Meni jumala juotto’o

(Õllevahust tamm)

Mari Sarv ja koor

Lae alla .mp3 fail

Vadja keeles

Meni jumala juotto’o,
juotto’o Jõgõperäle.
Tuotii vaa kippo õlutta,
kippo õli tšümmee-tširjolline,
kavi kahsi-varzillinõ,
all õli iiva, pääll õli vaahsi,
tšehsellä õlut punainõ.
Kuhõõ iivaa iuhkaõlõn,
kuhõõ vaahsini valaisin?
Pittšää põlluo peentärälle,
ladďaa sargaa lainõ’õlõ.
Kazvi sihe suuri tammi,
elpähti emo-petäjä.
Eb õõ tammõõ lõikkaajata,
suurõõ puu surõttajata.
Johtu milla miele’eni,
ümmärtü süämelleni:
“On i milla ainõ velli,
Villa-vakkaza piettü,
alla kaanõõ kazvatõttu.”
Vein miä vellee puu tüve’e,
alkõ vezolla vesoa,
tappuroilla taizgutõlla.
Lei lasuu, laiva süntü,
lei tõizõõ, tõinõ süntü.
Ladvass teemmä lavvikkõisia,
õhsõiss sõtisatulaita,
vääriiss õhsõiss värttänitä.

Eesti keeles

Läksin jumala jootudele,
jootudele Jõgõperäle.
Toodi kibu õlut,
kibu oli kümnekirjaline,
kapp kahe sangaga,
all oli pärm, peal vaht,
keskel õlu punane.
Kuhu pärmi setitan,
kuhu oma vahu valaksin?
Pika põllu peenrale,
laia põllulapi lainetele.
Sinna kasvas suur tamm,
ellu ärkas ema-mänd.
Ei ole tammeraiujat,
suure puu surmajat.
Tuli mulle meelde,
mõistsin oma südames:
“Mul on ainus vend,
villakorvis peetud,
kaane all kasvatatud.”
Viisin venna puu juurde,
hakkas kirvega vestma,
tapriga tahuma.
Lõi laastu, laev sündis,
lõi teise, teine sündis.
ladvast teeme lauakesi,
okstest sõjasadulaid,
kõveratest okstest värtnaid.

Jumalate peol anti laulikule õlut juua. Mahavalatud õllevahust kasvas tamm. Hiiglasliku puu maharaiumisega saab hakkama ainult laulja vend. Tammest tehakse palju vajalikke asju.

Hiigelsuure puu, maailmapuu raiumise müüt on sama laialt levinud kui Loomislaulu maailma sündimise müütki. Seda on mitut moodi seletatud. Tamme on tõlgendatud Linnuteeks. Taevast varjavat puud ja vajadust see maha raiuda on seostatud pimeda pööriajaga, kui taevas ongi põhjamaalaste eest varjatud. Baltlaste ja läänemeresoomlaste kunagistes pühapaikades on tamm olnud tähtsaim puu.

Läänemeresoome lauludes võib tamm sündida mitmel imelisel moel. Ingerimaa laulus kasvab tamm jumalate peol maha valatud õlle, tähtsa rituaalse joogi vahust. Samamoodi tekib ilmapuu mordva lauludes. See, et müütilise puu raiujaks ja muude ebatavaliste tegude tegijaks on just laulja vend, on omane lõunapoolsele regilaulutraditsioonile, kus jutustavaid laule laulsid sageli naised.

T Vana naine Vassilissa, Pummala, õppinud Raanalas (Vihtori Alava 1901, SKVR IV3 4779).

M Tatjana Jegorov, Ropsu, ja koor (Lauri ja Aili Laiho-Simonsuuri 1937, ERA, Pl 124 B1).

Jõgõperä küla: tagaplaanil kirik, võte “vadja poole” suunas. Foto: I. Talve, 1942 (ERM Fk 1004:127).