FO välitööd 2010

Perniku maskifestival

Mare Kõiva

29.-30. jaanuaril 2010 osalesid Eesti Kirjandusmuuseumi ja Bulgaaria TA Folklooriinstituudi ühisprojekti raames vaatlejatena Bulgaarias Perniku linnas toimunud maskeerimisfestivalil Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov. Lääne-Bulgaarias asuva Bulgaaria vanimat maskeerimisfestivali korraldatakse alates 1966. aastast. Algselt võtsid sellest osa ainult Perniku piirkonna rühmad, kokku 800 maskeeritut. Alates teisest festivalist nimetatakse seda rahvuslikuks kukeri ja survakari iidsele kombele pühendatud kevadiseks laulu- ja tantsufestivaliks. 2010. aastal võttis maskeerimisüritusest osa ca 6400 inimest ehk 90 rühma kõigist Bulgaaria piirkondadest ning külalisrühmad Euroopast, Aasiast ja Aafrikast.
Perniku festival Perniku festival

Jälgisime ja jäädvustasime kahepäevast maskeeritute rongkäiku läbi linna, mis kestis mõlemal päeval kella kümnest kuueni, kordamööda esineti lühidalt žüriile ja seejärel vabalaval. Samaaegselt toimus kultuuripalees konverents “Maskeraad - Bulgaaria festivalid ja karnevalid” ja noortekeskuses töötuba, kus parimad maskimeistrid õpetasid traditsiooniliste maskide valmistamist. Festivali võitjate ja veteranide jaoks oli esinemisvõimalus fotostuudios ning kell 19 algas rühmadele kultuuripalees “Sõpruse öö”.

Vt ka ettekandeid, artikeid:

Lokaalsuse ja ajaloo esitlemine: kloostrid traditsioonide sõlmpunktina

26. juunist - 15. juulini 2010 olid Eesti Kirjandusmuuseumi ja Bulgaaria TA Folklooriinstituudi ühisprojekti raames välitöödel Bulgaarias Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov.

Intervjuud ja vaatlused hõlmasid projekti teemasid: lokaalsuse ja ajaloo esitlemine, kloostrid traditsioonide sõlmpunktina ning etno- ja arheoastronoomia. Välitööd toimusid 5. sajandil asutatud Melnikus (kirikud ja kabelid, muuseumid), eeskätt jälgisime usupaikade ja kohalike seoseid ning ajaloo eksponeerimise võimalusi. Oluline sihtpunkt oli 13. sajandist pärinev Roženi kloostrikompleks koos 16. sajandi freskodega. Tänapäeval on taastatud kloostrielu, kuid kompleks toimib praegu ennekõike ajaloolise monumendina.
Melnik. Sveti Nikola kiriku varemed Melnik. Manastir Sveta Bogoroditsa Spileotisa.

Üks keskseid vaatluspaikasid oli taas Rila klooster, Rila Ivani kabel, matusepaik ja selle ümbrus kui oluline rahvuslik usukeskus. 2010. aastal olid käsil kloostri vanema osa renoveerimistööd, kloostri kõrval laiendatakse uut külastajate keskust.
Rozheni klooster Rila klooster

Arheoastronoomia

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Bulgaaria TA Folklooriinstituudi ühisprojekti raames olid Bulgaarias intervjueerimas Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov. Bulgaaria välitööde olulise osa moodustas tutvumine Belogradchiku 1961. aastal rajatud observatooriumiga, mis on lisaks teaduskeskusele amatöörastronoomide kokkutulekute ja vaatluskoht. Belogradchiku keskus on oluline erialaperioodika ja raamatute publitseerija.
Belogradchiku observatoorium Astronoomiahuviliste perioodika

Sama teemaga jätkati SEACi „Astronomy and Power - How worlds are structured“ välitööde raames septembris. Seekordne sessioon toimus Gilchingis, Täiskasvanute koolituskeskuses, mille juurde kuulub suurepärane katuseobservatoorium ja raamatukogu. Ühtlasi oli võimalik tutvuda maailma vanemate astronoomiliste instrumentide rekonstruktsioonidega.
Gilching, konverentsipaik katuseobservatoorium

Euroopa vanemat kultuuri ja astronoomilisi monumente esindab Hohler Felsi koobas ja selle leiud. Aurignac perioodi (40000 - 28000 ema) kuuluvast koopast on leitud muistsete loomaluude kõrval märkimisväärselt töödeldud kujusid (inimlõvi, lind, Hohlen Felsi naisekuju, mille vanuseks on hinnatud 35000 - 40000 a ema) ja maailma vanim luust vilepill (ca 35000 a ema) - ülempaleoliitikumi kultuuri tähised. Kogu piirkonna muinaskultuuri ja -astronoomia ülevaadet täiendas käik Blaubeureni muuseumi.
Hohler Felsi koobas Hohler Felsi koobas

Vastseliina kihelkond aastal 2010

Lõuna-Eesti portaali LEPP ajaloolise ülevaate jaoks sooritati fotovälitööd Vastseliina kihelkonna aladele. Eesmärgiks oli pildistada kirikuid, kabeleid, kultuurikeskusi, koolimaju, valitud kodusid, samuti erinevaid koduaedasid ja skulptuure. Tänases kultuuripildis eenduvad puuskulptuurid, millest jäädvustati laiem valik. Fotod Andres Kuperjanov.

Vt ka http://www.folklore.ee/pubte/vastseliinakoguteos
Vastseliina Lasva

Lasteaiapärimuse kogumisvõistlus

Piret Voolaid

Alates 15. oktoobrist toimub Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud lasteaiapärimuse kogumisvõistlus.

Vana aja vana pilt lasteaiast Lille

Lapsed on eesti folkloristide huviorbiidis olnud varemgi, juba 1920. aastatel leidis aset meie esimese rahvaluuleprofessori Walter Andersoni ellu kutsutud lastelaulude kogumine. Mitmel korral on korraldatud üle-eestilisi koolipärimuse kogumise võistlusi, viimased suurkogumised toimusid 1992. ja 2007. aastal. Juhuslikke, temaatilisi ja sihtotstarbelisi kogumisaktsioone lasteaedadesse on varemgi tehtud, kuid nii laiapõhjaline üleriigiline pärimuse kogumine lasteaedades leidis aset esimest korda.

Laste ja lasteaia traditsioonidest laialdase ülevaate saamiseks palusime õpetajate abi, sest just nende roll on lastepärimuse kujundamisel hindamatu ja oluline. Põhjalikule küsitluskavale palume vastata kolmel teemal:

  1. Tähtpäevad ja peod.
  2. Mängud.
  3. Jutud ja ütlemised.

Küsitluskava koostamisel lähtuti asjaolust, et lasteaias veedab tänapäeva laps suurema aja oma argipäevast. Nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suheldes jagab ja ammutab ta teadmisi ka oma rahva (pärimus)kultuurist. Ühest küljest kujutab lastepärimus endast laste loodud pärimust, mis levib nende endi keskel ja millest täiskasvanutel mõnikord aimugi pole. Teisest küljest on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus, mida esitatakse lastele ja koos lastega mitmesugustel (pedagoogilistel, meelelahutuslikel ja muudel) eesmärkidel.

Loodetavasti aitab sellele küsitluskavale vastamine nii õpetajaid endid kui ka lapsi end tajuda pärimuse kandjana ja veelgi paremini mõista, et pärimus ja folkloor - see pole midagi halli ja vana, vaid elab reipalt iga päev meis endis ja koos meiega.

Lasteaiapärimuse koduleht asub aadressil http://www.folklore.ee/kp/lp.