Mul on kass. Ta nimi on Nurri. Ta sai selle nime oma liigse nurrumise pärast. Iga kord, kui sa voodi peale lähed, tuleb ta sulle peale ja hakkab valjult nurruma. Väiksena, kui me unustasime alt ukse lahti, tuli ta koridori. Siis ta ronis mööda ust üles ja läks käpaga vastu uksekella. See oli esimene kord, kui ta uksekella vajutas.
Jah mul on lemmikloom ja ta nimi on Miisu. Ta on oma nime saanud kommi Miisu järgi, sest me naersime, kui ta endale võtsime ja Miisu kommi sõime, et tema ongi meil nüüd Miisu ja jäigi. Kui Miisu väiksem oli, ronis ta nii kõrgele õunapuu otsa, et ei saanud sealt enam alla ning tihtipeale pidi talle puu otsa appi sööstma minema.
Minu lemmikloom on kass. Tema nimi on Carlos. Nime on ta saanud Robertel Carlose järgi, kuna kassipojana mängis ta hästi "jalgpalli". Suuremad juhtumid temaga puuduvad, kuid mitu korda on Carlos ära lõhkunud lillepotte ja toalilli närinud.
Mul on kass Sander ja koer Džinta. Kassil oli selline nimi juba siis, kui me ta saime, aga koera nimi tuli tõunimest (Džiutas). Kassiga juhtus kunagi õnnetus, ta käpp jäi mingisuguse väiksema looma lõiksu. Koos selle lõksuga tuli ta koju ja kraapis akna peal. See oli küll ime, et ta üldse nii kaugele jõudis.
Mul on lemmikloom kass. Ta nimi on Vasja, nime sai ta mu ex-kasuisa poolt. Meile sündis perre vend ja siis toodi häll koju, tema tormas sinna kohe sisse ja vaatas muheda näoga otsa, ta arvas, et see on talle. Väiksena käis laualt sööki varastamas.
Mul on üks koer ja üks kass. Koera nimi on Bosse ja ta on saanud oma nime oma isa järgi. Kassi nimi on Tõmmu ja talle ma panin ka ise nime nagu koeralegi. Aga talle panin ma sellise nime, kuna see meeldib mulle. Mu koer ja kass on mulle väga tähtsad. Mu kassil on 24. veebruaril sünnipäev ja ma tavaliselt teen talle ise sünnipäevatordi.
Mul ei ole kodus lemmiklooma, kuid minu vanaema juures on kass, keda kutsutakse Triibuks. Ta sai oma nime tänu sellele, et ta karvkate on triibuline. Üks hästi vahva lugu. Olin vanaema juures, istusin kassiga köögis ja Triibu ronis mulle sülle. Järsku keegi astus uksest sisse ja Triibu hakkas urisema nagu koer.
Mul on kodus kalad, neile küll nime ei ole keegi pannud. Kassile on küll nimi pandud - Linnu. Ma ei tea kust see nimi tulnud on, sest varem oli mu kass venna ja ta elukaaslase oma, aga siis kolisid nad Tallinna ja kuna ta on õuekass, siis otsustati, et kass jääb Viljandi. Minu kassiga on juhtunud päris palju. Näiteks ükskord kui mu kass oli väljas, kadus ta mitmeks päevaks ära, aga kui ma läksin vennale külla ja kutsusin teda, siis kuulsin kräunumist ja vaatasin, et Linnu jookseb, ise lonkab tagumist käppa. Ta ei suutnud isegi trepist üles minna. Võtsin ta sülle ning viisin ta tuppa, kui maha panin ta, oli mul jope veidike verine. Järgmine päev viisime ta arsti juurde ja tal avastati kuuliauk kintsus. Meile anti valida, kas ta pannakse magama või tehakse operatsioon. See oli paras šokk meile. Kuna olid jõulud, oli peres rahaga veidike probleeme, kuid arst oli mõistev ja lubas meile, et ta teeb kassile operatsiooni ära, aga maksame hiljem. Vend pidi oma passi tagatiseks andma. Lugusid mu kassiga on veel ja veel. Kuid see oli kõige tähtsam ja šokeerivam.
Lemmikloom on kass ja tema nimi on Kity. Suvel saab ta 3 aastaseks. Nime pani sellepärast sellise, sest ma olen ammu tahtnud kassi ja siis mõtlesin, et panen Kity. Ma mäletan, et kui ema ta koju tõi, oli ta siis paari kuu vanune ja ta kartis kohutavalt. Natuke oli metsik ka. Igatahes algul ta ei lasknud kedagi oma ligi.
Ma olin kümne aastane ja sain sünnipäevaks endale pärsia tõugu kassipoja. Kuna kassipoeg oli niiöelda kuninglikku tõugu, panime talle Inglise kuninganna Elisabethi auks nime Elisabeth. Lühemalt kutsume teda Liisuks. Praeguseks on ta 8-aastane ja ma ei kujuta oma elu ette ilma teda nähes, kui ma hommikuti tõusen.
Minu lemmikloomaks on kass. Minu kass Mustik. Ta on üleni süsimust. Sellepärast tal selline nimi ongi. Hetkel on ta 9-aastane. Tal pole kordagi naiskassiga kokkupuuteid olnud. Oleme ausad, minu armas kiisu on kiimas. Ta on väga kuri ning ülbe. Hellitada ja mängida temaga ei saa. Kord hammustas ta mu klassiõe jalga nii hullusti, et pidi õmblema minema.
Mul on kodus kass - Prints. Me võtsime ta siis, kui ma olin 10-aastane, ta oli mu esimene lemmikloom. Me saime ta naabritelt, kuna nende kass oli just kiisud ilmale toonud. Panime talle nimeks Prints, kuna ta on isane ja täiesti lumivalge. Arvasime, et see nimi sobiks talle.
Mul on kodus kass, nime pani talle vend. Esimene lugu, mis mulle kassiga seoses meenub, on see, kui ta korraliku junni mulle padja peale lasi. Kassi nimi on Murri, aga kõik ütlevad talle lihtsalt kass.
Siiami kass Tessi on minu lemmikloom, ta on hästi väikest kasvu pooliku sabaga, milles on veel kolm jonksukest. Nime sai ta tänu minu emale, kuna see lihtsalt oli talle pähe torganud. Tal on üks tore komme - riiete või teki serva öösel lutsutama hakata. Veider ja kindlasti häiriv, kuid elame üle.
Hetkel on mu lemmikloom kass, kelle nimi on Edgar. Oma nime sai ta Edgar Savisaare järgi. Vend vaatas telekat ning seal näitas Edgar Savisaart ning vend ütles, et kassi nimeks saab Edgar. Algul oli kass väga arg, sest ta oli tänavakass, kuid nüüd on ta julmalt energiat täis. Kui kass oli nädalake meil elanud, proovis vend temaga jalutama minna, kuid kass jooksis ära, nii ta oli kuu aega jooksus, kuid ühel hommikul, kui olime köögis, vaatas vend aknast välja ja nägi, et Edgar istub puuriidal ja vaatab vennale otsa. Vend tõi ta tuppa ning nüüd on kass ainult toas, kuid me üritame rihmaga temaga jalutamas käia.
Jah, mul on oma lemmikloom, selleks on minu kallis siiami kass Bella, tegelikult on tema nimi Bella-nova. Ta on mulle väga kallis, alati, kui ma tulin koolist koju, siis tema juba kodus ootab meid ja jookseb mulle vastu, et kalli ja musi mult saada. Ta on mu parim sõber. Imelik on see, et kui mind kodus pole, siis ta on täielikult hull, jookseb, närib, lõhub kõik ära, mis teele ette jääb. Lõugab ja miäub et mind kodus ei ole. Alati, kui ma tagasi tulen, siis on ta minu peale solvunud ja kuri, et ma ta üksi jätsin, aga noh, ta ei ole vihapidaja.
Lemmikkiisu on puhast tõugu laudakass, nimeks Kiki. Nimi tuli lihtsalt, kuna tal on väga kikkis kõrvad, ja pealegi on see üks levinumaid kassinimesid. Kass on isane ning seetõttu ka üks päris suur riiukukk. Tihti tuli ta verisena koju, kuid ühel korral lõppes krahh õnnetult: kass oli saanud käpaga silma. See röövis temalt nägemise (ühel silmal). Meenub ka üks seik, kui kass tahtis tulla talvel teise korruse akendest tuppa. Kuna väljas oli külm ning aknad vanad (seetõttu ei tohtinud neid ka avada), siis Kiki tuppa ei pääsenud. Inimesed on ikka ühed mugavad olendid ning seetõttu ei viitsinud keegi ka välja minna. Hakkas pihta siis meelitamine ning käpaga viipamine, kuid tulemusteta. Tuli ikkagi minna välja. Seal selgus, et kass kardab kõrgust ning ei saa kuidagi katuselt alla. Seejärel tuli haarata redel, mid mööda kiisu lõpuks alla sai. Kiki on ka suur "kalamees", kuid mitte tavalises tähenduses. Tema käib kalajahil naabrimehe rõdul.
Mul on kodus kass ja rott. Kassi nimi on, tegelikult tal polegi nime, sest see elukas ei reageeri millegi peale, va. vorsti. Roti nimi on Miša. Niisama mõtlesin, et armas nimi. Mu kassile meeldib oksendada palju, buliimik vist, ja ükskord pimedas astusin tema okse sisse. Väkk!