MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimestevahelised suhted
Suhtumised ja hoiakud
klatðima, taga rääkima keelt lõksutama, põiki hammaste vahel olema
köhikass kõllab
haganid harutõmõ
eri ajama
tagaselja rääkima
lõugu lõksutama
mullikesi ajama
keelega toitma
keelt kandma
keelt peksma
keelt viskama
kella valama
kudu kandma
külakorda käima
lokku lööma
rahvaraamatut lugema
räägib tahveti
klobistab suud
on hammastepulgaks
kurjad keeled räägivad
tühja veskiga jahvatama
tühja juttu ajama
tühja püssi laskma
tühja tuult peksma
mööda küla kellama
teiste seljas sõitma
teiste seljas sõitma
kelguga taga vedama
keele alla juhtuma
kõrva sisse sosistama
saianaise käest kuulma
kella kaela saama
kella kaela tegema
mõmiseb nagu karu
valetab kui kalender
on rahva suus
sai krapi kaela
oma suuga teiste peal
teiste juttude alla saama
ilmast tulnud, ilma läks
naerab haraka aiateibas ära
teise nina peal sital käima
kiusab kui ussi aia all
veeretab kui haokubu äkke all
närisid teineteise kõrva äärest saerud
närib sõna kui koer konti
ei lase hauaski rahul olla
väga laia aia peal särki kuivatama
loeks teise inimese ihukarvad ka üle
hambavilu
puulõug
laiad lõuad
pehme keelega
kärnane keel
justkui venelane
nagu munas kana
lõuad kui lõõtsalauad
Suuresaare talusse, tühja juttu ladusse
õige hea, kes räägib paremat taga
hammaste vahel
keel seljas
kell kaelas
keel õla peal
nigu risuvittäi uma keelega iin ja takah
üks lind laulis
karjakell situtab ää
naised saunas rääkisid
pane seelik selga
rahvale sorida, vihmale viputa
keel ei seisa paigal
nagu koer sai kondi suhu
keel käib nagu kitse jalg
vares tõi saba otsast sõnumi
võta enese särgisaba hammaste vahele
mis tuul toond ja koer haukund
küla kitsed keerutavad, valla vokid veeretavad
oli, mis oli, aga solin oli
olgu kuke kurja või kana kahja
naised lööva sualaati ja veeretava tühja vaati
susi söö sitta, minnu viiäs mihele, vanamoor lätt eest ärä
vanapagan kõnnib kannul, kannused taga, kellad kaelas, tühi jutt jookseb järele
mis sina oled rääkind, et mina olen rääkind, et tema on rääkind
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Mis teie siin lobisete ja keelt peksate.
Paljud naised armastavad keelt peksta.
Peksab oma keelt ilmaasjata.
Seel said naised priipärast keelt peksa.
Mis sa seda keelt mudu tühja peksad.
Peksab teiste peale keelt.
Missa oma keelt nii pailu peksad teese piale.
Teiste piale kielt peksama on mihkel küll.
Mini peksis kielt meheema üle.
Sie peksap kield toise piale.
Pess kiilt tõse pääle ja kõnelas hüppä juttu.
Mõni inimene muud ei teegi, kui peksab keelt, tä valetab kua teiste pial, et aga sandiste teisest rääki.
Kielt pesmä.
Temä peksäb oma kiilt
Kiälik inimene peksäb kiilt, nõnnagu vana rehä riisub edesi-tagasi.
Keelt kenne pääle pesma.
Tõine inimine on kange kielt leikamaie, kiusab tõist ühtviisi ja tõistviisi.
Kui naisterahvad kokku saavad, piavad nad oma kielt kulutama.
Suud peksma.
Mida sa peksad oma suud tõise pääle!
Missa eese suust peksad.
Võime suud sarjata ja põhku peksta.
Keele käüva temma pääle.
levikuala:As, Krasnodari krai, Sulevi Emm Han Han, Ridase Har, Mõniste Iis Iis, Uhe Juu, Junnküla Jäm, Laadla KJn, Lalsi Khk, Lahetaguse Kod, Assikvere Kod, Sassukvere Koe, Ervita Koe, Ärvita Kos Kär Lüg, Reo Mar, Haeska Mär Pha, Liiva-Putla Pil, Vana-Põltsamaa, Vitsjärve Plt, Raasna Plv, Adiste Rei Ris Räp Tor Trm, Avi Tõs, Kastna VJg VNg, Toomiku Vas Vas, Siksälä Vil
|