MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimene kui tervik
Psüühika
lohakas, räpakas
tuhnib nagu siga
leib liede, labidas ahju
pillub nagu kits heinasületäit
vana toru
nagu kalts
nagu kördikott
nagu lehm
nagu mõnitus
nagu va lätakas
nagu vana virsu
justku tõiste tare ürjäts
nagu Kessu mehe hunt
sinu tegu, sea nägu
sitane nagu tema enda elulugu
kindad käes
nagu kirp nõela otsas
mehed mustad, naised laisad, lapsed kännukarvalised
pole nägu ega tegu
küll valge naerab pimeda tööd
ega keegi hobusega ligi aja
mis sa tsurgit, situ iloste
Kes sinu ila hakkab sööma?
ei ole magu ega maiku
mis koormast kukkus, see sinna jäi
sips, sops silmad pähe, priks, praks pragu taha
silmad pesemata, pea sugemata, ase tegemata, ise lugemata, oh sa häbemata
ma olen näinud mõndagi, mis kiitust väärib ja olen näinud kimmelguid, mis sita ära määrib
lehmad on teil leiba teinud ja härjad on neid ahju viinud, lehma sarved leivased, härja turjad tuhased
|
fraseologism:ega keegi hobusega ligi aja
süntaktiline struktuur: näited:Ega ta juure ometi hobosega ei aeta.
Keegi hobusega juurde ei aja, öeldi, kui mõni riietusese või tarberiist ei olnud nii ilus nagu oleks pidanud olema.
Kes sellele ikka hobusega juurde ajab.
Kes siis hobuse ehk härjaga ta juure ajab.
Kes talle ratsahobusega juurde ajab.
Ei tiä, kes õege tälle hobese perrä aab.
Kis tema juure ikke hobusega aab ja voatama hakkab, kas on sii soki pöid valkjam või mustjam.
levikuala:< Juu, Junnküla
KJn
Kad, Hõbeda
Kod, Alatskivi
Kos, Alavere
Lüg
Lüg, Irvala
SJn
Sim, Rahkla
Trv
|