama; naisil ommaq pikäq hiusõq, miihil ja latsil polgaduq naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatud
.polks'na, -, -t3 solksumine
poll'a, -, -t2 tobu
.polm'ma, .polmiq, polmi63 põimima; mässima; polmõ kinniq külh, a kõrdapiten saa es köüdetüs mässisin kinni küll, kuid korralikult ei saanud seotud
polo|nits, -nitsa, -.nitsa31 mõrd
polt', poldi, .polti37 polt
polvand', -i, -it13 tolvan
polvõ|rits, -ritsa, -.ritsa30 poluvernik; setu
pombol', -i, -it4 ripats
.pombri, -, -t3 uhmrinui
pombõrni|k, -gu, -kku38 = pobuts'nik pops
pom|ima, -miq, -i57 = pomista|ma, -q, -83 mugima
pomis|õma, -taq, -õ87 pomisema
pomm', pommi, .pommi37 pomm (lõhkekeha; kaalu-, kellapomm)
.pommama, pommadaq, .pomma77 ühmama, pomisema; pommas' midägiq üle ola ühmas midagi üle õla
pom|min, -ina, -inat4 pomin
pommista|ma, -q, -83 õgima
pommi|tama, -taq, -da82 pommitama
pondsahta|ma, -q, -83 mütsatama
ponds'o, -, -t2 pontsakas inimene v loom
pon|i, -i, -ni26 poni
pon|ima, -niq, -i57 1. nõeluma, parandama, kohendama; miä sa inämb ponit vanna räbälätükkü mis sa enam nõelud vana räbalatükki; 2. segaselt rääkima, pobisema; ei saaq arvo, midä tä sääl poni ei saa aru, mis ta seal pobiseb
ponk|laud, -lavva, -.lauda30 ropsilaud
poodi pidi (vt nt kyigipoodi, pahepoodi)
poodsa|k, -gu, -kut13 losu (miski losutav, vedelev, lagunenu)
poodõlda|ma, -q, -83 kiusujuttu ajama
poogand', -i, -it13 = pokan' ropp, räpane inimene
pooga|tama, -taq, -da82 = pokandama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema
poolakõ|nõ, -sõ, -ist8 poolakas
poolamusti|k, -ga, -kat13 toompihlakas, toompihlakamari
poolarit|t', -i, -ti37 vurrkann
pooli|k, -gu, -kut13 poolik
poolikallaq = poolikullaq = poolõlõ pooleli
-pooli|nõ, -dsõ, -st7 -poolne
poolit.aigasula|nõ, -(d)sõ, -st7 pooleaja sulane
poolõ poole; nääq tulõvaq miiq poolõ nad tulevad meie poole
poolõhuisi = poolõldõ = poolõlistõ pooleldi
poolõlõ = poolikallaq pooleli
poolõnda|ma, -q, -83 poolitama
poolõteräke|ne, -se, -ist8 = poolõterä|mi:is', -mehe, -mi:ist39 pooleteramees
poon'a, -, -t2 tõrges
poon'a|tama = pooni|tama, -taq, -da82 vaidlema
poordi(h)n volangis; krussis
popa|tama, -taq, -da82 pobisema; lobisema
po|pin, -bina, -binat4 pobin; lobin
pops', popsi, .popsi37 = .pops'nik pops, vabadik
.pops'ma, .popsiq, popsi63 popsima
.pops'ni|k, -gu, -kku38 = pops'
popsu|tama, -taq, -da82 popsutama
po'pu.laar|nõ, -sõ, -sõt6 populaarne
por|a, -a, -ra26 = pori
por|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .porrama lobisema, patrama; luiskama; pois'kõnõ, mis porrat! poiss, mis sa luiskad!
porb'o|tama, -taq, -da82 = porgatama
pords'o|pill', -pilli, -.pilli37 vilepill
porga, -, -t2 = porgats' lobiseja, loraja
porga|tama, -taq, -da82 = porb'otama = .porkama lobisema, lorama; luiskama
porga|ts', -dsi, -tsit13 = porga
porgatus, -õ, -t9 porilomp
por|i, -i, -ri26 = pora loba, lora; ajagu-i porri! ära aja lora!
poris|õma, -taq, -õ87 torisema, porisema; lorama
.porkam', -i, -it13 lobasuu
.porkama, porgadaq, .porka77 = porgatama
poro|jonn', -jonni, -.jonni37 porujomm (naps; purjus-olek)
porovi|k, -gu, -kku38 = puravik puravik
.porrama, porradaq, .porra77 = pora(ha)ma
por|rin, -ina, -inat4 porin
porsaq, m .porssõ, .porssõ31 vuntsid
porsi(h)n sassis
.pors'ma, .porssiq, porsi63 purssima
port, pordo, .porto37 liiderlik, raisus tüdruk v naine; eläs pordoello elab liiderlikku elu
.port'ma, .portiq, pordi63 liiderdama
ports, pordso, .portso37 ports
po'rtu.galla|nõ, -(d)sõ, -st5 portugallane
.portus, -õ, -t9 porduelu, liiderlik elu
porusk', -i, -it13 jäme riie
posija, -, -t3 posija
pos|ima, -siq, -i57 = pos'ka|tama, -taq, -da82 1. posima; 2. pusima, kohmitsema
poslamasla, -, -t2 > päävälilliõli
posma|k, -gu, -kut13 segadus
possõrda|ma, -q, -83 vusserdama
post', posti, .posti37 post (tulp; postiasutus)
poti.lakja, -, -t3 nimetissõrm, osutissõrm
potiseto, -, -t2 kaltsukaupmees, potisetu
potisini|ne, -dse, -st7 potisinine
poti|tama, -taq, -da82 potitama
potkitnoi, -, -d53 turakas (kaardimäng)
.potlõma, potõldaq, .potlõ78 pottidega kauplema
.potrama, podradaq, .potra77 patrama
potsõrda|ma, -q, -83 mäkerdama
pot|t', -i, -ti37 1. pott; 2. poti (kaardimast); pott' om trump' poti on trump
pott'sep|p, -ä, -pä35 pottsepp
praadi|ahi, -aho, -.ahjo44 praeahi
praadsu|tama, -taq, -da82 priiskama, raiskama
praagama|go, -o, -ko27 paks inimene, praagamagu
praak, praaga, .praaka30 viinapõletamise jäätmed, praak (praaga)
.praak'li, -, -t3 praakija, praaker
.praal'ma, .praaliq, praali63 praalima
praasni|k, -gu, -kut13 > pido
praat', praadi, .praati37 praad
.praat'ma, .praatiq, praadi63 praadima, küpsetama
.praat'u|ma, -daq, -80 enesekoh praadima, küpsema; kardohkaq praat'usõq pruunis kartulid praevad pruuniks
praavi|tama, -taq, -da82 = praavitsõ|ma, -q, -83 = parandama; söötma
.praavu|ma, -daq, -80 paranema; tüsenema
praavõlda|ma, -q, -83 praalima
pra|da, -da, -ta28 tüli; taad prata oll' viil vaia! oli seda tüli veel vaja!
prada|nõ, -dsõ, -st7 tülikas
pragista|ma, -q, -83 pragistama
pragistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv pragistama
pragis|õma, -taq, -õ87 pragisema
pr'a|go, -o, -ko27 = prägo risu, rämps, praak
pragonõma, .praodaq e pragonõdaq, pragonõ89 pragunema
prahi|nõ, -dsõ, -st7 > asonõ
praht', prahi, .prahti37 > ask
prahva|k, -gu, -kut13 prahvakas
pra|kin, -gina, -ginat4 pragin
prak|k', -i, -ki37 praak; tä tüü tunnistõdi prakis tema töö tunnistati praagiks
.prak'ma, prakkiq, praki63 praakima
praks, praksu, .praksu37 1. praks, prõks; 2. rägastik
praksahta|ma, -q, -83 = praksahtu|ma, -daq, -84 praksatama; edimiä praksahtu miski praksatas
praksah(t)us, -õ, -t9 praksatus
.praksma, .praksuq, praksu64 praksuma
.praksna, -, -t3 praksumine
.praksõlõma, praksõldaq, .praksõlõ86 = korduv .praksma: puuq praksõlõsõq ahon puud praksuvad ahjus
prakti|ga, -ga, -kat3 praktika
prakti|gant', -gandi, -.ganti37 praktikant
prakti|k, -gu, -kut13 praktik
praktili|nõ, -dsõ, -st5 praktiline
pran'a|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ90 tõrelema
prandsahta|ma, -q, -83 = prandsahtu|ma, -daq, -84 prantsatama
prandsõrda|ma, -q, -83 lartsudes käima, lartsima
.prann'ama, prann'adaq, .prann'a77 = .prants'ma priiskama, prassima
.prantsla|nõ, -(d)sõ, -st5 prantslane
.prants'ma, .prantsiq, prandsi63 = .prann'ama
.prantsus, -õ, -t9 süüfilis; kel om nyna sisse sadanuq, tuul om prantsus olnuq kellel on nina sisse vajunud, sellel on süüfilis olnud
praosk', .praoski, .praoskit37 praost
.pras'ma, .prassiq, prassi63 prassima
prav|vil, -ila, -ilat4 vankrijuhe
prei, -, -d2 hobuse kabjahaigus
.preili, -, -t1 preili
.preilna, -, -t3 preilna
presi|dent', -dendi, -.denti37 president
.pres'mä, .pressiq, pressi63 1. pressima; 2. < .triik'ma triikima
press', pressi, .pressi37 press
press'|raud, -ravva, -.rauda33 < triik'massin triikraud
pridana, -, -t3 = pritan kaasavara
pri|gi, -gi, -ki26 piibupigi
prii, -, -d50 prii, vaba
priinim|i, -e, -me24 = väärnimi perekonnanimi
pri:is', preesi, .pri:isi37 prees
.priiskama, priisadaq, .priiska77 priiskama
.priiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv priiskama
pri:istri, -, -t1 (katoliku v vene õigeusu) preester
.priius, -õ, -t9 priius
.priksna, -, -t3 prõksumine
.prikstu, -, -t1 tragi; väega prikstu ts'urakõnõ väga tragi poisike
prillesni|k, -gu, -kku38 prillikandja
prilliq, m .prille, .prille37 prillid
prinks, prinksu, .prinksu37 = prunks (lühike) peeretus
prinni|tämä, -täq, -dä82 jooma, trimpama; mul ka vanamiis' vaarit' ollõlaari, sys noq muguq prinnitäs tõist egä päiv mul ka vanamees vaaritas õllelaari, siis nüüd muudkui trimpab teist iga päev
prints', prindsi, .printsi37 prints
pri'n|tsess', -tsessi, -.tsessi37 printsess
.priskõ, -, -t3 priske
pri|tan, -dana, -danat4 = pridana kaasavara
prits', pritsi, .pritsi37 prits; süstal; pritsinõgõl süstlanõel
pri'tsen|t', -di, -tit13 present
pritsima|ja, -ja, -ia28 tuletõrje(maja)
pritsi|mi:is', -mehe, -mi:ist39 tuletõrjuja
pritsitallitus, -õ, -t9 tuletõrje
.prits'mä, .pritsiq, pritsi63 1. > .tsiukma; 2. süstima; käevardõ prits'mine olõ-i nii hallus ku persehe prits'mine käevarde süstimine pole nii valus kui istmikku süstimine
.pritsü|mä, -däq, -80 > .tsiukuma
pro|gramm', -grammi, -.grammi37 programm
.prohvus, -õ, -t9 prohvus (kirumissõna)
pro'hvõsri, -, -t1 professor
prohvõ|t', -di, -tit13 prohvet
proim', proimõ, .proimõ34 käiseauk
pro|je'kt', -je'kti, -.je'kti37 projekt
pro'jek|ti:ir'mä, -ti:iriq, -teeri63 projekteerima
prok|k', -i, -ki37 rebasemürk
proks', proksi, .proksi37 härjavärss
pro'ku|rör', -röri, -.rörri38 = pro'ku|rü:ür', -rööri, -rü:üri38 prokurör
proku|tama, -taq, -da82 indlema
proosa, -, -t2 proosa
proosahta|ma, -q, -83 korra aevastama
proosah(t)u|ma, -daq, -84 purskuma; naksi naardma nii et süük' proosahtu suust vällä hakkasin naerma nii et söök purskus suust välja
proosah(t)us, -õ, -t9 = pru:usk aevastus
proosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pru:uskõlõma korduv aevastama
proovoda, -, -t3 matusejutlus (setudel)
proovo|tama, -taq, -da82 matusejutlust pidama (setudel)
pross', prossi, .prossi37 pross
pro(o)sta, -, -t2 lihtne, labane; taktitu
pro'|tsent', -tsendi, -.tsenti37 = pro'tsõn|t', -di, -tit13 protsent
provva, -, -t2 = provvi proua
provva|nõ, -dsõ, -st7 proualik
provvi, -, -t2 = provva
pruhv', pruhvi, .pruhvi37 < viik' [1.] (püksi)viik; pruhvõgaq püksiq viigipüksid
pruks', pruksi, .pruksi37 räsa, ristpulk varre otsas (hangul, labidal)
prunds'o(h)n pruntis
prunks, prunksu, .prunksu37 = prinks (lühike) peeretus
prunks', prunksi, .prunksi37 pronks
prunt', prundi, .prunti37 krooge
.prunt'ma, .pruntiq, prundi63 krookima
prunts', prundsi, .pruntsi37 seelik
.pruntsli, -, -t1 äärispael
pruss', prussi, .prussi37 pruss (ehitusmaterjal)
prussa|k, -gu, -kut13 prussakas
pruudi|.mõisa, -, -t3 nalj pruudikodu, pruudimõis
pruuk', pruugi, .pruuki37 pruuk, komme, tava, traditsioon
.pruuk'ma, .pruukiq, pruugi63 pruukima, tarvitama
pruu|kost', -kosti, -.kosti37 pruukost, hommikueine
pruul', pruuli, .pruuli37 (õlle)pruul, pruulija
.pruul'ma, .pruuliq, pruuli63 pruulima
pruum', pruumi, .pruumi37 = pruun'
pruumika|= pruumika|s = .pruumja|= .pruumja|s, -dsõ, -st5 = pruunikanõ = pruunikas = .pruunjanõ pruunikas, pruunjas
pru:um'ma, pru:umiq, proomi63 = pru:uv'ma proovima, üritama; pruumiq iks või proovida võib ikka
pruun', pruuni, .pruuni37 = pruum' pruun
pruunika|= pruunika|s, -dsõ, -st5 = pruumikanõ = .pruunjanõ
pruunista|ma, -q, -83 pruunistama
.pruunja|= .pruunja|s, -dsõ, -st5 = .pruumjanõ = pruunikanõ
pruus(s), pruusa, .pruu(s)sa31 = kruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu; makõ vii seen keededüq pruusaq ommaq väega hääq poolmetsikutest pirnidest keedetud kompott on väga hea
pruusa|k, -gu, -kut13 preislane; (Preisimaa) sakslane
pru:us|hank, -hangu, -.hanku37 pootshaak
pru:usk, proosu, pru:usku36 = proosah(t)us aevastus
pru:uskama, proosadaq, pru:uska77 korskama
pru:usk'ma, pru:uskiq, proosi63 aevastama
pru:uskõlõma, proosõldaq, pru:uskõlõ85 = proosiskõllõma korduv aevastama
pruut', pruudi, .pruuti37 > .mõrsja
pru:uv'ma, pru:uviq, proovi63 = pru:um'ma proovima
prõgista|ma, -q, -83 prõgistama
prõgis|õma, -taq, -õ87 prõgisema
prõ|kin, -gina, -ginat4 prõgin
prõksahta|ma, -q, -83 prõksatama; edimiä prõksaht' miski prõksatas
prõksah(t)us, -õ, -t9 prõksatus
.prõksma, .prõksuq, prõksu64 prõksuma
.prõksna, -, -t3 prõksumine
.prõksõlõma, prõksõldaq, .prõksõlõ85 = korduv .prõksma
prõllaq = põrõhõllaq praegu
prõssal', -i, -it4 kepslemine
.prõssama, prõssadaq, .prõssa77 = prõssa|tama, -taq, -da82 kepslema; latsõq prõssatasõq moro pääl lapsed kepslevad õuel
prä|go, -o, -ko27 = pr'ago risu, rämps, praak
.prähklemä, präheldäq, .prähkle78 pragama
prähkä, -, -t2 rögiseja
prähkä|tämä, -täq, -dä82 köhima
prähvähtä|mä, -q, -83 prahvatama
prähvähtü|mä, -däq, -84 enesekoh prahvatama, lahti paiskuma; uss' prähvähtü vallalõ uks prahvatas lahti
prähväh(t)üs, -e, -t9 prahvatus
.prähvämä, prähvädäq, .prähvä77 prahvama
präkä|tämä, -täq, -dä82 = präägätämä
präll', prälli, .prälli37 1. kõhn, kidur olevus, äbarik; om üts' põrsapräll', taast saa no määne tsiga on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saab
prälli|ne, -dse, -st7 kängus
.prällü|mä, -däq, -80 känguma
prändsähtä|mä, -q, -83 = prändsähtü|mä, -däq, -84 prantsatama
prändsäh(t)üs, -e, -t9 = pränts, prändsü, .präntsü37 prantsatus
prässä|k, -gu, -kut13 nässakas
prätä|k, -gu, -kut13 pahandus; oll' meil no taad prätäkut vaia oli meil nüüd seda pahandust vaja
präädi|tämä, -täq, -dä82 = .präätämä ketrama
präägu|tama, -taq, -da82 = präägätämä
präägutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv präägutama
präägähtä|mä, -q, -83 prääksatama
präägäh(t)üs, -e -t9 prääksatus
präägä|tämä, -täq, -dä82 = präkätämä = präägutama 1. prääksuma; 2. (rõivaid) määrima; pois'kõnõ om vahtsõ hammõ ärq präägätänüq poiss on uue särgi ära määrinud
.prääkmä, .prääkuq, präägu63 = .prääk'mä, .prääkiq, präägi63 prääksuma
prääli|ts, -dsä, -tsät13 ropsilaud; koonlalaud
prääni|k, -gu, -kut13 = prään'k(as), .präänka, prään'kast15 präänik
.prää|tämä, -täq, -dä81 = prääditämä
.präätüs, -e, -t9 ketrus
.präühkelemä, präüheldäq, .präühkele85 räuskama, (räusates) hooplema; meheq präühkeliq kõrdsin mehed räuskasid kõrtsis
pröhkä|tämä, -täq, -dä82 = röhkätämä [2.] rögisevalt köhima
prü|gü, -gü, -kü26 > ask
prügü|kast', -kasti, -.kasti37 prügikast
prügü|ne, -dse, -st7 prügine
.prüüskämä, prüüsädäq, .prüüskä77 määrima, rikkuma; laimama, põhjama
pryngul', -i, -it4 = ryngul' pillerkaar, pidu, lust; viisi ei tüüd tetäq, lööväq ynnõ pryngulit ei viitsi tööd teha, peavad aga pillerkaari
.prynkõlõma, pryngõldaq, .prynkõlõ85 logelema
psü´koloogia, -, -t3 psühholoogia
psü´ko|lu:ug', -loogi, -lu:ugi37 psühholoog
.ptruu|tama, -taq, -da81 ptruutama, ptruu-hüüdega hobust peatama
pu|di, -di, -ti26 pudi
pudinahe = pudinallaq = pudinalõ pudinal; tä väega pudinahe kynõlõs ta räägib väga pudinal
pudi|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = pudõnõma pudenema
pudisk', -i, -it13 = pudl'a pudikeelne inimene
pudis|õma, -taq, -õ87 pudisema
pudl'a, -, -t2 = pudisk
pudl'a|tama, -taq, -da82 pudinal rääkima; putrama
pudro|ki:il', -keele, -ki:ilt40 pudikeel
pudroki:itjä, -, -t3 pöial
pudroli|nõ, -dsõ, -st5 segane; pudrolist juttu aja ajab segast juttu
pudro|päiv, -päävä, -.päivä35 vastlapäev
pudropöörüs, -(s)e, -t11 pudrumänd (-männa)
pudro|tama, -taq, -da82 pudrutama
pudsajalõ vähehaaval; taa om suur' tüü, pudsajalõ tiit kah, sys saa ei viil niipia valmis see on suur töö, vähehaaval teed ka, siis ei saa veel niipea valmis
pu|dsu, -dsu, -tsu26 ebe, ude; udusulg; puruke, tolmurullike
pudsunudsija, -, -t3 = pudsunu|tsij, -dsija, -dsijat4 tolmuimeja
pudsu|nõ, -dsõ, -st7 ebemeid täis; purune
pudõ|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 = pudinõma pudenema
pudõr = pudyr', pudro, .putro47 = putr puder
pu|go, -go, -ko26 pugu; kõht
pugõri|k, -gu, -kku38 pugerik
puha puha; taa niidü päält olõ-iq midägiq saiaq, kyik' puha angõrhain sellelt niidult pole midagi saada, kõik puha angervaks
puhahus, -õ, -t9 puhang; tuulõpuhahus tuulepuhang
puhas, .puhta, puhast23 puhas
puhasta|ma, -q, -83 puhastama
puhasti|k, -gu, -kku38 raiesmik
puhastu|ma, -daq, -84 puhastuma
puhastus, -õ, -t9 puhastus; päramised
puhelda|ma, -q, -83 hingeldama
puheldu|ma = puhendu|ma, -daq, -84 väsima, hingetuks jääma
puhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 tursuma
puhe|tama, -taq, -da82 koitma; päiv jo puhetas päev juba koidab
puhka, -, -t2 1. = puhkats' morn inimene; 2. karusnahast ääris; kodojänessest saa kübäräle hää puhka küülikust saab kübarale hea äärise
.puhkama, puhadaq, .puhka77 1. puhkama; 2. ohkama
puhka|tama, -taq, -da82 = puhkutama hingeldama
puhka|ts', -dsi, -tsit13 = puhka [1.]
.puhkma, .puhkuq, puhu64 puhuma
.puhk'ma, .puhkiq, puhi63 puhkima
.puhksama, puhastaq, .puhksa76 = .puhksõma, puhastaq, .puhksõ76 korraks puhuma; taa toro om umbõn, taa tulõ läbi puhastaq see toru on umbes, see tuleb läbi puhuda
.puhkus, -õ, -t9 1. puhkus; 2. ohe
puhku|tama, -taq, -da82 = puhkatama
.puhkõlõ minemä puhkama minema; läts' lõunasvaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama
.puhkõ|päiv, -päävä, -.päivä35 puhkepäev
puhm, puhma, .puhma31 = puhm, puhmo, .puhmo37 põõsas
puhmasti|k = puhmisti|k, -gu, -kku38 = puhmisto, -, -t1 põõsastik
puhmisto|= .puhmliga|= puhmõli|nõ, -dsõ, -st5 = puhmõ|nõ, -dsõ, -st7 põõsaid täis, võsastunud
.puhtahe = .puhtalõ puhtalt
.puhtamas täiesti; tä oll' mu jaki puhtamas ärq krunds'utanuq ta oli mu jaki täiesti ära kortsutanud
.puhtavere|su:un'*, -soonõ, -su:unt40 arter
puhti|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 = .puhtõq
.puhtus, -õ, -t9 puhtus
.puhtõli|nõ, -(d)sõ, -st5 peieline, matuseline
.puhtõq, m .puhtidõ, .puhtit19 = puhtidsõq peied, matused
puhus, -(s)õ, -t11 nõiutud asi; vaimlasõlõ viidi vanast puhussit moro pääle vaenlasele viidi vanasti nõiutud asju õuele
puhussillaq = puhussi(h)n
puhussillõ = tühüssille puhitusse
puhussi(h)n = puhuvallaq = puhussillaq = tühüssilläq = tühüssi(h)n puhituses, gaasi täis
puhva'ika, -, -t2 vattkuub
puiam, -o, -ot4 ankrumärk
puian', -i, -it4 pujään
puibus, -(s)õ, -t11 pujus, neel mõrras v rüsas
.puika, -, -t3 poiss
.puikõlõma, puigõldaq, .puikõlõ85 puiklema
.pui|nõ, -dsõ, -st7 puine
.puistama, puistadaq, .puista77 puistama
.puistu|ma, -daq, -80 pudenema
.puistõlõma, puistõldaq, .puistõlõ86 = korduv .puistama
puiõng', -i, -it13 = pu|jeng' = pujjõng' pojeng (lill)
puja|koda, -kua, -kota27 emakas
pujali|nõ, -dsõ, -st5 = pujõlinõ poegadega, poegi omav; viiepujalinõ lehm viis korda poeginud lehm
pujand', -i, -it13 kasupoeg
pu|jeng', -jengi, -.jengi37 = pujjõng', -i, -it13 = puiõng'
pu|jo, -jo, -jo e -io26 = pujokõ|nõ, -sõ, -ist8 puju (rohttaim)
pujõli|nõ, -dsõ, -st5 = .poelinõ = pujalinõ poegadega, poegi omav; meil om pujõlinõ ja pujõldaq lammas meil on poegadega ja poegadeta lammas
puk|k', -i, -ki37 pukk, alus
puk|kama, -adaq, -ka77 putkama
pukõrda|ma, -q, -83 ukerdama; pusima
pukõ|t', -di, -tit13 bukett
pulan', -i, -it4 kollane hobune
.pulbri, -, -t1 pulber
puld'a|tama, -taq, -da82 = pold'atama lobisema; putrama, pudinal rääkima
pulga(h)n = pulgõ(h)n 1. sassis, pulstunud; hiussõq ommaq pulgan juuksed on pulstunud; 2. hädas, jännis, kimpus
pulgar', -i, -it4 liipripakk
pulga|tama, -taq, -da82 pulstuma; pulgatunuq karvagaq pini pulstunud karvaga koer
Pulga|täheq, m -.tähti, -.tähti34 Reha (tähtkuju)
pulgu|tama, -taq, -da82 sasima
pulgõ(h)n = pulga(h)n
pulgõnda|ma, -q, -83 kulutama, raiskama; oll' mul pall'o palk'nit kirstuh, naksi pulgõndama - oll'egiq läbi oli mul palju kangarulle kirstus, hakkasin kulutama - olidki läbi
pulk, pulga, .pulka31 pulk
.pulka = .pulkõ 1. sassi, pulsti; 2. hätta, jänni, kimpu; seo as'agaq ma jää pulka selle asjaga ma jään kimpu
.pulkama, pulgadaq, .pulka77 pulkadega kinnitama; lõikuma
.pulku|ma, -daq, -80 sassi minema, pulstuma
.pulkõ = .pulka
pull', pulli, .pulli37 pull, sõnn
pulli|lill', -lilli, -.lilli37 kullerkupp
pulli|tama, -taq, -da82 (lehma) paaritama
pulm, pulma, .pulma31 1. > sa(a)jaq; 2. = .pulmus
.pulmama, pulmadaq, .pulma77 oskama; aru saama, taipama, mõistma; ma pulma-i määnestkiq tõist kiilt ma ei oska mitte mingit teist keelt; taa lats' pulma-i viil midägiq see laps ei taipa veel midagi
.pulmu|s, -(sõ), -(s)t10 = pulm [2.] taip; mõistus; täl olõ-i pulmu(s)t, tä pulma-i sukugiq tal pole taipu, ta ei taipa üldse
pu|l'o, -l'o, -ll'o26 = pus'o [1.] härjavärss, pullike
pulst', pulsti, .pulsti37 = pulsta|k, -gu, -kut13 pulst; kalts; (kasutatud) rõivas
pulsti|nõ, -dsõ, -st7 pulstunud
pulsti|pu:ut', -poodi, -pu:uti37 kõnek kasutatud (odavate) riiete kauplus, kaltsukas
pulsti|tama, -taq, -da82 sasima
.pulstja|nõ, -dsõ, -st7 vanunud
.pulst'ma, .pulstiq, pulsti63 = .pulst'u|ma, -daq, -80 pulstuma
pumba, -, -t2 = pumba|nõ, -dsõ, -st7 tuim, rumal (inimese kohta); tuu om sääne pumba miis' see on selline tuim mees
pumbu|ts', -dsi, -tsit13 jomp, tombuke lõnga sees
pump, pumba, .pumpa31 pump
.pumpama, pumbadaq, .pumpa77 pumpama
pund, punna, .punda32 pund
.punda .jäämä kängu jääma
pundar, .puntra, pundard22 = .pundrik
.pundri, -, -t1 kellapomm
.pundri|k, -gu, -kku38 = punds, pundsu, .pundsu37 = pundsa|k, -gu, -kut13 = pundar pundar; tomp
pundsulõ pungil(e); puntras(se)
.pundsu|ma, -daq, -80 punduma
pundsu|tama, -taq, -da82 = pundsõrda|ma, -q, -83 = .pungama = pungitsõma = pungõrdama vusserdama; kortsima, hooletult kokku õmblema
pundsõrus, -õ, -t9 vusserdis
pung, punga, .punga31 1. rahakott; 2. = pungats'; 3. pundar; langaq ommaq punga kistuq, naid mõista-i inämb ärq arotaq lõngad on puntrasse kisutud, neid ei oska enam lahti harutada
.pungama, pungadaq, .punga77 = pundsutama
punga|ts', -dsi, -tsit13 = pung [2.] = pungõs kasvult kängu jäänud olevus
pungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = pungõrda|ma, -q, -83 = pundsutama
pungõs, -(s)õ, -t11 = pungats'
punk', pungi, .punki37 1. tomp; 2. punk; pungimiis', -naanõ punkar
.punk'liga|nõ, -dsõ, -st5 = .punt'liganõ tombuline
.punk'ma, .punkiq, pungi63 1. kohmitsema; 2. vastu punnima
.punkri, -, -t1 punker
punkt', punkti, .punkti37 punkt
.punkõlõma, pungõldaq, .punkõlõ85 puiklema; külh tä pungõl', a iks pidi minemä küll ta puikles, aga ikka pidi minema
.pun'ma, .punniq, punni63 1. (vastu) punnima; pingutama; 2. laudu punnima, sulundama
punn', punni, .punni37 punn, prunt; vistrik
.punni = punnilõ pungil(e), punni(s); põsõq lätväq punni v punnilõ põsed lähevad punni; põsõq ommaq punni v punnilõ põsed on punnis
punni(h)n punnis, pungil
punnivallaq pungis, punnis
punn'|paap, -paabu, -.paapu37 leevike
.punn'u|ma, -daq, -80 tursuma
pu|n'o, -n'o, -nn'o26 lastek punnu, kõht
punt', pundi, .punti37 punt, kimp; salk; tomp
.punt'liga|nõ, -dsõ, -st5 = .punk'liganõ
pupi, -, -t2 = pupp'
pupi|tama, -taq, -da82 hellitama
pup|p, -u, -pu37 lastek puder
pup|p', -i, -pi37 = pupi nukk; n'ardsopupp' kaltsunukk; pupitiatri nukuteater
pupõr'|lill', -lilli, -.lilli37 kullerkupp
pur|a, -a, -ra26 booraks, booraks-glütseriin
puras, .purga, purast23 = purask', -i, -it13 1. peitel; 2. = pirask' sõim kurask, tont, koll
puravi|k, -gu, -kku38 = porovik puravik
purdsahta|ma, -q, -83 purtsatama
purdsah(t)us, -õ, -t9 purtsatus
purima|nõ, -dsõ, -st5: purimanõ hammas purihammas
.purjo = pur'okillõ purju
.purjo|ma, -q, -80 purju jääma
purk', purgi, .purki37 purk
.purkama, purgadaq, .purka77 purskama
.purkli, -, -t1 närudes inimene
purla|k, -gu, -kut13 üleannetu poiss; liiderdaja (mees)
pu|r'o, -r'o, -rr'o26 1. puri; 2. alkoholiuim; pur'o om vaia vällä maadaq alkoholiuim on vaja välja magada
pur'okillaq = pur'o(h)n
pur'okillõ = .purjo
pur'olt purjuspäi
pur'o(h)n = pur'okillaq purjus
pur'o|tama, -taq, -da82 1. purjutama; 2. purjetama
pur'otus, -õ, -t9 purjutamine
purr|näär', -nääri, -.nääri4 vurrkann
purrõq, .purdõ, purrõt19 purre
.purskama, pursadaq, .purska77 = .purtskama purskama
.purs'ma, .purssiq, pursi63 purssima, vusserdama
purss', pursi, .purssi37 õpipoiss
purt'ni|k, -gu, -kku38 (väiksem) sõudepaat
.purtskama, purdsadaq, .purtska77 = .purskama
pur|u, -u, -ru26 puru, prügi
puru|lauk, -laugu, -.lauku37 porrulauk
purulõ = purus puruks; auto om purulõ sõidõt auto on puruks sõidetud
puru|nõ, -dsõ, -st7 purune, prügine
purus = purulõ
puru|tama, -taq, -da82 purustama, pudendama
purutumas täiesti puruks
puruvanakõ|nõ, -sõ, -ist8 puruvana (putukas)
purõl', -i, -it13 räbal
purõl|õma, -daq, -õ85 purelema
pur|õma, -raq, -õ, min 1. ja 3. p puri58 purema, hammustama; sinno om pini purnuq sind on koer hammustanud
purõ|tama, -taq, -da82 pureda laskma; kallale ässitama
purõtus, -õ, -t9 peeneks näritud toit
pu|s'a, -s'a, -ss'a26 1. pusa; 2. lastehirmutis, koll; pus'a tulõ, ku ti vaiki ei jääq! koll tuleb, kui te vait ei jää; 3. lastek täi; pää süüdäs, vaest om myni pus'a pään pea sügeleb, vist on mõni täi peas; 4. madu; näi puss'a puhmo sisse minnev nägin madu põõsasse minevat
pusan, -a, -at4 väike paks härg (ka laps)
pus|i, -i, -si26 (ratta)puks
pus|ima, -siq, -i57 = puskõrdama pusima, kohmerdama
pusipuu, -, -d50 tööriist ahte (parsile kuivama pandud vilja) kohendamiseks
pusk, pusu, .pusku36 valupiste; kõtust käve pusk läbi kõhust käis läbi valupiste
.puskama, pusadaq, .puska77 puskama
puskar', -i, -it4 puskar
puski|härg, -härä, -.härgä34 = tõrmihärg sõim vihane inimene
.pusklõma, pusõldaq, .pusklõ78 pusklema
.pusk'ma, .puskiq, pusi63 puskima
puskõrda|ma, -q, -83 = pusima
puslõ, -, -t2 > kildamäng*
.pusl|õq, m -idõ, -it22 kõlud
.pusma, .pussuq, pussu14 = .pussama
pusma|k, -gu, -kut13 hoop
pu|s'o, -s'o, -ss'o26 1. = pul'o härjavärss, pullike; 2. lastek kõht; kas pus'o jo täüs'? kas kõht juba täis?
puss, pussu, .pussu37 1. peer; toss; 2. saamatu; tossike; taa miis' om nii puss, nii puss, midägi ei saaq tettüs see mees on nii saamatu, nii saamatu, midagi ei saa tehtud; 3. ämmatoss (seen)
pussahta|ma, -q, -83 korra peeretama
pussah(t)u|ma, -daq, -84 pehkima; pussahtunuq puu pehkinud puu
pussa|k, -gu, -kut13 1. tossike, kohmard; 2. vilets, nüri nuga
pussaku|nõ, -dsõ, -st5 = pussunõ saamatu
.pussama, pussadaq, .pussa77 = .pusma = pussutama pussu laskma, pussutama
pussilõ mossis
puss.nuhkri = puss.näägri, -, -t1 käpard
pussu|nõ, -dsõ, -st7 = pussakunõ saamatu; oll' üts' pussunõ mehekene oli üks saamatu mehike
pussuod'e, -, -t2 aeglane, saamatu naisterahvas
pussur', -i, -it4 peeretaja
pussu|sõgõl, -sõgla, -.sõkla45 ehterätt tagumikul
pussu|tama, -taq, -da82 = .pussama
pussõni|k, -gu, -kku38 lapuline, kontvõõras
pussõrda|ma, -q, -83 pusserdama, pusima
pussõrdu|ma, -daq, -84 sassi minema
pussõrus, -õ, -t9 sassiläinud lõng
pusõrda|ma, -q, -83 1. puserdama, märga pesu välja väänama; 2. krookima; häste pusõrdõt kleit hästi kroogitud kleit
pusõrihe = pusõrilõ puseriti; hambaq olliq pusõrihe suun hambad olid suus puseriti
pusõri|k, -gu, -kku38 puserik
pusõrilõ = pusõrihe
putahta|ma, -q, -83 < putahutma korraks puudutama
putah(t)u|ma, -daq, -84 pihta minema, külge puutuma, tabama; tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu tahtsin kirvega seale lüüa, aga tabasin sind
putah(t)us, -õ, -t9 = putas viga, takistus
putahu|tma, -taq, -da62 > putahtama
pu|tar', -dara, -darat4 lodi
put|as, -ta, -ast22 = putah(t)us
pu|tin, -dina, -dinat4 puru; osake
.putka, -, -t3 = .puutka putka; kiosk
.putka|vaht', -vahi, -.vahti36 = koobavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke
.putli, -, -t1 = putõl' pudel
.putma, puttuq, putu73 puutuma
.putmaldaq puutumata; puutumatu; süütu, neitsilik
putr, pudro, .putro47 = pudõr puder
.putrama, pudradaq, .putra77 putrama, puterdama
puts', putsi, .putsi37 vulg puts
pu|tsai, -dsaja, -dsajat4 (udu)sulg, ebe, kübe, helves; edev naine; lumõpudsajit satas lumehelbeid sajab
putsa|k, -gu, -kut13 nutsak, tomp
.putsama, putsadaq, .putsa77 = putsõldama 1. ehtima; kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq! vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud!; 2. polsterdama
putsu|tama, -taq, -da82 koera ässitama
putsõlda|ma = putsõnda|ma = putsõrda|ma, -q, -83 = .putsama
putu|tama, -taq, -da82 puudutama
putõ, -, -t14 pude; putõq kardohkaq pudedad kartulid
pu|tõl', -dõli, -dõlit4 = .putli pudel
puu, -, -d50 puu
pu:u, -, -d52 põu; panõq putõl' puuhu! pane pudel põue!
puubõn, -a, -at4 trumm
puudali|nõ, -dsõ, -st5 puudane
.puudri, -, -t1 puuder
puuduli|k, -gu, -kku38 napakas
puuduli|nõ, -dsõ, -st5 puudulik
.puudu|ma, -daq, -80 puuduma
.puudus, -õ, -t9 puudus; puudus olõma puudu olema, puuduma
puudu|tama, -taq, -da82 = .puutama kaalumisel petma; turu pääl myni omgiq puudutamisõ pääl välän turul mõni ongi kaalupettuse peal väljas
puudõq, .puutõ, puudõt18 vöö
pu:ugna, -, -t3 poogen (paberileht; viiulipoogen)
pu:ug|nits, -nitsa, -.nitsa31 nahast (kasuka)nööp
puuk', puugi, .puuki37 kratt, pisuhänd
pu:u.karman', -i, -it4 põuetasku
puuk|jalg, -jala, -.jalga33 kõmp, laste mängukark
pu:ul (kellegi) pool; ma olõ tiiq pu·u·l käünüq ma olen teie pool käinud
pu:ul' I, pooli, pu:uli37 pool (pooli); värten
pu:ul' II, poolõ, pu:ult40 pool (poole)
pu:ul'|kask, -.kaska, -.kaskat48 poolkasukas
pu:ul'kuulussillaq poolärkvel
pu:ul'küllü|ne, -dse, -st7 poolviltune
pu:ul'lihvõldõ libamisi
pu:ul'min|nij, -ijä, -ijät4 sag osast vabaabieluminia, poja vabaabielunaine v armuke; mul puul'minijät om väega virk, tege ja toimõndas kyik' miä vaia mu poja vabaabielunaine on väga virk, teeb ja toimetab kõik mis vaja
pu:ul'na|anõ, -asõ, -ist8 sag osast vabaabielunaine; vallasema; armuke; tä om täl puul'naist ta on tal vabaabielunaine (v armuke)
pu:ul'ni|k, -gu, -kku38 osanik
pu:ul'.peo|= pu:ul'pido|nõ, -dsõ, -st7 poolpidune, kantud, poolkulunud
pu:ul'.pistü poolpüsti
pu:ul'pistüli|ne, -dse, -st5 poolpüstine
pu:ul'|päiv, -päävä, -.päivä35 = pu:ul'pühä laupäev
pu:ul'päävä|ne, -dse, -st7 = pu:ul'pühäne laupäevane
pu:ul'püh|ä, -ä, -hä24 = pu:ul'päiv
pu:ul'pühä|ne, -dse, -st7 = pu:ul'pääväne
pu:ul'sysa|r', -ra e -rõ, -rd12 sag osast poolõde
pu:ult poolt; tulli liina puult tulin linna poolt; ma olõ su puult ma olen sinu poolt
pu:ul'tald, poolõtalla, pu:ult.talda33 pooltald
pu:ul'tõist, poolõtõõsõ, pu:ulttõist8 poolteist
pu:ul'|tütär', -.tütre, -tütärd22 sag osast võõrastütar
pu:ul'|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle43 sag osast poolvend; tä om mu puul'veljä ta on mu poolvend
pu:ulveli|dseq, m -tside, -tsit7 poolvennad
pu:um', poomi, pu:umi37 poom
pu:uma, puvvaq, pu:u, min 1. ja 3. p .poi(õ)54 pooma
pu:um|vill, -villa, -.villa30 puuvill
pu:umvilla|nõ, -dsõ, -st7 puuvillane
.puu|nõ, -dsõ, -st7 puust, puidust
puur', puuri, .puuri37 1. puur (kinnipidamiseks); 2. puur (tööriist)
puu|rada, -raa, -rata29 raiesmik
.puur'ma, .puuriq, puuri63 puurima
pu:urna|päiv, -päävä, -.päivä35 setu rahvakalendri tähtpäev, lihavõtte paastu esimene pühapäev
pu:urt', poordi, pu:urti37 volang; kruss
pu:urti volangi; krussi
puu(s)sep|p, -ä, -pä35 puusepp
puusk, puusa, .puuska31 puus
.puusla|k', -gi, -kki38 = .pauslak' puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha
.puus(t)li = .puus(t)ri, -, -t1 1. pühapilt v -kuju; puuslik; 2. kaitsevaim
pu:ussihe = pu:ussilõ pooksisse, poomisseisundisse
pu:ussi(h)n pooksis, poomisseisundis, hing kinni jäämas
puust', puusti, .puusti37 hoop, kõrvakiil
puusta, -, -t2 vaene, tühi, paljas; sääl om nii puusta maa, lambalgiq olõ-i midä võttaq seal on nii paljas maa, lambalgi ei ole midagi võtta
puusta|tama, -taq, -da82 = pu:ust'ma [1.]
pu:ustli, -, -t1 sõim loru, tühja jutu ajaja
pu:ustlipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 vurrkann
.puust'ma, .puustiq, puusti63 lööma
pu:ust'ma, pu:ustiq, poosti63 1. = puustatama röövima, riisuma, rüüstama; tä om puhtas v pall'as poostit ta on paljaks riisutud; 2. nõiduma
.puustu|ma, -daq, -80 manduma
.puustus, -õ, -t9 kõnnumaa, tühi, söötis v laastatud maa; maa jäi puustusõs, kiäkiq es tarvidaq, mõts kasvi pääle maa jäi sööti, keegi ei kasutanud, mets kasvas peale
puut, puuda, .puuta31 puud
pu:ut', poodi, pu:uti37 kauplus, pood; poodi mant tulõ leibä tuvvaq kauplusest tuleb leiba tuua
.puu|tama, -taq, -da36 = puudutama kaalumisel petma
.puutka, -, -t3 = .putka putka; kiosk
pu:utma, pu:utaq, pooda61 pudendama, peenendama; poodaq leib piinüs! pudenda leib peeneks!
pu:ut'ni|k, -gu, -kku38 poepidaja
.puutri, -, -t1 < arvot' arvuti, kompuuter
puutõr|i, -i, -ri26 = puutõristaja, -, -t3 rähn
puutäi, -, -d53 puuk (putukas)
põdramok|k, -a, -ka31 põdramokk (seen)
põdra|sammõl', -.samblõ, -sammõld23 põdrasammal
põdratat|t', -i, -ti37 seen
põdri|k, -gu, -kut13 1. noor põder; 2. põdrakarva lehm; 3. = põdrus kuhjavarda tugi
põdristi|k, -gu, -kku38 padrik
põdrus, -(s)õ, -t11 = põdrik [3.] kuhjavarda tugi
põdõla|nõ, -(d)sõ, -st5 põdur inimene
põdõli|k, -gu, -kku38 põduravõitu
põdõli|nõ, -dsõ, -st5 põdur
|dõma, -tõq, -e, m 1. ja 3. p .põssi, kesks põnnuq e põdõnuq59 põdema
põdõr = põdyr', põdra, .põtra45 = põtr põder
põgis|õma, -taq, -õ87 ülbitsema, vastu rääkima; miä sa pois'kõnõ põgisõt, olõq vaiki! mis sa poiss ülbitsed, ole vakka!
põh'a, -, .põhja43 = põhi [1.] põhi (alus); (veekogu) põhi; järvepõh'a järvepõhi
põh'a|du, -du, -tut1 väga, põhjatu(lt); põh'adu rikas põhjatu(lt) rikas
Põh'a|nagõl, -nagla, -.nakla45 põhjanael
põh'anda|ma, -q, -83 rajama; alust tegema; maja piät kimmä põh'a pääle põh'andama maja peab rajama kindlale pinnale; läbi suu om põh'andõt tii läbi soo on rajatud tee
põh'andu|ma*, -daq, -84 rajanema, põhinema
põh'andus, -õ, -t9 vundamendi maa-alune osa
põh'a.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = põh'aval|o, -o, -lo26 põhjavalgus, virmalised
põhi, põh'a, .põhja43 1. = põh'a; 2. põhi (ilmakaar)
.põhjus, -õ, -t9 1. > süü [2.]; 2. > põhi [1.]
põhk, põho, .põhko36 põhk
põhn, põhna, .põhna31 kõrgem koht madalal heinamaal
.põhtja, -, -t3 = .põhtjaalo|nõ, -dsõ, -st7 rehealune, põhu panipaik
põigus, -(s)õ, -t11 põikpuu; küün aeti põigussiniq haino täüs' küün aeti põikpuudeni heinu täis
põim, põimu, .põimu37 viljalõikus
põimma, .põimaq, põima63 vilja lõikama
põimukuu, -, -d50 < august' august
põimupüh|ä, -ä, -hä24 lõikuspüha, 4. oktoober
põka, -, -t2 = põka|ts', -dsi, -tsit13 (väike) traktor, põkats
põko, -, -t2 = poko lastek oinas
põld, põllo, .põldo36 (külvatud vilja)põld; põld om maaha tett vili on külvatud
.põlgma, .põlgõq, põlõ61 põlgama; ma põlõ-i tuud joht ärq ma ei põlga seda küll ära
põli|nõ, -dsõ, -st7 > mu(i)stinõ [2.]
põll', põllõ, .põllõ35 põll
põlla(ldõ) põlluviisi
põllusihe = põllussilõ kammitsasse
põllussi(h)n kammitsas
põllõq, .põldõ, põllõt18 kõrgem koht (keset madalat, hrl soist maad); platvorm
põlv', põlvõ, .põlvõ35 1. põlv; 2. põlvkond
põlvikallaq = põlvikullaq = põlvil(d)õ põlvili
põlvi|tama, -taq, -da82 põlvitama
põpa|tama, -taq, -da82 lobisema; popsutama, põrisema; põka tulõ põpatõn põkats tuleb põrisedes
põra.aigo = para.aigo = põrõhõllaq praegu
põrahta|ma, -q, -83 < põrah(t)uma korraks põrutama; põratama
põrah(t)u|ma, -daq, -84 põruma
põrah(t)us, -õ, -t9 mürtsatus
põrahu|tma, -taq, -da62 > põrahtama
põr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .põrrama põruma; vankriperä põrra, saa eiq sääl häste istuq vankripära põrub, seal ei saa hästi istuda
põraq = põrõhõllaq praegu
põrba|tama, -taq, -da82 müristama
.põrgla|nõ, -(d)sõ, -st5 = .põrgulinõ põrguline, kurat, saatan
põrg'nas, .põrk'na, põrg'nast22 = põrk'nas porgand
.põrgu, -, -t1 põrgu
.põrguli|nõ, -(d)sõ, -st5 = .põrglanõ
põristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 põristama
.põrkama, põrgadaq, .põrka77 põrkama
põrk'nas, .põrk'na, põrk'nast22 = põrg'nas porgand
põrlaq = parlaq = põrõhõllaq
põrm, põrmu, .põrmu37 1. raas, kübe, puru, põrm; 2. tüll, loor
.põrmama, põrmadaq, .põrma77 torisema
põrmand, -o, -ot13 põrand
põrmando|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 vaip, põrandariie; vanaq n'ardsoq koetasõq põrmandorõivas vanad kaltsud kootakse vaibaks
põrmu|nõ, -dsõ, -st7 õhuke, hõre (riide kohta)
põrn, põrna, .põrna30 1. põrn; 2. kolmnurkne riidetükk pükstel
põro|tama, -taq, -da82 põrutama
põrotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv põrotama
.põrrama, põrradaq, .põrra30 = põra(ha)ma
põrs(a)s, .põrsa, põrs(as)t22 põrsas
põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla = parahallaq = parhillaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq praegu
põsk', põsõ, .põskõ34 põsk
põtalihe = põtalilõ kimpu, kimbatusse, hätta; kaeq ette, vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe! vaata ette, võib-olla jääd kimpu!
põtali(h)n kimpus, kimbatuses, hädas; hüä oll' võttaq külh lainu, a noq olõt põtalin, jovva-i ärq massaq hea oli küll laenu võtta, aga nüüd oled kimpus, ei jõua ära maksta
põtr, põdra, .põtra45 = põdõr põder
põud, põvva, .põuda32 1. põud; 2. > pöüd
.põudliga|nõ, -dsõ, -st5 = põvva|nõ, -dsõ, -st7 põuane
pägü|mits, -mitsä, -.mitsä37 = pägü|nits, -nitsä, -.nitsä35 = päküm sõrg
päheq, .pähk'me, pähend16 > pähk'mäs, .pähk'mä, pähk'mäst22 = pähk'näs, .pähk'nä, pähk'näst22 pähkel
pähn, pähnä, .pähnä35 pärn; pähnähäierm, -hä(i)elm, -häidseq pärnaõis; pähnähäiermätii e -tsäi pärnaõietee
pähnä|ne, -dse, -st7 pärnapuine
pähü|ts', -dsi e -dse, -tsit e -st13 peats, päits
.päi|dseq, m -tside, -tsit18 päitsed
päidsi|k, -gu, -kut13 valgepäine veis, päitsik
päie|ors', -orrõ, -ort49 koormapuu
.päindü|mä, -däq, -80 = .päi|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 pead looma (vilja kohta)
päipäidi ülepeakaela; kaeq no jala ette, mingu-i päipäidi, nii satat maaha! vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha!
päiv, päävä, .päivä35 päike; päev; pääväjutt' päikesekiir
päivilde = .päivüisi päeviti; päivilde käü tüühü, öilde maka päeviti käin tööl, öösiti magan
päivili|ne, -dse, -st5 päeviline
.päivli|k, -gu, -kku38 päike; päikesepaiste(line)
.päivä päeval
.päivüisi = päivilde päeviti
päkeldä|mä, -q, -83 näperdama
päkite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv päkeldämä
päk|k, -ä, -kä35 = päss pöial
päk|kämä, -ädäq, -kä77 näppama
päkä|ts', -dsi, -tsit13 = pässäts' päkapikk; lühike olend
|küm, -gümä, -gümät4 = pägümits sõrg
pälgähtä|mä, -q, -83 korraks välku lööma, sähvatama
pälgäh(t)üs, -e, -t9 välgusähvatus
pälk, pälgü, .pälkü37 põuavälk
.pälkelemä, pälgeldäq, .pälkele85 läiklema
.pälk'mä, .pälkiq, pälgi63 1. välku lööma; 2. valendama
.pälkämä, pälgädäq, .pälkä77 1. välku lööma; 2. (enneaegu) vilja küpsetama; pälk pälkäs viljo valmis põuavälk küpsetab vilju valmis
päl|lün, -ünä, -ünät4 koirohi
.päl'mä, .pälliq, pälli63 teenima; käve mõtsan päl'män, puid lõikaman käis metsas teenimas, puid lõikamas; piät päl'mä, kel taa kerge om peab teenima, kellel see kerge on; tä om tuu ärq päl'nüq ta on selle ära teeninud
pälv', pälvi, .pälvi37 = pälveq, .pälve, pälvet18 lumevaba koht kevadel; õsumata koht viljas
pälving, -u, -ut13 teenistus
.pälv'mä, .pälviq, pälvi63 luurama, varitsema, (peale) passima; mustlasõq tuud pälv'vägiq, koh myni lammas hoolõtuhe vai uss' vallalõ mustlased seda varitsevadki, kui mõni lammas hooletusse on jäetud või uks lahti; ma pälvi perrä, kohes ti läät ma passin peale, kuhu te lähete
pändä(h)n kimpus, kimbatuses
.päntä kimpu, kimbatusse
päp|p, -ä, -pä35 lastek leib; nännä, annaq pippi ja päppä! emme, anna piima ja leiba!
pärdi|k, -gu, -kut13 pärdik; äbarik, kõhn, vilets olevus; taa üts' pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õieti
pärgäs, .pärgä, pärgäst22 erk; kartlik
pär|i, -i, -ri26 1. jäär; 2. = pärre räme (hääle kohta)
pärimun|a, -a, -na26 sõõrik, pontšik
päri|oinas, -.oina, -oinast22 rämeda häälega oinas
päris|emä, -täq, -e87 = .pärrämä plärisema
päristä|mä, -q, -83 pläristama
.pärli, -, -t1 pärl
pärm', pärmi, .pärmi37 pärm
pärre, -, -t14 = päri [2.] räme (hääle kohta)
pär|rin, -inä, -inät4 plärin
.pärrämä, pärrädäq, .pärrä77 = pärisemä plärisema
pär|rül', -ülä, -ülät4 väike latikas, nuru ja latika hübriid
.pärt(l)üs|päiv, -päävä, -.päivä35 pärtlipäev, 24. august
päräh(t)ü|mä, -däq, -84 kängu jäma; seo elläi om ärq pärähtünüq see loom on kängu jäänud
päs|emä, -täq, -e72 pääsema
päss, pässä, .pässä35 = päkk pöial
pässä|ts', -dsi, -tsit13 = päkäts' päkapikk; lühike olend
päs|sül', -ülä, -ülät4 margapuu, päsmer, käsikaal
.pästmä, .pästäq, pästä61 1. päästma; laskma; pästkeq minno ärq! päästke mind!; pästi pini vallalõ lasin koera lahti; 2.* < .tsävvämä* (andmeid) salvestama, seivima; pästäq (e võtaq) teedüstü kõvatsõõri pääle! salvesta (e võta) fail kõvakettale!; puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minna (vt ka .võtma)
pätern, -ä, -ät4 viisk; toasuss, tuhvel
päts', pätsi .pätsi37 päts
pätserdä|mä, -q, -83 paterdama
pätsi|k, -gu, -kut13 kakuke; saviplonn
pät|t', -i, -ti37 pätt, hulgus
pää, -, -d, sisseü .päähä e pähäq52 1. pea; päähä op'ma pähe õppima; 2. ots, tipp
pääas'aligult peaasjalikult, peamiselt
pää|asi, -as'a, -.asja43 peaasi
päädeh, .pääte, päädet20 = päädik vöötutt
pääderu:u|g, -, -gu36 päideroog (rohttaim)
päädi|geq, m -kide, -kit13 rupskid jm jäägid loomatapmise juures
päädi|k, -gu, -kut13 = päädeh vöötutt
.päädü|mä, -däq, -80 juhtuma, sattuma; ilmuma; päädü juuma arq, ni tulõki-s kodo paar' päivä sattus jooma ja ei tulnudki paar päeva koju; saq olõt ka vällä päädünüq sa oled ka välja ilmunud
.päähä.käändävä|ne, -dse, -st5 = .päähäkäänetäv = .päähä.kääntäv, -ä, -ät4 1. üleannetu, ohjeldamatu; 2. päähäkään(e)täv väits' kokkupandav nuga, taskunuga
.päähä.määr'mi|ne, -se, -st5 pealesurumine; nalj reklaam
.päähä .määr'mä peale suruma; nalj reklaamima
pää|.juhtja*, -, -t3 peadirektor
pääkot|t', -i, -ti37 (hobuse) peakott; kapuuts
pää|ku:ul', -kooli, -ku:uli37 < li:ir' leer, kiriklik leeriõpetus
pääl peal, otsas
pääla|gi, -e, -kõ25 pealagi
pääle 1. peale; pääle minemä ründama, peale tungima; pääle ajama sisendama; peale käima; 2. muudkui, ainult; mõista-i taa miis' midägiq tetäq, mäng' pääle ulli ei oska see mees midagi teha, muudkui mängib ainult lolli; kynõlasõq pääle tuud Õuruupahe minekit muudkui räägivad sellest Euroopasse minekust; tohhoq, naaq ähvärdäseq pääle, tii ei nä midägiq oh, nad ainult ähvardavad, ei tee nad midagi
päälegiq = päälekiq pealegi
päälekauba pealekauba
päälekiq = päälegiq
päälekäänüs*, -(s)e, -t11 < mano(q).ütlejä* alaleütlev (kääne), allatiiv
päälemine|k', -gi, -kit13 1. pealeminek, (sõidukisse) sisenemine; pääleminegi aigo om kõva tsurm'minõ sisenemisel on kõva tõuklemine; 2. rünnak, pealetung; alustus
päälepannus, -(s)õ, -t11 kate; koorõvatt lätt munakoogilõ päälepannussõs vahukoor läheb tordikatteks; võtaq võidu leeväle päälepannussõs! võta võid leivakatteks!; eterniit' om katussõ päälepannus eterniit on katusekate
päälepoolõ pealepoole
pää|liin, -liina, -.liina30 pealinn
pääli|k, -gu, -kut13 1. pealik, juht; 2. lakk, pööning; keldripealne
päälitsikku pealistikku
pääl|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 pealkiri
päälkäänüs*, -(s)e, -t11 < man.ütlejä* alalütlev (kääne), adessiiv
.päälmä|ne, -dse, -st5 pealmine
päälpu:ul pealpool
päält 1. pealt; 2. peale; päält muq peale minu; 3. pärast; päält kellä nellä pärast kella nelja; 4. üle; päält kümne mehe oll' kokko tulnuq üle kümne mehe oli kokku tulnud
päältkäänüs*, -(s)e, -t11 < mant.ütlejä* alaltütlev (kääne), ablatiiv
päältpu:ult pealtpoolt
pääluu, -, -d50 pealuu
päälü|ne, -dse, -st7 = päälüs 1. pealne, pealis; 2. = päälüpiim koor; riibi piimäl päälüse ärq riisusin piimalt koore
päälü|piim, -piimä, -.piimä35 = päälüne [2.]
päälüs, -(s)e, -t11 = päälüne
päälüs|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 ülerõivas
pää|mi:is', -mehe, -mi:ist39 peamees, esimees, juht
pää|ors', -orrõ, -ort49 koormapuu
pää|ots, -otsa, -.otsa31 peats, päits
pääpap|p'*, -i, -pi37 paavst
pääpolmus, -(s)õ, -t11 = pääpõllus peakammits; hopõn' om pääpolmussõn, ei saaq tuu kohegiq juuskõq hobune on peakammitsas, ei saa ta kuhugi joosta
pääpuu, -, -d50 ree, adra osa
pääpõllus, -(s)õ, -t11 = pääpolmus
päärät|t', -i, -ti37 rätik, pearätt
.pääs(t)|ne, -(d)se, -st5 = pääsokõ|nõ, -sõ, -ist8 = pääsüke|ne, -se, -ist8 pääsuke
pääter|ä, -ä, -rä24 hrl m raske tera (tuulamisel)
pää|tigo, -tio, -tiko27 kurat, saatan
.päät'mä, .päätiq, päädi63 vöötama
päätoidus, -(s)õ, -t11 peatoidus, ülalpidamine
.pää|tämä, -täq, -dä81 volitama
pää|täüs', -tävve, -täüt49 peatäis; makas päätäüt vällä magab peatäit välja
pää|vari, -var'o, -.varjo44 peavari, ulualune
pää|vihk, -viho, -.vihko36 peavihk (hakil, viljakuhjal)
päävä|lill, -lilli, -.lilli37 päevalill
päävälilliõl|i, -i, -li26 < poslamasla päevalilleõli
päävämineng', -i, -it13 = päävämine|k', -gi, -kit13 päikeseloojang
päävä|ne, -dse, -st7 päevane
päävänõsõng, -u, -ut13 päikesetõus; ida; käänd tuulõ päävänõsõnguhe tuul pöördub itta; päävänõsõngutuul' idatuul
päävä.paistus, -õ, -t9 päikesepaiste; imä arm om niguq lämmi pääväpaistus ema arm on nagu soe päikesepaiste
päävä|pilt', -pildi, -.pilti37 < foto foto
päävä.pilt'ni|k, -gu, -kku38 = .pilt'nik fotograaf
pääväpõrõhõ(he) päikesepaistel(e)
pääväs, -(s)e, -t11 valgepäine lehm
päävä|särk', -särgi, -.särki37 pluus, triiksärk
päävä.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = päävä.valgõ, -, -t3 päikesevalgus, päevavalgus; ku no päävävalgõgaq kodo joudnuq kui nüüd päevavalges koju jõuaks
päävü:ü, -, -d51 peapael
pökerdä|mä, -q, -83 mäkerdama; koperdama
pöksiq, m .pökse, .pökse37 > püksiq
pöörelde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv pööreldämä
pööreldä|mä, -q, -83 pööritama
pööreq, pü:ürde, pööret19 pööre
pöörähtä|mä, -q, -83 < pöörähütmä korraks pöörama
pööräh(t)üs, -e, -t9 keeris
pöörähü|tmä, -täq, -dä62 > pöörähtämä: pöörähüdäq, ma kae, määne sa sälä takast olõdõq pööra korraks, ma vaatan, missugune sa selja tagant oled
pööräli|ne, -dse, -st5 pöörane
pöörändüs, -e, -t9 (üle leiva lõigatud) leivaviilukas
pöörüs, -e, -t9 1. pööris, keeris; tuulispask, tromb; pöörüstorm' < hurrikaan' keeristorm, orkaan; 2. (kaera)pööris
pöörüske|(l)lemä = pöörüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv pööritama; keerutama
pöörü|tämä, -täq, -dä82 pööritama; keerutama
pöüd, pövvä, .pöüdä34 < põud [2.] (ratta)rehv; kumm' om tühi, pövvä pääl sõidat kumm on tühi, rehvi peal sõidad
püdse|hain, -haina, -.haina30 = püdse|leht', -lehe, -.lehte34 = pütskhain naat
|gämä, -käq, -ä59 pügama
|gü, -ü, -kü27 pügamine; pöetud villakogus; neoq ommaq ilosaq pehmeq villaq, niguq hoonakõsõl edimäne pügü iks see on ilus pehme vill, nagu ikka talle esimesel pügamisel; siin om üts' pügü villo siin on ühe pügamise jagu villa
pühendä|mä, -q, -83 kiruma, vanduma, needma
pühendüs, -e, -t9 kirumine, vanne, needus
pühi|k, -gu, -kut13 pühapäeval sündinud lehm
pühi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = pühändämä pühitsema; pühendama
.pühk'm|eq, m -ide, -it16 pühkmed
.pühk'mä, .pühkiq, pühi63 pühkima
.pühksämä, pühästäq, .pühksä76 kergelt pühkima; taa om jala pühästäq põrmandorõivas, pühäskeq taaha jalaq ärq! see on jalgade pühkimise vaip, pühkige siia jalad ära!
.pühkämä†, pühädäq, .pühkä77 õnnistama
.pühkü|mä, -däq, -80 enesekoh pühkima, pühitud saama; moro pühkü tuulõgaq puhtas tuul pühkis õue puhtaks
püh|ä, -ä, -hä24 püha
pühä|mi:is', -mehe, -mi:ist39 (mees)pühak
pühäna|anõ, -asõ, -ist8 (nais)pühak
pühändä|mä, -q, -83 = pühitsemä pühitsema; pühendama
pühändüs, -e, -t9 pühitsus; pühendus
pühä|ne, -dse, -st7 = pühäs
pühä|päiv, -päävä, -.päivä35 pühapäev
pühäs, -(s)e, -t11 = pühäne pühapilt, ikoon
pühüs, -(s)e, -t11 pühkimis- v kuivatusvahend, pühis (vt jala-, käe-, suupühüs)
pükerdä|mä, -q, -83 < kombõrdama vaevaliselt liikuma, koperdama
püksiq, m .pükse, .pükse37 < pöksiq püksid
pümeheli|k, -gu, -kku38 = pümmelik pimedavõitu, tumedavõitu
pümehüisi pimesi; taad tiid ma mõista pümehüisigiq sõitaq seda teed ma oskan pimesigi sõita
pümehüs, -e, -t9 pimedus
pümendüs, -e, -t9 päikesevarjutus; pimendus
püme|tämä, -täq, -dä82 mustendama
pümme, -, -t14 pime; pümme viha raev
pümmeli|k, -gu, -kku38 = pümehelik
pümmelilla, -, -t2 tumelilla; *ultraviolett
pümme|parm, -parmu, -.parmu37 sõgelane (putukas)
pümmesik|k, -u, -ku37 = sõkõsikk pimesikk
pümmever|rev, -evä, -evät4 tumepunane; *infrapunane
.pündre, -, -t3 püdel, poolvedel
püperdä|mä, -q, -83 (jahu sees) veeretama; leevätahtast jäteti üts' kukligõnõ alalõ, tuu püperdedi jahu sisehn ärq ja panti mõhe nukka tõõsõlõ leeväle juurõtusõs leivatainast jäeti üks kuklike alles, seda veeretati jahu sees ja pandi leivaküna nurka teisele leivale juuretiseks
püre, -, -t2 püree
püre|tämä, -täq, -dä82 sogaseks ajama; reostama, saastama; rüvetama
püre|tümä, -tüdaq, -dü84 sogaseks minema; reostuma, saastuma
pürg'†, püre, .pürge34 piison
.pürgli, -, -t1 = pürgätüs, -e, -t9 (paks) pori
pürst', pürsti, .pürsti37 hari
pürst'|pail, -paila, -.paila30 pael seeliku alaääre tugevdamiseks
.püsni|k, -gu, -kku38 püssimees
püss, püssä, .püssä35 püss
.püssämä, püssädäq, .püssä77 hiilima, luurama, varitsema; kass' püssäs köögin hiirt kass varitseb köögis hiirt
püssä|ru:uh, -roho, -ru:uht39 püssirohi
püstol', -i, -it4 püstol
püs|ümä, -süq, -ü70 püsima
püsümä|dü, -dü, -tüt1 = püsümäldäq püsimatu; ebastabiilne
|tel, -delä, -delät4 püdel
pütsk', püdse, .pütske34 putk; toru
pütsk'|hain, -haina, -.haina30 = püdsehain naat
püt|t, -ü, -tü37 pütt
|täl', -dälä, -dälät4 kaan (kaani)
püv|i, -e, -ve24 püü (lind)
püvvüs, -(s)e, -t11 püünis, saak
püüdeldä|mä, -q, -83 < püük'mä püülima
.püüdli, -, -t1 < püük' [3.] püül
.püüdmä, (.)püüdäq, püvvä66 = .püündmä püüdma
püügi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 pesu pesema
püük', püügi, .püüki37 1. püük, püüdmine; 2. pesu; 3. > püüdli
.püük'mä, .püükiq, püügi63 > püüdeldämä
.püündmä, (.)püündäq, püünä66 püüdma
püüne, -, -t2 näitelava
pü:ür, pöörä, pü:ürä35 1. pöör; 2. vänt; pöörägaq kaiv vändaga kaev; 3. käi; tä higo pöörä pääl väist ta teritab käia peal nuga
pü:ür', pööri, pü:üri37 (padja)püür
pü:ürdlemä, pööreldäq, pü:ürdle78 pöörlema
pü:ürdmä, pöördäq e pü:ürdäq, pöörä66 pöörama; käiama; pööräq väits' vaibas! käia nuga teravaks!
pü:ürdümä, pü:ürdüdäq, pöörü79 1. pöörduma; 2. sogaseks minema; kaon om matal' vesi, ku liigutat, pöörüs ärq kaevus on madal vesi, kui liigutad, läheb sogaseks
pü:ür(d)|häll, -hällü, -.hällü37 karussell
pü:ürliga|nõ, -dsõ, -st5 rõngaline (mustri kohta)
pü:ürtü|q, m -ide, -id1 kaelakee
pü:ürä ringi(ratast)
pymba, -, -t2 tuim inimene
pynda|k, -gu, -kut13 = pyndsas, .pyntsa, pyndsast22 = pynts väike küngas, põndak
pyngahama, pyngadaq, pynga(ha)88 müristama
pyngahus, -õ, -t9 mürin
pyngahu|tma, -taq, -da11 kärgatama
.pynksma, .pynksuq, põynksu64 põksuma, tuksuma
.pynksõlõma, pynksõldaq, .pynksõlõ86 tukslema
pynn', pynni, .pynni37 põnn, väike olend; poisi-, vas'ka-, pinipõnn' poisipõnn, väike vasikas, väike koer
.pynni .jäämä kängu jääma, känguma
pynts, pyndso, .pyntso37 = pyndsas väike küngas, põndak
pyyn, põõna, pyyna37 põõn
pyynama, põõnadaq, pyyna77 põõnama, magama
pyy|tama, -taq, -da81 põetama

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y