Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

ja ja
jaa jaa
jaabõrda|ma, -q, -83 = laabõrdama laaberdama
jaam, jaama, .jaama30 jaam
.jaamama, jaamadaq, .jaama77 hulkuma, kolama; ringi tõmbamajaamõrda|ma, -q, -83 mässama, hullama; kolama
jaani|hain, -haina, -.haina30 = jaani|lill', -lilli, -.lilli37 jaani-õnnehein (rohttaim)
jaani|mari, -mar'a, -.marja43 sõstar; verrev jaanimari punane sõstar; valgõ jaanimari valge sõstar
jaanipuul'|päiv, -päävä, -.päivä35 jaanilaupäev, 23. juuni
jaani|päiv, -päävä, -.päivä35 jaanipäev, 24. juuni
jaani|silm, -silmä, -.silmä35 = jaanivagõl jaaniuss
jaani|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ41 jaanituli
jaani|vagõl, -vagla, -.vakla45 = jaanisilm jaaniuss
jaaniü:ü, -, -d51 jaaniöö
jaanu|aar', -aari, -.aari37 = jaanu|ar', -ari, -.arri38 > .vahtsõ.aastakuu
jaapanla|nõ, -(d)sõ, -st5 jaapanlane
ja|gama, -kaq, -a59 1. jagama, jaotama; 2. taipama
jagari|k, -gu, -kku38 kidur, igerik (hrl puu kohta)
ja|go, -o, -ko27 jagu, osa; jako saama jagu saama
jagoli|nõ, -(d)sõ, -st5 = jagoni|k, -gu, -kku38 osanik; osasaaja, osaline; siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonigus, muido jäät ilma! siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma!
jagonõma, .jaodaq e jagonõdaq, jagonõ89 jagunema
jagõlus, -õ, -t9 jagelus
jagõl|õma, -daq, -õ85 jagelema
jah jah
jahehõhe = jahehõlõ jahedalt, jahedasti
ja(h)he|leht', -lehe, -.lehte34 seakapsas
ja(h)helih|a, -a, -ha28 sült
jahhe, -, -t14 jahe
jahheli|k, -gu, -kku38 = jahhepooli|nõ, -dsõ, -st7 jahedavõitu
jahi|mi:is', -mehe, -mi:ist39 jahimees
jahipin|i, -i, -ni26 jahikoer
jahi|püss, -püssä, -.püssä37 jahipüss
jahmah(t)u|ma, -daq, -84 = hahmah(t)uma = jähmäh(t)ümä = jämäh(t)ümä jahmuma, ehmuma
jahmah(t)us, -õ, -t9 = hahmah(t)us = jähmäh(t)üs jahmatus, ehmatus
jaht', jahi, .jahti36 jaht
.jaht'lõma, jaheldaq, .jaht'lõ78 jändama; tülitsema, vaidlema
.jaht'ma, .jahtiq, jahi63 1. jahtima, küttima; 2. jändama
.ja(a)htuma, .ja(a)htudaq, ja(a)hu79 jahtuma
jah|u, -u, -hu26 = jauh jahu
jahu|nõ, -dsõ, -st7 = jauhõnõ jahune
ja(a)hutaja, -, -t3 jahutusseade; radiaator (mootorsõidukeil)
ja(a)hu|tama, -taq, -da79 jahutama
ja(a)hutus, -õ, -t9 jahutamine; jahuti
ja(a)hutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ja(a)hutama
jahvõrda|ma, -q, -83 1. õgima, sööma; 2. lobisema, latrama
.jairama, jairadaq, .jaira77 kõlvatut elu elama
jakap|päiv, -päävä, -.päivä35 jaagupipäev, 25. juuli
jak|k, -u, -ku37 jätk, lisa, pikendus; liide; liiges; lüli; jätkuvus, piisavus; jakku (leibä)! jätku leivale!; jakuhalu liikmevalu; *jakuq -lik ja -line keel liited (sufiksid) -lik ja -line
jak|k', -i, -ki37 jakk, kuub
jak|kama, -adaq, -ka77 jätkama, lisama, pikendama
jakku|ma, -daq, -80 jätkuma, piisama
jakkus*, -õ, -t9 protsess; *ütsipidine jakkus pöördumatu protsess; *katsipidine jakkus pööratav protsess
.jakliga|nõ, -dsõ, -st5 jätkuline; lüliline
.jaksa, -, -t3 kauaks jätkuv; piisav, tõhus
jakuli|nõ, -dsõ, -st5 jätkuline; lüliline; -osaline; kolmõjakulinõ kolmejätkuline
jaku|tama, -taq, -da82 1. kokku hoidma, pikema aja peale jaotama; taa rahagaq tulõ kuu lõpuniq ärq jakutaq selle rahaga tuleb kuu lõpuni välja tulla; 2. jätkukaupa tegema
jala = jalagaq = .jalgsi jala, jalgsi
jala|jälg', -jäl'e, -.jälge34 = jalats'omp jalajälg
jala.käüjä, -, -t3 jalakäija
jala|n'arts, -n'ardso, -.n'artso37 = jalarätt' = jalgrätt' jalanärts, jalarätt
jalaperähi|ne, -dse, -st5 = jalaperä|ne, -dse, -st7 jala järgi, jalga sobiv
jalapühüs, -(s)e, -t11 jalamatt, -rest; jalapühkimise rätt
jalarät|t', -i, -ti37 = jalan'arts
jalas, -(s)õ, -t11 (kelgu, saani vms) jalas
jala|tall, -talla, -.talla30 jalatald
jala|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo37 = jalajälg'
jala|vaiv, -vaiva, -.vaiva30 jalavaev
jalg, jala, .jalga33 jalg (jäse; alus; pikkusmõõt - 0,3048 m)
.jalgama, jaladaq, .jalga77 1. käima; jooksma; põgenema; 2. jalule tõusma, tervenema; haigõ nakkas jo jalgama haige hakkab juba tervenema
.jalgapannus, -õ, -t11 jalanõu
jalg|laud, -lavva, -.lauda33 tallalaud (kangastelgedel, vokil)
.jalgoalo|nõ, -dsõ, -st7 jalgealune
.jalgopite(h)n jalgupidi
.jalgo|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet18 jalgevahe
jalg|pall', -palli, -.palli37 jalgpall
jalgra|da, -a, -ta29 jalgrada
jalgrat|as, -ta, -ast22 jalgratas
jalgratta|mi:is', -mehe, -mi:ist39 = jalgratta.sõitja, -, -t3 jalgrattur
jalgrät|t', -i, -ti37 = jalan'arts
.jalgsi = jala jala, jalgsi
.jalgu|ma, -daq, -80 idanema, idujuurt ajama
jalg|värdeq, -.värte, -värdet18 = jalgväreht' = jalgväräht', -i, -it13 jalgvärav
jal|lai, -aja, -ajat4 jalakas
jalo|du, -du, -tut1 jalutu
jaloldaq = jalodu
jalo(h)n jalus, ees, tüliks
jalo|tama, -taq, -da82 1. kõnnitama (pms hobust); 2. jalutama, kõndima
jalo|ts', -dsi, -tsit13 jaluts
jalotsi(he) püstijalu; jalotsi põdõma püstijalu põdema
jalotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jalotama
jalus, -(s)õ, -t11 1. vikati käepide, löe kark; jalus pandas vikahtilõ niitjä naba korgustõ käepide pannakse vikatile niitja naba kõrgusele; 2. (sadula) jalus, jalaraud
jam|a, -a, -ma26 1. = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul); ärqlüüd kotussõ pääle vai haigõ sõrmõjaku kottalõ aja jama üles ära löödud kohale või haige sõrmeliigese kohale tekib muhk; 2. jama, loba
jambal', -i, -it4 = jandal' [1.] jant; jama, tülin, sekeldus; kagos om no jambal' ku bussi tulõki-iq vaat kus on nüüd jama kui bussi ei tulegi
.jamps'ma, .jampsiq, jampsi63 1. jampsima, segast juttu rääkima, sonima; 2. jampsima, jändama
jandal', -i, -it4 1. = jambal'; 2. vigurivänt, vembumees
.jandama, jannadaq, .janda77 jändama; hullama
jandi|tama, -taq, -da82 janditama, jantima
jand'o, -, -t2 1. vigurimees; tülinorija; 2. jant
.jankõlõma, jangõldaq, .jankõlõ85 riidlema, vaidlema
jan|o, -o, -no26 janu
janoli|nõ, -(d)sõ, -st5 janune, janu tundev olend
jano|nõ, -dsõ, -st7 janune, janus olev
janonõ|ma, -daq, -89 janu tundma; soolanõ aja inemise janonõma soolane paneb inimese janu tundma
jant', jandi, .janti37 1. jant, vigurdamine; sekeldus; 2. jändrik, okslik puu
.jant'ma, .jantiq, jandi63 jantima, jändama; hullama
jao.kaupa jaokaupa
.jaoldõ = jaolt jaoti, kohati, osalt, osaliselt
.jaoldõ|nõ*, -dsõ, -st5 osaline, mittetäielik
jaos jaoks
jaos|kund, -kunna, -.kunda32 jaoskond
.jao|tama, -taq, -da81 jaotama
.jaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jaotama
jaotü:ü, -, -d52 tükitöö
japa|tama, -taq, -da82 lobisema; tulemusteta vaimset tööd tegema
japatus, -õ, -t9 lobisemine; tulõ es taast kuunolõkist midägiq, oll' üts' japatus ynnõ ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks lobisemine
jargan', -i, -it4 sõim halb inimene; lobiseja
jark, jargu, .jarku37 jäme (lõnga, jahu, riide kohta)
.jarrama, jarradaq, .jarra77 jorisema; mürisema
jaskar', -i, -it4 külapidu, simman
jats, jatsu, .jatsu37 1. vana inimene v ese; 2. džässmuusika
jauh, jauhõ, .jauhõ35 = jahu jahu
jauha|tama, -taq, -da82 > .jauhma
jauhatus, -õ, -t9 jahvatamine; jahvatatav; jahvatatu
.jauhma, .jauhaq, jauha61 < jauhatama 1. jahvatama; 2. lobisema, latrama
jauhõ|nõ, -dsõ, -st7 = jahunõ jahune
.jaurama, jauradaq, .jaura77 jaurama, lärmitsema
jebona|jalg = jeboni|jalg, -jala, -.jalga33 sõim vastuhakkaja, revolutsionäär
jo(q) 1. ju; om jo on ju; 2. = joba juba; hahetas joq juba koidab
jo|bi, -bi, -pi26 loba; lori; lobiseja
jobis|õma, -taq, -õ87 = jõbisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema
jobo|tama, -taq, -da82 jobutama, jändama, (töö juures) aega viitma
jogur|t', -di, -tit13 jogurt
joht < mitte mitte, küll, küll mitte (lauses eitust tugevdavalt); ma joht tiiä-iq mina küll ei tea, mitte ei tea; olõ-i tuu hää joht hea see küll ei ole
.johtuma, .johtudaq, johu79 < .juhtuma juhtuma; sattuma
.johtumiisi juhtumisi
.johtumi|nõ, -sõ, -st5 = johus, -(s)õ, -t11 < juhus juhus; hüä johtumine päst' mu hädäst hea (õnnelik) juhus päästis mu hädast
johusli|nõ, -dsõ, -st5 < juhuslinõ juhuslik
johvi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = johv'k(as), .johv'ka, johv'kast15 = joobik = joop'kas = joovik sinikas, joovikas
joku|tama, -taq, -da82 jokutama, aega viitma; kokutama
.jommi jommi, purju
jommi(h)n jommis, purjus
.jon'ma, .jonniq, jonni63 = .jun'ma jonnima, kiusu ajama
jonn', jonni, .jonni37 = junn' [2.] jonn, kius
joobi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = johvik = joop'k(as)
joobõr', -i, -it4 = joobõr'mann' = joobõrus joodik; hulgus
joobõrda|ma, -q, -83 purjutama, jooma, laaberdama, ringi aelema; joobõrdas jo nätäl' aigo purjutab juba nädal aega
joobõr'|mann', -manni, -.manni37 = joobõrus, -õ, -t9 = joobõr'
joodi|k, -gu, -kut13 joodik, alkohoolik
jooga, -, -t2 jooga, India enesetäiustamisõpetus
joogihä|dä, -dä, -tä24 = joogijan|o, -o, -no26 joogijanu; mul om hirmsa joogihädä mul on hirmus joogijanu
joogipooli|nõ, -dsõ, -st7 joogipooline
joomatõ|bi, -võ, -põ25 joomatõbi, alkoholism
jooni|k, -gu, -kut13 = joonika|nõ, -dsõ, -st5 = joonilinõ = jooninõ = joonõlinõ = ju:un'liganõ jooneline; triibuline
joonikli|nõ, -dsõ, -st5 1. = joonik; 2. keeruline, konksuga; tuu olõ-i niisama, tuu om üts' jooniklinõ värk' see ei ole niisama, see on üks keeruline värk
joonili|nõ, -dsõ, -st5 = jooni|nõ, -dsõ, -st7 = joonik
joonista|ma, -q, -83 = joonitsõma joonistama
joonistus, -õ, -t9 joonistus, pilt
jooni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = joonistama
joonõli|nõ, -dsõ, -st5 = joonik
joonõ|tama, -taq, -da82 joonestama; jooni tõmbama (nt puutööd tehes)
joop'k(as), .ju:up'ka, joop'kast15 = joobik = johvik
joosi|k, -gu, -kut13 jooksik; hulgus; püsimatu; läämiq püvvämiq tuu joosigu põrsa kinniq lähme püüame selle jooksiku põrsa kinni
joosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 jookslema
joosi|tama, -taq, -da82 1. edasi-tagasi jooksma; 2. joosta laskma; jooksutama; 2. paaritama
joositõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv joositama
joospõrda|ma, -q, -83 laaberdama; purjutama
joosu|aig, -ao, -.aigo81 jooksuaeg, innaaeg
joosukotus, -(s)õ, -t11 voolukoht (ojas, jões), lekkekoht (nõul); otsiq piimäkarral joosukotus vällä otsi piimanõul lekkekoht üles
joosul jooksul, kestel
joosu|poiss', -poisi, -.poissi37 jooksupoiss, käskjalg; õpipoiss
joovah(t)u|ma, -daq, -84 purju jääma; joobuma
joovi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = johvik sinikas, joovikas
jopahta|ma, -q, -83 vedama (hästi minema); tuu sul häste jopaht', et sa ello jäiq sul vedas, et sa ellu jäid
jopa|tama, -taq, -da82 lobisema
jopa|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja
jo|pul', -buli, -bulit4 (lamba) pabul
jorahta|ma, -q, -83 < jorahutma korraks jorisema, midagi äkki vihaselt ütlema, nähvama
jorah(t)us, -õ, -t9 äkiline häälitsus, jorin
jorahu|tma, -taq, -da62 > jorahtama
jor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .jorrama lobisema, latrama; torisema, jorisema
jordo|tama, -taq, -da82 laaberdama
joris|õma, -taq, -õ87 jorisema; torisema
jor|o, -o, -ro26 1. joru; laulujoru; jorin; jonn; 2.* tekst
joro|tama, -taq, -da82 (laulu) jorutama; aega viitma; jonni ajama
jorotus, -õ, -t9 jorutus
jorotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv (laulu) jorutama
.jorrama, jorradaq, .jorra77 = jora(ha)ma
jor|rin, -ina, -inat4 jorin
jorss', jorsi, .jorssi37 1. jäme, lõtv nöör; 2. tühi jutt; 3. (teismeline) poiss; noor isasloom; kutsuq umaq jorsiq kokko ja panõmiq taa pullijorsi auto pääle kutsu oma poisid kokku ja paneme selle noore pulli auto peale
jos† kui; jos muna om valmis, sys süüq, a ku eiq, sys keedämiq viil kui muna on valmis, siis söö, aga kui ei, siis keedame veel
joud, jo(vv)u, .joudu36 < jõud jõud, jaks, ramm, võhm
.joudma, (.)joudaq, jovva, min 1. p jovvi e .joudsõ, min 3. p joud' e .joudsõ66 < .jõudma jõudma, jaksama; suutma; (kuhugi) jõudma
.joudsa, -, -t3 jõudus, edenev
.joudsahe = .joudsalõ jõudsasti
.jouduma, .joududaq, jovvu79 jõuduma, edenema, laabuma
.joudumü:üdä jõudumööda
jo(vv)ukahe = jo(vv)ukalõ jõukalt, rikkalt
jo(vv)uka|s, -dsõ, -t5 jõukas, rikas
jo(vv)u.kaupa 1. kõigest jõust; 2. vägisi; 3. jõudumööda
joul, joulu, .joulu37 < jõul sag m jõul; egä joul om esiqmuudu iga jõul on isemoodi
jo(vv)uli|nõ, -dsõ, -st5 1. jõuline, tugev; 2. jõukas, rikas; 2. kehtiv, maksev
joulukuu, -, -d50 < de'tsembri detsember
joulu|kuus', -kuusõ, -kuust39 jõulukuusk
joulupu:ul'|päiv, -päävä, -.päivä35 jõululaupäev, 24. detsember
joulupühiq, m -pühhi, -pühhi24 jõulupühad
jouluvan|a, -a, -na28 jõuluvana
jouluõda|k, -gu, -gut e -kut13 jõuluõhtu
jo(vv)u|mi:is', -mehe, -mi:ist39 jõumees, vägimees
jo(vv)u|tama, -taq, -da82 jõudu v energiat andma; aitama; edendama, arendama
jovvõ|du, -du, -tut1 jõuetu
jovvõtus, -õ, -t9 jõuetus
ju|bi, -bi, -pi26 = jubu|ts', -dsi, -tsit13 lühike, napp rõivas (nt seelik); kevväi om käen, tütrigõl jubiq sälän kevad on käes, tüdrukutel miniseelikud seljas; taa jubuts' jätt nabakõsõ kah vällä see lühike rõivas jätab nabakese ka välja
judis|õma, -taq, -õ87 lõdisema, võbisema, värisema
ju|ga, -a, -ka27 juga (mitte kosk); lasõq tullaq nii et juga julgõ! lase julgelt käia!
jugari|k, -gu, -kku38 kidurakasvuline puu v põõsas
juha|tama, -taq, -da82 juhatama, teed näitama
juhatus, -õ, -t9 juhatus, juhatamine
juheq, .juht'mõ, juhend16 juhe
juhi|k, -gu, -kut13 juht, õpetaja; teejuht
juhm, juhma, .juhma31 = jama [1.] = juma muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
.juhmliga|nõ, -dsõ, -st5 ebaühtlane, muhklik; tombuline (nt lõng); kühmuline (nt puu)
juht', juhi, .juhti36 juht
.juhti 1. (mingit) värvi; musta juhti rõivas musta värvi riie; 2. (kellegi v millegi) moodi, sarnane; mustlasõ juhti mustlase moodi (st mustavereline)
.juhtja*, -, -t3 < dire'ktor', < di'rektri direktor, juhataja
.juht'ma, .juhtiq, juhi63 1. juhtima, juhendama; juhatama; tüürima; 2. teelt kõrvale libisema; regi juht' regi kisub viltu
.juhtu|ma, -daq, -80 > .johtuma
juhus, -(s)õ, -t11 > johus
juhusli|k, -gu, -kku38 > juhusli|nõ, -dsõ, -st5 > johuslinõ
.juiama, juiadaq, .juia77 manguma, nuiama
juka|ts', -dsi, -tsit13 kurat
.juks'ma, .juksiq, juksi63 jändama, pusima
jukõrda|ma, -q, -83 jukerdama, viletsasti töötama; aega viitma; jändama
jukõrus, -õ, -t9 takistus, viga, rike
.julguma, julõdaq, .julgu77 julgema; riskima; maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq mina küll ei riskiks sellist asja ette võtta
.julgus, -õ, -t9 julgus
julgusta|ma, -q, -83 1. julgustama; 2. suurustama
julgustus, -õ, -t9 1. julgustus, julgestus; 2. tagatis
.julgõ, -, -t3 1. julge, kartmatu; 2. kindel; ohutu
.julgõhe = .julgõlõ julgesti, julgelt; kindlalt
julgõnda|ma, -q, -83 jukerdama, jändama; ära rikkuma; prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan julgõndat! proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!
julk, julga, .julka31 julk, pabul; jupp
julm, julma, .julma31 julm, toores
jul|u, -u, -lu26 suur julgus, hulljulgus
jum|a, -a, -ma26 = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
jumalagõ|nõ, -sõ, -ist8 jumaluke(ne)
jumala|koda, -kua, -kota27 jumalakoda, kirik
jumalamuido jumalamuidu, tasuta
jumal(a)|annõq, -.andõ, -annõt19 jumalaand
jumala.pelgli|k, -gu, -kku38 jumalakartlik, vaga
jumalasyn|a, -a, -na28 jumalasõna
jumalateenistüs, -e, -t9 jumalateenistus
jumalavalla|du, -du, -tut1 jumalavallatu
jumalihe = jumalilõ looja (päikese kohta)
jumali|k, -gu, -kku38 usklik
jumalilõ = jumalihe
jumali(h)n loojas (päikese kohta)
jum|mal', -ala, -alat4 jumal; jummal' sekkä! jumal sekka! (tervitus saunasolejaile); (jääq) jumalagaq! (jää) jumalaga!; (tereq) jummal'imeq! tere jumalime! (tervitussõna v vastus tervitusele)
jump', jumbi, .jumpi37 = junt'
.jump'li(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .junt'li(ga)
jumõq, .jummõ, jumõt18 jume
junda|k, -gu, -kut13 kõver okslik (puu)
jundili|nõ, -dsõ, -st5 = .junt'li(ga) tombiline, jomplik, ebatasane
jundsa|k, -gu, -kut13 1. juntsu; jõmpsikas; 2. okslik puu
jundsaku|nõ, -dsõ, -st5 okslik (puu)
jundõrus, -õ, -t9 sõlm, tomp
.jungri, -, -t1 jünger, õpilane, pooldaja
jungõrda|ma, -q, -83 segast juttu ajama, luiskama
jungõr'|mann', -manni, -.manni37 jõmpsikas
.jun'ma, .junniq, junni63 = .jon'ma jonnima, kiusu ajama
junn', junni, .junni37 1. junn, julk; jupp; 2. = jonn' jonn kius
junni|pulk, -pulga, -.pulka31 jonnipunn, kiusupunn
junt', jundi, .junti37 = jump' tomp; jomp, jämedam koht (lõngas, puul), ebatasasus, konarus
.junt'li(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .jump'li(ga) = jundilinõ tombiline, jomplik, ebatasane
junts', jundsi, .juntsi37 juntsu; jõmpsikas
jupa|ts', -dsi, -tsit13 jupats, lühike inimene v loom
jupi|jups', -jupsi, -.jupsi37 suurustaja
jupi.kaupa = jupi.viisi tükkhaaval; mitmes järgus
jupi|tama, -taq, -da82 tükeldama; tükkhaaval tegema
jupi.viisi = jupi.kaupa tükkhaaval; mitmes järgus
jup|p', -i, -pi37 jupp; tükk; (masina)osa; jupats
jupp'|kask, -.kaska, -.kaskat15 lühike kasukas, poolkasukas
jupp'-pali|t, -du, -tut13 jope
.jups'ma, .jupsiq, jupsi63 jupsima, jändama, jukerdama
jupõnda|ma, -q, -83 tükeldama; viilutama; imä om ands'akus lännüq, ost poodist jupõndõdut leibä ema on imelikuks läinud, ostab poest viilutatud leiba
jurask', -i, -it13 sõim hädavares; sa olõt üts' (junn')jurask' sa oled üks hädavares
jurdsa|k, -gu, -kut13 mürsik, 11-15-aastane laps
.jurk'ma, .jurkiq, jurgi63 1. sorkima, torkima; 2. sugutamisliigutusi sooritama
jurla|k, -gu, -kut13 jõmpsikas, põngerjas, põnn
jurss', jursi, .jurssi37 (jõe)vingerjas
juti|k, -gu, -kut13 1. heleda v tumeda seljajoonega loom; 2. Vahtseliina kihelkonna elanike pilkenimi
jutili|nõ, -dsõ, -st5 = .jut'liganõ jooneline, triibuline, jutiline
ju|tin, -dina, -dinat4 1. judin, võbin, värin; 2. kahin, vuhin
.jut'liga|nõ, -dsõ, -st5 = jutilinõ
.jutlõma, jutõldaq, .jutlõ85 juttu puhuma, vestlema
jut|t, -u, -tu37 jutt, kõnelus; lugu; jutujakus jutujätkuks
jut|t', -i, -ti37 joon, triip, vööt, jutt, kiir; (asi) juti(h)n (asi) korras, joones; jutti korda, joonde; pääväjutt' päikesekiir
jutua(j)ami|nõ, -sõ, -st5 jutuajamine
jutuka|s, -dsõ, -t15 > jutuli|nõ, -dsõ, -st5 jutukas
jutu|mi:is', -mehe, -mi:ist39 jutumees, jutukas inimene, osav jutustaja
jutu|märk', -märgi, -.märki37 hrl m jutumärk
jutung'*, -i, -it13 romaan
juturaama|t, -du, -tut13 juturaamat
jutus, -(s)õ, -t11 muinasjutt; (muistne, vanaaegne) jutt; narratiiv; jutlus
jutusta|ma, -q, -83 jutustama, rääkima; juttu ajama
jutu|tama, -taq, -da82 juttu ajama, lobisema
ju:ubu|ma, -daq, -80 purju jääma, joobuma
ju:ubunu|q, -q, -t1 joobnud, purjus
juubõl', -i, -it4 juubel
.juudaho|põn', -bõsõ, -bõst12 kiil (putukas)
.juudakih|ä, -ä, -hä24 = .juudali|nõ, -(d)sõ, -st5 = .juuda|nahk, -naha, -.nahka33 sõim juudaline, põrguline, kurivaim; oh sa juudakihä! oh sa kurivaim!; või um juudanahk! küll on põrguline!
juudas, .juuda, juudast22 juudas, pagan, tont, kurat
.juuda|sitt, -sita, -sitta30 endisaegne ravim
juudihõpõ, -, -t14 melhior (vase ja nikli sulam)
juudisi|pul', -bula, -bulat4 küüslauk
juudi.tapja, -, -t3 Tsooru valla elanike pilkenimetus
ju:ug', joogi, ju:ugi37 joogi, jooga harrastaja (vt ka painotõ(l)lõma)
ju:uk', joogi, ju:uki37 jook
juuli, -, -t2 > hainakuu
ju:um, jooma, ju:uma31 pikk kitsas riba v vööt, pikk lohk v seljandik, joom; sinnäq rabajuumõhe või hopõn' sisse jäiäq sinna rabasoontesse võib hobune kinni jääda; veehoovus, sügav voolukoht (järves)
ju:uma, juvvaq, ju:u, min 1. ja 3. p .jõi(õ)54 jooma; purjutama
ju:umi|nõ, -sõ, -st5 joomine; purjutamine; jooming
ju:un', joonõ, ju:unt40 1. joon, kriips; triip; üte joonõgaq, joonõlt ühe hooga; asi om joonõ(h)n asi on korras; 2. < viik' [1.] (püksi)viik; ma tymba püksele joonõq sisse triigin pükstele viigid sisse; juunigaq püksiq viigipüksid
juuni, -, -t2 > piimäkuu
ju:un'|laud, -lavva, -.lauda33 joonlaud
ju:un'liga|nõ, -dsõ, -st5 = joonik jooneline; triibuline
juu|r', -rõ, -rt40 juur
juura|tama, -taq, -da82 pärima, uurima, urgitsema
.juurdlõma, juurõldaq, .juurdlõ85 küsima, pärima, uurima
.juurdu|ma, -daq, -80 juurduma
juuri|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 juurikas; juurigaq e juuriguq hrl m juurvili
juuri|nõ, -dsõ, -st7 = .juur'liga|nõ, -dsõ, st5 juuri täis; juurtest valmistatud
.juur'ma, .juuriq, juuri63 juurima (matemaatikas)
juuru|tama, -taq, -da82 uurima, usutama, pinnima; miä sa taad asja nii kavva juurutat mis sa seda asja nii kaua uurid; külh tä juurut', a teedäq es saaq küll ta pinnis, aga teada ei saanud
juurutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv juurutama
juurõtus, -õ, -t9 juuretis
juurõ|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja43 juurvili
ju:usk, joosu, ju:usku36 jooks; vool; libisemine, liuglemine
ju:uskja, -, -t3 jooksja
ju:uskma, ju:uskõq, joosõ15 jooksma; ruttama; voolama; lekkima; libisema, liuglema; jõgi juusk jõgi voolab; sisse juuskma suubuma
ju:usk|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 jooksev sõlm
ju:uskva, -, -t3 reuma, jooksva
juust, juusto, .juusto37 juust
ju:ustu|ma, -daq, -80 tiinestuma
ju:ustunu|q, -q, -t1 tiine(stunud)
ju:ut, joodu, .juutu37 joot hrl m, perekondlik pidu; jooming
juut', juudi, .juuti37 juut
ju:ut', joodi, ju:uti37 jood
ju:utma, ju:utaq, jooda61 1. jootma, juua andma; purju jootma; 2. jootma, tinutama
ju:utrah|a, -a, -ha28 jootraha
jõbis|õma, -taq, -õ87 = jobisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema
jõgi, jyy, jõkõ25 jõgi
jõgi|nõ, -dsõ, -st7 jõgederikas; vesine; niidüq ommaq jõgidsõq, saa-i hainu ärq kuivadaq niidud on vesised, ei saa heinu ära kuivatada
jõhi|k, -gu, -kut13 = .jõhkam' julmur, jõhkard
jõhiku|nõ, -dsõ, -st5 julm, jõhker, jultunud
jõhi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 julmalt, jultunult käituma; ahnitsema
.jõhkam', -i, -it4 = jõhik
jõhka|tama, -taq, -da82 = jõhkõrda|ma, -q, -83 = jõhmõrdama = jõhvõrdama 1. hulkuma; 2. pidevalt närima v sööma; 3. raputama, edasi-tagasi liigutama
.jõhm'ma, .jõhmiq, jõhmi63 aplalt sööma
jõhmõrda|ma, -q, -83 = jõhkõrdama
jõhv', jõhvi, .jõhvi37 jõhv
jõhvõrda|ma, -q, -83 = jõhkõrdama
.jõks'ma, .jõksiq, jõksi63 = .hõks'ma luksuma
jõlahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 õela uudishimuga ringi vahtima
jõldun', -i, -it4 jõmpsikas
jõlga|ts', -dsi, -tsit13 ringihulkuja, vedeleja
jõlgu|tama, -taq, -da82 = .jõlkma jõlkuma, ringi hulkuma
jõlgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jõlgutama
.jõlkma, .jõlkuq, jõlgu64 = jõlgutama
jõllilõ jõlli(s), pungi(s), pärani (silmade kohta)
jõlli|tama, -taq, -da82 jõllitama, silmi pungitama
jõll'|silm, -silmä, -.silmä35 pungsilm
jõlvõh(t)u|ma, -daq, -84 nõrgaks, jõuetuks jääma
jõlvõs, -(s)õ, -t11 = jõlõ|p', -bi, -pit13 sõnakuulmatu, üleannetu inimene; ümberaeleja
jõlõpi|nõ, -dsõ, -st5 sõnakuulmatu, üleannetu; jõlõpinõ pois'kõnõ üleannetu poiss
|pin, -bina, -binat4 vastuvaidlemine, nurin, torin; loba; ma lää ärq, ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq ma lähen ära, ma jõua enam seda su torinat kuulata
jõps', jõpsi, .jõpsi37 suguühe
.jõps'ma, .jõpsiq, jõpsi63 suguühtes olema, seksima
jõr|a, -a, -ra26 põrin, kõmin, müra, torin
jõrda = jõrga, -, -t2 1. = jõrga|pill', -pilli, -.pilli37 = jõrgats' lõõtspill; 2. lõõtspillimäng (heli)
jõrga|tama, -taq, -da82 1. lõõtspilli mängima; 2. tülitsema
jõrga|ts', -dsi, -tsit13 = jõrgapill'
jõrgatus, -õ, -t9 tehniline võte lõõtspillimängus
jõr|i, -i, -ri26 nutt, joru; jõrri ajama nutma, virisema
jõris|õma, -taq, -õ87 nurisema, torisema; urisema; mürisema
jõrista|ma, -q, -83 jõristama; oskamatult, halvasti pilli mängima
jõristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jõristama
.jõrksna, -, -t3 mürin, põrin; sya jõrksna sõja mürin
.jõrmama, jõrmadaq, .jõrma77 = .jõrvama töinama; röökima; möirgama
jõr|rin, -ina, -inat4 jorin; põrin; pirin; nurin
.jõrssama, jõrsadaq, .jõrssa77 ringi hulkuma; aelema; hullama
.jõrvama, jõrvadaq, .jõrva77 = .jõrmama
jõud, jõ(vv)u, .jõudu36 > joud
.jõudma, (.)jõudaq, jõvva, min 1. p jõvvi e .jõudsõ, min 3. p jõud' e .jõudsõ66 > .joudma
jõul, jõulu, .jõulu37 > joul
jõõrah|(t)uma, -tudaq, -(t)u84 teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)
jõõrah(t)us, -õ, -t9 = jõõra|k, -gu, -kut13 = jõõrõq, jyyrdõ, jõõrõt19 jõõre, viltune kallakas koht (talveteel)
jõõsa: jõõsa pääl ehal, ula peal; jõõsa pääle ehale, ula peale
jõõsand', -i, -it13 jõhker; paigalpüsimatu; sõnakuulmatu inimene v loom
jõõsa|tama, -taq, -da82 = jyyskama ringi hulkuma; ehal käima
jähmäh(t)ü|mä, -däq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
jähmäh(t)üs, -e, -t9 = jahmahus jahmatus, ehmatus
jäle|dü, -dü, -tüt1 = jälle hirmus, kole, inetu, jõle; vastik
jälehehe = jälehele = jäletühe hirmsasti, koledasti; vastikult
jälehtä|mä, -q, -83 jälestama
jälehüs, -e, -t9 koledus, inetus, jõledus
jäleh(t)üs, -e, -t9 1. jälestus; 2. koletis, peletis, jõletis
jäletühe = jäletüle = jälehehe
jälg', jä(l)le, .jälge34 jälg
.jäl(q)kiq = jälle(q)kiq
jälle, -, -t2 = jäledü hirmus, kole, inetu, jõle; vastik
jälle(q)kiq = .jäl(q)kiq = jälleq = jälq jälle(gi)
jämehüs, -e, -t9 = .jämmüs jämedus
(m)meli|k, -gu, -kku38 =(r)relik =(r)relik jämedavõitu
jämme, -, -t14 1. < järre, < jürre jäme; paks, turske; päält pühhi olli pääst jämme pärast pühi oli pea paks; 2. = .jämmü, -, -t1 = .jämmü|ne, -dse, -st5 jämedune; käejämmü käejämedune
.jämmüs, -e, -t9 = jämehüs
jämäh(t)ü|mä, -däq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
jänes, -(s)e, -t11 jänes
jänes(s)e|kapstas, -.kapsta, -kapstast22 jänesekapsas
|n'o, -n'o, -nn'o26 lastek jänku
järe|kõrd, -kõrra, -.kõrda30 järjekord
järeldäq 1. kohe, viivitamatult; õigeaegselt, varakult; ku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minna; 2. järjestikku
(r)reli|k, -gu, -kku38 =(m)melik
järest > kõrrast
järg', järe, .järge34 > kõrd [2.]
.järgemiisi = .järgepite(h)n järgemööda, järjest
.järg'mä|ne, -dse, -st5 järgmine
jär|re, -, -t14 = jürre > jämme [1.]
järv', järve, .järve35 järv; järve kuulminõ kalade suremine järves hapniku puudusel
järvejaak, -jaago, -.jaako37 = järvejaan', -jaani, -.jaani37 = jyyjaak kiil (putukas)
järvekaasi|k, -gu, -kut13 = kaasik [2.] vesiroos
järvi|ne, -dse, -st7 järverikas
järvistü, -, -t1 järvestik
jär|ämä, -räq, -ä56 = jürämä
jäsel|emä, -däq, -e85 = nädselemä = näselemä hullama; purelema, kisklema
.jätmä, jättäq, jätä61 jätma; andis jätmä andeks andma
.jätmä(l)däq väga, tohutu(lt); näil olliq jätmäldäq eläjäq neil oli tohutult palju loomi
jät'ä, -, -t2 sõim (vana)kurat
jätüs, -(s)e, -t11 jäänus, jäätmed hrl m; jätis
.jääbü|mä, -däq, -80 jahtuma
.jäädvä, -, -t3 jäädav
.jäämä, jäiäq, jää67 jääma
(r)reli|k, -gu, -kku38 =(m)melik jämedavõitu
jüri|päiv, -päävä, -.päivä35 jüripäev, 23. aprill
jüris|emä, -täq, -e87 jorisema, urisema
jüri|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ41 jürituli
jüriü:ü, -, -d51 jüriöö
jürjen', -i, -it4 jorjen, daalia (lill)
jür|re, -, t14 = järre > jämme [1.]
jür|ämä, -räq, -ä56 = järämä närima, järama; hambit jürämä hambaid krigistama
jüv|ä, -ä, -vä24 1. viljatera, iva; (tera v pähkli) tuum; viljaollus; 2. jahurokk, ivaleem; 3. toit; kerge eine, paluke
jüv|ä()mä, -väq e -ädäq, -vä e -ähä88 reht peksma
jüvä|ne, -dse, -st7 jahune, tummine; rammus
jydis|õma, -taq, -õ87 lõdisema, värisema
jymm', jymmi, .jymmi37 jõmm (paks, tugev olend)
jymmõlda|ma, -q, -83 nikastama, välja väänama
jymmõldu|ma, -daq, -84 nikastuma, välja väänduma
jyndõrda|ma, -q, -83 edasi-tagasi käima; vänderdama
jynksah(t)u|ma, -daq, -84 kohalt ära nihkuma, nikastuma
jynksah(t)us, -õ, -t9 jõnksatus, nõksak
.jynks'ma, .jõnksiq, jõnksi63 põruma, kiikuma; müristama
.jynks'na, -, -t3 kolin, mürin
jynksu|tama, -taq, -da82 jõnksutama, kõigutama
jynksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jynksutama
jy|tin, -dina, -dinat4 judin, värin, võbin
jyy|jaak, -jaago, -.jaako37 = jyy|jaan', -jaani, -.jaani37 = järvejaak = järvejaan' kiil (putukas)
jyykaasi|k, -gu, -kut13 = kaasik [2.] vesiroos
jyy|luht, -luha, -.luhta32 jõeluht
jyyrdli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 jõõrdlik, libe ja kallak
jyyrdma, jõõrdaq e jyyrdaq, jõõra66 jõõrastama, teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)
jyyrduma, jyyrdudaq, jõõru79 = enesekoh jyyrdma
jyyskama, jõõsadaq, jyyska77 = jõõsatama ringi hulkuma; ehal käima
jyy|vang, -vango, -.vango37 = jyy|vars', -varrõ, -vart49 jõekäänak, -käär; kari süü jyyvangon kari sööb jõekäärus

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y