MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimene kui tervik
Psüühika
lohakas, räpakas
tuhnib nagu siga
leib liede, labidas ahju
pillub nagu kits heinasületäit
vana toru
nagu kalts
nagu kördikott
nagu lehm
nagu mõnitus
nagu va lätakas
nagu vana virsu
justku tõiste tare ürjäts
nagu Kessu mehe hunt
sinu tegu, sea nägu
sitane nagu tema enda elulugu
kindad käes
nagu kirp nõela otsas
mehed mustad, naised laisad, lapsed kännukarvalised
pole nägu ega tegu
küll valge naerab pimeda tööd
ega keegi hobusega ligi aja
mis sa tsurgit, situ iloste
Kes sinu ila hakkab sööma?
ei ole magu ega maiku
mis koormast kukkus, see sinna jäi
sips, sops silmad pähe, priks, praks pragu taha
silmad pesemata, pea sugemata, ase tegemata, ise lugemata, oh sa häbemata
ma olen näinud mõndagi, mis kiitust väärib ja olen näinud kimmelguid, mis sita ära määrib
lehmad on teil leiba teinud ja härjad on neid ahju viinud, lehma sarved leivased, härja turjad tuhased
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Sa käid kah nigu mõnitus, sukaseere alla livatedu, rätt kah pääst ärä livatanu.
Na (rõivad) nii köbrun, et sa oled nendega nigu üits mõnitus.
Käib nigu üits igävene mõnitus tõeste siän.
Ta on kodurahvale kah mõnituses.
Om nigu mehe mõnitus.
levikuala:
|