| ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring | |||
|
|||
MõistepuuKATEGOORIAD
haganid harutõmõ eri ajama tagaselja rääkima lõugu lõksutama mullikesi ajama keelega toitma keelt kandma keelt peksma keelt viskama kella valama kudu kandma külakorda käima lokku lööma rahvaraamatut lugema räägib tahveti klobistab suud on hammastepulgaks kurjad keeled räägivad tühja veskiga jahvatama tühja juttu ajama tühja püssi laskma tühja tuult peksma mööda küla kellama teiste seljas sõitma teiste seljas sõitma kelguga taga vedama keele alla juhtuma kõrva sisse sosistama saianaise käest kuulma kella kaela saama kella kaela tegema mõmiseb nagu karu valetab kui kalender on rahva suus sai krapi kaela oma suuga teiste peal teiste juttude alla saama ilmast tulnud, ilma läks naerab haraka aiateibas ära teise nina peal sital käima kiusab kui ussi aia all veeretab kui haokubu äkke all närisid teineteise kõrva äärest saerud närib sõna kui koer konti ei lase hauaski rahul olla väga laia aia peal särki kuivatama loeks teise inimese ihukarvad ka üle hambavilu puulõug laiad lõuad pehme keelega kärnane keel justkui venelane nagu munas kana lõuad kui lõõtsalauad Suuresaare talusse, tühja juttu ladusse õige hea, kes räägib paremat taga hammaste vahel keel seljas kell kaelas keel õla peal nigu risuvittäi uma keelega iin ja takah üks lind laulis karjakell situtab ää naised saunas rääkisid pane seelik selga rahvale sorida, vihmale viputa keel ei seisa paigal nagu koer sai kondi suhu keel käib nagu kitse jalg vares tõi saba otsast sõnumi võta enese särgisaba hammaste vahele mis tuul toond ja koer haukund küla kitsed keerutavad, valla vokid veeretavad oli, mis oli, aga solin oli olgu kuke kurja või kana kahja naised lööva sualaati ja veeretava tühja vaati susi söö sitta, minnu viiäs mihele, vanamoor lätt eest ärä vanapagan kõnnib kannul, kannused taga, kellad kaelas, tühi jutt jookseb järele mis sina oled rääkind, et mina olen rääkind, et tema on rääkind |
fraseologism:
Mina tagaselja ei räägi. Tagaselja riakima. Nüid on teise oma hamba alle saand, närib aga tagaselja. Teisi tagaselja põhjama. Pahandab liig palju teist tagaselja. Tagaseljä muda kõneldasse. Miu peräst laima tagasellä. Tagasella kõnelts iki halba. Tõist inimest ei kästa küll tagasella kõnelte. Sie täma elu, kui teisi saab selja taga põhjada. Va Juula ässitab seda Manni ühtlast mu vastu üles, muudkut sossib salaja selja taga. Selja taga räägib tõist, aga saab kokko, siis pueb või perse. Sella taga reakima. Teist seljä taga riäkmä. Sala kõneleb seljä taga. Rääkivad sela taga. Misa käüt minnu sällä takan sõimatõn. Ta muud ei tii, tõist sellä taga hõõrup. Sällä takan tõrvas sinnu, nii et mustõmbat inäp ei olõki ilman. Ärä tõrva tõisi sällä taka. Räägib tagaperse, suu sisse ei julge öelda. Reägib teist tagapersse. Tagaperse riakima. Kes see tahab, et teda tagaperse räägitase. Kui rääkimist on, siis pead silma rääkima, mette tagaperse. Miks nääd ei ütle suu sise, muudkui tagaperse ottavad läbi. Mesa täst ikka öhtepuhku tagaperse räägid. Tagaperse sorivad ta läbi, suu eden küll hüvä. Jugatasse (siunatakse) teist tagapersse tüki aega ää. Tagaselja persse rääkima. Tagaperses rääkima. Räägib sedäsi tagapersi. Mis see teeb, rääkigu eest mind ennast ehk taka mu perset.
Har, Mõniste Iis, Tudulinna Iis, Uhe Juu, Toomja Jäm, Hänga Jõh, Kohtla Kaa, Kellamäe Khk, Atla Khk, Kalmu Kod, Assikvere Krk, Ainja Krk, Metsakuru Kuu, Viinistu Kõp, Suure-Kõpu Lüg Lüg, Reo Mar, Haeska Puh, Pori Pöi, Ollamäe Ris, Vilivalla Tõs, Kastna Tür, Alliku Urv, Vaabina VJg, Roela Vil
|
||
|
|||