ALUSTUSEKS
•
MATERJAL
•
FRASEOLOGISMID
•
LÜHENDID
•
JUHEND
•
LAADI ALLA
•
SQL päring
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES
Mõistepuu
KATEGOORIAD
INIMENE
Inimene kui tervik
Psüühika
rumal, teadmisteta
tume kui tökatipudel
kooliraha maksma
tinti joonud
tii-äi puoli sepävasaritki
rumalusõ vallast peri
pole targem kui luuavars
ei tea pooli pudrunõusid
ei tea nagu siga pühapäevast
alles suur poiss, juba nõnda loll
teab nii palju nagu juut sealihast
kondile kui härg, mõistusele vähem kui mesilane
ei olnud targem kui Meose Matsi koer
ta ei ole hakanud loll, ta on loodud loll
ei oska mitte varsa ja vasika vahelgi vahet teha
jahupea
lambapea
mälupea
pudrupea
takupea
varesekütt
nigu tedrepolvan
vana toru
täitsa tubakas
nagu tedrepulman
nagu Albikära-Ants
nagu kartulipudrust
justkui venelane
kui kalkun
kui sitahark
kui taaripulk
kui tatitolk
kui tuhakott
kui tuhkhaud
nagu mulk
nagu pullike
nagu vanapagan
kuradi oinas
kut tursa kaksik
nagu sündinud vasikas
nagu pime öö
kui venelase viltsaabas
kui lakkumata vasikas
aru nagu vana kasukanäru
süüta nagu sündinud laps
rumal pea ja palju vaeva
suur peakolu, aga midagi seal sees ei ole
luutohm
tark tagant otsast
loll kui härg
loll kui laadapull
loll kui labakinnas
loll kui pastel
loll kui saabas
loll nagu leivaauto
loll nagu sokk
rumal kui eesel
rumal kui lammas
rumal kui lojus
rumal kui oinas
rumal kui oinas
rumal kui pulk
rumal kui puujumal
rumal kui rehemüts
rumal kui siga
rumal kui tõbras
rumal kui vares
rumal kui vasikas
rumal nagu hani
rumal nagu hunt
rumal nagu ülemus
tark kui tarepeni
tark kui tarepõrsas
tark nagu sitahark
tume kui tökatipudel
lollim kui siga
lollim kui siga
pime nagu sügisene öö
rumal kui rublane põrsas
tark nagu haljas konn
rumal kui vene jumal
tark nagu Tati-Aadu ratas
armetu kui juudarahva jumal
hull kui ute puts
rumal kui köstri vasikas
rumal kui mardipäeva jänes
tark kui sandi kark
tark kui tare kikas
tark kui köis
rumal kui vasikas maailma tallis
pikk kui latt, loll kui tatt
nii loll, et ei haise ka
rumal kui siga, kes nabra äärde nälga sureb
ikka enam nõõ kui ptruu
nagu siga rukkis
pea sellepärast otsas, et rätik paremini kaelas seisaks
kolu kõmiseb
ajud ära keedetud
loll on lossis
lollus vahib otsaeest välja
Kus pesakonnas sa tolaks oled?
ega tola loll ei ole
tarkus vahib katkisest käisest välja
kas sinusarnaseid mehi veel peaks leiduma
isegi päike ei paista su peale
Loll oled! - Oled sina, ütlen mina.
kas sa oled loll või natuke rumal
küll on naljakas, kui laps on lollakas
ega ma pole oma leivaga su lollike
mis koera saba all, seda sa tead
Siga! - Oled sina, ma lõpetasin lause.
minu perses on rohkem tarkust kui sinu peas
Peterburi viiakse, piiskopiks pannakse, ei tunne keelt ega kirja
kui ei õless õld tursapää, sis õless õld linnapää
oleks olnud viis väravat, ei kustki oleks välja läinud
kas mõni niisugune veel sinna jäi, kust sina ära tuled
Siga! - Kust sina siga tead, et mina siga olen.
Loll! - Ei tea, millest üks loll teise ära tunneb?
loll sa oled ja lolliks sa jääd ja lollisurma sa sured
Loll. - Kes teisele ütleb, see ise on ja pealekauba veel kärnkonn.
fraseologism:
loll kui laadapull
süntaktiline struktuur:
omadussõnafraas
näited:
Sa oled loll nagu laadapull ja nina peas nagu niidirull.
levikuala:
Koe, Abaja
PJg
PJg, Libatse
Pal
Urv
Urv, Antsla
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond
ISBN 978-9949-446-81-0