Lemmikloom on koer Hundu. Ta on peaaegu saksa lambakoer, aga mitte päris. Ta on väga energiline ja elav. Nime saamise kohta ei oska täpset vastust anda.
Lemmikloomaks on koer Hundu. Nime on ta saanud enda peremehelt ning see nimi on ka seepärast, et kunagi ammu taheti juba seda nime koerale panna, aga ei jõutud. See nimi pandi ka seepärast veel, et lastel oleks seda väga lihtne öelda. Hundu hoiab mind alati ning kui keegi tahaks mulle haiget teha siis ta tuleb mulle appi.
Mul on kaks koera. Ühe nimi on Pätu ja tema on vanem ja väiksem. Teine on Hundu ja tema on noorem, aga suurem. Pätu on oma nime saanud tänu emale, kes vaatas koerale otsa ja nägi, et "Pätu" on talle sobiv nimi. Hundu sai nime tänu mulle. Mõtlesin, et mis ma talle nimeks panen ja leidsin, et "Hundu" ja "Pätu" sobivad hästi kokku ja tundus, et ka koer reageerib sellele. Hunduga kõige parem hetk oli see, kui ma võtsin ta sülle ja tõstsin autost välja, aga panin ta maha. Sellel hetkel oli ta kõvasti väiksem, kui Pätu ja Pätu oli lahti jooksis ta uut koera üle vaatama. Hundu ehmatas ära ja jooksis auto alla. Tükk tegemist oli, et ta sealt välja saada, aga tänu minu kutsumisele ta ka tuli lõpuks. Pätuga olen olnud koos lapsepõlvest alates ja kõik see on olnud suurepärane aeg koos imelise koeraga.