| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
pikalt kokku pandud nagu kangast veab venib nagu soarmus venib kui härg venib kui kangas venib kui köis venib kui tatt venib kui tigu venib kui täi nagu puuga pähe löödud venib nagu villane lõng venib kui juuda liha venib nagu havi soolvesi venib nagu härja ila ei veni ega katke härjapea sandiväsitaja pika pööruga pehme veoga pika vinnaga raske jalaga igavene viil viimane roju kui undsõlaskja nagu Vitu-Villem kui ugalane nagu seavinnal nagu sitahais nagu surmakutsar nagu uni hobuse unenägu nagu pitk pää nagu vana Kööbe-Jankel nagu haige lehma sitt nagu vaikse ilma pilv paras surma järele saata pikal nagu Nabaliku sea saba kerad perses nagu aeg luubis nagu neeger suhkruvabrikus nagu täi kärnakooriku vahel nagu vähk käib tagurpidi nagu koer läheb karja jälle üks päev surma poole täi sureb jala alla ära näeb, kui üks jalg tõuseb, seda ei jõua vaadata, kunas teine maha langeb |
fraseologism:
Kõnnip nõnda hillaksi, et täi koolep jalge all ärä. Astub tasa, et täi sureb jala alla ää. Astub, et täi sureb jala all ää. Astub nenda, et täi jala alla ei sure. Astub nii pikkamööda, et täi sureb jala all ära. Läheb tasa, nõnna et täi jala alla ää sureb. Läheb nõnda ruttu, et täi jala alla ära sureb. Lähäb nii, et täi sureb jala alla ära! Niisugune mees, et täi sureb jala alla ära. See oo naa oimane, et täi sureb jala all ää. Miis lännü läbi mõtsa nii aigumüüdä, et täi koolõs jalgu ala är. Käü nii aigupite, et täi jala ala är koolõs. Käib nõnna, et täi sureb jala all ää. Käib nii, et täi kooleb jala alla ära. Tuleb nii, et täi sureb jala ala. Lonk nigu täi sures jala all. Äh, venib kui soe sitt, täi sureb enne jala all ära kui ühe teise ette saab. Täi sureb ka ennem jala all ära. Täi kooles jalgu ala. Täi koolõs ar jala ala. Ulub, et täi sureb jala alla ärä. Ulus nii aigupite et täi är koolõs jala ala. Mis sa nii tasa uiljud, et täi ei sure jala alla ära. Tu om hillägü käügigä heloss ene, täi kooles jala ala är. Laisk, et kääna lapjuge ehk nii et täi kooles jala all ära kui lätt. Helos nii oll täi koolõs ar jala all. Aiglane, et täi jala ala ära kooletas. Täi sureb tesele jala alla ära. Vinnüs, nii et täi lõppes talla ala är. Või kõnnib nõnda, et täi ka jala all katki ei läha. Astub, et täi ei lää mitte jala all katki. Küll sa tulõt imelik vaivalikult nigu täi koolõss kondsa ala. Täi teeb seitsmed pojad selle aeaga jala all kui ta jalga töstab. Läheb nii et täi teeb üheksad pojad jala all. Astub nii, et rohi kuivab jala alla. Nii kiire käiguga, et rohi ei sure ka jala all ära. Liigub nii tassa, et hobene kooleb ette ära. Mõni lätt vaotõn, tuud üldäss härmätäss nigu konn jala ala vällä koolõss.
Har, Mõniste Hel, Kirikuvald Kad Kam Kan Khk, Kuusnõmme Kod, Sassukvere Krk, Karuküla Ksi Kul Kul, Koluvere-Kalju Lai Lai, Laius-Tähkvere Nõo Ote Pal, Kaarepere Pal, Luua Pil Pil, Kabala Pil, Vana-Põltsamaa, Vitsjärve Plt Ran, Sangla Rap v. Mär Rõn v. San San Se Se, Lepa Se, Satseri, Kundruse Tln < Mär Trv Trv v. Rõu Urv VMr, Porkuni Vas, Raudoja Vig Vil, Uusna Vän Vän, Kadaka Võn, Kastre-Võnnu |
||
|
|||