MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimestevahelised suhted
Suhtumised ja hoiakud
klatðima, taga rääkima keelt lõksutama, põiki hammaste vahel olema
köhikass kõllab
haganid harutõmõ
eri ajama
tagaselja rääkima
lõugu lõksutama
mullikesi ajama
keelega toitma
keelt kandma
keelt peksma
keelt viskama
kella valama
kudu kandma
külakorda käima
lokku lööma
rahvaraamatut lugema
räägib tahveti
klobistab suud
on hammastepulgaks
kurjad keeled räägivad
tühja veskiga jahvatama
tühja juttu ajama
tühja püssi laskma
tühja tuult peksma
mööda küla kellama
teiste seljas sõitma
teiste seljas sõitma
kelguga taga vedama
keele alla juhtuma
kõrva sisse sosistama
saianaise käest kuulma
kella kaela saama
kella kaela tegema
mõmiseb nagu karu
valetab kui kalender
on rahva suus
sai krapi kaela
oma suuga teiste peal
teiste juttude alla saama
ilmast tulnud, ilma läks
naerab haraka aiateibas ära
teise nina peal sital käima
kiusab kui ussi aia all
veeretab kui haokubu äkke all
närisid teineteise kõrva äärest saerud
närib sõna kui koer konti
ei lase hauaski rahul olla
väga laia aia peal särki kuivatama
loeks teise inimese ihukarvad ka üle
hambavilu
puulõug
laiad lõuad
pehme keelega
kärnane keel
justkui venelane
nagu munas kana
lõuad kui lõõtsalauad
Suuresaare talusse, tühja juttu ladusse
õige hea, kes räägib paremat taga
hammaste vahel
keel seljas
kell kaelas
keel õla peal
nigu risuvittäi uma keelega iin ja takah
üks lind laulis
karjakell situtab ää
naised saunas rääkisid
pane seelik selga
rahvale sorida, vihmale viputa
keel ei seisa paigal
nagu koer sai kondi suhu
keel käib nagu kitse jalg
vares tõi saba otsast sõnumi
võta enese särgisaba hammaste vahele
mis tuul toond ja koer haukund
küla kitsed keerutavad, valla vokid veeretavad
oli, mis oli, aga solin oli
olgu kuke kurja või kana kahja
naised lööva sualaati ja veeretava tühja vaati
susi söö sitta, minnu viiäs mihele, vanamoor lätt eest ärä
vanapagan kõnnib kannul, kannused taga, kellad kaelas, tühi jutt jookseb järele
mis sina oled rääkind, et mina olen rääkind, et tema on rääkind
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Ütteviisi täl tõne inemine hammaste vahel, muku järab.
Kas sina siss muidu ei saa eläda, kui iks tõese inimese piava sul hammaste vahel olema.
Tää oo sis jahtond juba nende hammaste vahel.
On korrast hammaste vahele saand.
Miina on on korrast teistele hammaste vahele jäänd.
Armas ligemine risti hammaste vahel.
Muut ta-i tii ku tõisi sõklap, tõne inemine iks risti hammaste vahel.
Mõni inimene ei saa nagu mudu läbi, kui teised inimesed piavad tääl põigiti hammaste vahel olema.
Ega sul muud hammaste all ei ole, kui paljalt mind näridki.
Nüid on teise oma hamba alle saand, närib aga tagaselja.
Luksud käivad, tia kelle hambus ma nüüd küll võiks olla.
Sul piät õks kiäki hambih olõma.
Kiegi piab tämäl hambas õlema.
Terve ilma hambeh.
Vat kus alles, mis hambasse hakas.
levikuala:< Rõn, Koruste Han, Ridase Hel, Hummuli Hää, Orajõe Hää, Rannametsa Iis, Uhe Jõh, Kohtla Kaa, Kellamäe Khk, Kalmu Mar, Haeska Mär Nõo, Tõravere Puh, Saare Räp VJg, Kantküla Vas, Päivakese Vil
|