Kaevamised Lõuna-Islandil, Seljalandis
2002. aasta augustis toimusid Edinbourghi ülikooli doktorandi Kristján Ahronsoni valmiva väitekirja raames uuringud Lõuna-Islandil, Seljalandis. Uuriti kolme objekti, millest ühe kaevamisi juhatas Tõnno Jonuks.
Allakirjutanu juhendamisel avati 3x3 m suurune kaevand 120 m kõrgusel merepinnast, mäe lael, uurimaks vulkaanilise tuha, tefra, kihte ning testimaks uut meetodit tefrakihtide analüüsimisel. Seni on tefrakihte avatud vaid vertikaalselt, et nende abil dateerida muistiseid, seekord puhastati aga tefrakiht horisontaalse pinnana lahti. Kaevandi eesmärgiks oli kontrollida oletust, et tefra ladestumise ajal jäid kihi sisse jäljed seal kasvanud puudest ning otsustada, kas selle põhjal on võimalik teha oletusi saarel kasvanud taimestku kohta. Tefrakihtide puhul on välja selgitatud millisest vulkaanist tuhk pärit on ja millal see ladestus. Võrdluseks puhastati välja kolm erinevat kihti aastatest 1500 (vulkaan Katla), 920 (vulkaan Katla) ja 871+/-2 (vulkaan Veiðivötn). Kaevand rajati alale, kus mingit muistist teadaolevalt ei ole olnud sest eesmärgiks oligi uurida loodusliku pinda.
Aasta 1500 kohta selgitati välja, et maapind sel ajal oli väga sarnane tänapäevasele. Taimestik koosnes peamiselt tarnatest mis moodustasid tihedalt üksteise lähedal paiknenud mättaid.
920. aasta tefrakihist joonistus välja hoopis teistsugune maastik. Maapind oli rohkem avatud, kogu kaevandi alal leiti jälgi vaid ühest tarnamättast. Tefrakihist leiti kolm ca 10 cm läbimõõduga ja selgete piirjoontega, heledamat, ümmargust laiku. Tõenäoliselt on nende näol tegemist puutüvede jälgedega, mille ümber ladestus tefrakiht.
Sarnane tulemus saadi ka 871+/-2 aasta kihi lahtipuhastamisel.
Kaevandist saadud tulemus kinnitas oletust, et sellist meetodit on võimalik kasutada omaaegse looduse ja taimestiku kohta info saamiseks. Islandil on see ka aktuaalne probleem, kuna endiselt kestavad vaidlused, milline oli taimestik saarel enne inimasustust ning milliseid muutusi tõi inimasustuse teke saarel kaasa. Ehkki tegemist on vaid esialgsete tulemustega, võb öelda, et enne inimasustuse teket (ca 9. sajandil) oli saar kaetud hõreda ning madala metsase taimestikuga, mis aga üsna kiiresti muutus. Muutuse põhjuseks oli tõenäoliselt nii inimtegevus, kui inimeste saarele toodud koduloomad, peamiselt lambad ja hobused, keda saarel vabalt karjatati. Loomastik tõenäoliselt hävitas varasema taimestiku ning ei lasknud sel uuesti tärgata. Selle tulemusena kattus vaadeldav ala tiheda rohttaimestikuga, mis olid loomadele märksa vastupidavamad.
2003. aastale on plaanitud uued uuringud, mille käigus avatakse laiem kaevand ning puhastatakse välja võrdluse jaoks ka kihid, mil inimtegevust saarel veel kindlasti ei olnud.
Teine kaevand avati kunstlikult tufti kaevatud koopa ette eesmärgiga proovida dateerida koopa rajamisaega. Koopa eest leiti 871+/-2 aasta tefrakihi alt hulgaliselt kive, mis jätsid mulje justkui oleks need pärit koopa kaevamisest. Seega peaks koobas olema 783. aastast vanem. Tegemist on aga veel esialgsete oletustega ning kivinäidised on Edinbourghi Ülikooli geoloogiakeskuses täpsematel määramistel. Tulemusi oodatakse 2003. aasta veebruariks.
Kolmas uurimispiirkond oli kolmeosalise kunstliku koopa jäänused, mille kõk seinad olid kaetud sissegraveeritud risti kujutistega. Uuringute käigus plaanistati koobas ning kanti ristid plaanile ning joonistati kõik ristid ka eraldi üles. Oletatavalt on ristid seintele graveerinud ühed varaseimad Islandi elanikud, kelleks võis olla Briti saarte põhjaosast pärit kristlik kogukond. Kogukonna päritolu kohta annab kinnitust ristide võrdlemine nii Iirimaa, kui Šoti rannikult leitud sarnaste ristidega. Ka sellel alal jätkuvad uuringud 2003. aasta suvel, mil plaanitakse kaevand koopasse et selgitada välja koopa esialgne plaan ning saada andmeid koopa dateerimiseks.
