| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
nagu kabelist ära karanud jalga jala ette tõstma ei kannata mehe hoopigi justkut keerevints viimane roju kui koerakutsikas kui koi nagu kolgispuu nagu konn nagu mullakinnas nagu päkapikk nagu sitahais nagu vang surma nägu kui nukkumata hing nagu vana korv nagu vana peni nagu vana setukas nagu vana äke sa vana risu nagu haige lehma sitt nagu vaimuhaige pehme kui puss sinine nagu villi surnud venelane tõsine kui koer keskmise julga peal läbi nagu pulstipapa püksi kõrvad kottis küüned kottis surmahais juures hing kontide vahel nagu tuli toores puus nagu tõuk puukoore vahel nagu tuli toores puus, ei pala, ei kistu üks vanast väeti, teine noorest nõrk viiest vigane, kuuest kurjan tõben, see om seitsmest sidemege seot |
fraseologism:
Üts om vanast väeti, tõne noorest nõrk. Üks noorest nõrk, teine vanast väeti. Teine vanast väeti, teine noorest nõrk. Üits om noorest nõrk, tõne vanadusest väeti. Tõine noorest nõrk, tõine vanast väettu. Üks noorest nõrk, teine vanast vääti. Üks nuarest nõrk, teine vanast vääti. Üks on nuarest nõrk, tõine vanast vääti. Üks nuoräst nõrk, teinä vanast vääti. Üks vanast väeti, teine noorest nork. Üks vanadusest väeti, teine noorusest nõrk. Üks on noorusest nõrk, teine vanadusest vääti. Üts om nuorusest nõrk, tõõne vanadusest kehv, üte jõvvetu mõlemba. Noorest nõrgake, vanast väetike just ilmaametist lahti. Üks noorusest nõrguke, teine vanadusest väeti. Üks vanast väätike, teine noorest nõrguke. Noorest nõrguke, vanast väetike. Nuur om noorest nõrgakene, vana vanast väsinu. Üits om noorest nõrgakene nigu tõene vanast väsinu. Üits om noorest nõrgakene, tõine vanast väsinu. Üks on vanast väeti, teine noorest nõder. Noorusest nöder ja vanusest veeti. Üks oo vanast väeti, teine noorest nõtr. Üks noorest nõdruke, teine vanast vääti. Üts om noorest nõdruke ja tõne vanast väetike. Teine noorest nõtruke, teine vanast väätike. Üks nuorest nõdruke, teine vanast väätike. Üks on vanast väätike, teene noorest nõdruke. Toine nuorest nodrukene, toine vanast väätikäne. Üks vanast väetike, teene nuõrõst nõdrukõ. Teine nuor ja jõotu, teine vana vääti. Üks noor jootu, teine vana vääti. Üks vana väeti ja teine noor jootu. Noor jootu, vana väeti, mis nad kahekesi ikka jõudvad teha. Teine nuor juotuke, teine vana väeti. Üks noor jootuke, teine vana väetike. Üks vana ja väätike, teine noor jootuke. Üks vana ja väeti, teine noor ja joatu. Üks noorest nooruke, teine vanast väetike.
Hel Hel, Tõrva Hlj Hls Hää Hää, Orajõe Iis, Lõpe Iis, Tudulinna Iis, Uhe JJn Juu v. Vän Juu, Toomja Jäm Jõh, Järve, Kukruse Jõh, Kohtla Jür, Kurna Jür, Mõisa Jür, Rae, Limu KJn KJn, Soosaare Kaa, Ansi Kaa, Kellamäe Khk, Kalmu Khn Krk Krk, Nuia Krk, Vakiste Ksi Kuu Kuu, Kodasoo-Rummu Kuu, Kuusalu Lai, Laius-Tähkvere Mar, Haeska Muh, Lõetsa Muh, Soonda Nrv Nõo Nõo, Tõravere Ote Pal Pal, Kudina, Aruküla Pha, Liiva-Putla Phl, Soonlepa Pil Pst Pöi, Laimjala Rak, Kloodi, Paatna Rap v. Mär Räp Rõn Sim, Pudivere TMr Tor Trm, Lohusuu, Kalma, Mutuska Trv VJg, Vinni Vig
|
||
|
|||