Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) folkloristika osakond (FO) on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. FO on 1947. aastal Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde loodud rahvaluulesektori ja sellest aastatel 1990–1993 moodustatud uurimisrühmade järglane. Aastast 2000 kuulub FO Eesti Kirjandusmuuseumi juurde ning koosneb kolmest uurimisrühmast, meediaprojektist ning tugistruktuurist.
Poeetiline ja usundiline folkloor on keele ja materiaalse kultuuri kõrval üks rahvusliku mälu ja identiteedi põhikandjaid, see on ka tänapäeva ühiskonna mentaalse seisundi hea indikaator. Seetõttu on võimalik käsitleda folkloori ja rahvausundit maailmapildi, elu- ja ajalookäsituse, usundiliste teadmiste ja käitumishoiakute, mentaliteediajaloo, eetika, loodusteaduste, meditsiini, poeetika jpm aspektist.
FO põhilised suundumused aastail 2001–2005 seotud märksõnadega interdistsiplinaarsus, multilingvaalsus, digitaalsed ja interaktiivsed väljundid. Teisisõnu klassikaliste folklooriliikide kõrval teostatakse nüüdisühiskonna ja -usundi alusuuringuid folkloristika, semantika, kognitivistika, filosoofia, usundiloo jmt võtmes. Uurimistulemusi vahendatakse mitmetes keeltes ja erinevatele kultuuriruumidele erineva meedia abil. Tähelepanu suundub tänapäeva linna- ja külaelanikele, eeskätt loomeinimestele ja teadlastele kui vähemuuritud rühmadele. Märgatav osa on lingvistilistel uuringutel.
FOd rahastatakse põhiosas Eesti Haridusministeeriumi teemaprojektide konkursi, Eesti Teadusfondi grantide, riikliku sihtprogrammi “Eesti keel ja kultuur”, Eesti Kultuuriministeeriumi programmi “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” ning rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu. Projektide läbiviimiseks on taotletud ja taotletakse lisarahastust erinevatelt fondidelt. Oluline on jätkuv ja kasvav koostöö nn kolmanda sektori ja mittetulundusühingutega, samuti konkreetsetest uurimisteemadest, digitaalarhiivist, digitaliseerimisprojektidest või muudest FO tegemistest huvitatud vabatahtlike rühmituste ja üksikisikutega. Senisest enam rakendatakse vabatahtlikke pilootuuringutel, andmesisestusel ja -töötlusel.
FO teadustöötajate ja -assitentide ametikohad (reeglina 3–4-aastaste projektide juures) täidetakse konkursi korras. Uurimisteemade täitjate koosseis ja töötajate tegevusvaldkonnad sõltuvad edukatest projektidest ja riiklikust tellimusest. Viimaste aastate projektid on olnud interdistsiplinaarsed ja orienteeritud institutsioonidevahelisele koostööle, mis omakorda mõjutab rakendatavat metoodikat ja tulemusi. Meediaprojekt koostöös muude uurimisrühmadega loob ja rakendab uudset PR-strateegiat.
Jätkuva globaliseerumise ajajärgul on muutnud oluliseks erinevatele auditooriumidele suunatud tegevuse arendamine, sh eesti keele kasutusala laiendamine multilingvaalsete väljundite kaudu. Jätkatakse avatud ühiskonnale suunatud tegevust: uute sihtrühmade otsimist ja auditooriumi laiendamist. Mis tähendab senisest suuremat tähelepanu noortele (peamiselt kooliõpilastele ja üliõpilastele). Parema tagasiside saamiseks testitakse sihtrühmade vajadusi ja luuakse kindlale rühmale suunatud väljundeid.
Samuti jätkatakse eritasemeliste teadus- ja muud tüüpi publikatsioonide loomist, eriti interneti vahendusel. Hüppeliselt kasvatatakse mitmekeelsete ja interaktiivsete uurimuste ja valimike osakaalu, audio-visuaalsete väljundite loomist. Jätkatakse eestikeelse teoste tõlkimist võõrkeeltesse ja võõrkeelsete erialateoste eestindamist. Arendatakse emakeelset teadusterminoloogiat.
Elektroonilist publitseerimist ja teenindust jätkatakse kõigil tasandeil: e-raamat, virtuaalraamat, perioodika, andmebaas, virtuaalnäitus, on-line-teenindus. Avatakse mahukas ja mitmekeelne rahvakultuuri ja internetifolkloori portaal.
Aastatel 2001–2005 on kavas töökohtade renoveerimine. See tähendab eeskätt ajakohastatud töövõimalusi, kehvemate töökohtade parameetrite muutmist. On kavas sisustada mõned korralikud multimeediatöökohad. Esimesel võimalusel uuendatakse välisserverit. Hangitakse ja kirjutatakse tarkvara ja lisaseadmeid ainese arvutitöötluseks ning interneti- jm. montaažideks, samuti välitööde läbiviimiseks.
FO valmistab erinevate arhiivide ja oma sihtküsitluste materjali põhjal ette teoreetilisi alusuuringuid folkloristika ja rahvausundi vallas. Väljundiks on akadeemilised väljaanded, monograafiad, ka antoloogiad, teatmeteoseid jms. Uurimistulemusi ja korrastatud andmehulkasid kasutatakse rakenduslike väljundite (koolitusprogrammid ja õppevahendid, samuti populariseerivad multimeedia väljaanded) loomiseks.
FO peamiseks uurimisbaasiks on kõik Eesti Rahvaluule Arhiivi põhikogud, mille kujunemisele ja kasvamisele on seni kaasa aidatud ja mis jääb nii ka edaspidi. FO töötajate poolt kogutud aines arhiveeritakse ja antakse üle ERA fondidesse. Uurimisbaasiks jäävad aga ka Eesti Rahva Muuseumi arhiivid, Eesti Keele Instituudi murdekogud, Tartu Ülikooli eesti keele ja fennougristika alased ainekogud jt väiksemad teemakohased arhiivid.
Alusuuringute ettevalmistamise käigus digitaliseeritakse ammendavalt Eesti arhiivides leiduv konkreetsesse teemasse puutuv aines, mis seejärel sõelutakse, kollatsioneeritakse ja süstematiseeritakse. Digitaliseeritud aines liidetakse peale andmebaasiliidestega varustamist üldisesse elektroonilisse andmebaasi.
Vaadeldaval perioodil valmib ülevaade Eesti folkloristikast 20. sajandil, kuivõrd sellised käsitlused seni puuduvad. Lõpetatakse poolikud regilaulude kihelkondlikud väljaanded. Jätkub eesti ja üleeuroopalise rahvaluule ja etnoloogia bibliograafia koostamine ja publitseerimine.
jätkab tööd paralleelselt kolme suure rahvaluule liigiga.
Eesti vanasõnade ammendava kartoteegi (u. 200 000 teksti), eesti-soome, eesti-karjala, eesti-vene abikartoteekide, samuti üldise läänemeresoome vanasõnaparalleelide kartoteegi põhjal valmib Soome-Eesti koostööprojekti “Põhja-Euroopa rahvaste ühisvanasõnad” jätkuprojekt, mille käigus selgitatakse välja 3000 täiendavat ühisvanasõna ja nende tunnusjooned. Vaadeldakse vanasõnu semantika, retoorika ja struktuuri ning vanasõnade, mõistatuste ja murdeleksika geograafilist levikut; nende süntaktilist ja modaalset struktuuri; selgitatakse välja areaalsed vanasõnad. Projekti juurde on kavandatud artiklitekogumiku jagu kirjutisi..
Tehakse vanasõnaainese temaatilisi (uurimus loomavanasõnadest maailma rahvail, mille raames valmib antoloogia) ja regionaalseid detailanalüüse (Lõuna-Eesti ja Kuusalu kihelkonna aines).
Eesti (ca 130 000 teksti)ja läänemeresoome mõistatuste uuringud kujundite, semantika, geograafilise leviku aspektist, samuti läti ja vene paralleelide analüüs, mille aluseks on eesti mõistatuste digitaalne ja autentsuskontrolli läbinud ainestik. Mõistatuste perifeeria (piltmõistatused, tähe- ja sõnamängud, keerdküsimused, nuputamisülesanded) kohta rajatakse ammendav digitaalne baas, millele rajanevad allikalugu, tüpoloogia, struktuuri, semantika ja kujundite uurimused. Eelneva põhjal luuakse rakenduslik multimeediaväljund põhi- ja keskkoolidele.
Käsikäes vanasõnade ja mõistatuste alal tehtava töö lõpujärku jõudmisega on üha olulisemaks muutunud kõnekäändude uurimine, millest kujuneb uurimisrühma keskne suund. Kõnekäänud on ühelt poolt tihedalt seotud argikeelega, teiselt poolt aga on need erinevate folklooriliikide kujundite allikaks. Kuni 1994. aastani oli arhiivimaterjali (kokku u 200 000 koopiakaarti) korrastatus väga puudulik. Kõnekäändudealase töö käivitumisest alates on käsikartoteekidesse kopeeritud rikkalik ainestik mitmest suurest arhiivist ja avatud internetis suures koguses otsimisvõimalustega originaalainestikku. Jätkub esialgsest sisestustööst kõrvale jäetud fraseologismide (e põhiosast selgelt eristuva materjali) digitaliseerimine. Teadusgrandi “Eesti kõnekäändude semantika ja struktuur” ja parömioloogia uurimisrühma ühistöö käigus vaadeldakse fraseoloogiat kujundkõne üldisemas kontekstis, fraseoloogiateooria ja troobiteooria vahekorra problemaatikat, samuti fraseoloogia folkloristlikke/leksikoloogilisi uurimisvõimalusi. Vaadeldakse ka võrdluste geograafilist levikut ja selle taustal üldisi semantilisi tendentse, jätkatakse võrdluste semantika uurimist lingvistika ja retoorika raames väljatöötatud vahenditega. Uurimistulemused avaldatakse monograafiates. Lõpetatakse eesti kõnekäändude ja fraaside digitaliseerimine ning varustatakse võimalikult üksikasjalik andmebaas kasutajaliidesega; valmistatakse ette eesti fraaside ja kõnekäändude akadeemiline väljaanne, mis kujutab endast “Eesti vanasõnade” ja “Eesti mõistatuste” analoogi.
Aastatel 1950–1990 kuulus folkloristikas prioriteet regilaulude, seejärel paralleelselt väikevormide kopeerimisele, avaldamisele ja uurimisele. Rahvajuttude poolelt editeeriti muinasjutuantoloogia ja hiiu- ning vägilasmuistendite köited. FO uurimisaineseks sel perioodil on muistendid (rahvusvaheliselt huviorbiidis olevat teemat on Eestis vähe käsitletud), narratiivid nüüdisühiskonnas ja kaasaegne rahvahuumor.
Ettevalmistustööde käigus digitaliseeritakse frontaalselt muistendipärimus, samuti originaalainest sisaldav varasem trükisõna. Esmajärjekorras valmivad uurimused mütoloogilistest haigustest, haldjatest ja nendega seotud looduskeskkonnast, samuti mõnest muust mütoloogilisest olendist ja nähtusest (aarded, libahunt) kõnelevate tekstide põhjal. Muistendite puhul jälgitakse aja-, ruumi- ja tegelaskarakteristikuid erinevates muistendiliikides; fiktsiooni, fantaasia ja tegelikkuse problemaatikat; muistendites peegelduvat usundilist tausta; koostatakse mütoloogiliste olendite, nende funktsioonide jms kirjeldused. Eraldi vaadeldakse mütoloogiliste ja ajalooliste motiivide ning kontekstuaalsete seikade proportsioone juttudes ja jutustaja osa jutu kujundajana, samuti suulise ja kirjaliku pärimuse erijooni, kirjalike muistendite lingvistilisi parameetreid ja nende muutumist ajas jms. Loomulikult tähendab see ka teiste rahvaste paralleelainese ja meedia vahendusel leviva pärimuse vaatlemist.
Jätkub sarja “Monumenta Estoniae Antiquae” ettevalmistamine. Köidete uurimuslik osa ja tekstide põhitüübid tõlgitakse vähemalt inglise, saksa ja vene keelde.
Paralleelselt Monumenta-sarjaga valmistatakse ette muistenditüpoloogiat ja koostatakse elektroonilisi tekstivalimeid (katk, puud, haldjad). Lisaks valmistatakse piirkondlikke (Lõuna-Eesti, Saaremaa), üksikkogujate kogutud või –jutustajatelt kirja pandud tekstivalimikke koos uurimustega (nt. Ello Kirss, Heldur Seeba). Võimaluse korral koostatakse populaarseid kommenteeritud antoloogiad ja väikevalimikke.
Muistendi-projekti juures tehakse koostööd Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooliga, ka ERAga.
Jätkatakse 1990. aastatel Eesti ja maailma folkloristikas keskseks tõusnud tänapäevaste narratiivide uurimist. Luuakse ülevaade aastail 1950–1985 levinud narratiividest. Vaadeldakse temaatilisi või rühmapärimusena levivaid lugusid, eeskätt isiklikke kogemusjutte, paranormaalsetest juhtumustest kõnelevat folkloori, patsiendipärimust, hirmujutte, tõsieluteateid, pajatusi NLiidust ja kolhoosikorrast, väliseestlaste juturepertuaari (viimane koostöös projektist Lõuna-Rootsi eestlaste keel ja kultuur osavõtjatega) jm.
Jätkuvalt püütakse jälgida ja legaliseerida senisest käsitlusest kõrvalejäänud jutuliike ja lugusid endid, käsitleda jutte käivitavaid psühholoogilisi, sotsiaalseid jm asjaolusid, sh koostöös psühholoogidega. Jälgitakse tegelikkuse peegeldumist nüüdisjutus, vaadeldakse nüüdisjuttude motiive, karaktereid, iseloomulikke tunnusjooni, spontaanset jutustamist jmt. Kuivõrd 1950. jj. aastate näol on tegemist on murranguajaga Euroopa ja laiemalt kogu maailma kultuuripildis, peaksid jutud ja uurimistulemused olema võrreldavad muude rahvaste ainesega. Valmivad artiklite kogumikud, koostöös ERAga jätkatakse seeriat Tänapäeva folkloorist (eesti ja inglise keeles), valmistatakse lustakaid valimikke jmt.
Teadusfondi grandiprojekt aastaiks 2001–2005, mille käigus koostatakse eesti nüüdisnaljade andmebaas, püütakse võimalust mööda likvideerida teadaolevaid tühikuid vanemate naljandite arhiveerimise osas ja saada andmebaasi täienedes ülevaade kaasajal Eestis levivatest anekdootidest.
Uuritakse huumoriskriptide mõistmist erinevate mõtlemisstrateegiatega inimeste juures, eeldades, et anekdoodi retseptsioon sõltub indiviidi kultuuritaustast määratud vahendite kättesaadavusest. Koostatakse ingliskeelne monograafia, mis annab huumori kultuuripsühholoogilise üldkäsitluse, kasutades ühtlasi nii varem nimetatud empiirilisi uurimusi kui ka viies läbi uusi ekstensiivseid uuringuid valmivas ja täienevas eesti nüüdisnaljade andmebaasis. Koostatakse eesti nüüdisnaljade folkloristlikus laadis tüpoloogiline koondindeks, mis liitub Eesti-poolse eeltööna Göttingenis käivitatavasse rahvajuttude täiendatud AT-registri koostamise projekti. Koostatakse antoloogia eesti levinumaist nüüdisnaljadest.
Kuivõrd usundiuurimine oli nõukogude ajal sordiini all, siis 1980. lõpust peale on laienenud erinevate usundiliste nähtuste uurimine. Viljakalt on valgustatud seni käsitlemata ainest (nt. prohvetid, loitsud jms) ja teiste soome-ugri rahvaste usundit ja kombestikku. Need kõik on olnud tarvilikuks eeltööks uue rahvausundi entsüklopeedilise väljaande koostamisel, mis on üks perioodi kesksemaid rakenduslikke väljundeid. Uurimisprojektidega seoses on alustatud valikulist usunditeadete digitaliseerimist (rahvameditsiin, -astronoomia, -meteoroloogia, -botaanika, loitsud, perekonnatavand).
Peamiseks uurimisalaks jääb eesti rahvausund võrdlevalt teiste rahvaste (uurali keelkond ja Eesti minoriteetid) usundi; kristlike ning uute mittekristlike usuliikumistega. Rahvausundi uurimine on sümbiootiline rahvajuttude uurimisega (vt 2.1, 2.2.), sest nimelt muistendid, pajatused isiklikest kogemustest, usundi- ning kombestikuteated on otsene ja autentseim aines usundi käsitlemiseks. Seoses muistendiprojektiga valmivad monograafilised uurimused vanemate mütoloogiliste olendite ja kujutelmade kohta. Lisaks sellele on töös teemasid, mis valgustavad usuelu erinevaid tahke, liikumisi, teatud konkreetse temaatikaga seotud uskumusi jmt.
3.1. Monograafia muinasskandinaavia mõjutustest eesti rahvausundile Eesti arheoloogilise ainese, rahvausundi teadete ja (Islandi) saagade põhjal. Osa uurimisprojektist teostatakse koostöös EU Islandi saagade projektiga.
3.2. Prohvetid ja vaimulikud värsid. Kavas on vaimulike värsside väljaanne. Selle sissejuhatuses käsitletakse vaimulike värsside seoseid kirjaliku, eriti eesti rahvakultuuri oluliselt mõjustanud vennastekoguduse pärimusega ning rahvalauludega, samuti nende levikut ja funktsioone. Käsitletakse ka niisugust huvipakkuvat usuelu tahku nagu rahvaprohvetid.
3.3. Rahvameditsiin ja loitsud. Käsitlused rahva- ja alternatiivmeditsiini arengujoontest, põhimeetoditest ja vahenditest, uskumuslikust taustast, rahvameditsiini institutsionaalsest poolest, kirjalike allikate mõjust jm. Esitatakse kümnekonna värvikama esindaja näitel muutused alternatiivmeditsiinis. Jätkatakse välitöid ja sihtintervjuusid, tuntumate meediumite isikuarhiivide loomist, visuaalse ainese kogumist. Avaldatakse monograafia ja kommenteeritud tekstivalimik, monteeritakse õppefilme. Eesti loitsudest valmib FFC seerias avaldatav indeks, antoloogia ja monograafia, võimalused luuakse temaatiline uurijate network.
3.4. Mütoloogiliste kujutelmade avaldumine erinevates vanemates poeetilise rahvaluule liikides; eeposed ja eeposelaadsed vormid. Käsitletakse erinevate usundikujutelmade avaldumist, valmib monograafia Lüroeepilised regilaulud ja rahvuseeposed: struktuur, tähendus, lahendus. Projekt on valmimas koostöös Turu Ülikooli ja Soome Kalevala Instituudiga. Koostööd tehakse Tartu Ülikooli ja Viljandi Kultuurikolledžiga.
3.5. Maskeerimised ja sanditamised eestlastel ja läänemeresoomlastel skandinaavia ainese taustal. Uurimisprojekt teostatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastusel EKM ja Skandinaavia ning Islandi uurijate ühistööna. Üks arhailisi ja veel 20. sajandi alguses piirkondlikult selgete erijoontega tavandeid lubab valgustada muistseid hingekujutelmi, riitusi, maske ja maskeerimistavasid, rekonstrueerida vana ja esitada kaasaegse rituaali struktuur ja erijooned. Andmestiku saamiseks korraldatakse kogumisaktsioon, käiakse välitöödel. Valmib mitmekeelne andmebaas, artiklid eesti ja inglise keeles.
3.6. Kummitusnähtused minevikus ja kaasajal. Valmib artikleid tänapäevastest ja klassikalistest kummitusolenditest ja juhtumustest (vt. ka 2.2.).
3.7. Rahvaastronoomia. Jätkatakse välitöid harrastusastronoomia kokkutulekutel. Välitööde ainese, valikintervjuude ja arhiiviainese põhjal valmivad artiklid, tekstivalimikud, interaktiivne multimeedia väljaanne. Tehakse koostööd Tartu Astronoomiaringiga.
3. 8. Uurali keelkonna rahvaste folkloori ja usundi uurimine.
Jätkub vepslaste usundit puudutate teemade käsitlemine, millest kujundatakse ühtne multimeedia võimalusi kasutav interneti väljaanne ja CD.
Koostöös ERAga jätkatakse Ingerimaa rahvaste, eriti vadjalaste usundi ja rituaalistiku käsitlemist. Valmivad artiklid on eeltööks MU vadja köitele ja veebile.
Uurali keelkonna rahvastest tegeldakse veel mordvalaste, komide ja idapoolsete uurali rahvastega. Uurimusi teostatakse lisaks Eesti keskustele koostöös Mordva ja Komimaa teadlastega. Väljundiks kujunevad multilingvaalsed kogumikud jmt.
Suuremaks projektiks on teadusfondi grant, millega vaadeldakse pärimuse rituaalseid institutsioone idapoolsetel uurali rahvastel. Multimeedia võimalusi kasutava uudse uurimuse teljeks on pärimus ning eesmärgiks välja selgitada, kuidas seda kujundatakse, edastatakse ja modifitseeritakse rituaalsete institutsioonide abil. Selline lähenemine annab võimaluse vaadelda kõrvuti šamaanirituaale ja šamanistlikku pärimust, küttimise-kalapüügiga seotud rituaalseid toiminguid, põlluharimist saatvaid ohvrirituaale, perekondlikke riitusi. Lõpptulemuseks on CD.
Kuivõrd rahvausundi alal on suur vajadus leksikonide ja entsüklopeediliste väljaannete järele, siis koostatakse väikesi leksikone kombestikust, sümbolitest, valmistatakse ette mitmekeelsed Mythologia Uralica köited, tõlgitakse L. Petzoldi Euroopa deemonite ja vaimude leksikon.
Uurali rahvaste folkloori ja usundi käsitlemisel tehakse koostööd suuremate uurimiskeskustega (TÜ õppetoolid, ERM, Mauritiuse Instituut, ERA).
1996. aastast koostatakse eesti ja uurali rahvaste folkloori kohta veebilehekülgi ja ilmuvad elektroonilised folklooriajakirjad Folklore ja Mäetagused. Mõlemas kasutatakse multimeediavõimalusi: helinäiteid, pilte, videolõike. Folklore on eelretsenseeritav rahvusvaheline ajakiri, kuhu laekub kaastöid kõigilt kontinentidelt. On avatud suuremaid andmehulki, publitseeritud akadeemilisi tekstiväljaandeid, koostatud e- ja virtuaalraamatuid, virtuaalnäitusi jmt. Jätkatakse netifolkloori arhiveerimist ja uurimist.
Aastatel 2001–2005 läbiviidav kontrolluuring keskendub võrgus leviva folkloori ja usundi ning jutuvestmissituatsioonide uurimisele (vt ka rahvahuumor). Jälgitakse interneti ja ITga seotud spetsiifilist folkloori, koostatakse liigikirjeldused. Vaadeldakse vanade liikide adapteerumist internetis ja selle tagamaid; pere-, hõimu- ja lokaalse identiteedi postuleerimist veebilehekülgedel. Lähema vaatluse all on :
jututuba – kommunikatsioonivormid, narratiivide hulk ja liigid, rühma eristavad märgid ja tunnused, hüüdnimed ja rollid, virtuaalse reaalsuse ja reaalsuse kokkupuutealad jms;
paari listi ja e-arhiivi (eeskätt narratiivi- ja usundiarhiivid, noorte emade list jt) analüüs;
transkultuurilised folkloorinähtused (ASCII-kunst, paroolid, allkirjad, naljandid, virtuaalsed kaardid, kalendritavand, uskumused jm);
isiklikud veebileheküljed kui isiku identiteedi väljendajad;
ADD ja MUD lokaalne areng;
interneti mõju reaalses ruumis toimuvale folklooriprotsessile (uute kommete, rituaalide ja tähtpäevade juurutamine, üldine nn netimütoloogia jm, portaalides peegelduv argiuskumustik);
esitamissituatsioon ja selle vormid.
Viiakse läbi elektroonilisi konverentse, koostatakse artiklite kogumik ja portaal. Kirjutatakse artikleid elektroonilise kirjastamise teemal, koostatakse õppevahend elektrooniliste väljaannete koostajatele. Jätkatakse töid Eesti hüpermütoloogia loomiseks. See on põhimõtteliselt uus väljaandeliik, kus püütakse luua sümbioosi interaktiivsusest, ADDst, MUDst, akadeemilisest väljaandest jms.
FO kirjastamistegevuses on pearõhk teaduspublikatsioonidel. Valmivate digitaalsete andmekorpuste põhjal luuakse temaatilisi, lokaalseid, entsüklopeedilisi, antoloogilisi väljaandeid ja mõnevõrra ka populaarseid publikatsioone. Hüppeliselt kasvatatakse multilingvaalsete ja interaktiivsete uurimuste ja valimike osa. Jätkatakse eestikeelsete teoste tõlkimist võõrkeeltesse ja võõrkeelse erialakirjanduse eestindamist. Arendatakse emakeelset teadusterminoloogiat. Kuivõrd internet pakub mitmekülgseid võimalusi odavaks, kuid kvaliteetseks kirjastamiseks ja levitamiseks, siis jätkatakse veebipõhiste publikatsioonidega: e-raamat, virtuaalraamat, perioodika, on-line-andmebaas, virtuaalnäitus, portaal.
1. FOl on oma väljaannete sarjad: usundi- ja kombestikuartiklite seeria Sator, parömioloogiauurimuste seeriad Rhetor ja Sissevaateid folkloori lühivormidesse.
2. Jätkub ajakirjade Folklore ja Mäetagused ja nende paberversioonide publitseerimine. Mäetagustest kujundatakse Folklore eeskujul eelretsenseeritav ajakiri.
3. Jätkatakse Jakob Hurda rajatud Monumenta Estoniae Antiquae sarja ette valmistamist, kuhu lisanduvad jooksvalt muistendid, mõistatused, fraseoloogia (vt teemade alt). Koostöös ERAga jätkatakse seeriaid Tänapäeva folkloorist ning Contemporary Folklore. 4. Kirjastatakse valmivaid eesti ja (peamiselt) ingliskeelseid monograafiaid ja artiklite kogumikke, sh küberruumis ja CD-formaadis. Senisest enam luuakse mitmele meelele orienteeritud väljaandeid.
5. Koostatakse tõlkevalimikke folkloristika teooriast (Dan Ben Amos, skandinaavia folkloristika, Hoppali kogumik).
6. Arendatakse multilingvaalseid soome-ugri rahvaste veebimonograafiaid ja/või koguteoseid (3).
7. Alustatakse erinevate usundi- ja kombestiku alaste leksikonide ja teatmeteoste publitseerimisega (vt. 3. 2).
8. Jätkatakse teatava piirkonna (Lõuna-Eesti folkloori seeria) või kindla sihtrühma (üliõpilased, noored emad, jmt.) jaoks uurimuste ja kommenteeritud valimike, ka laiale lugejaskonnale mõeldud tasku- ja iluväljaannete loomist.
9. Luuakse õppevahendeid, eeskätt virtuaalseid loengukursusi, õppefilme, tekstipõhiseid ja ka audio-visuaalseid CDsid jmt.
10. Endiselt jätkub suuremate digitaalsete tervikandmehulkade avamine haridus- ja kultuuriasuste jaoks. Uueks publitseerimisvõimaluseks kujunevad temaatilised pisiportaalid, kus ühendatakse valitud ainestik kommentaaride ja artiklitega.
11. Kordusväljaanded, faksiimile-väljaanded jmt. Pabertrükistest, mille tiraaž on läbimüüdud, kuid mille järgi on olemas nõudlus õppetöö vms. Huvides, millel on olemas sihtrühm jne. luuakse elektroonilised kordustrükid. Kordustrükkidena (taas peamiselt interneti vahendusel) avaldatakse vajalikke ja huvipakkuvaid varasemaid trükiseid.
12. Uueks väljaande liigiks kujunevad virtuaalsed näitused, millest osa tiražeeritakse ka CDl.
FO välitööde regioonid ja vaadeldavad rühmad valitakse lähtudes osakonna teadusteemade ja –projektide vajadustest. Välitöid viiakse läbi erinevas suuruses mobiilsete rühmadena. Tavakohaselt tehakse koostööd teiste uurimisrühmade, distsipliinide ja institutsioonidega, eeskätt ERA, ERM jt. Tarvidusel alustatakse ja viiakse läbi eksperimente, pilootuuringuid, küsitlusi, intervjuusid, kuid põhiosas on küsitlusstrateegia sama mis varasemal kümnendil.
Keskendutakse eeskätt loomeinimeste ja teadlaste pärimuse jäädvustamisele, kuivõrd seda isikuteringi on vähe küsitletud. Jäädvustatakse isikufolkloori, nüüdisinimese folkloorikogemust ja –praktikat. Uurimisteemadest lähtudes keskendutakse taaselustatud rituaalidele, usuliikumistele, muutustele eestlaste usundilistes hoiakutes, jäädvustatakse sihipäraselt rahvameditsiini ja alternatiivmeditsiini meediumeid ja juhtisikuid, suurepäraseid jutustajaid, usundi ja riituste formuleerijaid jms. Jätkub uurali keelkonna rahvaste ja läänepoolse eesti diasporaa vaatlemine. Ulatuslikke välitöid tehakse küberruumis. Jätkatakse ja laiendatakse koostööd vabatahtlike, kuid ka eri teadusharude (sotsioloogid, psühholoogid, suulise kõne uurijad, arheoloogid) ja elukutsete (kunstnikud jt.) esindajatega.
1. Tähelepanu suundub 1950.–1985. levinud pärimusele, mida kogutakse kümmeaastakute kaupa, vajadusel mõne eriala esindajate täiendava küsitlemisega. Projekti algetapp tingnimetusega 1955 jäädvustab kultuurimuutusi ja mentaliteediilminguid 1950. aastatel, mis oli tähendusrikaste muutuste aeg mitme kontinendi kultuuriruumis. Küsitlus viiakse läbi kolmanda sektori ja meedia abil. Välitööde aines on alusmaterjal teemadele 2, 3, 4.
2. Jätkatakse valikürituste jäädvustamist (eeskätt need, mille jäädvustamisega alustati eelmisel perioodil või millega on osakonna töötajad seotud): Viljandi Pärimusmuusika festival, BBSummer, SF 2001, astronoomiahuviliste ja alternatiivmeedikute kokkutulekud jm; samuti jäädvustatakse teatavaid rituaale ja külapühi, mis on vajalikud uurimisteema teostamiseks.
3. Jäädvustatakse häid jutuvestjaid ja meediumeid (sh TV- ja filmitegijate pärimust) jmt.
4. Muistendiprojekt rajoneerib üle-eestiliselt andmestikku, jäädvustab uut visuaalset ainest.
5. Jätkuvad välitööd läänemeresoome (eeskätt vadja, vepsa) ja muudel soome-ugri-uurali keelerühma aladel (udmurdid, obiugrilased, samojeedid).
6. Võimalust mööda jätkatakse koostööd Kenyatta Ülikooli ja Ezekiel Alembi juhitava folkloristide rühmaga.
7. 1995. aastast pärinevad esimesed internetifolkloori kogud. Folkloori on Eesti koolidest meilitsi kogutud 1997. aastal, hiljem teadusfondi grandiprojektiga. Selle jätkuna viivad 2001–2005 naljandite uurimisrühm ja meediaprojekt läbi ulatuslikud virtuaalsed välitööd saamaks ülevaadet internetifolkloorist ja sellega seotud problemaatikast.
FO missiooniks on 1995. aastast olnud arvutivõrgu rajamine, digitaalse andmehulga intensiivne kasvatamine, täistekste hõlmavate andmekogude loomine. Sellest johtuvalt on FO panuseks nende teemade ja liikide osas ammendavate digitaalsete arhiivide rajamine, millega plaaniliselt tegeldakse. See tähendab , et Eesti arhiivides leiduv vastava teema või liigiga seotud käsikirjaline ja trükiaines koondatakse kokku, tekstide rahvaehtsuse kontrollimise järel aines tüpologiseeritakse, tehakse tüüpide detailne sisekorraldus ja digitaliseeritud tekstid avatakse digitaalsete andmekorpustena kasutajatele. Osa ainesest digitaliseeritakse masinkirjakoopiate kaudu.
Iga uurimisrühm tegeleb oma ainese korrastamisega. Sõltuvalt stardiajast jõutakse viie aasta jooksul kas kogu aines digitaliseerida või alustatakse sellega. Lõplik digitaalne täisandmebaas luuakse mõistatustest, fraseoloogiast, teatavatest muistendiliikidest, huumorist, osadest usunditeemadest. Muude osas jätkub digitaliseerimine, käsikartoteeke juurde ei looda ega kopeerita.
Fondide ja sihtstipendiumite abiga digitaliseeritakse täiendavalt veel:
Suomen KansanVanhatRunoti jätkuprojektina regilaulutekstid;
lõpetatakse varasemate eestikeelsete tekstivalimike digitaliseerimine;
varased unikaalseid teateid ja folklooritekste sisaldavaid trükiseid (esmajärjekorras Wiedemann AIÄLE, Russwurm, Hupel, Jung jt), samuti otseselt uurimisteemadega seonduvad rahvaraamatud (peamiselt M. J. Eisen), mis on otseselt mõjutanud suulist traditsiooni.
Üldkasutatav tekstiandmebaas rakendub 2001–2003.
2001. aastal alustatakse lõplikult kollatsioneeritud ainese (muistendid, mõistatused jms) ladumist puhverarhiividest põhiandmebaasi. Iga alaprojekt laob oma korrektses vormistuses ainese andmebaasi enne projekti või selle alaosa lõppu.
Nii allarhiividest kui andmebaasist tehakse korrapäraselt DAT ja CD-koopiaid. Eraldi CD-koopiad luuakse valmivatest väljaannetest.
Elektroonilisest folklooriarhiivist osa avatakse on-line-teeninduse ja interneti vahendusel laiemale kasutajaskonnale (vt kirjastamine, avalikkussuhted ).
FO väga oluline projekt on Haldjas, folkloristide internetiserver, mis rajati 1995. aastal. Suurem osa FO uurijateenindusest, suhtlemisest avalikkusega, koolitusest jms. toimub uue meedia ehk interneti vahendusel, mis võimaldab kiire eneseteeninduse mistahes riigi osas. Haldjat külastab ja kasutab rohkesti inimesi maailma erinevatest nurkadest, ingliskeelne ajakiri Folklore leidub nt. 70 Ameerika Ülikooli raamatukogu leheküljel, ta on viidatud paljude Euroopa, kuid ka Aasia, Aafrika, Austraalia humanitaariaga seotud lehekülgedel.
Elektroonilisest folklooriarhiivist osa avatakse on-line-teeninduse ja interneti vahendusel laiemale kasutajaskonnale. See on mitmekülgne ja pikemaaegne projekt, milles löövad kaasa kõik uurimisrühmad, tehakse koostööd kõigi folkloristlike uurimisasutuste ja -üksuste ning rahvakultuuri keskuste ja projektidega. (vt ka uurimisteemad, väljaanded, kogumine jm teemad).
Haldjas leiduvatele valimikele, koguteostele jm. koostatakse ja rakendatakse spetsiaalne PR-strateegia, seal leiduvat ainest hakatakse järekindlalt reklaamima haridus- ja kultuuriasutustele. Eesti tarvis alustatakse on-line-teenindusega.
Kõigiti täiendatakse serveris leiduvaid eestikeelseid andmekogusid, mitmekesistatakse ja laiendatakse erinevate tehniliste lahendustega väljundite hulka. Osa folklooriainesest, näiteks koolidele ja kultuuriasutustele tarvilik (või otseselt õppetöö vajadustega seotu) publitseeritakse virtuaal- ja e-raamatute (ka CD) vahendusel selle arvestusega, et kasutaja saaks neist koostada originaalseid tunnimaterjale, lokaalseid isikupäraseid elektroonilisi õppematerjale jmt. Nt. ulatuslik valik vanasõnaainet on publitseeritud sisulis-temaatiliselt korraldatud eesti- ja saksakeelse antoloogiana (viimane pealkirjaga “Sprichwörterbuch”). Mõistatustest on loodud ulatuslik antoloogia “Mõista, mõista mõlle-rõlle” (u 9200 teksti koos u 660 levikukaardiga). Mõistatuste äärealad (piltmõistatused ja nuputamisülesanded) avatakse internetis täismahus. Ütlustest on avatud suurem andmebaas, nagu ka hiiumuistenditest, lendvapärimusest, rahvaastronoomiast jmt. Nende abiga on lokaalse ainese otsimine suhteliselt hõlbus. See välistab ebaautentse materjali ringlusse sattumise, vähendab tekstivalikult diletantlike õppe- jm. vahendite hulka.
Avatakse interaktiivseid pisiportaale (rahvakultuur, BERTA, internetifolkloor jms.)
Kasutajatele luuakse tüpoloogilisi loendeid jm. abivahendeid. Luuakse aktiivse tagasiside võimalused, eelregitreerumismoodulid jmt. Luuakse sobivad ja kasutajasõbralikud liidesed, kirjutatakse ja tellitakse spetsiaalset rakendustarkvara.
Jätkuva globaliseerumise ajajärgul on muutnud oluliseks erinevatele auditooriumidele suunatud tegevuse arendamine, sh eesti keele kasutusala laiendamine multilingvaalsete väljundite kaudu. Üheks võtmeküsimuseks saab lisaks teadusväljaannetele ja leksikonidele emotsionaalsete, hästi ja huvitavalt tõlgitud ja kujundatud tekstivalimike ja audio-visuaalsete väljundite loomine. Seejuures tehakse koostööd Eesti Kunstiakadeemia, Kunstnike Liidu ja teiste asjaomaste organisatsioonide ja üksikisikutega.
Osaletakse EKM koolitusprojektide kujundamisel ja täitmisel.
Rakendatakse erinevaid aktiivõppe vorme. FO on osalenud 1990. aastatel Eesti simulatsioonimängudes ning CCED (Cross-Cultural Explorations and Dialogue)-projektides. Samalaadi diskussioonide, simulatsioonide, e-konverentsidega, eeskätt aga CCED-tüüpi ettevõtmistega jätkatakse 2001-2005.
Luuakse õppematerjale ja loengukursusi. Algatatakse uusi haridus- ja kaugkoolitusprojekte, et õpetada inimesi maksimaalselt kasutama neile pakutavaid teenuseid ja folkloorimaterjale, andma tagasisidet, saama ja vahetama informatsiooni, looma virtuaalseid õppevalimikke jms.
Püütakse luua eesti rahvakultuurist võõrkeelseid esmateabeallikaid.
Tutvustatakse meediakanalite vahendusel folkloriste ja nende uurimusi, pakutakse tagasisidet ja kommentaare aktuaalsetele nüüdisfolkloori ja ka usundiga seotud küsimustele. Nõustamine toimub telefonitsi, meilitsi jm. meediakanalite vahendusel, tulevikus ka formide, otsesuhtlusvahendite jms. vahendusel.
FO teeb koostööd Eesti folkloristilike institutsioonidega, eeskätt EKM ERA ja etnomusikoloogia osakonnaga, juhtivate erialakeskustega kogu maailmas, samuti asutuste, mittetulundusühingute, seltsidega, kes tegelevad kas folkloori jäädvustamise, uurimise või rakendamisega
Koostööpartneriteks on üksikisikud ja rühmitused Eestis ja mujal, erialaajakirjade toimetused, samuti erialased maailmaorganisatsioonid (FFS võrgustik, SEEFA, AAABS, International Society of Humor, Society of Contemporary Legend, ISFNR, SIEF jts). Põhjamaade ja Euro-projektide raames tehakse koostööd projekti muude liikmete ja nende institutsioonidega.
Laieneb koostöö visuaalsete kunstide esindajate ja IT poolega (TÜ kaugkoolituskeskus, EKA, TPedÜ, EMA).
Osaletakse Balti Folkloori Instituudi töös ning ajakirja Journal of Baltic Institute ja bülletääni BIF Newsletter väljaandmises (koos Läti ja Leedu folkloristidega).