ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    nagu koera kaelas vorst
süntaktiline struktuur:
    peasõnata sekundaartarind
näited:
    Ei sul seisa ka miski asi, just nagu koera kaelas vorst.

    Nagu kuera kaelas vorst.

    Nagu koera kaulas vorst.

    Nii kava seisab temäl mõni asi kui koeral vorst kaalas.

    Viska kui koerale vorst kaela.

    Anna nagu koerale vorst kaela.

    Nagu koera kaela viska vorst.

    Nagu kuera kaela pane voirst.

    Nii kauaks kui kuera kaelas vorsti.

    Kas sinu seljas riie ehk koera kaelas vorst, mõlemad seisavad ühe kaua.

    Sinule riiet või koerale vorsti.

    See on nagu koera kaela pandi vorst.

    Nagu vorst koerale kaela visata.

    Saab just kui koerale orsti kaela.

    See on sama hea kui koerale vorsti kaela viskamine.

    Penil vorst kaalan.

    Saa senis kui pini kaala vorsti.

    Nagu pini kaalan vorst.

    Nüüd on krantsil mõuk kaelas.

    Nii kaugust ku pinile vorsti - saa-ai inemisõlõ rahha vai kraami kaugust.

    Nagu krantsi kaelas vorst.

    Nagu vorst krantsi kaelas.

    Nii pikalt sai krantsile vorsti.

    Nii kauas saigi krantsile vorsti.

    Kui kauges sinule asja vai krantsile vorsti saab.

    Nii pallo püsüs su käeh asi ku hata kaalah vorst.

    Seda põle tal küll kauemaks mette kut koera kaelas makk.

    See on nönda kut makk koera kaelas.

    Umbast kut koira kaelas makk.

    Sul ka midagi seisab, see nago koera kaelas makk.

    Anna soole miskid või pane koira kaela makk, see on ükskeik.

    Enne seisab kuera kaalas makk, kut sene mihel raha taskus.

    Kaua koeral korts seisab ehk temal asi.

    Nagu krants koerale kaela visata.

    Sul mast midä püüsüs saa kui kassilõ soolik kaala.
levikuala:
    Amb
    Amb, Lehtse
    Emm
    Emm, Sõru
    HMd, Kloostri
    Han
    Hlj
    Hlj, Läsna
    Hls
    Hää
    Iis
    Iis, Lõpe
    Iis, Tudulinna
    JMd, Albu, Lehtmetsa
    Juu
    Juu v. Vän
    Juu, Junnküla
    Juu, Toomja
    Jäm, Laadla
    Jäm, Torgu
    Jõe, Prangli
    Jõh, Järve, Kukruse
    Jür
    KJn
    KJn, Paenasti
    Kaa, Kellamäe
    Kad
    Kad, Hõbeda
    Kad, Tammispea
    Kei, Valingu
    Khk
    Khk, Kalmu
    Kos
    Krj
    Krj, Purtsa
    Krj, Pärsama, Pamma
    Kul, Koluvere-Kalju
    Kul, Vaikna, Päri, Vetesilla
    Kuu
    Kuu, Kodasoo, Kaberla
    Käi, Ühtri
    Kär
    LNg, Palivere, Allikma, Räägu
    Lai
    Lüg
    Lüg, Kiviõli
    Lüg, Uniküla
    Noa, Paslepa
    Nõo
    Nõo, Tõravere
    Ote
    Pal, Kudina
    Pal, Luua
    Pha
    Pil
    Pil, Kabala
    Pil, Vana-Põltsamaa, Vitsjärve
    Pld
    Plt
    Plt, Kurista
    Plt, Raasna
    Pöi, Laimjala
    Pöi, Laimjala, Saareküla
    Pöi, Saareküla
    Rak
    Rak, Kohala
    Ran, Sangla
    Rap
    Rap v. Mär
    Rkv
    Rõn
    Rõu
    SJn
    Sa
    Sa v. Krj
    Saa
    Saa, Tihemetsa, Kamali
    Se
    Se, Mäe
    Se, Vilo, Ojavere
    Sim
    Sim, Pudivere
    Tln
    Tor
    Trm, Lohusuu, Kalma, Mutuska
    Trt < Plt
    Tõs
    Tür
    Tür, Alliku
    Urv
    VJg
    Vig
    Vil
    Vän
    Vän, Kadaka
    Vän, Vana-Vändra, Aluste
vanasõnaseosed:
    EV 4127: Kui kaua koera kaelas vorst seisab.
    EV 9855: Rumala ilu-au kui vorst koera kaelas.
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0