MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimestevahelised suhted
Suhtumised ja hoiakud
klatðima, taga rääkima keelt lõksutama, põiki hammaste vahel olema
köhikass kõllab
haganid harutõmõ
eri ajama
tagaselja rääkima
lõugu lõksutama
mullikesi ajama
keelega toitma
keelt kandma
keelt peksma
keelt viskama
kella valama
kudu kandma
külakorda käima
lokku lööma
rahvaraamatut lugema
räägib tahveti
klobistab suud
on hammastepulgaks
kurjad keeled räägivad
tühja veskiga jahvatama
tühja juttu ajama
tühja püssi laskma
tühja tuult peksma
mööda küla kellama
teiste seljas sõitma
teiste seljas sõitma
kelguga taga vedama
keele alla juhtuma
kõrva sisse sosistama
saianaise käest kuulma
kella kaela saama
kella kaela tegema
mõmiseb nagu karu
valetab kui kalender
on rahva suus
sai krapi kaela
oma suuga teiste peal
teiste juttude alla saama
ilmast tulnud, ilma läks
naerab haraka aiateibas ära
teise nina peal sital käima
kiusab kui ussi aia all
veeretab kui haokubu äkke all
närisid teineteise kõrva äärest saerud
närib sõna kui koer konti
ei lase hauaski rahul olla
väga laia aia peal särki kuivatama
loeks teise inimese ihukarvad ka üle
hambavilu
puulõug
laiad lõuad
pehme keelega
kärnane keel
justkui venelane
nagu munas kana
lõuad kui lõõtsalauad
Suuresaare talusse, tühja juttu ladusse
õige hea, kes räägib paremat taga
hammaste vahel
keel seljas
kell kaelas
keel õla peal
nigu risuvittäi uma keelega iin ja takah
üks lind laulis
karjakell situtab ää
naised saunas rääkisid
pane seelik selga
rahvale sorida, vihmale viputa
keel ei seisa paigal
nagu koer sai kondi suhu
keel käib nagu kitse jalg
vares tõi saba otsast sõnumi
võta enese särgisaba hammaste vahele
mis tuul toond ja koer haukund
küla kitsed keerutavad, valla vokid veeretavad
oli, mis oli, aga solin oli
olgu kuke kurja või kana kahja
naised lööva sualaati ja veeretava tühja vaati
susi söö sitta, minnu viiäs mihele, vanamoor lätt eest ärä
vanapagan kõnnib kannul, kannused taga, kellad kaelas, tühi jutt jookseb järele
mis sina oled rääkind, et mina olen rääkind, et tema on rääkind
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Aeab oma peast tühje jutte.
Tühüjä juttu ajad.
Ajab tühjä juttu taga.
Plärab ühö asja suust vällä ja aab tühja juttusi.
Ajab teise pääle tühja juttu, mis tõsi põle.
Kui mõni räägib teise kohta tühja jutto.
Räägib teise pial tühja juttu.
Kas on kell mängikannis olnd, et nii paelu tühja jutta räägitas.
Mis sa kõnõlõt säänest tühjä juttu, mis koheki ei kõlba!
Sagatad ja krasatad, tühjäd jutud viäd edesi.
Viab kõike tühja juttu laiali.
On teine kange teiste piale müöda küla tühja juttusi helistama.
Rahvas lükkäs mudu tühjä juttu edesi, nüid om neil jäle tõmada ja lükada.
Mini miiss vai asi, viska jupka ümbre, saada külä pääle tühja juttu toukkama.
Aja pääle umma tühjä laka.
Leena lubas ikka kevadel, küll Talina küll Pärnu minna, ajas muidu tühja kumu.
levikuala:As Emm Emm, Sõru Emm, Viiterna Han Har, Mõniste Hää, Pulgoja Hää, Rannametsa Iis, Uhe Juu, Toomja KJn, Lalsi KJn, Soosaare, Vissuvere Khk, Atla Khk, Kalmu Khk, Kuusnõmme Kod, Assikvere Kod, Sassukvere Krj, Pärsama, Pamma Krk, Ainja Krl Kse, Hõbesalu Kuu, Muuksi Lüg, Reo Mar, Haeska Mär Ote, Vastse-Otepää Pha Phl Plt, Raasna Plt, Sulustvere Plv, Adiste Ruh Rõu, Rooksu Trv Trv v. Rõu Urv, Vaabina
|