MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimestevahelised suhted
Suhtumised ja hoiakud
klatðima, taga rääkima keelt lõksutama, põiki hammaste vahel olema
köhikass kõllab
haganid harutõmõ
eri ajama
tagaselja rääkima
lõugu lõksutama
mullikesi ajama
keelega toitma
keelt kandma
keelt peksma
keelt viskama
kella valama
kudu kandma
külakorda käima
lokku lööma
rahvaraamatut lugema
räägib tahveti
klobistab suud
on hammastepulgaks
kurjad keeled räägivad
tühja veskiga jahvatama
tühja juttu ajama
tühja püssi laskma
tühja tuult peksma
mööda küla kellama
teiste seljas sõitma
teiste seljas sõitma
kelguga taga vedama
keele alla juhtuma
kõrva sisse sosistama
saianaise käest kuulma
kella kaela saama
kella kaela tegema
mõmiseb nagu karu
valetab kui kalender
on rahva suus
sai krapi kaela
oma suuga teiste peal
teiste juttude alla saama
ilmast tulnud, ilma läks
naerab haraka aiateibas ära
teise nina peal sital käima
kiusab kui ussi aia all
veeretab kui haokubu äkke all
närisid teineteise kõrva äärest saerud
närib sõna kui koer konti
ei lase hauaski rahul olla
väga laia aia peal särki kuivatama
loeks teise inimese ihukarvad ka üle
hambavilu
puulõug
laiad lõuad
pehme keelega
kärnane keel
justkui venelane
nagu munas kana
lõuad kui lõõtsalauad
Suuresaare talusse, tühja juttu ladusse
õige hea, kes räägib paremat taga
hammaste vahel
keel seljas
kell kaelas
keel õla peal
nigu risuvittäi uma keelega iin ja takah
üks lind laulis
karjakell situtab ää
naised saunas rääkisid
pane seelik selga
rahvale sorida, vihmale viputa
keel ei seisa paigal
nagu koer sai kondi suhu
keel käib nagu kitse jalg
vares tõi saba otsast sõnumi
võta enese särgisaba hammaste vahele
mis tuul toond ja koer haukund
küla kitsed keerutavad, valla vokid veeretavad
oli, mis oli, aga solin oli
olgu kuke kurja või kana kahja
naised lööva sualaati ja veeretava tühja vaati
susi söö sitta, minnu viiäs mihele, vanamoor lätt eest ärä
vanapagan kõnnib kannul, kannused taga, kellad kaelas, tühi jutt jookseb järele
mis sina oled rääkind, et mina olen rääkind, et tema on rääkind
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Mis see Karla talle tegi, nüid aina sõidab müöda küla selle seljas.
Mes sä sõedad tõese sällän.
Sõit mino sälän.
Mis tä muut teeb, kui teiste selgäs sõidab.Tä räägib sedäsi sandiste teiste kohta.
Sai teise peale natuke pahaseks, nüüd muudku ratsutab teise seljas, ei tea, mis kõik kokku räägib.
Kas sul muud teta ei ole, kui tõese inimese sällän ratsutada.
Ühe sellast läheb teise selga jälle, ühest lõpetab, teisest hakkab.
levikuala:Hää, Kägiste
Iis, Uhe
Mar, Haeska
Mär
Nõo, Tõravere
Pha, Liiva-Putla
Plv, Ala
|